Nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002,

12. detsember 2001,

ühenduse disainilahenduse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtne süsteem ühenduse disainilahenduse saamiseks, mis oleks ühetaoliselt ning ühtse mõjuga kaitstud kogu ühenduse territooriumil, aitaks saavutada ühenduse asutamislepingus sätestatud eesmärke.

(2) Ühtsed õigusaktid disainilahenduste kaitseks on kehtestanud vaid Beneluxi riigid. Kõikides teistes liikmesriikides kuulub disainilahenduste kaitse asjaomaste siseriiklike õigusaktide reguleerimisalasse ning piirneb asjaomase liikmesriigi territooriumiga. Seepärast võidakse identseid disainilahendusi eri liikmesriikides kaitsta erinevalt ning eri omanike kasuks. See toob vältimatult kaasa vastuolusid liikmesriikidevahelises kaubanduses.

(3) Liikmesriikide disainilahendustega seotud õigusaktide olulised erinevused takistavad ja kahjustavad kogu ühendust hõlmavat konkurentsi. Võrreldes siseriikliku disainilahendust sisaldavate toodetega kauplemisega ning nendevahelise konkurentsiga takistavad ja kahjustavad ühenduses kauplemist ja konkurentsi taotluste, asutuste, protseduuride, õigusaktide ja siseriiklikult piiratud ainuõiguste suur hulk ning erinevad halduskulud ning nendest taotlejale tulenevad suured kulud ja lõivud; seda olukorda aitab parandada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta. [4]

(4) Asjaolu, et disainilahenduste kaitse on piiratud iga liikmesriigi territooriumiga, võib nende õigusaktide ühtlustatusest olenemata tuua kaasa siseturu lõhenemise toodete osas, mis sisaldavad siseriiklikul tasandil eri isikutele kuuluvaid disainilahendusi, ning seega takistada kaupade vaba liikumist.

(5) Seepärast on tarvis luua kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav ühenduse disainilahendus, sest üksnes sel viisil on võimalik siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esitatava ühe taotlusega, ühtse menetluse järgi ja ühe õigusaktiga saada üks disainilahenduse õigus territooriumil, mis hõlmab kõiki liikmesriike.

(6) Kuna kavandatava meetme eesmärke, milleks on ühe disainilahenduse õiguse kaitse kõiki liikmesriike hõlmaval ühel territooriumil, ei suuda ühenduse disainilahenduse ja ühenduse disainilahenduste õiguskaitse asutuse loomise ulatuse ning mõju tõttu liikmesriigid ise saavutada ning seetõttu on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7) Tööstusdisainilahenduste tugevdatud kaitse ei soodusta üksnes üksikute autorite panust ühenduse üldtootlikkusse nimetatud valdkonnas, vaid ergutab ka uuenduslikkust ja uute toodete väljatöötamist ning investeerimist nende tootmisse.

(8) Sellest tulenevalt on ühenduse tööstusele hädavajalik kättesaadavam, siseturu vajadustele kohandatud disainilahenduste kaitse süsteem.

(9) Käesoleva määruse sisulised disainilahenduse õiguse sätted tuleks viia kooskõlla direktiivi 98/71/EMÜ vastavate sätetega.

(10) Ei tohiks takistada tehnilisi uuendusi, andes disainilahenduse kaitse neile omadustele, mis on tingitud üksnes tehnilisest otstarbest. Endastmõistetavalt ei tähenda see, et disainilahendusel peavad olema esteetilised omadused. Samuti ei tohi takistada eri tootjate valmistatud toodete koostalitlusvõimet kaitse laiendamisega mehaaniliste ühenduskohtade disainilahendustele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkuse hindamisel arvesse võtmata.

(11) Seevastu moodultoodete mehaanilised ühenduskohad võivad olla moodultoodete uuenduslike omaduste oluliseks osaks ning neil võib olla suur turuväärtus, mistõttu need peaksid olema kaitstavad.

(12) Kaitset ei tohiks laiendada neile koostisosadele, mis ei ole toote tavapärase kasutuse käigus nähtavad, ega selliste osade omadustele, mis ei ole pärast osa monteerimist nähtavad või mis eraldiseisvana ei vastaks uuenduslikkuse ega eripärasuse nõuetele. Sellest tulenevalt tuleb disainilahenduse need omadused, mis eespool nimetatud põhjustel kaitsmisele ei kuulu, jätta disainilahenduse teiste omaduste kaitsekõlblikkusse hindamisel arvesse võtmata.

(13) Liikmesriikide õigusakte kaitstud disainilahenduste kasutamise kohta mitmeosaliste toodete remontimisel toodete algse välimuse taastamiseks, juhul kui disainilahendust on kasutatud või see sisaldub tootes, mis moodustab sellise toote koostisosa, millest kaitstud disainilahendus oleneb, ei ole võimalik täielikult ühtlustada direktiivi 98/71/EÜ kaudu. Nimetatud direktiiviga seotud lepitusmenetluse raames kohustus komisjon kolm aastat pärast direktiivi ülevõtmise lõpptähtaega läbi vaatama nimetatud direktiivi sätete mõju eelkõige enim mõjutatud tööstusharudele. Nendel asjaoludel on asjakohane jätta ühenduse disainilahendusele vastav kaitse andmata disainilahendusele, mida kohaldatakse tootele või mis sisaldub tootes, mis omakorda moodustab selle välimust mõjutava mitmeoalise toote koostisosa ning mida kasutatakse mitmeosalise toote remontimisel selle algse välimuse taastamiseks, kuni nõu kogu on komisjoni ettepaneku alusel teinud otsuse oma poliitika kohta selles küsimuses.

(14) Disainilahenduse eripärasuse kindlakstegemisel tuleks aluseks võtta, kas disainilahendust vaatleva informeeritud kasutaja üldmulje erineb selgelt muljest, mille talle jätavad olemasolevad disainilahendused, võttes seejuures arvesse toote laadi, millele disainilahendust kohaldatakse või milles see sisaldub, ning eelkõige tööstusharu, kuhu see kuulub, ja disainilahenduse loonud autori vabadusastet

(15) Ühenduse disainilahendus peab nii palju kui võimalik teenima kõikide ühenduse tööstusharude huve.

(16) Nendest tööstusharudest osa toodab arvukalt disainilahendusi sageli lühikese turustuseaga toodete jaoks, mille puhul eeliseks on kaitse ilma registreerimisformaalsuste kohustuseta ning kaitse kestus on vähem oluline. Teiselt poolt on tööstusharusid, kes tagatava suurema õiguskindluse tõttu eelistavad registreerimist ning kellel on tarvis pikema kestusega kaitset, mis vastaks nende toodete kavandatavale turustuseale.

(17) Seepärast on tarvis kaht liiki kaitset: üht, lühiajalist, registreerimata disainilahenduse jaoks ja teist, pikemaajalist, registreeritud disainilahenduse jaoks.

(18) Ühenduse registreeritud disainilahenduse jaoks on tarvis luua register ja pidada seda, milles registreeritakse kõik vorminõuetele vastavad taotlused ning järjestatakse need esitamise aja alusel. Selleks et võimalikult vähendada taotlejate kohustusi seoses registreerimise ja muude protseduuridega, ei peaks see registreerimissüsteem üldjuhul põhinema eelneval kaitsekõlblikkuse tingimustele vastavuse sisulisel läbivaatamisel.

(19) Disainilahendus tuleks ühenduse disainilahenduseks tunnistada vaid juhul, kui see on uudne ning teiste disainilahendustega võrreldes eristatav.

(20) Ka on tarvis autoril või tema õigusjärglasel enne, kui ta otsustab ühenduse registreeritud disainilahenduse vajalikkuse, võimaldada disainilahendust sisaldavaid tooteid turul hinnata. Selleks tuleb sätestada, et disainilahenduse avalikustamine autori või tema õigusjärglase poolt või selle õigusvastane avalikustamine 12 kuu jooksul enne ühenduse disainilahendusena registreerimise taotluse esitamist ei tohiks mõjutada asjaomase disainilahenduse uudsuse ja eristatavuse hindamist.

(21) Ühenduse registreeritud disainilahendusest tuleneva ainuõiguse eesmärk on tagada suurem õiguskindlus. Seevastu ühenduse registreerimata disainilahendusega peaks kaasnema vaid õigus takistada kopeerimist. Seepärast ei tohiks kaitse hõlmata tooteid, milles kasutatud disainilahenduse on sõltumatult välja töötanud teine autor. Nimetatud õigus peaks laienema ka õigusi rikkuvaid disainilahendusi sisaldavate toodetega kauplemisele.

(22) Need õigused tuleks kehtestada siseriiklike õigusaktidega. Seepärast on tarvis kõikides liikmesriikides ette näha teatavad ühtsed põhisanktsioonid. Need peaksid võimaldama rikkumise lõpetada olenemata jurisdiktsioonist, mille piires rakendamist taotletakse.

(23) Kolmandal isikul, kes suudab tõendada, et on ühenduses heauskselt kasutanud, ka kaubanduslikul eesmärgil, või teinud tegelikke ja olulisi ettevalmistusi ühenduse registreeritud disainilahendusena kaitstava sellise disainilahenduse kasutamiseks, mis ei ole nimetatu koopia, võib olla õigus seda disainilahendust piiratud ulatuses kasutada.

(24) Käesoleva määruse peaeesmärk on võimalikult vähendada taotlejate kulutusi ja jõupingutusi ühenduse registreeritud disainilahenduse saamiseks, et võimaldada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel ning üksikautoritel seda hõlpsasti omandada.

(25) Need tööstusharud, kus toodetakse lühikese aja jooksul suures koguses disainilahendusi, mille kasutusaeg võib olla lühike ning millest vaid mõningaid rakendatakse kaubanduslikul eesmärgil, saavad kasu ühenduse registreerimata disainilahenduse kasutamisest. Lisaks sellele on tarvis nimetatud tööstusharude jaoks hõlbustada ühenduse registreeritud disainilahenduse saamist. Selle vajaduse rahuldaks võimalus koondada ühte taotlusse mitu disainilahendust. Õiguste teostamise, litsentsimise, asjaõiguste, sundtäitmise, maksejõuetusmenetluse, loobumise, uuendamise, üleandmise, avaldamise edasilükkamise või kehtetuks tunnistamise puhul võib koondtaotluses sisalduvaid disainilahendusi siiski käsitada ka eraldi.

(26) Ühenduse disainilahenduse registreerimisele järgnev tavapärane avaldamine võib mõningatel juhtudel takistada või ohustada disainilahendusega seotud kaubandustehingute õnnestumist. Sellistel juhtudel on lahenduseks võimalus avaldamine mõistlikuks ajaks edasi lükata.

(27) Ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtivusega seotud asjade arutamine ühes kohas aitaks kokku hoida kulusid ja aega võrreldes menetlusega mitme riigi kohtus.

(28) Seepärast on tarvis sätestada kaitsemeetmed, sealhulgas õigus kaevata edasi apellatsioonikotta ja viimasena ka Euroopa Kohtusse. Selline menetlus aitaks edendada ühenduse disainilahenduste kehtivuse tingimuste ühtset tõlgendamist.

(29) On oluline, et ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi oleks võimalik tõhusalt teostada kogu ühenduse territooriumil.

(30) Vaidluste lahendamise süsteem peaks võimaluse piires välistama meelepärase kohtualluvuse valimise; seepärast on tarvis ette näha ühesed rahvusvahelise kohtualluvuse normid.

(31) Käesolev määrus ei takista ühenduse disainilahendustena kaitstavate disainilahenduste suhtes kohaldamast liikmesriikide tööstusomandiseadusi või muid asjakohaseid õigusakte, näiteks akte, mis käsitlevad disainilahendusele registreerimisega saadud kaitset, registreerimata disainilahendusi, kaubamärke, patente ja kasulikke mudeleid, kõlvatut konkurentsi või tsiviilvastutust.

(32) Kuna autoriõiguse seadused ei ole täielikult ühtlustatud, on oluline kehtestada ühenduse disainilahendusest tuleneva ning autoriõiguse seadusest tuleneva kaitse kumulatsiooni põhimõte, jättes samas liikmesriikidele vabaduse kehtestada autoriõiguse kaitse ulatus ning selle kaitse tingimused.

(33) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [5]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Ühenduse disainilahendus

1. Käesolevas määruses sätestatud tingimustele vastavat disainilahendust nimetatakse edaspidi "ühenduse disainilahenduseks".

2. Disainilahendust kaitstakse kui:

a) "ühenduse registreerimata disainilahendust", kui see on käesolevas määruses sätestatud viisil avalikkusele kättesaadavaks tehtud;

b) "ühenduse registreeritud disainilahendust", kui see on käesolevas määruses sätestatud viisil registreeritud.

3. Ühenduse disainilahendus on ühtne. Selle mõju on ühetaoline kogu ühenduses. Seda saab registreerida, üle anda või loobuda, kehtetuks tunnistada või selle kasutamist keelustada üksnes kogu ühenduses. Nimetatud põhimõte ja selle mõju on üldkohaldatavad, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Amet

Ühenduse kaubamärki käsitleva nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94, edaspidi "ühenduse kaubamärki käsitlev määrus", [6] loodud siseturu ühtlustamisamet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), edaspidi "amet", täidab talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

II JAOTIS

DISAINILAHENDUSI KÄSITLEV ÕIGUS

1. jagu

Kaitsekõlblikkus

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) disainilahendus – toote või selle osa välimus, mis tuleneb eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest;

b) toode – mis tahes tööstuslikult või käsitsi valmistatud ese, kaasa arvatud osad, mis on ette nähtud mitmeosalisse tootesse ühendamiseks, pakend, kujundus, graafilised sümbolid ja tüpograafilised kirjatüübid, kuid välja arvatud arvutiprogrammid;

c) mitmeosaline toode – mitmest osast koosnev toode, mida on võimalik osade asendamiseks lahti võtta ja uuesti kokku panna.

Artikkel 4

Kaitsekõlblikkus

1. Disainilahendust kaitstakse ühenduse disainilahendusena juhul, kui see on uudne ja eristatav.

2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja eristatavaks:

a) kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist selle tavakasutuse käigus nähtav ja

b) sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja eristatavuse tunnustamise tingimustele.

3. Lõike 2 punkti a kohane "tavakasutus" on kasutamine lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.

Artikkel 5

Uudsus

1. Disainilahendus loetakse uudseks, kui identset disainilahendust ei ole tehtud avalikkusele kättesaadavaks:

a) ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Disainilahendused loetakse identseks, kui nende omadused erinevad vaid ebaoluliste üksikasjade poolest.

Artikkel 6

Eristatavus

1. Disainilahendus loetakse eristatavaks, kui vastava ala asjatundja üldmulje sellest erineb kõikide nende disainilahenduste jäetud üldmuljest, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a) ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil disainilahendus, millele kaitset taotletakse, esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti;

b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul enne kuupäeva, mil esitati selle disainilahenduse registreerimise taotlus, millele kaitset taotletakse, või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Eristatavuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

Artikkel 7

Avalikustamine

1. Artiklite 5 ja 6 kohaldamisel loetakse disainilahendus avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on pärast registreerimist või muul ajal avaldatud trükis, seda on esitatud näitusel, kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud kas enne artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud kuupäeva, välja arvatud juhul, kui ühenduses tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad ei oleks mõistliku ootuse kohaselt pidanud sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama. Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

2. Avalikustamist ei võeta artiklite 5 ja 6 kohaldamisel arvesse, kui disainilahendus, mille kaitsmist ühenduse registreeritud disainilahendusena taotletakse, on avalikkusele kättesaadavaks tehtud:

a) autori, tema õigusjärglase või kolmanda isiku poolt autori või tema õigusjärglase antud teabe või toimingute alusel ja

b) 12 kuu jooksul enne taotluse esitamist või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka juhul, kui disainilahendus on avalikkusele kättesaadavaks tehtud autori või tema õigusjärglase suhtes toime pandud õigusvastase teo tagajärjel.

Artikkel 8

Tehnilisest otstarbest tulenevad disainilahendused ja ühenduskohtade disainilahendused

1. Ühenduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mis on tingitud üksnes selle tehnilisest otstarbest.

2. Ühenduse disainilahendus ei anna kaitset nendele toote välisomadustele, mida on tarvis täpselt sama kujuga ja suurusega reprodutseerida selleks, et toodet, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud, saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode võib täita oma otstarvet.

3. Erandina lõikest 2 annab ühenduse disainilahendus artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel kaitse disainilahendusele, mille ülesanne on võimaldada mitme vahetatava toote monteerimist või ühendamist moodulsüsteemiks.

Artikkel 9

Avaliku korra või kõlbluse vastased disainilahendused

Ühenduse disainilahendus ei anna kaitset disainilahendusele, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud kõlblusnormidega.

2. jagu

Kaitse ulatus ja tähtaeg

Artikkel 10

Kaitse ulatus

1. Ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse hõlmab kõiki disainilahendusi, mis jätavad asjatundjale ühesuguse üldmulje.

2. Kaitse ulatuse hindamisel võetakse arvesse autori vabadusastet disainilahenduse väljatöötamise käigus.

Artikkel 11

Ühenduse registreerimata disainilahenduse kaitse tähtaeg

1. Disainilahendust, mis vastab 1. jao tingimustele, kaitstakse ühenduse registreerimata disainilahendusena kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil disainilahendus ühenduses esimest korda avalikkusele kättesaadavaks tehti.

2. Disainilahendus loetakse lõike 1 tähenduses ühenduses avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on trükis avaldatud, näitusele esitatud, seda on kasutatud kaubavahetuses või see on muul viisil avalikustatud sellisel viisil, et ühenduses tegutsevad asjaomase sektori ringkonnad pidid mõistliku ootuse kohaselt sellest tavapärase majandustegevuse käigus teada saama. Disainilahendust ei loeta siiski avalikkusele kättesaadavaks tehtuks, kui see on üksnes avalikustatud kolmandale isikule, kelle puhul kehtib otsene või kaudne konfidentsiaalsusnõue.

Artikkel 12

Ühenduse registreeritud disainilahenduse kaitse tähtaeg

Ameti poolt registreerimise korral kaitstakse 1. jao tingimustele vastavat disainilahendust ühenduse registreeritud disainilahendusena viie aasta jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast. Õiguste omanik võib pikendada kaitse tähtaega veel üheks või mitmeks viieaastaseks ajavahemikuks, kokku kuni 25 aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

Artikkel 13

Pikendamine

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse registreeringu kehtivust pikendatakse õiguste omaniku või tema poolt vahetult volitatud isiku taotlusel, kui on tasutud pikenduslõiv.

2. Amet teavitab ühenduse disainilahenduse õiguste omanikku ja teisi isikuid, kelle ühenduse registreeritud disainilahendusest tulenevad õigused on kantud artiklis 72 osutatud ühenduse disainilahenduste registrisse (edaspidi "register"), registreeringu kehtivuse lõppemisest aegsasti enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui nimetatud teavet ei edastata, ei vastuta amet selle eest.

3. Pikendamistaotlus esitatakse ning pikenduslõiv tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Kui seda ei ole tehtud, võib taotluse esitada ja lõivu tasuda ka kuue kuu jooksul pärast esimeses lauses nimetatud päeva, tingimusel et selle lisatähtaja jooksul tasutakse lisalõiv.

4. Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamise kohta tehakse registrisse kanne.

3. jagu

Õigus ühenduse disainilahendusele

Artikkel 14

Õigus ühenduse disainilahendusele

1. Õigus ühenduse disainilahendusele kuulub autorile või tema õigusjärglasele.

2. Kui disainilahenduse on ühiselt välja töötanud kaks või enam isikut, kuulub õigus ühenduse disainilahendusele neile ühiselt.

3. Seevastu juhul, kui disainilahenduse on välja töötanud töötaja, täites tööandja määratud kohustusi või antud juhtnööre, kuulub õigus ühenduse disainilahendusele tööandjale, kui siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 15

Nõuded seoses õigusega ühenduse disainilahendusele

1. Kui ühenduse registreerimata disainilahenduse avalikustab või esitab selle suhtes nõude isik, kellel artiklist 14 tulenevalt ei ole selleks õigust, või kui ühenduse registreeritud disainilahendust taotleb selline isik või on see registreeritud sellise isiku nimele, võib nimetatud sätte alusel õigustatud isik talle kättesaadavatest muudest õiguskaitsevahenditest olenemata nõuda enese tunnustamist ühenduse disainilahenduse seadusliku omanikuna.

2. Kui isikul on õigus ühenduse disainilahendusele koos teistega, võib see isik lõike 1 kohaselt nõuda enda tunnustamist ühisomanikuna.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaste menetluste kasutamise õigus aegub kolme aasta jooksul alates ühenduse registreeritud disainilahenduse avaldamisest või ühenduse registreerimata disainilahenduse avalikustamisest. Seda sätet ei kohaldata, kui isik, kellel puudub õigus ühenduse disainilahendusele, on tegutsenud disainilahenduse taotlemisel, avalikustamisel või tema nimele registreerimisel pahausklikult.

4. Ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul kantakse registrisse järgmised andmed:

a) märge, et on algatatud lõike 1 kohane menetlus;

b) lõppotsus või muu menetlust lõpetav asjaolu;

c) lõppotsusest tulenev ühenduse registreeritud disainilahenduse omaniku muutumine.

Artikkel 16

Ühenduse registreeritud disainilahendusele õigust tunnustava kohtuotsuse tagajärjed

1. Kui artikli 15 lõike 1 kohase kohtumenetluse tulemusena muutub ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik täielikult, lõpevad litsentsid ja muud õigused õigustatud isiku registrisse kandmisega.

2. Kui ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik või litsentsiaat on enne artikli 15 lõike 1 kohase kohtumenetluse algatamise registreerimist disainilahendust ühenduses kasutanud või teinud selleks tegelikke ja olulisi ettevalmistusi, võib ta kasutamist jätkata juhul, kui ta rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul taotleb registrisse kantud uuelt omanikult lihtlitsentsi. Litsents antakse mõistlikuks ajaks ja mõistlikel tingimustel.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui disainilahendust kasutama või selleks ettevalmistusi tegema asudes on ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik või litsentsiaat tegutsenud pahauskselt.

Artikkel 17

Disainilahenduse registreeritud omaniku õiguste eeldamine

Ametis tehtavate toimingute ning muude toimingute puhul loetakse õigustatud isikuks see isik, kelle nimele ühenduse registreeritud disainilahendus on registreeritud, enne registreerimist aga see isik, kelle nimel on taotlus esitatud.

Artikkel 18

Autori õigus äramärkimisele

Autoril on samal viisil ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja või omanikuga õigus, et ta märgitakse autorina ära nii ametis kui ka registris. Kui disainilahendus on valminud kollektiivi tööna, võib üksikute autorite asemel ära märkida kollektiivi.

4. jagu

Ühenduse disainilahenduse mõju

Artikkel 19

Ühenduse disainilahendusest tulenevad õigused

1. Ühenduse registreeritud disainilahendus annab selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud.

2. Seevastu ühenduse registreerimata disainilahendus annab selle omanikule õiguse takistada lõikes 1 nimetatud toiminguid üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus hõlmab kaitstud disainilahenduse kopeerimist.

Vaidlusalust kasutust ei loeta kaitstud disainilahenduse kopeerimiseks, kui kasutatava disainilahenduse on sõltumatult loonud autor, kelle puhul on alust arvata, et ta ei tea omaniku poolt avalikuks tehtud disainilahendusest.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka ühenduse registreeritud disainilahendusele, mille avaldamine on edasi lükatud, kui asjaomaseid registrikandeid ega toimikut ei ole artikli 50 lõike 4 kohaselt avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

Artikkel 20

Ühenduse disainilahendusest tulenevate õiguste piirangud

1. Ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) toimingud, mis on tehtud oma tarbeks ja millel ei ole kaubanduslikku eesmärki;

b) toimingud, mis on tehtud katselistel eesmärkidel;

c) osundamiseks või õppeotstarbeks reprodutseerimine, kui see on kooskõlas hea kaubandustavaga ega kahjusta disainilahenduse kasutamist ning kui on viidatud omanikule.

2. Samuti ei kohaldata ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi järgmistel juhtudel:

a) kolmandas riigis registreeritud laevad ja õhusõidukid, mis sisenevad ajutiselt ühenduse territooriumile;

b) nimetatud sõidukite remondiks vajalike varuosade ühendusse importimine;

c) nimetatud sõidukite remont.

Artikkel 21

Õiguste lõppemine

Ühenduse disainilahendusest tulenevad õigused ei hõlma toiminguid seoses tootega, milles ühenduse disainilahendusest tuleneva kaitse alune disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud, kui toote on ühenduses turule toonud ühenduse disainilahenduse omanik või seda on tehtud tema nõusolekul.

Artikkel 22

Ühenduse registreeritud disainilahenduse varemkasutamisõigused

1. Varemkasutamisõigus on igal kolmandal isikul, kes suudab tõendada, et ta on ühenduses heauskselt asunud kasutama ühenduse registreeritud disainilahendusena kaitstavat sellist disainilahendust, mis ei ole nimetatu pealt kopeeritud, või teinud selleks tegelikke ja olulisi ettevalmistusi enne taotluse esitamise kuupäeva või kui nõutakse prioriteeti, enne prioriteedikuupäeva.

2. Varemkasutamisõigus tähendab kolmanda isiku jaoks õigust kasutada disainilahendust sel eesmärgil, milleks see on juba kasutusele võetud või milleks on tehtud tegelikke ja olulisi ettevalmistusi enne ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse esitamist või prioriteedikuupäeva.

3. Varemkasutamisõigus ei kehti teisele isikule antud disainilahenduse kasutuslitsentsi suhtes.

4. Varemkasutamisõigust ei saa võõrandada, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on ettevõtja ning õigus võõrandatakse koos ettevõtte selle osaga, mis kasutamist alustas või selleks ettevalmistusi tegi.

Artikkel 23

Riiklik kasutus

Ühenduse disainilahendustele võib kohaldada liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis võimaldavad siseriiklikke disainilahendusi kasutada riigil või riigi heaks, kuid üksnes olulistest kaitse- või julgeolekuvajadustest tingitud ulatuses.

5. jagu

Kehtetus

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

1. Ühenduse registreeritud disainilahendus tunnistatakse kehtetuks ametile VI ja VII jaos sätestatud korras esitatud taotluse alusel või ühenduse disainilahenduste kohtu poolt vastuhagi alusel, mis on esitatud rikkumise suhtes algatatud menetluses.

2. Ühenduse disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada ka pärast selle kehtivusaja lõppu või sellest loobumist.

3. Ühenduse registreerimata disainilahenduse tunnistab ühenduse disainilahenduste kohus kehtetuks kohtule esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi alusel.

Artikkel 25

Kehtetuse alused

1. Ühenduse disainilahenduse võib kehtetuks tunnistada üksnes järgmistel juhtudel:

a) disainilahendus ei vasta artikli 3 punktis a esitatud määratlusele;

b) disainilahendus ei vasta artiklite 4–9 tingimustele;

c) kohus on otsustanud, et õiguste omanikul puudub artikli 14 kohane õigus ühenduse disainilahendusele;

d) ühenduse disainilahendus on vastuolus varasema disainilahendusega, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud pärast taotluse esitamise kuupäeva või, kui nõutakse prioriteeti, pärast ühenduse disainilahenduse prioriteedikuupäeva, ning mille kaitse ühenduse disainilahendusena või ühenduse disainilahenduse taotlusest, liikmesriigis registreeritud disainilahenduse õigusest või nimetatud õiguse taotlusest tulenevalt algas enne nimetatud kuupäeva;

e) hilisemas disainilahenduses on kasutatud eraldusmärki ning seda märki hõlmavate ühenduse õigusaktide või liikmesriigi õigusaktidega on märgi õiguste omanikul õigus selline kasutus keelata;

f) disainilahenduses on loata kasutatud liikmesriigi autoriõiguse seadusega kaitstud teost;

g) disainilahenduses on väärkasutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi "Pariisi konventsioon") artiklis 6b loetletud elementi või nimetatud artiklis 6b loetlemata märke, embleeme ja vapikilpe, mille suhtes liikmesriigil on eriline avalik huvi.

2. Lõike 1 punktis c sätestatud alusele võib tugineda üksnes isik, kellel artikli 14 kohaselt on õigus ühenduse disainiahendusele.

3. Lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud alustele võib tugineda üksnes varasemate õiguste taotleja või omanik.

4. Lõike 1 punktis g sätestatud alusele võib tugineda üksnes füüsiline või juriidiline isik, keda kasutus puudutab.

5. Lõiked 3 ja 4 ei mõjuta liikmesriikide vabadust sätestada, et lõike 1 punktides d ja g sätestatud alustele võib omal algatusel tugineda ka asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

6. Ühenduse registreeritud disainilahenduse, mis on lõike 1 punktide b, e, f või g kohaselt kehtetuks tunnistatud, võib säilitada muudetud kujul, kui ta on sellisena kaitsekõlblik ning säilib disainilahenduse eristatavus. Säilitamine muudetud kujul võib hõlmata registreerimist, mille puhul ühenduse registreeritud disainilahenduse omanik loobub osaliselt õigustest või mille puhul registrisse kantakse kohtu või ameti otsus, millega ühenduse registreeritud disainilahendus on osaliselt kehtetuks tunnistatud.

Artikkel 26

Kehtetuse tagajärjed

1. Loetakse, et ühenduse disainilahendusel on algusest peale puudunud käesoleva määruse kohane mõju sellises ulatuses, millises see on kehtetuks tunnistatud.

2. Kui ühenduse disainilahenduse omaniku hooletusest või pahausklikkusest tingitud kahju hüvitamise nõudeid või alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid käsitlevate siseriiklike õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti, ei mõjuta ühenduse disainilahenduse kehtetuse tagajärjed:

a) rikkumise kohta tehtud jõustunud otsuseid, mis on täitmisele pööratud enne kehtetuks tunnistamist;

b) enne kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepinguid, kuivõrd neid on täidetud enne otsuse tegemist; õiguspärasuse tagamiseks võib asjaomase lepingu alusel makstud summad siiski tagasi nõuda ulatuses, millises asjaolud seda õigustavad.

III JAOTIS

ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSE KUI OMANDIÕIGUSE OBJEKT

Artikkel 27

Ühenduse disainilahenduse käsitamine siseriikliku disainilahendusena

1. Kui artiklites 28, 29, 30, 31 ja 32 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse ühenduse disainilahendust kui omandi õiguse objekti tervikuna ning kogu ühenduse territooriumil selle liikmesriigi siseriikliku disainilahendusena:

a) kus on asjaomasel kuupäeval omaniku alaline elukoht või asukoht või

b) kus on asjaomasel kuupäeval omaniku registreeritud asukoht, kui punkt a ei ole kohaldatav.

2. Ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul kohaldatakse lõiget 1 registrikannete alusel.

3. Ühisomanike puhul, kellest kaks või enam vastavad lõikes 1 nimetatud tingimusele, määratakse nimetatud lõikes osutatud liikmesriik kindlaks järgmiselt:

a) ühenduse registreerimata disainilahenduse puhul asjaomase ühisomaniku järgi, kelle omanikud on nimetanud omavahelisel kokkuleppel;

b) ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul asjaomase ühisomaniku järgi, kes on registrisse kantud järjekorras esimesena.

4. Kui lõiked 1, 2 ja 3 ei ole kohaldatavad, loetakse lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

Artikkel 28

Ühenduse registreeritud disainilahenduse üleandmine

Ühenduse registreeritud disainilahenduse üleandmisele kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) poole taotluse korral tehakse üleandmise kohta kanne registrisse ning see avaldatakse;

b) kuni registrikannet ei ole tehtud, ei saa õigusjärglane ühenduse disainilahenduse registreerimisest tulenevaid õigusi teostada;

c) kui ametiga suhtlemisel on tarvis kinni pidada tähtaegadest, võib õigusjärglane vastavad avaldused ametile esitada pärast seda, kui ametile on laekunud taotlus üleandmine registreerida;

d) kõik dokumendid, mille puhul artiklist 66 tulenevalt on tarvis teavitada ühenduse registreeritud disainilahenduse omanikku, saadab amet omanikuna registreeritud isikule või tema esindajale, kui ta on esindaja nimetanud.

Artikkel 29

Ühenduse registreeritud disainilahenduse asjaõigused

1. Ühenduse registreeritud disainilahendust võib pantida ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2. Poole taotluse korral kantakse lõikes 1 nimetatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 30

Sundtäitmine

1. Ühenduse registreeritud disainilahendusele võib kohaldada sundtäitmist.

2. Ühenduse registreeritud disainilahendusele sundtäitmise kohaldamise menetluse osas on ainupädevad artikli 27 kohaselt määratud liikmesriigi kohtud ja asutused.

3. Poole taotluse korral märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 31

Maksejõuetusmenetlus

1. Ühenduse disainilahendused võivad olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

2. Kui ühenduse disainilahendus on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

3. Kui ühenduse disainilahendus on maksejõuetusmenetluse objektiks, võib pädeva siseriikliku asutuse taotlusel selle kohta teha märke registrisse ning avaldada selle artikli 73 lõikes 1 nimetatud Ühenduse Disainilahenduste Bülletäänis.

Artikkel 32

Litsentsimine

1. Ühenduse disainilahendus võib olla litsentsi objektiks ühenduses või selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Ilma et see mõjutaks lepinguõiguslikke kohtumenetlusi, võib omaniku ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi teostada litsentsiaadi suhtes, kes vaidlustab oma litsentsilepingus sisalduva lepingu kestust, disainilahenduse kasutusviisi, litsentsiga hõlmatud tooteliike või litsentsiaadi valmistatavate toodete kvaliteeti reguleeriva sätte.

3. Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsiaat algatada menetluse ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise suhtes üksnes õiguste omaniku nõusolekul. Seevastu ainulitsentsi omanik võib nimetatud menetluse algatada, kui ühenduse disainilahenduse õiguste omanik, kellelt on seda taotletud, ei ole mõistliku aja jooksul ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4. Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus omaniku esitatud hagiga.

5. Ühenduse registreeritud disainilahenduse puhul kantakse selle õiguste litsentsimine või litsentsi üleminek poole taotluse korral registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 33

Mõju kolmandatele isikutele

1. Artiklites 28, 29, 30 ja 32 nimetatud õigustoimingute mõju kolmandatele isikutele reguleerivad kooskõlas artikliga 27 liikmesriikide õigusaktid.

2. Seevastu ühenduse registreeritud disainilahenduste puhul toovad artiklites 28, 29 ja 32 nimetatud õigustoimingud kõikide liikmesriikide kolmandatele isikutele tagajärgi alates registrisse kandmisest. Nimetatud õigustoimingul on enne registrisse kandmist siiski toime nende kolmandate isikute suhtes, kes on omandanud ühenduse registreeritud disainilahendusega seotud õigused pärast toimingu kuupäeva, kuid olid õiguste omandamise kuupäeval toimingust teadlikud.

3. Lõiget 2 ei kohaldata isiku suhtes, kes omandab ühenduse registreeritud disainilahenduse või sellest tuleneva õiguse ettevõtja või selle osa üleminekuga või muu üldõigusjärgluse alusel.

4. Kuni maksejõuetuse valdkonnas jõustuvad liikmesriikide ühiseeskirjad, reguleerib maksejõuetusmenetluste mõju kolmandatele isikutele selle liikmesriigi õigus, kus selles valdkonnas kehtivate siseriiklike õigusaktide või eeskirjade alusel esmalt menetlus algatati.

Artikkel 34

Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus omandiõiguse objektina

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlust käsitatakse tervikuna ning kogu ühenduse territooriumil omandiõiguse objektina kui artikli 27 kohaselt määratletud liikmesriigi siseriikliku disainilahendust.

2. Artikleid 28, 29, 30, 31, 32 ja 33 kohaldatakse ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluste suhtes mutatis mutandis. Kui mõne nimetatud sätte toime oleneb registrisse kandmisest, täidetakse see formaalsus ühenduse registreeritud disainilahenduse registreerimisel.

IV JAOTIS

ÜHENDUSE REGISTREERITUD DISAINILAHENDUSE TAOTLUS

1. jagu

Taotluste esitamine ning tingimused

Artikkel 35

Taotluste esitamine ja edastamine

1. Taotlus ühenduse registreeritud disainilahenduse saamiseks esitatakse taotleja valikul:

a) ametile;

b) liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või

c) Beneluxi riikides Beneluxi disainilahenduste ametile.

2. Kui taotlus esitatakse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi disainilahenduste ametile, võtab see asutus kõik meetmed taotluse edastamiseks ametile kahe nädala jook sul alates esitamisest. Asutus võib nõuda taotlejalt lõivu, mis ei ületa taotluse vastuvõtmise ja edastamisega seotud halduskulusid.

3. Kui amet on liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti või Beneluxi disainilahenduste ameti edastatud taotluse kätte saanud, teavitab ta sellest taotlejat, märkides ära taotluse ametisse saabumise kuupäeva.

4. Pärast vähemalt kümne aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest koostab komisjon aruande ühenduse registreeritud disainilahenduste taotluste esitamise süsteemi toimimise kohta, lisades vajaduse korral parandusettepanekud.

Artikkel 36

Taotlustele esitatavad tingimused

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus peab sisaldama:

a) registreerimistaotlust;

b) andmeid taotleja identifitseerimiseks;

c) disainilahenduse reprodutseerimiskõlblikku kujutist. Kui aga taotluse objektiks on kahemõõtmeline disainilahendus ning taotluses nõutakse artikli 50 kohaselt avaldamise edasilükkamist, võib disainilahenduse kujutise asendada näidisega.

2. Taotlus peab sisaldama ka viidet toodetele, milles või mille puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud.

3. Lisaks võib taotlus sisaldada:

a) kujutise või näidise selgitavat kirjeldust;

b) taotlust registreerimise avaldamine artikli 50 kohaselt edasi lükata;

c) teavet esindaja kohta, juhul kui taotleja on esindaja nimetanud;

d) nende toodete liigitust klasside järgi, milles või mille puhul kasutamiseks on disainilahendus ette nähtud;

e) autori või autorite kollektiivi äramärkimist või taotleja vastutusel avaldust, et autor või autorite kollektiiv on äramärkimisõigusest loobunud.

4. Taotluse esitamisel tuleb tasuda registreerimis- ja avaldamislõiv. Kui esitatakse lõike 3 punkti b kohane edasilükkamistaotlus, tuleb avaldamislõivu asemel tasuda avaldamise edasilükkamise lõiv.

5. Taotlus peab vastama rakendusmääruses ettenähtud tingimustele.

6. Lõikes 2 ja lõike 3 punktides a ja d nimetatud punktides sisalduv teave ei mõjuta disainilahenduse kaitse ulatust.

Artikkel 37

Koondtaotlused

1. Mitme disainilahenduse kohta võib esitada ühe koondtaotluse ühenduse registreeritud disainilahenduste saamiseks. Kui tegemist ei ole ornamentidega, võib seda võimalust kasutada üksnes tingimusel, et tooted, milles või mille puhul kasutamiseks on disainilahendused ette nähtud, kuuluvad rahvusvahelises tööstusdisainilahenduste klassifikatsioonis samasse klassi.

2. Lisaks artikli 36 lõikes 4 nimetatud lõivudele tuleb koondtaotluse korral tasuda täiendav registreerimislõiv ja avaldamislõiv. Kui koondtaotlus sisaldab edasilükkamistaotlust, tuleb täiendava avaldamislõivu asemel tasuda täiendav avaldamise edasilükkamise lõiv. Täiendavad lõivud määratakse kindlaks protsendina igale üksikdisainilahendusele kohaldatavatest baaslõivudest.

3. Koondtaotlus peab vastama rakendusmääruses ettenähtud esitamistingimustele.

4. Iga koondtaotluses sisalduvat või ühiselt registreeritavat disainilahendust võib käesoleva määruse kohaldamisel käsitada teistest eraldi. Eelkõige võib teistest eraldi teostada selle õigusi, seda litsentsida, käsitada asjaõiguste, sundtäitmise või maksejõuetusmenetluse esemena, loobuda, uuendada või üle anda, avaldamist edasi lükata või kehtetuks tunnistada. Koondtaotluse või ühiselt registreerimise võib jagada eraldi taotlusteks või registreerimisteks üksnes rakendusmääruses ettenähtud tingimustel.

Artikkel 38

Esitamiskuupäev

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse esitamiskuupäev on kuupäev, mil taotleja artikli 36 lõikes 1 nimetatud teavet sisaldavad dokumendid ametile, või kui taotlus on esitatud liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi disainilahenduste ametile, sellele asutusele esitab.

2. Erandina lõikest 1 loetakse juhul, kui taotlus on esitatud liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile või Beneluxi disainilahenduste ametile ning jõudnud ametisse enam kui kaks kuud pärast artikli 36 lõikes 1 osutatud teavet sisaldavate dokumentide esitamist, taotluse esitamiskuupäevaks nimetatud dokumentide ametisse saabumise kuupäev.

Artikkel 39

Taotluse ühenduses esitamise ja liikmesriigis esitamise võrdne toime

Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus, mille esitamiskuupäev on registreeritud, on liikmesriikides sama toimega kui tavapärane siseriiklik taotlus, võttes vajadusel arvesse ka taotlusele lisatud prioriteedinõuet.

Artikkel 40

Klassifikatsioon

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse 8. oktoobri 1968. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppe lisa.

2. jagu

Prioriteet

Artikkel 41

Prioriteet

1. Isikul, kes on esitanud nõuetekohase taotluse disainilahenduse õiguste või kasuliku mudeli saamiseks ükskõik millises tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriigis või osalisriigile, või tema õigusjärglasel on sama disainilahenduse või kasuliku mudeli osas ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlemise prioriteediõigus kuue kuu jooksul esmase taotluse esitamisest alates.

2. Prioriteeti andvana tunnustatakse iga taotlust, mille esitamist on vastavalt taotluse esitamise riigi siseriiklikule seadusele või vastavalt kahe- või mitmepoolsetele lepingutele võimalik lugeda samaväärseks taotluse nõuetekohase siseriikliku esitamisega.

3. "Taotluse nõuetekohane siseriiklik esitamine" tähendab sellist esitamist, et on võimalik kindlaks määrata esitamiskuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.

4. Hilisemat taotlust, mis käsitleb sama disainilahendust kui varasem esmane taotlus ning on esitatud samas riigis või samale riigile, käsitatakse prioriteedi määramisel esmase taotlusena, juhul kui varasem taotlus oli hilisema taotluse esitamise kuupäevaks tagasi võetud, loobutud või rahuldamata jäetud, ilma et seda oleks avalikustatud ja ilma et sellest oleks lähtunud mingisuguseid õigusi ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Varasemat taotlust ei või sellisel juhul pidada hiljem prioriteedi aluseks.

5. Kui esmane taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriik, kohaldatakse lõikeid 1-4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esmase taotluse alusel käesolevas määruses ettenähtud tingimustega samaväärse toimega prioriteediõiguse.

Artikkel 42

Prioriteedinõude esitamine

Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja, kes soovib varasema taotluse prioriteeti kasutada, peab esitama prioriteedinõude ning varasema avalduse ärakirja. Kui varasem avaldus ei ole mõnes ameti töökeeles, võib amet nõuda varasema avalduse tõlget ühte töökeelde.

Artikkel 43

Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõiguse toime seisneb selles, et prioriteedikuupäev loetakse artiklite 5, 6, 7, 22, artikli 25 lõike 1 punkti d ja artikli 50 lõike 1 kohaldamisel ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse esitamiskuupäevaks.

Artikkel 44

Näituseprioriteet

1. Kui ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja on tooteid, milles või mille puhul on disainilahendust kasutatud, esitlenud Pariisis 22. novembril 1928. aastal allakirjutatud ning viimati 30. novembril 1972. aastal muudetud rahvusvaheliste näituste konventsiooni kohasel ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel ning esitab taotluse nimetatud toodete esmaesitluse kuupäevale järgneva kuue kuu jooksul, võib ta artikli 43 kohast prioriteediõigust taotleda nimetatud kuupäevast alates.

2. Taotleja, kes soovib lõike 1 kohaselt prioriteeti nõuda, peab rakendusmääruses ettenähtud tingimustel esitama tõendid, et ta on tooteid, milles või mille puhul on disainilahendust kasutatud, näitusel esitlenud.

3. Liikmesriigis või kolmandas riigis antud näituseprioriteet ei pikenda artiklis 41 sätestatud prioriteedi tähtaega.

V JAOTIS

REGISTREERIMISKORD

Artikkel 45

Taotluse esitamise vorminõuete täitmise kontroll

1. Enne esitamiskuupäeva registreerimist kontrollib amet, kas taotlus vastab artikli 36 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2. Amet kontrollib:

a) kas taotlus vastab muudele artikli 36 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning kui tegemist on koondtaotlusega, artikli 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele;

b) kas taotlus on rakendusmääruses artiklite 36 ja 37 kohaldamiseks sätestatud rakenduseeskirjades sisalduvate vorminõuete kohane;

c) kas on täidetud artikli 77 lõikes 2 sätestatud tingimused;

d) juhul kui nõutakse prioriteeti, kas on täidetud prioriteedinõudega seotud tingimused.

3. Taotluse esitamise vorminõuetele vastavuse kontrolli tingimused sätestatakse rakendusmääruses.

Artikkel 46

Kõrvaldatavad puudused

1. Kui amet avastab artikli 45 kohase kontrolli käigus puudusi, mida on võimalik kõrvaldada, nõuab amet taotlejalt nende kõrvaldamist ettenähtud tähtaja jooksul.

2. Kui puudused on seotud artikli 36 lõikes 1 sisalduvate nõuetega ning taotleja need ameti nõudel ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldab, loeb amet esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil puudused kõrvaldati. Juhul kui puudusi ei ole ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud, ei käsitata taotlust ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusena.

3. Kui puudused on seotud artikli 45 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud tingimuste, sealhulgas lõivude tasumisega, ning taotleja kõrvaldab puudused ameti nõudel ettenähtud tähtpäevaks, loeb amet esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil taotlus esitati. Kui maksete tasumata jätmisega seotud puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud, ei võta amet taotlust menetlusse.

4. Kui puudused on seotud artikli 45 lõike 2 punktis d nimetatud tingimustega, toob nende ettenähtud tähtajaks kõrvaldamata jätmine kaasa prioriteediõiguse kaotuse selle taotluse puhul.

Artikkel 47

Registreerimata jätmise põhjused

1. Kui amet artikli 45 kohase kontrolli käigus tuvastab, et disainilahendus, mille kaitsmist taotletakse:

a) ei vasta artikli 3 punktis a esitatud määratlusele või

b) on vastuolus avaliku huvi või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega, jätab ta taotluse rahuldamata.

2. Taotlust ei jäeta rahuldamata enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda muuta või esitada oma seisukohad.

Artikkel 48

Registreerimine

Kui ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse kohta kehtivad nõuded on täidetud ning selles ulatuses, kuivõrd taotlust ei ole artikli 47 kohaselt jäetud rahuldamata, kannab amet taotluse ühenduse registreeritud disainilahendusena ühenduse disainilahenduste registrisse. Registreerimiskuupäevaks on artiklis 38 nimetatud taotluse esitamiskuupäev.

Artikkel 49

Avaldamine

Pärast registreerimist avaldab amet teate ühenduse registreeritud disainilahenduse artikli 73 lõikes 1 osutatud Ühenduse Disainilahenduste Bülletäänis. Avaldatava teabe sisu määratakse kindlaks rakendusmäärusega.

Artikkel 50

Avaldamise edasilükkamine

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja võib taotluse esitamisel nõuda, et ühenduse registreeritud disainilahenduse avaldamine lükataks taotluse esitamise kuupäevast või kui nõutakse prioriteeti, prioriteedikuupäevast alates 30 kuu võrra edasi.

2. Kui artikli 48 tingimused on täidetud, kantakse ühenduse registreeritud disainilahendus sellise taotluse korral registrisse, kuid disainilahenduse reproduktsiooni ja sellega seotud toimikuid ei avalikustata, kui artikli 74 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3. Amet avaldab Ühenduse Disainilahenduste Bülletäänis teate ühenduse registreeritud disainilahenduse avaldamise edasilükkamise kohta. Teatele lisatakse teave ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste omaniku kohta, taotluse esitamiskuupäev ning muud rakendusmääruses ettenähtud andmed.

4. Edasilükkamistähtaja möödumisel või õiguste omaniku taotlusel enne seda teeb amet avalikkusele kättesaadavaks kõik registrikanded ja taotlusega seotud toimiku ning avaldab ühenduse registreeritud disainilahenduse Ühenduse Disainilahenduste Bülletäänis, kui rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul:

a) on tasutud avaldamislõiv ning koondtaotluse puhul täiendav avaldamislõiv;

b) on artikli 36 lõike 1 punkti c kohast võimalust kasutanud õiguste omanik esitanud ametile disainilahenduse reproduktsiooni.

Kui õiguste omanik neid tingimusi ei täida, loetakse, et ühenduse registreeritud disainilahendusel puudus käesoleva määruse kohane mõju algusest peale.

5. Koondtaotluste korral võib lõiget 4 kohaldada üksnes mõningate selles sisalduvate disainilahenduste suhtes.

6. Ühenduse registreeritud disainilahendusega seoses võib ajavahemikul, mil avaldamine on edasi lükatud, kohtumenetlusi algatada vaid tingimusel, et isikule, kelle vastu hagi esitatakse, on edastatud registris sisalduv teave ning taotlusega kaasnev toimik.

VI JAGU

ÜHENDUSE REGISTREERITUD DISAINILAHENDUSEST LOOBUMINE JA SELLE KEHTETUS

Artikkel 51

Loobumine

1. Ühenduse registreeritud disainilahendusest loobumise kohta teeb õiguste omanik ametile kirjaliku avalduse. Loobumine jõustub registrisse kandmisel.

2. Kui loobutakse ühenduse disainilahendusest, mille avaldamine on edasi lükatud, loetakse, et sellel puudus käesolevast määrusest tulenev mõju algusest peale.

3. Ühenduse registreeritud disainilahendusest võib loobuda osaliselt, kui see on muudetud kujul kaitsekõlblik ning säilib disainilahenduse eripära.

4. Loobumine registreeritakse üksnes registrisse kantud õiguste omaniku nõusolekul. Kui registrisse on kantud litsents, kantakse loobumine registrisse üksnes juhul, kui ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste omanik tõendab, et ta on litsentsiaati loobumiskavatsusest teavitanud. Kanne tehakse pärast rakendusmääruses ettenähtud tähtaja möödumist.

5. Kui disainilahendustega tegelevale ühenduse kohtule on esitatud artikli 14 kohane hagi seoses õigusega ühenduse disainilahendusele, ei registreeri amet loobumist hageja nõusolekuta.

Artikkel 52

Kehtetuks tunnistamise taotlus

1. Kui artikli 25 lõigetest 2, 3, 4 ja 5 ei tulene teisiti, võib iga füüsiline või juriidiline isik või pädev ametiasutus esitada ametile ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotluse.

2. Taotlusele lisatakse kirjalik põhjendus. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud kehtetuks tunnistamise taotlemise lõiv.

3. Kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui disainilahendustega tegelev ühenduse kohus on samas küsimuses, sama hagi alusega ja samade poolte vahelises vaidluses juba otsuse teinud ning see kohtuotsus on jõustunud.

Artikkel 53

Taotluse kontroll

1. Kui amet leiab, et kehtetuks tunnistamise taotlus on nõuetekohane, kontrollib ta, kas ühenduse registreeritud disainilahenduse ei ole kehtetu artiklis 25 nimetatud kehtetuse alustest tulenevalt.

2. Taotluse kontrolli käigus, mida teostatakse rakendusmääruse kohaselt, kutsub amet pooli nii sageli kui vajalik ning määratud tähtaja jooksul esitama seisukohti teiste poolte või ameti enese edastatud teadete koha.

3. Otsus ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise kohta kantakse registrisse pärast jõustumist.

Artikkel 54

Väidetava õigusrikkuja osavõtt menetlusest

1. Kui on esitatud ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise taotlus ning amet ei ole veel lõppotsust teinud, võib kehtetuks tunnistamise menetlusse astuda iga kolmas isik, kes esitab vastava taotluse kolme kuu jooksul alates kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise kuupäevast ning tõendab, et tema vastu on algatatud menetlus seoses sama disainilahenduse õiguste rikkumisega.

Sama kehtib ka iga kolmanda isiku suhtes, kes tõendab, et ühenduse disainilahenduse õiguste omanik nõuab temalt disainilahenduse õiguste väidetava rikkumise lõpetamist ning et ta on algatanud kohtumenetluse tõendamaks, et ta ei riku ühenduse disainilahenduse õigusi.

2. Menetlusse astumise taotlus esitatakse kirjalikus põhistatud avalduses. Seda ei loeta esitatuks enne, kui artikli 52 lõikes 2 nimetatud kehtetuks tunnistamise lõiv on tasutud. Seejärel käsitatakse taotlust kehtetuks tunnistamise taotlusena, välja arvatud rakendusmääruses ettenähtud erandjuhtudel.

VII JAOTIS

KAEBUSED

Artikkel 55

Otsused, mille peale võib kaevata

1. Kaebuse võib esitada kontrollide, kaubamärkide haldus- ja õigusosakonna ning kehtetuks tunnistamise osakonna otsuste peale. Kaebuse esitamine peatab otsuse täitmise.

2. Otsuse peale, mis ei lõpeta menetlust ühe poole suhtes, saab kaevata ainult koos lõppotsusega, välja arvatud juhul, kui see otsus näeb ette eraldi kaebuse esitamise.

Artikkel 56

Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemises osalemise õigus

Kaebuse võib esitada iga menetluspool, kelle kahjuks otsus tehti. Teised menetluspooled on apellatsioonimenetluse seaduslikud pooled.

Artikkel 57

Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Teade kaebuse esitamise kohta tuleb ametile esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest, mille peale kaevatakse. Teadet ei loeta esitatuks enne, kui on tasutud lõiv kaebuse esitamise eest. Nelja kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest tuleb esitada kirjalik selgitus edasikaebuse aluste kohta.

Artikkel 58

Läbivaatus kaevatava otsuse teinud osakonnas

1. Kui talitus, mille otsus edasi kaevatakse, leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhistatud, parandab ta oma otsust. Eespool toodut ei kohaldata, kui teine menetluspool esitab kaebuse esitajale vastuväiteid.

2. Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsioonikojale.

Artikkel 59

Kaebuste läbivaatamine

1. Kui kaebus on vastuvõetav, kontrollib apellatsioonikoda, kas kaebus on põhjendatud.

2. Kaebuse läbivaatamise käigus kutsub apellatsioonikoda pooli nii sageli kui vajalik ning apellatsioonikoja määratud tähtaja jooksul esitama seisukohti teadete kohta, mille on esitanud teine osapool või apellatsioonikoda.

Artikkel 60

Kaebuste kohta tehtavad otsused

1. Pärast kaebuse põhjendatuse hindamist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikoda kas tegutseb edasikaevatud otsuse teinud osakonna pädevuse piires või saadab asja nimetatud osakonnale edasiseks menetlemiseks.

2. Kui apellatsioonikoda tagastab asja edasikaevatud otsuse teinud osakonnale edasiseks menetlemiseks, on kõnealune osakond seotud apellatsioonikoja õigusliku otsusega, kui faktid on samad.

3. Apellatsioonikoja otsused jõustuvad artikli 61 lõikes 5 nimetatud tähtaja möödumisel või kui selle aja jooksul kaevatakse asi edasi Euroopa Kohtusse, alates edasikaebuse rahuldamata jätmise kuupäevast.

Artikkel 61

Euroopa Kohtusse kaebamine

1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.

2. Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

3. Euroopa Kohus on pädev vaidlustatud otsust tühistama või seda muutma.

4. Kaebusega võib ühineda iga menetluspool, kelle huve apellatsioonikoja otsus kahjustab.

5. Kaebus esitatakse Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist.

6. Amet peab võtma vajalikud meetmed Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

VIII JAOTIS

MENETLUS AMETIS

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 62

Otsuste põhjendav osa

Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Artikkel 63

Faktide kontrollimine ameti omal algatusel

1. Asju menetledes kontrollib amet fakte omal algatusel. Seevastu kehtetuks tunnistamisega seotud menetlustes piirdub amet kontrollimisel osaliste esitatud faktide, tõendite ja argumentidega ning esitatud nõudmistega.

2. Amet võib mitte arvesse võtta fakte ja tõendeid, mille asjaomased pooled on esitanud hilinenult.

Artikkel 64

Suuline menetlus

1. Kui amet leiab, et otstarbekas on suuline menetlus, viiakse see läbi ameti omal algatusel või menetluspoole taotlusel.

2. Suuline menetlus, sealhulgas otsuse väljakuulutamine, on avalik, välja arvatud juhul, kui asja menetlev koda otsustab teisiti asjade puhul, mille avalik menetlemine võib eelkõige menetluspoolele põhjustada olulist ja põhjendamatut kahju.

Artikkel 65

Tõendite kogumine

1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

a) poolte ärakuulamine;

b) teabe taotlemine;

c) dokumentide või tõendite esitamine;

d) tunnistajate ülekuulamine;

e) eksperdiarvamused;

f) kirjalikud, vande all antud või tõendatud ütlused või ütluste andmise liikmesriigi seaduste kohaselt samaväärsed muud ütlused.

2. Ameti asjaomane talitus võib määrata kogutud tõendeid kontrollima ühe oma liikme.

3. Kui amet peab vajalikuks võtta poolelt, tunnistajalt või eksperdilt suulisi ütlusi, saadab ta asjaomasele isikule kutse ametisse ilmuda.

4. Pooli teavitatakse tunnistaja või eksperdi kuulamisest ametis. Neil on õigus viibida ütluste andmise juures ning esitada tunnistajale või eksperdile küsimusi.

Artikkel 66

Teavitamine

Amet teavitab menetluse käigus huvitatud isikuid otsustest ja kutsetest ning mis tahes teatistest või muudest teadetest, millest peale hakkab tähtaeg kulgema või millest tuleb asjaomaseid isikuid teavitada käesoleva määruse või rakendusmääruse teiste sätete kohaselt või mille on käskinud teatavaks teha ameti juhataja.

Artikkel 67

Tähtaja ennistamine

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja või omaniku või muu ameti menetletava asja osalise puhul, kellel kõikidest asjaolude kohaselt võetud meetmetest hoolimata ei ole olnud võimalik ameti määratud tähtajast kinni pidada, võib tema taotluse korral tähtaja ennistada, kui tähtaja möödalaskmine toob käesoleva määruse sätetest tulenevalt vahetult kaasa õiguste või õiguskaitsevahendite kaotamise.

2. Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul alates tähtaja möödalaskmise põhjuse äralangemisest. Tegemata jäetud toiming tuleb sooritada selle aja jooksul. Taotluse võib esitada möödalastud tähtaja möödumisele järgneva aasta jooksul. Kui on jäetud esitamata pikendamistaotlus või on jäetud tasumata pikendamislõiv, arvatakse nimetatud üheaastasest tähtajast maha artikli 13 lõike 3 teises lauses sätestatud kuuekuuline ajavahemik.

3. Taotluses tuleb näidata alused ning faktid, millel see põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui õiguste taastamise lõiv on tasutud.

4. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata lõikes 2 ja artikli 41 lõikes 1 osutatud tähtaegadele.

6. Kui ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja või omaniku õigused ennistatakse, ei tohi ta neid teostada kolmanda isiku suhtes, kes on ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlemise või ühenduse registreeritud disainilahenduse registreerimise õiguse kaotamse ja nimetatud õiguste ennistamise kohta teate avaldamise vahelisel ajal heauskselt turule toonud tooteid, milles või mille puhul on kasutatud ühenduse registreeritud disainilahendusena kaitstavat disainilahendust.

7. Kolmas isik, kes võib juhinduda lõike 6 sätetest, võib ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja või omaniku suhtes tehtud õiguste ennistamise otsuse kohta algatada kolmanda isikuna menetluse kahe kuu jooksul alates nimetatud õiguste ennistamise teate avaldamisest.

8. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriigi õigust ennistada käesolevas määruses sätestatud tähtaegu, millest tuleb kinni pidada selle riigi asutuste suhtes.

Artikkel 68

Viide üldpõhimõtetele

Kui käesolev määrus, rakendusmäärus, lõivumäärus või apellatsioonikoja töökord menetlusnorme ei sisalda, võtab amet arvesse liikmesriikides üldtunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

Artikkel 69

Rahaliste kohustuste lõppemine

1. Ameti nõudeõigus lõivude suhtes aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil asjaomane lõiv oleks tulnud tasuda.

2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enammakstud summade tagastamiseks aegub nelja aasta möödumisel selle kalendriaasta lõpust, mil kõnealune õigus on tekkinud.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade kulgemise katkestab lõikes 1 nimetatud juhul lõivu tasumise nõue ning lõikes 2 nimetatud juhul kirjalik põhistatud nõue. Tähtaja katkemisel hakkab see katkemispäevast uuesti kulgema ning möödub hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, mil tähtaeg esmalt kulgema hakkas, kui vahepeal ei ole alanud kohtumenetlus asjaomase õiguse teostamiseks. Sel juhul ei möödu tähtaeg enne kui üks aasta pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. jagu

Kulud

Artikkel 70

Kulude jaotamine

1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning esindaja, nõustaja või advokaadi tasud rakendusmääruses sätestatud tingimustel igale kulukategooriale kehtestatud astmestiku piires.

2. Kui mõlema poole osa taotlusi rahuldatakse ja osa jäetakse rahuldamata või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, otsustab kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda siiski teistsuguse kulude jaotamise.

3. Pool, kes lõpetab menetluse ühenduse registreeritud disainilahendusest loobumise, selle registreerimise pikendamata jätmise, kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega, tasub teise poole lõivud ja kannab tema kulud lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

4. Kui asjas otsust ei tehta, kannab kulud kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda.

5. Kui pooled sõlmivad kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja menetluse osas lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatust erineva kulude jaotamise kokkuleppe, võtab asjaomane asutus selle kokkuleppe teadmiseks.

6. Kehtetuks tunnistamise osakonna või apellatsioonikoja registriosakond määrab taotluse korral kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud. Kindlaksmääratud summat võib kehtetuks tunnistamise osakond või apellatsioonikoda oma otsusega muuta, kui rakendusmääruses ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.

Artikkel 71

Kulude summa kindlaksmääramist käsitlevate otsuste sundtäitmine

1. Kõik ameti jõustunud otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

2. Täitmist reguleerivad selles riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Korralduse otsuse täitmise tagamise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riigi ametiasutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning ametile ja Euroopa Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva isiku avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool taotleda täitmist kooskõlas riigi õigusaktidega, esitades asja otse pädevale asutusele.

4. Täitmist võib peatada ainult Euroopa Kohtu otsusega. Asjassepuutuva liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.

3. jagu

Liikmesriikide avalikkuse ja ametiasutuste teavitamine

Artikkel 72

Ühenduse disainilahenduste register

Amet peab ühenduse disainilahenduste registriks nimetatavat registrit, mis sisaldab käesoleva määruse või rakendusmääruse kohaselt registreerimisele kuuluvaid andmeid. Register on avalik, välja arvatud artikli 50 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

Artikkel 73

Perioodilised väljaanded

1. Amet annab perioodiliselt välja Ühenduse Disainilahenduste Bülletääni, mis sisaldab registri avalikke kandeid ning muid andmeid, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud.

2. Ameti juhataja avaldatavad teated ja üldinfo ning muu käesoleva määruse või selle kohaldamisega seotud teave avaldatakse Ühtlustamisameti Teatajas.

Artikkel 74

Toimikutega tutvumine

1. Toimikuid ühenduse registreeritud disainilahenduse seni avaldamata taotluste kohta või toimikuid disainilahenduste kohta, mille avaldamine on artikli 50 kohaselt edasi lükatud või millest on edasilükkamisaja jooksul loobutud, ei anta tutvumiseks ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste taotleja või omaniku nõusolekuta.

2. Isik, kes tõendab oma õigustatud huvi, võib lõikes 1 sätestatud juhul enne ühenduse registreeritud disainilahenduse avaldamist või pärast sellest loobumist tutvuda toimikuga disainilahenduse taotleja või omaniku nõusolekuta.

See kehtib eelkõige juhul, kui huvitatud isik tõendab, et ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja või omanik on astunud samme teostamaks ühenduse registreeritud disainilahendusest tulenevat õigust tema vastu.

3. Pärast ühenduse registreeritud disainilahenduse avaldamist võib toimikuga tutvuda nõudmisel.

4. Seevastu kui toimikuga tutvutakse lõigete 2 või 3 kohaselt, võib rakendusmääruse sätete kohaselt mõningaid dokumente tutvumiseks mitte anda.

Artikkel 75

Halduskoostöö

Kui käesoleva määruse või siseriiklike õigusaktidega ei nähta ette teisiti, abistavad amet ning liikmesriikide asutused ja kohtud taotluse korral üksteist teabe edastamise või toimikute tutvumiseks andmisega.

Kui amet annab toimikuid tutvumiseks kohtutele, prokuratuuridele või tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, ei kohaldata tutvumisele artiklis 74 ettenähtud piiranguid.

Artikkel 76

Väljaannete vahetamine

1. Amet ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid saadavad üksteisele taotluse korral ning ametkondlikuks kasutamiseks tasuta oma vastavate väljaannete ühe või mitu eksemplari.

2. Amet võib väljaannete vahetamise või saatmise kohta sõlmida lepinguid.

4. jagu

Esindus

Artikkel 77

Esinduse üldpõhimõtted

1. Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel, ei ole ametiga suhtlemisel kohustuslik omada esindajat.

2. Ilma et see mõjutaks lõike 3 teise lõigu kohaldamist, peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses, olema artikli 78 lõike 1 kohane esindaja kõikideks ametis tehtavateks käesolevas määruses sätestatud toiminguteks, välja arvatud ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse esitamiseks; rakendusmäärus võib kehtestada muid erandeid.

3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub ühenduses, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja, kes peab toimikutesse lisamiseks ametile esitama allkirjastatud volituse, mille üksikasjad nähakse ette rakendusmääruses.

Käesoleva lõikega hõlmatud juriidilise isiku töötaja võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kel on eespool nimetatud juriidilise isikuga majandussidemed, isegi juhul, kui nimetatud teiste juriidiliste isikute alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu ühenduses.

Artikkel 78

Kutselised esindajad

1. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid võib ametis käesoleva määruse kohastes toimingutes esindada üksnes:

a) liikmesriigis kutsenõuetele vastav advokaat, kelle tegevuskoht on ühenduses, kuivõrd ta on nimetatud riigis pädev olema esindajaks tööstusomandi küsimustes;

b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud ühenduse kaubamärki käsitleva määruse artikli 89 lõike 1 punktis b osutatud nimekirja, või

c) isik, kelle nimi on kantud lõikes 4 osutatud disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud isikud võivad kolmandaid isikuid esindada üksnes ametis tehtavates disainilahendustega seotud toimingutes.

3. Rakendusmääruses sätestatakse, kas ja mis tingimustel peavad esindajad esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.

4. Disainilahendustega tegelevate kutseliste esindajate nimekirja võib kanda iga füüsilise isiku, kui:

a) ta on liikmesriigi kodanik;

b) tema tegevuskoht või töökoht asub ühenduses;

c) ta on pädev füüsilisi või juriidilisi isikuid disainilahendustega seotud küsimustes esindama liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis või Beneluxi disainilahenduste ametis. Kui asjaomases riigis ei ole disainilahendustega seotud küsimustes esindamise pädevuse eelduseks erilised kutseoskused, peavad nimekirja kandmist taotlevad isikud olema tavaliselt tegutsenud disainilahenduste küsimustes kõnealuse liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis vähemalt viis aastat. Seevastu isikutelt, kelle kutseoskusi tegutseda füüsilise või juriidilise isiku esindajana disainilahenduste küsimustes mõne liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis on tunnustatud asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt, ei nõuta nimetatud ameti pidamise kogemust.

5. Lõikes 4 osutatud nimekirja kantakse taotluse alusel, millele on lisatud asjaomase liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskameti tõend nimetatud lõikes sätestatud tingimustele vastavuse kohta.

6. Ameti juhtaja võib teha erandi:

a) erijuhtudel lõike 4 punktis a sätestatud nõudest;

b) lõike 4 punkti c teises lauses sätestatud nõudest, kui taotleja tõestab, et ta on omandanud nõutava kvalifikatsiooni muul viisil.

7. Isiku nimekirjast kõrvaldamise tingimused nähakse ette rakendusmääruses.

IX JAOTIS

ÜHENDUSE DISAINILAHENDUSTEGA SEOTUD KOHTUASJADE KOHTUALLUVUS JA MENETLUSNORMID

1. jagu

Kohtualluvus ja kohtuotsuste täitmine

Artikkel 79

Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni kohaldamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ühenduse disainilahenduste ning ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluste, samuti ühenduse disainilahenduse ja samasuguse kaitse all olevate siseriiklike disainilahenduste õigustega seotud kohtumenetlustele Brüsselis 27. septembril 1968. aastal allakirjutatud konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, [7] edaspidi "kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsioon".

2. Lõike 1 kohaselt kohaldatavad kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni sätted on iga liikmesriigi osas kohaldatavad üksnes selles sõnastuses, mis asjaomases liikmesriigis parajasti kehtib.

3. Artiklis 85 osutatud hagide ja nõuete menetlemisel:

a) ei kohaldata kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni artikleid 2, 4, artikli 5 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, artikli 16 lõiget 4 ning artiklit 24;

b) kohaldatakse nimetatud konventsiooni artikleid 17 ja 18 käesoleva määruse artikli 82 lõikes 4 ettenähtud piirangutega;

c) on nimetatud konventsiooni II jaotise sätted isikute kohta, kelle alaline asukoht on liikmesriigis, kohaldatavad ka isikutele, kelle alaline asukoht ei ole liikmesriigis, kuid kellel on seal ettevõte.

4. Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni sätteid ei kohaldata liikmesriigis, kus konventsioon ei ole veel jõustunud. Jõustumiseni reguleerivad sellises liikmesriigis lõikes 1 osutatud menetlusi kahe- või mitmepoolsed konventsioonid suhete kohta teise asjassepuutuva liikmesriigiga või nende puudumisel siseriiklikud õigusaktid kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

2. jagu

Vaidlused ühenduse disainilahenduste õiguste rikkumise ja kehtivuse üle

Artikkel 80

Ühenduse disainilahenduste kohtud

1. Liikmesriigid määravad oma territooriumil võimalikult väikese arvu siseriiklikke esimese ja teise astme kohtuid (ühenduse disainilahenduste kohtud), kes täidavad neile käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

2. Iga liikmesriik edastab komisjonile hiljemalt 6. märtsiks 2005 ühenduse disainilahenduste kohtute nimekirja, esitades nende kohtute nimed ja tööpiirkonnad.

3. Pärast edastamist lõikes 2 osutatud nimekirjas tehtud muudatused ühenduse disainilahenduste kohtute arvus, nimedes või tööpiirkonnas teeb asjaomane liikmesriik viivitamata teatavaks komisjonile.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud teabe teeb komisjon teatavaks liikmesriikidele ning avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Kui liikmesriik ei ole lõikes 2 sätestatud nimekirja esitanud, on artikliga 81 hõlmatud menetluste osas, mis artikli 82 kohaselt kuuluvad selle liikmesriigi kohtute alluvusse, pädev asjaomase liikmesriigi see kohus, kes oleks ratione loci ja ratione materiae pädev juhul, kui menetlus oleks seotud liikmesriigi siseriikliku disainilahenduse õigustega.

Artikkel 81

Õiguste rikkumise ja kehtivuse asjade kohtualluvus

Ühenduse disainilahenduste kohtute ainupädevusse kuuluvad:

a) hagid seoses ühenduse disainilahenduste õiguste rikkumisega ja, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud, hagid seoses õiguste rikkumise ohuga;

b) hagid tuvastamaks, et ühenduse disainilahenduse õigusi ei ole rikutud, kui need on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

c) ühenduse registreerimata disainilahenduse kehtetuks tunnistamise hagid;

d) vastuhagid punkti a kohaste hagidega seotud ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks.

Artikkel 82

Rahvusvaheline kohtualluvus

1. Kui käesoleva määruse sätetest ning artikli 79 kohaselt kohaldatavate kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni sätetest ei tulene teisiti, alustatakse artiklis 81 osutatud hagide ja vastuhagide põhjal menetlust selle liikmesriigi kohtutes, kus on kostja alaline asukoht või, kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

2. Kui kostja alaline asukoht ega ka ettevõte ei ole liikmesriigis, alustatakse nimetatud menetlusi selle liikmesriigi kohtutes, kus on hageja alaline asukoht või, kui tema alaline asukoht ei ole liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtus, kus on tema ettevõte.

3. Kui kostjal ega ka hagejal ei ole sellist alalist asukohta ega ettevõtet, alustatakse menetlust selle liikmesriigi kohtus, kus on ameti asukoht.

4. Ilma et see mõjutaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist:

a) kohaldatakse kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise konventsiooni artiklit 17, kui pooled lepivad kokku, et asi kuulub mõne teise ühenduse disainilahenduse kohtu alluvusse;

b) kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 18, kui kostja ilmub mõnesse teise ühenduse disainilahenduste kohtusse.

5. Artikli 81 punktides a ja d nimetatud hagide ja vastuhagide põhjal võib menetluse algatada ka selle liikmesriigi kohtutes, mille territooriumil on rikkumine toime pandud või kus on selle oht.

Artikkel 83

Kohtualluvuse ulatus rikkumise puhul

1. Artikli 82 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ühenduse disainilahenduste kohus on pädev liikmesriigis toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu osas.

2. Artikli 82 lõike 5 kohaselt pädev ühenduse disainilahenduste kohus on pädev üksnes selles liikmesriigis toime pandud rikkumiste või rikkumiste ohu osas, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 84

Hagi või vastuhagi ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks

1. Hagi või vastuhagi aluseks, millega nõutakse ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamist, võivad olla üksnes artiklis 25 nimetatud kehtetuse alused.

2. Artikli 25 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel võib hagi või vastuhagi esitada üksnes nende sätete kohaselt selleks õigustatud isik.

3. Kui vastuhagi esitatakse menetluse käigus, mille osaline ühenduse disainilahenduse õiguste omanik ei ole, teavitatakse teda sellest ning ta võib kohtu asukohaliikmesriigi õigusaktide kohaselt menetlusse astuda.

4. Ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks ei või vastuhagi esitada menetluse raames, milles nõutakse õiguse rikkumise puudumise tuvastamist.

Artikkel 85

Kehtivuse presumptsioon – põhjendamine

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlemisel eeldab ühenduse disainilahenduste kohus ühenduse disainilahenduse kehtivust. Kehtivuse võib vaidlustada üksnes kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagiga. Väidet ühenduse disainilahenduse kehtetuse kohta võib, kui see ei ole esitatud vastuhagis, siiski arvesse võtta juhul, kui kostja väidab, et ühenduse disainilahenduse võiks kehtetuks tunnistada talle kuuluvatest artikli 25 lõike 1 punki d kohase varasema siseriikliku disainilahenduse õigustest tulenevalt.

2. Ühenduse registreerimata disainilahenduse õiguste rikkumist või rikkumise ohtu käsitlevate hagide menetlemisel eeldab ühenduse disainilahenduste kohus ühenduse disainilahenduse kehtivust, kui õiguste omanik esitab tõendid artikli 11 tingimuste täitmise kohta ning selgitab, millest tuleneb talle kuuluva ühenduse disainilahenduse eristatavus. Kostja võib selle kehtivuse siiski vaidlustada kaebusega või vastuhagiga, milles nõutakse kehtetuks tunnistamist.

Artikkel 86

Kehtetuks tunnistamise otsused

1. Kui ühenduse disainilahenduste kohtu menetluse käigus on ühenduse disainilahendus vaidlustatud vastuhagiga, milles nõutakse selle kehtetuks tunnistamist:

a) tunnistab kohus ühenduse disainilahenduse kehtetuks, kui tuvastatakse mõni artiklis 25 nimetatud alus, mis välistab ühenduse disainilahenduse kehtivuse;

b) jätab kohus vastuhagi rahuldamata, kui ei tuvastata mõnd artiklis 25 nimetatud alust, mis välistab ühenduse disainilahenduse kehtivuse.

2. Ühenduse disainilahenduste kohus, kellele ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamiseks vastuhagi esitati, teatab ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet teeb selle kohta kande registrisse.

3. Ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamise vastuhagi menetlev ühenduse disainilahenduste kohus võib ühenduse registreeritud disainilahenduse õiguste omaniku taotlusel ning pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse peatada ning nõuda kostjalt kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist ametile kohtu määratud tähtaja jooksul. Kui taotlust tähtaja jooksul ei esitata, menetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 91 lõiget 3.

4. Kui ühenduse disainilahenduste kohus on teinud ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist nõudva vastuhagi puhul jõustunud kohtuotsuse, saadetakse otsuse ärakiri ametile. Pooled võivad nimetatud saatmise kohta teavet nõuda. Amet teeb registrisse märkuse otsuse kohta rakendusmääruse sätete kohaselt.

5. Ühenduse registreeritud disainilahenduse kehtetuks tunnistamist nõudvat vastuhagi ei võeta vastu, kui amet on samas küsimuses, sama alusega ja samu pooli hõlmava taotluse kohta juba teinud jõustunud otsuse.

Artikkel 87

Kehtetuks tunnistamise tagajärjed

Ühenduse disainilahenduste kohtu jõustunud otsusel ühenduse disainilahenduse kehtetuks tunnistamise kohta on kõikides liikmesriikides artiklis 26 sätestatud tagajärjed.

Artikkel 88

Kohaldatav õigus

1. Ühenduse disainilahenduste kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2. Käesoleva määrusega reguleerimata küsimustes kohaldab ühenduse disainilahenduste kohus siseriiklikke, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätteid.

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ühenduse disainilahenduste kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku disainilahenduse õigustega seonduva sama liiki hagi puhul.

Artikkel 89

Sanktsioonid õiguste rikkumisega seotud hagide puhul

1. Kui ühenduse disainilahenduste kohus rikkumist või rikkumise ohtu käsitleva hagi menetluses leiab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise ohu, võtab ta, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, järgmisi meetmeid:

a) kohustab kostjat lõpetama tegevuse, mis ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks;

b) määrab rikkuvate toodete konfiskeerimise;

c) määrab peamiselt rikkuvate toodete valmistamiseks kasutatud materjalide ja vahendite arestimise, kui omanik teadis või pidi teadma nende kasutamise eesmärki;

d) määrab muid asjaolude kohaseid sanktsioone, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse sätetega, kus rikkumine on toime pandud või seda on kavandatud.

2. Ühenduse disainilahenduste kohus võtab kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega meetmeid, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud korralduste tagamiseks.

Artikkel 90

Ajutised meetmed, sealhulgas kaitsemeetmed

1. Liikmesriikide kohtutelt, sealhulgas ühenduse disainilahenduste kohtutelt, võib taotleda ühenduse disainilahendusega seotud meetmete, sealhulgas ajutiste meetmete võtmist, mis on selle riigi õigusaktidega ette nähtud siseriiklike disainilahenduste puhul, isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuline arutamine teise liikmesriigi ühenduse disainilahenduste kohtu pädevuses.

2. Ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmetega seotud menetlustes võetakse arvesse kostja väide ühenduse disainilahenduse kehtetuse kohta, kui see ei ole esitatud kehtetuks tunnistamist nõudvas vastuhagis. Artikli 85 lõiget 2 kohaldatakse siiski mutatis mutandis.

3. Artikli 82 lõigete 1, 2, 3 või 4 kohaselt pädev ühenduse disainilahenduste kohus on pädev võtma ajutisi, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on kohaldatavad kõikide liikmesriikide territooriumil, kui täidetud on kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise konventsiooni III jaotise kohaselt tunnustamiseks ja täitmiseks vajalikud menetlused. Teistel kohtutel sellist pädevust ei ole.

Artikkel 91

Erisätted seotud hagide kohta

1. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab artiklis 81 nimetatud hagi, välja arvatud rikkumise puudumise tuvastamise nõuet menetlev ühenduse disainilahenduse kohus omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ühenduse disainilahenduse kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud teises ühenduse disainilahenduste kohtus või, kui tegemist on ühenduse registreeritud disainilahendusega, on ametile esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus.

2. Kui menetluse jätkamiseks ei ole erilisi põhjusi, peatab kehtetuks tunnistamise taotlust arutav amet omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse, kui ühenduse disainilahenduse kehtivus on vastuhagiga juba vaidlustatud ühenduse disainilahenduste kohtus. Kui aga ühenduse disainilahenduste kohtus toimuva menetluse pool seda nõuab, võib kohus pärast teiste menetluse poolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet oma peatatud menetlust.

3. Kui ühenduse disainilahenduste kohus menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutisi, sealhulgas kaitsemeetmeid.

Artikkel 92

Teise astme ühenduse disainilahenduste kohtute pädevus – edasikaebamine

1. Teise astme ühenduse disainilahenduste kohtutesse võib edasi kaevata esimese astme ühenduse disainilahenduste kohtute otsuseid artiklis 81 nimetatud hagidest ja vastuhagidest tulenenud asjades.

2. Teise astme ühenduse disainilahenduste kohtusse edasikaebamise tingimused määratakse kindlaks kohtu asukohaliikmesriigi siseriikliku õiguse alusel.

3. Siseriiklike õigusaktide sätteid edasikaebamise kohta kohaldatakse ka teise astme ühenduse disainilahenduste kohtute otsustele.

3. jagu

Muud ühenduse disainilahendustega seotud vaidlused

Artikkel 93

Lisasätted muude siseriiklike kohtute kui ühenduse disainilahenduste kohtute pädevuse kohta

1. Liikmesriikides, kelle kohtud on pädevad artikli 79 lõike 1 või 4 kohaselt, on ühenduse disainilahendustega seotud artiklis 81 nimetamata hagide osas pädevad need kohtud, kes oleksid ratione loci ja ratione materiae pädevad selle riigi siseriikliku disainilahenduse õigustega seotud hagide puhul.

2. Ühenduse disainilahendusega seotud artiklis 81 nimetamata hagisid, mis ei kuulu artikli 79 lõigete 1 ja 4 ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ühegi kohtu pädevusse, võib arutada selle liikmesriigi kohtutes, kus on ameti asukoht.

Artikkel 94

Siseriikliku kohtu kohustus

Ühenduse disainilahendusega seotud artiklis 81 nimetamata hagi menetlev siseriiklik kohus on kohustatud lähtuma disainilahenduse kehtivuse eeldusest. Artikli 85 lõiget 2 ja artikli 90 lõiget 2 kohaldatakse siiski mutatis mutandis.

X JAOTIS

MÕJU LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDELE

Artikkel 95

Ühenduse disainilahendustest ja siseriiklike disainilahenduste õigustele tuginevad paralleelsed hagid

1. Kui eri liikmesriikide kohtutele on seoses rikkumise või selle ohuga esitatud samal alusel ning samu pooli hõlmavad hagid, kusjuures ühe hagi aluseks on ühenduse disainilahendus ja teise aluseks siseriikliku disainilahenduse õigustest tulenev samaväärne kaitse, loobuvad kohtud omal algatusel pädevusest selle kohtu kasuks, kellele hagi on esitatud esimesena. Kohus, kes peaks pädevusest loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu pädevus on vaidlustatud.

2. Ühenduse disainilahenduse rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlev ühenduse disainilahenduste kohus ei rahulda hagi, kui samaväärset kaitset võimaldava disainilahenduse õigustest lähtudes on sama hagi alusega ning samu pooli hõlmavas asjas tehtud jõustunud kohtuotsus.

3. Siseriikliku disainilahenduse õiguste rikkumise või rikkumise ohuga seotud hagi menetlev kohus ei rahulda hagi, kui samaväärset kaitset võimaldavast ühenduse disainilahendusest lähtudes on sama hagi alusega ning samu pooli hõlmavas asjas tehtud jõustunud kohtuotsus.

4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata ajutiste, sealhulgas kaitsemeetmete suhtes.

Artikkel 96

Suhted teiste siseriikliku õiguse kohaste kaitsevormidega

1. Käesoleva määruse sätted ei mõjuta registreerimata disainilahenduste, kaubamärkide või muude eraldusmärkide, patentide ja kasulike mudelite, kirjatüüpide, tsiviilvastutuse ning kõlvatu konkurentsiga seonduvate ühenduse või asjaomase liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist.

2. Ühenduse disainilahendusena kaitstav disainilahendus on kaitsekõlblik ka liikmesriikide autoriõiguse seaduste alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus on loodud või mis tahes kujul fikseeritud. Iga liikmesriik määrab kindlaks nimetatud kaitse ulatuse ja tingimused ning nõutava eristatavuse taseme.

XI JAOTIS

LISASÄTTED AMETI KOHTA

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 97

Üldsäte

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse ameti ülesannete suhtes ühenduse kaubamärki käsitleva määruse XII jaotist.

Artikkel 98

Menetluskeel

1. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus esitatakse ühes ühenduse ametlikest keelest.

2. Taotleja peab märkima mõne teise, ameti töökeeleks oleva keele, mille kasutamisega ta ameti menetluskeelena nõustub.

Kui taotlus esitati keeles, mis ei ole ameti töökeel, korraldab amet taotluse tõlkimise taotleja märgitud keelde.

3. Kui ühenduse registreeritud disainilahenduse taotleja osaleb ameti menetluses üksi, on menetluskeeleks keel, milles taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid tema poolt taotluses märgitud teises keeles.

4. Kehtetuks tunnistamise menetluse korral on menetluskeeleks keel, milles on esitatud ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus, kui tegemist on ameti töökeelega. Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei ole ameti töökeel, on menetluskeeleks taotluses märgitud teine keel.

Kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse menetluskeeles.

Kui menetluskeeleks ei ole keel, milles on esitatud ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus, võib ühenduse disainilahenduse õiguste omanik esitada oma seisukohad keeles, milles on esitatud taotlus. Amet korraldab nimetatud seisukohtade tõlkimise menetluskeelde.

Rakendusmäärusega võib ette näha, et ameti kantavad tõlkekulud ei tohi, välja arvatud asja keerukusest tulenevatel ameti poolt tunnustatud erandjuhtudel, ületada summat, mis määratakse iga menetlusliigi kohta kindlaks ametile laekunud tõendite keskmise mahu alusel. Nimetatud summat ületavate kulude kandjaks võidakse artikli 70 kohaselt määrata kaotaja pool.

5. Kehtetuks tunnistamise menetluse pooled võivad kokku leppida, et menetluskeeleks on mõni teine ühenduse ametlik keel.

Artikkel 99

Avaldamine ja register

1. Kogu teave, mille avaldamine on käesoleva määruse või rakendusmäärusega ette nähtud, avaldatakse kõikides ühenduse ametlikes keeltes.

2. Kõik ühenduse disainilahenduse registri kanded tehakse kõikides ühenduse ametlikes keeltes.

3. Kahtluse korral loetakse autentseks tekst selles ameti töökeeles, milles on esitatud ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlus. Kui taotlus on esitatud mõnes ühenduse ametlikus keeles, mis ei ole ameti töökeel, loetakse autentseks taotleja märgitud teises keeles koostatud tekst.

Artikkel 100

Juhataja täiendavad volitused

Lisaks ühenduse kaubamärki käsitleva määruse artikliga 119 ameti juhatajale antud ülesannetele ja volitustele võib juhataja komisjonile esitada mis tahes ettepanekuid käesoleva määruse, rakendusmääruse, lõivumääruse ja muude ühenduse registreeritud disainilahendustega seotud sätete muutmiseks, olles eelnevalt konsulteerinud haldusnõukoguga, ja kui ettepanekud puudutavad lõivumäärust, eelarvekomiteega.

Artikkel 101

Haldusnõukogu täiendavad volitused

Lisaks ühenduse kaubamärki käsitleva määruse artikliga 121 ja järgnevate artiklitega või käesoleva määruse sätetega talle antud volitustele:

a) määrab haldusnõukogu artikli 111 lõike 2 kohaselt kindlaks kuupäeva, millest alates saab esitada ühenduse registreeritud disainilahenduse taotluse;

b) konsulteeritakse haldusnõukoguga, enne kui võetakse vastu juhised vorminõuete kontrollimiseks, registreerimisest keeldumise aluste kontrollimiseks ja ametis kehtetuks tunnistamise menetluseks ning muudel käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

2. jagu

Menetluskord

Artikkel 102

Pädevus

Käesolevas määruses ettenähtud menetlustega seoses on pädevad tegema otsuseid:

a) kontrollijad;

b) kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakond;

c) kehtetuks tunnistamise osakonnad;

d) apellatsioonikojad.

Artikkel 103

Kontrollijad

Kontrollija vastutab ameti nimel otsuste tegemise eest seoses registreeritud ühenduse kaubamärgi taotlusega.

Artikkel 104

Kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakond

1. Ühenduse kaubamärki käsitleva määruse artikliga 128 ette nähtud kaubamärkide ja haldus- ja õigusosakond muudetakse kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakonnaks.

2. Lisaks ühenduse kaubamärki käsitleva määrusega antud volitustele vastutab osakond nende käesoleva määrusega ettenähtud otsuste eest, mis ei kuulu kontrollijate ega kehtetuks tunnistamise osakonna pädevusse. Eelkõige vastutab ta registrikannetega seotud otsuste eest.

Artikkel 105

Kehtetuks tunnistamise osakonnad

1. Kehtetuks tunnistamise osakond vastutab ühenduse registreeritud disainilahenduste kehtetuks tunnistamise taotlustega seotud otsuste eest.

2. Kehtetuks tunnistamise osakond koosneb kolmest liikmest. Liikmetest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.

Artikkel 106

Apellatsioonikojad

Lisaks ühenduse kaubamärki käsitleva määruse artikliga 131 talle antud ülesannetele ja volitustele kuulub nimetatud määrusega loodud apellatsioonikodade pädevusse nende kaebuste arutamine, mis on esitatud kontrollijate, kehtetuks tunnistamise osakondade ning kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakonna ühenduse disainilahendusi käsitlevate otsuste peale.

XII JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 107

Rakendusmäärus

1. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad kehtestatakse rakendusmäärusega.

2. Lisaks käesolevas määruses sätestatud lõivudele nõutakse rakendusmäärusega ja lõivumäärusega ettenähtud üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaselt lõive järgmistel juhtudel:

a) registreerimislõivu tasumisega hilinemine;

b) avaldamislõivu tasumisega hilinemine;

c) avaldamise edasilükkamise lõivu tasumisega hilinemine;

d) koondtaotluste täiendavate lõivude tasumisega hilinemine;

e) registreerimistunnistuse ärakirja väljastamine;

f) ühenduse registreeritud disainilahenduse ülemineku registreerimine;

g) litsentsi või ühenduse registreeritud disainilahendusega seotud muu õiguse registreerimine;

h) litsentsi või muu õiguse registrist kustutamine;

i) registriväljavõtte väljastamine;

j) toimikutega tutvumine;

k) toimiku dokumentide ärakirjade väljastamine;

l) toimikus sisalduva teabe edastamine;

m) tagastatavate menetluskulude määramise arutamine;

n) taotluse tõestatud ärakirjade väljastamine.

3. Rakendusmäärus ja lõivumäärus võetakse vastu ja neid muudetakse artikli 19 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 108

Apellatsioonikodade töökord

Apellatsioonikodade töökorda kohaldatakse nendes nõukogudes käesoleva määruse kohaselt arutatavatele kaebustele, ilma et see mõjutaks artikli 109 lõikes 2 ettenähtud korras vastuvõetavate vajalike muudatuste või täiendavate sätete kohaldamist.

Artikkel 109

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 110

Üleminekusäte

1. Kuni jõustuvad komisjoni asjakohase ettepaneku alusel vastuvõetud muudatused käesolevas määruses, ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on artikli 19 lõike 1 tähenduses kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks.

2. Lõikes 1 viidatud komisjoni ettepanek esitatakse ning seda arutatakse koos ettepanekutega, mille komisjon samas küsimuses esitab direktiivi 98/71/EÜ artikli 18 kohaselt.

Artikkel 111

Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub kuuekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlusi võib ametile esitada alates kuupäevast, mille ameti juhataja ettepanekul määrab kindlaks haldusnõukogu.

3. Ühenduse registreeritud disainilahenduse taotlused, mis on esitatud lõikes 2 nimetatud kuupäevale eelnenud kolme kuu jooksul, loetakse esitatuks nimetatud kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Aelvoet

[1] EÜT C 29, 31.1.1994, lk 20 ja EÜT C 248, 29.8.2000, lk 3.

[2] EÜT C 67, 1.3.2001, lk 318.

[3] EÜT C 110, 2.5.1995, lk 1 ja EÜT C 75, 15.3.2000, lk 35.

[4] EÜT L 289, 28.10.1998, lk 28.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3288/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 83).

[7] EÜT L 299, 31.12.1972, lk 32. Konventsiooni on muudetud konventsioonidega Euroopa ühendustega liitunud riikide ühinemise kohta nimetatud konventsiooniga.

--------------------------------------------------