Euroopa Liidu Teataja L 245 , 12/09/2002 Lk 0370 - 0401
Komisjoni otsus, 30. mai 2002, mis puudutab nõukogu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku käitustegevuse alasüsteemiga seotud tehnilisi koostalitlusnõudeid (teatavaks tehtud numbri K(2002) 1951 all) (EMPs kohaldatav tekst) (2002/734/EÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, [1] eriti selle artikli 6 lõiget 1, ning arvestades järgmist: (1) Üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik on vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 punktile c alajaotatud strukturaalseteks või funktsionaalseteks alasüsteemideks. Kõnealuseid alasüsteeme on kirjeldatud direktiivi II lisas. (2) Vastavalt direktiivi artikli 5 lõikele 1 koostatakse iga alasüsteemi jaoks tehnilised koostalitlusnõuded. (3) Vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 koostab tehniliste koostalitlusnõuete projektid ühine esindusorgan. (4) Direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee on määranud vastavalt direktiivi artikli 2 punktile h ühiseks esindusorganiks Raudtee Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsiooni (AEIF). (5) AEIF on volitatud koostama vastavalt direktiivi artikli 6 lõikele 1 käitustegevuse alasüsteemi tehniliste koostalitlusnõuete projekti. Nimetatud volitus on antud vastavalt direktiivi artikli 21 lõikega 2 kehtestatud korrale. (6) AEIF on koostanud tehniliste koostalitlusnõuete projekti koos kulude-tulude analüüsi sisaldava sissejuhatava aruandega, nagu see on ette nähtud direktiivi artikli 6 lõikega 3. (7) Liikmesriikide esindajad on tutvunud tehniliste koostalitlusnõuete projektiga direktiivi alusel asutatud komitee raames, võttes arvesse sissejuhatavat aruannet. (8) Käesoleva otsusega kehtestatud tehnilised koostalitlusnõuded ei kohusta kasutama mingeid kindlaid tehnoloogiaid või tehnilisi lahendusi, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime seisukohast. (9) Käesoleva otsusega kehtestatud tehnilised koostalitlusnõuded põhinevad vastava projekti ettevalmistamise aja parimal võimalikul ekspertteadmusel. Tehnoloogia areng või sotsiaalsed nõudmised võivad muuta vajalikuks tehniliste koostalitlusnõuete muutmise või täiendamise. Kui see on asjakohane, siis algatatakse läbivaatamis- või ajakohastamismenetlus vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikele 2. (10) Teatud juhtudel lubavad käesoleva otsusega kehtestatud tehnilised koostalitlusnõuded valida erinevate lahenduste vahel, võimaldades kohaldada olemasoleva olukorraga ühilduvaid lõplikke või üleminekulisi koostalitluslahendusi. Lisaks sellele nähakse direktiiviga 96/48/EÜ ette rakenduslikud erisätted teatud kindlate juhtude tarvis. Peale selle tuleb direktiivi artikliga 7 ettenähtud juhtudel lubada liikmesriikidel mitte kohaldada teatud tehnilisi kirjeldusi. Seetõttu on vaja, et liikmesriigid tagaksid infrastruktuuriregistri ja veeremiregistri iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Neis registrites kajastuvad riikliku infrastruktuuri ja veeremi peamised omadused (nt põhiparameetrid) ning nende ühilduvus kohaldatavate tehniliste koostalitlusnõuetega ettenähtud omadustega. Sel otstarbel osutavad käesoleva otsusega kehtestatud tehnilised koostalitlusnõuded täpselt, milline informatsioon peab registrites sisalduma. (11) Käesoleva otsusega kehtestatud tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamisel tuleb arvestada erikriteeriumidega, mis on seotud tehnilise ja talitlusliku ühilduvusega kasutusele võetavate infrastruktuuride ja veeremite ning võrgustiku vahel, millesse need integreeritakse. Need ühildumisnõuded muudavad vajalikuks tervikliku tehnilise ja majandusliku analüüsi, mis tuleb teostada iga juhtumi kohta eraldi. Analüüs peab arvestama alltooduga: - liidesed direktiivis 96/48/EÜ nimetatud erinevate alasüsteemide vahel, - raudteeliinide ja veeremite erinevad kategooriad, millele nimetatud direktiivis viidatakse, ja - olemasoleva võrgustiku tehniline ja talitluskeskkond. (12) Käesoleva otsuse sätted on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ alusel loodud komitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjon võtab käesolevaga vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku "käitustegevuse" alasüsteemiga seotud tehnilised koostalitlusnõuded, mis on sätestatud käesoleva otsuse lisas. Tehnilised koostalitlusnõuded on täielikult kohaldatavad direktiivi 96/48/EÜ I lisas määratletud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku infrastruktuuri ja veeremi suhtes, võttes arvesse tehniliste koostalitlusnõuete kogumi peatükis 7 sätestatud tingimusi. Artikkel 2 Lisatud tehnilised koostalitlusnõuded jõustuvad kuus kuud pärast käesoleva otsuse teatavaks tegemist. Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 30. mai 2002 Komisjoni nimel asepresident Loyola De Palacio [1] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. -------------------------------------------------- LISA KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMIGA SEOTUD TEHNILISED KOOSTALITLUSNÕUDED SISUKORD 1. SISSEJUHATUS… 1.1. TEHNILINE ULATUS… 1.2. GEOGRAAFILINE ULATUS… 1.3. KÄESOLEVA TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE KOGUMI SISU… 2. ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA… 3. OLULISED NÕUDED… 3.1. VASTAVUS OLULISTELE NÕUETELE… 3.2. OLULISTE NÕUETEGA SEOTUD ASPEKTID… 3.3. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMILE ERIOMASED ASPEKTID… 3.3.1. Ohutus… 3.3.2. Töökindlus ja käideldavus… 3.3.3. Tervishoid… 3.3.4. Keskkonnakaitse… 3.3.5. Tehniline ühilduvus… 3.4. VASTAVUSE KONTROLLIMINE… 4. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS… 4.1. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI PARAMEETRID… 4.1.1. Uue süsteemi käitamise menetlused… 4.1.2. Dokumentatsioon… 4.1.2.1. Vedurijuhi dokumentatsioon… 4.1.2.2. Rongipersonali dokumentatsioon… 4.1.3. Vedurijuhtide ja ohutusega seotud kohustusi eviva rongipersonali erialane ettevalmistus… 4.1.3.1. Põhikvalifikatsioon, menetlused ja keeled… 4.1.3.2. Teadmised marsruudist… 4.1.3.3. Erikvalifikatsioonid… 4.1.4. Ohutusega seotud teabevahetus personali vahel… 4.1.4.1. Teadete olemus ja formaat ning ohutusega seotud teabevahetuse meetodid… 4.1.4.2. Juhtimiskeskuse ja rongi vahel kasutatav keel… 4.1.4.3. Rongipersonali vahel ning rongipersonali ja vedurijuhi vahel kasutatav keel… 4.1.4.4. Rongipersonali ja reisijate vahel kasutatav keel… 4.1.5. Vedurijuhtidele häireseisundi või veeremi ohtliku talitlushäire korral osutatav abi… 4.1.6. Avariile või häireseisundile järgnev juurdlus või küsitlus… 4.1.7. Infrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi talitlusolekust… 4.1.8. Stsenaariumid ja menetlused ohtlike häireseisunditega tegelemiseks… 4.1.9. Juhtimine teatud kindlatel tingimustel (katserongid ja talitlusriketega rongid)… 4.1.10. Süsteemi ohutust puudutav järelevalve… 4.1.10.1. Koostalitlusnõuetele vastavuse kontrollimine… 4.1.10.2. Kogemustel põhinev tagasiside… 4.1.11. Käitustegevuse kvaliteedi järelevalve… 4.1.12. Teenindus rongis… 4.1.12.1. Rongipersonal… 4.1.12.2. Reisijate arv rongis… 4.2. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI LIIDESED… 4.3. MÄÄRATLETUD TALITLUS… 5. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID… 6. VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE… 6.1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID… 6.2. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEM… 6.2.1. Hindamismenetlused ja rakendatavad moodulid… 6.2.2. Moodulite rakendamine… 7. KÄITUSTEGEVUSE TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE RAKENDAMINE… A LISA OHUTUSEGA SEOTUD TEABEVAHETUS ALASÜSTEEMI KAASATUD PERSONALI VAHEL… 1. SISSEJUHATUS 1.1. TEHNILINE ULATUS Käesolevad tehnilised koostalitlusnõuded käsitlevad "käitustegevuse" alasüsteemi, mis on üks direktiivi 96/48/EÜ II lisa punktis 1 loetletud alasüsteemidest. Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete kogum on üks osa kuuest tehniliste koostalitlusnõuete kogumi komplektist, mis hõlmab kõiki direktiivis määratletud kaheksat alasüsteemi. Vastavalt olulistele nõuetele on üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime tagamiseks vajalikud "kasutajate" ja "keskkonna" alasüsteeme käsitlevad tehnilised kirjeldused sätestatud asjakohastes tehnilistes koostalitlusnõuetes. Peatükk 2 sisaldab rohkem informatsiooni käitustegevuse alasüsteemi kohta. 1.2. GEOGRAAFILINE ULATUS Käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete kogumis on geograafiliseks ulatuseks direktiivi 96/48/EÜ I lisas kirjeldatud üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik. Eelkõige viidatakse neile üleeuroopalise raudteevõrgustiku liinidele, mida kirjeldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ, mis käsitleb ühenduse juhiseid üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamiseks, või mida kirjeldatakse käesoleva otsuse artikliga 21 ettenähtud läbivaatamise tulemusena koostatud sellesama otsuse ajakohastamistes. 1.3. KÄESOLEVA TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE KOGUMI SISU Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 5 lõikele 3 ja I lisa punkti 1 alapunktile b: a) määratletakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega olulised nõuded "käitustegevuse" alasüsteemile ja selle liidestele (peatükk 3); b) kehtestatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega nimetatud direktiivi II lisa punktis 3 kirjeldatud põhiparameetrid, mis on vajalikud olulistele nõuetele vastamiseks (peatükk 4); c) kehtestatakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega tingimused, mida tuleb täita, et saavutada määratletud talitlus kõikide alltoodud liinikategooriate puhul (peatükk 4): - I kategooria: spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis, - II kategooria: spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud umbes 200 km/h kiiruse tarvis, - III kategooria: spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja millel tuleb kiirust igal üksikjuhul eraldi kohaldada; d) nähakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega ette rakendussätted teatud erijuhtumite tarvis (peatükk 7); e) määratakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega kindlaks need koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mille suhtes tuleb kohaldada Euroopa tehnilisi kirjeldusi, kaasa arvatud Euroopa standardeid, mis on vajalikud, et saavutada olulistele nõuetele vastates üleeuroopalise kiiraudteevõrgustiku koostalitlusvõime (peatükk 5); f) määratakse käesolevate tehniliste koostalitlusnõuetega iga vaatlusaluse juhtumi puhul kindlaks, millist otsuses 93/465/EMÜ määratletud moodulit tuleb kasutada või, kui see on asjakohane, siis millist spetsiifilist korda tuleb järgida koostalitlusvõime komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamisel ning alasüsteemide "EÜ" vastavustõendamisel (peatükk 6). 2. ALASÜSTEEMI MÕISTE JA KOHALDAMISALA Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku käitustegevuse alasüsteem hõlmab kõiki elemente, mis muudavad võimalikuks süsteemi üldise rakendamise ja funktsioneerimise raudtee käitustegevuse valdkonnas, kui muude alasüsteemide tehnilised ja funktsionaalsed elemendid on määratletud. Raudteevõrgustiku funktsioneerimist reguleerivad niisugused infrastruktuuri-ettevõtjate poolt koostatud eeskirjad ja määrused, mida peavad rakendama ka raudtee-ettevõtjad. Tegevuse alustamine raudteevõrgustikus eeldab kvalifitseeritud töötajate olemasolu, kes rakendaks määratletud menetlusi kooskõlas võrgustiku üldise ohutussüsteemiga. Süsteemi töölerakendamisel tuleb eristada järgmisi käitusohutusega seotud põhifunktsioone: - rongi juhtimine, - rongipersonal, - juhtimiskeskuses teostatav liikluskorraldus. Lisaks neile on olemas ka organisatsioonid, kes tegelevad protsesside, menetluste ja vajaliku dokumentatsiooni koostamise ja ajakohastamisega. Iga ülalnimetatud funktsiooni puhul tuleb teha kindlaks, millised töötajad on kaasatud, ning loetleda nad seejärel vajalikes dokumentides. Menetlused avaldatakse regulatiivses dokumendis. Koostalitlusvõime saavutamiseks tuleb kohandada kindlaksmääratud dokumentatsiooni, mis arvestab koostalitlusvõimele ainuomastele vajadustega ning inimfaktoriga, mis on menetluste usaldusväärse ja efektiivse rakendamise seisukohast olulise tähtsusega. Ideaalseks lahenduseks oleks kõikide raudteede käituseeskirjade standardiseerimine või ühtlustamine asjakohastel marsruutidel. Ent isegi juhul, kui selline keeruline ideaal saavutatakse, võib see tegelikult kahjustada võrgustiku üldist "ohutuslikku sidusust" ning seeläbi takistada muude rongide ohutut liiklemist samadel marsruutidel, mis oleks direktiivi eesmärkidele vastupidine tulemus. Järelikult saab direktiivi olulises nõudes 2.7.1 sätestatud võrgustiku käituseeskirjade ühtlustamise nõuet kohaldada ainult dokumentatsiooni ühtlustamise suhtes, et näiteks vedurijuht saaks järgida kogu marsruudi jooksul ohutult ja efektiivselt kõikide infrastruktuuri-ettevõtjate kindlaksmääratud eeskirju. Vastupidiselt eelnevale tuleks aga standardiseerida kõik niisugused menetlused, mis on otseselt seotud koostalitlusvõimelises võrgustikus rakendatava uue, ühise süsteemi käitamisega. Mis puutub personali, eelkõige vedurijuhtide erialasesse ettevalmistusse, siis selle osatähtsus ohutuse kõrge taseme säilitamisel on märkimisväärne ning erialast ettevalmistust tuleks seetõttu organiseerida sarnaselt, et saavutada samaväärne ohutus kõikidel infrastruktuurivõrgustikel, mida võidakse käitada. Peale selle on neid menetlusi teostades vaja, et kõik personali liikmed mõistaksid üksteist ilma igasuguse kõhkluseta isegi hädaolukordades, mis muudab vajalikuks niisuguste reeglite määratlemise, mida peab järgima teabevahetuse küsimustes ja eelkõige keelte kasutamisel. Käitusohutus nõuab ka järjekindlat järelevalvet süsteemi üle, mida teostatakse läbi vastavuse kontrollimise ja kogemustel põhineva tagasiside. Kohaldamisalaks võib nimetada ühel või mitmel marsruudil liiklemist vastavalt rongiliiklusteenuse spetsiifikale koos selleks ettenähtud veeremi ja personaliga. Üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõimega seotud käitustegevuse alasüsteemi aspektid võib koondada alltoodud pealkirjade alla: - menetlused, - dokumentatsioon, - töötajate ettevalmistus, - teabevahetus, - järelevalve süsteemi üle. "Infrastruktuuri-ettevõtja" tähendab direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 3 ja artiklis 7 ning direktiivi 2001/12/EÜ artiklis 1 nimetatud asutust. Ülesannete määramine infrastruktuuri-ettevõtjatest erinevatele asutustele on direktiivi 2001/12/EÜ kohaselt võimalik ning niisugust ümbermääramist puudutav teave tuleb tuua ära infrastruktuuri-ettevõtjate poolt vastavalt direktiivile 2001/14/EÜ avaldatavas võrgustiku teatises. 3. OLULISED NÕUDED 3.1. VASTAVUS OLULISTELE NÕUETELE Direktiivi 96/48/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik, selle alasüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid vastama nimetatud direktiivi III lisa üldtingimustes sätestatud olulistele nõuetele. 3.2. OLULISTE NÕUETEGA SEOTUD ASPEKTID Olulised nõuded on seotud alltooduga: - ohutus, - töökindlus ja käideldavus, - tervishoid, - keskkonnakaitse, - tehniline ühilduvus. Olulised nõuded võivad vastavalt direktiivile 96/48/EÜ olla kohaldatavad kogu üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku suhtes või eriomased igale alasüsteemile ja selle komponentidele. 3.3. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMILE ERIOMASED ASPEKTID Käitustegevuse alasüsteemi puhul on lisaks direktiivi III lisas nimetatud kaalutlustele olulised ka järgmised spetsiifilised aspektid. 3.3.1. OHUTUS Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ III lisale kohaldatakse käitustegevuse alasüsteemi suhtes järgmisi ohutusega seotud olulisi nõudeid. Oluline nõue 1.1.1: "Ohutuseks esmatähtsate komponentide ja eelkõige rongi liikumistesse kaasatud komponentide projekteerimise, konstrueerimise või koostu, hoolduse ja järelevalvega tuleb tagada ohutus tasemel, mis vastab võrgustiku jaoks kehtestatud eesmärkidele, kaasa arvatud neile, mis puudutavad halvenenud olukordi." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.1.2: "Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, mis tagavad ohutu liikumise suurimal lubatud kiirusel." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.1.3: "Kasutatud komponendid peavad oma ekspluatatsioonis oleku ajal taluma täpselt määratletud normaal- või erandlikke pingeid. Igasuguste avariiliste rikete ohutust vähendavaid tagajärgi tuleb piirata sobivate vahenditega." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.1.4: "Püsiseadmete ja veeremi konstruktsiooni ning kasutatavate materjalide valikuga tuleb püüda tulekahju korral tule ja suitsu teket, levikut ja mõjusid piirata". See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.1.5: "Kasutajate poolt käsitsetavad seadised peavad olema konstrueeritud selliselt, et kasutajate ohutus oleks tagatud ka juhul, kui nimetatud seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta ülespandud juhistele." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Samas aga puudutavad käitustegevuse alasüsteemi alltoodud ohutusalased nõuded. Oluline nõue 2.7.1: "Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide ja rongipersonali erialase ettevalmistuse kooskõlla viimisega tuleb tagada ohutu rahvusvaheline liiklemine. Käitamise ja hoolduse intervallide, hoolduspersonali väljaõppe ja erialase ettevalmistuse ning asjaomaste ettevõtjate hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteemiga tuleb tagada kõrgetasemeline ohutus." Selle olulise nõude esimest osa (käituseeskirjade ja töötajate erialase ettevalmistuse kooskõlla viimine) on käsitletud alltoodud tehnilistes koostalitlusnõuetes, mis on peamiselt seotud inimfaktoriga: - sarnastes situatsioonides rakendatavate menetluste ühtsus, mis on otseselt seotud uue süsteemi käitamisega: alajagu 4.1.1, - vedurijuhtide dokumentatsiooni mahu kindlaksmääramine ja vormistuse ühtlustamine: - menetluskordade osas: alajagu 4.1.2.1.1, - sõiduplaanide osas: alajagu 4.1.2.1.3, - "menetluskordade käsiraamatu" väljatöötamine rongipersonali jaoks: alajagu 4.1.2.2, - liini ja marsruudil olevate seadmestike kirjelduste formaliseerimine ja ühtlustamine, ning selle protsessi formaliseerimine, mille käigus valmistatakse ette ja ajakohastatakse vedurijuhtide eelnevaks teavitamiseks kasutatavaid dokumente, samuti selle protsessi formaliseerimine, mille käigus vedurijuhile reaalajas nõu antakse: jagu 4.1.2.1.2, - erinevat tüüpi ohutusega seotud suulise teabevahetuse puhul kasutatavate ohutusalaste teadete, meetodite ja keeleliste nõuete formaliseerimine: jagu 4.1.4, - vastavuse kontrollimise protsessi formaliseerimine süsteemi ohutuse seisukohast: jagu 4.1.10, - rongipersonali koosseisu kontrollimise protsessi formaliseerimine: jagu 4.1.12.1, - reisijatega ülekoormatud rongi juhtimisel järgitava korra formaliseerimine: jagu 4.1.12.3. Vedurijuhi ja rongipersonali erialane ettevalmistus tagatakse: - niisuguse organisatsiooni formaliseerimise ja ühtlustamisega, mis on asutatud töötajate erialase ettevalmistuse tagamiseks seoses menetluskordade ja keeltega: jagu 4.1.3.1, - marsruudi õppimise ja marsruuditeadmuse säilitamise protsessi formaliseerimisega: jagu 4.1.3.2, - erikvalifikatsioonide omandamiseks vajaliku eriettevalmistusprogrammi määratlemisega: jagu 4.1.3.3. Mis puutub hoolduspersonali ettevalmistamisse ja kvalifitseerimisse, siis neid nõudeid, mida kohaldatakse veeremi hoolduse eest vastutavate töötajate suhtes, käsitletakse veeremi alasüsteemi tehnilistes koostalitlusnõuetes. 3.3.2. TÖÖKINDLUS JA KÄIDELDAVUS Oluline nõue 1.2: "Rongi liikumisse kaasatud liikumatute või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema organiseeritud, neid tuleb teostada ja kvantifitseerida viisil, mis tagaks nende jätkuva funktsioneerimine ettenähtud tingimustel." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 2.7.2: "Toimingute teostamise ja hooldusperioodide, hoolduspersonali väljaõppe ja erialase ettevalmistuse ning asjaomaste töötajate poolt hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteemiga tuleb kindlustada süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge tase." Veeremi hoolduse eest vastutavate töötajate suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitletakse veeremi alasüsteemi tehnilistes koostalitlusnõuetes. 3.3.3. TERVISHOID Oluline nõue 1.3.1: "Rongides ja raudteeinfrastruktuurides ei tohi kasutada materjale, mis nende kasutusviisi tõttu võivad põhjustada terviseriske isikutele, kellel on neile juurdepääs." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.3.2: "Materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude või gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. 3.3.4. KESKKONNAKAITSE Oluline nõue 1.4.1: "Vastavalt ühenduses kehtivatele normidele tuleb hinnata üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale ning arvestada nendega võrgustiku projekteerimise staadiumis." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.4.2: "Rongides ja infrastruktuurides kasutatavad materjalid peavad takistama keskkonnale kahjulike ja ohtlike gaaside või suitsu eraldumist, eriti tulekahju korral." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 1.4.3: "Veeremid ja energiavarustussüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud selliselt, et need ühilduksid elektromagnetiliselt niisuguste seadmestike, seadmete ning avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida." See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. 3.3.5. TEHNILINE ÜHILDUVUS Oluline nõue 1.5: "Infrastruktuuride ja püsiseadmete tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ning üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus kasutatavate rongide tehniliste omadustega. Kui neist omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatud lõikudel raskeks, siis võib rakendada niisuguseid ajutisi lahendusi, mis tagavad ühilduvuse tulevikus" . See oluline nõue ei puuduta käitustegevuse alasüsteemi. Oluline nõue 2.7.3: "Võrgustiku käituseeskirjade ning vedurijuhtide, rongipersonali ja liikluskorralduse eest vastutava personali erialase ettevalmistuse vastastikusesse kooskõlla viimisega tuleb tagada käitustegevuse tõhusus üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus." Sellest olulisest nõudest kinnipidamine tagatakse: - sarnastes situatsioonides kohaldatavate menetluste ühtsusega, mis on otseselt seotud uue süsteemi käitamisega: alajagu 4.1.1, - erinevat tüüpi ohutusega seotud suulise teabevahetuse puhul kasutatavate teadete, meetodite ja keelelekasutuse formaliseerimisega: jagu 4.1.4, - vedurijuhi abistamisega häireseisundi korral: jagu 4.1.5, - veeremi käitusolekut puudutava teabe edastamisega liikluskorralduse eest vastutavale personalile: jagu 4.1.7, - menetluste ja stsenaariumide formaliseerimisega, mida tuleb järgida süsteemi seisukorra märkimisväärse halvenemise või häireseisundi korral: jagu 4.1.8, - süsteemi vastavuse formaliseerimisega käitustegevuse kvaliteedi seisukohast: jagu 4.1.11. 3.4. VASTAVUSE KONTROLLIMINE Alasüsteemi ja selle komponentide olulistele nõuetele vastavuse kontrollimine teostatakse vastavalt direktiivis 96/48/EÜ kehtestatud nõuetele. 4. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI ISELOOMUSTUS Üleeuroopaline kiirraudteevõrgustik, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 96/48/EÜ, ja millesse kuulub käitustegevuse alasüsteem, on terviklik süsteem, mille sidusust tuleb kontrollida eelkõige põhiparameetrite, liideste ja talitluse seisukohast, et tagada võrgustiku koostalitlusvõime vastavalt olulistele nõuetele. Allpool on toodud ära käitustegevuse alasüsteemi iseloomustavate koostalitlusvõime elementide põhiparameetrid ja nende suhtes kohaldatavad tehnilised kirjeldused. 4.1. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI PARAMEETRID Käitustegevuse alasüsteemi seisukohast ei ole direktiivi 96/48/EÜ II lisas loetletud "põhiparameetrid" olulised. Muud, alasüsteemi seisukohast olulised parameetrid on toodud allpool. Käitustegevuse alasüsteem peab vastama kõikidele selle suhtes olulistele, täpselt määratletud talitlustele iga üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku alltoodud liinikategooria puhul: - spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ehitatud raudteeliinid, - spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ümber ehitatud raudteeliinid, - spetsiaalselt suurte kiiruste jaoks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on eritunnuseid. Käitustegevuse alasüsteemi seisukohast tuleb koostalitlusvõimeliste kiirrongide käitamiseks tagada vastavus teatud muudele parameetritele, mida on kirjeldatud allpool, ent mis kõik ei puuduta spetsiifiliselt suuri kiiruseid. Kuna kõikide rongide vajaduste definitsioon puudub, määratletakse täpselt vähemalt järgmised ohutuse seisukohast olulised elemendid. 4.1.1. UUE SÜSTEEMI KÄITAMISE MENETLUSED Sarnaste situatsioonide puhul kasutatavad menetlused, mis on otseselt seotud koostalitlusvõimelises Euroopa võrgustikus kasutamiseks mõeldud uue süsteemi käitamisega, peavad olema ainulaadsed; eelkõige ERTMS/ETCSi puhul peavad need vastama Euroopa tehnilistele kirjeldustele, mis tuleb kehtestada. 4.1.2. DOKUMENTATSIOON 4.1.2.1. Vedurijuhi dokumentatsioon 4.1.2.1.1. Menetluskorrad Kõik vedurijuhi jaoks vajalikud menetluskorrad tuleb kirja panna vedurijuhi eeskirjaderaamatuks nimetatavasse dokumenti või samanimelisele arvutipõhisele kandjale. Vedurijuhi eeskirjaderaamat peab sisaldama liigeldavaid marsruute ja neil marsruutidel kasutatavat veeremit puudutavaid nõudeid nii normaalkäituse kui ka halvenenud oludega situatsioonide jaoks, millega vedurijuht võib kokku puutuda. Iga vedurijuhi eeskirjaderaamat töötatakse välja alltoodud standardiseeritud kava või vormi järgides: A — Teenuse korraldus B — Isiklik ohutus C — Juhtimine, kontroll ja signaalimine D — Veeremi ekspluatatsioonitingimused E — Rongisisesed süsteemid F — Rongi juhtimine G — Kõrvalekalded, häireseisundid ja avariid Vedurijuhi eeskirjaderaamatu 1. liide: Teabevahetuskorra käsiraamat Vedurijuhi eeskirjaderaamatu 2. liide: Vormideraamat (inglise k Book of forms/pr k Livret formulaires). Vedurijuhi eeskirjaderaamat tuleb koostada koostalitlusvõimelise võrgustiku ühe riigi ametlikus keeles, mille valib raudtee-ettevõtja koos nende võrgustike, kus teenust pakkuma hakatakse, infrastruktuuri-ettevõtjatega. See ei puuduta teateid ja vorme (inglise k forms/pr k formulaires), mis peavad olema infrastruktuuri-ettevõtjate keeles (vt alajagu 4.1.4.1). Vedurijuhi eeskirjaderaamatu koostab raudtee-ettevõtja ning see peab sisaldama infrastruktuuri-ettevõtjate poolt esitatud teavet. Vedurijuhi eeskirjaderaamatu ettevalmistamise ja ajakohastamise protsess peab sisaldama järgmisi etappe: - infrastruktuuri-ettevõtja saadab raudtee-ettevõtjale piiritletud määrused infrastruktuuri-ettevõtja keeles, - raudtee-ettevõtja koostab esialgse või ajakohastatud dokumendi infrastruktuuri-ettevõtja keeles, - infrastruktuuri-ettevõtja töötab läbi raudtee-ettevõtja poolt ettevalmistatud dokumendi selle osa, mis on infrastruktuuri-ettevõtjale oluline, - infrastruktuuri-ettevõtja annab loa dokumendi infrastruktuuri-ettevõtjat puudutavate elementide kasutamiseks, - kui raudtee-ettevõtja poolt valitud keeleks ei ole infrastruktuuri-ettevõtja poolt kasutatav keel, siis tõlgib dokumendi infrastruktuuri-ettevõtja keelde pädev ja tunnustatud asutus, kelle valivad infrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja. Raudtee-ettevõtja esitab tõlke jaoks vastavustunnistuse. Tunnistus ei hõlma teateid ja vorme sisaldavat jagu (vt alajagu 4.1.4.1). Raudtee-ettevõtjal ja infrastruktuuri-ettevõtjal on nõudmise korral õigus tõlkimisprotsessis osaleda. 4.1.2.1.2. Liigeldavate liinide ja liiniäärsete seadmete kirjeldus 4.1.2.1.2.1. Põhielemendid Kõik asjaomase veeremi määratud marsruutidel käitamiseks vajalikud elemendid tuleb sätestada "marsruudiraamatuks" nimetatavas dokumendis või samanimelisel arvutipõhisel kandjal. Marsruudiraamat peab sisaldama vähemalt alltoodud teavet: - üldised käitamist puudutavad omadused: - signaalimistüüp ja vastav sõidurežiim (kaherajaline, kahesuunaline jne), - vooluvarustustüüp, - juhtimiskeskuse ja rongi vahelise raadioside seadmete tüüp, - teave teetõusude ja -kallakute kohta: - tõusude ja kallakute väärtused ning järsu tõusu või kallakuga alade täpne piiristamine, - liini üksikasjalik diagramm: - liini jaamade nimed ja olulised kohad ning nende paiknemine, - lubatavad kiirusepiirangud iga asjaomase raudtee ja veeremi jaoks, - liikluskorralduse eest vastutavate organisatsioonide nimed, - kasutatavad raadiokanalid, - raudtee asendi skemaatiline kirjeldus. Marsruudiraamatu formaat tuleb ette valmistada ühtemoodi kõikide infrastruktuuride jaoks, millel raudtee-ettevõtja rongid sõidavad. Marsruudiraamat tuleb koostada raudtee-ettevõtja poolt valitud koostalitlusvõimelise võrgustiku ühe liikmesriigi ametlikus keeles. Marsruudiraamatu koostab raudtee-ettevõtja infrastruktuuri-ettevõtja poolt esitatud teavet kasutades. Marsruudiraamatu ettevalmistamise ja ajakohastamise protsessi määratleb raudtee-ettevõtja. Infrastruktuuri-ettevõtja kinnitab dokumendil kõik niisugused elemendid, mille eest ta on vastutav, ja mis kuuluvad tema keelelisse pädevusse. 4.1.2.1.2.2. Muudetud elemendid Infrastruktuuri-ettevõtjad teavitavad raudtee-ettevõtjat jäävalt või ajutiselt muudetud elementidest; nimetatud muudatused rühmitatakse raudtee-ettevõtja poolt vastavasse dokumenti või arvutipõhisele kandjale, mille formaat on ühesugune kõikide infrastruktuuride jaoks, millel raudtee-ettevõtja rongid sõidavad. Käesoleva dokumendi või arvutipõhise kandja ettevalmistamise protsessi määratleb raudtee-ettevõtja ja selle kinnitab iga infrastruktuuri-ettevõtja iga niisuguse elemendi puhul, mille eest ta on vastutav, ja mis kuulub tema keelelisse pädevusse. 4.1.2.1.2.3. Vedurijuhi teavitamine reaalajas Asjaomased infrastruktuuri-ettevõtjad määratlevad korra, kuidas teavitada vedurijuhte kõikidest marsruudil tehtud ohutusalaste korralduste muudatustest reaalajas (protsess on ainulaadne, kui kasutuses on ERTMS/ETCS). 4.1.2.1.3. Veerem Kogu informatsioon veeremi käitamise kohta nii normaalsetes kui halvenenud oludes, mis peab vedurijuhile teada olema, kogutakse "vedurijuhi veeremiraamatuks" nimetatavasse dokumenti või samanimelisele arvutipõhisele kandjale. Vedurijuhi veeremiraamatu valmistab ette raudtee-ettevõtja. 4.1.2.1.4. Sõiduplaanid Rongi normaalkäituseks vajalik teave kogutakse ühte "sõiduplaaniks" (inglise k timetable sheet/pr k fiche train) nimetatavasse dokumenti või ühele samanimelisele arvutipõhisele kandjale, mis antakse vedurijuhile, ning mis peab sisaldama vähemalt alltoodud elemente: - peatuskohad ja muud ajastuspunktid, - saabumis-/väljasõidu-/möödasõiduajad kõikide nende punktide jaoks. Sõiduplaani valmistab ette asjaomane raudtee-ettevõtja asjaomas(t)e infrastruktuuri-ettevõtja(te) poolt esitatud ajastusinformatsiooni kogumina. Sõiduplaani ettevalmistamise protsessi formaliseerib raudtee-ettevõtja ning selle kinnitab iga asjaomane infrastruktuuri-ettevõtja dokumendi iga niisuguse elemendi osas, mis on tema vastutusel, ja mis kuulub tema keelelisse pädevusse. 4.1.2.2. Rongipersonali dokumentatsioon Kõik rongipersonali jaoks vajalikud menetlused kogutakse "rongipersonali eeskirjaderaamatuks" nimetatavasse dokumenti või samanimelisele arvutipõhisele kandjale. Rongipersonali eeskirjaderaamatu valmistab ette raudtee-ettevõtja ning see sisaldab infrastruktuuri-ettevõtjate poolt esitatud teavet. Infrastruktuuri-ettevõtjad võivad seoses nende jaoks olulise osaga nõuda, et kõnealune dokument koostatakse ja seda ajakohastatakse sedasama protsessi järgides, mida kasutatakse vedurijuhi eeskirjaderaamatu puhul (alajagu 4.1.2.1.1). Kõik veeremi käitamiseks vajalikud elemendid, mis peavad rongipersonalile teada olema, ning mis puudutavad nii normaalseid kui halvenenud olusid, kogutakse "rongipersonali veeremiraamatuks" nimetatavasse dokumenti või samanimelisele arvutipõhisele kandjale. Rongipersonali veeremiraamatu koostab raudtee-ettevõtja. 4.1.3. VEDURIJUHTIDE JA OHUTUSEGA SEOTUD KOHUSTUSI EVIVA RONGIPERSONALI ERIALANE ETTEVALMISTUS 4.1.3.1. Põhikvalifikatsioon, menetlused ja keeled Vedurijuhtide ja rongipersonali suhtes, kellel on ohutusalased kohustused, peab raudtee-ettevõtja kohaldama järgmistest etappidest ja elementidest koosnevat erialase ettevalmistuse protsessi. A. Personali valimine: - töötajate kogemuste ning nende erialaste ja füüsiliste omaduste hindamine, - töötajate võõrkeel(t)e ametialase kasutamise oskuse hindamine või nende võõrkeel(t)e omandamise võime hindamine. B. Esmane kutsealane ettevalmistus: - väljaõppenõuete kirjeldamine, - väljaõppeprogrammi ressursid, - juhendajate kvalifikatsioon. C. Esmane sertifitseerimine: - sertifitseerimisprogrammi nõuete koostamine, - sertifitseerijate litsentseerimine, - kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse väljastamine. D. Kvalifikatsioonitaseme säilitamine ja personali kontrollimine: - teenistuskäigu jälgimise plaan, - tervisliku seisundi jälgimise plaan. E. Kvalifikatsioonitaseme säilitamine ja täienduskoolitus: - koolitusvajaduste hindamise põhimõtted, - koolituse läbiviimise põhimõtted, - koolitustulemuste hindamise põhimõtted. F. Kvalifikatsioonitaseme säilitamine ja jätkuva sertifitseerimise tagamine: - jätkuva sertifitseerimise põhimõtted, - jätkuva sertifitseerimise korra formaliseerimine. Vajaliku erialase ettevalmistuse tagamise protsessi määratledes arvestatakse asjaomaste infrastruktuuride suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Protsessi üksikasjalikult kirjeldav dokument saadetakse igale asjaomasele infrastruktuuri-ettevõtjale. 4.1.3.2. Teadmised marsruudist Raudtee-ettevõtja määratleb infrastruktuuri-ettevõtjate poolt kehtestatud eeskirjadele tuginedes protsessi, millega omandatakse teadmised teenindatavate marsruutide kohta ning vastavat teadmust säilitatakse. 4.1.3.3. Erikvalifikatsioonid Teatud infrastruktuuri registrisse kuuluvatel juhtudel, näiteks eriseadmeid sisaldava tunneli puhul, koostab raudtee-ettevõtja asjaomaste infrastruktuuri-ettevõtjate poolt kehtestatud eeskirjade alusel erikoolituse ja vastava teadmuse säilitamise programmi kõikide nende rongitöötajate jaoks, kes võivad olla kaasatud ohutusega seotud menetlustesse. 4.1.4. OHUTUSEGA SEOTUD TEABEVAHETUS PERSONALI VAHEL 4.1.4.1. Teadete olemus ja formaat ning ohutusega seotud teabevahetuse meetodid Põhimõtted, mida raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad peavad rakendama seoses: - teadete olemuse ja formaadi, - teabevahetuse meetoditega, on määratletud käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas. Nende põhimõtete rakendamise hõlbustamiseks ette valmistatud tegevuspunktid on määratletud vedurijuhtidele ja liikluskorralduse töötajatele kasutamiseks mõeldud dokumentides. Vedurijuhtide tarvis on vedurijuhi eeskirjaderaamat varustatud järgmiste lisadega: - 1. lisa: Teabevahetuskorra käsiraamat, - 2. lisa: Vormideraamat (inglise k book of forms/pr k livret formulaires). 4.1.4.2. Juhtimiskeskuse ja rongi vahel kasutatav keel Kasutatavaks keeleks on asjaomasel infrastruktuuril kasutatav keel; infrastruktuuri-ettevõtja otsustab, millist keelt kasutada. Ohutusalastel eesmärkidel on teadmiste tase järgmine: - Juhtimisfunktsioon (vedurijuht) Võime saata ja mõista käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete A lisas täpsustatud teateid. Niisuguste teadete sisu paneb paika infrastruktuuri-ettevõtja. - Rongi saatmise funktsioon (rongipersonal) Võime saata rongi ja selle käitusolekut kirjeldavat teavet niipalju, kui see puudutab personali, ning kasulikke meetmeid reisijaid puudutavate eriolukordadega tegelemiseks. Niisuguste teadete sisu sätestab infrastruktuuri-ettevõtja. 4.1.4.3. Rongipersonali vahel ning rongipersonali ja vedurijuhi vahel kasutatav keel Kasutatavaks keeleks on see, mida kasutatakse koostalitlusvõimelise võrgustiku ühel territooriumil. Raudtee-ettevõtja otsustab, millist keelt kasutada. 4.1.4.4. Rongipersonali ja reisijate vahel kasutatav keel Reisijate ohutuse ja tervisega seotud olukordades on rongipersonali ja reisijate vahel kasutatavaks keeleks see, mida kasutatakse koostalitlusvõimelise võrgustiku ühel territooriumil; raudtee-ettevõtja otsustab kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjatega, millist keelt kasutada. Infrastruktuuri-ettevõtjad võivad sätestada kindlad eeskirjad erijuhtumite tarvis (näiteks sõitmiseks läbi pikkade tunnelite), või tuleb kinni pidada erinevate liikmesriikide määrustest. 4.1.5. VEDURIJUHTIDELE HÄIRESEISUNDI VÕI VEEREMI OHTLIKU TALITLUSHÄIRE KORRAL OSUTATAV ABI Raudtee-ettevõtja tagab, et kogu rongi sõiduaja jooksul on olemas ekspert, kellega vedurijuhil on häireseisundi või veeremi ohtliku talitlushäire korral võimalik reaalajas otseühendusse astuda. 4.1.6. AVARIILE VÕI HÄIRESEISUNDILE JÄRGNEV JUURDLUS VÕI KÜSITLUS Raudtee-ettevõtja määrab kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjaga kindlaks isikud, kellega kontakteeruda. Infrastruktuuri-ettevõtja määrab kokkuleppel raudtee-ettevõtjaga kindlaks avariile või häireseisundile järgneva juurdluse või küsitluse ajaskaala. Mis puutub nõutavasse ohutusega seotud juhtumite üleskirjutuste ja salvestuste säilitamisse, neist väljavõtete tegemisse ja nende lugemisse, siis peab raudtee-ettevõtja kehtestama kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjaga nimetatud toimingute läbiviimise korra. 4.1.7. INFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA TEAVITAMINE RONGI TALITLUSOLEKUST Infrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtja määratlevad omavahelises koostöös korra, mille kohaselt teavitatakse liikluskorralduse eest vastutavat organisatsiooni igast veeremit mõjutavast kõrvalekaldest, mis võib rongi käitamist mõjutada (nii enne väljasõitu kui marsruudil olles). 4.1.8. STSENAARIUMID JA MENETLUSED OHTLIKE HÄIRESEISUNDITEGA TEGELEMISEKS Infrastruktuuri-ettevõtjad määratlevad kooskõlas raudtee-ettevõtjaga stsenaariumid ja menetlused järgmiste häireseisundite tarvis. - Avarii: - inimeste päästmine. - Veeremirikked: - reisijate evakueerimine, - rikkis veeremi päästmine. - Infrastruktuuririkked: - sõidutingimused uuele marsruudile suunatud rongile. Raudtee-ettevõtjad ja infrastruktuuri-ettevõtjad arvestavad nende stsenaariumide ja menetlustega eeskirjaderaamatutes ning oma personali koolitamise juhendites. Peale selle esitab raudtee-ettevõtja häireseisundite olemusest lähtudes infrastruktuuri-ettevõtjatele, kui nad sellekohast soovi avaldavad, veeremi ohtlike, kogu liiklust mõjutavate käitushäirete nimekirja, et infrastruktuuri-ettevõtjatel oleks võimalik vastavalt eeskirjadele ja määrustele eelnevalt ette valmistada rakendatavad meetmed. 4.1.9. JUHTIMINE TEATUD KINDLATEL TINGIMUSTEL (KATSERONGID JA TALITLUSRIKETEGA RONGID) Raudtee-ettevõtjad peavad määratlema eritingimused niisuguste rongide juhtimiseks, mille veeremit katsetatakse, ja mille veeremilt on kõrvaldatud rike, ning asjaomased infrastruktuuri-ettevõtjad peavad nimetatud eritingimusi esmalt põhjalikult uurima ja sobivusel need kinnitama. 4.1.10. SÜSTEEMI OHUTUST PUUDUTAV JÄRELEVALVE 4.1.10.1. Koostalitlusnõuetele vastavuse kontrollimine Vastavust koostalitlusnõuetele kontrollitakse eelkõige auditeerimise teel. Infrastruktuuri-ettevõtjad: - viivad vähemalt kord aastas läbi oma võrgustiku auditeerimise, mille käigus: - kontrollitakse raudtee-ettevõtjate poolset koostalitlusnõuete rakendamist, - hinnatakse raudtee-ettevõtja poolt sisseseatud järelevalvesüsteemi tõhusust, - teavitatakse raudtee-ettevõtjaid nende võrgustikul läbiviidud auditite tulemustest. Raudtee-ettevõtjad: - viivad neid puudutava koostalitlusvõimelise kiirraudteeteenuse auditeerimise läbi vähemalt kord aastas, - edastavad auditite tulemused asjaomastele infrastruktuuri-ettevõtjatele. 4.1.10.2. Kogemustel põhinev tagasiside Infrastruktuuri-ettevõtjad: - seavad sisse käitustegevuse alase tagasiside andmise korra koostalitlusvõimelise kiirraudteevõrgustiku tegevusväljalt, - nõustavad asjaomaseid raudtee-ettevõtjaid seoses nende territooriumil asetleidnud häireseisundite ja avariidega, - edastavad raudtee-ettevõtjatele, juhul kui see puudutab nende personali, juurdluse või küsitluse analüüsid ja tulemused. Raudtee-ettevõtjad: - seavad sisse tagasiside andmise korra koostalitlusvõimelise kiirraudteevõrgustiku käitustegevuse kohta tegevusväljalt, - teavitavad infrastruktuuri-ettevõtjaid perioodiliselt või vastavalt vajadusele tagasiside tulemustest ning valdkondadest, kus oleks vaja läbi viia korrigeerivaid toiminguid. 4.1.11. KÄITUSTEGEVUSE KVALITEEDI JÄRELEVALVE Asjaomane raudtee-ettevõtja peab koos asjaomase infrastruktuuri-ettevõtjaga võimalikult kiiresti analüüsima käitustegevust oluliselt häirinud juhtumeid. Korduvaid juhtumeid peavad asjaomane raudtee-ettevõtja ja asjaomased infrastruktuuri-ettevõtjad üheskoos analüüsima vähemalt kord aastas. Niisugused protsessid määratleb raudtee-ettevõtja kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjatega. 4.1.12. TEENINDUS RONGIS 4.1.12.1. Rongipersonal Minimaalne töötajate arv ja nende kvalifikatsioon peavad vastama kõigile antud infrastruktuuri rongide personali komplekteerimise eeskirjadele. Raudtee-ettevõtja seab kokkuleppel infrastruktuuri-ettevõtjaga sisse korra niisuguste kontrollimiste määratlemiseks, mida tuleb teostada enne rongi väljumist. 4.1.12.2. Reisijate arv rongis Kui raudtee-ettevõtja kasutab suurtel kiirustel käitamiseks mõeldud veeremit, mida ei ole olulise reisijatega ülekoormatuse tõttu võimalik nimikiirusel käitada, peab ta rakendama vajalikke meetmeid, mis tagaksid, et selline ülekoormatus ei leiaks tavatingimustel mitte kunagi aset. Erandlike juhtumite puhul, kui kirjeldatud situatsioon siiski aset leiab, teatab raudtee-ettevõtja infrastruktuuri-ettevõtjale, millistel tingimustel on rongi liikumine võimalik. Teatud infrastruktuuri registris sisalduvatel juhtudel, näiteks tunneli puhul, mille jaoks on infrastruktuuri-ettevõtja näinud ette evakuatsioonistsenaariumi, mille kohaselt peavad reisijad kõndima piki rongi, kinnitab infrastruktuuri-ettevõtja koos raudtee-ettevõtjaga suurima rongi lubatavate reisijate arvu. Peale selle ei lubata äsja kirjeldatud juhul ja neil samadel põhjustel paigutada pagasit ridadevahelisse käiku ja uste juurde. 4.2. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEMI LIIDESED puuduvad 4.3. MÄÄRATLETUD TALITLUS puudub 5. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID 5.1. Direktiivi 96/48/EÜ artikli 2 punkti d järgi on koostalitlusvõime komponentideks "seadme lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on alasüsteemi inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida, ning millest üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub". 5.2. Koostalitlusvõime komponente käsitlevad direktiivi 96/48/EÜ asjakohased sätted. 5.3. Teatud koostalitlusvõime komponente käsitletakse nende jaoks talitlusnõudeid sätestavates tehnilistes kirjeldustes. Nende vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamine teostatakse reeglina koostalitlusvõime komponentide liideste kaudu. Projektile või kirjeldavatele omadustele toetutakse ainult erandjuhul. Käitustegevuse alasüsteemil puuduvad koostalitlusvõime komponendid. 6. VASTAVUSE JA/VÕI KASUTUSSOBIVUSE HINDAMINE 6.1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID Käitustegevuse tehnilised koostalitlusnõuded ei sisalda koostalitlusvõime komponente. 6.2. KÄITUSTEGEVUSE ALASÜSTEEM 6.2.1. HINDAMISMENETLUSED JA RAKENDATAVAD MOODULID Asjaomaste parameetrite vastavuse hindamine hõlmab iga parameetri puhul järgmiste punktide kontrollimist seoses liigeldava(te) marsruudi (marsruutide) ning kasutatava veeremiga: - enne teenuse pakkumist: kõikide määratletud dokumentide, menetluste, protsesside või erisätete omadused, - käitustegevuse ajal: kõikide kvaliteedikontrollisüsteemiga seotud määratletud elementide rakendamine ja kontrollimine. Vastavuse hindamisel rakendatavate moodulite tüübid on järgmised. - Enne teenuse pakkumist - Infrastruktuuri-ettevõtjat puudutavate konstruktsiooniparameetrite jaoks kasutatakse A-tüüpi moodulit. - Raudtee-ettevõtjat puudutavate konstruktsiooniparameetrite jaoks kasutatakse A-tüüpi moodulit koos lisasättega A1 järgmiselt: "Raudtee-ettevõtja poolt valitud teavitatud asutus viib enne teenuse turule toomist läbi raudtee-ettevõtjat puudutavate konstruktsiooniparameetrite omaduste vastavustõendamise". Seda moodulit nimetatakse AEks ning kirjeldatakse punktis 6.2.2. - Käitustegevuse ajal Kvaliteedikontrollisüsteemiga seotud parameetrite elementide jaoks kasutatakse D-tüüpi moodulit ühenduses sättega D1 järgmiselt: "Infrastruktuuri-ettevõtja ja raudtee-ettevõtete poolt valitud teavitatud asutus või muu teavitatud institutsioon hindab kord kahe aasta jooksul niisuguste kvaliteedikontrollisüsteemi protsessidega (kvaliteedikontrollisüsteem, tähistatud SQga tabelis 6.2.2) seotud parameetrite elemente, mis puudutavad raudtee-ettevõtjat ja/või infrastruktuuri-ettevõtjat. Teavitatud asutus valitakse vastavalt asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud korrale vajalikke oskusi evivate teavitatud asutuste hulgast kokkuleppel asutusega, kelle asjaomane liikmesriik on nimetanud ohutussertifikaate väljastama". Seda moodulit nimetatakse DEks ning kirjeldatakse punktis 6.2.2. 6.2.2. MOODULITE RAKENDAMINE Alltoodud tabelis: - on loetletud hinnatavad parameetrid ja iga parameetri puhul kontrollitavad elemendid, samuti hinnatavad kvaliteedikontrollisüsteemi elemendid (tähistatud SQga), - on antud erinevate parameetrite jaoks viide tehnilistele koostalitlusnõuetele ning näidatud ära, milliseid mooduleid tuleb kasutada. See tabel on aluseks moodulite rakendamisele. Hinnatavad parameetrid | Iga parameetri puhul kontrollitavad elemendid | Viide tehnilistele koostalitlusnõuetele | Rakendatavad moodulid | Raudtee-ettevõtja | Infrastruktuuri-ettevõtja | Uue süsteemi käitamise kord | Selle süsteemi puhul kohaldatakse juhiseid, mis on sätestatud süsteemi jaoks ettenähtud Euroopa tehnilises kirjelduses | 4.1.1 | | A | Dokumentatsioon | | | | | Vedurijuhi eeskirjaderaamat | Olemasolu | 4.1.2.1.1 | AE | A | Struktuur | | AE | | Teksti keel | | AE | | Koostamis- ja ajakohastamisprotsess, kaasa arvatud pädeva ja tunnustatud asutuse valik ning tõlke vastavuse tõendamine | | AE | | Marsruudiraamat | Olemasolu | 4.1.2.1.2.1 | AE | | Miinimumsisu | | AE | | Raudtee-ettevõtja poolne esitusviis | | AE | | Teksti keel | | AE | | Koostamis- ja ajakohastamisprotsess | | AE | A | Muudetud elementide dokument või arvutifail | Olemasolu | 4.1.2.1.2.2 | AE | | Raudtee-ettevõtja poolne esitusviis | | AE | | Koostamis- ja ajakohastamisprotsess | | AE | A | Vedurijuhi reaalajas teavitamise kord | Olemasolu | 4.1.2.1.2.3 | AE | A | Vedurijuhi veeremiraamat | Olemasolu | 4.1.2.1.3 | AE | | Sõiduplaan | Olemasolu | 4.1.2.1.4 | AE | | Miinimumsisu | | AE | | Raudtee-ettevõtja poolne esitusviis | | AE | | Teksti keel | | AE | | Koostamisprotsess | | AE | A | Rongipersonali eeskirjaderaamat | Nende dokumentide olemasolu | 4.1.2.2 | AE | | Koostamis- ja ajakohastamisprotsess, kui see on asjakohane | | AE | A | Rongipersonali veeremiraamat | Olemasolu | | AE | | Vedurijuhtide ja rongipersonali erialane ettevalmistus | | | | | Vedurijuhtide ja rongipersonali üldise kvalifikatsiooni tagamise protsess | Olemasolu | 4.1.3.1 | AE | | Struktuur | | AE | | Protsesse kirjeldava dokumendi esitamine raudtee-ettevõtja poolt igale infrastruktuuri-ettevõtjale | | AE | | Marsruuditeadmuse omandamise ja säilitamise protsess | Olemasolu | 4.1.3.2 | AE | A | Erikvalifikatsioonide omandamise koolituse ja teadmuse säilitamise protsess | Eriprogrammi olemasolu | 4.1.3.3 | AE | A | Ohutuse seisukohast otsustav teabevahetus | | | | | Dokumentides sisalduvad juhtnöörid juhtimiskeskuse ja rongi teabe-vahetuse jaoks: vedurijuhile (eeskirjaderaamatu liited)teabevahetuskorra käsiraamatvormideraamatliikluskorralduse eest vastutavale personalile | Liites A sätestatud põhimõtete rakendamine | 4.1.4.1 | AE | A | Juhtimiskeskuse ja rongi vahel kasutatav keel | Määratlus | 4.1.4.2 | AE | | Rongipersonali ja vedurijuhi vahel kasutatav keel | Määratlus | 4.1.4.3 | AE | | Rongipersonali ja reisijate vahel kasutatav(ad) keel(ed) | Määratlus | 4.1.4.4 | AE | A | Meetmed vedurijuhtide abistamiseks | Olemasolu | 4.1.5 | AE | | Meetmed, mis puudutavad juurdlust või küsitlust ning juurdepääsu ohutusalastele andmetele ja nende lugemist | Olemasolu | 4.1.6 | AE | A | Infrastruktuuri-ettevõtja teavitamine rongi käitusolekust | Olemasolu | 4.1.7 | AE | A | Stsenaariumid ja menetlused ohtlike häireseisunditega tegelemiseks | Olemasolu | 4.1.8 | AE | A | Sisaldumine eeskirjaderaamatutes ning koolitusnõuetes | | AE | A | Talitlushäirete nimekiri | | AE | A | Katsetatava veeremi ja rikke kõrvaldamise järel ekspluatatsiooni naasva veeremi sõidutingimusi puudutavad meetmed | Määratlus | 4.1.9 | AE | A | Auditeerimisprogrammides sisaldumine | | | | Süsteemi ohutuse kontrollimine | | | | | Auditeerimisprotsess | Olemasolu | 4.1.10.1 | AE | A | Protsessi rakendamine tegevusse (SQ) | | DE | DE | Tagasiside | Olemasolu | 4.1.10.2 | AE | A | Protsessi kohaldamine käitustegevuses (SQ) | | DE | DE | Süsteemi käituskvaliteedi kontrollimine | Olemasolu | 4.1.11 | AE | A | Protsessi kohaldamine käitustegevuses (SQ) | | DE | DE | Teenindus rongis | | | | | Rongipersonali koosseisu reguleerivad sätted | Töötajate minimaalse arvu ja erialase ettevalmistuse määratlemine | 4.1.12.1 | AE | A | Rongipersonali arvu kontrollimise kord enne rongi väljumist | Olemasolu | | AE | A | Rongi koormatust puudutavad sätted | Olemasolu | 4.1.12.2 | AE | | Kontrollimine auditeerimise osana | | | | Reisijate maksimaalset arvu puudutavad sätted evakuatsioonistsenaariumide olemasolu korral | Olemasolu | | AE | A | Pagasit puudutavad sätted | Olemasolu | | AE | | (SQ) Käitustegevuse ajal hinnatavad kvaliteedikontrollisüsteemi elemendid. | Korraldused moodulite rakendamiseks on järgmised. Moodul A Tootja (infrastruktuuri-ettevõtja) toimib parameetrite teda puudutavate elementide puhul järgmiselt: a) koostab kõnealuse koostalitlusvõimelise süsteemi jaoks käitusdokumentatsiooni, milles on: - kasutatava veeremi ning liigeldava marsruudi dokumentatsioon, - iga parameetri dokumentatsioon: dokument, protsessi nimetus, menetlus või erisätted, - kohaldatavate Euroopa tehniliste kirjelduste nimekiri, ja arhiveerib nimetatud materjali, tagades selle kättesaadavuse siseriiklikele asutustele inspekteerimiseks vähemalt 10 aasta jooksul; b) kontrollib iga ülaltoodud nimekirjas sisalduva parameetri ja konstruktsiooniparameetri elemendi vastavust tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud omadustele; c) koostab vastavusdeklaratsiooni, mis sisaldab kontrollitavate elementide ja parameetrite nimekirja (ülaltoodud tabelist), ja milles on neist igaühe kohta ära näidatud vastavus. Seda avaldust säilitatakse koos käitusdokumentatsiooniga. Moodul AE Tootja (raudtee-ettevõtja) toimib teda puudutavate elementide puhul järgmiselt: a) koostab kõnealuse koostalitlusvõimelise süsteemi jaoks käitusdokumentatsiooni, milles on: - kasutatava veeremi ning liigeldava marsruudi dokumentatsioon, - iga parameetri dokumentatsioon: dokument, protsessi kirjeldus, menetlus või erisätted, - kohaldatavate Euroopa tehniliste kirjelduste nimekiri, ja arhiveerib nimetatud materjali, tagades selle kättesaadavuse siseriiklikele asutustele inspekteerimiseks vähemalt 10 aasta jooksul; b) valib teavitatud asutuse ja palub kontrollida iga ülaltoodud nimekirjas sisalduva parameetri ja konstruktsiooniparameetri elemendi vastavust tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud omadustele kogu liigeldaval marsruudil. Teavitatud asutus: c) kontrollib iga ülaltoodud nimekirjas näidatud parameetri ja konstruktsiooniparameetri elemendi vastavust tehnilistes koostalitlusnõuetes määratletud omadustele; d) teavitab kontrollimise läbiviimist palunud tootjat saadud tulemustest. Tootja: e) koostab vastavusdeklaratsiooni, mis sisaldab ülaltoodud tabelist võetud kontrollitavate parameetrite ja elementide nimekirja, ning milles on neist igaühe kohta ära näidatud vastavus. See avaldus arhiveeritakse koos käitusdokumentatsiooniga. Moodul DE Tootjad (raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja, kumbki teda puudutava osa puhul) toimivad järgmiselt: a) koostavad kõnealuse koostalitlusvõimelise süsteemi jaoks käitusdokumentatsiooni, milles on: - kasutatava veeremi ning liigeldava marsruudi dokumentatsioon, - kvaliteedikontrollisüsteemiga seotud organisatsiooni, õiguste ja kohustuste dokumentatsioon, - dokumentatsioon iga käituskvaliteedi kontrollimise süsteemi parameetri jaoks: - protsesside nimetused, - auditite tulemus, - tagasisidet puudutavad elemendid, - üldist kvaliteedikontrollisüsteemi puudutavad elemendid, ja arhiveerivad nimetatud materjali, tagades selle kättesaadavuse siseriiklikele asutustele inspekteerimiseks vähemalt 10 aasta jooksul; b) valivad kord kahe aasta jooksul teavitatud asutuse või muu teavitatud institutsiooni ning paluvad sellel läbi viia neid puudutava kvaliteedikontrollisüsteemi (ülaltoodud tabelis on kvaliteedikontrolliprotsesside rakendamine tähistatud SQga) parameetrite elementide hindamise. Teavitatud asutus või muu teavitatud institutsioon: c) viib läbi tootjaid (raudtee-ettevõtjat ja/või infrastruktuuri-ettevõtjat) puudutavate järelevalveprotsesside hindamise ja koostab igaühe kohta eraldi aruande, näidates eelkõige ära, kas: - tootjad on rakendanud protsesse plaanipäraselt, - tootjad kontrollivad protsesse; d) esitab kirjeldatud hindamise tulemuse ning selle juurde kuuluva aruande hindamise tellinud tootjatele. Tootjad (raudtee-ettevõtja ja infrastruktuuri-ettevõtja, kumbki teda puudutava osa puhul) toimivad järgmiselt: e) koostavad vastavusdeklaratsiooni, milles on osutatud hindamistulemustele ning hindamisega seotud aruandele, ning säilitavad nimetatud deklaratsiooni koos käitusdokumentatsiooniga. 7. KÄITUSTEGEVUSE TEHNILISTE KOOSTALITLUSNÕUETE RAKENDAMINE Rongiliiklusteenuse käitustegevus kui üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku oluline osa peab vastama käitustegevuse tehnilistele koostalitlusnõuetele: - uue või ajakohastatud koostalitlusvõimelise infrastruktuuri kasutuselevõtu korral vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artiklile 14, - uue, riigipiire ületava teenuse turuletoomisel, - käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete punktis 1.2 viidatud olemasoleva infrastruktuuri puhul sammhaaval, võimaluse korral aastaks 2005. Ometi võib niisuguse infrastruktuuri puhul, mille rajatistel olemasolevad rongid sõidavad, ning mille suhtes ei kohaldata direktiivi 96/48/EÜ, kohandada käesolevate tehniliste koostalitlusnõuete rakendamisest tulenevad käituseeskirjad kohalike oludega sobivaks, nii et olemasoleva raudteevõrgustiku ühilduvus ja ohutustase säiliks. Niisugused erandid peavad olema nimetatud infrastruktuuriregistris. --------------------------------------------------