32002D0348



Euroopa Liidu Teataja L 121 , 08/05/2002 Lk 0001 - 0003


Nõukogu otsus,

25. aprill 2002,

rahvusvahelise mõõtmega jalgpallivõistluste turvalisuse kohta

(2002/348/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 29 on Euroopa Liidu eesmärk tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid politseikoostöö valdkonnas.

(2) Mitmete rahvusvaheliste ja üleeuroopaliste võistluste ning reisivate toetajate suure arvu tõttu hakkab jalgpall oma ulatuselt muutuma väga rahvusvaheliseks. See rahvusvaheline ulatus muudab vajalikuks läheneda jalgpallivõistlustega seotud turvalisusele üle riigipiiride ulatuval viisil.

(3) Jalgpalli ei tuleks vaadelda üksnes seaduslikkuse, korra või turvalisuse rikkumistega seotud probleemide võimaliku allikana, vaid sündmusena, mida võimalikust ohust hoolimata tuleb korraldada tõhusalt.

(4) Eeskätt jalgpallivägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks on tähtis vahetada teavet, et pädevad politseiasutused ning liikmesriikide ametiasutused võiksid teha nõuetekohaseid ettevalmistusi ja toimida asjakohaselt.

(5) Jalgpallisündmust käsitleva teabe vahetuseks ja pidades silmas vajalikku rahvusvahelist politseikoostööd seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, on elutähtis asutada igas liikmesriigis politseilist laadi riiklik jalgpalli teabepunkt.

(6) Pidades silmas, et Euroopa Nõukogu on vastu võtnud järgmised aktid: 28. jaanuari 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon, ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitus R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ja 19. augusti 1985. aasta Euroopa konventsioon pealtvaatajate vägivalla ja korrarikkumiste kohta spordiüritustel ja eelkõige jalgpallivõistlustel.

(7) 26. mail 1997 võttis nõukogu vastu ühismeetme 97/339/JSK, mis käsitleb seaduslikkuse, korra ja turvalisuse alast koostööd, [2] ja 9. juunil 1997 resolutsiooni, mis käsitleb jalgpallihuligaansuse ärahoidmist ja ohjeldamist kogemustevahetuse, staadionilepääsu keelamise ja meediapoliitika abil. [3]

(8) Lisaks võttis nõukogu 6. detsembril 2001 vastu resolutsiooni käsiraamatu kohta, mis sisaldab soovitusi rahvusvaheliseks politseikoostööks ning vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmeteks seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega, millega on seotud vähemalt üks liikmesriik, [4]

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Riikliku jalgpalli teabepunkti asutamine

1. Iga liikmesriik asutab või määrab politseilist laadi riikliku jalgpalli teabepunkti.

2. Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile kirjalikult vastavalt käesolevale otsusele asutatud riikliku jalgpalli teabepunkti üksikasjad ning kõik hilisemad muudatused. Nõukogu peasekretariaat avaldab need Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Riiklik jalgpalli teabepunkt tegutseb otsese keskse ühenduspunktina, mille ülesanne on asjakohase teabe vahetamine ja rahvusvahelise politseikoostöö hõlbustamine seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega.

Liikmesriik võib otsustada, et teatavaid jalgpalliga seotud küsimusi hõlmavaid kontakte hoitakse nendes konkreetsetes küsimustes pädevate teenistuste kaudu, tingimusel et riiklik jalgpalli teabepunkt saab kiiresti asjakohast minimaalset teavet.

4. Iga liikmesriik tagab, et tema riiklik jalgpalli teabepunkt suudab täita talle määratud ülesandeid tõhusalt ja kiiresti.

5. Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira olemasolevaid siseriiklikke õigusnorme, eriti volituste jaotamist kõnealuste liikmesriikide mitmesuguste teenistuste ja ametiasutuste vahel.

Artikkel 2

Riiklike jalgpalli teabepunktide ülesanded

1. Riiklikud jalgpalli teabepunktid vastutavad rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega seotud politsei teabevahetuse kooskõlastamise ja hõlbustamise eest. Selline teabevahetus võib kaasata ka muid õiguskaitseorganeid, kes annavad oma panuse turvalisusse, seaduslikkusse või korda vastavalt volituste jaotusele kõnealuses liikmesriigis.

2. Riiklikel jalgpalli teabepunktidel on vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele ligipääs teabele, mis sisaldab kõrge riskiteguriga toetajate isikuandmeid.

3. Riiklikud jalgpalli teabepunktid hõlbustavad, kooskõlastavad või korraldavad rahvusvahelise politseikoostöö rakendamist seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlustega.

4. Vastavalt olemasolevatele siseriiklikele õigusnormidele, eriti volituste jaotusele kõnealuste liikmesriikide mitmesuguste teenistuste ja ametiasutuste vahel, võivad riiklikud jalgpalli teabepunktid vastutada abi andmise eest pädevatele siseriiklikele asutustele.

5. Rahvusvahelise ulatusega võistluste korral annavad riiklikud jalgpalli teabepunktid vähemalt teise asjaomase liikmesriigi jalgpalli teabepunkti taotluse põhjal oma riigi klubide ja rahvuskoondise riskianalüüsi.

Artikkel 3

Politseiteabe vahetus riiklike jalgpalli teabepunktide vahel

1. Enne rahvusvahelise ulatusega jalgpallisündmust, selle ajal ja pärast seda tegelevad riiklikud jalgpalli teabepunktid asjaomase riikliku jalgpalli teabepunkti taotlusel või omal algatusel üldise teabe ning lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt isikuandmete vastastikuse vahetusega.

2. Seoses rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlusega vahetatav üldine teave sisaldab strateegilist, operatiivset ja taktikalist teavet. Nimetatud teave määratletakse järgmiselt:

- strateegiline teave: teave, mis täpsustab kõik spordiürituse aspektid, viidates eriti sellega seotud turvariskidele;

- operatiivne teave: teave, mis annab täpse ülevaate spordiürituse käigus toimuvast;

- taktikaline teave: teave, mis võimaldab tegevust juhatavatel isikutel võtta seoses spordiüritusega asjakohaseid meetmeid korra ja turvalisuse säilitamiseks.

3. Isikuandmeid vahetatakse vastavalt kohaldatavatele siseriiklikele ja rahvusvahelistele eeskirjadele, võttes arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni nr 108 isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse kohta ja vajaduse korral Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas. Selline vahetus peab silmas pidama jalgpallisündmuse toimumise korral seaduslikkuse ja korra säilitamiseks sobivate meetmete ettevalmistamist ja võtmist. Eriti võib selline vahetus sisaldada üksikasju isikute kohta, kes ohustavad tegelikult või võivad ohustada seaduslikkust, korda ja turvalisust.

Artikkel 4

Riiklike jalgpalli teabepunktide vahelise teabevahetuse kord

1. Rahvusvahelise ulatusega jalgpallivõistlusi käsitleva teabe käitlemist kooskõlastatakse riiklike jalgpalli teabepunktide kaudu. Nad tagavad, et kõik asjaomased politseiteenistused saavad vajaliku teabe õigeaegselt. Pärast töötlemist kasutab riiklik jalgpalli teabepunkt teavet ise või edastab selle asjaomastele ametiasutustele ja politseiteenistustele.

2. Jalgpallisündmust korraldava liikmesriigi riiklik jalgpalli teabepunkt peab enne võistlust, selle ajal ja pärast seda sidet asjaomaste liikmesriikide politseiteenistus(t)ega, vajaduse korral nende liikmesriikide määratud ja varustatud kontaktametniku (kontaktametnike) kaudu. Kontaktametnikega võib ühendust võtta seaduslikkuse, korra ja turvalisuse, jalgpallivägivalla ning hariliku kuritegevuse valdkondades juhul, kui see on seotud konkreetse jalgpallivõistlusega.

3. Riiklikud jalgpalli teabepunktid vahetavad teavet viisil, mis säilitab andmete konfidentsiaalsuse. Kui ei käsitleta isikuandmeid, säilitatakse vahetatud aruanded. Hiljem võivad nendega konsulteerida muud huvitatud riiklikud jalgpalli teabepunktid, tingimusel et riiklik jalgpalli teabepunkt, kust teave pärineb, saab eelnevalt võimaluse selle üleandmise suhtes seisukohta võtta.

Artikkel 5

Kasutatavad keeled

Iga riiklik jalgpalli teabepunkt edastab teavet oma keeles koos tõlkega mõlemale poolele ühisesse töökeelde, kui kõnealused pooled ei ole korraldanud teisiti.

Artikkel 6

Hindamine

Nõukogu hindab käesoleva otsuse rakendamist kahe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 7

Operatiivsed andmed

Käesolev otsus jõustub üks päev pärast avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Luxembourg, 25. aprill 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Rajoy Brey

[1] Arvamus on esitatud 9. aprillil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 147, 5.6.1997, lk 1.

[3] EÜT C 193, 24.6.1997, lk 1.

[4] EÜT C 22, 24.1.2002, lk 1.

--------------------------------------------------