Nõukogu määrus (EÜ) nr 1453/2001,

28. juuni 2001,

millega kehtestatakse Assooride ja Madeira heaks teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes erimeetmed ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1600/92 (Poseima)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37 ning artikli 299 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu on otsusega 91/315/EMÜ [2] vastu võtnud Madeira ja Assooride kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (Poseima), mis lülitatakse ühenduse äärepoolseimate piirkondade abistamise poliitikasse. Programmi eesmärk on soodustada kõnealuste piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning võimaldada neil saada tulu ühtsest turust, millest need piirkonnad moodustavad lahutamatu osa, hoolimata neid geograafiliselt ja majanduslikult eraldavatest objektiivsetest teguritest. Programmis kutsutakse üles ühise põllumajanduspoliitika kohaldamisele nendes piirkondades ning nähakse ette erimeetmed, mis tuleb võtta eelkõige põllumajandustoodete tootmis- ja turustamistingimuste parandamiseks ning nende saarte erandliku geograafilise asendi mõju ja asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 nimetatud piirangute leevendamiseks.

(2) Inimtoiduks, töötlemiseks ning tooraineks ettenähtud hädavajalike toodete tarnimine põhjustab Madeira ja Assooride erandliku geograafilise asendi tõttu lisakulutusi transpordile. Lisaks põhjustavad saarelisest asendist tulenevad objektiivsed tegurid nende saarte ettevõtjatele ja tootjatele täiendavaid piiranguid, mis takistavad oluliselt nende tegevust. Kõnealuseid takistusi saab leevendada hädavajalike toodete hindade langetamisega. Seepärast on asjakohane kehtestada tarnimise erikord, et tagada kõnealuste saarte varustamine toodetega ning kompenseerida lisakulutused, mis on tingitud nende kõrvalisusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast.

(3) Olenemata asutamislepingu artiklist 23, tuleks kolmandatest riikidest pärit asjaomaste toodete import sel eesmärgil vabastada kohaldatavatest imporditollimaksudest. Ühenduse tolliterritooriumile seestöötlemiseks või tolliladustamisprotseduurile suunamiseks sissetoodud tooteid tuleks tarnimise erikorra soodustuste andmise eesmärgil käsitleda otseimpordina, et võtta arvesse nende toodete päritolu ning nende suhtes ühenduse sätetega kehtestatud tollirežiimi.

(4) Hindade langetamise saavutamiseks kõnealustes piirkondades, nende piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutuste leevendamiseks ning ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks anda toetust ühendusest pärit toodete tarnimiseks saartele. Sellise toetuse puhul tuleks arvesse võtta Madeirale ja Assooridele vedamisest tulenevaid lisakulutusi, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes kohaldatavaid hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud toodete puhul ka saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

(5) Kuna tarnimise erikorraga hõlmatud kogused piirduvad kõnealuste piirkondade tarnevajadustega, ei kahjusta see kord siseturu nõuetekohast toimimist. Lisaks ei tohiks tarnimise erikorra majanduslikud eelised põhjustada häireid asjaomaste toodetega kauplemisel. Seepärast tuleks keelata kõnealuste toodete edasisaatmine või reeksport Assooridelt ja Madeiralt. Kõnealust keeldu ei kohaldata Madeira ja Assooride piirkondade vaheliste kaubavoogude suhtes. Teatavatel tingimustel töötlemise korral ei kohaldata seda keeldu piirkondliku kaubanduse edendamise eesmärgil kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes või mujale ühendusse saadetavate tavapäraste partiide suhtes.

(6) Tarnimise erikorra majanduslikud eelised tuleks edasi anda, et nendega kaasneks nii tootmiskulude vähendamine ja hindade langetamine kogu tootmis- ja jaotamisahelas kuni lõpptarbijani kui ka madalamad tarbijahinnad. Seetõttu tuleks eeliseid anda üksnes tingimusel, et need tõepoolest antakse edasi, selleks tuleb teostada järelevalvet.

(7) Puu- ja köögivilja, juurte, mugulate, lillede ning elustaimede pindalatoetuskava on osutunud sobimatuks eriti toimingute aegluse ja keerukuse ning kavandatud toetuse ülesehituse tõttu. Tuleks õppida Poseidomi reformi julgustavatest tulemustest selles sektoris ning näha ette turustus- ja töötlemistoetus Madeira ja Assooride turu varustamiseks. Selline toetus peaks aitama kohalikul tootel konkureerida mujalt pärit toodetega kiiresti areneval turul, vastata paremini tarbija ja uute turustuskanalite nõuetele, parandada talumajapidamiste tootlikkust ning tõsta toodete kvaliteeti. Nii värskete kui ka töödeldud toodete turustamine peaks jätkuma ning seda tuleks ühenduse turul soodustada. Majandusuuring mõlema piirkonna kohta aitaks täiustada selle sektori struktuuri neis kahes piirkonnas.

(8) Nii majanduslikel kui keskkondlikel põhjustel on oluline säilitada viinamarjade kui kõige levinuma põllukultuuri kasvatus Madeiral. Omamaise toodangu toetamiseks antakse kindlasummalist pindalatoetust teatavates piirkondades valmistatavate kvaliteetveinide tootmiseks kasutatavate viinamarjade kasvatamiseks. Kõnealust toetust kohaldatakse ka Assooridel.

(9) Neis kahes piirkonnas ei kohaldata turu reguleerimise mehhanisme ega loobumislisatasusid.

(10) Assooride ja Madeira põllumajandustootjaid tuleks julgustada tarnima kvaliteettooteid ning kõnealuste toodete turustamist tuleks edendada. Selle eesmärgi saavutamisele võib kaasa aidata ühenduse graafilise sümboli kasutamine.

(11) Kohalike tarbimisvajaduste täitmise hõlbustamiseks tuleks toetada Madeira tavapärast loomakasvatust. Selleks on vaja erandeid ühise turukorralduse teatavatest tootmist piiravatest sätetest, et võtta arvesse kohaliku tootmise arengut ja konkreetseid tingimusi, mis on mujal ühenduses valitsevatest tingimustest võrdlemisi erinevad. Tõupuhaste aretusloomade ostmist hõlmavate tõuaretusprogrammide rahastamisega, kohalikele tingimustele paremini vastavate tarbetõugude ostmisega ja ammlehmade eest makstava lisatasu ja loomade tapmise eest makstava lisatasu kõrval täiendavate lisatasude andmisega on kõnealust eesmärki võimalik kaudselt saavutada ning kuni kohalik loomakasvatus areneb, tuleks ette näha nuumatavate isasloomade ajutine tarnimine, mille puhul on igal aastal tarnitavate loomade arv piiratud, et mitte ohustada eespool nimetatud eesmärki. Kohalike tarbimisvajaduste prognoos esitatakse korrapäraselt koostatavas bilansis. Ühenduse toetuse tõhusa kasutamise tagamiseks peaks loomakasvatus- ja piimatootesektori kohaliku tegevuse üldine tugiprogramm võimaldama asjaomastel sektoritel määratleda ja rakendada strateegiaid, mida on kohandatud vastavalt majanduse arengu, tootmise ruumilise korralduse ning tootjate kutseoskuste suurendamise kohalikele tingimustele.

(12) Madeiral makstakse meiereidele toetust inimtoiduks ettenähtud värskete lehmapiimatoodete eest. Kõnealuse toetuse abil ei ole suudetud säilitada tasakaalu kodumaiste ja välismaiste tarnete vahel peamiselt nii sektorit mõjutavate tõsiste struktuuriliste raskuste tõttu kui ka sektori võimetuse tõttu kohaneda uue majanduskeskkonnaga. Sellest tulenevalt kavatsetakse kõnealune toetus suunata kohaliku toodangu kogumiseks tarnebilansi raames ning ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmise heakskiitmiseks, pidades ilmas kohalike tarbimisvajaduste paremat katmist.

(13) Määruse (EMÜ) nr 3950/92 [3] kohaldamata jätmist põhjendatakse vajadusega säilitada soodustuste abil kohalik tootmine. Kõnealune erand tuleks kehtestada 4000 tonni piires, mis vastab praegusele 2000tonnisele toodangule ja toodangu mõistlikule suurenemisele praeguste hinnangute kohaselt kuni 2000 tonni.

(14) Kartuli tootmine on Madeira jaoks oluline nii majanduslikel ja sotsiaalsetel kui ka keskkondlikel põhjustel. Põllumajandusettevõtete väiksuse ja tooraine maksumuse tõttu on tootmiskulud väga suured. Inimtoiduks ettenähtud kartulite kasvatusele antakse eriabi, et toetada omamaist toodangut ning rahuldada saarte tarbimisharjumusi.

(15) Suhkruroo, suhkru ja rummi sektori puhul antakse Madeiral toetust suhkrurootoodete valmistamiseks vajaliku suhkruroo kohaliku tootmise toetamiseks asjaomases piirkonnas tavapäraselt kasutatavate meetodite vajaduste piires.

(16) Saartel tuleks jätkata liköörveinide valmistamist tavapärastel meetoditel, soodustades ülejäänud ühenduses toodetava kontsentreeritud viinamarjavirde ja veinialkoholi ostmist ning andes toetust selliste veinide laagerdamiseks. Kõnealuste toodete ehtsuse ja kvaliteedi säilitamiseks tehtud jõupingutuste toetamiseks tuleks neile toodetele anda turustustoetust.

(17) Madeiral tuleks anda toetust vitspaju tootmiseks, kuna vitspaju kasvatamine on põllumajanduse kõrval oluline lisategevus, mis võimaldab elatada saarte kõige ebasoodsamates piirkondades käsitööndusega tegelevaid pereettevõtteid.

(18) Tehnilised ning sotsiaalmajanduslikud raskused on takistanud õigeaegset ümberkorraldust aladel, kuhu on istutatud viinamarjade hübriidsorte, mis on veinituru ühise korralduse alusel keelatud. Sellistes viinamarjaistandustes toodetud veini kasutatakse üksnes tavapäraseks kohalikuks tarbimiseks. Lisaaja puhul oleks võimalik selliseid viinamarjaistandusi ümber korraldada ning samas säilitada piirkonna valdavalt viinamarjakasvatusest sõltuv majanduslik terviklikkus. Portugal peaks igal aastal komisjonile teatama asjaomaste alade ümberkorraldamisel tehtud edusammudest.

(19) Piimatootmine ja loomakasvatus on Assooride põllumajanduse alustalaks ning selle sektori toetamise puhul tuleks arvestada nende tegevuste olulist majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust eriti väiketalunike jaoks. Kõnealuses sektoris tavapäraste tegevuste säilitamise tagamiseks tuleks tõsta ammlehmade eest makstava lisatasu ja lüpsilehmade toetuse määra kohalikul tasandil saadaolevate kvootide piires. Tuleks kehtestada täiendav lisatasu loomade tapmise eest ning anda toetust, et müüa ülejäänud isasveised, kellele saartel ei ole normaalseid turustusvõimalusi ning kes tuleb saata mujale ühendusse märkimisväärse lisakulu eest, mis tuleneb piirkonna erandlikust geograafilisest asendist. Ühenduse toetuse tõhusa kasutamise tagamiseks peaks loomakasvatus- ja piimatootesektori kohaliku tegevuse üldine tugiprogramm võimaldama asjaomastel sektoritel määratleda ja rakendada strateegiaid, mida on kohandatud vastavalt kohalikele tingimustele majanduse arengus, tootmise ruumilises korralduses ning tootjate kutseoskuste suurendamises.

(20) Põllumajanduslik tegevus Assooridel sõltub suures osas piimatootmisest. Selline sõltuvus ning muud takistused, mis on tingitud saarte äärepoolseimast asukohast ja elujõulise alternatiivse tootmisharu puudumisest, kahjustavad saarte majanduse arengut. Nende saarte kohaliku toodanguga kaetavaid kohaliku tarbimise vajadusi tuleks arvesse võtta ning kehtestada alates 1999/2000. turustusaastast neljaks turustusaastaks erandid piima- ja piimatooteturu ühise korralduse mõnedest sätetest toodangu piiramise kohta, et võtta arvesse kohaliku tootmise arengutaset ja tingimusi. Kõnealuse meetmega kehtestatakse erand ühinemislepingu artikli 34 lõike 2 teisest lõigust, kuid seda kohaldatakse üksnes Assooride piimatootjate suhtes ning selle majanduslik mõju on Portugali kogukvoodiga võrreldes ebaoluline. Kõnealuse meetme kohaldamisajal peaks see erand võimaldama jätkata ümberkorraldusi Assooridel, põhjustamata seejuures häireid piimaturul ja mõjutamata oluliselt maksukava nõuetekohast toimimist Portugali või ühenduse tasandil.

(21) Haritava maa ja talumajapidamiste väiksuse ja killustatuse ning tootmise ekstensiivse laadi tõttu kaasnevad Assooridel põllukultuuride kasvatamisega kõrged tootmiskulud. On väga tähtis, et nende kultuuride (suhkrupeet, sigur, kartulid, tubakas, ananassid, viinamarjad, tee, jne) kasvatamine jätkuks loomakasvatuse ülekaalu kõrval alternatiivina ning selle tagamiseks tuleks kohaliku töötleva tööstuse toetamist jätkata.

(22) Lisaks sellele tuleks Assooridel jätkata liköörveinide valmistamist tavapäraste meetoditega, andes toetust "verdelho" veinide laagerdamiseks.

(23) Madeira põllumajanduskultuuride taimetervis kannatab kliima ja kõnealusel saarel sel eesmärgil seni kohaldatud kontrollimeetmete puudulikkusest tingitud teatavate probleemide tõttu. Kahjulike organismidega võitlemiseks tuleks rakendada programme, sealhulgas mahepõllundusmeetodeid. Tuleks täpsustada ühenduse rahaline toetus selliste programmide puhul.

(24) Määrusega (EÜ) nr 1257/1999 [4] kehtestatakse maaelu arengu meetmed, mille jaoks võib anda ühenduse toetust ning sätestatakse sellise toetuse saamise tingimused.

(25) Käesoleva määruse eesmärk on parandada kõnealuste piirkondade kõrvalisest asukohast ja saarelisest asendist tingitud ebasoodsat seisundit.

(26) Nendes piirkondades asuvate teatavate põllumajandusettevõtete või töötlemis- ja turustusettevõtete ülesehituses on tõsiseid puudujääke ning neil on erilisi raskusi. Sellest tulenevalt tuleks teatavate investeeringuliike puhul ette näha erandid sätetest, mis piiravad või keelavad määrusega (EÜ) nr 1257/1999 ettenähtud struktuuriabi andmist.

(27) Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõike 3 alusel määratakse metsamajandusele antavat toetust üksnes eraomanikule või eraomanike ühendustele ja kohalikule omavalitsusele või kohalike omavalitsuste ühendustele kuuluvatele metsade või metsamaade puhul; teatav osa nende piirkondade metsadest ja metsamaadest kuulub muudele ametivõimudele kui kohalikele omavalitsustele. Selliste asjaolude tõttu tuleks nimetatud artiklis sätestatud tingimused muuta paindlikumaks.

(28) Ühenduse rahaline toetus kolmele määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 35 lõikes 1 osutatud kaasnevale meetmele võib äärepoolseimates piirkondades ulatuda kuni 85 protsendini toetuse tingimustele vastavatest kogukuludest. Samas peaks ühenduse rahaline toetus põllumajanduse keskkonnameetmetele, mis moodustab neljanda kaasneva meetme, määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 47 lõike 2 teise lõigu kolmanda taande kohaselt kõigi eesmärgiga 1 hõlmatud alade puhul piirduma 75 % protsendiga. Põllumajanduse keskkonnapoliitikale maaelu arengu kontekstis omistatud tähtsust silmas pidades tuleks ühenduse rahalise toetuse määr äärepoolseimates piirkondades kõikide kaasnevate meetmete puhul ühtlustada.

(29) Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikes 2 ning nimetatud määruse lisas määratakse kindlaks ühenduse põllumajanduse keskkonnatoetuse saamise tingimustele vastavad aastased ülemmäärad. Assooride teatavate väga tundlike karjamaade konkreetse keskkonnaseisundi arvessevõtmiseks ning põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide säilitamiseks, eriti Madeira terrasspõllunduspiirkondades, tuleks teatavate erimeetmete puhul ette näha võimalus suurendada kõnealuseid määrasid kuni kaks korda.

(30) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/1999 [5] artiklile 14 peaksid kõik kavad, ühenduse abi raamprogrammid, rakenduskavad ja ühtsed programmdokumendid hõlmama seitsmeaastast ajavahemikku ning programmitöö periood peaks algama 1. jaanuaril 2000. Ühtsuse huvides ning sama programmi raames hüvitise saajate diskrimineerimise vältimiseks tuleks käesolevas määruses sätestatud erandeid kohaldada erandkorras kogu programmitöö ajal.

(31) Võib lubada erandit komisjoni järjekindlast poliitikast mitte anda riiklikku tegevusabi asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks, et leevendada neid piiranguid Assooride ja Madeira põllumajanduses, mis tulenevad nende kõrvalisusest, saarelisest asendist, äärepoolseimast asukohast, väikesest pindalast, mägisest maastikust, kliimast ning nende majanduslikust sõltumisest vähesest arvust toodetest.

(32) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [6]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatakse erimeetmed, et lahendada teatavate põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud raskused, mis on tingitud Assooride ja Madeira kõrvalisusest, saarelisest asendist ning äärepoolseimast asukohast.

I JAOTIS

TARNIMISE ERIKORD

Artikkel 2

Tarnimise erikord kehtestatakse käesoleva määruse I ja II lisas loetletud toodete suhtes, mis on Assooridel ja Madeiral hädavajalikud inimtoiduks, töötlemiseks ning tooraineks.

Koostatakse prognoositav tarnebilanss, kus märgitakse I ja II lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete kogus, mis peab vastama iga-aastasele tarnevajadusele. Kohaliku turu jaoks ettenähtud tooteid töötleva ja pakendava tööstuse vajaduste, teatavatel tingimustel kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete või mujale ühendusse saadetavate tavapäraste saadetiste kohta võib prognoositavad bilansid koostada eraldi.

Artikkel 3

1. Tollimakse ei kohaldata tarnimise erikorraga hõlmatud kolmandatest riikidest pärit toodete importimisel otse Assooridele ja Madeirale tarnebilanssides kindlaksmääratud koguste piires.

Käesoleva jaotise kohaldamisel käsitatakse ühenduse tolliterritooriumile seestöötlemiseks või tolliladustamisprotseduurile suunamiseks sissetoodud tooteid otseimpordina.

2. Artiklis 2 nimetatud nõuete täitmise tagamiseks koguse, hinna ja kvaliteedi osas ning ühenduse tarnimise osakaalu säilitamiseks antakse toetust riiklikes sekkumishoidlates ladustatavate ühenduse toodete või ühenduse turul kättesaadavate toodete tarnimiseks Assooridele ja Madeirale.

Kõnealuse toetuse suurus määratakse kindlaks, võttes arvesse Madeirale ja Assooridele vedamisest tulenevaid lisakulutusi, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes kohaldatavaid hindu ning tooraineks ja töötlemiseks ettenähtud toodete puhul ka saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast tingitud lisakulutusi.

3. Tarnimise erikorra rakendamisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:

- Assooride ja Madeira erivajadusi ning töötlemiseks ja tooraineks ettenähtud toodete puhul konkreetseid kvaliteedinõudeid,

- kaubavooge ülejäänud ühenduses,

- kavandatud toetuse majandusaspekti.

4. Tarnimise erikorda kohaldatakse tingimusel, et imporditollimaksudest vabastamisest või mujalt ühendusest tarnimisel saadud toetusest tulenevad majanduslikud eelised antakse tegelikult lõpptarbijale edasi.

5. Tarnimise erikorraga hõlmatud tooteid ei või reeksportida kolmandatesse riikidesse ega edasi saata mujale ühendusse. Kõnealust keeldu ei kohaldata Assooride ja Madeira vaheliste kaubavoogude suhtes.

Juhul kui kõnealuseid tooteid töödeldakse Assooridel või Madeiral, ei kohaldata eespool nimetatud keeldu Assooridelt või Madeiralt kolmandatesse riikidesse eksporditavate töödeldud toodete suhtes komisjoni poolt artikli 35 lõikes 2 osutatud korras sätestatud tingimuste kohaselt.

Kui kõnealuseid tööteid töödeldakse Assooridel ja Madeiral, ei kohaldata eespool nimetatud keeldu töödeldud toodete tavapärasel vedamisel mujale ühendusse.

Eksporditoetust ei anta.

6. Käesoleva jaotise üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. See kord hõlmab järgmist:

- ülejäänud ühendusest pärit tarnete puhul antava toetuse suuruse kindlaksmääramist,

- sätteid, mis tagavad eeliste tegeliku edasiandmise lõpptarbijale,

- vajaduse korral impordilitsentside või tarnesertifikaatide süsteemi kehtestamist.

Komisjon koostab tarnebilansid artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Komisjon võib kõnealused bilansid ning I ja II lisas esitatud toodete nimekirja läbi vaadata, pidades silmas Assooride ja Madeira vajaduste muutumist.

Assooride toorsuhkruvajaduse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohaliku suhkrupeeditootmise arengut. Tarnekorraga hõlmatavad kogused määratakse kindlaks nii, et Assooridel igal aastal rafineeritava suhkru kogus ei ületa 10000 tonni.

Määruse (EMÜ) nr 2038/1999 [7] artiklit 9 ei kohaldata Assooride suhtes.

II JAOTIS

KOHALIKE TOODETE TOETAMISE MEETMED

I PEATÜKK

MÕLEMALE PIIRKONNALE ÜHISED MEETMED

1. JAGU

Loomakasvatus

Artikkel 4

1. Loomakasvatussektoris antakse toetust ühendusest pärit tõupuhaste loomade, tarbetõuloomade ja loomakasvatussaaduste tarnimiseks Assooridele ja Madeirale; toetust ei anta tõupuhaste veiste tarnimiseks Assooridele.

2. Toetuse andmise tingimuste sätestamisel võetakse arvesse eelkõige Assooride ja Madeira tarnevajadusi tootmise alustamiseks ja karja geneetiliseks parandamiseks ning vajadust kohalike oludega kõige paremini sobivate tõugude järele. Toetust makstakse ühenduse eeskirjades piiritletud nõuetele vastavate loomade tarnimise puhul.

3. Toetuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse:

- Assooride ja Madeira geograafilisest asendist tulenevaid tarnetingimusi ja eriti tarnekulusid,

- toodete hinda ühenduse turul ja maailmaturul,

- kolmandatest riikidest imporditavate kaupade maksustamist tollimaksuga või maksustamata jätmist,

- kavandatava toetuse majandusaspekti.

4. Artikli 3 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 alusel toetuse saamise tingimustele vastavate toodete suhtes.

5. Hõlmatavate toodete nimekiri, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetuse määr ning käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

2. JAGU

Puuvili, köögivili, taimed ja lilled

Artikkel 5

1. Toetust antakse kaupade koondnomenklatuuri rühmades 6, 7 ja 8 loetletud puu- ja köögiviljade, lillede ja elustaimede, CN-koodi 0902 alla kuuluva tee, CN-koodi 040900 alla kuuluva mee ning CN-koodi 0904 alla kuuluvate perekondadesse Capsicum või Pimenta kuuluvate viljade puhul, mis on kohapeal koristatud või toodetud ning ette nähtud tarnimiseks asjakohaste tootmispiirkondade turule. Kõnealust toetust ei anta Madeiral kasvatatavate banaanide puhul.

Toetust antakse toodete puhul, mis vastavad ühenduse õigusega kindlaksmääratud ühtsetele standarditele või, kui sellised standardid puuduvad, tarnelepingutes sisalduvatele spetsifikaatidele.

Toetuse saamise tingimuseks on ühe- või mitmeaastaste tarnelepingute sõlmimine üksiktootjate, tootjarühmade või määruse (EÜ) nr 2200/96 [8] artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjate organisatsioonide ning toiduainetööstuse, turustajate, toitlustusettevõtjate jms või kohalike asutuste vahel.

Toetust makstakse eespool nimetatud üksiktootjatele, tootjarühmadele või tootjate organisatsioonidele iga tooteliigi kohta kehtestatud aastakoguste piires.

Toetuse suurus määratakse kindlaks ühtse summana iga kindlaksmääratava tooteliigi puhul hõlmatud toodete keskmise väärtuse põhjal. Toetuse summa diferentseeritakse vastavalt sellele, kas toetuse saajaks on üks määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjate organisatsioonidest või mitte.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata Assooridel toodetavate ananasside suhtes.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Lõikes 1 osutatud tooteliigid ja toetuse suurus määratakse kindlaks samas korras.

Artikkel 6

1. Toetust antakse aastaste lepingute sõlmimiseks, milles käsitletakse artikli 5 lõikes 1 osutatud toodete hulka kuuluvate värskete ja töödeldud saaduste turustamist. Taimede ja lillede puhul ei ole toetuse andmise tingimuseks aastase lepingu sõlmimine.

Toetust makstakse mõlemale piirkonnale kuni kaubandusmahuni 3000 tonni toote kohta aastas.

Lepingud sõlmitakse saartel asuvate üksiktootjate, tootjarühmade või määruse (EÜ) nr 2200/96 artiklites 11, 13 ja 14 osutatud tootjate organisatsioonide ning mujal ühenduses asuvate füüsiliste või juriidiliste isikute vahel.

2. Toetuse suurus on 10 % turustatava toodangu väärtusest vabastatuna sihtkohas.

3. Toetust antakse müüjatele, kes on mujal ühenduses asuva ettevõtjaga sõlminud lõikes 1 osutatud lepingu.

4. Kui lõikega 1 ettenähtud meetmeid võtavad ühisettevõtted, mis on asjaomastest piirkondadest pärit toodete turustamise eesmärgil moodustatud kõnealuste piirkondade tootjatest või tootjate organisatsioonidest või organistasioonide ühendustest ja mujal ühenduses asuvatest füüsilistest või juriidilistest isikutest, ning kui osalised kohustuvad jagama ühisettevõtte eesmärgi saavutamiseks vajalikke teadmisi ja oskusteavet vähemalt kolme aasta jooksul, suurendatakse lõikes 2 piiritletud toetuse suurust 13 protsendini ühiselt turustatud aastatoodangu väärtusest.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 7

1. Ühendus annab kuni 100000 eurot värske ja töödeldud puu- ja köögivilja sektori kahe majandusanalüüsi ja tuleviku-uuringu rahastamiseks mõlemas piirkonnas, pöörates erilist tähelepanu troopikasaadustele.

Uuringu tulemusena koostatakse mõlemas piirkonnas selle sektori majanduslik ja tehniline hinnang. Eelkõige pööratakse tähelepanu tarneandmetele ja töötlemiskuludele ning uuritakse arengu- ja müügitingimusi ning -võimalusi piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse konkurentsi maailmaturul.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

3. JAGU

Vein

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 [9] II jaotise II peatükki ja III jaotise I ja II peatükki ning määruse (EÜ) nr 1227/2000 [10] III peatükki ei kohaldata Assooride ja Madeira suhtes.

Artikkel 9

1. Selliste viinamarjasortide kasvatamise alalhoidmiseks, millest toodetakse määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveini (mpv-kvaliteetvein), antakse tavapärastes tootmispiirkondades kindlasummalist hektaritoetust.

Järgmised alad vastavad toetuse saamise tingimustele:

a) alad, kuhu on istutatud nende viinamarjasortide hulka kuuluvaid sorte, mille liikmesriigid on liigitanud nende territooriumil iga mpv-kvaliteetveini tootmise puhul sobivaks vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 19; ja

b) alad, mille saagikus hektari kohta on madalam kui viinamarjade, viinamarjavirde või veini kogusena väljendatud maksimummäär, mille liikmesriik on kindlaks määranud määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punkti I tingimuste alusel.

2. Toetuse suurus on 650 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse tootjarühmadele või nende ühendustele. Üleminekuajal antakse toetust ka üksiktootjatele. Kõnealuse üleminekuaja jooksul makstakse kõiki toetusi Madeira Veiniinstituudi ja Assooride Viinamarjakasvatuskomisjoni vahendusel artikli 35 lõikes 2 osutatud korras sätestatavate eeskirjade kohaselt.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 19 lõikest 1, võib veini tootmiseks kasutada Assooridel ja Madeiral koristatud viinamarju, mis on pärit viinamarjasortidest, mis on otseselt tootja hübriidid ("Noah", "Othello", "Isabelle", "Jacquez", "Clinton" ja "Herbemont") ja mille kasvatus on keelatud, kuid see vein peab jääma kõnealustesse piirkondadesse.

2. Portugal on 31. detsembriks 2006 vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1493/1999 II jaotise III peatükiga ettenähtud toetuse abil järk-järgult likvideerinud viinamarjaistandused, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

3. Portugal teatab igal aastal komisjonile edusammudest nende alade ümberkorraldamisel ja ümberkujundamisel, kuhu istutatud viinamarjasordid on otseselt tootja hübriidid, mille kasvatus on keelatud.

4. JAGU

Graafiline sümbol

Artikkel 11

1. Kutseorganisatsioonid teevad ettepaneku Assooridele ja Madeirale kui äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töödeldud või töötlemata põllumajandussaaduste ja -toodete tuntuse ja tarbimise suurendamiseks kehtestatud graafilise sümboli kasutamistingimuste kohta. Portugali ametiasutused edastavad need ettepanekud koos oma arvamusega komisjonile heakskiitmiseks.

Sümboli kasutamist jälgib Portugali ametiasutuste poolt heakskiidetud ametiasutus või muu organ.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

II PEATÜKK

MEETMED KOHALIKE SAADUSTE TOETAMISEKS MADEIRAL

1. JAGU

Loomakasvatus- ja piimasaadused

Artikkel 12

1. Kuni kohalike noorte isasveiste arv tõuseb tavapärase veiselihatoodangu säilitamiseks piisava tasemeni ning artiklis 12 osutatud bilansi piires:

a) ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1254/1999 [11] artiklis 30 osutatud tollimakse otse kolmandatest riikidest saartele kohapealseks nuumamiseks ja tarbimiseks imporditavate veiste suhtes;

b) antakse toetust kuni 1000 looma puhul mujalt ühendusest pärit punktis a osutatud loomade tarnimiseks. Eelistatakse tootjaid, kelle nuumloomadest vähemalt 50 % on kohalikku päritolu.

Artikli 3 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega hõlmatud toodete suhtes.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmetega hõlmatud loomade arv määratakse kindlaks korrapäraselt koostatavas prognoositavas tarnebilansis, võttes arvesse kohaliku tootmise arengut. Kõnealused arvud, käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud toetuse suurus ning käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas eelkõige nuumaperioodi minimaalne kestus, määratakse kindlaks artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 13

1. Käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 ettenähtud toetust antakse veise- ja vasikaliha tavapärase tootmistegevuse ning toodete kvaliteedi parandamiseks võetavate meetmete toetamiseks Madeira korrapäraselt koostatava tarnebilansi raames hinnatavate tarbimisvajaduste piires. Selles bilansis võetakse samuti arvesse artikli 4 kohaselt tarnitud aretusloomi ja artikliga 12 ettenähtud tarnimise erikorraga hõlmatud loomi.

2. Lisaks määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 11 ettenähtud lisatasule loomade tapmise eest makstakse tootjatele täiendavat lisatasu iga kohapeal nuumatud looma tapmise eest. Täiendav lisatasu on 25 eurot looma kohta. Täiendav lisatasu määratakse kord aastas 2500 tapetud looma piires.

3. Lisaks määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 6 ettenähtud ammlehmade eest makstavale lisatasule makstakse veise- ja vasikalihatootjatele täiendavat lisatasu. Täiendava lisatasu suurus on 50 eurot iga ammlehma kohta, kes kuulub tootjale taotluse esitamise päeval.

4. Madeiral ei kohaldata erilisatasu, ammlehmade eest makstava lisatasu, loomade tapmise eest makstava lisatasu või käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud täiendavate lisatasude puhul sätteid, milles käsitletakse:

a) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 4 sätestatud piirkondlikku ülemmäära erilisatasu osas;

b) talumajapidamises peetavate loomade suhtes määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 6 sätestatud individuaalset ülemmäära ammlehmade eest makstava põhilisatasu osas;

c) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 11 osutatud riiklikku ülemmäära loomade tapmise eest makstava põhilisatasu osas.

5. Lõikes 3 osutatud põhilisatasusid ja täiendavaid lisatasusid antakse igal aastal vastavalt kuni 2000 isasveise, 1000 ammlehma ja 6000 tapetud looma eest.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused rakenduseeskirjad hõlmavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud bilansside koostamist ja kõiki läbivaatamisi muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks ning

a) isasveiste eest makstavate erilisatasude puhul nähakse nendega ette:

- määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 4 sätestatud piirkondliku ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul on 2000. aastal Madeiral määratud erilisatasu,

- lisatasude määramine kalendriaastas kuni 90 loomale vanuserühma ja põllumajandusettevõtte kohta;

b) ammlehmade eest makstava lisatasu puhul:

- sisaldavad kõnealused üksikasjalikud eeskirjad sätteid määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 6 alusel lisatasu saanud tootja õiguste tagamise kohta vajalikul määral,

- võib kõnealuste üksikasjalike eeskirjadega ette näha Madeira jaoks erireservi kehtestamise ning õiguste jaotamise või ümberjaotamise eritingimused, võttes arvesse loomakasvatussektori eesmärke; reservi suurus määratakse kindlaks lõikes 5 sätestatud ülemmäära ja 2000. aastaks määratud lisatasude arvu alusel;

c) loomade tapmise eest makstava lisatasu osas nähakse nende eeskirjadega ette:

- määruse (EÜ) nr 2342/1999 [12] artikli 38 lõikes 1 sätestatud ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul on 2000. aastal määratud lisatasu tapmise eest.

Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võivad sisaldada lisatingimusi täiendava lisatasu saamiseks.

Komisjon võib samas korras läbi vaadata lõikes 5 kindlaksmääratud ülemmäärad.

Artikkel 14

1. Ajavahemikul 2002–2006 antakse toetust, et rakendada Madeiral üldine programm loomakasvatus- ja piimasaaduste sektorite kohaliku toodangu valmistamise ja turustamise toetamiseks.

Kõnealune programm võib hõlmata meetmeid, mis aitavad täiustada kvaliteeti ja hügieeni, turustust, sektori ülesehitust, tootmis- ja turustusstruktuuride ratsionaliseerimist, kohalikke sidevahendeid kvaliteettoodete osas ning tehnilise abi osutamist. Kõnealune programm ei või hõlmata toetuse andmist lisaks artiklite 13 ja 15 alusel makstud lisatasudele.

Kõnealuse programmi koostavad ja seda rakendavad liikmesriigi poolt määratud pädevad asutused, kes teevad koostööd asjaomastele sektoritele kõige iseloomulikumate tootjaorganisatsioonide või nende ühendustega.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Pädevad asutused esitavad komisjonile kuni viieaastase kestusega programmide esialgsed kavandid; komisjon kiidab need heaks artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

3. Portugali ametiasutused esitavad igal aastal aruande programmi rakendamise kohta. Enne 2005. aasta lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuses artiklis osutatud meetme kohaldamise kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 15

1. Lõikega 2 ettenähtud toetust antakse lehmapiima tavapärase tootmistegevuse ning toodete kvaliteedi parandamiseks võetavate meetmete toetamiseks Madeira korrapärase tarnebilansi raames hinnatavate tarbimisvajaduste piires. Bilansis võetakse arvesse artiklis 2 osutatud tarnekorraga hõlmatud piimatooteid.

2. Kohapeal toodetud värskete lehmapiimatoodete inimtoiduna tarbimiseks antakse toetust Madeira korrapäraselt hinnatavate tarbimisvajaduste piires.

Toetuse suurus on 12 eurot 100 kg meiereisse viidud täispiima kohta, et tagada eespool nimetatud toodete korrapärane müük kohalikul turul. Toetust makstakse meiereidele.

3. Lehmapiimatootjate suhtes kohaldatavat määrusega (EMÜ) nr 3950/92 [13] ettenähtud lisamaksukava ei kohaldata Madeiral 4000 tonni kohapeal toodetud piima piires.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 2597/97 [14] artiklitest 2 ja 3, lubatakse Madeiral toota ühenduse päritolu piimapulbrist kõrgkuumutatud pulbripiima tootmine kohalike tarbimisvajaduste piires, kui selle meetmega tagatakse kohapeal toodetud piima kogumine ja turustamine. Kõnealune toode on ette nähtud üksnes kohalikuks tarbimiseks.

5. Komisjon vaatab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toetuse läbi ning võtab vastu käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Üksikasjalike eeskirjadega määratakse eelkõige kindlaks kohapeal toodetava värske piima kogus, mis lisatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud kõrgkuumutatud pulbripiima hulka.

2. JAGU

Kartulid

Artikkel 16

1. Hektaritoetust antakse inimtoiduks ettenähtud kartulite kasvatamiseks, mis kuuluvad CN-koodide 07019050 ja 07019090 alla.

Toetuse suurus on 596,9 eurot hektari kohta aastas.

Toetust makstakse kuni 2000 haritud ja koristatud hektari puhul aastas.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

3. JAGU

Suhkruroog, suhkur ja rumm

Artikkel 17

1. Suhkrurookasvatajatele antakse igal aastal kindlasummalist pindalatoetust.

2. Toetuse suurus on 500 eurot aastas istutatud ja koristatud hektari kohta. Toetust makstakse kuni 100 hektari puhul.

Artikkel 18

1. Toetust antakse Madeiral toodetud suhkruroo otseseks töötlemiseks suhkrusiirupiks ("mel de cana") või määruse (EMÜ) nr 1576/89 [15] artikli 1 lõike 4 punktis a määratletud rummiks.

Suhkrusiirupi tootjatele või destilleerijatele makstakse toetust tingimusel, et nad on suhkrurootootjale maksnud kindlaksmääratava miinimumhinna.

2. Toetust antakse aastas kuni 250 tonni suhkrusiirupi ja 2500 hektoliitri 71,8° kanguse rummi tootmiseks.

Artikkel 19

Artiklitega 17 ja 18 ettenähtud toetuse suurus, tootjatele makstav miinimumhind ja eespool nimetatud artiklite üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

4. JAGU

Vein

Artikkel 20

1. Käesoleva artikliga ettenähtud toetust antakse Madeira liköörveinide tootmise toetamiseks selles piirkonnas tavapäraselt kasutatavatest meetoditest tulenevate nõuete piires.

2. Toetust antakse puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ostmiseks mujal ühenduses, et kasutada seda veinivalmistamisel asjaomaste liköörveinide magustamiseks.

3. Toetust antakse veinialkoholi ostmiseks.

Kõnealuse erimüügi tingimused sätestatakse selliselt, et vältida ühenduse alkoholi- ja piiritusjookide turu häirimist.

4. Toetuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse järgmist:

a) Madeira geograafilisest asendist tulenevad tarnetingimused, eriti tarnekulud;

b) toodete hind ühenduse turul ja maailmaturul;

c) kavandatava toetuse majanduslik aspekt.

Toetust ei anta viinamarjavirde ja veinialkoholi eksportimiseks Madeiralt.

5. Toetust antakse kuni 20000 hektoliitri Madeira liköörveini laagerdamiseks aastas. Toetust makstakse liköörveinide puhul, mida tuleb laagerdada vähemalt viis aastat. Toetust makstakse iga partii eest kolme turustusaasta jooksul.

Toetuse suurus on 0,040 eurot hektoliitri kohta päevas.

6. Igal aastal antakse ajutist toetust Madeira veinide vedamiseks ja ühenduse turgudel turustamiseks.

Toetuse suurus on kuni 0,2 eurot pudeli eest, kuni 2,5 miljoni liitri piires aastas.

7. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

5. JAGU

Vitspaju

Artikkel 21

1. Igal aastal antakse kindlasummalist pindalatoetust vitspaju kasvatajatele.

2. Toetuse suurus on 575 eurot kuni 200 istutatud ja koristatud hektari eest aastas.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

III PEATÜKK

KOHALIKE TOODETE TOETAMISE MEETMED

1. JAGU

Loomakasvatus- ja piimasaadused Assooridel

Artikkel 22

1. Käesoleva artikliga ettenähtud toetust antakse veise- ja vasikalihasektori ning piimasektori olulise tavapärase majandustegevuse toetamiseks Assooridel.

2. Lisaks määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 11 ettenähtud lisatasule tapmise eest makstakse tootjale iga tapetud looma eest täiendavat lisatasu. Täiendava lisatasu suurus on 25 eurot looma kohta.

4. Assooridel ei kohaldata erilisatasu, loomade tapmise eest makstava lisatasu või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud täiendava lisatasu suhtes sätteid, milles käsitletakse:

a) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 4 sätestatud piirkondlikku ülemmäära erilisatasu osas;

b) määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 11 osutatud riiklikku ülemmäära loomade tapmise eest makstava põhilisatasu osas.

5. Lõikes 2 osutatud põhilisatasusid ja täiendavaid lisatasusid makstakse aastas vastavalt kuni 40000 isasveise ja 33000 tapetud looma eest.

6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Kõnealused rakenduseeskirjad hõlmavad kõiki läbivaatamisi muutuvate vajaduste arvessevõtmiseks ning nendega nähakse ette:

a) isasveiste puhul makstavate erilisatasude osas:

- määruse (EÜ) nr 1254/1999 artiklis 4 sätestatud piirkondliku ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul on 2000. aastal määratud Assooridel erilisatasu;

b) loomade tapmise eest makstava lisatasu puhul:

- määruse (EÜ) nr 2342/1999 artikli 38 lõikes 5 sätestatud ülemmäära piires nende loomade arvu "külmutamine", kelle puhul on 2000. aastal määratud lisatasu tapmise eest.

Üksikasjalikud rakenduseeskirjad võivad sisaldada lisatingimusi täiendavate lisatasude andmiseks.

Komisjon võib samas korras läbi vaadata lõikes 5 kindlaksmääratud ülemmäärad.

7. Lüpsikarja pidamise eest makstakse erilisatasu kuni 78000 looma puhul.

Lisatasu makstakse tootjale. Kõnealuse lisatasu suurus on 96,6 eurot iga lehma kohta, kes kuulub tootjale taotluse esitamise päeval.

8. Toetust antakse järgmiste tavapärasel viisil valmistatud juustude eraladustamiseks:

- S. Jorge vanusega vähemalt kolm kuud,

- Ilha vanusega vähemalt 45 päeva.

Toetuse suurus määratakse kindlaks lõikes 10 osutatud korras.

9. Kehtestatakse toetus Assooridel sündinud noorte isasveiste müümiseks muudes ühenduse piirkondades.

Toetuse suurus on 40 eurot saadetud looma kohta ning toetust antakse kuni 20000 looma puhul tootjatele, kes on neid loomi pidanud vähemalt kolm kuud enne saatmist.

10. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vajaduse korral vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 23

1. Määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 2 lõike 1 teises lauses osutatud tootjate vahel lisamaksu jaotamise eesmärgil 1999/2000., 2000/01., 2001/02. ja 2002/03. turustusaastaid hõlmaval üleminekuajal käsitatakse ületootmise põhjustanud tootjatena üksnes kõnealuse määruse artikli 9 punktis c määratletud tootjaid, kes asuvad ja toodavad Assooridel ning turustavad koguseid, mis ületavad nende individuaalset kvooti, mida on suurendatud käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud protsendimäära võrra.

Lisamaksu makstakse suurendatud individuaalset kvooti ületavate koguste eest pärast kasutamata koguste ümberjaotamist kõnealusest suurendamisest tuleneva piirmäära ulatuses esimeses lõigus osutatud tootjate vahel võrdeliselt iga tootja kasutuses oleva kvoodiga.

Esimeses lõigus osutatud protsendimäär võrdub 73000 tonni suuruse koguse ja 31. märtsil 2000 iga põllumajandusettevõtte kasutuses olevate kvootide summa suhtega. Iga tootja puhul kohaldatakse seda üksnes 31. märtsil 2000 selle tootja kasutuses olevate kvootide suhtes.

2. Turustatud piima või piimaekvivalendi koguseid, mis ületavad kvooti, kuid mis pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ümberjaotamist vastavad samas lõikes osutatud protsendimäärale, ei võeta arvesse Portugali kvoodi ületamise määra kindlaksmääramisel, mida arvutatakse määruse (EMÜ) nr 3950/92 artikli 2 lõike 1 esimese lause kohaselt.

Artikkel 24

1. Portugali Vabariik teatab komisjonile artikli 23 kohaselt võetud meetmetest enne nende jõustumist.

Artikkel 25

1. Vajaduse korral võtab komisjon artikli 35 lõikes 2 sätestatud korras vastu artikli 23 kohaldamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 26

1. Ajavahemikul 2002–2006 antakse toetust, et rakendada Assooridel üldine programm loomakasvatus- ja piimasaaduste sektorite kohaliku toodangu valmistamise ja turustamise toetamiseks.

Kõnealuse programmiga võib hõlmata meetmeid, mis aitavad parandada kvaliteeti ja hügieeni, turustust, kohalikke sidevahendeid kvaliteettoodete osas ning tehnilise abi osutamist. Kõnealuse programmiga ei või hõlmata toetuse andmist lisaks artikli 22 alusel makstud lisatasudele.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Pädevad asutused esitavad komisjonile kuni viieaastase kestusega programmide esialgsed kavandid. Komisjon kiidab need heaks artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

2. JAGU

Ananassid

Artikkel 27

Toetust antakse kuni 2000 tonni CN-koodi 08043000 alla kuuluvate ananasside tootmiseks aastas.

Toetuse suurus on 1,20 eurot kilogrammi kohta.

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

3. JAGU

Suhkur

Artikkel 28

1. Suhkrupeedi tootmise arendamiseks antakse kindlasummalist pindalatoetust ala piires, mis vastab 10000 tonni valge suhkru tootmisele aastas.

Toetuse suurus on 800 eurot külvatud ja koristatud hektari kohta.

2. Assooridel koristatud suhkrupeedi valgeks suhkruks töötlemiseks antakse eritoetust kuni 10000 tonni rafinaadsuhkru tootmiseks aastaks.

Toetuse suurus on 27 eurot 100 kg rafinaadsuhkru kohta. Seda võib kohandada artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

4. JAGU

Tubakas

Artikkel 29

1. Lisaks määruse (EMÜ) nr 2075/92 [16] I jaotises sätestatud lisatasule antakse täiendavat lisatasu kuni 250 tonni sordi "Burley P" lehttubaka kogumiseks. Täiendava lisatasu suurus on 0,24 eurot ühe kilogrammi lehttubaka kohta.

Määruses (EÜ) nr 2848/98 [17] sätestatud lisatasukava üksikasjalikke rakenduseeskirju kohaldatakse täiendava lisatasu suhtes, välja arvatud artikli 35 lõikes 2 osutatud korras vastuvõetud konkreetsete erandite puhul.

2. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

5. JAGU

Seemnekartul, sigur ja tee

Artikkel 30

1. Toetust antakse CN-koodi ex07011000 alla kuuluva seemnekartuli tootmiseks kuni 200 hektari suuruse ala puhul.

Toetuse suurus on 596,9 eurot hektari kohta.

2. Toetust antakse CN-koodi 12129910 alla kuuluva siguri tootmiseks kuni 200 hektari suuruse ala puhul aastas.

Toetuse suurus on 596,9 eurot hektari kohta.

3. Toetust antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kartulite aastaste turustuslepingute sõlmimiseks artiklis 6 sätestatud tingimustel.

4. Tee kasvatamiseks antakse hektaritoetust.

Toetuse suurus on 800 eurot koristatud hektari kohta aastas.

Toetust makstakse kuni 100 hektari puhul.

5. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 31

Toetust antakse kuni 4000 hektoliitri Assooride "verdelho" veini laagerdamiseks aastas. Toetust makstakse "verdelho" veini puhul, mida tuleb laagerdada vähemalt kolm aastat. Toetust makstakse iga partii eest kolme turustusaasta jooksul.

Toetuse suurus on 0,08 eurot hektoliitri kohta päevas.

III JAOTIS

TAIMETERVISEMEETMED

Artikkel 32

1. Pädevad asutused esitavad komisjonile taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide tõrjumise programmid. Programmides täpsustatakse eelkõige taotletavad eesmärgid, võetavad meetmed, nende kestus ja kulud. Käesoleva artikli kohaselt esitatud programmid ei käsitle banaanide suhtes võetavaid kaitsemeetmeid.

2. Ühendus osaleb kõnealuste programmide rahastamises piirkondliku olukorra tehnilise analüüsi põhjal.

3. Ühenduse rahaline toetus ja toetuse suurus määratakse kindlaks artikli 35 lõikes 2 osutatud korras. Meetmed, millele võidakse määrata ühenduse rahalist toetust, määratletakse samas korras.

4. Kõnealune toetus võib katta kuni 75 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kulutustest. Makse sooritatakse pädevate asutuste esitatud dokumentide alusel. Vajaduse korral võib komisjon korraldada uurimise, mille viivad tema nimel läbi direktiivi 2000/29/EÜ [18] artiklis 21 osutatud eksperdid.

IV JAOTIS

STRUKTUURILISED ERANDID

Artikkel 33

1. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklist 7, ei ületa toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summa protsendina väljendatud toetuse koguväärtus 75 % investeeringute puhul, mis on ette nähtud eelkõige määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 osutatud programmitäiendiga määratletavate vähetähtsa majandusliku suurusega talumajapidamiste mitmekesistamise, ümberkorraldamise või säästvale põllumajandusele ülemineku soodustamiseks.

2. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 28 lõikest 2, ei ületa toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringute summa protsendina väljendatud toetuse koguväärtus 65 % investeeringute puhul ettevõtetes, kes tegelevad määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 18 lõikes 3 osutatud programmitäiendis määratletavate sektorite peamiselt kohalike põllumajandussaaduste ja -toodete töötlemise ja turustamisega. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ei ületa toetuse koguväärtus samadel tingimustel 75 %.

3. Määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 29 lõikes 3 kehtestatud piirangut ei kohaldata Assooridel ja Madeiral asuvate lähistroopiliste metsade või metsamaade suhtes.

4. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 47 lõike 2 teise lõigu kolmandast taandest, on ühenduse osalus kõnealuse määruse artiklitega 22, 23 ja 24 ettenähtud põllumajanduse keskkonnameetmetes 85 %.

5. Olenemata määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 24 lõikest 2, võib käesoleva määruse lisaga ettenähtud ühenduse toetuse saamise tingimustele vastavaid aastaseid ülemmäärasid tõsta kuni kaks korda Assooride järvede kaitsmise meetme puhul ja Madeira põllumajandusmaa maastiku ja iseloomulike vormide ning eelkõige terrasse kaitsvate kivimüüride säilitamise meetme puhul.

6. Käesoleva artikli alusel kavandatavate meetmete lühikirjeldus lisatakse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 18 osutatud piirkondade rakenduskavasse.

V JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 34

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud menetluskorra kohaselt.

Artikkel 35

1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 1766/92 [19] artikli 22 alusel loodud teraviljaturu korralduskomitee või muude asjaomaste toodete ühist turukorraldust käsitlevate määruste alusel moodustatud korralduskomiteed.

Määrusega (EMÜ) nr 827/68 [20] hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul ning ühise turukorraldusega hõlmamata toodete puhul abistab komisjoni määruse (EMÜ) nr 1696/71 [21] artikli 20 alusel moodustatud humalaturu korralduskomitee.

Graafilise sümboli puhul ja muudel käesoleva määrusega ettenähtud juhtudel abistab komisjoni määruse (EÜ) nr 2200/96 alusel moodustatud värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee.

III jaotise rakendamisel abistab komisjoni otsusega 76/894/EMÜ [22] moodustatud alaline taimetervise komitee.

IV jaotise rakendamisel abistavad komisjoni määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 48 alusel moodustatud piirkondade arengu ja ümberkorraldamise komitee ning kõnealuse määruse artikli 50 alusel moodustatud põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

III jaotise puhul kohaldatakse direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 8 sätestatud korda.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud ajavahemik on üks kuu.

3. Komiteed võtavad vastu oma töökorra.

Artikkel 36

Asutamislepingu I lisaga hõlmatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89, võib komisjon lubada anda tegevusabi kõnealuseid tooteid tootvates, töötlevates ja turustavates sektorites, et leevendada neid piiranguid Assooride ja Madeira põllumajanduses, mis tulenevad nende kõrvalisusest, saarelisest asendist ja äärepoolseimast asukohast.

Artikkel 37

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmeid, välja arvatud artikkel 33, käsitatakse sekkumisena põllumajandusturgude tasakaalustamiseks määruse (EÜ) nr 1258/1999 [23] artikli 2 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Artikkel 38

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse järgimiseks vajalikke meetmeid eelkõige kontrollide ja halduskaristuste osas ning teatavad sellest komisjonile.

Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 35 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 39

1. Portugal esitab komisjonile igal aastal aruande käesoleva määrusega sätestatud meetmete rakendamise kohta.

2. Hiljemalt süsteemi viienda kohaldamisaasta lõpus esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldaruande käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete mõju kohta, millele vajaduse korral lisatakse asjakohased ettepanekud.

Artikkel 40

Määrus (EMÜ) nr 1600/92 [24] tunnistatakse kehtetuks. Viiteid määrusele (EMÜ) nr 1600/92 tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 41

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artiklit 33 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 28. juuni 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Rosengren

[1] 14. juunil 2001 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 171, 29.6.1991, lk 10.

[3] Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT L 405, 31.12.1992, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1256/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 73).

[4] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ja teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[5] Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[7] Nõukogu 13. septembri 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 2038/1999 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta (EÜT L 252, 25.9.1999, lk 1). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 907/2001 (EÜT L 127, 9.5.2001, lk 28).

[8] Nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrus (EMÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

[9] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta (EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

[10] Komisjoni 31. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1227/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tootmisvõimsuse puhul (EÜT L 143, 16.6.2000, lk 1).

[11] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21).

[12] Komisjoni 28. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2342/1999, milles sätestatakse veise- ja vasikalihaturu ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1254/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad lisatasukavade kohta (EÜT L 281, 4.11.1999, lk 30). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 192/2001 (EÜT L 29, 31.1.2001, lk 7).

[13] Nõukogu 28. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3950/92, millega piima- ja piimatootesektoris kehtestatakse lisamaks (EÜT L 405, 31.12.1992, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1256/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 73).

[14] Nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2597/97, millega sätestatakse täiendavad eeskirjad piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta joogipiima osas (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 13).

[15] Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1576/89, millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, nimetamise ja müügiks pakkumise üldeeskirjad (EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1). Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 3378/94 (EÜT L 366, 31.12.1994, lk 1).

[16] Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1336/2000 (EÜT L 154, 27.6.2000, lk 2).

[17] Komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2848/98, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad seoses toortubakasektori lisatasukavade, tootmiskvootide ja tootjarühmadele antava eriabiga (EÜT L 358, 31.12.1998, lk 17). Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 385/2001 (EÜT L 57, 27.2.2001, lk 18).

[18] Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2001/33/EÜ (EÜT L 127, 9.5.2001, lk 42).

[19] Nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1666/2000 (EÜT L 193, 29.7.2000, lk 1).

[20] Nõukogu 28. juuni 1968. aasta määrus (EMÜ) nr 827/68 teatavate asutamislepingu II lisas loetletud toodete turu ühise korralduse kohta (EÜT L 151, 30.6.1968, lk 16). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3290/94 (EÜT L 349, 31.12.1994, lk 105).

[21] Nõukogu 26. juuli 1971. aasta määrus nr (EMÜ) 1696/71 humalaturu ühise korralduse kohta (EÜT L 175, 4.8.1971, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 191/2000 (EÜT L 23, 28.1.2000, lk 4).

[22] Nõukogu 23. novembri 1976. aasta otsus 76/894/EMÜ, millega moodustatakse alaline taimetervise komitee (EÜT L 340, 9.12.1976, lk 25).

[23] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EMÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103).

[24] Nõukogu 15. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1600/92 teatavate põllumajandussaaduste suhtes Assooridele ja Madeirale kohaldatavate erimeetmete kohta (EÜT L 173, 27.6.1992, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000 (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2).

--------------------------------------------------

I LISA

Artikliga 3 Assooride jaoks ettenähtud tarnimise erikorraga hõlmatud toodete loetelu

Kirjeldus | CN-kood |

Inim- ja loomatoiduks ettenähtud teravili ja teraviljasaadused

Maisiseemned | 100510 |

Riis | 1006 |

Sojaseemned | 12010090 |

Päevalilleseemned | 12060099 |

Humal | 1210 |

Toorsuhkur | 17011210 |

Muu kui käesoleva määruse artikliga 5 hõlmatud puuviljamahl (tooraine) | 2009 |

Oliiviõli | 15091090, 15099000, 15090090 |

--------------------------------------------------

II LISA

Artikliga 3 Madeira jaoks ettenähtud tarnimise erikorraga hõlmatud toodete loetelu

Kirjeldus | CN-kood |

Inim- ja loomatoiduks ettenähtud teravili ja teraviljasaadused

Humal | 1210 |

Kuivatatud lutsern | 1214 |

Sojakook | 2304 |

Riis | 1006 |

Taimeõli | ex1507–1516 |

Suhkur | 1701 ja1702 (välja arvatud isoglükoos) |

Muud kui käesoleva määruse artikliga 5 hõlmatud puuviljakonservid ja kontsentreeritud puuviljamahlad (tooraine) | 2007992008 ja2009 |

Veise- ja vasikaliha:

värske või jahutatud | 0201 |

külmutatud | 0202 |

Sealiha | 0203 |

Piim ja piimatooted:

piimapulber | ex0402 |

joogipiim | 0401 |

või | 0405 |

juust | 0406 |

Seemnekartul | 07011000 |

--------------------------------------------------

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EMÜ) nr 1600/92 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 | Artikkel 1 |

Artikkel 2 | Artikkel 2 |

Artikli 3 lõige 1 | Artikli 3 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 |

Artikli 3 lõige 3 | Artikli 3 lõige 3 |

Artikli 3 lõige 4 | Artikli 3 lõige 6 |

Artikkel 4 | Artikkel 4 |

Artikkel 5 | Artikkel 12 |

Artikkel 5 | Välja jäetud |

Artikkel 7 | Artikli 3 lõige 4 |

Artikli 8 lõige 1 | Artikli 3 lõike 5 esimene lõik |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik |

Artikli 8 lõige 2 | Artikli 3 lõike 5 kolmas lõik |

Artikkel 9 | Artikli 3 lõike 5 neljas lõik |

Artikkel 10 | Artikli 3 lõige 6 |

Artikkel 11 | Välja jäetud |

Artikkel 5 |

Artikkel 12 | Artikkel 6 |

Artikkel 13 | Artikkel 7 |

Artikkel 10 |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 13 lõige 1 |

Artikli 14 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikli 14 lõige 3 | Artikli 13 lõige 3 |

Artikli 13 lõige 2 |

Artikli 13 lõige 4 |

Artikli 13 lõige 5 |

Artikli 14 lõige 4 | Artikli 13 lõige 6 |

Artikkel 14 |

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik | Artikli 15 lõike 1 esimene lõik |

Artikli 15 lõike 1 teine ja kolmas lõik | Artikli 15 lõige 2 |

Artikli 15 lõige 3 |

Artikli 15 lõige 4 |

Artikli 15 lõige 2 | Artikli 15 lõige 5 |

Artikkel 16 | Artikkel 16 |

Artikkel 17 | Artikkel 17 |

Artikkel 18 | Artikkel 18 |

Artikkel 19 | Artikkel 19 |

Artikkel 20 | Artikkel 8 |

Artikkel 21 | Artikkel 20 |

Artikli 20 lõige 6 |

Artikkel 21 |

Artikkel 22 | Artikkel 9 |

Artikkel 23 | Välja jäetud |

Artikli 24 lõige 1 | Artikli 22 lõige 1 |

Artikli 24 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikli 22 lõige 2 |

Artikli 24 lõige 3 | Artikli 22 lõige 3 |

Artikli 22 lõige 4 |

Artikli 22 lõige 5 |

Artikli 22 lõige 6 |

Artikli 24 lõige 4 | Artikli 22 lõige 7 |

Artikli 24 lõige 5 | Artikli 22 lõige 8 |

Artikli 22 lõige 9 |

Artikli 24 lõige 6 | Artikli 22 lõige 10 |

Artikkel 23 |

Artikkel 24 |

Artikkel 25 |

Artikkel 26 |

Artikkel 25 | Artikkel 28 |

Artikkel 26 | Artikkel 29 |

Artikkel 27 | Artikkel 30 |

Artikli 30 lõige 4 |

Artikkel 31 |

Artikkel 28 | Artikkel 8 |

Artikkel 29 | Artikkel 9 |

Artikkel 30 | Artikkel 27 |

Artikkel 31 | Artikkel 11 |

Artikkel 32 | Artikkel 33 |

Artikkel 33 | Artikkel 32 |

Artikkel 34 |

Artikkel 35 |

Artikkel 36 |

Artikkel 34 | Artikkel 37 |

Artikkel 38 |

Artikli 39 lõige 1 |

Artikli 35 lõige 1 | (Välja jäetud) |

Artikli 35 lõige 2 | Artikli 39 lõige 2 |

Artikkel 40 |

Artikkel 36 | Artikkel 41 |

I lisa | I lisa |

II lisa | II lisa |

III lisa |

--------------------------------------------------

32001R1453