Institutsioonidevaheline kokkulepe,

28. november 2001,

õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta

(2002/C 77/01)

EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

arvestades järgmist:

(1) Edinburghis 1992. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu rõhutas ühenduse õigusaktide kättesaadavamaks ja arusaadavamaks tegemise olulisust ühenduse jaoks.

(2) 20. detsembril 1994, järgides Euroopa Ülemkogu koostatud suuniseid, sõlmisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon institutsioonidevahelise kokkuleppe õigusaktide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi vastuvõtmise kohta [1] eesmärgiga oluliselt parandada ulatuslikult muudetud õigusaktide loetavust.

(3) Kogemus näitab siiski, et hoolimata kiirendatud meetodi kasutamisest viibib sageli komisjoni ettepanekute esitamine ametliku kodifitseerimise kohta ja ametlikku kodifitseerimist käsitletavate õigusaktide vastuvõtmine, eelkõige sellepärast, et vahepeal on vastu võetud kõnealuste õigusaktide uued muudatused, mille tagajärjel tuleb kodifitseerimist uuesti alustada.

(4) Seepärast on soovitatav eelkõige sagedasti muudetavate õigusaktide puhul kasutada seadusandlikku tehnikat, mis võimaldab sama seadustekstiga õigusakte nii muuta kui ka kodifitseerida.

(5) Kui varasemat õigusakti tuleb oluliselt muuta, võimaldab uuesti sõnastamise tehnika vastu võtta ühtse õigusakti teksti, millega samaaegselt tehakse soovitud muudatus, kodifitseeritakse sama muudatus koos varasema seaduse muutmata sätetega ja tühistatakse nimetatud õigusakt.

(6) Uuesti sõnastamise tehnika kasutamisega välditakse üksikute parandusaktide kiiret kasvu, mis sageli muudab õigusaktidest arusaamise raskeks, ning seetõttu on see asjakohane vahend ühenduse õigusaktide loetavuse tagamiseks kestval ja üldisel alusel.

(7) Uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilisem kasutamine on osa meetmetest, mida institutsioonid on võtnud ühenduse õigusaktide kättesaadavuse parandamiseks, näiteks õigusaktide ametliku kodifitseerimise kiirendatud töömeetodi vastuvõtmine ja ühiste suuniste kehtestamine ühenduse õigusaktide koostamise kvaliteedi osas institutsioonidevahelise 22. detsembril 1998 [2] sõlmitud kokkuleppega.

(8) Helsingis 1999. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu esitas oma soovi, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon sõlmiksid võimalikult kiiresti institutsioonidevahelise kokkuleppe uuesti sõnastamise tehnika kasutamise kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

1. Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on sätestada töökord, mis võimaldab kasutada uuesti sõnastamise tehnikat süstemaatilisemalt vastavuses ühenduse tavalise seadusandliku protsessiga.

2. Uuesti sõnastamine seisneb uue õigusakti vastuvõtmises, millega ühendatakse ühtseks tekstiks nii varasemasse õigusakti tehtavad sisulised muudatused kui ka vastava õigusakti muutmata sätted. Uus õigusakt asendab ja tühistab varasema õigusakti.

3. Komisjoni esitatud uuesti sõnastamise ettepanek käsitleb sisuliste muudatuste tegemist varasemasse õigusakti. Teisesel tasemel sisaldab ettepanek varasema õigusakti muutmata sätete kodifitseerimist koos nimetatud sisuliste muudatustega.

4. Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

- varasem õigusakt – kehtiv õigusakt, nagu seda on muudetud ühe või mitme muutmisaktiga,

- sisuline muudatus – muudatus, mis mõjutab varasema õigusakti sisu ja ei ole ainult puhtformaalne või redaktsiooniline muudatus,

- muutmata säte – varasema õigusakti säte, mida puhtformaalsed või redaktsioonilised muudatused võivad küll mõjutada, kuid mida ei ole sisuliselt muudetud.

Uus õigusakt ei kujuta endast uuesti sõnastatud õigusakti, välja arvatud standardsätted või sõnastused, kui sellega muudetakse sisuliselt varasema õigusakti kõiki sätteid, mida see asendab ja tühistab.

5. Ühenduse tavalist seadusandlikku protsessi järgitakse täiel määral.

6. Uuesti sõnastamise ettepanek peab vastama järgmistele kriteeriumitele:

a) ettepanekule lisatud seletuskirjas:

i) sedastatakse otseselt, et see on seotud uuesti sõnastamise ettepanekuga, ja selgitatakse niisuguse lähenemisviisi kasutamise põhjuseid;

ii) sedastatakse kõikide kavandatavate sisuliste muudatuste põhjused;

iii) täpsustatakse, millised varasema õigusakti sätted jäävad muutmata.

b) Kavandatava õigusakti tekst esitatakse viisil, mis:

i) võimaldab selgelt eristada sisulisi muudatusi ja uusi põhjendusi nendest sätetest ja põhjendustest, mis jäävad muutmata;

ii) sätete ja põhjenduste osas, mis jäävad muutmata, sarnaneb meetodiga, mida kasutatakse õigusaktide ametliku kodifitseerimise ettepanekute esitamiseks.

7. Selguse ja õiguskindluse tagamiseks vastavad kõik uuesti sõnastamise aktid muu hulgas [3] järgmistele õigusloome eeskirjadele.

a) Esimene põhjendus osutab, et uus õigusakt kujutab endast varasema akti uuesti sõnastamist.

b) Varasemat akti tühistavas artiklis sätestatakse, et viiteid nimetatud aktile loetakse viideteks uuesti sõnastamise aktile ja neid tuleks lugeda kooskõlas uuesti sõnastamise akti lisas sätestatud vastavustabeliga.

c) Lisaks sellele direktiivi uuesti sõnastava akti:

i) tühistavas artiklis nähakse ette, et tühistamine ei mõjuta kohustusi, mis liikmesriikidel tekivad uuesti sõnastamise aktiga tühistatavas direktiivis sätestatud ülevõtmistähtajast [4] ja vajaduse korral rakendamisperioodist;

ii) alapunktis i) viidatud ajavahemikud esitatakse tabeli kujul lisas;

iii) artiklis, mis on seotud kohustusega uuesti sõnastatud direktiiv üle võtta [5] siseriiklikku õigusse, viidatakse ainult nendele sätetele, mida on sisuliselt muudetud ja mis on selgelt sellistena määratletud. Need sätted, mis jäävad uuesti sõnastatud direktiivis muutmata, võetakse üle vastavalt varasematele direktiividele.

8. Kui seadusandliku menetluse käigus ilmneb vajadus sisuliste muudatuste tegemiseks uuesti sõnastatud õigusakti nendes sätetes, mis komisjoni ettepanekus on jäetud muutmata, tehakse muudatused kõnesolevas aktis asutamislepingus sätestatud korras vastavalt kohaldatavale õiguslikule alusele.

9. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastavatest õigusteenistustest koosnev konsultatiivne töörühm vaatab läbi uuesti sõnastamisega seotud ettepanekud. Töörühm annab võimalikult kiiresti oma arvamuse esitamiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile selle kohta, et ettepanek ei sisalda mis tahes sisulisi muudatusi peale nende, mis on sellisena määratletud.

10. Käesolev kokkulepe jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse alates selle jõustumise kuupäevast esitatavate uuesti sõnastamise ettepanekute suhtes.

Käesoleva kokkuleppe kohaldamist hinnatakse kolm aastat pärast selle jõustumist. Selleks esitavad kokkuleppe allkirjastanud institutsioonide õigusteenistused hindamisaruande ja teevad vajaduse korral ettepaneku vajalike muudatuste kohta.

Koostatud kahe tuhande esimese aasta kahekümne kaheksandal novembril Brüsselis.

Euroopa Parlamendi nimel

president

+++++ TIFF +++++

Nõukogu nimel

eesistuja

+++++ TIFF +++++

Komisjoni nimel

president

+++++ TIFF +++++

[1] EÜT C 102, 4.4.1996, lk 2.

[2] EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1.

[3] Eelkõige lugege 22. detsembri 1998 institutsioonidevahelist kokkulepet ühenduse õigusaktide koostamise kvaliteedisuuniste kohta (EÜT C 73, 17.3.1999, lk 1).

[4] Silmas peetakse direktiivi sätete täitmiseks vajalike õigus- ja haldusnormide rakendamiseks ettenähtud tähtaega.

[5] Silmas peetakse kohustust rakendada direktiivi sätete täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid.

--------------------------------------------------