32001R0068



Euroopa Liidu Teataja L 010 , 13/01/2001 Lk 0020 - 0029


Komisjoni määrus (EÜ) nr 68/2001,

12. jaanuar 2001,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, [1] eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti iv,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, [2]

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et teatavates tingimustes sobib koolitusabi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2) Komisjon on asutamislepingu artikleid 87 ja 88 kohaldanud koolitusabi suhtes mitmes otsuses ja on samuti selgitanud oma tegevuspõhimõtteid, viimati koolitusabi käsitlevas ühenduse raamistikus. [3] Arvestades komisjoni märkimisväärseid kogemusi nende artiklite kohaldamisel koolitusabi suhtes, on asjakohane, et komisjon kasutaks määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi, pidades silmas tõhusa järelevalve tagamist ja haldamise lihtsustamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(3) Läbipaistvate ja ühtsete tegevuspõhimõtete kehtestamiseks kõikides valdkondades peab käesoleva määruse kohaldamisala olema võimalikult lai ning hõlmama põllumajandust, kalandust ja akvakultuuri.

(4) Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada koolitusabist. Komisjon hindab selliseid teateid eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste põhjal või kooskõlas kohaldatavate ühenduse suuniste ja raamistikega, kui need olemas on. Praegu toimub see nii asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ja turustamise kui ka mereveonduse osas. Koolitusabi raamistik tuleks kaotada käesoleva määruse jõustumise kuupäevast, sest selle sisu asendab käesolev määrus.

(5) Läbipaistvuse huvides tuleks meelde tuletada, et Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondist antavat maaelu arendustoetust ja teatavate määruste muutmist ja kehtetuks tunnistamist käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 [4] artikli 51 lõike 1 teise lõigu kohaselt ei kohaldata asutamislepingu artikleid 87-89 sissemakse suhtes, mis liikmesriigid annavad meetmetesse, milleks ühendus annab kõnealuse määruse artikli 9 alusel koolitusabi.

(6) Läbipaistvuse huvides tuleks rõhutada, et käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes koolitusmeetmete suhtes, mis kujutavad endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Paljud koolitusmeetmed on nimetatud artikliga hõlmamata, kuid kujutavad endast üldmeetmeid, sest need on mõeldud kõikide valdkondade ettevõtetele võrdselt ja meetmeid rakendavad ametiasutused ei saa kasutada oma kaalutlusõigust — need on näiteks kõikidele töötajate koolitamisse investeerivatele ettevõtetele mõeldud üldised maksusoodustused nagu isetoimuv maksude ümberarvutamine. Muud koolitusmeetmed ei ole asutamislepingu artikli 87 lõikega 1 hõlmatud, sest nendest saavad inimesed kasu vahetult ja kõikjal ja need ei anna eelist teatavatele ettevõtetele ega valdkondadele. Need on näiteks: üldharidus ja kutsealusõpe (nagu õpipoisiks olemine ja sellega kaasnev teoreetiline koolitus); töötute koolitamine või ümberõpe, sealhulgas praktika ettevõtetes; meetmed, mis on suunatud vahetult töötajatele või isegi teatavatele töötajarühmadele ja mis annavad neile võimaluse saada koolitust, mis ei ole seotud ettevõtte ega majandusharuga, kus nad töötavad (näiteks "õppekonto"). Teisest küljest tuleks meeles pidada, et kui riik muudab valdkondlikest rahastutest rahastamise kohustuslikuks, ei saa selliseid vahendeid käsitleda eravahenditena, vaid need kujutavad endast riiklikke vahendeid asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(7) Käesoleva määrusega tuleks erand teha igasuguse abi puhul, mis täidab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid, ja iga abikava puhul, tingimusel et kogu sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi, peaksid abikavad ja kavavälised üksiktoetused selgesõnaliselt viitama käesolevale määrusele.

(8) Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist, mis käsitlevad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis sisaldub komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituses 96/280/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta. [5]

(9) Tegemaks kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi suurust, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena, tingimusel et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja Internetis.

(10) Tavaliselt mõjub koolitus soodsalt kogu ühiskonnale, sest see suurendab nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada, parandab ühenduse tööstuse konkurentsivõimet ja etendab olulist rolli tööhõivekavas. Üldiselt investeerivad ühenduses ettevõtted oma töötajate koolitamisse liiga vähe, aga selle turu toimimise ebakoha kõrvaldamisel võib kasu olla riigiabist, mistõttu seda võib teatavatel tingimustel käsitleda ühisturuga kokkusobivana ja selle võib etteteatamiskohustusest vabastada.

(11) Tagamaks, et riigiabi piirduks üksnes miinimummääraga, mida on vaja sellise ühenduse eesmärgi saavutamiseks, mida turujõud üksi ei suudaks saavutada, tuleks vabastatud abi lubatud osatähtsus kohandada pakutava koolituse laadiga, ettevõtte suuruse ja geograafilise asendiga.

(12) Üldkoolitus annab ülekantavaid oskusi ja parandab koolitatud töötajate tööalast konkurentsivõimet tunduvalt. Selleks antav abi moonutab konkurentsi vähem, mistõttu võib suurema osatähtsusega abi pidada ühisturuga kokkusobivaks ja vabastada sellise abi etteteatamiskohustusest. Teisest küljest kaasneb suurem konkurentsi moonutamise oht erikoolitusega, millest saab peaasjalikult kasu ettevõte, mistõttu peaks kokkusobivana käsitletava ja etteteatamiskohustusest vabastatava abi osatähtsus olema palju väiksem.

(13) Pidades silmas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) halvemat seisundit ja suuremaid suhtelisi kulusid, mida nad peavad oma töötajate koolitamisse investeerimisel kandma, peaks käesoleva määrusega vabastatava abi osatähtsus olema VKEde puhul suurem.

(14) Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a ja c alusel toetatavates piirkondades on koolitusel suhteliselt suurem välismõju, sest nendes piirkondades investeeritakse koolitusse liiga vähe ja töötuse määr on suurem. Järelikult tuleks käesoleva määruse alusel vabastatava abi osatähtsust nendes piirkondades suurendada.

(15) Mereveondusalase koolituse tunnusjooned õigustavad eraldi lähenemisviisi kasutamist selles valdkonnas.

(16) On asjakohane, et suured abisummad vaatab komisjon ka edaspidi enne nende kasutamist ükshaaval läbi. Sellest tulenevalt ei saa kindlat, 1 miljoni euro suurust summat ületavad abisummad käesolevas määruses sätestatud vabastust ja nende suhtes kohaldatakse ka edaspidi asutamislepingu artikli 88 lõike 3 sätteid.

(17) Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga või ühenduse abiga samade abikõlblike kulude suhtes kumuleeruv toime, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad.

(18) Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd abikava või antakse mõni selliste kavade väline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjon peaks talle liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes kehtestama erinõuded, sealhulgas elektroonilise teabe esitamise nõude, pidades silmas vajaliku tehnoloogia laia levikut.

(19) Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mida antakse mis tahes valdkonnas, sealhulgas asutamislepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) abi — mis tahes meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) — I lisas määratletud ettevõtted;

c) suurettevõtted — I lisas sisalduva VKEde määratlusega hõlmamata ettevõtted;

d) erikoolitus — koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja peaasjalikult kasutada abistavas ettevõttes töötaja praegusel või tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda üksnes piiratud ulatuses;

e) üldkoolitus — koolitus, mille raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peaasjalikult töötaja praegusel või tulevasel töökohal abistavas ettevõttes ja millega antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse ja mis seeläbi parandavad töötaja tööalast konkurentsivõimet tunduvalt. Koolitus on üldine näiteks juhul, kui:

- seda korraldavad ühiselt erinevad sõltumatud ettevõtted või erinevate ettevõtete töötajad võivad sellel osaleda,

- seda on tunnustanud, tõendanud või kinnitanud ametiasutused, avalikud organid või muud organid või asutused, kellele liikmesriik või ühendus on andnud vajalikud volitused;

f) abi osatähtsus — abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina meetme abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

g) ebasoodsas olukorras olev töötaja:

- varem alalise palgalise töökohata olnud alla 25aastane noor esimesed kuus kuud pärast töölevõtmist,

- isik, kellel on rasked puuded, mis tulenevad kehalist, vaimset või hingelist laadi vaegustest, aga kes sellegipoolest suudab tööelus osaleda,

- võõrtöötaja, kes kolib või on kolinud ühenduse piires või kes asub töötamiseks elama ühendusse ja vajab eriala- ja/või keelekoolitust,

- esimesed kuus kuud pärast töölevõtmist isik, kes soovib naasta tööellu pärast vähemalt kolmeaastast pausi, ja eelkõige isik, kes lahkus töölt oma töö- ja pereelu kokkusobitamisel ilmnenud raskuste tõttu,

- vähemalt 45aastane isik, kes ei ole omandanud keskharidust või sellega samaväärset haridust,

- esimesed kuus kuud pärast töölevõtmist pikaajaliselt töötu olnud isik, s.o isik, kes on olnud tööta 12 kuud järjest.

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1. Kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et seejuures viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kohta.

2. Abikava, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et:

a) igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele;

b) kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kohta.

3. Lõikes 2 osutatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et antav abi täidab otseselt kõiki käesoleva määruse tingimusi.

Artikkel 4

Vabastatud koolitusabi

1. Abikavad ja koolituse üksiktoetused peavad täitma lõigetes 2-7 sätestatud tingimusi.

2. Kui abi antakse erikoolituseks, ei ületa selle osatähtsus suurettevõtete puhul 25 % ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 35 %.

Osatähtsust suurendatakse 5 protsendi võrra selliste piirkondade ettevõtete puhul, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, ja 10 protsendi võrra selliste piirkondade ettevõtete puhul, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel.

3. Kui abi antakse üldkoolituseks, ei ületa selle osatähtsus suurettevõtete puhul 50 % ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 70 %.

Neid osatähtsusi suurendatakse 5 protsendi võrra selliste piirkondade ettevõtete puhul, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, ja 10 protsendi võrra selliste piirkondade ettevõtete puhul, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud suurimaid osatähtsusi suurendatakse 10 protsendi võrra, kui koolitatakse ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid.

5. Juhul kui abi hõlmab nii eri- kui ka üldkoolitust, mida ei saa abi osatähtsuse arvutamiseks eraldada, ja juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on erilise või üldise koolitusabiga, kohaldatakse lõike 2 kohaseid erikoolitusele kehtestatud osatähtsusi.

6. Kui abi antakse mereveonduse valdkonnas, võib selle osatähtsus olla 100 %, olenemata sellest, kas tegemist on eri- või üldkoolitusega, eeldusel et täidetakse järgmisi tingimusi:

a) koolitatav ei ole laevapere tegevliige, vaid on pardal mittekoosseisuline töötaja; ja

b) koolitus toimub ühenduses registreeritud laevade pardal.

7. Abikõlblikud koolituskulud on järgmised:

a) koolitajate tööjõukulud;

b) koolitajate ja koolitatavate sõidukulud;

c) muud jooksvad kulud, näiteks kulud õppevahenditele ja tarvikutele,

d) tööriistade ja varustuse kulum niivõrd, kuivõrd neid kasutatakse üksnes koolituseks;

e) koolitusega seotud juhendamis- ja nõustamisteenuste maksumus;

f) koolitatavate tööjõukulud muude punktides a–e nimetatud abikõlblike kulude kogusumma piires. Arvesse võetakse üksnes tegelikke koolitustunde, millest on maha arvatud kõik kasulikud töötunnid ja nendega samaväärsed tunnid.

Abikõlblikke kulusid tõendatakse kirjalikult, läbipaistvalt ja liigendatult.

Artikkel 5

Suurte üksiktoetuste andmine

Vabastust ei kohaldata, kui ühele ettevõttele üheks koolitusmeetmeks antav abi on suurem kui 1 miljon eurot.

Artikkel 6

Kumuleerumine

1. Artiklites 4 ja 5 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad, olenemata sellest, kas meetmeks antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude osas kumuleeruda muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, ega muude ühenduse vahenditega, kui kumuleerumise tulemusel on abi osatähtsus suurem, kui käesoleva määrusega lubatud.

Artikkel 7

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Käesoleva määrusega vabastatud abikava rakendamisel või kavavälise üksiktoetuse andmisel edastavad liikmesriigid komisjonile selle abikava või üksiktoetuse kohta kokkuvõtliku teabe II lisas esitatud vormi kohaselt 20 tööpäeva jooksul, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Liikmesriigid säilitavad abikavade, nende kavade alusel antavate üksiktoetuste ja olemasolevate kavade väliselt antavate, käesoleva määrusega vabastatud üksiktoetuste üksikasjalikud andmed. Need andmed sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud. Liikmesriigid säilitavad üksiktoetust käsitlevaid andmeid 10 aastat toetuse andmise päevast ja abikava käsitlevaid andmeid 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud.

3. Liikmesriigid koostavad III lisas sätestatud vormis ja ka elektroonilises vormis käesoleva määruse kohaldamise aruande iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Liikmesriigid esitavad sellise aruande komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast ajavahemiku lõppu, mida aruanne käsitleb.

Artikkel 8

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

2. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario Monti

[1] EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

[2] EÜT C 89, 28.3.2000, lk 8.

[3] EÜT C 343, 11.11.1998, lk 10.

[4] EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

[5] EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

--------------------------------------------------

I LISA

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus

(Väljavõte komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovitusest 96/280/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4))

"Artikkel 1

1. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, edaspidi "VKEd", on ettevõtted:

- kus on alla 250 töötaja, ja

- mille:

- aastakäive ei ületa 40 miljonit eurot või

- aastabilansi kogumaht ei ületa 27 miljonit eurot, ja

- mis vastavad lõikes 3 piiritletud sõltumatuse tingimusele.

2. Kui on vaja vahet teha väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, on väikeettevõte selline:

- kus on alla 50 töötaja, ja

- mille:

- aastakäive ei ületa 7 miljonit eurot või

- aastabilansi kogumaht ei ületa 5 miljonit eurot, ja

- mis vastab lõikes 3 piiritletud sõltumatuse tingimusele.

3. Sõltumatud ettevõtted on need, mille kapitalist või hääleõigustest 25 % või rohkem ei kuulu ühele sellisele ettevõttele või ühiselt mitmele sellisele ettevõttele, mille kohta olenevalt asjaoludest ei kehti kas VKE või väikeettevõtte määratlus. Seda piirmäära võib ületada järgmisel kahel juhul:

- kui ettevõte kuulub riiklikele investeerimisühingutele, riskikapitaliühingutele või investorasutustele, tingimusel et ettevõtet ei valitseta üksi ega ühiselt,

- kui kapital on jaotunud nii, et ei ole võimalik kindlaks teha, kellele ettevõte kuulub, ja kui ettevõte kinnitab, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või rohkem ühele sellisele ettevõttele või ühiselt mitmele sellisele ettevõttele, mille kohta olenevalt asjaoludest ei kehti kas VKE või väikeettevõtte määratlus.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud näitajate arvutamisel on seetõttu vaja liita abi saava ettevõtte ja kõikide selliste ettevõtete näitajad, mida ta valitseb otse või kaude vähemalt 25 % kapitali või hääleõiguste omamise teel.

5. Kui on vaja vahet teha mikroettevõtetel ja muudel VKEdel, on mikroettevõtted need, kus on alla 10 töötaja.

6. Kui ettevõte ületab lõppbilansi kuupäeval töötajate piirmäära või rahalisi ülemmäärasid või jääb allapoole neid, omandab või kaotab ta VKE, keskmise suurusega ettevõtte, väikeettevõtte või mikroettevõtte seisundi üksnes siis, kui kõnealune asjaolu ilmneb kaks majandusaastat järjest.

7. Töötajate arv vastab aasta tööühikute (ATÜ) arvule ehk täisajatöötajate arvule, kes on aasta jooksul tööl, kusjuures osaaja- ja hooajatöötajad vastavad ATÜ osadele. Võrdlusaastaks võetakse viimane heakskiidetud aruandeaasta.

8. Käibe ja kogubilansi osas käsitlevad piirmäärad viimase heakskiidetud aruandeaasta näitajaid. Äsja asutatud ettevõtete puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kohaldatakse piirmäärasid majandusaasta käigus koostatud usaldusväärsete hinnanguliste näitajate suhtes."

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

Komisjonile korrapäraselt esitatava aruande vorm

Nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel vabastatud abikavasid käsitlevate aastaaruannete vorm

Liikmesriigid peavad kasutama allpool esitatud vormi, et täita oma aruandekohustusi komisjoni ees, mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 kohaselt vastuvõetud grupierandimäärustest.

Aruanded tuleks esitada ka elektroonilises vormis.

Teave, mida nõutakse kõikide abikavade kohta, mis on vabastatud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel

1. Abikava nimetus

2. Kohaldatav komisjoni erandimäärus

3. Kulud

Iga kavas sisalduva abistamisvahendi või üksiktoetuse (nt tagastamatu abi, sooduslaen jne) kohta tuleb esitada eraldi teave. Arvud esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Maksukulude puhul tuleb teatada aastas saamata jääv maksutulu. Kui täpseid arve ei ole saadaval, võib saamata jääv tulu olla hinnanguline.

Need kuluandmed tuleks esitada järgmiselt:

iga kavas sisalduva abistamisvahendi (nt tagastamatu abi, sooduslaen, garantii jne) kohta esitatakse aruandeaasta kohta:

3.1. kohustused, (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute toetatavate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada uute antud tagatiste kogusumma;

3.2. tegelikud maksed (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute ja käimasolevate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava tegevustulemus aruandeaastal;

3.3. uute toetatavate meetmete arv;

3.4. uute meetmetega loodud või säilitatud töökohtade hinnanguline arv (võimaluse korral);

3.5. uute meetmetega toetatavate investeeringute hinnanguline üldsumma;

3.6. punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus kas NUTSi [1] 2. või madalama tasandi kohaste piirkondade või artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaste ning mittetoetatavate piirkondade kaupa;

3.7. punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus abisaajate tegevusalade kaupa (kui toetatakse rohkem kui üht tegevusala, märkige iga tegevusala osatähtsus):

- põllumajandus

- kalandus ja/või akvakultuur

- söe kaevandamine

- töötlev tööstus

millest:

teras

laevaehitus

sünteeskiud

mootorsõidukid

muu töötlev tööstus (täpsustage)

- teenused

millest:

mereveoteenused

muud veoteenused

finantsteenused

muud teenused (täpsustage)

- muud tegevusalad (täpsustage)

4. Muud andmed ja märkused

[1] NUTS on EÜs kasutatav statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur.

--------------------------------------------------