Komisjoni teatis

Suunised EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes

(2001/C 3/02)

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

1.1. Eesmärk

1. Käesolevates suunistes sätestatakse horisontaalkoostöö kokkulepete hindamise põhimõtted vastavalt asutamislepingu artiklile 81. Koostöö on horisontaalne, kui kokkulepe on sõlmitud või kooskõlastatud tegevus toimub turul samal tasandil või samadel tasanditel tegutsevate äriühingute vahel. Enamikul juhtudel on horisontaalkoostöö puhul tegemist konkurentidevahelise koostööga. See hõlmab näiteks selliseid valdkondi nagu teadus- ja arendustegevus, tootmine, ostmine või kauplemine.

2. Horisontaalkoostööga võivad kaasneda konkurentsiprobleemid. See on näiteks nii juhul, kui koostöös osalejad lepivad kokku määrata kindlaks hinnad või toodang või jagada turud või kui koostöö võimaldab selles osalejatel säilitada, saavutada või suurendada turuvõimu, mõjutades niiviisi negatiivselt turgu hindade, toodangu, uuenduste või toodete valiku ja kvaliteedi osas.

3. Teisest küljest võib horisontaalkoostööga kaasneda märkimisväärne majanduslik kasu. Äriühingud peavad vastama globaliseerumisest tingitud suurenevale konkurentsisurvele ja muutuvale turuolukorrale, tehnoloogia arengu tempole ja üldiselt dünaamilisematele turgudele. Koostöö võib olla vahendiks, millega jagatakse riski, säästetakse kulusid, koondatakse teadmisi ja viiakse kiiremini ellu uuendusi. Koostöö on eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks oluline muutuva turuga kohanemise vahend.

4. Komisjon, tunnustades võimalikku koostööst saadavat majanduslikku kasu, peab tagama tõhusa konkurentsi säilimise. Artikliga 81 on ette nähtud tasakaalustatud hindamise õiguslik raamistik, võttes arvesse nii konkurentsivastaseid mõjusid kui ka majanduslikku kasu.

5. Varem on kahe komisjoni teatise ja kahe grupierandeid käsitleva määrusega sätestatud suunised horisontaalkoostöö hindamise kohta artikli 81 alusel. Komisjoni määruses (EMÜ) nr 417/85, [1] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2236/97, [2] ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 418/85, [3] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2236/97, on sätestatud erandid vastavalt spetsialiseerumiskokkulepete ning teadus- ja arenduskokkulepete teatavate vormide suhtes. Kõnealused kaks määrust on nüüd asendatud komisjoni 29. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2658/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes [4] (edaspidi "spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määrus") ja komisjoni 29. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2659/2000 asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta teadus- ja arenduskokkulepete liikide suhtes [5] (edaspidi "teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määrus"). Kahes kõnesolevas teatises anti juhised artikli 81 rakendusalast väljapoole jäävate koostöökokkulepete teatavate liikide [6] ning koostöös osalevate ühisettevõtete kohta. [7]

6. Muutuvate turgude tõttu on suurenenud horisontaalkoostöö eri vormide arv ja kasutus. Selleks et muuta artikli 81 kohaldatavus kõnealuses valdkonnas arusaadavamaks ja läbipaistvamaks, on vaja täielikumaid ja ajakohasemaid juhiseid. Hindamise käigus tuleb suuremat rõhku pöörata majanduslikele kriteeriumidele, et kajastada paremini viimase aja arengutendentse Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa ühenduste esimese astme kohtu õiguskaitsetavade ja kohtupraktika alal.

7. Käesolevate suuniste eesmärk on sätestada kõige levinumate horisontaalkoostööliikide analüütiline raamistik. Kõnealuse raamistiku aluseks on põhiliselt kriteeriumid, mis aitavad analüüsida koostöökokkuleppe majanduslikku sisu. Sellised majanduslikud kriteeriumid nagu kokkuleppeosaliste turuvõim ja muud turustruktuuriga seotud tegurid on otsustava tähtsusega koostööst tuleneva võimaliku turumõju hindamisel ja seega hindamisel artikli 81 alusel. Arvestades horisontaalkoostöö ja valitsevate turutingimuste eri liikide ja kombinatsioonide väga suurt hulka, ei ole võimalik anda konkreetseid vastuseid kõigi võimalike stsenaariumide kohta. Sellegipoolest abistab praegune majanduslikel kriteeriumidel põhinev analüütiline raamistik äriühingutel hinnata üksiku koostöökokkuleppe vastavust artiklile 81.

8. Suunistega ei asendata mitte ainult lõikes 5 osutatud teatisi, vaid need hõlmavad ka suuremal hulgal kõige levinumaid horisontaalkokkulepete liike. Need täiendavad teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määrust ning spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määrust.

1.2. Suuniste reguleerimisala

9. Käesolevad suunised hõlmavad samal turutasandil, st samal tootmis- või levitamistasandil tegutsevate kahe või rohkema äriühingu vahelisi kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust (edaspidi "kokkulepped"). Seoses sellega on tähelepanu keskmes konkurentidevaheline koostöö. Käesolevates suunistes kasutatud mõiste "konkurendid" hõlmab nii tegelikke [8] kui ka potentsiaalseid [9] konkurente.

10. Käesolevates suunistes ei käsitleta siiski kõiki võimalikke horisontaalkokkuleppeid. Nendes käsitletakse ainult neid koostööliike, mis võivad suurendada tõhusust, täpsemalt teadus- ja arendus-, tootmis-, ostu-, kauplemis-, standardimis- ja keskkonnakokkuleppeid. Muid konkurentidevaheliste horisontaalkokkulepete liike, näiteks teabevahetust või vähemusosalust käsitlevaid kokkuleppeid tuleb käsitleda eraldi.

11. Käesolevate suuniste rakendusalast on põhimõtteliselt välja jäetud tootmis- või turustusahela eri tasanditel tegutsevate äriühingute vahelised kokkulepped, s.o vertikaalkokkulepped, mida käsitletakse komisjoni määruses (EÜ) nr 2790/1999 [10] (edaspidi "vertikaalseid piiranguid käsitleva grupierandi määrus") ja vertikaalseid piiranguid käsitlevates suunistes. [11] Vertikaalkokkulepete, s.o konkurentide vahel sõlmitud levitamiskokkulepete ulatus, nende mõju turule ja võimalikud konkurentsiprobleemid võivad siiski olla samalaadsed nagu horisontaalkokkulepete puhul. Seetõttu tuleb kõnealuseid kokkuleppeid hinnata kooskõlas käesolevates suunistes kirjeldatud põhimõtetega. See ei välista vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste täiendavat kohaldamist kõnesolevate kokkulepete suhtes, et hinnata nendes sisalduvaid vertikaalseid piiranguid. [12]

12. Kokkulepped võivad sisaldada eri koostööetappe, näiteks teadus- ja uurimistegevust ning selle tulemustel põhinevat tootmist. Kui kõnealused kokkulepped ei kuulu nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määruse (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, [13] viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97 [14] (edaspidi "ühinemismäärus"), reguleerimisalasse, kohaldatakse nende suhtes käesolevaid suuniseid. Koostöö raskuskese määrab kindlaks, missugust käesolevate suuniste jaotist kohaldatakse kõnealuse kokkuleppe suhtes. Raskuskeskme määramisel võetakse arvesse eelkõige kaht tegurit: kõigepealt koostöö lähtepunkti ja teiseks erinevate kombineeritud ülesannete ühendamise määra. Seega kuulub ühise teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemustel põhineva ühistootmisega seotud koostöö tavaliselt teadus- ja arendustegevust käsitleva jaotise alla, kuna ühiselt toodetakse ainult siis, kui ühine teadus- ja arendustegevus on edukas. See tähendab, et ühise teadus- ja arendustegevuse tulemused on tootmise jaoks olulised. Seega võib teadus- ja arenduskokkulepet käsitleda koostöö lähtepunktina. Hindamine võib muutuda, kui kokkuleppega nähakse ette, et tootmine on täielikult integreeritud, kuid teadus- ja arendustegevus ainult osaliselt integreeritud. Sel juhul on koostöö konkurentsivastane mõju ja sellest saadav majanduslik kasu suuresti seotud ühistootmisega, mistõttu kokkulepet kontrollitakse tootmiskokkuleppeid käsitlevas jaotises sätestatud põhimõtete kohaselt. Käesolevad suunised ei hõlma keerulisemaid kokkuleppeid, näiteks strateegilisi liite, mis sisaldavad palju erinevaid koostöövaldkondi ja -vahendeid. Liidusisese koostöö iga üksiku valdkonna hindamisel võib olla abiks suuniste vastav peatükk. Kuid keerulisi kokkuleppeid tuleb analüüsida ka tervikuna. Arvestades valdkondade arvukust, mida liit võib hõlmata, ei ole võimalik anda üldsuuniseid sellise üldhindamise kohta. Liite või muid koostöövorme, milles põhiliselt väljendatakse kavatsusi, ei ole võimalik hinnata konkurentsieeskirjade alusel, kuna neil puudub täpne rakendusala .

13. Käesolevates suunistes sätestatud kriteeriume kohaldatakse kaupu ja teenuseid, edaspidi "tooteid" käsitleva koostöö suhtes. Suuniseid ei kohaldata siiski näiteks põllumajanduse, transpordi või kindlustuse valdkonnas, mille suhtes kohaldatakse iga sektorit käsitlevaid erieeskirju. [15] Samuti ei hõlma käesolevad suunised ühinemismääruse rakendusalasse kuuluvat tegevust.

14. Artiklit 81 kohaldatakse ainult nende horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Käesolevates suunistes ei analüüsita konkreetse kokkuleppe suutlikkust mõjutada kaubandust. Seetõttu tuginevad järgmised artikli 81 kohaldatavuse põhimõtted oletusel, et kokkulepe mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Tegelikult tuleb seda kontrollida iga juhtumi puhul eraldi.

15. Artiklit 81 ei kohaldata kokkulepete suhtes, mis ei ole nii olulised seetõttu, et nende eesmärgiks ega tagajärjeks ei ole konkurentsi märgatav piiramine. Käesolevate suuniste kohaldamine ei piira praegusi ega tulevikus sõlmitavaid vähemtähtsaid kokkuleppeid käsitleva teatise kohaldamist. [16]

16. Artikli 81 kohane hindamine, nagu on kirjeldatud käesolevates suunistes, ei piira horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes asutamislepingu artikli 82 võimalikku samaaegset kohaldamist. Lisaks ei piira käesolevad suunised Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa ühenduste esimese astme kohtu võimalikku tõlgendust seoses artikli 81 kohaldamisega horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes.

1.3. Artikli 81 kohase hindamise põhimõtted

1.3.1. Artikli 81 lõige 1

17. Artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine (edaspidi "konkurentsipiirangud").

18. Mõnedel juhtudel viitab koostöö laad algusest peale artikli 81 lõike 1 kohaldatavusele. See on nii näiteks kokkulepete puhul, mille eesmärgiks on piirata konkurentsi hinna kindaksmääramise, toodangu piiramise või turgude ja klientide jagamise abil. Eeldatakse, et kõnealused kokkulepped mõjutavad turgu negatiivselt. Seepärast on vaja kontrollida nende tegelikku mõju konkurentsile ja turule, tegemaks kindlaks, et need kuuluvad artikli 81 lõike 1 rakendusalasse.

19. Paljude horisontaalkoostöö kokkulepete eesmärk ei ole siiski piirata konkurentsi. Seetõttu on vaja analüüsida kokkuleppe mõju. Sellise analüüsi puhul ei piisa tõdemusest, et kokkulepe piirab selle osaliste vahelist konkurentsi. Samuti peab olema tõenäoline, et see mõjutab turukonkurentsi sellises ulatuses, et võib eeldada negatiivset mõju hindadele, toodangule, uuendustele või kaupade ja teenuste valikule või kvaliteedile.

20. Asjaolu, kas kokkulepe võib turgu negatiivselt mõjutada, sõltub majanduslikust olukorrast, kusjuures arvesse võetakse nii kokkuleppe olemust kui ka selle osaliste ühist turuvõimu, mis koos teiste struktuuriteguritega määravad kindlaks selle, kas koostöö suudab üldist konkurentsi nii märkimisväärselt mõjutada.

Kokkuleppe olemus

21. Kokkuleppe olemus on seotud selliste teguritega nagu koostöö valdkond ja eesmärk, kokkuleppeosalistevahelised konkurentsisuhted ning ühistegevuse ulatus. Kõnealustest teguritest ilmneb, kui tõenäoline on kokkuleppeosaliste kooskõlastatud käitumine turul.

22. Teatavad kokkuleppeliigid, näiteks teadus- ja arenduskokkulepped või standardite kehtestamist või keskkonnatingimuste parandamist käsitlev koostöö, ei pruugi sisaldada hindade ja toodanguga seotud piiranguid. Kui sellistel kokkuleppeliikidel üldse on negatiivne mõju, siis võib see olla seotud uuenduste või tootevalikuga. Samuti võivad need tekitada turgude sulgemisega kaasnevaid probleeme.

23. Muud koostööliigid, näiteks tootmis- või ostukokkulepped, põhjustavad tavaliselt teataval määral (üld)kulude ühitamise. Kui kulud on märkimisväärselt ühised, võivad kokkuleppeosalised lihtsamini ühtlustada turuhindu ja toodangut. Kulusid on võimalik märkimisväärselt ühitada ainult teatavatel tingimustel: esiteks peab suure osa konkreetse turu kogukuludest moodustama koostöövaldkonnas toimuv tegevus, näiteks tootmine või ostmine. Teiseks peavad kokkuleppeosalised oma tegevuse koostöövaldkonnas märkimisväärses ulatuses ühendama. See on näiteks nii, kui nad valmistavad või ostavad ühiselt olulise vahetoote või suure osa lõpptoote toodangust.

Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

24. Mõned kokkuleppeliigid ei kuulu oma loomult artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Tavaliselt on see nii koostöö korral, millega ei kaasne selle osaliste konkureeriva käitumise kooskõlastamist turul, nagu näiteks:

- mittekonkureerijate vaheline koostöö,

- koostöö konkureerivate äriühingute vahel, kes ei saa iseseisvalt läbi viia koostööga hõlmatud projekte ega tegevust,

- koostöö alal, mis ei mõjuta asjakohaseid konkurentsiparameetreid.

Kõnealused koostööliigid kuuluvad artikli 81 lõike 1 rakendusalasse ainult siis, kui need hõlmavad märkimisväärse turuvõimegaettevõtjaid ja kui need võivad põhjustada kolmandatele isikutele turgude sulgemisega kaasnevaid probleeme.

Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu alati kuuluvad kokkulepped

25. Teist kokkuleppeliiki võib tavaliselt pidada algusest peale artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluvana. See käsitleb koostöökokkuleppeid, mille eesmärk on piirata konkurentsi hindade kindlaksmääramise, toodangu piiramise või turgude või klientide jagamise teel. Kõnealuseid piiranguid peetakse kõige kahjulikumaks, sest need takistavad otseselt konkurentsi tulemusi. Hinna kindlaksmääramise ja toodangu piiramise otseseks tagajärjeks on olukord, kus kliendid maksavad kõrgemaid hindu või ei saa soovitud koguseid. Turgude või klientide jagamine vähendab klientide valikuvõimalusi ja seega on tagajärjeks kõrgemad hinnad või vähenenud toodang. Seetõttu võib oletada, et kõnealused piirangud mõjutavad negatiivselt turgu. Seepärast on need peaaegu alati keelatud. [17]

Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

26. Eespool nimetatud kategooriatesse mittekuuluvaid kokkuleppeid on vaja täiendavalt analüüsida, tegemaks kindlaks, kas need kuuluvad artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kõnesolev analüüs peab hõlmama selliseid turuga seotud kriteeriume nagu kokkuleppeosaliste turuseisund ja muud struktuuritegurid.

Turuvõim ja -struktuur

27. Analüüsi lähtepunktiks on kokkuleppeosaliste seisund koostööst mõjutatud turgudel. Sellega määratakse kindlaks, kas nad võivad säilitada, saavutada või suurendada turuvõimu koostöö kaudu või mitte, st kas nad suudavad mõjutada turul negatiivselt hindu, toodangut, uuendusi või kaupade ja teenuste valikut või kvaliteeti. Kõnealuse analüüsi läbiviimisel tuleb määratleda asjakohane turg (asjakohased turud), kasutades selleks turu määratlust käsitlevas komisjoni teatises esitatud meetodeid. [18] Kui on tegemist turu eriliikidega, näiteks ostu- või tehnoloogiaturuga, antakse käesolevate suunistega lisajuhiseid.

28. Kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on väike, [19] on koostöö piirav mõju ebatõenäoline ja tavaliselt ei ole täiendav analüüs vajalik. Kui kahest kokkuleppeosalisest ainult ühel on märkimisväärne turuosa ja kui tal puuduvad olulised vahendid, ei saa isegi suurt ühendatud turuosa käsitleda turukonkurentsi piirava asjaoluna. [20] Arvestades koostööliikide arvukust ja nende erinevat mõju eri turuolukordades, ei ole võimalik kindlaks määrata turuosa üldkünnist, millest piisavalt kõrgema turuvõimu puhul võib eeldada piiravat mõju.

29. Hindamaks koostöö mõju turukonkurentsile, peaks lisaks kokkuleppeosaliste turuseisundile ja turuosa lisandumisele võtma lisategurina arvesse ka turu kontsentratsiooni, s.o konkurentide seisundit ja arvu. Näitajana võib kasutada Herfindahl-Hirshmani indeksit (edaspidi "HHI"), mille puhul liidetakse kõigi konkurentide üksikute turuosade ruudud: [21] kui HHI on väiksem kui 1000, on turu kontsentratsioon väike, kui HHI on 1000–1800, siis on kontsentratsioon mõõdukas, ning kui HHI on suurem kui 1800, siis on kontsentratsioon suur. Teiseks võimalikuks näitajaks võib olla juhtivate ettevõtjate kontsentratsiooni määr, mille puhul liidetakse juhtivate konkurentide üksikud turuosad. [22]

30. Sõltuvalt kokkuleppeosaliste turuseisundist ja turu kontsentratsioonist tuleks arvesse võtta ka muid tegureid, näiteks turuosade püsivust aja möödudes, turulepääsu tõkkeid ja tõenäosust, ostjate/tarnijate tasakaalustavat võimu või toodete laadi (nt homogeensus, valmidus). Kui mõju uuendustealasele konkurentsile on tõenäoline ja seda ei ole võimalik olemasolevate turgude põhjal nõuetekohaselt hinnata, tuleks sellise mõju puhul arvesse võtta eritegureid (vt teadus- ja arenduskokkuleppeid käsitlev 2. peatükk).

1.3.2. Artikli 81 lõige 3

31. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluvate kokkulepete puhul võidakse teha erand, kui artikli 81 lõike 3 tingimused on täidetud. Seda juhul, kui kokkuleppega

- aidatakse parandada toodete tootmist või levitamist või edendada tehnika või majanduse arengut,

- võimaldatakse tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglane osa

ja ei

- kehtestata piiranguid, mis ei ole hädavajalikud eespool loetletud eesmärkide saavutamiseks,

- ei anta võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa suhtes.

Majanduslik kasu

32. Esimese tingimuse kohaselt tuleb aidata parandada toodete tootmist või levitamist või edendada tehnika või majanduse arengut. Et selline kasu on seotud staatilise või dünaamilise tõhususega, võib seda nimetada majanduslikuks kasuks. Majanduslik kasu võib üles kaaluda konkurentsi mõjutavad piirangud. Näiteks võib koostöö võimaldada ettevõtjatel pakkuda kaupu või teenuseid odavamalt ja parema kvaliteediga või viia uuendusi kiiremini ellu. Tõhususe suurenemine tuleneb enamasti eri oskuste või vahendite ühendamisest ja integreerimisest. Kokkuleppeosalised peavad näitama, et nende tõhusus võib olla suurenenud tänu koostööle ja seda ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega (vt ka allpool). Tõhusust käsitlevad väited peavad olema põhjendatud. Oletused või üldseletused kulude kokkuhoiu kohta ei ole piisavad.

33. Komisjon ei võta arvesse toodangu või turuosa vähenemisest või pelgalt turuvõimu kasutamisest tulenevat kulude kokkuhoidu.

Tarbijate õiglane osa

34. Majanduslikku kasu ei peaks saama ainult kokkuleppeosalised, vaid ka tarbijad. Üldiselt sõltub kasu ülekandumine tarbijatele konkurentsi intensiivsusest asjakohasel turul. Tavaliselt tagatakse konkurentsisurvega, et kulude kokkuhoid kajastub madalamates hindades või et äriühingud soovivad tuua turule uusi tooteid võimalikult kiiresti. Seetõttu, kui turul säilib piisav kokkuleppeosalisi tõhusalt hõlmav konkurents, tagatakse sellega tarbijatele majanduslikust kasust õiglane osa.

Vältimatus

35. Konkurentsi piiramine on vältimatult vajalik majandusliku kasu saavutamiseks. Kui analoogse kasu saavutamiseks on vähem piiravaid vahendeid, ei saa väidetavat suuremat tõhusust kasutada konkurentsipiirangute õigustamiseks. See, kas üksikud piirangud on vajalikud või mitte, sõltub turutingimustest ja kokkuleppe kestusest. Näiteks ainuõigusel põhinevad kokkulepped võivad takistada üht osapoolt kasutamast ära teist osapoolt ning võivad seega olla vastuvõetavad. Teatavatel tingimustel ei pruugi need siiski olla vajalikud ja võivad suurendada piiravat mõju.

Konkurentsi ei kõrvaldata

36. Viimane kriteerium ehk konkurentsi kõrvaldamine märkimisväärse osa kõnealuste toodete suhtes on seotud turgu valitseva seisundi mõistega. Kui ettevõtja valitseb turgu või hakkab seal valitsevaks muutuma horisontaalkokkuleppe tagajärjel, ei või põhimõtteliselt teha erandit kokkuleppe suhtes, millel artikli 81 tähenduses on konkurentsivastane mõju.

Teadus- ja arendustegevuse ning spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määrused

37. Teatavatel tingimustel võib eeldada, et artikli 81 lõike 3 kriteeriumid on konkreetsete kokkuleppekategooriate suhtes täidetud. Eelkõige on see nii selliste teadus- ja arendus- ning tootmiskokkulepete korral, kus märkimisväärse tõhususe allikaks on täiendavate oskuste või vahendite kombinatsioon. Käesolevaid suuniseid tuleks käsitleda teadus- ja arendustegevuse ning spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määruste täiendusena. Kõnealuste grupierandi määrustega vabastatakse kõige levinumad kokkuleppevormid tootmise/spetsialiseerumise alal, kui turuosa künnis on kuni 20 %, ning teadus- ja arendustegevuse alal, kui turuosa künnis on kuni 25 %, tingimusel et kokkulepete puhul järgitakse grupierandi kohaldamise tingimusi ja need ei sisalda karme piiranguid (nn musti klausleid), mis muudavad grupierandi kohaldamatuks. Kõnesolevates grupierandi määrustes ei ole sätestatud karmide piirangute eristamist muudest piirangutest. Kui kokkulepe sisaldab üht või mitut karmi piirangut, kaob kogu grupierandi määruse kohaldamisega kaasnev kasu.

1.4. Järgmiste koostööliike käsitlevate peatükkide struktuur

38. Suunised on jagatud peatükkideks vastavalt teatavatele kokkuleppeliikidele. Iga peatükk on koostatud punktis 1.3 kirjeldatud analüütilise raamistiku kohaselt. Vajaduse korral antakse konkreetseid juhiseid asjakohaste turgude määratlemise kohta (näiteks teadus- ja arendustegevuse alal või ostuturgude kohta).

2. TEADUS- JA ARENDUSKOKKULEPPED

2.1. Mõiste

39. Teadus- ja arenduskokkulepped võivad vormilt ja ulatuselt erineda. Need hõlmavad kokkuleppeid teatavast teadus- ja arendustegevuse allhankimisest kuni olemasoleva tehnoloogia ühise täiustamiseni või täiesti uute toodete uurimist, väljatöötamist ja turustamist käsitleva koostööni. Need võivad olla koostöökokkuleppe või ühiselt kontrollitava äriühingu vormis. Käesolevat peatükki kohaldatakse teadus- ja arenduskokkulepete kõigi vormide, sh teadus- ja arendustegevuse tulemuste tootmist või nendega kauplemist käsitlevate siduskokkulepete suhtes, tingimusel et koostöö raskuskese oleks teadus- ja arendustegevus, v.a ühinemismääruse rakendusalasse kuuluvad ühinemised ja ühisettevõtted.

40. Teadus- ja arendustegevusalase koostööga võidakse vähendada kattuvaid tarbetuid kulusid ning saavutada ideede ja kogemuste märkimisväärne vastastikune rikastamine, mille tulemuseks võivad olla tavapärasest palju kiiremini väljatöötatud tooted ja tehnoloogiad. Üldjuhul suurendab teadus- ja arendusalane koostöö teadus- ja arendustegevust üldiselt.

41. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) moodustavad dünaamilise ja heterogeense kogukonna, millel on palju probleeme, sh suuremate äriühingute, mille jaoks nad töötavad sageli alltööettevõtjatena, kasvavad nõudmised. Intensiivsetes teadus- ja arendusalastes sektorites on kiiresti kasvavate VKEde, mida sagedamini nimetatakse "käivitusettevõteteks", eesmärk saada kiiresti arenevate turusegmentide juhiks. Selleks et täita kõnealuseid ülesandeid ja püsida konkurentsivõimeline, peavad VKEd tegema pidevaid uuendusi. On tõenäoline, et teadus- ja arenduskoostöö kaudu suureneb VKEde kogu teadus- ja arendustegevus ning nad suudavad jõulisemalt konkureerida tugevamate turul tegutsejatega.

42. Teatavatel asjaoludel võivad teadus- ja arenduskokkulepped põhjustada konkurentsiprobleeme, näiteks mõjutada piiravalt hindu, toodangut, uuendusi või toodete valikut või kvaliteeti.

2.2. Asjakohased turud

43. Määratledes asjakohast turgu teadus- ja arenduskokkuleppe mõju hindamisel, on oluline kindlaks määrata need tooted, tehnoloogiad või teadus- ja arendusalased jõupingutused, mis piiravad kokkuleppeosaliste konkurentsivõimet. Võimalike olukordade üheks äärmuseks on see, et uuenduste tulemuseks võib olla toode (või tehnoloogia), mis konkureerib turul olemasoleva tootega (või tehnoloogiaga). Seda tuleb ette, kui teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on väikesed täiustused või muudatused, näiteks teatavate toodete uued mudelid. Sel juhul on võimalik mõju seotud olemasolevate toodete turuga. Teise äärmusena võib uuenduste tulemuseks olla täiesti uus toode, mis loob oma uue turu (näit uus vakstiin varem ravimatu haiguse jaoks). Sel juhul on olemasolevad turud asjakohased ainult siis, kui nad on mingil viisil seotud kõnealuse uuendusega. Sellest tulenevalt tuleb võimaluse korral hinnata koostöö mõju uuendustele. Enamikul juhtudel on tõenäoliselt siiski tegemist nimetatud kahe äärmuse vaheliste olukordadega, st olukordadega, kus uuendustega võidakse luua tooteid (või tehnoloogia), mis aja jooksul asendavad olemasolevad tooted (või tehnoloogia) (näit CDd, mis on asendanud grammofoniplaadid). Kõnealuste olukordade hoolikas analüüs peaks hõlmama olemasolevaid turge ja kokkuleppe mõju uuendustele.

Olemasolevad turud

a) Kaubaturud

44. Kui koostöö on seotud olemasolevate toodete täiustamiseks ettenähtud teadus- ja arendustegevusega, moodustavad kõnealused olemasolevad tooted, k.a nende lähedased asendajad, koostöö seisukohast asjakohase turu. [23]

45. Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärk on olemasoleva toote märkimisväärne muutmine või olemasolevate toodete asendamine uue tootega, võib olemasolevate toodete asendamine olla ebatäielik või pikaajaline. Sellest tulenevalt ei kuulu vanad ja võimalikud uued tooted tõenäoliselt samale asjakohasele turule. Sellegipoolest võib olemasolevate toodete turg olla asjaga seotud, kui ühiste teadus- ja arendusalaste jõupingutuste tulemuseks on kokkuleppeosaliste kui olemasolevate toodete tarnijate käitumise kooskõlastamine. Võimu on võimalik kasutada olemasoleval turul ainult sel juhul, kui kokkuleppeosalised on koos tugevad olemasoleva toote turul ning teadus- ja arendusalastes jõupingutustes.

46. Kui teadus- ja arendustegevus on seotud lõpptoote olulise komponendiga, ei pruugi hindamisel olla asjakohane mitte ainult kõnealuse komponendi turg, vaid ka olemasolev lõpptoote turg. Näiteks kui autotootjad teevad uut mootoritüüpi käsitlevat teadus- ja arenduskoostööd, võib selline teadus- ja arenduskoostöö mõjutada autoturgu. Lõpptoodete turg on hindamisel asjakohane siiski ainult juhul, kui teadus- ja arendustegevusega hõlmatud komponent on kõnealustes lõpptoodetes tehniliselt või majanduslikult otsustava tähtsusega ning kui teadus- ja arenduskokkuleppe osalised on kõnesolevate lõpptoodete puhul olulised konkurendid.

b) Tehnoloogiaturud

47. Teadus- ja arenduskoostöö ei pruugi käsitleda ainult tooteid, vaid ka tehnoloogiat. Kui intellektuaalomandi õigusi turustatakse nendega seotud vaatlusalustest toodetest eraldi, tuleb määratleda ka asjakohane tehnoloogiaturg. Tehnoloogiaturud hõlmavad litsentsitud intellektuaalomandit ja selle lähedasi asendajaid, st muid tehnoloogiaid, mida kliendid saavad kasutada asendajana .

48. Tehnoloogiaturgude määratlemise meetodi puhul järgitakse samu põhimõtteid nagu kaubaturu määratlemise korral. [24] Kui lähtepunktiks on kokkuleppeosaliste turustatav tehnoloogia, on vaja kindlaks määrata need tehnoloogiad, mille kasutamisele võivad kliendid üle minna siis, kui suhtelised hinnad vähehaaval, kuid järjekindlalt tõusevad. Kui need tehnoloogiad on kindlaks määratud, on võimalik arvutada turuosad, jagades kokkuleppeosaliste litsentsimistulud sobivate tehnoloogiate kõigi müüjate litsentsimistuludega.

49. Kokkuleppeosaliste seisund olemasoleva tehnoloogia turul on asjakohane hindamiskriteerium, kui teadus- ja arenduskoostöö käsitleb olemasoleva tehnoloogia märkimisväärset täiustamist või olemasolevat tehnoloogiat tõenäoliselt asendavat uut tehnoloogiat. Kokkuleppeosaliste turuosa võib siiski võtta ainult kõnealuse analüüsi lähtepunktina. Tehnoloogiaturgudel tuleb rõhku panna võimalikule konkurentsile. Kui äriühingud, kes praegu oma tehnoloogiat ei litsentsi, on võimalikud tehnoloogiaturule tulijad, võiksid nad piirata kokkuleppeosaliste võimet tõsta oma tehnoloogia hindu (vt allpool toodud näide 3).

Uuendustealane konkurents (teadus- ja arendusalased jõupingutused)

50. Teadus- ja arenduskoostöö ei pruugi mõjutada üksnes konkurentsi olemasolevatel turgudel, vaid uuendustealast konkurentsi. Sel juhul käsitleb koostöö selliste uute toodete/sellise tehnoloogia väljatöötamist, mis ühel päeval turule ilmudes võib asendada olemasolevad tooted või tehnoloogia või mida töötatakse välja uue kasutusotstarbe jaoks ning mis seetõttu ei asenda olemasolevaid tooteid, vaid tekitatakse täiesti uus nõudlus. Uuendustealase konkurentsi mõju on oluline kõnealustes olukordades, kuid analüüsides tegelikku või võimalikku konkurentsi olemasoleva toote/tehnoloogia turul, ei pruugita seda mõnel juhul piisavalt hinnata. Selles suhtes võib sõltuvalt konkreetses tootmisharus toimuva uuendusprotsessi olemusest eristada kaht võimalust.

51. Esimese võimaluse kohaselt, mis näiteks esineb farmaatsiatööstuses, on uuendusprotsess kavandatud niimoodi, et varasel etapil on võimalik kindlaks määrata teadus- ja arenduskeskused. Teadus- ja arenduskeskuste all mõistetakse teatavaid uue toote või tehnoloogia jaoks tehtavaid teadus- ja arendusalaseid jõupingutusi ning kõnealuse teadus- ja arendustegevuse asendajaid, st teadus- ja arendustegevust, mille eesmärk on välja töötada koostöö käigus väljatöötatud tooteid või tehnoloogiat asendavad tooted või asendav tehnoloogia ning millel on võrreldav juurdepääs vahenditele ja samalaadne ajakava. Sel juhul võidakse neid analüüsida, kui pärast kokkuleppe sõlmimist on järel piisavalt teadus- ja arenduskeskusi. Analüüsi lähtepunktiks on kokkuleppeosaliste teadus- ja arendustegevus. Seejärel tuleb kindlaks määrata usutavalt konkureerivad teadus- ja arenduskeskused. Hindamaks konkureerivate keskuste usaldusväärsust, tuleb arvesse võtta järgmisi aspekte: võimalike muude teadus- ja arendusalaste jõupingutuste iseloom, ulatus ja suurus, nende juurdepääs rahalistele ja inimressurssidele, oskusteave/patendid või muud erivahendid, samuti ajakava ja nende suutlikkus rakendada võimalikke tulemusi. Teadus- ja arenduskeskus ei ole usutav konkurent, kui seda ei ole võimalik näiteks vahendite kättesaadavuse või ajakava seisukohast käsitleda kokkuleppeosaliste teadus- ja arendusalaste jõupingutuste lähedase asendajana.

52. Teise võimalusena ei ole tootmisharus tehtavad uuendustealased jõupingutused selgelt kavandatud, et võimaldaksid kindlaks määrata teadus- ja arenduskeskusi. Sellises olukorras ei püüa komisjon hinnata konkreetse uuendustealase teadus- ja arenduskoostöö mõju, v.a erandlikel asjaoludel, vaid piirdub hindamisel kõnealuse teadus- ja arenduskoostööga seotud toote ja/või tehnoloogia turuga.

Turuosade arvutamine

53. Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse ja käesolevate suuniste kohaldamisel peavad turuosade arvutustes kajastuma olemasolevate turgude ja uuendustealase konkurentsi erijooned. Koostöö algul on võrdluspunktiks nende toodete turg, mida on võimalik täiustada või asendada arendatavate toodetega. Kui teadus- ja arenduskokkuleppe eesmärgiks on ainult olemasolevate toodete täiustamine või parandamine, hõlmab kõnealune turg teadus- ja arendustegevusega vahetult seotud tooteid. Seega saab turuosad arvutada olemasolevate toodete müügiväärtuse alusel. Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on olemasoleva toote asendamine, saab uuest tootest edukuse korral olemasolevate toodete asendaja. Hindamaks kokkuleppeosaliste konkurentsivõimet, on jällegi võimalik arvutada turuosad olemasolevate toodete müügiväärtuse alusel. Sellest tulenevalt tehakse kõnealustes olukordades erand vastavalt teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määrusele turuosa suhtes "selliste toodete asjakohasel turul, mida on võimalik täiustada või asendada lepingujärgsete toodetega". Et teha erand automaatselt, ei tohi turuosa ületada 25 %. [25]

54. Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärk on välja töötada toode, mis tekitab täiesti uue nõudluse, ei ole võimalik arvutada turuosi müügi alusel. On võimalik ainult analüüsida kokkuleppe mõju uuendustealasele konkurentsile. Sellest tulenevalt tehakse kõnealuste kokkulepete suhtes, olenemata nende turuosast, teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse kohaselt erand seitsme aasta jooksul pärast toote esmakordset turuletoomist. [26] Grupierandiga saadav hüvitis võidakse siiski tühistada, kui kokkulepe kõrvaldab tõhusa uuendustealase konkurentsi. [27] Pärast kõnealust seitsme aasta pikkust perioodi võidakse arvutada müügiväärtusel põhinevad turuosad ja kohaldatakse 25 % suurust turuosa künnist. [28]

2.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

2.3.1. Kokkuleppe olemus

2.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

55. Enamik teadus- ja arenduskokkuleppeid ei kuulu artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kõigepealt võib seda öelda nende kokkulepete kohta, mis on seotud koostööga teadus- ja arendustegevuse üsna teoreetilisel etapil, st kaugel võimalike tulemuste kasutamisest.

56. Peale selle ei piira mittekonkureerijate vaheline teadus- ja arenduskoostöö tavaliselt konkurentsi. [29] Kokkuleppeosaliste vahelisi konkurentsisuhteid tuleb analüüsida seoses olemasolevate mõjutatud turgudega ja/või uuendustega. Kui kokkuleppeosalised ei ole võimelised iseseisvalt läbi viima vajalikku teadus- ja arendustegevust, puudub konkurents, mida piirata. See kehtib näiteks ettevõtjate suhtes, kes on ühendanud täiendavad oskused, tehnoloogiad ja muud vahendid. Võimalikku konkurentsi tuleb hinnata realistlikult. Näiteks ei saa kokkuleppeosalisi määratleda võimalike konkurentidena ainult seetõttu, et koostöö võimaldab neil läbi viia teadus- ja arendustegevust. Määravaks on asjaolu, kas kõigil osapooltel on iseseisvalt sellised vajalikud vahendid nagu varad, oskusteave ja muud vahendid.

57. Varem äriühingusiseselt läbiviidud teadus- ja arendustegevuse allhankimise osas toimuvat teadus- ja arenduskoostööd teevad sageli spetsialiseerunud äriühingud, uurimisinstituudid või akadeemilised asutused, mis tulemusi aktiivselt ei kasuta. Sellistes kokkulepetes on tavaliselt ühendatud oskusteabe üleandmine ja/või võimalike tulemuste ainuõigusliku tarnimise klausel. Koostöös osalejate üksteist täiendava iseloomu tõttu ei kohaldata kõnealustel juhtudel artikli 81 lõiget 1.

58. Teadus- ja arenduskoostöö, mis ei hõlma võimalike tulemuste ühist kasutamist litsentsimise, tootmise ja/või turustamise abil, kuulub harva artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kõnesolevad nn puhtad teadus- ja arenduskokkulepped võivad põhjustada konkurentsiprobleemi ainult juhul, kui tõhus konkurents väheneb märgatavalt uuenduste osas.

2.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu alati kuuluvad kokkulepped

59. Kui kokkuleppe tõeline eesmärk ei ole teadus- ja arendustegevus, vaid varjatud kartelli loomine ehk keelatud hindade kinnitamine, toodangu piiramine või turu jaotamine, kuulub see artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kuid teadus- ja arenduskokkulepe, mis hõlmab edasiste võimalike tulemuste ühist kasutamist, ei pruugi konkurentsi tingimata piirata.

2.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

60. Teadus- ja arenduskokkulepped, mida ei ole alguses võimalik pidada selgelt mittepiiravaks, võivad kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse [30] ja neid tuleb analüüsida majanduslikust seisukohast. See kehtib teadus- ja arenduskoostöö suhtes, mida alustatakse turustamisetapi lähedal ja mis on sõlmitud äriühingute vahel, kes konkureerivad üksteisega olemasoleva toote/tehnoloogia turgudel või uuenduste turgudel.

2.3.2. Turuvõim ja -struktuurid

61. Teadus- ja arenduskoostöö võib mõjutada turgu negatiivselt kolmel viisil: esiteks võib see piirata uuendusi, teiseks võib see põhjustada kokkuleppeosaliste käitumise kooskõlastamise olemasolevatel turgudel ja kolmandaks võib esineda turgude sulgemisega kaasnevaid probleeme võimalike tulemuste kasutamise tasandil. Kõnealused turu negatiivsete mõjurite liigid võivad siiski ilmneda siis, kui koostöös osalejatel on märkimisväärne võim olemasolevatel turgudel ja/või uuendustealane konkurents väheneb märgatavalt. Ilma turuvõimuta puudub motivatsioon kooskõlastada käitumist olemasolevatel turgudel või vähendada või aeglustada uuendusi. Turgude sulgemisega kaasnev probleem võib ilmneda seoses koostööga, mis hõlmab vähemalt üht selles osalejat, kellel on märkimisväärne turuvõim olulise tähtsusega tehnoloogia ja tulemuste ainuõigusliku kasutamise osas.

62. Puudub absoluutne turuosa künnis, mis osutaks sellele, et teadus- ja arenduskokkulepe tekitab teatava turuvõimu ja kuulub seega artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Teadus- ja arenduskokkulepete puhul tehakse siiski erand, kui need on sõlmitud kokkuleppeosaliste vahel, kelle ühendatud turuosa ei ületa 25 % ja kui on täidetud kõik muud teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse kohaldamise tingimused. Seetõttu tuleb enamiku teadus- ja arenduskokkulepete piiravat mõju analüüsida ainult sel juhul, kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on suurem kui 25 %.

63. Kokkulepped, mis jäävad väljapoole teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse rakendusala kokkuleppeosaliste tugeva turuseisundi tõttu, ei pruugi tingimata konkurentsi piirata. Kuid mida tugevam on kokkuleppeosaliste ühine seisund olemasolevatel turgudel ja/või mida rohkem piiratakse uuendustealast konkurentsi, seda tõenäolisem on artikli 81 lõike 1 kohaldamine ning hindamine nõuab üksikasjalikumat analüüsi.

64. Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärk on olemasolevate toodete/olemasoleva tehnoloogia parandamine või täiustamine, on võimalik mõju seotud nimetatud olemasolevate toodete/olemasoleva tehnoloogia asjakohase turuga (asjakohaste turgudega) . Kuid hindade, toodangu ja/või uuendustega seotud mõju olemasolevatel turgudel on tõenäoline juhul, kui kokkuleppeosalistel koos on tugev turuseisund, kui turule on raske pääseda ja muid kindlakstehtavaid uuendusi on vähe. Kui teadus- ja arendustegevus on lisaks seotud suhteliselt väikese lõpptoote kogusega, on mõju kõnealuste lõpptoodete konkurentsile väga väike, kui mitte olematu. Üldiselt tuleb vahet teha puhaste teadus- ja arenduskokkulepete ning tulemuste eri kasutusetappe (st litsentsimine, tootmine, turustamine) hõlmava laiaulatuslikuma koostöö vahel. Nagu eespool öeldud, kuuluvad puhtad teadus- ja arenduskokkulepped harva artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Eelkõige kehtib see sellise teadus- ja arendustegevuse suhtes, mille eesmärk on olemasolevate toodete/olemasoleva tehnoloogia piiratud täiustamine. Kui teadus- ja arenduskoostöö hõlmab sellistel juhtudel tulemuste ühist kasutamist ainult litsentsimise kaudu, võib esineda piirav mõju, näiteks turgude sulgemisega kaasnevad probleemid. Kuid kui sellega kaasneb pisut täiustatud toodete/tehnoloogia ühine tootmine ja/või turustamine, tuleb koostööd täpsemalt kontrollida. Esiteks on negatiivne mõju hindadele ja toodangule olemasolevatel turgudel tõenäolisem, kui on tegemist tugevate konkurentidega. Teiseks võib koostöökokkulepe sarnaneda tootmiskokkuleppele, kuna teadus- ja arendustegevus ei pruugi tegelikult olla sellise koostöö raskuskeskmeks.

65. Kui teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on täielikult uus toode (või tehnoloogia), mis loob endale uue turu, on hinna ja toodanguga seotud mõju olemasolevatel turgudel suhteliselt ebatõenäoline. Analüüs peab keskenduma uuenduste võimalikele piirangutele, mis on seotud näiteks uute toodete/tehnoloogia kvaliteedi ja valikuga või uuenduste tempoga. Kõnealune piirav mõju võib ilmneda, kui vähemalt kaks sellise uue toote väljatöötamisega seotud ettevõtjat alustab koostööd etapil, kus nad mõlemad on iseseisvalt suhteliselt lähedal toote turule saatmisele. Sel juhul on võimalik uuendusi piirata isegi puhta teadus- ja arenduskokkuleppega. Üldiselt on täiesti uute toodetega seotud teadus- ja arenduskoostöö konkurentsi toetav. Kõnealune põhimõte ei muutu oluliselt, kui on tegemist tulemuste ühise kasutamise, isegi ühise turustamisega. Kõnealustes olukordades on tulemuste ühine kasutamine asjakohane ainult juhul, kui võtmetehnoloogiale juurdepääsu sulgemine etendab oma osa. Kõnesolevaid probleeme ei teki, kui kokkuleppeosalised annavad litsentse kolmandatele isikutele.

66. Enamik teadus- ja arenduskokkuleppeid jääb siiski kahe eespool kirjeldatud olukorra vahele. Seepärast võivad need mõjutada nii uuendusi kui ka olemasolevaid turge. Järelikult võivad olemasolev turg ja mõju uuendustele olla asjakohased kokkuleppeosaliste ühisseisundi, kontsentratsioonimäära, osaliste/uuendajate arvu ja turulepääsu tingimuste hindamisel. Mõnedel juhtudel võib arendustegevuse tempo aeglustumine mõjutada piiravalt hindu/toodangut olemasolevatel turgudel ja negatiivselt uuendusi. Kui näiteks olemasoleva tehnoloogia turul tegutsevad olulised konkurendid teevad koostööd, et töötada välja uus tehnoloogia, mis võib ühel päeval asendada olemasolevaid tooteid, võib sellisel koostööl olla piirav mõju, kui kokkuleppeosalistel on märkimisväärne võim olemasoleval turul (mis võiks õhutada seda kasutama) ja kui neil on tugev teadus- ja arendustegevusalane seisund. Samasugune mõju võib ilmneda siis, kui suurim olemasoleval turul osaleja teeb koostööd palju väiksema või isegi tõenäolise konkurendiga, kes just hakkab turule tulema uue tootega/tehnoloogiaga, mis võib ohustada asjaosalise seisundit.

67. Samuti võivad kokkulepped jääda väljapoole grupierandi rakendusala, olenemata kokkuleppeosaliste turuvõimust. See kehtib näiteks kokkulepete puhul, mis piiravad kokkuleppeosaliste juurdepääsu töö tulemustele, kuna üldiselt ei soodusta need tehnika ja majanduse arengut, suurendades tehniliste teadmiste levikut osapoolte vahel. [31] Grupierandi määrusega nähakse ette teatav erand kõnealusest üldreeglist akadeemiliste asutuste, uurimisinstituutide või spetsialiseerunud äriühingute suhtes, kes osutavad teadus- ja arendustegevust teenusena ega osale aktiivselt teadus- ja arendustegevuse tulemuste tööstuslikus kasutamises. [32] Sellegipoolest tuleks märkida, et artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluvad juurdepääsu ainuõigusi sisaldavad kokkulepped võivad vastata artikli 81 lõike 3 alusel tehtava erandi kriteeriumidele eelkõige juhul, kui juurdepääsu ainuõigused on turgu, riske ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks vajalike investeeringute mahtu silmas pidades majanduslikult vältimatud.

2.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

2.4.1. Majanduslik kasu

68. Enamik teadus- ja arenduskokkuleppeid, olenemata sellest, kas need sisaldavad võimalike tulemuste ühist rakendamist või ei, annavad majanduslikku kasu tänu kulude kokkuhoiule ning ideede ja kogemuste märkimisväärsele vastastikusele rikastamisele, mille tulemuseks on seega täiustatud või uued tooted ning kiiremini arenevad tehnoloogiad, milleni vastasel korral ei jõutaks. Sellistel tingimustel tundub põhjendatud teha erand selliste kokkulepete suhtes, mille tulemuseks on konkurentsi piiramine turuosa künniseni, millest allpool võib artikli 81 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et teadus- ja arenduskokkulepete positiivne mõju kaalub üles negatiivse konkurentsimõju. Seetõttu tehakse teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määrusega erand nende teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, mis vastavad teatavatele tingimustele (vt artikkel 3) ega sisalda karme piiranguid (vt artikkel 5), kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa olemasoleva(te)l mõjutatud turul(turgudel) ei ületa 25 %.

69. Kui koostöö tekitab märkimisväärse turuvõimu või suurendab seda, peavad kokkuleppeosalised tõendama, et teadus- ja arendustegevusega kaasneb märgatav kasu, näiteks uute toodete/tehnoloogiate kiirem turuletoomine või muu tõhustamine.

2.4.2. Vältimatus

70. Teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes ei tehta erandit, kui sellega kaasnevad piirangud, mis ei ole eespool nimetatud kasu saamise seisukohalt vältimatud. Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artiklis 5 loetletud üksikklauslite kohaselt on erand enamikul juhtudel võimatu ka pärast individuaalset hindamist, mistõttu osutab nende esinemine sellele, et piirangud ei ole koostöö seisukohast vältimatud.

2.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

71. Erandit ei tehta, kui kokkuleppeosalistele on antud võimalus kõrvaldada konkurents märkimisväärse osa kõnealuste toodete (või tehnoloogiate) suhtes. Kui teadus- ja arenduskokkuleppe tagajärjel ettevõtjal on või hakkab tekkima valitsev seisund olemasolevatel turgudel või uuenduste suhtes, ei ole sellise artikli 81 tähenduses konkurentsivastase mõjuga kokkuleppe suhtes põhimõtteliselt võimalik erandit teha. Uuenduste osas on see nii juhul, kui näiteks kokkulepe hõlmab ainult kaht olemasolevat uurimiskeskust.

Hindamise aeg ja erandi kehtivusaeg

72. Teadus- ja arenduskokkulepped, mis laienevad uute toodete/uue tehnoloogia ühisele tootmisele ja turustamisele, nõuavad eritähelepanu seoses hindamise ajaga.

73. Teadus- ja arenduskoostöö alguses ei ole sageli teada selle edukus ja sellised tegurid nagu kokkuleppeosaliste edasine turuseisund ning tulevase toote või tehnoloogia turgude areng. Järelikult piirdutakse koostöö kujunemise ajal läbiviidaval hindamisel (sel ajal) olemasoleva toote või tehnoloogia turgudega ja/või uuenduste turgudega, nagu neid on kirjeldatud käesolevas peatükis. Kui kõnealuse analüüsi põhjal ei ole konkurentsi kõrvaldamine tõenäoline, võidakse teadus- ja arenduskokkuleppe suhtes teha erand. Tavaliselt hõlmab see teadus- ja arendustegevuse etappi, kuid võimalike tulemuste ühise tootmise ja turustamise korral hõlmab see ka lisaks võimaliku väljatöötamise ja turuletoomise etappi. Erandile antakse lisaaega seetõttu, et äriühingud, kes esimesena toovad turule uue toote/tehnoloogia, saavutavad sageli esialgu väga suure turuosa ning edukat teadus- ja arendustegevust kaitstakse sageli intellektuaalomandiõigustega. Sellist eelkäija eeliseks olevat tugevat turuseisundit ei käsitleta tavaliselt konkurentsi kõrvaldamisena. Seetõttu kohaldatakse grupierandit teadus- ja arenduskokkulepete suhtes veel seitse aastat pärast teadus- ja arendusetappi, olenemata sellest, kas kokkuleppeosalised saavutavad selle aja jooksul oma uute toodetega/uue tehnoloogiaga suure turuosa või mitte. Sama kehtib ka väljapoole grupierandi rakendusala jäävate juhtude individuaalse hindamise korral, kui artikli 81 lõike 3 kriteeriumid on kokkuleppe muude aspektide osas täidetud. See ei välista võimalust, et seitsmest aastast pikem ajavahemik vastab ka artikli 81 lõike 3 kriteeriumidele, kui on võimalik tõendada, et see on asjaomaste investeeringute tasuvuse tagamiseks vajalik miinimumaeg.

74. Kui teadus- ja arenduskoostööd hinnatakse uuesti pärast kõnealust ajavahemikku, näiteks pärast kaebuse saamist, peab analüüs põhinema (sel ajal) olemasoleva turu olukorral. Grupierandit kohaldatakse edaspidigi, kui kokkuleppeosaliste osa (sel ajal) asjakohasel turul ei ületa 25 %. Analoogselt jätkatakse artikli 81 lõike 3 kohaldamist grupierandi rakendusalast väljapoole jäävate teadus- ja arenduskokkulepete suhtes, kui erandi tegemise kriteeriumid on täidetud.

2.5. Näited

75. Näide 1

Olukord: Euroopa olemasolevate elektrooniliste komponentide tootmise turul on kaks põhilist äriühingut: A (30 %) ja B (30 %). Nad on mõlemad investeerinud märkimisväärselt elektrooniliste mikrokomponentide arendamiseks vajalikku teadus- ja arendustegevusse ning on välja töötanud esialgsed prototüübid. Nüüd on nad kokku leppinud ühendada oma teadus- ja arendustegevusalased jõupingutused, asutades ühisettevõtte, et viia lõpule teadus- ja arendustegevus ning toota komponente, mis müüakse tagasi emaettevõtjatele, kes kauplevad nendega eraldi. Ülejäänud turg koosneb väikestest ettevõtjatest, kellel ei ole vajalikeks investeeringuteks piisavalt vahendeid.

Analüüs: Elektroonilised mikrokomponendid, mis mõnes valdkonnas võivad konkureerida olemasolevate komponentidega, on tegelikult uus tehnoloogia ja analüüsida tuleb tulevasele turule suunatud uurimiskeskusi. Kui kõnealune ühisettevõte jätkab tegevust, on ainult üks võimalik valmistamistehnoloogia, kuid samal ajal on tõenäoline, et A ja B jõuavad turule üksikult eri toodetega. Kuigi kokkuleppel võivad olla uue tehnoloogia kiirema väljatöötamise eelised, vähendatakse sellega valikut ja ühitatakse kokkuleppeosaliste kulud. Lisaks tuleb arvesse võtta kokkuleppeosaliste võimalust rakendada oma tugevat seisundit olemasoleval turul. Et neil puudub konkurents teadus- ja arendustegevuse tasandil, võib oluliselt väheneda nende motivatsioon kohaldada uut tehnoloogiat kiiresti. Kuigi mõnda kõnealust probleemi on võimalik lahendada sellega, et kokkuleppeosalistelt nõutakse mikrokomponentide valmistamiseks vajaliku põhioskusteabe litsentsimist kolmandatele isikutele põhjendatud tingimustel, ei pruugi olla võimalik lahendada kõiki probleeme ega täita erandi saamise tingimusi.

76. Näide 2

Olukord: Väike uurimisettevõte A, kellel ei ole oma turustusorganisatsiooni, on avastanud ja patenteerinud ravimi, mis põhineb uuel teatava haiguse ravi seisukohast revolutsioonilisel tehnoloogial. Ettevõte A sõlmib teadus- ja arenduskokkuleppe suure ravimitootjaga B, kes on seni valmistanud kõnesoleva haiguse raviks kasutatud ravimit. Ettevõttel B puudub samalaadne teadus- ja arenduskava. Ettevõtte B turuosa kõikides liikmesriikides on olemasolevate toodete puhul 75 %, kuid patentide kehtivusaeg lõpeb järgmise viie aasta jooksul. Veel kaks uurimiskeskust, kes kasutavad sama uut põhitehnoloogiat, on umbes samal väljatöötamisetapil. Ettevõte B tagab märkimisväärse rahastamise ja oskusteabe toote väljatöötamiseks ning edasise pääsu turule. Ettevõte B saab litsentsi uue toote ainutootmise ja levitamise kohta, mis kehtib sama kaua kui patent. Eeldatavasti toovad kokkuleppeosalised toote ühiselt turule 5–7 aasta jooksul.

Analüüs: Toode kuulub tõenäoliselt uuele asjakohasele turule. Kokkuleppeosalised lisavad koostöösse täiendavaid vahendeid ja oskusi ning tõenäosus, et toode jõuab turule, suureneb märgatavalt. Kuigi ettevõttel B tundub olevat märkimisväärne võim olemasoleval turul, väheneb see varsti ning tänu muude uurimiskeskuste olemasolule kaob soov vähendada teadus- ja arendustegevusalaseid jõupingutusi. Patendi ülejäänud kehtivusaja jooksul kohaldatavad rakendusõigused on tõenäoliselt vajalikud selleks, et ettevõte B saaks teha märkimisväärseid investeeringuid ja ettevõttel A puuduvad oma turustusvahendid. Seetõttu ei ole tõenäoline, et kõnealune kokkulepe piirab konkurentsi.

77. Näide 3

Olukord: Kaks inseneritööga tegelevat äriühingut, kes valmistavad sõidukiosi, on sõlminud kokkuleppe asutada ühisettevõtte, et ühendada oma teadus- ja arendustegevusalased jõupingutused olemasoleva komponendi tootmiseks ja tehniliste omaduste parandamiseks. Samuti ühendavad nad oma olemasoleva tehnoloogia litsentsimist käsitleva tegevuse kõnealuses valdkonnas, kuid jätkavad tootmist eraldi. Kõnesoleval kahel äriühingul on 15 % suurune turuosa Euroopas ja 20 % suurune turuosa OEM-toodete turul. On veel kaks suurt konkurenti ja mitu suurte sõidukitootjate ettevõttesisest uurimisprogrammi. Kõnealuste toodete tehnoloogia litsentsimise maailmaturul on nende turuosa 20 % ja 25 %, mõõdetuna laekunud tuluna, ning lisaks on veel kaks olulist tehnoloogiat. Kõnesoleva komponendi olelustsükkel on tavaliselt 2–3 aasta pikkune. Igal viimasel viiel aastal on üks kõnesolev suur ettevõtja toonud turule uue või ajakohastatud versiooni.

Analüüs: Et mitte kummagi äriühingu teadus- ja arendustegevusalaste jõupingutuste eesmärk ei ole täielikult uus toode, tuleb silmas pidada olemasolevate komponentide ja asjakohase tehnoloogia litsentsimise turge. Kuigi nende olemasolevad teadus- ja arendusprogrammid kattuvad suures osas, võimaldaks koostöö kaudu saavutatav kattuvuse vähendamine kulutada neil rohkem teadus- ja arendustegevusele kui eraldi. On olemas mitmeid teisi tehnoloogiaid ja kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa OEM-turul ei anna neile valitsevat seisundit. Kuigi nende 45 % suurune osakaal tehnoloogiaturul on väga suur, on olemas konkureerivad tehnoloogiad. Peale selle on sõidukitootjad, kes praegu ei litsentsi oma tehnoloogiat, samuti võimalikud turule tulijad, piirates niiviisi kokkuleppeosaliste võimet tõsta hinda. Nagu kirjeldusest nähtub, tehakse kõnesoleva ühisettevõtte suhtes erand.

3. TOOTMISKOKKULEPPED (K. A SPETSIALISEERUMISKOKKULEPPED)

3.1. Mõiste

78. Tootmiskokkulepped võivad vormilt ja ulatuselt erineda. Need võivad olla ühisettevõttes, [33] s.o ühiselt kontrollitavas äriühingus, millel on üks või mitu tootmisrajatist, toimuva ühistootmisena või spetsialiseerumis- või alltöövõtukokkulepetena, mille üks osapool nõustub tootma teatavat toodet.

79. Üldiselt võib eristada kolme tootmiskokkuleppeliiki: ühistootmiskokkulepped, mille kohaselt kokkuleppeosalised lepivad kokku toota teatavaid tooteid ühiselt, (ühepoolsed või vastastikused) spetsialiseerumiskokkulepped, mille kohaselt kokkuleppeosalised lepivad ühepoolselt või vastastikku kokku lõpetada toote tootmine ja osta seda teiselt osapoolelt, ning alltöövõtukokkulepped, mille kohaselt üks kokkuleppeosaline (edaspidi "tööettevõtja") usaldab teisele osalisele (edaspidi "alltööettevõtja") toote tootmise.

80. Alltöövõtukokkulepped on vertikaalkokkulepped. Seetõttu kuuluvad need niivõrd, kuivõrd need sisaldavad konkurentsipiiranguid, grupierandi määruse ja vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste rakendusalasse. Sellel reeglil on siiski kaks erandit: konkurentidevahelised alltöövõtukokkulepped [34] ja mittekonkureerijate vahelised alltöövõtukokkulepped, mis hõlmavad oskusteabe üleandmist alltööettevõtjale. [35]

81. Konkurentidevahelised alltöövõtukokkulepped kuuluvad käesolevate suuniste rakendusalasse. [36] Juhised mittekonkureerijate vaheliste alltöövõtukokkulepete, mis sisaldavad oskusteabe üleandmist alltööettevõtjale, hindamise kohta on esitatud eraldi teatises. [37]

3.2. Asjakohased turud

82. Selleks et hinnata koostöös osalejate konkurentsisuhteid, tuleb kõigepealt määratleda koostööga vahetult seotud asjakohane toode ja geograafiline turg (geograafilised turud), st turg või turud, kuhu kokkuleppega hõlmatud tooted kuuluvad. Teiseks võib ühel turul sõlmitud tootmiskokkulepe mõjutada kokkuleppeosaliste konkurentsivõimet sellele eelneval või järgneval kaubaturul või koostööga vahetult seotud turu naaberturul [38] (nn spill-over markets). Kuid selline mõju esineb ainult juhul, kui ühel turul toimuva koostöö tagajärjeks on tingimata konkureeriva käitumise kooskõlastamine mõnel teisel turul, st kui turud on omavahel vastastikuses sõltuvuses ja kui kokkuleppeosalistel on tugev seisund naaberturul.

3.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

3.3.1. Kokkuleppe olemus

83. Põhiline tootmiskokkulepetest tekkida võivate konkurentsiprobleemide allikas on kokkuleppeosaliste konkureeriva käitumise kooskõlastamine tarnijatena. Selline konkurentsiprobleem tekib siis, kui koostöös osalejad on tegelikud või võimalikud konkurendid vähemalt ühel asjakohasel turul, st koostööga vahetult seotud turgudel ja/või võimalikel naaberturgudel.

84. Asjaolu, et kokkuleppeosalised on konkurendid, ei tingi automaatselt käitumise kooskõlastamist. Peale selle peavad kokkuleppeosalised tavaliselt tegema koostööd märkimisväärse osa ettevõtmiste puhul, et saavutada kulude märgatav ühitamine. Mida rohkem on kulud ühitatud, seda suurem on võimalus piirata hinnakonkurentsi eelkõige homogeensete toodete puhul.

85. Lisaks kooskõlastamisprobleemidele võivad tootmiskokkulepetega kaasneda kolmandatele isikutele ka turgude sulgemisega seotud probleemid ja muud negatiivsed mõjud. Nende põhjuseks ei ole kokkuleppeosaliste vahelised konkurentsisuhted, vaid vähemalt ühe osalise tugev turuseisund (nt olulise komponendi eelneval kaubaturul, mis võimaldab kokkuleppeosalistel suurendada konkurentide kulusid järgneval kaubaturul), kui koostöös osalejate vahelised suhted on vertikaalsemad või üksteist täiendavad. Seetõttu tuleb turgude sulgemise võimalust kontrollida ainult olulise komponendi ühise tootmise ja alltöövõtukokkulepete korral (vt allpool).

3.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

86. Kui ei teki turgude sulgemisega kaasnevaid probleeme, ei kuulu mittekonkureerijate vahelised tootmiskokkulepped tavaliselt artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Sama kehtib ka kokkulepete suhtes, mille kohaselt seni oma tarbeks (suletud turu jaoks) valmistatud sisendeid või komponente ostetakse kolmandalt isikult alltöövõtu või ühepoolse spetsialiseerumise alusel, kui just ei ole tõendeid selle kohta, et seni oma tarbeks tootnud äriühing on alustanud tegutsemist kaubaturul kolmandatele isikutele suunatud müügiga ilma märkimisväärseid lisakulusid kandmata või riske võtmata, hoolimata suhteliste turuhindade väiksest, kuid pidevast muutumisest.

87. Isegi konkurentidevahelised tootmiskokkulepped ei pruugi kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Esiteks ei ole võimalik määratleda piirava konkurentsina koostööd ettevõtjate vahel, kes konkureerivad koostööga vahetult hõlmatud turuga tihedalt seotud turgudel, kui koostöö on ainus kaubanduslikult põhjendatud viis uuel turul tegutsemise alustamiseks, uue toote või teenuse turuletoomiseks või eriprojekti läbiviimiseks.

88. Teiseks on mõju kokkuleppeosaliste kui turule tarnijate konkureerivale käitumisele väga ebatõenäoline, kui väike osa kokkuleppeosaliste kogukuludest on ühine. Näiteks võib eeldada vähest kogukulude ühitamist, kui vähemalt kaks äriühingut lepivad kokku toota spetsialiseeritult/ühiselt vahetoodet, mis moodustab ainult väikse osa lõpptoote tootmiskuludest ja järelikult ka kogukuludest. Sama kehtib konkurentidevahelise alltöövõtukokkuleppe puhul, kus sisend, mida üks konkurent ostab teiselt konkurendilt, moodustab ainult väikse osa lõpptoote tootmiskuludest. Samuti võib vähest kogukulude ühitamist eeldada juhul, kui kokkuleppeosalised valmistavad ühiselt lõpptoodet, kuid koostöö moodustab ainult väikse osa lõpptoote kogutoodangust. Kui ühiselt valmistataksegi märkimisväärne osa, võivad ühitatud kogukulud olla sellegipoolest väiksed või mõõdukad, kui koostöö hõlmab kulukat turustamist vajavaid heterogeenseid tooteid.

89. Kolmandaks ei kuulu konkurentidevahelised alltöövõtukokkulepped artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui piirdutakse üksikmüügi ja -ostuga kaubandusturul ilma täiendavate kohustusteta ja ilma et need moodustaksid ühe osa kokkuleppeosaliste vahelistest laiematest kaubandussuhetest. [39]

3.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu kuuluvad kokkulepped

90. Kokkulepete, millega määratakse kindlaks selle osaliste turutarnete hinnad, piiratakse toodangut või jagatakse turud või tarbijarühmad, eesmärk on piirata konkurentsi ning need kuuluvad peaaegu alati artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. See ei kehti siiski järgmistel juhtudel:

- kui kokkuleppeosalised lepivad kokku toodangu osas, mis on vahetult seotud tootmiskokkuleppega (nt ühisettevõtte tootmisvõimsus ja -maht või allhanke teel saadud toodete kokkulepitud kogus), või

- kui ühistootmisettevõte, kes ka levitab valmistooteid, kehtestab kõnealuste toodete müügihinnad ning kui sellise ühisettevõtte hinnakehtestamise tagajärjeks on eri ülesannete ühendamine. [40]

Kummalgi juhul ei hinnata toodangut või hindu käsitlevat kokkulepet eraldi, vaid seoses ühisettevõtte üldmõjuga turul, et teha kindlaks artikli 81 lõike 1 kohaldatavus.

3.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

91. Tootmiskokkulepped, mida ei ole võimalik eespool esitatud tegurite põhjal iseloomustada selgelt piiravana või mittepiiravana, võivad kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse [41] ning neid tuleb analüüsida majanduskontekstis. See kehtib konkurentidevaheliste koostöökokkulepete suhtes, millega kaasneb kulude märkimisväärne ühitamine, kuid mis ei hõlma eespool kirjeldatud karme piiranguid.

3.3.2. Turuvõim ja -struktuurid

92. Analüüsi lähtepunktiks on kokkuleppeosaliste seisund asjaomasel turul (asjaomastel turgudel). See on tingitud asjaolust, et ilma turuvõimuta puudub tootmiskokkuleppe osalistel motivatsioon kooskõlastada oma konkureerivat käitumist tarnijatena. Teiseks, kui kokkuleppeosalistel ei ole turuvõimu, puudub mõju turukonkurentsile, hoolimata sellest, et kokkuleppeosalised kooskõlastavad oma käitumise.

93. Puudub absoluutne turuosa künnis, mis osutaks sellele, et tootmiskokkulepe tekitab teatava turuvõimu ja kuulub seega artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kuid kokkulepete suhtes, mis käsitlevad ühepoolset või vastastikust spetsialiseerumist ja ühistootmist, tehakse grupierand, kui need on sõlmitud kokkuleppeosaliste vahel, kelle ühendatud osa asjakohasel turul (asjakohastel turgudel) ei ületa 20 % ning kui muud spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi kohaldamise tingimused on täidetud. Seetõttu tuleb grupierandiga hõlmatud kokkulepete piiravat mõju analüüsida ainult sel juhul, kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on suurem kui 20 %.

94. Kokkulepped, mille suhtes ei kohaldata grupierandi määrust, vajavad üksikasjalikumat analüüsi. Lähtepunktiks on kokkuleppeosaliste turuseisund. Sellele järgneb tavaliselt kontsentratsioonimäär ja osalejate arv ning muud 1. peatükis kirjeldatud tegurid.

95. Analüüs hõlmab tavaliselt ainult koostööga vahetult seotud asjakohast turgu (asjakohaseid turge). Teatavatel asjaoludel, nt kui kokkuleppeosalistel on väga tugev ühine seisund eelnevatel või järgnevatel kaubaturgudel või koostööga vahetult hõlmatud turgudega muul viisil tihedalt seotud turgudel, võib olla siiski vajalik kõnealuste naaberturgude analüüs. Eelkõige kehtib see eelnevatel kaubaturgudel toimuva koostöö suhtes ettevõtjate vahel, kellel on tugev ühine seisund ka järgneval kaubaturul. Samamoodi tuleb võib-olla kontrollida turgude sulgemisega kaasnevaid probleeme, kui kokkuleppeosalistel eraldi on tugev seisund sisendi tarnijana või ostjana.

Kokkuleppeosaliste turuseisund, kontsentratsiooni määr, osalejate arv ja muud struktuuritegurid

96. Kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on suurem kui 20 %, tuleb hinnata tootmiskokkuleppe võimalikku mõju turule. Selles suhtes on olulisteks teguriteks turu kontsentratsioon ja turuosad. Mida suurem on kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa, seda suurem on asjaomase turu kontsentratsioon. Grupierandi saamiseks vajalikust turuosast mõõdukalt suurem turuosa ei pruugi siiski tähendada suurt kontsentratsioonimäära. Näiteks võib kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa olla pisut suurem kui 20 % mõõduka kontsentratsiooniga turul (HHI on väiksem kui 1800). Sel juhul on piirav mõju ebatõenäoline. Kuid kontsentreeritumal turul võib üle 20 % suurune turuosa koos muude teguritega põhjustada konkurentsi piiramise (vt ka näide 1 allpool). Sellegipoolest võib olukord muutuda, kui turg on väga dünaamiline ja seal hakkavad tegutsema uued osalejad ning turuseisundid muutuvad sageli.

97. Ühistootmise puhul võib olulise tähtsusega olla ka võrgustike mõju, st märkimisväärse arvu konkurentide vahelised seosed. Kontsentreeritud turul võib lisaseose tekkimine muuta tasakaalu ja sellisel turul on kokkumäng tõenäoline, isegi kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on märkimisväärne, kuid ikkagi mõõdukas (vt näide 2 allpool).

98. Teatavatel asjaoludel võib konkurentsiprobleeme põhjustada ka võimalike konkurentide vaheline koostöö. See on siiski nii ainult juhul, kui ühel turul tugev osaleja teeb koostööd näiteks tegeliku võimaliku uue turul osalejaga, kes on samasuguse toote või teenuse suur tarnija geograafilisel naaberturul. Võimaliku konkurentsi vähenemine tekitab konkreetseid probleeme, kui tegelik konkurents on juba nõrk ja konkurentsi põhiallikaks on oht, et turule võib tulla uusi osalejaid .

Koostöö eelnevatel kaubaturgudel

99. Kokkuleppeosaliste lõpptoote olulise komponendi või muu sisendi ühine tootmine võib mõjutada turgu negatiivselt teatavatel asjaoludel:

- turgude sulgemisega kaasnevad probleemid (vt näide 3 allpool), kui kokkuleppeosalistel on tugev seisund asjakohasel sisenditurul (vabaturg) ning kui suletud turult ei minda üle vabaturule ja vastupidi, koos kõnesoleva toote suhtelise hinna väikse, kuid pideva tõusuga,

- mõju levimine naaberturgudele (vt näide 4 allpool), kui sisend moodustab olulise osa kuludest ja kui kokkuleppeosalistel on tugev seisund lõpptoote järgneval kaubaturul.

Konkurentidevahelised alltöövõtukokkulepped

100. Analoogsed probleemid võivad tekkida siis, kui konkurent tellib lõpptoote jaoks olulise komponendi või muu sisendi konkurendilt alltöövõtu alusel. Sellel võivad olla järgmised tagajärjed:

- turgude sulgemisega kaasnevad probleemid, kui kokkuleppeosalistel on tugev seisund tarnijana või ostjana asjakohasel sisenditurul (vabaturg). Siis võib alltöövõtu tagajärjeks olla, et muud konkurendid ei suuda hankida kõnealust sisendit konkureeriva hinnaga või muud tarnijad ei suuda seda konkureerivalt tarnida, kui nad kaotavad suure osa nõudlusest,

- mõju levimine naaberturgudele, kui sisend moodustab olulise osa kuludest ja kui kokkuleppeosalistel on tugev seisund lõpptoote järgneval kaubaturul.

Spetsialiseerumiskokkulepped

101. Vastastikuse spetsialiseerumise kokkulepped, mille puhul on turuosad allpool grupierandi saamiseks vajalikku künnist, kuuluvad enamasti artikli 81 lõike 1 rakendusalasse ja neid tuleb turgude osadeks jagamise ohtu silmas pidades hoolikalt kontrollida (vt näide 5 allpool).

3.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

3.4.1. Majanduslik kasu

102. Enamiku kõige levinumate tootmiskokkuleppeliikide puhul võib eeldada, et need toovad majanduslikku kasu mastaabi- ja mitmekülgsussäästu näol või paremate tootmistehnoloogiate näol, kui neid ei kasutata hindade kindlaksmääramise, toodangu piiramise või turu ja klientide jaotamise vahendina. Sellistel tingimustel tundub põhjendatuna teha erand selliste kokkulepete suhtes, mille tulemuseks on konkurentsi piiramine turuosa künniseni, millest allpool võib artikli 81 lõike 3 kohaldamisel üldiselt eeldada, et tootmiskokkulepete positiivne mõju kaalub üles negatiivse konkurentsimõju. Seetõttu tehakse ühepoolset või vastastikust spetsialiseerumist ja ühistootmist käsitlevate kokkulepete suhtes grupierand (spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määrus), kui need ei sisalda karme piiranguid (vt artikkel 5) ning kui need on sõlmitud kokkuleppeosaliste vahel, kelle ühendatud osa asjakohasel turul (asjakohastel turgudel) ei ületa 20 %.

103. Kokkulepete puhul, mille suhtes grupierandit ei tehta, peavad kokkuleppeosalised tõendama tootmise parandamist või muud tõhustamist. Arvesse ei saa võtta tõhustamist, millest saavad kasu ainult kokkuleppeosalised, ega kulude kokkuhoidu, mis on tingitud toodangu vähendamisest või turu jaotamisest.

3.4.2. Vältimatus

104. Eespool kirjeldatud majandusliku kasu saavutamiseks vajalikest piirangutest suuremate piirangutega ei nõustuta. Näiteks ei tohiks piirata kokkuleppeosaliste konkureerivat käitumist väljapoole koostööd jääva toodangu suhtes.

3.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

105. Erandit ei tehta, kui kokkuleppeosalistele on antud võimalus kõrvaldada konkurents märkimisväärse osa kõnealuste toodete suhtes. Kui ettevõtja valitseb turgu või hakkab seal valitsevaks muutuma tootmiskokkuleppe tagajärjel, ei või põhimõtteliselt teha erandit kokkuleppe suhtes, millel artikli 81 tähenduses on konkurentsivastane mõju. Seda tuleb analüüsida asjakohasel turul, kuhu koostööga hõlmatud tooted kuuluvad, ning võimalikel naaberturgudel.

3.5. Näited

Ühistootmine

106. Järgmised kaks näidet käsitlevad konkurentsiprobleemide oletatavaid põhjuseid asjakohasel turul, kuhu ühiselt valmistatavad tooted kuuluvad.

107. Näide 1

Olukord: Kaks põhilise keemiatoote X tarnijat A ja B otsustavad ehitada ühisettevõtte haldusalasse jääva uue tootmisettevõtte. See ettevõte hakkab tootma umbes 50 % nende kogutoodangust. X on homogeenne toode ja seda ei saa teiste toodetega asendada, st et ta moodustab oma asjakohase turu. Kõnealune turg on üsna muutumatu. Kokkuleppeosalised ei suurenda oma kogutoodangut märkimisväärselt, vaid sulgevad kaks vana tehast ja viivad tootmisvõimsuse üle uude ettevõttesse. A-l ja B-l mõlemal on 20 % suurune turuosa. On veel kolm märkimisväärset tarnijat, kellel kõigil on 10–15 % suurune turuosa, ja mitu väiksemat turul osalejat.

Analüüs: On tõenäoline, et kõnesolev ühisettevõte mõjutab kokkuleppeosaliste konkureerivat käitumist, kuna tegevuse kooskõlastamine annab neile märkimisväärse turuvõimu, kui mitte isegi turgu valitseva seisundi. Tõsine piirav mõju turul on tõenäoline. Tõhususe suurenemine, mis võib kaaluda üles kõnealuse mõju, on ebatõenäoline juhul, kui ei ole võimalik eeldada toodangu märgatavat suurenemist.

108. Näide 2

Olukord: Kaks tarnijat A ja B moodustavad ühistootmisettevõtte samal asjakohasel turul, nagu on kirjeldatud näites 1. Kõnealune ühisettevõte toodab ka 50 % kokkuleppeosaliste kogutoodangust. A-l ja B- l on mõlemal 15 % suurune turuosa. Turul on veel kolm osalejat: C 30 % suuruse turuosaga, D 25 % suuruse turuosaga ja E 15 % suuruse turuosaga. B-l on juba ühistootmisettevõte E-ga.

Analüüs: Käesoleval juhul iseloomustavad turgu väga vähesed osalejad ja üsna sümmeetrilised struktuurid. Kõnealuse ühisettevõttega luuakse täiendav seos turul osalejate vahel. A ja B tegevuse kooskõlastamine suurendab tegelikult kontsentratsiooni veelgi ning seob E ka A ja B-ga. Sellisel koostööl võib olla tõsine piirav mõju ja – nagu ka näites 1 – ei ole võimalik eeldada suurt tõhususe suurenemist.

109. Näide 3 käsitleb samuti asjakohast turgu, kuhu kuuluvad ühiselt valmistatavad tooted, kuid selles osutatakse muude kriteeriumide kui turuosa tähtsusele (näiteks üleminek suletult turu jaoks ettenähtud tootmiselt vabaturu jaoks ettenähtud tootmisele ja vastupidi).

110. Näide 3

Olukord: A ja B asutavad ühistootmisettevõtte vahetoote X tootmiseks, kujundades ümber olemasolevad tehased. Ühisettevõte müüb toodet X ainult A-le ja B-le. See moodustab 40 % A toodetud X kogutoodangust ja 50 % B sama toote toodangust. A ja B valmistavad toodet X oma tarbeks ning tarnivad seda ka vabaturu jaoks. A osakaal toote X tööstuslikus kogutoodangus on 10 %, B osa ulatub 20 %-ni ja ühisettevõtte osakaal on 14 %. Vabaturul on A ja B osakaal vastavalt 25 % ja 35 %.

Analüüs: Olenemata kokkuleppeosaliste tugevast seisundist vabaturul ei tohi koostöö kõrvaldada tõhusat konkurentsi toote X turul, kui suletud turult vabaturule ja vastupidi ülemineku kulud on väiksed. Ainult väga kiire üleminek tasakaalustaks suure 60 % suuruse turuosa. Vastasel juhul kaasneksid kõnealuse tootmisettevõttega tõsised konkurentsiprobleemid, mida ei kaalu üles isegi märgatav majanduslik kasu.

111. Näide 4 käsitleb olulise vahetootega seotud koostööd, millel on mõju järgnevale kaubaturule.

112. Näide 4

Olukord: A ja B asutavad ühistootmisettevõtte vahetoote X tootmiseks. Nad sulgevad oma tehased, mis seni on valmistanud toodet X, ja katavad toote X vajadused ainult kõnealusest ühisettevõttest. Vahetoode moodustab 50 % lõpptoote Y kogukuludest. A-l ja B-l on mõlemal 20 % suurune osakaal toote Y turul. On veel kaks märkimisväärset toote Y tarnijat, kellel on 15 % suurune turuosa, ning mitu väiksemat konkurenti.

Analüüs: Siin on kulud suurel määral ühitatud; peale selle saavutavad kokkuleppeosalised turuvõimu, kooskõlastades oma käitumise toote Y turul. Kõnealuse juhtumiga kaasnevad konkurentsiprobleemid ja hindamine on peaaegu samasugune nagu näites 1, kuigi koostööd tehakse eelneval kaubaturul.

Vastastikune spetsialiseerumine

113. Näide 5

Olukord: A ja B mõlemad valmistavad ja tarnivad homogeenseid tooteid X ja Y, mis kuuluvad eri turgudele. A turuosa toote X puhul on 28 % ja toote Y puhul 10 %. B turuosa toote X puhul on 10 % ja toote Y puhul 30 %. Mastaabisäästu tõttu sõlmivad nad vastastikuse spetsialiseerumise kokkuleppe, mille kohaselt toodab A tulevikus ainult toodet X ja B toodab ainult toodet Y. Tänu toodete homogeensusele on levitamiskulud väiksemad. On veel kaks tooteid X ja Y valmistavat tarnijat, kellel mõlemal on umbes 15 % suurune turuosa ning ülejäänud tarnijatel on 5–10 % suurune turuosa.

Analüüs: Kulud on eriti suurel määral ühitatud, ainult suhteliselt väiksed levitamiskulud jäävad mõlemale eraldi. Sellest tulenevalt jääb konkurentsile väga vähe ruumi. Kokkuleppeosalised saavutavad turuvõimu, kooskõlastades oma käitumise toodete X ja Y turul. Lisaks on tõenäoline, et A tarned toote Y turule ja B tarnedtoote X turule vähenevad aja jooksul. Kõnealuse juhtumiga kaasnevad konkurentsiprobleemid, mida tõenäoliselt ei kaalu üles mastaabisääst.

Olukord võib muutuda, kui tooted X ja Y oleksid heterogeensed tooted, mille puhul on turustamis- ja levitamiskulude osa väga suur (nt 65–70 % kogukuludest). Kui edukas konkureerimine eeldab veel ka diferentseeritud toodete täieliku valiku pakkumist, on ebatõenäoline, et üks kokkuleppeosaline või mõlemad osalised kui toote X ja/või toote Y tarnijad lahkuvad turult. Sel juhul võivad olla erandi saamise kriteeriumid täidetud (tingimusel et kokkuhoid on märgatav), olenemata suurtest turuosadest.

Konkurentidevaheline alltöövõtt

114. Näide 6

Olukord: A ja B on konkurendid lõpptoote X turul. A-l on 15 % suurune turuosa, B-l 20 % suurune turuosa. Mõlemad toodavad ka vahetoodet Y, mis on toote X tootmise sisend, kuid mida kasutatakse ka muude toodete tootmiseks. See moodustab 10 % toote X kuludest. A toodab toodet Y ainult sisetarbimiseks, samal ajal kui B müüb toodet Y ka kolmandatest isikutest klientidele. Tema toote Y turuosa on 10 %. A ja B sõlmivad alltöövõtukokkuleppe, mille kohaselt A ostab 60 % toote Y vajadustest B-lt. Ta jätkab ettevõttesiseselt 40 % vajaduste tootmist, et mitte kaotada toote Y tootmisega seotud oskusteavet.

Analüüs: Et A on tootnud toodet Y ainult sisetarbimiseks, tuleb kõigepealt analüüsida, kas A on tegelikult võimalik turule tulija, müümaks toodet Y kolmandatele isikutele. Kui see nii ei ole, ei piira kokkulepe konkurentsi toote Y suhtes. Mõju levimine toote X turule on samuti ebatõenäoline, pidades silmas kokkuleppega kaasnevate kulude vähest ühitamist.

Kui A-d saaks käsitleda tegeliku võimaliku tulijana kolmandatele isikutele müüdava toote Y turule, tuleks arvesse võtta B turuseisundit toote Y turul. Et B turuosa on suhteliselt väike, ei muutuks analüüsi tulemus.

4. OSTUKOKKULEPPED

4.1. Mõiste

115. Käesolevas peatükis keskendutakse toodete ühist ostmist käsitlevatele kokkulepetele. Ühiselt võib osta ühiselt kontrollitav äriühing või äriühing, kus paljudel ettevõtjatel on väike osalus, või ühiselt võidakse osta kokkuleppe või isegi lõdvema koostöövormi alusel.

116. Ostukokkulepped sõlmivad sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, et saavutada suuremate konkurentidega samalaadseid mahtusid ja allahindlusi. Seetõttu on sellised väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahelised kokkulepped tavaliselt konkurentsi toetavad. Kui nendega kaasneb isegi mõõdukas turuvõim, kaalub selle üles mastaabisääst, tingimusel et kokkuleppeosalised tegelikult ühendavad mahu.

117. Ühisostmine võib olla seotud horisontaal- ja vertikaalkokkulepetega. Sel juhul on vajalik kaheetapiline analüüs. Kõigepealt tuleb hinnata horisontaalkokkuleppeid kooskõlas käesolevates suunistes kirjeldatud põhimõtetega. Kui selline hindamine viib järeldusele, et konkurentidevaheline koostöö ostmise valdkonnas on vastuvõetav, on vaja täiendavat hindamist selleks, et kontrollida tarnijate või üksikmüüjatega sõlmitud vertikaalkokkuleppeid. Viimati nimetatud hindamise korral järgitakse grupierandi määruse eeskirju ja vertikaalseid piiranguid käsitlevaid suuniseid. [42]

118. Näitena võib tuua ühenduse, mille rühm jaemüüjaid moodustab toodete ühise ostmise jaoks. Ühenduste liikmete vahel sõlmitud horisontaalkokkuleppeid või ühenduste tehtud otsuseid tuleb kõigepealt hinnata horisontaalkokkuleppena kooskõlas käesolevate suunistega. Ainult juhul, kui kõnealune hinnang on positiivne, on asjakohane hinnata ühenduse ja üksikliikmete või ühenduse ja tarnijate vahelisi vertikaalkokkuleppeid. Kõnealuste kokkulepete suhtes kohaldatakse teatavas mahus vertikaalsetepiirangute suhtes tehtavat grupierandit. [43] Kokkuleppeid, mis jäävad väljapoole vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi rakendusala, ei loeta ebaseaduslikuks, kuid neid võib olla tarvis üksikult kontrollida.

4.2. Asjakohased turud

119. Ühisostmine võib mõjutada kahte järgmist turgu. Esiteks koostööga vahetult seotud turgu või turge, st asjakohast ostuturgu (asjakohaseid ostuturge). Teiseks müügiturgu (-turge), st järgnevat kaubaturgu (järgnevaid kaubaturge), kus ühises ostmises osalejad tegutsevad aktiivselt müüjatena.

120. Asjakohaste ostuturgude määratlemisel järgitakse põhimõtteid, mida on kirjeldatud komisjoni teatises asjakohase turu mõiste kohta, ja konkurentsipiirangute kindlaksmääramisel lähtutakse asendatavuse mõistest. Ainus erinevus võrreldes müügiturgude määratlusega on see, et asendatavus tuleb määratleda tarnimise, mitte nõudluse seisukohast. See tähendab seda, et ostjatega seotud konkurentsipiirangute kindlaksmääramisel on otsustavaks tarnijate võimalused. Näiteks võib nende analüüsimisel uurida tarnijate reaktsiooni väikesele, kuid kestvale hinnalangusele. Kui turg on määratletud, võib turuosa arvutada protsendimäärana, mille asjaomaste isikute ostud moodustavad ostetud toote või teenuse kogumüügist asjakohasel turul.

121. Näide 1

Rühm autotootjaid lepib kokku osta ühiselt toodet X. Ühiselt ostetakse 15 ühikut toodet X. Kokku müüakse autotootjatele 50 ühikut toodet X. Toodet X müüakse ka muude toodete kui autode valmistajatele. Kokku müüakse 100 ühikut toodet X. Seega on kõnealuse rühma osakaal (ostu)turul 15 %.

122. Kui kokkuleppeosalised on lisaks ka konkurendid vähemalt ühel ostuturul, on kõnealused turud hindamisel samuti asjakohased. Konkurentsipiirangud on kõnealustel turgudel tõenäolisemad, kui kokkuleppeosalised saavutavad turuvõimu oma käitumise kooskõlastamise kaudu ja kui märkimisväärne osa nende kogukuludest on ühine. Näiteks on see nii juhul, kui samal asjakohasel jaemüügiturul (samadel asjakohastel jaemüügiturgudel) aktiivselt tegutsevad jaemüüjad ostavad ühiselt märkimisväärse osa toodetest, mida nad pakuvad edasimüügiks. Samuti võib see nii olla juhul, kui konkureerivad lõpptoote valmistajad ja müüjad ostavad ühiselt suure osa oma toodangust. Müügiturgude määratlemisel tuleb kohaldada meetodeid, mida on kirjeldatud komisjoni teatises asjakohase turu mõiste kohta.

4.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

4.3.1. Kokkuleppe olemus

4.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

123. Oma olemuse tõttu sõlmitakse ühisostukokkulepped vähemalt ostuturgudel omavahel konkureerivate äriühingute vahel. Kui koostööd teevad konkureerivad ostjad, kes ei tegutse aktiivselt samale asjakohasele turule järgneval kaubaturul (nt jaemüüjad, kes tegutsevad aktiivselt erinevatel geograafilistel turgudel ja neid ei saa käsitleda tegelike võimalike konkurentidena), kohaldatakse harva artikli 81 lõiget 1, kui kokkuleppeosalistel ei ole just väga tugevat seisundit ostuturgudel, mida võiks kasutada teiste vastavatel müügiturgudel osalejate konkurentsivõime kahjustamiseks.

4.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu kuuluvad kokkulepped

124. Ostukokkulepped kuuluvad oma olemuselt artikli 81 lõike 1 rakendusalasse ainult juhul, kui koostöö tegelik eesmärk ei ole ühisostmine, vaid seda kasutatakse varjatud kartellis osalemiseks, s.o hindade keelatud kinnitamiseks, toodangu piiramiseks või turu jaotamiseks.

4.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

125. Enamikku ostukokkuleppeid tuleb analüüsida õiguslikus ja majanduslikus kontekstis. Analüüs peab hõlmama ostu- ja müügiturge.

4.3.2. Turuvõim ja -struktuurid

126. Analüüsi lähtepunktina uuritakse kokkuleppeosaliste ostujõudu. Ostujõudu võib eeldada juhul, kui ostukokkulepe hõlmab piisavalt suure osa ostuturu kogumahust, nii et hindu on võimalik alandada allapoole konkurentsivõimelist taset või turg võidakse sulgedakonkureerivatele ostjatele. Suur ostujõud turu tarnijate suhtes võib põhjustada selliseid ebatõhususi nagu kvaliteedi langus, uuendusalaste jõupingutuste vähenemine või tarnimine täielikult allpool optimaalset taset. Esmased ostujõuga seotud probleemid on siiski asjaolud, et madalamad hinnad ei pruugi kanduda järgmiste kaubaturgude klientidele ja et see võib põhjustada ostjate konkurentide kulude suurenemist müügiturgudel, kuna tarnijad püüavad korvata ühele kliendirühmale tehtud hinnaalandusi sellega, et suurendavad hindu teiste klientide suhtes, või konkurentidele on tõhusad tarnijad vähem kättesaadavad. Sellest tulenevalt iseloomustavad ostu- ja müügiturge järgmised vastastikused mõjud.

Ostu- ja müügiturgude vastastikune mõju

127. Konkureerivate ostjate koostöö võib tekkiva ostujõu tõttu märgatavalt piirata konkurentsi. Kuigi ostujõu tekkimise tagajärjeks võivad olla madalamad hinnad tarbijate jaoks, ei ole ostujõud alati konkurentsi toetav ja võib teatavatel asjaoludel seda isegi negatiivselt mõjutada.

128. Esiteks ei saa ostujõu rakendamisest tulenevaid madalamaid ostukulusid käsitleda konkurentsi toetavana, kui ostjatel koos on võim müügiturgudel. Sel juhul ei kandu kulude kokkuhoid tõenäoliselt üle tarbijatele. Mida suurem on kokkuleppeosaliste ühine võim müügiturgudel, seda suurem on nende motivatsioon kooskõlastada oma käitumine müüjatena. See võib olla hõlpsam, kui kokkuleppeosalised suudavad ühise ostmise kaudu oma kulud suurel määral ühitada. Kui näiteks rühm suuri jaemüüjaid ostab suure osa oma toodetest koos, on suur osa nende kogukuludest ühine. Seetõttu võib ühisostmisel olla suhteliselt samasugune negatiivne mõju nagu ühistootmisel.

129. Teiseks võib võim müügiturgudel tekkida või see võib suureneda tänu ostujõule, mida kasutatakse turgude sulgemiseks konkurentidele või nende kulude suurendamiseks. Ühe kliendirühma märkimisväärne ostujõud võib põhjustada turgude sulgemise konkureerivatele ostjatele, piirates nende juurdepääsu tõhusatele tarnijatele. Samuti võib see põhjustada konkurentide kulude suurenemise, kuna tarnijad püüavad korvata ühele kliendirühmale tehtud hinnaalandusi sellega, et suurendavad hindu teiste klientide suhtes (nt jaemüüjatele tarnijate diskrimineerivad hinnavähendid). See on võimalik ainult juhul, kui ostuturgude tarnijatel on samuti teatav turuvõim. Mõlemal juhul võib ostujõud konkurentsi müügiturgudel veelgi piirata.

130. Puudub absoluutne künnis, mis osutaks sellele, et ostukoostöö tekitab teatava turuvõimu ja kuulub seega artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Enamikul juhtudel on turuvõimu olemasolu siiski ebatõenäoline, kui kokkuleppeosaliste ühendatud osa ostuturul või -turgudel on väiksem kui 15 % ja ühendatud osa müügiturul või turgudel on väiksem kui 15 %. Igal juhul on turuosa tasandil tõenäoline, et kõnealune kokkuleppe vastab artikli 81 lõike 3 kohaldamise allpool selgitatud tingimustele.

131. Kõnesolevast künnisest suurem turuosa ei tõenda automaatselt seda, et negatiivse mõju põhjuseks on koostöö, kuid ühisostukokkuleppe mõju turule on vaja üksikasjalikumalt hinnata, k.a selliseid tegureid nagu turu kontsentratsioon ja tugevate tarnijate võimalik tasakaalustav võim. Ühisostmine, mis hõlmab kokkuleppeosalisi, kelle ühendatud turuosa kontsentreeritud turul on märgatavalt suurem kui 15 %, kuulub tõenäoliselt artikli 81 lõike 1 rakendusalasse ning kokkuleppeosalised peavad osutama tõhususele, mis võib üles kaaluda piirava mõju.

4.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

4.4.1. Majanduslik kasu

132. Ostukokkulepped võivad anda majanduslikku kasu, näiteks mastaabisäästu tellimisel või transportimisel, mis võib üles kaaluda piirava mõju. Kui kokkuleppeosalistel koos on märkimisväärne ostu- või müügijõud, tuleb tõhususe küsimust hoolikalt kontrollida. Kulude kokkuhoidu, mis tuleneb üksnes võimu rakendamisest ja millest ei saa kasu tarbijad, arvesse ei võeta.

4.4.2. Vältimatus

133. Ostukokkulepetele ei tehta erandit, kui nendega kehtestatakse piirangud, mis ei ole eespool nimetatud kasu saavutamise seisukohast vältimatud. Kohustus osta ainult koostöö kaudu võib olla teatavatel juhtudel vältimatu selleks, et saavutada mastaabisäästu realiseerimiseks vajalikku mahtu. Sellist kohustust tuleb siiski hinnata igal üksikul juhul eraldi.

4.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

134. Erandit ei tehta, kui kokkuleppeosalistele on antud võimalus kõrvaldada konkurents märkimisväärse osa kõnealuste toodete suhtes. Hinnang peab hõlmama ostu- ja müügiturge. Lähtepunktina võib kasutada kokkuleppeosaliste ühendatud turuosi. Seejärel on vaja hinnata, kas kõnealused turuosad viitavad turgu valitsevale seisundile ja kas on mingeid selliseid kergendavaid asjaolusid nagu tarnijate tasakaalustav võim ostuturgudel või võimalikud müügiturgudele tulijad. Kui ettevõtja valitseb ostu- või müügiturgu või hakkab seal valitsevaks muutuma ostukokkuleppe tagajärjel, ei või põhimõtteliselt teha erandit kokkuleppe suhtes, millel artikli 81 tähenduses on konkurentsivastane mõju.

4.5. Näited

135. Näide 2

Olukord: Kaks tootjat A ja B otsustavad osta ühiselt komponenti X. Nad on konkurendid oma müügiturul. Nende ost kokku moodustab 35 % toote X kogumüügist EMPs, mida peetakse asjakohaseks geograafiliseks turuks. On veel kuus tootjat (A ja B konkurendid müügiturul), kellele kuulub ülejäänud 65 % ostuturust; ühe turuosa on 25 %, teistel märgatavalt vähem. Tarnimine on üsna kontsentreeritud, kui komponendil X on kuus tarnijat, kellest kahel on kummalgi 30 % suurune turuosa ja ülejäänutel 10–15 % suurune turuosa (HHI on 2300–2500). Müügiturul on A ja B saavutanud 35 % suuruse ühendatud turuosa.

Analüüs: Kokkuleppeosaliste võimu tõttu müügiturul ei pruugi kulude kokkuhoiust saadav kasu üle kanduda lõpptarbijatele. Peale selle võib ühisostmine suurendada kokkuleppeosaliste väiksemate konkurentide kulusid, kuna kaks võimsat tarnijat korvavad tõenäoliselt kõnealusele rühmale tehtud hinnaalandused sellega, et tõstavad hindu väiksemate klientide suhtes. Selle tagajärjel võib järgneva kaubaturu kontsentratsioon suureneda. Peale selle võib koostöö põhjustada tarnijate edasist kontsentreerumist, kuna väiketarnijad, kes juba võib-olla töötavad optimaalsel tasemel või allpool seda, võidakse äritegevusest välja tõrjuda, kui nad ei suuda hindu rohkem alandada. Sellise olukorra tagajärjeks on tõenäoliselt konkurentsi märkimisväärne piiramine, mida ei pruugi üles kaaluda mahtude ühendamisega kaasnev tõhususe suurenemine.

136. Näide 3

Olukord: 150 väikest jaemüüjat sõlmivad kokkuleppe ühisostuorganisatsiooni loomise kohta. Nad on kohustatud ostma miinimumkoguse kõnealuse organisatsiooni kaudu, mis moodustab ligikaudu 50 % kõigi jaemüüjate kogukuludest. Jaemüüjad on võimelised ostma organisatsiooni kaudu rohkem kui miinimumkoguse ja nad võivad osta ka koostööväliselt. Neil on kõigil ostu- ja müügiturgudel 20 % suurune ühendatud turuosa.A ja B on kaks suurt konkurenti, kusjuures A osakaal kõigil asjaomastel turgudel on 25 % ja B-l 35 %. Ülejäänud väiksemad konkurendid on moodustanud ka osturühma. Kõnealused 150 jaemüüjat saavutavad kokkuhoiu mahu ja ostuülesannete märkimisväärse osa ühendamisega.

Analüüs:Jaemüüjatel võib õnnestuda ühitada suur osa kulusid, kui nad ostavad koos rohkem kui kokkulepitud miinimummaht. Koos on neil siiski ainult mõõdukas seisund ostu- ja müügiturul. Lisaks annab koostöö mõningast mastaabisäästu. Kõnealuse koostöö suhtes tehakse tõenäoliselt erand.

137. Näide 4

Olukord: Kaks selvehallide ketti sõlmivad kokkuleppe osta ühiselt tooteid, mis moodustavad ligikaudu 50 % nende kogukuludest. Kokkuleppeosalistel on eri tootekategooriate asjakohastel ostuturgudel 25–40 % suurused turuosad ja asjakohasel müügiturul (eeldusel, et on ainult üks asjaomane geograafiline turg) on neil 40 % suurune turuosa. On veel viis olulist jaemüüjat, kellel kõigil on 10–15 % suurune turuosa. Turule tulek ei ole tõenäoline.

Analüüs: On tõenäoline, et selline ühisostukokkulepe mõjutab kokkuleppeosaliste konkureerivat käitumist, kuna tegevuse kooskõlastamine annab neile märkimisväärse turuvõimu. Eelkõige kehtib see juhul, kui turule tulijaid on vähe. Motivatsioon kooskõlastada oma käitumine on suurem, kui kulud on ühesugused. Kokkuleppeosaliste samalaadsed marginaalid lisavad soovi ühtlustada hindu. Kui tõhusus saavutataksegi koostöö kaudu, ei ole erandi saamine suure turuvõimu tõttu tõenäoline.

138. Näide 5

Olukord: Viis väikest ühistut sõlmivad kokkuleppe ühisostuorganisatsiooni loomise kohta. Nad on kohustatud ostma miinimumkoguse kõnealuse organisatsiooni kaudu. Kokkuleppeosalised on võimelised ostma organisatsiooni kaudu rohkem kui miinimumkoguse, kuid nad võivad osta ka koostööväliselt. Kõigil kokkuleppeosalistel on 5 % suurune osakaal ostu- ja müügiturgudel, mille tulemusena on neil 25 % suurune ühendatud turuosa. On veel kaks olulist jaemüüjat, kellel on 20–25 % suurune turuosa, ning mitu väiksemat jaemüüjat, kelle turuosa jääb alla 5 %.

Analüüs: Tänu ühisostuorganisatsiooni loomisele saavutavad kokkuleppeosalised ostu- ja müügiturgudel tõenäoliselt sellise seisundi, mis võimaldab neil konkureerida kahe suurima jaemüüjaga. Peale selle on tõenäoline, et tänu kõnealuse kahe samalaadse turuseisundiga osaleja olemasolule kantakse kokkuleppega saavutatav tõhusus üle tarbijatele. Sel juhul tehakse kokkuleppe suhtes tõenäoliselt erand.

5. KAUPLEMISKOKKULEPPED

5.1. Mõiste

139. Käesolevas jaotises käsitletavad kokkulepped hõlmavad toodete müügi, levitamise või müügiedenduse alal tegutsevate konkurentide vahelist koostööd. Kõnealuste kokkulepete ulatus võib suuresti erineda sõltuvalt koostööga hõlmatud turundusülesannetest. Üheks äärmuseks on ühismüük, mis tähendab kõigi toote müügiga seotud kaubanduslike aspektide, k.a hinna ühist kindlaksmääramist. Teiseks äärmuseks on piiritletumad kokkulepped, mis käsitlevad ainult üht konkreetset turundusülesannet, näiteks levitamist, hooldamist või reklaami.

140. Kõige olulisemad kõnealustest piiritletumatest kokkulepetest tunduvad olevat levitamiskokkulepped. Kõnesolevate kokkulepete suhtes kohaldatakse üldiselt grupierandi määrust ja vertikaalseid piiranguid käsitlevaid suuniseid, kui kokkuleppeosalised ei ole tegelikud ega võimalikud konkurendid. Sel juhul hõlmab grupierandi määrus ainult konkurentidevahelisi mittevastastikuseid vertikaalkokkuleppeid, kui a) ostja ja tema sidusettevõtjate aastakäive ei ületa 100 miljonit eurot, b) tarnija on toodete valmistaja ja turustaja ning ostja on turustaja, kes ei valmista kokkuleppega hõlmatud toodetega konkureerivaid tooteid, või c) tarnija osutab teenuseid mitmel kaubandustasandil, samal ajal kui ostja ei osuta konkureerivaid teenuseid sellel kaubandustasandil, kus ta ostab kokkuleppega hõlmatud teenuseid. [44] Kui konkurendid lepivad kokku turustada oma tooteid vastastikusel alusel, on teatavatel juhtudel võimalik, et kokkulepete eesmärgiks või tulemuseks on turgude osadeks jagamine osaliste vahel või need võivad viia kokkumänguni. Sama kehtib teatava suuruse ületavate konkurentide vaheliste mittevastastikuste kokkulepete suhtes. Seega tuleb kõnealuseid kokkuleppeid hinnata kõigepealt allpool kehtestatud põhimõtete kohaselt. Kui selline hindamine viib järeldusele, et konkurentidevaheline koostöö levitamise valdkonnas on põhimõtteliselt vastuvõetav, on vaja täiendavat hindamist selleks, et uurida kõnesolevates kokkulepetes sisalduvaid vertikaalseid piiranguid. Hindamisel tuleb tugineda vertikaalseid piiranguid käsitlevates suunistes kehtestatud põhimõtetele.

141. Seejärel tuleks eristada kokkuleppeid, kus osalised lepivad kokku ainult ühiskauplemise suhtes, ning kokkuleppeid, kus kauplemine on seotud mõne muu koostöövormiga. Näiteks võib see olla nii ühistootmise või ühisostmise korral. Kõnealuseid kokkuleppeid hinnatakse nii nagu nimetatud koostööliike.

5.2. Asjakohased turud

142. Hindamaks koostöös osalejate konkurentsisuhteid, tuleb kõigepealt määratleda koostööga vahetult seotud asjakohane toode ja geograafiline turg (geograafilised turud), st turg või turud, kuhu kokkuleppega hõlmatud tooted kuuluvad. Teiseks võib üht turgu käsitlev kauplemiskokkulepe mõjutada osaliste konkureerivat käitumist koostööga vahetult hõlmatud turuga tihedalt seotud naaberturul.

5.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

5.3.1. Kokkuleppe olemus

5.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

143. Käesoleva jaotisega hõlmatud kauplemiskokkulepped kuuluvad konkurentsieeskirjade rakendusalasse ainult juhul, kui kokkuleppeosalised on konkurendid. Kui kokkuleppeosalised ei ole selged konkurendid kokkuleppega hõlmatud toodete või teenuste suhtes, ei saa kõnealuse kokkuleppe puhul tekkida horisontaalseid konkurentsiprobleeme. Kokkulepe võib siiski kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui see sisaldab selliseid vertikaalseid piiranguid nagu näiteks passiivse müügitegevuse piirangud, edasimüügihinna säilitamine jne. Sama kehtib ka juhul, kui kauplemisalane koostöö on objektiivselt vajalik selleks, et võimaldada ühel osalisel minna turule, kuhu ta üksinda ei oleks pääsenud näiteks sellega seotud kulude tõttu. Erijuhtumi moodustavad konsortsiumikokkulepped, mis võimaldavad hõlmatud äriühingutel teha usutavaid pakkumisi projektidele, mida nad üksikult ei oleks olnud suutelised täitma või mille kohta pakkumist esitama. Kuna nad seepärast ei ole võimalikud konkurendid pakkumise osas, konkurentsi ei piirata.

5.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu alati kuuluvad kokkulepped

144. Konkurentidevahelise kauplemiskokkuleppe puhul on põhiliseks konkurentsiprobleemiks hinna kehtestamine. Ühismüügiga piirduvate kokkulepete eesmärgiks ja tulemuseks on tavaliselt konkureerivate tootjate hinnapoliitika kooskõlastamine. Sel juhul ei kõrvalda nad mitte ainult hinnakonkurentsi kokkuleppeosaliste vahel, vaid piiravad ka osaliste poolt tellimuste jaotamise süsteemi raames tarnitavate toodete mahtu. Seetõttu piiravad need kokkuleppeosaliste vahelist konkurentsi tarnimisel ja ostjate valikut ning kuuluvad artikli 81 lõike 1 rakendusalasse.

145. See hinnang ei muutu, kui kokkulepe ei ole ainuõiguslik. Artikli 81 lõiget 1 kohaldatakse ka juhul, kui kokkuleppeosalistel on vaba voli müüa kokkuleppeväliselt, kui võib eeldada, et kokkuleppe tulemuseks on osaliste kehtestatavate hindade üldine kooskõlastamine.

5.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

146. Seoses kauplemiskokkulepetega, mis ei sisalda ühismüüki, on kaks põhilist probleemi. Kõigepealt see, et ühiskauplemine võimaldab kindlasti vahetada tundlikku äriteavet eelkõige turundusstrateegia ja hinnakujunduse kohta. Teiseks see, et sõltuvalt kauplemistegevuse kulustruktuurist võib suur osa kokkuleppeosaliste lõppkuludest olla ühine. Selle tagajärjel võidakse piirata hinnakonkurentsi tegelikku ulatust lõplikul müügitasandil. Seetõttu võivad ühiskauplemiskokkulepped kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui need võimaldavad vahetada tundlikku äriteavet või kui need mõjutavad suurt osa kokkuleppeosaliste lõppkuludest.

147. Erinevatel geograafilistel turgudel aktiivselt tegutsevate konkurentide vahelise levitamiskorralduse eriprobleem on see, et see võib viia turgude osadeks jagamiseni või seda võidakse selleks kasutada. Toodete vastastikust jaotamist käsitlevate kokkulepete korral jagavad kokkuleppeosalised turud või kliendid ning kõrvaldavad omavahelise konkurentsi. Seda liiki kokkuleppe hindamisel on põhiküsimus see, kas kõnealune kokkulepe on objektiivselt vajalik, et selle osalised pääseksid üksteise turule. Kui see on nii, siis ei tekita kokkulepe horisontaalseid konkurentsiprobleeme. Levitamiskokkulepe võib siiski kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui see sisaldab selliseid vertikaalseid piiranguid nagu näiteks passiivse müügitegevuse piirangud, edasimüügihinna säilitamine jne. ui kokkulepe ei ole objektiivselt vajalik selleks, et selle osalised pääseksid üksteise turule, kuulub see artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Kui kokkulepe ei ole vastastikune, on turgude osadeks jagamise oht väiksem. On siiski vaja hinnata, kas mittevastastikune kokkulepe on aluseks vastastikusele arusaamale mitte tungida üksteise turule või kas sellega kontrollitakse imporditurule juurdepääsu või seal konkureerimist.

5.3.2. Turuvõim ja -struktuur

148. Nagu eespool märgitud, kuuluvad hinna kehtestamist sisaldavad kokkulepped alati artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, olenemata kokkuleppeosaliste turuvõimust. Need võidakse siiski vabastada artikli 81 lõike 3 alusel allpool kirjeldatud tingimustel.

149. Konkurentidevahelised kauplemiskokkulepped, mis ei sisalda hinna kehtestamist, kuuluvad artikli 81 lõike 1 rakendusalasse ainult siis, kui kokkuleppeosalistel on teatav turuvõim. Enamikul juhtudel on turuvõimu olemasolu ebatõenäoline, kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on väiksem kui 15 %. Igal juhul on turuosa tasandil tõenäoline, et kõnealune kokkuleppe vastab artikli 81 lõike 3 kohaldamise allpool selgitatud tingimustele.

150. Kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa on suurem kui 15 %, tuleb hinnata ühiskauplemiskokkuleppe võimalikku mõju turule. Selles suhtes on olulisteks teguriteks turu kontsentratsioon ja turuosad. Mida kontsentreeritum on turg, seda kasulikum on teave hindade ja turundusstrateegia kohta, et vähendada ebakindlust, ning seda suurem on kokkuleppeosaliste motivatsioon sellist teavet vahetada. [45]

5.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

5.4.1. Majanduslik kasu

151. Tõhusus, mida võetakse arvesse hindamisel, kas ühiskauplemiskokkuleppe suhtes võib teha erandi, sõltub tegevuse laadist. Hindade kehtestamist ei saa üldiselt õigustada, kui see ei ole vältimatu muude turundusülesannete integreerimiseks ja kui selline integreerimine suurendab tõhusust märkimisväärselt. Loodava tõhususe määr sõltub muu hulgas ühise turustustegevuse tähtsusest kõnealuse toote üldisele kulustruktuurile. Seega on tõenäolisem, et ühislevitamine suurendab pigem märkimisväärselt laialdaselt levitatavate tarbekaupade tootjate tõhusust kui väheste kasutajate ostetavate tööstustoodete tootjate tõhusust.

152. Lisaks ei tohiks väidetavaks tõhususeks olla kokkuhoid, mis tuleneb üksnes konkurentsiga lahutamatult seotud kulude kõrvaldamisest, vaid see peab põhinema majandustegevuse integreerimisel. Seetõttu ei saa transpordikulude vähendamist, mis tuleneb üksnes klientide jaotamisest ilma logistikasüsteemi integreerimata, käsitleda tõhususena, tänu millele tehakse kokkuleppe suhtes erand.

153. Väidetavat tõhususest saadavat kasu tuleb tõendada. Selles suhtes on oluliseks asjaoluks mõlema kokkuleppeosalise märkimisväärne panus kapitali, tehnoloogiasse või muudesse varadesse. Samuti võib nõustuda kulude kokkuhoiuga, mis tuleneb kattuvate vahendite ja rajatiste vähendamisest. Kuid kui ühiskauplemine ei ole midagi muud kui investeeringuteta müügiasutus, on tõenäoliselt tegemist varjatud kartelliga, mis ei vasta artikli 81 lõike 3 tingimustele.

5.4.2. Vältimatus

154. Kauplemiskokkuleppe suhtes ei tehta erandit, kui sellega kehtestatakse piirangud, mis ei ole eespool nimetatud kasu saavutamise seisukohast vältimatud. Nagu eespool tõdetud, on vältimatuse küsimus eriti oluline hindade kehtestamist või turgude jaotamist sisaldavate kokkulepete korral.

5.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

155. Erandit ei tehta, kui kokkuleppeosalistele on antud võimalus kõrvaldada konkurents märkimisväärse osa kõnealuste toodete suhtes. Hindamisel võib kasutada lähtepunktina kokkuleppeosaliste ühendatud turuosi. Sel juhul on vaja hinnata, kas kõnealused turuosad osutavad turgu valitsevale seisundile ja kas on mingeid kergendavaid asjaolusid, näiteks võimalikud turuletulijad. Kui ettevõtja valitseb turgu või hakkab seal valitsevaks muutuma kauplemiskokkuleppe tagajärjel, ei või põhimõtteliselt teha erandit kokkuleppe suhtes, millel artikli 81 tähenduses on konkurentsivastane mõju.

5.5. Näited

156. Näide 1

Olukord: Viis väikest toiduainetootjat, kellel kõigil on 2 % suurune turuosa üldisel toiduaineturul, lepivad kokku järgmises: ühendada oma levitussüsteemid, turustada ühtse marginime all ja müüa oma tooteid ühtse hinnaga. See tähendab märkimisväärseid ladustamise, tarnspordi, reklaami, turustuse ja müügipersonaliga seotud investeeringuid. See vähendab märgatavalt kulubaasi, mis tavaliselt moodustab 50 % müügihinnast, ning võimaldab neile kiirema ja tõhusama levitamissüsteemi. Toiduainetootjate kliendid on suured jaekaubandusketid.

Turul valitsevad kolm suurt rahvusvahelist toiduainekontserni, kellel kõigil on 20 % suurune turuosa. Ülejäänud turg koosneb sõltumatutest väiketootjatest. Kõnealuse kokkuleppe osaliste tootevalik kattub mitmes suures valdkonnas, kuid ühelgi kaubaturul ei ole nende ühendatud turuosa suurem kui 15 %.

Analüüs: Kokkulepe sisaldab hindade kehtestamist ja kuulub seega artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kuigi kokkuleppeosaliste kohta ei saa väita, et neil on turuvõim. Turustamise ja levitamise integreerimine näib andvat siiski märkimisväärse tõhususe, millest saavad kasu kliendid parema teenindamise ja madalamate kulude kaudu. Seetõttu on küsimus selles, kas kokkuleppe suhtes võib teha erandi artikli 81 lõike 3 alusel. Vastuseks sellele küsimusele tuleb kindlaks teha, kas hindade kehtestamine on muude turundusülesannete integreerimise ja majandusliku kasu saavutamise seisukohast vältimatu. Käesoleval juhul võib hindade kehtestamist lugeda vältimatuks, kuna kliendid, s.o suured jaemüügiketid, ei soovi tegelda paljude erinevate hindadega. See on vältimatu ka seetõttu, et eesmärki ehk ühtset marginime on võimalik usutavalt saavutada ainult juhul, kui kõik turundusaspektid, sh hind, on standarditud. Et kokkuleppeosalistel ei ole turuvõimu ja et kokkuleppega suurendatakse tõhusust märkimisväärselt, on see kooskõlas artikliga 81.

157. Näide 2

Olukord: Kaks 5 % suuruse turuosaga kuullaagritootjat loovad ühismüügiettevõtte, mis turustab tooteid, määrab kindlaks hinnad ja jagab tellimusi emaettevõtjatele. Neil säilib õigus müüa väljaspool kõnealust struktuuri. Klientidele tarnitakse jätkuvalt otse emaettevõtjate tehastest. Nad väidavad, et niiviisi suureneb tõhusus, kuna ühise müügipersonaliga on võimalik esitleda kokkuleppeosaliste tooteid ühel ja samal ajal samadele klientidele, kõrvaldades niiviisi müügitegevuse tarbetu kattumise. Peale selle jaotab ühisettevõte vajaduse korral tellimused võimalikult lähedal asuvatele tehastele, vähendades sellega transpordikulusid.

Analüüs: Kokkulepe sisaldab hindade kehtestamist ja kuulub seega artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kuigi kokkuleppeosaliste kohta ei saa väita, et neil on turuvõim. Selle suhtes ei tehta erandit artikli 81 lõike 3 alusel, kuna väidetavaks tõhususeks on ainult kulude vähendamine, mis on tingitud kokkuleppeosaliste vahelise konkurentsi kõrvaldamisest.

158. Näide 3

Olukord: Kaks karastusjoogitootjat tegutsevad aktiivselt kahes naaberliikmesriigis. Mõlemal on siseturul 20 % suurune turuosa. Nad lepivad kokku levitada vastastikku teineteise tooteid oma vastaval geograafilisel turul.

Mõlemal turul on valitsevas seisundis suur rahvusvaheline karastusjoogitootja, kelle osakaal kummalgi turul on 50 %.

Analüüs: Kokkulepe kuulub artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui kokkuleppeosalised on eeldatavasti võimalikud konkurendid. Seega tuleb sellele küsimusele vastamiseks analüüsida vastavatele geograafilistele turgudele pääsemisele seatud takistusi. Kui kokkuleppeosalised oleksid võinud pääseda teineteise turule iseseisvalt, kõrvaldab kokkulepe nendevahelise konkurentsi. Kuigi kokkuleppeosaliste turuosadest nähtub, et neil oleks võinud olla mõningane turuvõim, selgub turustruktuuri analüüsist, et käesoleval juhul see nii ei ole. Lisaks saavad vastastikuse levitamise kokkuleppest kasu tarbijad, kuna sellega suurendatakse kättesaadavate toodete valikut mõlemal geograafilisel turul. Seega tehakse kõnesoleva kokkuleppe suhtes erand, kuigi seda käsitleti konkurentsi piiravana.

6. STANDARDIMISKOKKULEPE

6.1. Mõiste

159. Standardimiskokkulepete esmane eesmärk on määratleda tehnilised või kvaliteedinõuded, millele peavad vastama praegused või tulevased tooted, tootmisprotsessid ja -meetodid. [46] Standardimiskokkulepped võivad hõlmata mitmesuguseid valdkondi, näiteks konkreetse toote eri kvaliteediklasside või suuruste standardimine või tehniliste näitajate standardimine turgudel, kus teiste toodete või süsteemidega kokkusobivus ja koostalitlusvõime on olulised. Standardina võib käsitleda ka konkreetse kvaliteedimärgi või reguleeriva organi heakskiidu saamise tingimusi.

160. Käesolevad suunised ei hõlma erialateenuste osutamisega seotud standardeid, näiteks vabakutseliseks saamise eeskirju.

6.2. Asjakohased turud

161. Standardimiskokkulepped mõjutavad kolme võimalikku turgu, mis määratletakse kooskõlas komisjoni teatisega turu mõiste kohta. Esiteks on standardi või standarditega seotud kaubaturg või -turud. Täiesti uusi tooteid käsitlevate standardite puhul võivad seoses turu mõistega tekkida samasugused probleemid nagu teadus- ja arenduskokkulepete korral (vt punkt 2.2). Teiseks on standardi kehtestamise teenuse turg, kui on erinevad standardi kehtestamise asutused või kokkulepped. Kolmandaks on vajaduse korral konkreetne katse- ja sertifitseerimisturg.

6.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

162. Standardite kehtestamise kokkulepped [47] võidakse sõlmida eraettevõtjate vahel või need võidakse teha riigiasutuste või selliste asutuste egiidi all, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, näiteks direktiivi 98/34/EÜ [48] alusel tunnustatud standardiasutuste egiidi all. Selliste asutuste kaasamise korral kohaldatakse liikmesriikide kohustusi säilitada ühenduses moonutamata konkurents.

6.3.1. Kokkuleppe olemus

6.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

163. Kui standardite kehtestamises osalemist ei piirata ja see on läbipaistev, siis eespool määratletud standardimiskokkulepped, millega ei seata mingeid kohustusi standardi järgimise suhtes või mis on laiema toodete kokkusobivust käsitleva kokkuleppe üks osa, konkurentsi ei piira. See kehtib tavaliselt standardite suhtes, mille on vastu võtnud tunnustatud standardiasutused, kes tuginevad mittediskrimineerivatele, avatud ja läbipaistvatele menetlustele.

164. Standardite puhul, mis hõlmavad tähtsusetut osa asjaomasest turust, ei ole piiramine märkimisväärne seni, kuni kõnealune olukord püsib. Märkimisväärseid piiranguid ei täheldata ka kokkulepete puhul, mis ühendavad väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, et standardida kollektiivpakkumistele juurdepääsu vormid ja tingimused, või kokkulepe puhul, millega standarditakse selliseid aspekte nagu vähemtähtsate toodete omadused, vormid ja aruanded, mille mõju konkurentsi asjakohastel turgudel mõjutavatele teguritele on väike.

6.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu alati kuuluvad kokkulepped

165. Kokkulepped, kus standardit kasutatakse ühe osana laiemast piiravast kokkuleppest, millega püütakse kõrvaldada turult tegelikud või võimalikud konkurendid, kuuluvad peaaegu alati artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Näiteks kuulub nimetatud kategooriasse kokkulepe, mille kohaselt riiklik tootjate ühendus kehtestab standardi ja avaldab survet kolmandatele isikutele kõnesolevale standardile mittevastavate toodete turustamise suhtes.

6.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

166. Standardimiskokkulepped võivad kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui need annavad kokkuleppeosalistele õiguse kontrollida ühiselt tootmist ja/või uuendusi, piirates sellega nende võimet konkureerida toote omaduste osas, ja mõjutavad samal ajal kolmandaid isikuid, näiteks standarditud toodete tarnijaid või ostjaid. Iga kokkuleppe hindamisel tuleb ühelt poolt arvesse võtta standardi liiki ja selle tõenäolist mõju asjaomastele turgudele ning teiselt poolt võimalikke piiranguid, mis ületavad standardimise esmase eespool määratletud eesmärgi.

167. Konkurentsipiirangu olemasolu standardimiskokkuleppes sõltub sellest, kui suurel määral on kokkuleppeosalised vabad välja töötama alternatiivseid standardeid või tooteid, mis ei vasta kokkulepitud standardile. Standardimiskokkulepped võivad piirata konkurentsi, kui need takistavad kokkuleppeosalisi välja töötamast alternatiivseid standardeid või kauplemast standardile mittevastavate toodetega. Kokkulepped, millega teatavatele asutustele usaldatakse ainuõigus katsetada standardile vastavust, ületab standardi määratlemise esmase eesmärgi ja võib samuti piirata konkurentsi. Konkurentsi võivad piirata ka kokkulepped, millega kehtestatakse standarditele vastavuse märgistust käsitlevad piirangud, kui need ei ole kehtestatud õigusnormidega.

6.3.2. Turuvõim ja -struktuurid

168. Kokkuleppeosaliste suured turuosad mõjutatud turul või turgudel ei pruugi tingimata olla probleemiks standardimiskokkulepete puhul. Nende tõhusus on sageli proportsionaalne standardi kehtestamise ja/või kohaldamisega seotud tootmisharu osaga. Teisest küljest võivad standardid, mis ei ole kättesaadavad kolmandatele isikutele, diskrimineerida kolmandaid isikuid või neile turud sulgeda või jagada turud vastavalt standardite geograafilisele kohaldamisalale. Seega keskendutakse hindamisel, kas kokkulepe piirab konkurentsi, tingimata igal üksikjuhul sellele, kui tõenäoline on turulepääsu takistuste ületamine.

6.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

6.4.1. Majanduslik kasu

169. Komisjon suhtub tavaliselt positiivselt kokkulepetesse, mis soodustavad majanduslikku läbipõimumist ühisturul ning uute turgude arengut ja tarnetingimuste parandamist. Kõnealuse majandusliku kasu saavutamiseks peab standardi kohaldamiseks vajalik teave olema kättesaadav neile, kes soovivad turule pääseda, ja märkimisväärne osa tootmisharust peab olema hõlmatud standardi läbipaistva kehtestamisega. Kokkuleppeosalised peavad tõendama, et kõik standardi kehtestamise, kasutamise või omandamisega seotud piirangud annavad majanduslikku kasu.

170. Saavutamaks tehnilist või majanduslikku kasu, ei tohi standard piirata uuendusi. See sõltub eelkõige kokkuleppega hõlmatud toodete elueast seoses turu arengu astmega (kiiresti kasvav, kasvav, muutumatu jne …). Mõju uuendustele tuleb analüüsida juhtumite kaupa. Kokkuleppeosalised peavad võib-olla esitama ka tõendusmaterjali selle kohta, et ühine standardimine suurendab tõhusust tarbija jaoks, kui uus standard võib kiirendada olemasolevate toodete enneaegset iganemist ilma objektiivset kasu lisamata.

6.4.2. Vältimatus

171. Standardid ei hõlma oma olemuse tõttu kõiki võimalikke iseärasusi ega tehnoloogiaid. Mõnel juhul oleks tarbijate või majanduse üldistes huvides vaja ainult üht tehnilist lahendust. Kuid selline standard tuleb kehtestada kedagi diskrimineerimata. Ideaaljuhul peaksid standardid olema neutraalsed. Igal juhul tuleb põhjendada, miks valitakse üks standard teise asemel.

172. Kõigil standardiga mõjutatud turul või turgudel tegutsevatel konkurentidel peaks olema võimalus aruteludes osaleda. Seetõttu peaks standardi kehtestamisel osalemine olema avatud kõikidele, kui kokkuleppeosalised ei tõenda, et osalemise tulemuseks on oluline ebatõhusus või kui tunnustatud menetlused ei ole ette nähtud huvide ühiseks esindamiseks, nagu näiteks ametlike standardiasutuste puhul.

173. Üldiselt tuleks selgelt eristada standardi kehtestamist ja vajaduse korral sellega seotud teadus- ja arendustegevust ning kõnealuse standardi ärieesmärgil kasutamist. Standardimiskokkulepped peaksid hõlmama ainult nende eesmärkide saavutamiseks vajalikku, olgu see siis tehniline kokkusobivus või teatav kvaliteeditase. Näiteks tuleks väga selgelt tõendada, miks majandusliku kasu saavutamiseks on vältimatu, et kokkulepe standardi levitamise kohta tootmisharus, kus ainult üks konkurent pakub muud alternatiivi, peaks kohustama kokkuleppeosalisi kõnealust alternatiivi boikoteerima.

6.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

174. Teataval etapil on tõenäoline, et ühiselt turgu valitsevate ettevõtjate rühma kindlaksmääratud eristandardi tulemuseks on tegeliku tööstusstandardi loomine. Sel juhul on põhiprobleemiks tagada, et kõnealused standardid oleksid võimalikult avatud ja et neid kohaldataks kedagi selgelt diskrimineerimata. Vältimaks konkurentsi kõrvaldamist asjaomasel turul (asjaomastelt turgudelt), peab kolmandatele isikutele olema võimaldatud õiglane, mõistlik ja diskrimineerimata juurdepääs standardile.

175. Kuivõrd eraorganisatsioonid või äriühingute rühmad kehtestavad standardi või nende omanduses olev tehnoloogia ise muutub ametlikuks standardiks, kõrvaldatakse konkurents, kui kolmandatele isikutele suletakse juurdepääs kõnealusele standardile.

6.5. Näited

176. Näide 1

Olukord: Standardiga EN 60603-7:1993 määratletakse nõuded telerite ühendamise kohta videotarvikutega, näiteks videomagnetofonide ja -mängudega. Kuigi kõnealune standard ei ole õiguslikult siduv, kasutavad standardit tegelikult nii teleri- kui ka videomängude tootjad, kuna turg nõuab seda.

Analüüs: Artikli 81 lõiget 1 ei ole rikutud. Standardi on vastu võtnud tunnustatud standardiasutused siseriiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil avatud ja läbipaistva menetluse teel ning see põhineb riiklikul tootjate ja tarbijate seisukohti kajastaval konsensusel. Kõigil tootjatel on lubatud kõnealust standardit kasutada.

177. Näide 2

Olukord: Osa videokassetitoojaid lepib kokku töötada välja kvaliteedimärk või standard, millega osutatakse asjaolule, et videokassett vastab tehnilistele miinimumnäitajatele. Tootjatel on vaba voli toota standardile mittevastavaid videokassette ja kõnealuse standard on vabalt kättesaadav teistele valmistajatele.

Analüüs: Kui kokkuleppega ei piirata muul viisil konkurentsi, ei ole artikli 81 lõiget 1 rikutud, kuna standardi kehtestamises osalemist ei piirata ja see on läbipaistev ning standardimiskokkuleppega ei kehtestata kõnesoleva standardi järgimise kohustust. Kui kokkuleppeosalised lepiksid kokku toota ainult uuele standardile vastavaid videokassette, piiraks kokkulepe tehnilist arengut ja takistaks kokkuleppeosalistel müümast eri tooteid, millega rikutaks artikli 81 lõiget 1.

178. Näide 3

Olukord: Mitmel erineval üksteisest sõltuval turul aktiivselt tegutsev rühm konkurente, kelle tooted peavad omavahel kokku sobima ning kellele kuulub üle 80 % asjakohastest turgudest, lepib kokku töötada ühiselt välja uus standard, mis hakkab konkureerima turul juba olemasolevate standarditega, mida nende konkurendid laialdaselt kasutavad. Mitmed erinevad kõnealusele uuele standardile vastavad tooted ei ole kooskõlas olemasolevate standarditega. Arvestades investeeringute suurust, mida on vaja tootmise ümberkorraldamiseks vastavalt uuele standardile ja selle säilitamiseks, lepivad kokkuleppeosalised kokku jätta teatav müügimaht uuele standardile vastavate toodete jaoks, et luua turul nn kriitiline mass. Samuti lepivad nad kokku, et standardile mittevastavate toodete tootmise maht jääb eelmise aasta tasemele.

Analüüs: Arvestades kokkuleppeosaliste turuvõimu ja toodangupiiranguid, jääb kõnealune kokkulepe artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, samal ajal ei pruugi see vastata lõikes 3 sätestatud tingimustele, kui teistele konkureerida soovivatele tarnijatele ei võimaldata diskrimineerimata ja põhjendatud juurdepääsu tehnilisele teabele.

7. KESKKONNAKOKKULEPPED

7.1. Mõiste

179. Keskkonnakokkulepped [49] on kokkulepped, mille osalised üritavad vähendada reostust keskkonnaalastes õigusaktides määratletud viisil või püüavad saavutada eelkõige asutamislepingu artiklis 174 sätestatud keskkonnaeesmärke. Seetõttu peavad kokkulepitud eemärk või meetmed olema otseselt seotud asjakohastes määrustes saasteaine või jäätmena määratletud aine vähendamisega. [50] Sellega jäetakse välja kokkulepped, kus reostuse vähendamine on muude meetmete kõrvalsaadus.

180. Keskkonnakokkulepetega võidakse kehtestada toodete (sisendid või toodang) või tootmisprotsesside keskkonnategevuse tulemuslikkuse standardid. [51] Muudeks võimalikeks kokkuleppeliikideks võivad olla samal kaubandustasandil sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt kokkuleppeosalised püüavad ühiselt saavutada mõnda sellist keskkonnaülesannet nagu teatavate materjalide ringlussevõtt, heitmete vähendamine või energiatõhususe parandamine.

181. Paljudes liikmesriikides on koostatud terviklikud, kogu tootmisharu hõlmavad kavad tagasi- või ringlussevõtmist käsitlevate keskkonnakohustuste järgimise kohta. Sellised kavad on tavaliselt terviklikud kogumid, mis sisaldavad meetmeid, millest osad on horisontaalsed ja teised vertikaalsed. Kui kõnealused meetmed sisaldavad vertikaalseid piiranguid, ei kohaldata nende suhtes käesolevaid suuniseid.

7.2. Asjakohased turud

182. Mõju tuleb hinnata kokkuleppega seotud turgudel, mis määratletakse kooskõlas teatisega asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel. Kui saasteaine ise ei ole toode, käsitleb asjakohane turg toodet, milles kõnealune saasteaine sisaldub. Kogumist/ringlussevõttu käsitlevate kokkulepete puhul tuleb hinnata nende mõju turgudele, kus kokkuleppeosalised tegutsevad aktiivselt tootjate või turustajatena, kuid samuti ka mõju kõnealust kaupa potentsiaalselt hõlmavate kogumisteenuste turule.

7.3. Hindamine artikli 81 lõike 1 alusel

183. Riigiasutused võivad oma avalike õiguste rakendamisel soodustada teatavaid keskkonnakokkuleppeid või muuta need vajalikuks. Käesolevates suunistes ei käsitleta küsimust, kas selline riigi sekkumine on kooskõlas liikmesriigi suhtes asutamislepinguga sätestatud kohustustega. Nendes käsitletakse ainult hindamist, mida on vaja selleks, et kindlaks teha kokkuleppe vastavus artiklile 81.

7.3.1. Kokkuleppe olemus

7.3.1.1. Artikli 81 lõike 1 rakendusalast väljapoole jäävad kokkulepped

184. Mõned keskkonnakokkulepped ei kuulu tõenäoliselt artikli 81 lõike 1 keelu rakendusalasse, olenemata kokkuleppeosaliste ühisest turuosast.

185. See võib olla nii, kui kokkuleppeosalistele ei kehtestata täpseid üksikkohustusi või kui nende panus ülesektorilise keskkonnaülesande saavutamisesse on väike. Viimati nimetatud juhul keskendutakse hindamisel kokkuleppeosalistele jäetud õigusele valida tehniliselt või majanduslikult kättesaadavaid vahendeid kokkulepitud keskkonnaeesmärgi saavutamiseks. Mida mitmekesisemad on kõnealused vahendid, seda väiksem on võimalik piirav mõju.

186. Samamoodi ei kuulu artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kokkulepped, millega kehtestatakse toodete või protsesside keskkonnategevuse tulemuslikkus, mis ei mõjuta märkimisväärselt toodet ega toodete mitmekesisust asjakohasel turul või mille tähtsus ostuotsuste mõjutamisel on väike. Kui mõned tooteliigid on turul keelatud või sealt kõrvaldatud, ei käsitleta piiranguid märkimisväärsena seni, kuni nende osakaal on asjakohasel geograafilisel turul või kogu ühenduse turgude puhul kõikides liikmesriikides väike.

187. Lõpuks võib öelda, et kokkulepped, mille tulemusena tekivad uued turud, näiteks ringlussevõttu käsitlevad kokkulepped, ei piira üldiselt konkurentsi, kui ja nii kaua kui kokkuleppeosalised ei ole suutelised tegutsema üksinda, ning kui puuduvad muud võimalused ja/või konkurendid.

7.3.1.2. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse peaaegu alati kuuluvad kokkulepped

188. Keskkonnakokkulepped kuuluvad oma olemuselt artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui koostöö ei käsitle tegelikult keskkonnaeesmärke, vaid see on vahendiks varjatud kartellis osalemiseks, s.o hindade keelatud kinnitamiseks, toodangu piiramiseks või turu jaotamiseks või kui seda kasutatakse ühe osana laiemast piiravast kokkuleppest, millega püütakse kõrvaldada turult tegelikud või võimalikud konkurendid.

7.3.1.3. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluda võivad kokkulepped

189. Keskkonnakokkulepped, mis hõlmavad suurt osa tootmisharust riiklikul või Euroopa Ühenduse tasandil, kuuluvad tõenäoliselt artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui need piiravad märgatavalt kokkuleppeosaliste võimet määrata toodete omadusi või tootmisviisi ning annavad neile mõjuvõimu üksteise toodangu või müügi suhtes. Lisaks kokkuleppeosaliste vahelistele piirangutele võib keskkonnakokkulepe vähendada või märgatavalt mõjutada ka tarnijatest või ostjatest kolmandate isikute toodangut.

190. Näiteks keskkonnakokkulepped, millega võidakse kõrvaldada oluline osa kokkuleppeosaliste toodete või tootmisprotsesside müügist või seda märgatavalt mõjutada, võivad kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui kokkuleppeosalistele kuulub märkimisväärne osa turust. Sama kehtib kokkulepete suhtes, millega kokkuleppeosalised jaotavad individuaalseid saastekvoote.

191. Samamoodi võivad kokkulepped, millega kokkuleppeosalised, kellel on märkimisväärne osakaal ühisturu olulisest osast, määravad ühe ettevõtja oma toodete kogumise ja/või ringlussevõtuga seotud teenuste ainuosutajaks, piirata märgatavalt konkurentsi, kui on teisi tegelikke või võimalikke teenuste osutajaid.

7.4. Hindamine artikli 81 lõike 3 alusel

7.4.1. Majanduslik kasu

192. Komisjon suhtub positiivselt keskkonnakokkulepete kasutamisse poliitilise vahendina asutamislepingu artiklites 2 ja 174 ning ühenduse keskkonnaalases tegevuskavas [52] nimetatud eesmärkide saavutamiseks, kui kõnealused kokkulepped on kooskõlas konkurentsieeskirjadega. [53]

193. Artikli 81 lõike 1 rakendusalasse kuuluvad keskkonnakokkulepped võivad anda majanduslikku kasu nii üksikisiku kui ka kõigi tarbijate jaoks tervikuna, mis kaalub üles nende negatiivse konkurentsimõju. Kõnealuse tingimuse täitmine eeldab, et kokkulepe annab puhaskasu keskkonnasurve vähenemise kaudu võrreldes algse olukorraga, kus mingeid meetmeid ei võeta. See tähendab seda, et eeldatav majanduslik kasu peab üles kaaluma kulud. [54]

194. Kõnesolevad kulud hõlmavad vähenenud konkurentsi mõju koos ettevõtjatele tekitatud täitmiskulude ja/või kolmandatele isikutele tekitatud mõjuga. Kasu võib hinnata kahes etapis. Kui üksiktarbijad saavad kokkuleppest majanduslikku kasu põhjendatud tähtaja jooksul, ei ole vaja objektiivselt hinnata üldist keskkonnakasu. Vastasel juhul võib olla vajalik kulude-tulude analüüs, et hinnata, kas on põhjust oletada, et tarbijad tervikuna võivad saada puhaskasu.

7.4.2. Vältimatus

195. Mida objektiivsemalt tõendatakse keskkonnakokkuleppe majanduslikku tasuvust, seda kindlamalt võidakse käsitleda iga sätet keskkonnaeesmärgi saavutamiseks majanduslikus mõttes vältimatuna.

196. Hinnates objektiivselt sätteid, mis esmapilgul ei pruugi tunduda vältimatud, tuleb teha ka kulutasuvuse analüüs, millest nähtub, et eeldatava keskkonnaalase kasu saamise alternatiivsed vahendid on põhjendatud oletuste kohaselt majanduslikult või rahaliselt kulukad. Näiteks tuleks väga selgelt tõendada, et ühtne tasu, mida võetakse jäätmete kogumise üksikkuludest olenemata, on kogu tootmisharu hõlmava kogumissüsteemi toimimiseks vältimatu.

7.4.3. Konkurentsi ei kõrvaldata

197. Olenemata keskkonnaalasest ja majanduslikust kasust ning kavandatavate sätete vajalikkusest, ei tohi kokkulepe kõrvaldada konkurentsi toote või protsessi diferentseerituse, tehnoloogiliste uuenduste või turuletuleku osas lühikese või vajaduse korral keskmise tähtaja jooksul. Näiteks kogumise ainuõiguste korral, mis on antud kogumisega/ringlussevõtuga tegelevale ettevõtjale, kellel on võimalikke konkurente, tuleks kõnealuste õiguste kehtivusaja puhul arvestada võimaliku alternatiivse ettevõtja turuletulekut.

7.5. Näited

198. Näide

Olukord: Peaaegu kõik ühenduse teatava kodumasina (nt pesumasinad) tootjad ja importijad lepivad avalik-õigusliku asutuse soodustusel kokku mitte enam valmistada ega importida ühendusse teatavatele keskkonnakriteeriumidele (nt energiatõhusus) mittevastavaid tooteid. Kokkuleppeosalistel on ühenduse turul kokku 90 % suurune osakaal. Seega moodustavad tooted, mis turult kõrvaldatakse, märkimisväärse osa kogumüügist. Need asendatakse keskkonnasõbralikemate, kuid kallimate toodetega. Peale selle vähendatakse kokkuleppega kaudselt kolmandate isikute toodangut (nt elektrijaamad, kõrvaldatud toodetes sisalduvate komponentide tarnijad).

Analüüs : Kokkulepe annab kokkuleppeosalistele kontrolli üksiktootmise ja müügi suhtes ning käsitleb märgatavat osa nende müügist ja kogutoodangust, vähendades samal ajal kolmandate isikute toodangut. Tarbija valikuvõimalus, mis osaliselt põhineb toote keskkonnaalastel omadustel, väheneb ja hinnad tõenäoliselt tõusevad. Seetõttu kuulub kõnealune kokkulepe artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Sellise hinnangu tegemisel on avalik-õigusliku asutuse osalemine ebaoluline .

Kuid uuemad tooted on tehniliselt täiustatumad ja kaudselt eesmärgiks seatud keskkonnaprobleemi(elektrienergia tootmisel tekkivad heitmed) vähendades ei pruugi need tekitada ega suurendada muid keskkonnaprobleeme (nt vee tarbimine, pesuaine kasutamine). Üksnes keskkonnaseisundi parandamisse antud panus kaalub üles suurenenud kulud. Peale selle teevad kallimate toodete üksikostjad kiiresti tasa suurenenud kulud, kuna keskkonnasõbralikumate toodete jooksvad kulud on väiksemad. Muud kokkuleppevõimalused tunduvad olevat samasuguse puhaskasu osas vähem kindlad ja vähem tasuvad. Kokkuleppeosaliste kasutuses on mitmesugused tehnilised vahendid, et valmistada tooteid, mis on kooskõlas kokkulepitud keskkonnaomadustega, ning konkurents säilib toote muude omaduste puhul. Seepärast on artikli 81 lõike 3 kohase erandi tegemiseks vajalikud tingimused täidetud.

[1] EÜT L 53, 22.2.1985, lk 1.

[2] EÜT L 306, 11.11.1997, lk 12.

[3] EÜT L 53, 22.2.1985, lk 5.

[4] EÜT L 304, 5.12.2000, lk 3.

[5] EÜT L 304, 5.12.2000, lk 7.

[6] EÜT C 75, 29.7.1968, lk 3.

[7] EÜT C 43, 16.2.1993, lk 2.

[8] Ettevõtjat käsitletakse tegeliku konkurendina, kui ta tegutseb aktiivselt samal asjakohasel turul või kui ta on kokkuleppe puudumise korral võimeline lülituma ümber asjakohaste toodete tootmisele ja turustama neid lühikese tähtaja jooksul ilma suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõusu korral märkimisväärseid lisakulusid või -riske kandmata (tarnimise kohene asendatavus). Samal põhjusel võidakse rühmitada erinevaid geograafilisi piirkondi. Kui tarnimise asendatavusega kaasneb vajadus kohandada oluliselt olemasolevat materiaalset ja immateriaalset vara, teha lisainvesteeringuid, võtta vastu strateegilisi otsuseid või tekivad viivitused, ei käsitleta äriühingut konkurendina, vaid võimaliku konkurendina (vt allpool). Vt komisjoni teatis asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5, lõiked 20–23).

[9] Ettevõtjat käsitletakse võimaliku konkurendina, kui on tõendeid selle kohta, et kokkuleppe puudumise korral on kõnealune ettevõtja suuteline tegema ja tõenäoliselt teeb vajalikke lisainvesteeringuid või kandma muid vajalikke üleminekukulusid, et pääseda asjakohasele turule, kui suhtelised hinnad vähehaaval, kuid järjekindlalt tõusevad. Selline hinnang peab olema realistlik ja ei piisa lihtsalt teoreetilisest turule pääsemise võimalusest (vt komisjoni teatis asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (lõige 24)); vt ka komisjoni 13. konkurentsipoliitika aruande punkt 55 ja komisjoni otsus 90/410/EMÜ kohtuasjas Elopak/Metal Box-Odin (EÜT L 209, 8.8.1990, lk 15). Turule tuleb tulla piisavalt kiiresti, et võimaliku uue turuletulija oht piiraks turul osalejate käitumist. Tavaliselt tähendab see seda, et turule tuleb tulla lühikese aja jooksul. Vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste (EÜT C 291, 13.10.2000, lk 1) lõikes 26 leitakse, et vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse kohaldamisel on maksimumajaks üks aasta (vt joonealune märkus 11). Üksikjuhtudel võib arvesse võtta ka pikemaid ajavahemikke. Kõnealuse tähtaja määramise olulise kriteeriumina võib kasutada ajavahemikku, mida turul juba aktiivselt tegutsevad äriühingud vajavad oma tootmisvõimsuste kohandamiseks.

[10] EÜT L 336, 29.12.1999, lk 21.

[11] EÜT C 291, 13.10.2000, lk 1.

[12] Horisontaal- ja vertikaalkokkulepete piiritlemist on täpsemalt käsitletud peatükkides, mis käsitlevad ühisostmist (4. peatükk) ja ühiskauplemist (5. peatükk). Vt ka vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste lõiked 26 ja 29.

[13] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Parandatud versioon EÜT L 257, 21.9.1990, lk 13.

[14] EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1.

[15] Nõukogu määrus 26/62 (EÜT 30, 20.4.1962, lk 993) (põllumajandus).nõukogu määrus (EMÜ) nr 1017/68, (EÜT L 175, 23.7.1968, lk 1) (raudtee, maantee- ja siseveetransport);nõukogu määrus (EMÜ) nr 4056/86, (EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4) (meretransport);nõukogu määrus (EMÜ) nr 3975/87, (EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1) (õhutransport);nõukogu määrus (EMÜ) nr 3976/87, (EÜT L 374, 31.12.1987, lk 9) (õhutransport);komisjoni määrus (EMÜ) nr 1617/93 (EÜT L 155, 26.6.1993, lk 18) (grupierand, mis käsitleb sõiduplaanide ühist planeerimist ning kooskõlastamist, ühistegevust, konsultatsioone regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifide kohta ning teenindusaegade jaotamist lennuväljadel);nõukogu määrus (EMÜ) nr 479/92, (EÜT L 55, 29.2.1992, lk 3) (liinilaevandusettevõtjad);komisjoni määrus (EÜ) nr 870/95 (EÜT L 89, 21.4.1995, lk 7) (liinilaevandusettevõtjate vahelisi teatavaid kokkuleppeid hõlmav grupierand);nõukogu määrus (EMÜ) nr 1534/91 (EÜT L 143, 7.6.1991, lk 1) (kindlustussektor);komisjoni määrus (EÜ) nr 3932/92 (EÜT L 398, 31.12.1992, lk 7) (kindlustussektori teatavaid kokkuleppeid hõlmav grupierand).

[16] Vt teatis vähemtähtsate kokkulepete kohta (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 13).

[17] Seda ei kohaldata erandjuhul ühistootmisettevõtte suhtes. Sellise ühisettevõtte tegutsemist iseloomustab asjaolu, et kokkuleppeosalised teevad toodangut käsitlevad otsused ühiselt. Kui ühisettevõte ka turustab ühiselt valmistatud kaupu, peavad kõnealuse kokkuleppe osalised võtma ühiselt vastu hindu käsitlevad otsused. Sel juhul ei tähenda hindu või toodangut käsitlevate sätete lisamine automaatselt seda, et kokkulepe kuulub artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Hindu või toodangut käsitlevaid sätteid tuleb hinnata koos muu ühisettevõtte turumõjuga, et määrata kindlaks artikli 81 lõike 1 kohaldatavus (vt lõige 90).

[18] Vt komisjoni teatis asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5).

[19] Turuosad arvutatakse tavaliselt müügiväärtuse alusel turul (vt teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikkel 6 ja spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määruse artikkel 6). Määramaks kindlaks kokkuleppeosalise turuosa teataval turul, on vaja arvesse võtta kokkuleppeosalisega seotud ettevõtjaid (vt teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 punkt 2 ja spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 punkt 2).

[20] Kui kokkuleppeosalisi on rohkem kui kaks, siis peab koostöös osalevate konkurentide ühendatud turuosa olema märgatavalt suurem kui suurima üksiku osaleva konkurendi turuosa.

[21] Kui turg koosneb neljast ettevõtjast, kellel on 30 %, 25 %, 25 % ja 20 % suurune turuosa, on koostööeelne HHI 2550 (900 + 625 + 625 + 400). Kui kaks esimest turuliidrit hakkavad tegema koostööd, tõuseb koostööjärgne HHI 4050-ni (3025 + 625 + 400). Koostööjärgne HHI on asjakohane tegur koostöö võimaliku turumõju hindamisel.

[22] Nt kolme ettevõtja kontsentratsiooni määr CR3 on kolme konkureeriva turuliidri turuosade summa.

[23] Turu mõiste osas vt komisjoni teatis asjakohase turu mõiste kohta.

[24] Vt komisjoni teatis asjakohase turu mõiste kohta; vt ka näiteks komisjoni otsus 94/811/EÜ, 8. juuni 1994, kohtuasjas nr IV/M269 – Shell/Montecatini (EÜT L 332, 22.12.1994, lk 48).

[25] Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 4 lõige 2.

[26] Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 4 lõige 1.

[27] Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 7 punkt e.

[28] Teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 4 lõige 3.

[29] Mittekonkureerijate vahelisel teadus- ja arenduskoostööl võib siiski olla artikli 81 lõike 1 kohane turgude sulgemisega kaasnev mõju, kui see on seotud tulemuste ainuõigusliku kasutamisega ja kui see on sõlmitud ettevõtjate vahel, kellest ühel on olulise tähtsusega tehnoloogia osas märkimisväärne turuvõim.

[30] Lähtudes määruse nr 17 artikli 4 lõike 2 punktist 3, ei ole vaja kokkulepetest, mille ainus eesmärk on ühine teadus- ja arendustegevus, komisjonile teatada, kuid seda võib teha.

[31] Vt teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 3 lõige 2.

[32] Vt teadus- ja arendustegevuse suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 3 lõige 2.

[33] Nagu eespool märgitud, ei kohaldata ühinemismääruse rakendusalasse kuuluvate ühisettevõtete suhtes käesolevaid suuniseid. Tavaliselt käsitlevad konkurentsiküsimustega tegelevad liikmesriikide asutused neid autonoomse majandusüksuse ülesandeid täitvaid ühisettevõtteid, millel puudub ühenduse mõõde. Määruse nr 17 kohaldamine võib olla asjakohane ainult juhul, kui sellise autonoomse majandusüksuse ülesandeid täitva ühisettevõttega kaasneb konkurentsi piiramine, mis on tingitud emaettevõtjate koostööst väljaspool ühisettevõtet (nn mõju levimine ehk spill-over effect). Selles suhtes on komisjon teatanud, et kõnealuse tegevuse hindamine jäetakse nii palju kui võimalik liikmesriikide ülesandeks (vt määrust (EÜ) nr 1310/97 käsitleva nõukogu protokolli õiendi punkt 4).

[34] Vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 lõige 4.

[35] Vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 lõige 3. Vt ka vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste lõiget 33, milles märgitakse, et mittekonkureerijate vahelise alltöövõtukorralduse suhtes, kus ostja esitab tarnijale ainult tarnitavaid kaupu või teenuseid kirjeldavad spetsifikaadid, kuuluvad vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse rakendusalasse.

[36] Kui konkurentidevahelises alltöövõtukokkuleppes on kindlaks määratud, et tööettevõtja lõpetab kokkuleppega seotud toote tootmise, on tegemist ühepoolse spetsialiseerumiskokkuleppega, mille suhtes kohaldatakse teatavatel tingimustel spetsialiseerumise suhtes tehtava grupierandi määrust.

[37] Teatis hinnangu andmise kohta teatavatele alltöövõtukokkulepetele vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõikele 1 (EÜT C 1, 3.1.1979, lk 2).

[38] Nagu on osutatud ka ühinemismääruse artikli 2 lõikes 4.

[39] Nagu mis tahes alltöövõtukokkulepe, võib selline kokkulepe siiski kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse, kui see sisaldab selliseid vertikaalseid piiranguid nagu näiteks passiivse müügitegevuse piirangud, edasimüügihinna säilitamine jne.

[40] Ühistootmisettevõte, kes tegeleb ka ühislevitamisega, on enamikul juhtudel siiski autonoomse majandusüksuse ülesandeid täitev ühisettevõte.

[41] Lähtudes määruse nr 17 artikli 4 lõike 2 punktist 3, ei ole vaja kokkulepetest, mille ainus eesmärk on spetsialiseerumine toodete valmistamisel, komisjonile teatavatel tingimustel teatada. Aga nendest võib teatada.

[42] Vt vertikaalseid piiranguid käsitlevate suuniste lõige 29.

[43] Vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 lõige 2.

[44] Vertikaalsete piirangute suhtes tehtava grupierandi määruse artikli 2 lõige 4.

[45] Tundliku ja üksikasjaliku teabe vahetamine oligopoolsel turul võib kuuluda artikli 81 lõike 1 rakendusalasse. Selles suhtes annavad kasulikke selgitusi kohtuotsused, mis on tehtud 28. mail 1998. aastal nn traktori kohtuasjas (C-8/958 P: New Holland Ford ja C-7/95 P: John Deere) ning 11. märtsil 1999. aastal nn terastalade kohtuasjas (T-134/94, T-136/94, T-137/94, T-138/94, T-141/94, T-145/94, T-147/94, T-148/94, T-151/94, T-156/94 ja T-157/94).

[46] Standardimine võib toimuda mitmel eri viisil, alates tunnustatud Euroopa või riiklike standardiasutuste kehtestatud standarditel põhineva riikliku konsensuse vastuvõtmisest kuni konsortsiumide ja foorumiteni ning üksikute äriühingute vaheliste kokkulepeteni. Kuigi ühenduse õiguses on standard kitsalt määratletud, käsitletakse käesolevates suunistes standarditena kõiki käesolevas lõikes määratletud kokkuleppeid.

[47] Lähtudes määruse nr 17 artikli 4 lõike 2 punktist 3, ei pea kokkulepetest, mille ainus eesmärk on standardite ja tüüpide väljatöötamine või ühetaoline kohaldamine, komisjonile teatama, kuid seda võib teha.

[48] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

[49] Mõistet "kokkulepe" kasutatakse Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu artiklit 81 käsitlevas praktikas määratletud tähenduses. See ei pruugi tingimata vastata "kokkuleppe" mõistele, mis on esitatud sellistes keskkonnaküsimusi käsitlevates komisjoni dokumentides nagu teatises keskkonnakokkulepete kohta (KOM(96) 561 lõplik, 27.11.1996).

[50] Näiteks siseriiklikku kokkulepet, millega kõrvaldatakse asjakohastes ühenduse direktiivides saasteaine või jäätmena määratletud aine, ei või samastada ühenduses vabalt ringleva toote ühise boikoteerimisega.

[51] Kui mõnda keskkonnakokkulepet saab samastada standardimisega, kohaldatakse nende suhtes samasuguseid hindamispõhimõtteid nagu standardimise suhtes.

[52] V keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT C 138, 17.5.1993, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2179/98/EÜ, 24. september 1998 (EÜT L 275, 10.10.1998, lk 1).

[53] Teatis keskkonnakokkulepete kohta (KOM(96) 561 lõplik, 27.11.1996, lõiked 27–29) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu eespool nimetatud otsuse artikli 3 lõige 1. Teatis sisaldab keskkonnakokkulepete kontrollnimekirja, milles on kindlaks määratud sellises kokkuleppes tavaliselt sisalduvad andmed.

[54] See on kooskõlas nõudega võtta arvesse tegevuse või tegevusetuse võimalikke tulusid ja kulusid, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 174 lõikes 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu eespool nimetatud otsuse artikli 7 punktis d.

--------------------------------------------------