Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ,

25. juuni 2002,

mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu [4] artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt vastavalt lepituskomisjonis 8. aprillil 2002 heaks kiidetud ühistekstile

ning arvestades järgmist:

(1) Ühe osa ühenduse tegevusest moodustab kõrge tervise- ja keskkonnakaitse taseme saavutamine ja üks eesmärkidest, mida püütakse saavutada, on kaitse müra eest. Rohelises raamatus tulevase mürapoliitika kohta käsitles komisjon keskkonnamüra ühe peamise keskkonnaprobleemina Euroopas.

(2) 10. juuni 1997. aasta resolutsioonis komisjoni rohelise raamatu kohta [5] väljendas Euroopa Parlament toetust rohelisele raamatule ning soovitas tungivalt keskkonnamüra vähendamist käsitlevas direktiivis sätestada erimeetmed ja -algatused, märkides, et erinevate müraallikate kohta puuduvad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed.

(3) Lennuväljade lähiümbruse ühine müraindikaator ning müra arvestamise ja mõõtmise ühine metoodika on kindlaks määratud komisjoni 1. detsembri 1999. aasta teatises õhutranspordi ja keskkonna kohta. Seda teatist on käesoleva direktiivi sätetes arvesse võetud.

(4) Teatavate toodete tekitatud müra kohta on ühenduse õigusaktid juba olemas, näiteks nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiiv 70/157/EMÜ mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [6] nõukogu 29. märtsi 1977. aasta direktiiv 77/311/EMÜ põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhini jõudvat mürataset käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [7] nõukogu 20. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/51/EMÜ allahelikiirusega õhusõidukite müra piiramise kohta [8] ja seda täiendavad direktiivid, nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiv 92/61/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta [9] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/14/EÜ väliskeskkonnas kasutatavate seadmete müra käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. [10]

(5) Käesolev direktiiv peaks muu hulgas andma aluse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ja infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra käsitlevate ühenduse meetmete arendamiseks ja kehtivate täiendamiseks ning täiendavate meetmete väljatöötamiseks lühikese, keskpika ja pika aja jooksul.

(6) Teatavad mürakategooriad, nagu transpordivahendi sisemüra ja koduse tegevuse müra, ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

(7) Kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega võib asutamislepingus ettenähtud keskkonna- ja tervisekaitse kõrget taset saavutada paremini, kui liikmesriikide tegevust täiendab ühenduse tegevus, millega saavutatakse ühine arusaam müraprobleemist. Seetõttu tuleb andmeid keskkonnamüra tasemete kohta koguda, võrrelda ja esitada võrreldavate kriteeriumide alusel. See eeldab, et kasutatakse ühtlustatud indikaatoreid ja hindamismeetodeid ning kriteeriume mürakaardistamise ühtlustamiseks. Kõige paremini saab neid kriteeriume ja meetodeid kehtestada ühendus.

(8) Samuti tuleb mürataseme määratlemiseks kehtestada keskkonnamüra ühtsed hindamismeetodid ja piirväärtuste määratlus müra taseme määramise ühtlustatud indikaatorite abil. Liikmesriigid peavad kindlaks määrama kõikide piirväärtuste konkreetsed arvulised väärtused, võttes muu hulgas arvesse vajadust kohaldada ennetuspõhimõtet, et linnastutes säilitada vaikseid piirkondi.

(9) Valitud ühtsed müraindikaatorid on Lden, millega hinnatakse häirivust, ja Lnight, millega hinnatakse une häirimist. Samuti on kasulik lubada liikmesriikidel kasutada täiendavaid indikaatoreid, et jälgida ja kontrollida konkreetseid müraolukordi.

(10) Teatavates huvipiirkondades tuleks teha müra strateegilist kaardistamist, sest selle abil võib saada andmeid, mis on vajalikud müratasemete kirjeldamiseks selles piirkonnas.

(11) Tegevuskavades tuleks esitada esmatähtsad toimingud nendes huvipiirkondades ja pädevad asutused peaksid kavad koostama üldsusega konsulteerides.

(12) Üldsuse laiaulatuslikuks informeerimiseks tuleks valida kõige asjakohasemad infokanalid.

(13) Andmete kogumine ja kogu ühendust hõlmavate aruannete ühtlustamine peab olema aluseks ühenduse tulevase poliitikale ja üldsusele suunatud informatsioonile.

(14) Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist korrapäraselt hindama.

(15) Hindamismeetodite tehnilisi sätteid tuleks täiendada ja kohandada, et arvesse võtta tehnika ja teaduse arengut ning Euroopa standardimise arengut.

(16) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, [11] millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on määratleda ühtne lähenemisviis, et vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras. Selleks rakendatakse järk-järgult järgmisi meetmeid:

a) keskkonnamüraga kokkupuute kindlaksmääramine müra kaardistamise abil liikmesriikidele ühiste hindamismeetodite alusel;

b) tagamine, et informatsioon keskkonnamüra ja selle mõjude kohta on üldsusele kättesaadav;

c) müra kaardistamise tulemustel põhinevate tegevuskavade vastuvõtmine liikmesriikide poolt keskkonnamüra vältimiseks ja vähendamiseks, kus see on vajalik, eelkõige seal, kus müratase võib avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele, ning keskkonnamüra taseme säilitamiseks seal, kus see on madal.

2. Käesoleva direktiivi eesmärk on samuti anda alus ühenduse meetmete arendamiseks, millega vähendatakse peamiste müraallikate, eelkõige maantee- ja raudteesõidukite ning infrastruktuuri, lennukite, välistingimustes kasutatavate ja tööstusseadmete ning liikurmasinate tekitatud müra. Selleks esitab komisjon hiljemalt 18. juulil 2006 Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Nendes ettepanekutes tuleks arvesse võtta artikli 10 lõikes 1 nimetatud aruande tulemusi.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse keskkonnamüra suhtes, millega inimesed puutuvad kokku eelkõige kompaktse hoonestusega aladel, avalikes parkides või linnastu muudes vaiksetes piirkondades, maal vaiksetes piirkondades, koolide, haiglate ja muude müratundlike hoonete ja piirkondade lähedal.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata müra suhtes, mida tekitab müraga kokkupuutuv inimene ise, koduse tegevuse müra, naabrite tekitatud müra, töökoha müra, transpordivahendi sisemüra ja sõjaväepiirkondades sõjaväelise tegevusega tekitatud müra suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) keskkonnamüra — soovimatu või kahjulik väljas leviv heli, mille tekitab inimene oma tegevusega, sealhulgas transpordivahendi, maanteeliikluse, raudteeliikluse, lennuliikluse ning näiteks saaste kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ [12] I lisas määratletud tööstusettevõtete tekitatud müra;

b) kahjulikud mõjud — negatiivsed mõjud inimeste tervisele;

c) häirivus — inimeste tekitatud müra häirivuse aste, mis määratakse kindlaks välivaatluste abil;

d) müraindikaator — kahjuliku mõjuga seotud keskkonnamüra kirjeldamise füüsikaline skaala;

e) hindamine — igasugune meetod müraindikaatori väärtuse või sellega seotud kahjulike mõjude arvestamiseks, prognoosimiseks, hindamiseks või mõõtmiseks;

f) Lden (päevase-õhtuse-öise müra indikaator) — müra üldise häirivuse indikaator, nagu on määratletud I lisas;

g) Lday (päevase müra indikaator) — müra häirivuse indikaator päeva ajal, nagu on määratletud I lisas;

h) L evening (õhtuse müra indikaator) — müra häirivuse indikaator õhtusel ajal, nagu on määratletud I lisas;

i) Lnight (öise müra indikaator) — und häiriva müra indikaator, nagu on määratletud I lisas;

j) müra taseme-mõju suhe — seos müraindikaatori väärtuse ja kahjuliku mõju vahel;

k) linnastu — liikmesriigi piiritletud territooriumi osa, kus elab üle 100000 inimese ning mida selles liikmesriigis loetakse rahvastikutiheduse alusel linnapiirkonnaks;

l) linnastu vaikne piirkond — pädeva asutuse piiritletud piirkond, kus näiteks mitte ühegi müraallika tekitatud müra ei ületa liikmesriigi kehtestatud teatud Lden väärtust või muu asjakohase müraindikaatori väärtust;

m) vaikne piirkond maal — pädeva asutuse piiritletud piirkond, kus liiklus, tööstus või huvitegevus ei põhjusta häirivat müra;

n) põhimaantee — liikmesriigi määratud piirkondlik, siseriiklik või rahvusvaheline tee, mida kasutab aastas üle kolme miljoni sõiduki;

o) põhiraudtee — liikmesriigi määratud raudtee, mida kasutab aastas üle 30000 rongi;

p) põhilennujaam — liikmesriigi määratud tsiviillennujaam, kus on üle 50000 liikumise aastas (liikumine on õhkutõusmine või maandumine), välja arvatud kerglennukite kasutamine üksnes koolituseesmärkidel;

q) müra kaardistamine — andmete esitamine olemasolevate ja prognoositavate müraolukordade kohta müraindikaatorite abil, milles märgitakse kõik asjakohaste kehtivate piirväärtuste ületamised, mõjutatavate inimeste arv teatavas piirkonnas või teatava piirkonna elamute arv, mis teatavate müraindikaatorite väärtuste alusel on mürapiirkonnas;

r) strateegiline mürakaart — kaart, mille abil antakse üldhinnang teatud piirkonna eri müraallikate tekitatud mürakoormuse kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna kohta;

s) piirväärtus — liikmesriigi kindlaksmääratud Lden ja Lnight ning vajaduse korral Lday ja Levening väärtus, mille ületamisel pädevad asutused kaaluvad, kas rakendada müratõrjemeetmeid; eri tüüpi müra (maantee-, raudtee-, õhuliiklus-, tööstusmüra jne), eri ümbruste ja eri müratundlikkusega elanike osas võivad kehtida eri piirväärtused; need võivad olla erinevad ka olemasolevate olukordade ja uute olukordade osas (kui olukord muutub müraallika või ümbruse kasutamise tõttu);

t) tegevuskavad — müra ja selle mõju ohjamiseks, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamiseks, ettenähtud kavad;

u) akustiline kavandamine — tulevase müra kontrollimine kavandatud meetmete abil, näiteks maakasutuse kavandamine, liiklussüsteemide väljatöötamine, liikluse kavandamine, müra vähendamine heliisolatsiooni abil ja müraallikate kontrollimine;

v) üldsus — üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad.

Artikkel 4

Rakendamine ja kohustused

1. Liikmesriigid määravad käesoleva direktiivi rakendamiseks kõikide asjakohaste tasandite pädevad asutused ja organid, sealhulgas asutused, kelle ülesandeks on:

a) koostada ja vajaduse korral kinnitada linnastute, põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennujaamade mürakaardid ja tegevuskavad;

b) koguda mürakaarte ja tegevuskavasid.

2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks komisjonile ja üldsusele hiljemalt 18. juulil 2005.

Artikkel 5

Müraindikaatorid ja nende kohaldamine

1. Liikmesriigid kohaldavad I lisas nimetatud müraindikaatoreid Lden ja Lnight artikli 7 kohase müra strateegilise kaardistamise ettevalmistamisel ja kontrollimisel.

Kuni muudetakse kohustuslikuks Lden ja Lnight määramise ühiste hindamismeetodite kasutamine, võivad liikmesriigid selleks kasutada kehtivaid siseriiklikke müraindikaatoreid ja nendega seotud andmeid, mis tuleks muundada eespool nimetatud indikaatoriteks. Need andmed ei tohi olla üle kolme aasta vanad.

2. Liikmesriigid võivad kasutada täiendavaid müraindikaatoreid erijuhtumite puhul, mis on loetletud I lisa punktis 3.

3. Akustilise kavandamise ja müra tsoneerimise jaoks võivad liikmesriigid kasutada muid müraindikaatoreid kui Lden ja Lnight.

4. Hiljemalt 18. juulil 2005 edastavad liikmesriigid komisjonile informatsiooni kõikide nende territooriumil kehtivate või ettevalmistatavate asjakohaste piirväärtuste kohta, mis käsitlevad maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra, õhuliikluse müra lennuväljade ümbruses ja tööstusettevõtete müra, mis on väljendatud Lden ja Lnight ning vajaduse korral Lday ja Levening väärtustena ning millele on lisatud selgitused piirväärtuste rakendamise kohta.

Artikkel 6

Hindamismeetodid

1. Lden ja Lnight väärtused määratakse II lisas määratletud hindamismeetodite abil.

2. Komisjon kehtestab Lden ja Lnight määramise ühtsed hindamismeetodid artikli 13 lõikes 2 ettenähtud korras II lisa läbivaatamise abil. Nende meetodite kinnitamiseni võivad liikmesriigid kasutada oma õigusnormidel põhinevaid ja II lisa kohaselt kohandatud hindamismeetodeid. Niisugusel juhul peavad nad tõendama, et nende meetoditega saab samasugused tulemused, mis II lisa punkti 2 alapunktis 2 ettenähtud meetoditega.

3. Kahjulikke mõjusid võib hinnata III lisas nimetatud müra taseme-mõju suhte abil.

Artikkel 7

Müra strateegiline kaardistamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused koostavad ja vajaduse korral kinnitavad hiljemalt 30. juunil 2007 strateegilised mürakaardid olukorra kohta, mis oli eelneval kalendriaastal kõikides nende territooriumil asuvates üle 250000 elanikuga linnastutes ja kõikidel põhimaanteedel, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteedel, mida kasutab üle 60000 rongi aastas, ja nende territooriumi põhilennuväljadel.

Liikmesriigid informeerivad komisjoni hiljemalt 30. juunil 2005 ja seejärel iga viie aasta tagant kõikidest nende territooriumil asuvatest põhimaanteedest, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteedest, mida kasutab üle 60000 rongi aastas, põhilennuväljadest ja üle 250000 elanikuga linnastutest.

2. Liikmesriigid võtavad vastu meetmed selle tagamiseks, et pädevad asutused koostavad või vajaduse korral kinnitavad hiljemalt 30. juunil 2012 ja seejärel iga viie aasta tagant strateegilised mürakaardid eelneva aasta olukorra kohta kõikides nende territooriumil asuvates linnastutes, kõikidel põhimaanteedel ja põhiraudteedel.

Hiljemalt 31. detsembril 2008 informeerivad liikmesriigid komisjoni kõikidest nende territooriumil asuvatest linnastutest, kõikidest põhimaanteedest ja põhiraudteedest.

3. Strateegilised mürakaardid peavad vastama IV lisas ettenähtud miinimumnõuetele.

4. Piirialade mürakaartide koostamisel teevad naaberliikmesriigid koostööd.

5. Strateegilised mürakaardid vaadatakse läbi ja neisse tehakse muudatused vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende valmimise kuupäeva.

Artikkel 8

Tegevuskavad

1. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 18. juuliks 2008 on pädevad asutused koostanud tegevuskavad, mille abil oma territooriumil müra ja selle mõjusid ohjata ja vajaduse korral müra vähendada:

a) kohtades, mis asuvad põhimaanteede lähedal, mida kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas, põhiraudteede lähedal, mida kasutab üle 60000 rongi aastas, ja põhilennuväljade lähedal;

b) linnastutes, kus elab üle 250000 elaniku. Niisugused kavade eesmärk on kaitsta ka vaikseid alasid müra suurenemise eest.

Pädevad asutused võivad otsustada, millised meetmed nendesse kavadesse lülitada, kuid eelkõige tuleks nende abil lahendada esmatähtsad ülesanded, mida võib kindlaks teha asjakohaste piirväärtuste ületamise või muude liikmesriigi valitud kriteeriumide abil, ja neid meetmeid peaks eelkõige kohaldama kõige tähtsamate müra strateegilisel kaardistamisel kindlaksmääratud alade suhtes.

2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 18. juuliks 2013 on pädevad asutused koostanud tegevuskavad nende territooriumil asuvate linnastute, põhimaanteede ja põhiraudteede esmatähtsate ülesannete lahendamiseks, mida võib kindlaks teha piirväärtuste ületamise või muude liikmesriigi valitud kriteeriumide abil.

3. Liikmesriigid informeerivad komisjoni lõigetes 1 ja 2 nimetatud muudest asjakohastest kriteeriumidest.

4. Tegevuskavad peavad vastama V lisas esitatud miinimumnõuetele.

5. Tegevuskavad vaadatakse läbi, ja kui praegune müraolukord on põhjalikult muutunud, tehakse neisse vajaduse korral muudatused; igal juhul vaadatakse need läbi vähemalt iga viie aasta tagant pärast nende valmimise kuupäeva.

6. Piirialade tegevuskavade koostamisel teevad naaberliikmesriigid koostööd.

7. Liikmesriigid tagavad, et üldsusega konsulteeritakse tegevuskavade ettepanekute osas ning antakse võimalus varakult ja tõhusalt tegevuskavade ettevalmistamises ja läbivaatamises osaleda, et osalemise tulemused võetakse arvesse ja üldsust informeeritakse tehtud otsustest. Nähakse ette tähtajad, mis annavad üldsusele piisavalt aega igas etapis osaleda.

Kui kohustus korraldada üldsuse osalemine tuleneb üheaegselt käesolevast direktiivist ja muudest ühenduse õigusaktidest, võivad liikmesriigid ette näha selle ühise korraldamise, et vältida töö kattumist.

Artikkel 9

Üldsuse informeerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et nende koostatud või vajaduse korral kinnitatud strateegilised mürakaardid ja tegevuskavad tehakse üldsusele kättesaadavaks ja levitatakse asjakohaste ühenduse õigusaktide kohaselt, eelkõige nõukogu 7. juuni 1990. aasta keskkonnateabele vaba juurdepääsu käsitleva direktiivi 90/313/EMÜ [13] ja selle direktiivi IV ja V lisa kohaselt, sealhulgas kasutada olevate infotehnoloogia vahendite abil.

2. Informatsioon peab olema selge, arusaadav ja kergesti kättesaadav. Kõige tähtsamate punktide kohta tuleb esitada kokkuvõte.

Artikkel 10

Andmete kogumine ja avaldamine, mida teevad liikmesriigid ja komisjon

1. Komisjon esitab hiljemalt 18. jaanuaril 2004 Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande, mis sisaldab ülevaate keskkonnamüra allikatega seotud kehtivate ühenduse meetmete kohta.

2. Liikmesriigid tagavad, et VI lisas nimetatud strateegilistest mürakaartidest ja tegevuskavade kokkuvõtetest saadud informatsioon edastatakse komisjonile kuue kuu jooksul alates artiklites 7 ja 8 sätestatud kuupäevadest.

3. Komisjon loob strateegilisest mürakaartidest saadud andmete alusel andmebaasi, et hõlbustada artiklis 11 nimetatud aruande koostamist ja muu tehnilise ja informatiivse töö tegemist.

4. Komisjon esitab iga viie aasta tagant kokkuvõtva aruande strateegilistelt mürakaartidelt ja tegevuskavadest saadud andmete kohta. Esimene aruanne esitatakse 18. juuliks 2009.

Artikkel 11

Läbivaatamine ja aruandmine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise aruande hiljemalt 18. juulil 2009.

2. Aruandes hinnatakse eelkõige keskkonnamüraga seotud ühenduse lisameetmete vajadust ja vajaduse korral tehakse ettepanekuid rakendamisstrateegiate kohta järgmistes aspektides:

a) pikaajalised ja keskpikad eesmärgid keskkonnamüra all kannatavate isikute arvu vähendamiseks, võttes eelkõige arvesse kliima- ja kultuurierinevusi;

b) täiendavad meetmed konkreetsete allikate, eelkõige välistingimustes kasutatavate seadmete, transpordivahendite ja transpordi infrastruktuuride ning teatavat liiki tööstustegevuse tekitatud keskkonnamüra vähendamiseks, mis põhinevad juba rakendatud meetmetel või mille vastuvõtmist arutatakse;

c) maapiirkonna vaiksete piirkondade kaitse.

3. Aruandes peab olema ühenduse akustilise keskkonna kvaliteedi ülevaade, mis põhineb artiklis 10 nimetatud andmetel ning milles võetakse arvesse teaduse ja tehnika arengut ning muud asjakohast informatsiooni. Kahjulike mõjude vähendamine ja kulutasuvus on kavandatavate strateegiate ja meetmete kõige tähtsamad valikukriteeriumid.

4. Kui komisjon on esimesed strateegilised mürakaardid kätte saanud, kaalub ta uuesti:

- võimalust kasutada I lisa punkti 1 kohast 1,5meetrist kõrgusmõõtu piirkondades, kus on ühekorruselised majad,

- VI lisas nimetatud Lden ja Lnight väiksemat piirväärtust erineva tugevusega heliväljades, et hinnata nende inimeste arvu, kes müraga kokku puutuvad.

5. Aruanne vaadatakse läbi iga viie aasta tagant, vajaduse korral sagedamini. See sisaldab hinnangut käesoleva direktiivi rakendamisele.

6. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks.

Artikkel 12

Kohandused

Komisjon kohandab artikli 13 lõikes 2 ettenähtud korras tehnika arenguga käesoleva direktiivi I lisa punkti 3, II lisa ja III lisa.

Artikkel 13

Komitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/14/EÜ artikli 18 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Õigusaktide ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juulil 2004. Nad teatavad sellest komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 15

Jõustumine

Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 25. juuni 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Matas I Palou

[1] EÜT C 337 E, 28.11.2000, lk 251.

[2] EÜT C 116, 20.4.2001, lk 48.

[3] EÜT C 148, 18.5.2001, lk 7.

[4] Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2000. aasta arvamus (EÜT C 232, 17.8.2001, lk 305), nõukogu 7. juuni 2001. aasta ühine seisukoht (EÜT C 297, 23.10.2001, lk 49) ja Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2001. aasta otsus (EÜT C 87 E, 11.4.2002, lk 118). Euroopa Parlamendi 15. mai 2002. aasta otsus ja nõukogu 21. mai 2002. aasta otsus.

[5] EÜT C 200, 30.6.1997, lk 28.

[6] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 1999/101/EÜ (EÜT L 334, 28.12.1999, lk 41).

[7] EÜT L 105, 28.4.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/54/EÜ (EÜT L 277, 10.10.1997, lk 24).

[8] EÜT L 18, 24.1.1980, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 83/206/EMÜ (EÜT L 117, 4.5.1983, lk 15).

[9] EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/7/EÜ (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 1).

[10] EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1.

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[12] EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[13] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

--------------------------------------------------

I LISA

MÜRAINDIKAATORID,

millele viidatakse artiklis 5

1. Päevase-õhtuse-öise müra taseme Lden määratlus

Päevase-õhtuse-öise müra tase Lden detsibellides (dB) määratakse kindlaks järgmise valemi abil:

+++++ TIFF +++++

kus:

- Lday on standardis ISO 1996-2: 1987 määratletud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide päevaste aegade alusel,

- Levening on standardis ISO 1996-2: 1987 määratletud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide õhtuste aegade alusel,

- Lnight on standardis ISO 1996-2: 1987 määratletud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide öiste aegade alusel;

kus:

- päeva pikkus on 12 tundi, õhtu pikkus neli tundi ja öö pikkus kaheksa tundi. Liikmesriigid võivad õhtu pikkust lühendada ühe või kahe tunni võrra ja vastavalt pikendada päeva ja/või öö pikkust, kui seda kohaldatakse kõikidest allikatest tuleneva müra suhtes ja liikmesriigid informeerivad komisjoni kõikidest vaikimisi määratud võimaluste süstemaatilistest erinevustest,

- päeva alguse aja (ja järelikult ka õhtu alguse ja öö alguse aja) valib liikmesriik (seda kohaldatakse kõikidest allikatest tuleneva müra suhtes); vaikimisi määratud väärtused on 07.00-19.00, 19.00-23.00 ja 23.00-07.00 kohaliku aja järgi,

- aasta on müra taseme jälgimise aasta ja keskmine aasta ilmastikuolude osas;

ja kus:

- arvestatakse otsese heliga, kusjuures vaadeldava elamu välispiirdelt peegeldunud heli ei võeta arvesse (üldjuhul eeldab see mõõtmise puhul parandust 3 dB võrra).

L den väärtuse hindamispunkti kõrgus sõltub eesmärgist:

- kui tehakse arvutusi müra strateegiliseks kaardistamiseks seoses mürakoormusega hoonete sees ja nende lähedal, peab hindamispunkt olema 4,0 ± 0,2 meetri (3,8-4,2 meetri) kõrgusel maapinnast mürale kõige avatumal välispiirdel; sel juhul loetakse mürale kõige avatumaks välispiiret, mis asub konkreetse müraallika vastas ja on sellele kõige lähemal; muudel juhtudel võib valida teistsugused hindamispunktid,

- kui tehakse mõõtmisi müra strateegiliseks kaardistamiseks seoses mürakoormusega hoonete sees ja nende lähedal, võib valida muu kõrguse, kuid mitte kunagi ei tohi mõõtmisi teha madalamal kui 1,4 meetrit maapinnast ning tulemused tuleb vastavusse viia 4 meetri kõrgusel tehtud tulemustega,

- muudel juhtudel, näiteks akustiliseks planeerimiseks ja müratsoonide määratlemiseks, võib valida muu kõrguse, mis aga ei tohi kunagi olla madalam kui 1,5 meetrit maapinnast, näiteks järgmistel juhtudel:

- maapiirkonnad, kus on ühekordsed majad,

- kohalike meetmete kavandamine, mille eesmärk on vähendada konkreetsete elamute mürakoormust,

- piiratud ala müra üksikasjalik kaardistamine, milles esitatakse üksikute elamute mürakoormus.

2. Öise aja müra indikaatori määratlus

Öise aja müraindikaator Lnight on standardis ISO 1996-2: 1987 määratletud A-korrigeeritud pikaajaline keskmine helirõhutase, mis määratakse kindlaks aasta kõikide öiste aegade alusel;

kus:

- lõike 1 määratluse järgi on öö pikkus kaheksa tundi,

- lõike 1 määratluse järgi on aasta helide jälgimise aasta ja ilmastikuolude poolest keskmine aasta,

- kontrollitakse otsest heli lõike 1 määratluse kohaselt,

- hindamispunkt on sama mis Lden puhul.

3. Täiendavad müraindikaatorid

Lisaks Lden ja Lnight väärtustele ja vajaduse korral Lday ja Levening väärtustele võib mõningatel juhtudel kasutada konkreetseid müraindikaatoreid ja nendega seotud piirväärtusi. Järgnevalt mõned näited:

- kontrollitav müraallikas töötab ainult väikese osa kontrollitavast ajast (näiteks alla 20 % kogu aasta päevastest aegadest, kogu aasta õhtustest aegadest või kogu aasta öistest aegadest),

- mürasündmuste keskmine arv ühel või enamal kontrollitaval ajal on väga väike (näiteks alla ühe sündmuse tunnis; mürasündmus võiks olla alla viie minuti kestev müra; näiteks mööduva rongi või ülelendava õhusõiduki müra),

- madalsagedusliku müra osatähtsus on suur,

- LAmax või SEL (heli ekspositsioonitase) indikaator öise aja kaitsmiseks kõige tugevama müra eest,

- lisakaitse nädalalõppudeks või teatavaks ajaks aastas,

- lisakaitse päevaseks ajaks,

- lisakaitse õhtuseks ajaks,

- müra pärineb mitmest müraallikast,

- maapiirkonna vaiksed piirkonnad,

- müra sisaldab tugevaid tonaalseid komponente,

- müra sisaldab impulsse.

--------------------------------------------------

II LISA

MÜRAINDIKAATORITE HINDAMISMEETODID,

millele on viidatud artiklis 6

1. Sissejuhatus

Lden ja Lnight arvväärtused võib määrata arvutamise või mõõtmise teel (hindamispunktis). Prognoosimiseks kasutatakse ainult arvutusmeetodit.

Ajutised arvutus- ja mõõtmismeetodid on esitatud lõigetes 2 ja 3.

2. Ajutised meetodid Lden ja Lnight väärtuste arvutamiseks

2.1. Kehtivate siseriiklike arvutusmeetodite kohandamine

Kui liikmesriik kasutab pikaajaliste indikaatorite määramiseks siseriiklikke meetodeid, võib neid meetodeid kasutada, kui need kohandatakse I lisas esitatud indikaatorite määratlustega. Enamiku siseriiklike meetodite puhul nõuab see õhtu kui eraldi ajavahemiku kasutuselevõttu ja aasta keskmise kasutuselevõttu. Välispiirde peegelduse väljajätmise ning öise aja ja/või hindamispunkti kasutuselevõtu osas tuleb kehtivaid meetodeid samuti kohandada.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata aasta keskmise määramisele. Müra ja selle levimise muutused võivad põhjustada aasta jooksul kõikumisi.

2.2. Soovitatavad ajutised arvutusmeetodid

Järgmisi meetodeid soovitatakse liikmesriikidele, kes ei kasuta siseriiklikke arvutusmeetodeid või kes tahavad arvutusmeetodit vahetada:

TÖÖSTUSMÜRA: ISO 9613-2: "Acoustics — Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation".

Selle meetodi jaoks sobivad mürataseme andmed (lähteandmed) võib saada ühest järgmise meetodi kohaselt teostatud mõõtmisest:

- ISO 8297: 1994 "Acoustics — Determination of sound power levels of multisource industrial plants for evaluation of sound pressure levels in the environment — Engineering method",

- EN ISO 3744: 1995 "Acoustics — Determination of sound power levels of noise using sound pressure — Engineering method in an essentially free field over a reflecting plane",

- EN ISO 3746: 1995 "Acoustics — Determination of sound power levels of noise sources using an enveloping measurement surface over a reflecting plane".

ÕHUSÕIDUKITE MÜRA: ECAC. CEAC dokument 29 "Report on Standard Method of Computing Noise Contours around Civil Airports", 1997. Lennutrajektooride modelleerimiseks on erinevaid lähenemisviise, millest siin kasutatakse ECAC. CEA dokument 29 punktis 7.5 nimetatud segmenteerimistehnikat.

MAANTEELIIKLUSE MÜRA: Prantsusmaa siseriiklik arvutusmeetod "NMPB-Routes-96 (SETRA-CERTU-LCPC-CSTB)", mis on avaldatud Prantsusmaa Teatajas (Journal Officiel) 10. mail 1995 pealkirja all "Arrêté du 5 mai 1995 relatif au bruit des infrastructures routières, Article 6" ja Prantsusmaa standardis "XPS 31-133". Müra lähteandmete osas viidatakse nendes dokumentides teatmikule "Guide du bruit des transports terrestres, fascicule prévision des niveaux sonores, CETUR 1980".

RAUDTEELIIKLUSE MÜRA: Madalmaade siseriiklik arvutusmeetod, mis on esitatud 20. novembril 1996 avaldatud dokumendis "Reken- en Meetvoorschrift Railverkeerslawaai '96, Ministerie Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer".

Nimetatud meetodid tuleb kohandada Lden ja Lnight määratlustega. Komisjon avaldab hiljemalt 1. juulil 2003 artikli 13 lõike 2 kohased juhised muudetud meetodite kohta ja esitab olemasolevate andmete alusel andmed õhusõidukite müra, maanteeliikluse müra ja rongiliikluse müra kohta.

3. Lden ja Lnight indikaatorite ajutised mõõtmismeetodid

Kui liikmesriik tahab kasutada oma ametlikku mõõtmismeetodit, kohandatakse see meetod I lisas esitatud indikaatorite määratlustega, järgides standardites ISO 1996-2: 1987 ja ISO 1996-1: 1982 esitatud pikaajaliste keskmiste mõõtmiste põhimõtteid.

Kui liikmesriik ei kasuta mõõtmismeetodit või eelistab kasutada mõnda teist meetodit, võib meetodi määratleda indikaatori määratluse ja standardites ISO 1996-2: 1987 and ISO 1996-1: 1982 nimetatud põhimõtete alusel.

Välispiirde eest või muult peegeldavalt pinnalt saadud mõõtmistulemused tuleb parandada, et välja jätta selle seina või pinna peegeldused (üldjuhul tuleb mõõtmise puhul seda parandada 3 dB võrra).

--------------------------------------------------

III LISA

KAHJULIKE MÕJUDE HINDAMISMEETODID,

millele on viidatud artikli 6 lõikes 3

Müra mõju hindamisel elanikele tuleks kasutada müra taseme-mõju suhet. Artikli 13 lõike 2 kohaselt käsitlevad käesoleva lisa tulevasteks läbivaatamisteks kehtestatud müra taseme-mõju suhted eelkõige:

- suhet häirivuse ja maantee-, raudtee- ja õhuliikluse ning tööstusmüra Lden väärtuse vahel,

- suhet une häirimise ja maantee-, raudtee- ja õhuliikluse ning tööstusmüra Lnight väärtuse vahel.

Vajaduse korral võiks esitada konkreetsed müra taseme-mõju suhted, mis käsitlevad:

- elamuid, millel on VI lisas määratletud müra eriisolatsioon,

- elamuid, millel on VI lisas määratletud vaiksed välispiirded,

- kliima- ja kultuurierinevusi,

- tundlikke elanikerühmi,

- tonaalset tööstusmüra,

- impulsse sisaldavat tööstusmüra ja muid erijuhte.

--------------------------------------------------

IV LISA

MÜRA STRATEEGILISE KAARDISTAMISE MIINIMUMNÕUDED,

millele viidatakse artiklis 7

1. Strateegilises mürakaardis esitatakse andmed ühe järgmise punkti kohta:

- müraindikaatori abil kirjeldatud praegune, eelmine või eeldatav müraolukord,

- piirväärtuste ületamine,

- teatava piirkonna elamute, koolide ja haiglate hinnanguline arv, mis on müraindikaatori eriväärtuste piirkonnas,

- müraga kokkupuutuvate inimeste hinnanguline arv.

2. Strateegilisi mürakaarte võib üldsusele esitada:

- graafikutena,

- arvandmetena tabelite kujul,

- arvandmetena elektroonilisel kujul.

3. Linnastute strateegilistes mürakaartides tuleb pöörata erilist tähelepanu mürale, mille tekitaja on:

- maanteeliiklus,

- raudteeliiklus,

- lennuväljad,

- tööstusettevõtted, sealhulgas sadamad.

4. Müra strateegilist kaardistamist kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

- komisjonile artikli 10 lõike 2 ja VI lisa kohaselt saadetavate andmete esitamiseks,

- teabeallikana üldsusele artikli 9 kohaselt,

- tegevuskavade alusena artikli 8 kohaselt.

Iga nimetatud eesmärk nõuab eri tüüpi strateegilist mürakaarti.

5. Komisjonile esitatavate andmetega seotud strateegiliste mürakaartide miinimumnõuded on sätestatud VI lisa punktides 1.5, 1.6, 2.5, 2.6 ja 2.7.

6. Artikli 9 kohaseks kodanike teavitamiseks ja artikli 8 kohaseks tegevuskavade väljatöötamiseks tuleb esitada üksikasjalikumat lisateavet, näiteks:

- graafikud,

- piirväärtuste ületamist esitavad kaardid,

- erinevuskaardid, milles võrreldakse praegust olukorda võimalike tulevaste olukordadega,

- kaardid, mis näitavad vajaduse korral müraindikaatori väärtust muul kui 4 m kõrgusel.

Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirjad nende mürakaartide tüübi ja formaadi kohta.

7. Kohalikuks või riiklikuks kasutamiseks ettenähtud strateegilised mürakaardid tuleb koostada VI lisas määratletud Lden ja Lnight väärtuste alusel, mis on kindlaks määratud 4 m kõrgusel ja 5 dB vahemike kaupa.

8. Linnastute osas tuleb koostada maanteeliikluse müra, raudteeliikluse müra ja tööstusmüra strateegilised mürakaardid eraldi. Lisaks võib koostada ka muude müraallikate kaardid.

9. Komisjon võib välja töötada suunised, milles antakse juhiseid mürakaartide, müra kaardistamise ja kaardistamisprogrammide koostamise kohta artikli 13 lõike 2 kohaselt.

--------------------------------------------------

V LISA

TEGEVUSKAVADE MIINIMUMNÕUDED,

millele viidatakse artiklis 8

1. Tegevuskava peavad sisaldama vähemalt järgmisi punkte:

- linnastu kirjeldus, põhimaanteed, põhiraudteed või põhilennujaamad ning muud arvessevõetavad müraallikad,

- vastutav asutus,

- õiguslik raamistik,

- kõik kasutusel olevad artikli 5 kohased piirväärtused,

- mürakaardistamise tulemuste kokkuvõte,

- hinnang müraga kokkupuutuvate inimeste hinnangulise arvu kohta, parandamist vajavate olukordade ja probleemide kindlakstegemine,

- artikli 8 lõike 7 kohaselt korraldatud üldsusega konsulteerimise protokoll,

- kõik kehtivad müra vähendamise meetmed ja kõik ettevalmistatavad projektid,

- toimingud, mida pädevad asutused kavatsevad järgmise viie aasta jooksul teha, sealhulgas kõik vaiksete piirkondade säilitamise meetmed,

- pikaajaline strateegia,

- finantsteave (kui on olemas): eelarved, kulutasuvuse hindamine kulude-tulude analüüs,

- tegevuskava rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks kavandatud sätted.

2. Toimingute hulka, mida pädevad asutused kavatsevad oma pädevusvaldkondades teha, võivad näiteks kuuluda:

- liikluskorraldus,

- maakorraldus,

- tehnilised meetmed müraallikates,

- vaiksemate allikate valimine,

- müraleviku vähendamine,

- reguleerivad või majanduslikud meetmed ja soodustused.

3. Igas tegevuskavas peaksid olema hinnangud selle kohta, milliste toimingutega vähendada müra all kannatavate inimeste arvu (müra häirivaks pidavad inimesed, und segava müra all kannatavad inimesed või muude mürahäirete all kannatavad inimesed).

4. Komisjon võib välja töötada suunised, milles antakse juhiseid tegevuskavade koostamise kohta artikli 13 lõike 2 kohaselt.

--------------------------------------------------

VI LISA

KOMISJONILE EDASTATAVAD ANDMED,

millele viidatakse artiklis 10

Komisjonile edastatakse järgmised andmed:

1. Linnastute kohta

1.1. Linnastu lühikirjeldus: asukoht, suurus, elanike arv.

1.2. Vastutav asutus.

1.3. Varem rakendatud mürakaitseprogrammid ja kasutusel olevad mürakaitsemeetmed.

1.4. Kasutatud arvutus- ja mõõtmismeetodid.

1.5. Hinnanguline inimeste arv (sadades), kes elavad elamutes, mille mürale kõige avatumal välispiirdel 4 m kõrgusel maapinnast jäävad Lden arvväärtused detsibellides järgmistesse vahemikesse: 55-59, 60-64, 65-69, 70-74, > 75, arvestades eraldi maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra ning tööstusmüra. Arvud tuleb ümardada lähima sajani (nt 5150–5249 = 5200; 50-149 = 100; alla 50 = 0).

Lisaks tuleb märkida, kui on vajalik ja kui niisugune informatsioon on olemas, mitu eespool nimetatud kategooriasse kuuluvat inimest elab elamutes, milles on:

- kõnealuse müra eriisolatsioon, mis on hoone üht või mitut liiki keskkonnamüra eriisolatsioon, mis on ühendatud ventilatsiooni- või kliimaseadmetega nii, et säilib kõrgetasemeline keskkonnamüra isolatsioon,

- vaikne välispiire, mis on elamu välispiire, mille Lden arvväärtus, mis on mõõdetud maapinnast nelja meetri kõrgusel ja kahe meetrit kaugusel välispiirdest, on üle 20 dB madalam kõige suurema Lden väärtusega välispiirdest.

Samuti tuleb märkida, kui palju mõjutavad eespool nimetatud arvväärtusi artiklis 3 määratletud põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad.

1.6. Inimeste hinnanguline koguarv (sadades), kes elavad elamutes, kus mürale kõige avatumal välispiirdel 4 meetri kõrgusel maapinnast on Lnight arvväärtused järgmistes detsibellide vahemikes: 50-54, 55-59, 60-64, 65-69, > 70, eraldi maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra ning tööstusmüra kohta. Neid andmeid võib samuti hinnata arvväärtuse vahemiku 45-49 osas enne artikli 11 lõikes 1 ettenähtud kuupäeva.

Lisaks tuleb märkida, kui on vaja ja kui niisugune informatsioon on olemas, mitu eespool nimetatud kategooriasse kuuluvat inimest elab elamutes, milles on:

- kõnealuse müra eriisolatsioon, nagu on määratletud punktis 1.5,

- vaikne välispiire, nagu on määratletud punktis 1.5.

Samuti tuleb märkida, kui palju mõjutavad eespool nimetatud arvväärtusi põhimaanteed, põhiraudteed ja põhilennuväljad.

1.7. Strateegiliste kaartide graafikutes peavad olema vähemalt 60, 65, 70 ja 75 dB kontuurid.

1.8. Tegevuskava kokkuvõte, mis hõlmab kõik V lisas nimetatud tähtsad punktid ja mille pikkus on kuni kümme lehekülge.

2. Põhimaanteede, põhiraudteede ja põhilennujaamade kohta

2.1. Maanteede, raudteede või lennuväljade üldkirjeldus: asukoht, suurus ja liiklusandmed.

2.2. Ümbruse kirjeldus: linnastud, külad, maapiirkonnad või muud piirkonnad, teave maakasutuse kohta, muud põhilised müraallikad.

2.3. Varem rakendatud mürakaitseprogrammid ja kasutusel olevad mürakaitsemeetmed.

2.4. Kasutatud arvutus- ja mõõtmismeetodid.

2.5. Inimeste hinnanguline arv (sadades), kes elavad väljaspool linnastuid asuvates elamutes, kus mürale kõige avatumal välispiirdel 4 meetri kõrgusel maapinnast on Lden arvväärtused järgmistes detsibellide vahemikes: 55-59, 60-64, 65-69, 70-74, > 75.

Lisaks tuleb märkida, kui on vaja ja kui niisugune informatsioon on olemas, mitu eespool nimetatud kategooriasse kuuluvat inimest elab elamutes, milles on:

- kõnealuse müra eriisolatsioon, nagu on määratletud punktis 1.5,

- vaikne välispiire, nagu on määratletud punktis 1.5.

2.6. Inimeste hinnanguline koguarv (sadades), kes elavad väljaspool linnastuid asuvates elamutes, kus mürale kõige avatumal välispiirdel 4 meetri kõrgusel maapinnast on Lnight arvväärtused järgmistes detsibellide vahemikes: 50-54, 55-59, 60-64, 65-69, > 70. Neid andmeid võib samuti hinnata arvväärtuse vahemiku 45-49 osas enne artikli 11 lõikes 1 ettenähtud kuupäeva.

Lisaks tuleb märkida, kui on vaja ja kui niisugune informatsioon on olemas, mitu eespool nimetatud kategooriasse kuuluvat inimest elab elamutes, milles on:

- kõnealuse müra eriisolatsioon, nagu on määratletud punktis 1.5,

- vaikne välispiire, nagu on määratletud punktis 1.5.

2.7. Kogupindala (ruutkilomeetrites), kus Lden arvväärtused on vastavalt suuremad kui 55, 65 ja 75 dB. Samuti tuleb esitada elamute hinnanguline koguarv (sadades) ja inimeste hinnanguline koguarv (sadades), kes elavad kõikides nendes piirkondades. Linnastud peavad sisalduma nendes arvudes.

Tuleb esitada ka 55 ja 65 dB kontuurid ühel või mitmel kaardil, milles esitatakse informatsioon nendesse kontuuridesse kuuluvate külade, linnade ja linnastute asukoha kohta.

2.8. Tegevuskava kokkuvõte, mis hõlmab kõik V lisas nimetatud tähtsad punktid ja mille pikkus on kuni kümme lehekülge.

3. Juhised

Komisjon võib välja töötada suunised, milles antakse juhiseid eespool nimetatud informatsiooni esitamise kohta artikli 13 lõike 2 kohaselt.

--------------------------------------------------