Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/24/EÜ,

18. märts 2002,

kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiiviga 92/61/EMÜ kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta [4] sätestati ühenduse tüübikinnitusmenetlus kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite ning üksikdirektiivide nõuete kohaselt toodetud osade ja eraldi seadmestike suhtes.

(2) Vastu on võetud kõik üksikdirektiivid, mis süsteemide, osade ja eraldi seadmestike täieliku nimekirja kohaselt tuli kehtestada ühenduse tasandil.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 1997. aasta direktiivi 97/24/EÜ (kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatud osade ja omaduste kohta) [5] rakendamise alustamine võimaldab tüübikinnitusmenetlust täielikult rakendada.

(4) Tüübikinnituse süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks on ilmselt vaja selgitada teatud haldusjuhendeid ja täiendada direktiivi 92/61/EMÜ lisade nõudeid. Neid asjaolusid silmas pidades on vaja — sarnaselt nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) [6] analoogsete nõuetega — kehtestada ühtlustatud nõuded, eriti, mis puudutab tüübikinnitustunnistuste numereerimist, seerialõpu sõidukitega seotud erandeid ning sõidukeid, osi ja eraldi seadmestikke, mille tootmisel on kasutatud tehnoloogiaid, mida ühenduse sätestatud kord veel ei hõlma.

(5) Mainitud sõidukite osade ja omaduste kontrollimise tulemusena on tänapäeval kasutatavat tehnoloogiat arvestades leitud, et ainult käesoleva direktiivi I lisas sätestatu on regulatiivsetel eesmärkidel kasutatav. Tehnika arengut silmas pidades on siiski asjakohane uurida ka muid, eriti teisese turvalisusega seotud osi ja omadusi, et lisada neid I lisa loetellu.

(6) Ühenduse tüübikinnitusmenetluse eesmärgiks on võimaldada liikmesriikidel tõendada, et iga sõidukitüüp on läbinud üksikdirektiivides sätestatud kontrollimised ja selle kohta on väljastatud tüübikinnitustunnistus. Samuti on eesmärgiks võimaldada tootjatel koostada vastavustunnistus kõigi sõidukite jaoks, mis vastavad kinnitatud tüübile. Kui sõidukil on selline tunnistus olemas, võib selle turule lasta, seda müüa ja kasutamiseks registreerida kogu ühenduse piires.

(7) Kuna ühenduse tüübikinnitussüsteemi toimimist ei ole igas liikmesriigis eraldi võimalik piisavalt parandada ja meetmete ulatust ja mõju silmas pidades on see paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise kord. [7]

(9) Selguse huvides tuleks direktiiv 92/61/EMÜ kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Mõisted ja reguleerimisala

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi, nii paarisratastega kui muude kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks teedel, ning selliste sõidukite osade ja eraldi seadmestike suhtes.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) sõidukitele, mille valmistajakiirus on kuni 6 km/h;

b) jalakäijate poolt juhitavatele sõidukitele;

c) sõidukitele, mis on mõeldud kasutamiseks füüsilise puudega isikutele;

d) sõidukitele, mis on mõeldud kasutamiseks tänavatel või maastikul peetavatel spordivõistlustel;

e) sõidukitele, mis olid kasutusel juba enne direktiivi 92/61/EMÜ kohaldamiskuupäeva;

f) traktoritele ja masinatele, mida kasutatakse põllumajanduses vm sarnastel eesmärkidel;

g) sõidukitele, mis on konstrueeritud põhiliselt lõbusõiduks maastikul ning mille rattad paiknevad sümmeetriliselt nii, et üks on ees ja kaks taga;

h) pedaalidega sõidukitele, mis on varustatud elekterkäitusega abimootoriga, mille maksimaalne püsinimivõimsus on 0,25 kW ja mille väljundvõimsus väheneb sõiduki kiiruse kasvades järk-järgult ning selle tootmine lakkab, kui sõiduk saavutab kiiruse 25 km/h või ka varem, juhul kui sõitja lõpetab pedaalide tallamise,

ega selliste sõidukite osadele või eraldi seadmestikele, v.a juhul, kui need on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, millele kohaldatakse käesolevat direktiivi.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksiksõidukite tüübikinnitusele, v.a juhul, kui selliseid tüübikinnitusi andvad liikmesriigid aktsepteerivad kõiki osade ja eraldi seadmestike tüübikinnitusi, mis on antud käesoleva direktiivi alusel, mitte aga vastavate siseriiklike nõuete põhjal.

2. Lõikes 1 osutatud sõidukid jagunevad järgmiselt:

a) mopeedid, st kaherattalised sõidukid (kategooria L1e) või kolmerattalised sõidukid (kategooria L2e), mille valmistajakiirus on kuni 45 km/h ja millel on järgmised omadused:

i) kaherattaliste korral mootor, mille

- töömaht on kuni 50 cm3, kui on tegemist sisepõlemismootoriga, või

- maksimaalne püsinimivõimsus on kuni 4 kW, kui on tegemist elektrimootoriga;

ii) kolmerattaliste korral mootor, mille

- töömaht on kuni 50 cm3, kui on tegemist ottomootoriga, või

- maksimaalne kasulik võimsus on kuni 4 kW, kui on tegemist sisepõlemismootoriga, või

- maksimaalne püsinimivõimsus on kuni 4 kW, kui on tegemist elektrimootoriga;

b) mootorrattad, st kaherattalised külgkorvita sõidukid (kategooria L3e) või külgkorviga sõidukid (kategooria L4e), mis on varustatud üle 50 cm3 töömahuga mootoriga, kui tegemist on sisepõlemismootoriga, ja/või mille valmistajakiirus on üle 45 km/h,

c) kolmerattalised mootorsõidukid, st kolme sümmeetriliselt paikneva rattaga sõidukid (kategooria L5e), mis on varustatud üle 50 cm3 töömahuga mootoriga, kui tegemist on sisepõlemismootoriga, ja/või mille valmistajakiirus on üle 45 km/h.

3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka väikestele neljarattalistele mootorsõidukitele, st mootorsõidukitele, millel on neli ratast ning järgmised omadused:

a) kerged neljarattalised mootorsõidukid tühimassiga kuni 350 kg (kategooria L6e), mille hulka ei arvata akude massi elekterkäitusega sõidukitel, valmistajakiirusega kuni 45 km/h, ja

i) mootori töömahuga kuni 50 cm3 ottomootori korral, või

ii) maksimaalse kasuliku võimsusega kuni 4 kW sisepõlemismootori korral, või

iii) maksimaalse püsinimivõimsusega kuni 4 kW elektrimootori korral.

Need sõidukid peavad vastama kolmerattalistele L2e-kategooria mopeedidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, kui üksikdirektiivides pole kindlaks määratud teisiti;

b) punktis a nimetamata väikesed neljarattalised mootorsõidukid, mille tühimass on kuni 400 kg (kategooria L7e) (kuni 550 kg sõidukitel, mis on ette nähtud kaubaveoks), mille hulka ei arvata akude massi elekterkäitusega sõidukitel, ja mille maksimaalne kasulik võimsus on kuni 15 kW. Selliseid sõidukeid loetakse kolmerattalisteks mootorsõidukiteks ja need peavad vastama L5e-kategooria kolmerattalistele mootorsõidukitele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, kui üksikdirektiivides pole kindlaks määratud teisiti.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. sõidukitüüp — sõiduk või sõidukite rühm (variandid), mis

a) kuuluvad ühte kategooriasse (nt kaherattalised mopeedid L1e, kolmerattalised mopeedid L2e jne, nagu määratletud artiklis 1);

b) on toodetud ühe ja sama tootja poolt;

c) on sama šassii, raami, abiraami, põhjapaneeli või karkassiga, mille külge kinnituvad peamised osad;

d) omavad sama tööpõhimõttega jõuallikat (sisepõlemis-, elektri-, hübriidmootor jne);

e) omavad samasugust tootjapoolset tüübimääratlust.

Sõidukitüüp võib hõlmata variante ja versioone;

2. variant — sõiduk või sõidukite rühm (versioonid), mis kuuluvad samasse tüüpi ja:

a) millel on sama kerekuju (põhijoontes);

b) sõidukite rühma (versioonide) piires ei ole sõidukorras sõidukite masside erinevus suurima ja vähima väärtuse vahel üle 20 % vähimast väärtusest;

c) sõidukite rühma (versioonide) piires ei ole suurimate lubatud masside erinevus suurima ja vähima väärtuse vahel üle 20 % vähimast väärtusest;

d) millel on sama toimimistsükkel (kahe- või neljataktiline, otto- või diiselmootor);

e) sõidukite rühma (versioonide) piires ei ole jõuallikate töömahtude (sisepõlemismootori korral) erinevus suurima ja vähima väärtuse vahel üle 20 % vähimast väärtusest;

f) silindrite arv ja asetus on sama;

g) sõidukite rühma (versioonide) piires ei ole jõuallikate võimsuste erinevus suurima ja vähima väärtuse vahel üle 30 % vähimast väärtusest;

h) millel on sama töörežiim (elektrimootorite korral);

i) millel on sama tüüpi käigukast (käsijuhtimisega, automaatne jne);

3. versioon — sõidukid, mis kuuluvad samasse tüüpi ja varianti, kuid võivad sisaldada ka II lisa teatises loetletud varustust, osi või süsteeme tingimusel, et:

a) järgmiste parameetrite osas on igaühe kohta märgitud ainult üks väärtus:

i) sõidukorras sõiduki mass;

ii) suurim lubatud mass;

iii) jõuallika võimsus;

iv) jõuallika töömaht; ja

b) vastavalt VII lisale on registreeritud ainult üks katsetulemuste komplekt;

4. süsteem — sõiduki iga süsteem nagu pidurid, heitgaaside kontrollimisseadmed jne, mille kohta kehtivad mis tahes üksikdirektiivis sätestatud nõuded;

5. eraldi seadmestik — seade nagu nt vahetatav summuti, mille kohta kehtivad üksikdirektiivi nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui üksikdirektiiv sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes;

6. osa — seade (nagu näiteks latern), mille kohta kehtivad üksikdirektiivi nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui üksikdirektiiv sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid;

7. tüübikinnitus — menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõidukitüüp, eraldi seadmestik või osa vastab käesolevas direktiivis või üksikdirektiivides sätestatud tehnilistele nõuetele ja kontrollimise käigus on tõendatud vastavus tootja esitatud andmetele, mis on loetletud I lisa täielikus nimekirjas.

8. topeltrattad — kaks samale teljele monteeritud ratast, mille maaga kokkupuutuvate pindade keskmete vaheline kaugus on väiksem kui 460 mm. Topeltrattad loetakse üheks rattaks;

9. kahemootoriline sõiduk — sõiduk, millel on kaks erinevat käitussüsteemi, nt elektriline ja soojusenergial põhinev;

10. tootja — isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuste ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toote vastavuse tagamise eest. Ei ole oluline, et kõnealune isik või asutus oleks otseselt kaasatud tüübikinnituseks esitatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigil etappidel;

11. tehniline teenistus — organisatsioon või asutus, mis on määratud katselaboratooriumiks viimaks läbi katsetusi või ülevaatusi liikmesriigi tüübikinnitusasutuste nimel. Seda ülesannet võib täita ka tüübikinnitusasutus ise.

II PEATÜKK

Tüübikinnituse andmise menetlused

Artikkel 3

Avaldused tüübikinnituse saamiseks peab liikmesriigi tüübikinnitusasutusele esitama tootja. Taotlusele lisatakse sõiduki tüübikinnituse korral teatis, mille näidis on sätestatud II lisas, ja süsteemide, eraldi seadmestike või osade tüübikinnituse korral teatis, mille näidis sisaldub asjassepuutuvat süsteemi, eraldi seadmestikku või osa käsitleva direktiivi lisas või liites, ning samuti muud teatises osutatud dokumendid. Ühe ja sama sõiduki, süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnitustaotluse võib esitada ainult ühele liikmesriigile.

Artikkel 4

1. Iga liikmesriik annab tüübikinnituse kõigile sõiduki-, süsteemi-, eraldi seadmestiku ja osatüüpidele, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a) sõidukitüüp vastab üksikdirektiivide tehnilistele nõuetele ja tootjapoolsele kirjeldusele, mis on esitatud vastavalt I lisas sätestatud täielikus nimekirjas loetletud andmetele;

b) süsteem, eraldi seadmestik või osa vastab asjakohase üksikdirektiivi tehnilistele nõuetele ja tootjapoolsele kirjeldusele, mis on esitatud vastavalt I lisas sätestatud täielikus nimekirjas loetletud andmetele.

2. Enne tüübikinnitusmenetluse alustamist võtavad menetleva liikmesriigi pädevad asutused vajadusel koos selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus toimub tootmine või kust toode on ühendusse toodud, kõik vajalikud meetmed tagamaks VI lisa sätete järgimise, et uued sõidukid, süsteemid, eraldi seadmestikud ja osad, mis lubatakse turule, mida müüakse või võetakse kasutusele, vastaksid kinnitatud tüübile.

3. Lõikes 2 osutatud pädevad asutused tagavad, vajadusel koostöös selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus toimub tootmine või kust toode on ühendusse toodud, et VI lisa sätetest peetakse jätkuvalt kinni.

4. Kui sõiduki tüübikinnitustaotlusele on lisatud üks või mitu süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnitustunnistust, mis on välja antud ühe või mitme liikmesriigi poolt, on sõiduki tüübikinnitust menetlev liikmesriik kohustatud neid tunnustama ja mitte tegema kinnitatud süsteemi, eraldi seadmestiku või osa suhtes lõike 1 punktis b ette nähtud kontrollimisi.

5. Iga liikmesriik on vastutav tema poolt välja antud süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnituse eest. Sõidukile tüübikinnitust andva liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad toodangu vastavust, vajadusel koostöös süsteemide, eraldi seadmestike või osade tüübikinnitustunnistused väljastanud liikmesriikide pädevate asutustega.

6. Kui liikmesriik leiab, et sõiduk, süsteem, osa või tehniline üksus, mis vastab lõike 1 sätetele, kujutab sellest hoolimata tõsist ohtu liiklusturvalisusele, võib tüübikinnituse andmisest keelduda. Liikmesriik peab sellest kohe teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile, põhjendades oma otsust.

Artikkel 5

1. Liikmesriigi pädev asutus täidab III lisas esitatud tüübikinnitusblanketi kõigi sõidukitüüpide kohta, mille tüübikinnitust ta menetleb ja kannab sõiduki tüübikinnitusblanketi lisalehel, mille näidis on toodud VII lisas, asjakohastesse rubriikidesse sisse ka katsetulemused.

2. Liikmesriigi pädev asutus täidab iga süsteemi, eraldi seadmestiku või osa kohta, mille tüübikinnitust ta menetleb, asjassepuutuva üksikdirektiivi lisas või liites sisalduva tüübikinnitusblanketi.

3. Sõiduki, süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnitustunnistused numereeritakse vastavalt V lisa A osas kirjeldatud meetodile.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriigi pädev asutus edastab teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ühe kuu jooksul iga sõidukitüübi tüübikinnitustunnistuste koopia koos lisadega, millele ta tüübikinnituse annab või mille andmisest ta keeldub.

2. Iga liikmesriigi pädev asutus saadab teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kord kuus loetelu kõigist süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnitustest, mille ta on kuu aja jooksul välja andnud või mille andmisest ta on keeldunud.

Lisaks saadab pädev asutus teise liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel viivitamata iga süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnitustunnistuse koopia koos lisadega.

Artikkel 7

1. Vastavustunnistuse, mille näidis on esitatud IV lisa A osas, täidab tootja iga sõiduki kohta, mis on toodetud vastavuses kinnitatud tüübiga. Selline tunnistus peab olema kaasas iga sõidukiga. Kuid liikmesriigid võivad sõiduki maksustamise või registreerimisdokumendi koostamise eesmärgil, teatades komisjonile ja teistele liikmesriikidele vähemalt kolm kuud ette, nõuda IV lisa A osas mainimata üksikasjade lisamist vastavustunnistusele, tingimusel, et need üksikasjad on teatises selgesti välja toodud.

Vastavustunnistus peab olema võltsimiskindel. Selleks trükitakse tunnistus paberile, kus on turvaelementideks kas värvigraafika või tootja tunnus vesimärgina.

2. Vastavustunnistuse, mille näidis on toodud IV lisa B osas, täidab tootja iga eraldi seadmestiku või osa kohta, mis ei ole originaalosa, kuid on toodetud vastavuses kinnitatud tüübiga. Kõnealust tunnistust pole vaja täita eraldi seadmestike ja osade kohta, mis on originaalosad.

3. Kui eraldi seadmestik või osa, millele kinnitust taotletakse, täidab oma ülesannet või selle spetsiifiline omadus avaldub ainult koos sõiduki teiste osadega ja sel põhjusel saab vastavust ühele või mitmele nõudele tõendada ainult siis, kui eraldi seadmestik või osa, millele kinnitust taotletakse, toimib koos teiste (tegelike või modelleeritud) osadega, tuleb eraldi seadmestiku või osa tüübikinnituse kehtivust vastavalt piirata. Sel juhul sätestab eraldi seadmestiku või osa EMÜ tüübikinnitustunnistus kõik selle kasutuspiirangud ja paigaldamise tingimused. Vastavust nendele piirangutele ja tingimustele kontrollitakse sõidukile tüübikinnituse andmisel.

4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kohustub eraldi seadmestiku või osa artikli 4 kohaselt välja antud tüübikinnituse omanik kinnitama igale eraldi seadmestikule või osale, mis on toodetud vastavalt kinnitatud tüübile, oma tehase- või kaubamärgi, tüübitähise ja, kui üksikdirektiiv seda ette näeb, artiklis 8 osutatud tüübikinnitusmärgi. Viimasel juhul ei ole vaja täita lõikes 2 sätestatud tunnistust.

5. Kõik eraldi seadmestike või osade niisuguste tüübikinnitustunnistuste omanikud, mis vastavalt lõikele 3 sisaldavad kasutuspiiranguid, peavad esitama mainitud piirangute kohta üksikasjaliku teabe ja andma vajadusel iga eraldi seadmestiku või osaga kaasa paigaldusjuhised.

6. Kõik originaalvarustusse mittekuuluvate eraldi seadmestike ühe või mitme sõidukitüübiga seoses väljastatud tüübikinnitustunnistuste omanikud peavad iga niisuguse seadmestikuga andma kaasa üksikasjaliku teabe, mis võimaldab mainitud sõidukeid tuvastada.

Artikkel 8

1. Igale sõidukile, mis on toodetud vastavuses kinnitatud tüübile, peab olema kantud tüübikinnitusmärk, mis moodustub V lisa A osas sätestatud tüübikinnitusnumbri osadest 1, 3 ja 4.

2. Igale eraldi seadmestikule või osale, mis on toodetud vastavuses kinnitatud tüübile, peab olema kantud V lisa B osas sätestatud tüübikinnitusmärk, kui asjakohane üksikdirektiiv seda ette näeb. V lisa B osas nimetatud tüübikinnitusnumber moodustatakse vastavalt V lisa A osas sätestatud tüübikinnitusnumbri osale 4.

Tüübikinnitusmärgi omistamisel võib selles sisalduvat teavet täiendada teabega, mis võimaldab tuvastada sellele eraldi seadmestikule või osale spetsiifilisi omadusi. Mainitud täiendav teave piiritletakse vajaduse korral kõnealuseid eraldi seadmestikke või osi käsitlevates üksikdirektiivides.

Artikkel 9

1. Tootja on vastutav iga sõiduki, süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tootmise eest vastavalt kinnitatud tüübile. Tüübikinnituse omanik peab teatama tüübikinnituse andnud liikmesriigi pädevatele asutustele tootmise lõpetamisest ja mis tahes muudatustest teatises sisalduvas teabes.

2. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädevad asutused on arvamusel, et sedalaadi muudatused ei nõua muudatuste tegemist olemasoleval tüübikinnitustunnistusel ega uue tüübikinnitustunnistuse väljastamist, teavitavad nad sellest tootjat.

3. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriigi pädevad asutused jõuavad veendumusele, et teatises sätestatud teabe muudatuse tõttu on põhjendatud uute kontrollimiste või katsete tegemine, teavitavad nad sellest tootjat ja teevad kõnesolevad katsed. Kui kontrollimiste või katsete tulemustest nähtub, et on vaja muuta olemasolevat tüübikinnitustunnistust või anda välja uus tüübikinnitustunnistus, teavitavad asutused sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi vastavalt artiklile 6.

4. Kui sõiduki tüübikinnituse teatise üksikasju on muudetud, esitab tootja tüübikinnitusasutusele parandatud leheküljed, kust selgelt nähtub muudatuse iseloom ja kordusväljaande kuupäev. Teatisel olevat viitenumbrit muudetakse ainult juhul, kui teatise muudatused tekitavad vajaduse muuta IV lisas esitatud vastavustunnistuse ühte või mitut kirjet (v.a kirjed 19.1 ja 45-51).

5. Kui tüübikinnitustunnistus kaotab kehtivuse kinnitatud sõidukitüübi või süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tootmise täieliku lõpetamise tõttu, teavitavad tüübikinnituse andnud liikmesriigi pädevad asutused sellest teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ühe kuu jooksul.

Artikkel 10

1. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et sõidukid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad ei vasta kinnitatud tüübile, võtab liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõigi tüü bikinnituse saanud toodete tootmise vastavus taastataks. Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi rakendatud meetmetest, mis võivad vajadusel viia EMÜ tüübikinnituse tühistamiseni.

2. Kui liikmesriik leiab, et sõidukid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad ei vasta kinnitatud tüübile, võib ta taotleda tüübikinnituse andnud liikmesriigilt leitud kõrvalekallete kontrollimist. Iga tüübikinnituse andnud liikmesriik viib vajaliku kontrollimise läbi kuue kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest. Mittevastavuse avastamise korral võtavad tüübikinnituse andnud liikmesriigi pädevad asutused lõikes 1 ette nähtud meetmed.

3. Liikmesriikide tüübikinnitusasutused teavitavad üksteist ühe kuu jooksul igast tüübikinnituse tühistamisest ja sellise meetme rakendamise põhjustest.

4. Kui tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab mittevastavuse teate, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada. Komisjon peab olema pidevalt informeeritud ning vajadusel korraldama asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 11

Kvalifitseeritud häälteenamusega võib nõukogu ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste mitme- või kahepoolsete lepingute raames komisjoni ettepanekul tunnustada käesoleva direktiivi ja üksikdirektiividega kehtestatud sõidukite, süsteemide, eraldi seadmestike ja osade tüübikinnituse tingimuste või sätete ja rahvusvaheliste või kolmandate riikide eeskirjadega kehtestatud menetluste samaväärsust.

Artikkel 12

Kui liikmesriik leiab, et tüübikinnitusele vaatamata kujutavad sõidukid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad endast ohtu liiklusohutusele, siis võib see liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelata nende müügi, kasutuselevõtmise või kasutamise oma territooriumil. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab oma otsust.

Artikkel 13

Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete kohane otsus sõiduki, süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübikinnituse andmisest keeldumise või selle tühistamise, müügi või kasutamise keelamise kohta peab sisaldama üksikasjalikke põhjendusi. Sellest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal teavitatakse teda õiguskaitsevahenditest, mis on liikmesriikides kehtivate seaduste alusel tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 14

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele järgmiste asutuste nimed ja aadressid:

a) tüübikinnitusasutused ja vajadusel nende vastutusvaldkonnad;

b) nende poolt tunnustatud tehnilised teenistused, täpsustades, milliste katsemenetluste suhtes igaüks neist tunnustust omab. Teenistused, mille kohta teave esitati, peavad vastama harmoneeritud standarditele katselaborite töö kohta (EN 45001) järgmiste sätete kohaselt:

i) tootjat ei või tunnustada tehnilise teenistusena, v.a juhul, kui see on üksikdirektiivis selgesõnaliselt sätestatud;

ii) käesoleva direktiivi kohaldamisel ei loeta erandlikuks, kui tehniline teenistus kasutab tüübikinnitusasutuse nõusolekul kolmandatele isikutele kuuluvaid seadmeid.

2. Eeldatakse, et teenistus, mille kohta teave esitati, vastab harmoneeritud standardile, aga kui see on asjakohane, võib komisjon liikmesriigilt nõuda tõendusmaterjali esitamist.

Kolmandate riikide tehnilisi teenistusi võib määrata tehniliseks teenistusteks ainult kahe- või mitmepoolsete lepingute raames ühenduse ja kolmandate riikide vahel.

III PEATÜKK

Kaupade vaba liikumise tingimused, üleminekusätted, erandid ja alternatiivsed menetlused

Artikkel 15

1. Liikmesriik ei tohi keelata uute sõidukite turuleviimist, müüki, kasutuselevõtmist ega kasutamist, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Esmaseks registreerimiseks võib esitada ainult käesolevale direktiivile vastavaid sõidukeid.

2. Liikmesriik ei tohi keelata uute süsteemide, eraldi seadmestike või osade turuleviimist, müüki ega kasutamist, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Turule võib lubada ja esmaseks kasutamiseks liikmesriikides võib müüa ainult käesolevale direktiivile vastavaid süsteeme, eraldi seadmestikke ja osi.

3. Erandina lõigete 1 ja 2 suhtes:

a) liikmesriigid võivad vabastada sõidukid, süsteemid, eraldi seadmestikud või osad, mis on mõeldud:

i) tootmiseks väikeste seeriatena, st maksimaalselt 200 tk aastas sõiduki, süsteemi, eraldi seadmestiku või osa tüübi kohta;

ii) kasutamiseks relvajõududele, avaliku korra kaitse organitele, pääste- ja tuletõrjeteenistustele ning hädaabitöödega tegelevatele organsatsioonidele,

üksikdirektiivide mis tahes nõuetele vastavuse nõudest.

Teisi liikmesriike teavitatakse nimetatud eranditest ühe kuu jooksul nende võimaldamisest alates. Teate saanud liikmesriigid otsustavad kolme kuu jooksul, kas nad aktsepteerivad nende territooriumil registreeritavate sõidukite tüübikinnitust. Sellise tüübikinnituse tunnistus ei tohi kanda pealkirja "EÜ tüübikinnitustunnistus";

b) enne 17. juunit 1999 siseriiklikul tasandil väljastatud tüübikinnitustunnistused jäävad liikmesriigis, kus need välja anti, kehtima neljaks aastaks alates kuupäevast, mil siseriiklikud seadused peavad olema viidud vastavusse asjassepuutuvate direktiividega.

Sama ajavahemik laieneb ka sõidukite, süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüüpidele, mis vastavad selliste liikmesriikide siseriiklikele nõuetele, kus enne asjakohaste direktiivide rakendamist kehtis tüübikinnituse seadustikust erinev seadustik.

Viimase erandiga hõlmatud sõidukeid võib selle ajavahemiku jooksul turule lasta, müüa ja kasutusele võtta, kusjuures nende kasutamisele ajalist piirangut ei seata.

Nendele sõidukitele mõeldud süsteemide, eraldi seadmestike või osade turuleviimise, müügi ja kasutamise suhtes ajaline piirang puudub.

4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust — vastavalt asutamislepingule — kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks kõnesolevate sõidukite kasutajate kaitse tagamiseks kasutamise ajal, tingimusel et see ei too kaasa muudatuste tegemist sõidukite juures.

Artikkel 16

1. Erandina artikli 15 lõigete 1 ja 2 suhtes ja VIII lisas sätestatud piirangute raames võivad liikmesriigid piiratud ajaks registreerida ja lubada sellisteuute sõidukite kasutuselevõtmist, mis vastavad sõidukitüübile, mille tüübikinnitus enam ei kehti. See võimalus kehtib 12 kuu jooksul alates tüübikinnituse kehtivuse lõppemise kuupäevast.

Esimest lõiku kohaldatakse ainult sõidukitele, mis asusid ühenduse territooriumil ja millel oli kehtiv vastavustunnistus, mis anti välja kõnealuse sõiduki tüübikinnituse kehtimise ajal, kuid mida ei registreeritud või ei võetud kasutusele enne mainitud tüübikinnituse kehtivuse lõppemist.

2. Enne esimese lõigu kohaldamist teatud kategooria sõidukite ühe või mitme tüübi suhtes, peab tootja esitama taotluse kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kus sellist tüüpi sõidukid kavatsetakse kasutusele võtta. Taotluses täpsustatakse selle tehnilised ja majanduslikud põhjendused.

Kolme kuu jooksul otsustab liikmesriik, kas ja millise sõidukite arvu piires ta aktsepteerib oma territooriumil kõnealust tüüpi sõidukite registreerimist. Iga liikmesriik, kus sellist tüüpi sõidukid kavatsetakse kasutusele võtta, vastutab selle eest, et oleks tagatud VIII lisa sätete täitmine tootja poolt. Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal võimaldatud erandite nimekirja.

3. Sõidukite, osade ja eraldi seadmestike suhtes, mis kasutatud spetsiifilise tehnoloogia või kontseptsiooni tõttu ei saa vastata ühe või mitme üksikdirektiivi ühele või mitmele nõudele, kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 8 lõike 2 punkti c.

IV PEATÜKK

Tehnika arenguga kohandamise kord

Artikkel 17

Kõik muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade või I lisas viidatud üksikdirektiivide sätete kohandamiseks tehnika arenguga võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 18

1. Komisjoni abistab vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artiklile 13 asutatud tehnika arenguga kohandamise komitee, edaspidi viidates "komitee".

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

V PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 19

Nõukogu direktiiv 92/61/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 9. novembrist 2003. Viiteid direktiivile 92/61/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile lähtudes IX lisas toodud vastavustabelist.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 9. maid 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid rakendavad lõike 1 esimeses lõigus osutatud õigusnorme alates 9. novembrist 2003. Tootja nõudel võib vastavustunnistuse eelmist vormi siiski kasutada 12 kuu jooksul peale nimetatud kuupäeva.

3. Alates 9. maist 2003 ei tohi liikmesriigid keelata käesolevale direktiivile vastavate sõidukite kasutuselevõtmist.

4. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 21

Käesoleva direktiiviga ei tunnistata kehtetuks ühtegi enne 9. novembrit 2003 välja antud tüübikinnitust ega takistata selliste tüübikinnituste laiendamist selle direktiivi alusel, mille kohaselt esialgne tüübikinnitus anti. Tootja poolt väljastatud vastavustunnistused peavad alates 9. novembrist 2003 siiski vastama IV lisas esitatud näidisele.

Artikkel 22

Kuni käesoleva direktiiviga hõlmatud sõidukite registreerimise ja maksustamise ühtlustamiseni liikmesriikides võivad liikmesriigid kasutada siseriiklikke koodisüsteeme, et hõlbustada registreerimist ja maksustamist oma territooriumil. Liikmesriigid võivad nõuda ka siseriikliku koodnumbri lisamist vastavustunnistusele.

Artikkel 23

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 18. märts 2002

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Arias Cañete

[1] EÜT C 307 E, 26.10.1999, lk 1.

[2] EÜT C 368, 20.12.1999, lk 1.

[3] Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 1999. aasta arvamus (EÜT C 154, 5.6.2000, lk 50), nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta ühine seisukoht (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 5. veebruari 2002. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 225, 10.8.1992, lk 72. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/7/EÜ (EÜT L 106, 3.5.2000, lk 1).

[5] EÜT L 226, 18.8.1997, lk 1.

[6] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/40/EÜ (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 9.)

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------

LISADE LOETELU

I lisa: | Sõiduki tüübikinnituse nõuete loetelu |

II lisa: | Teatis |

III lisa: | EÜ tüübikinnitustunnistus |

IV lisa: | Vastavustunnistused |

V lisa: | Numeratsioon ja märgistus |

VI lisa: | Toodangu vastavuse kontrollimisega seotud sätted |

VII lisa: | Katsetulemused |

VIII lisa: | Seerialõpu sõidukid |

IX lisa: | Vastavustabel |

--------------------------------------------------