Nõukogu direktiiv 2001/88/EÜ,

23. oktoober 2001,

millega muudetakse direktiivi 91/630/EMÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

pärast konsulteerimist regioonide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et ühenduse põllumajanduspoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigusnorme või haldussätteid ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit.

(2) Komisjon on esitanud nõukogu direktiivi 91/630/EMÜ [4] artikli 6 kohaselt aruande intensiivsete seakasvatussüsteemide kohta, võttes eelkõige arvesse erineva suurusega pindadel ja rühmades kasvatatud emiste heaolu, ning on teinud ettepanekud eeskirjade kohandamiseks.

(3) Sead kuuluvad elusloomadena asutamislepingu I lisas esitatud toodete loetelusse.

(4) Veterinaaria teaduskomitee 30. septembri 1997. aasta arvamuses on jõutud järeldusele, et sead peavad elama keskkonnas, mis vastab nende vajadusele liikuda ja ümbrust uurida, ning et sigade heaolu ohustab tõsine ruumipuudus.

(5) Kui emised saavad vabalt liikuda ja nende ümbrus on mitmekesine, soovivad nad sotsiaalset läbikäimist teiste sigadega. Seepärast tuleks keelata emiste pidev pidamine individuaalsulgudes. Siiski on asjakohane anda tootjatele piisavalt aega oma tootmisrajatistes vajalike konstruktsioonimuudatuste tegemiseks.

(6) Tuleb säilitada tasakaal mitmesuguste arvessevõetavate aspektide, nagu loomade heaolu ja tervise, majanduslike ja sotsiaalsete kaalutluste ning keskkonnamõju vahel.

(7) Komisjon peaks esitama uue aruande, võttes arvesse täiendavaid uuringuid ja praktilisi kogemusi, et sigade heaolu rohkem parandada, eelkõige direktiiviga 91/630/EMÜ hõlmamata aspektide osas.

(8) Direktiivi 91/630/EMÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [5]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 91/630/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad järgmise.

1. Kõik põllumajandusettevõtted vastavad järgmistele nõuetele:

a) iga rühmas peetava võõrdepõrsa või tarbesea, välja arvatud paaritatud nooremise kasutatav vaba põrandapind peab olema vähemalt:

Kehamass kilogrammides | m2 |

Kuni 10 | 0,15 |

Üle 10 kuni 20 | 0,20 |

Üle 20 kuni 30 | 0,30 |

Üle 30 kuni 50 | 0,40 |

Üle 50 kuni 85 | 0,55 |

Üle 85 kuni 110 | 0,65 |

Üle 100 | 1,00 |

b) nooremiste ja/või emiste rühmas pidamise korral peab igal paaritatud nooremisel olema kasutada vähemalt 1,64 m2 ja igal emisel vähemalt 2,25 m2 vaba põrandapinda; kui kõnealuseid loomi peetakse vähem kui 6-liikmelistes rühmades, tuleb vaba põrandapinda suurendada 10 %; kui kõnealuseid loomi peetakse vähemalt 40-liikmelistes rühmades, võib vaba põrandapinda vähendada 10 %.

2. Põrandapinnad vastavad järgmistele nõuetele:

a) paaritatud nooremiste ja tiinete emiste puhul: osa punkti 1 alapunktis b nõutud põrandapinnast, mille suurus on vähemalt 0,95 m2 nooremise kohta ja vähemalt 1,3 m2 emise kohta, peab olema sile ja jäigast materjalist ning kuni 15 % sellest peab olema ette nähtud äravooluavade jaoks;

b) kui rühmas peetavate sigade puhul kasutatakse restiga betoonist põrandat:

i) peab avade suurim laius olema:

- 11 mm põrsaste puhul,

- 14 mm võõrdepõrsaste puhul,

- 18 mm tarbesigade puhul,

- 20 mm paaritatud nooremiste ja emiste puhul;

ii) peab resti avade minimaalne laius olema:

- 50 mm põrsaste ja võõrdepõrsaste puhul ja

- 80 mm tarbesigade, paaritatud nooremiste ja emiste puhul.

3. On keelatud selliste rajatiste ehitamine või rajatiste ümberehitamine sellisteks, kus emiseid ja nooremiseid lõastatakse. Alates 1. jaanuarist 2006 keelatakse emiste ja nooremiste lõastamine.

4) a) Emiseid ja nooremiseid peetakse rühmades ajavahemiku jooksul, mis algab nelja nädala möödumisel paaritamisest ja kestab kuni ühe nädalani enne oodatavat poegimist. Rühmasulu külgede pikkus peab olema üle 2,8 m. Kui rühma kuulub alla 6 sea, peab rühmasulu külgede pikkus olema üle 2,4 m.

b) Erandina punkti a sätetest võib alla 10 emisega põllumajandusettevõttes kasvatatavaid emiseid ja nooremiseid punktis a nimetatud ajavahemiku jooksul pidada individuaalsetes sulgudes tingimusel, et nad saavad end vabalt ümber pöörata.

5. Ilma et see piiraks lisas sätestatud nõudeid, peab emistel ja nooremistel olema pidevalt juurdepääs tuhnimismaterjalile, mis vastab vähemalt kõnealuse lisa asjakohastele nõuetele.

6. Rühmades peetavaid emiseid ja nooremiseid tuleb sööta süsteemiga, mille puhul on tagatud, et iga siga saaks piisaval hulgal sööta, ka võistlejate kohaloleku korral.

7. Kõikidele mitteimetavatele tiinetele emistele ja nooremistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudainerikast sööta ning energiasööta.

8. Rühmas peetavaid sigu, kes on eriti agressiivsed, keda teised sead on rünnanud või kes on haiged või vigastatud, võib ajutiselt pidada individuaalsulgudes. Sel juhul peab kasutatav individuaalsulg võimaldama loomal end hõlpsalt ümber pöörata, kui see ei ole vastuolus veterinaararsti konkreetse soovitusega.

9. Punkti 1 alapunktiga b, punktidega 2, 4 ja 5 ettenähtud sätteid ning punkti 8 viimast lauset kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003 kõikide uute või ümberehitatud või pärast kõnealust kuupäeva esimest korda kasutusele võetud seakasvatusettevõtete suhtes. Alates 1. jaanuarist 2013 kohaldatakse neid sätteid kõikide seakasvatusettevõtete suhtes.

Punkti 4 alapunktiga a ettenähtud sätteid ei kohaldata seakasvatusettevõtete suhtes, kus on vähem kui kümme emist."

2. Lisatakse järgmine artikkel:

"Artikkel 5a

Liikmesriigid tagavad, et:

1. mis tahes isik, kes võtab tööle või kaasab töösse isikuid, kes peavad sigade eest hoolitsema, tagab, et loomade eest hoolitsev isik on saanud juhendid ja suunised lisa ja artikli 3 asjakohaste sätete kohta;

2. asjakohased koolituskursused on kättesaadavad; sellised koolituskursused peavad keskenduma eelkõige heaoluküsimustele."

3. Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 6

1. Soovitavalt enne 1. jaanuari 2005 ning igal juhul hiljemalt 1. juuliks 2005 esitab komisjon nõukogule aruande, mis on koostatud loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee arvamuse põhjal. Aruande koostamisel võetakse arvesse sotsiaal-majanduslikke ja sanitaarseid tagajärgi, mõju keskkonnale ning erinevaid ilmastikutingimusi. Samuti võetakse arvesse seakasvatuse ja lihatöötlemise meetodite ja süsteemide arengut, mis võib tõenäoliselt vähendada kirurgilise kastreerimise kasutamise vajadust. Aruandele lisatakse vajaduse korral võõrdepõrsaste ja tarbesigade heaolu suhtes kohaldatavad asjakohased õigusloomealased ettepanekud erinevate ruumivõimaluste ja põrandatüüpide mõju kohta. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. Hiljemalt 1. jaanuaril 2008 esitab komisjon nõukogule aruande, mis on koostatud loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee arvamuse põhjal.

Aruanne hõlmab eelkõige järgmist teavet:

a) loomkoormuse, sealhulgas rühma suuruse ja loomade rühmitamise meetodite mõju sigade heaolule ja tervisele erinevates põllumajandustootmise süsteemides;

b) sulu konstruktsiooni ja erinevate põrandatüüpide mõju sigade heaolule, sealhulgas tervisele, võttes arvesse erinevaid ilmastikutingimusi;

c) sabade hammustamisega seotud ohutegurid ja soovitused sabade lõikamise vajaduse vähendamiseks;

d) tiinete emiste rühmas pidamise süsteemi täiustamine, võttes arvesse nii eri süsteemide patoloogilisi, zooloogilisi, füsioloogilisi ja etoloogilisi aspekte ning nende mõju tervisele ja keskkonnale kui ka erinevaid ilmastikutingimusi;

e) ruuminõuete, sealhulgas üksikult peetavate täiskasvanud tõukultide puhul paaritamisala kindlaksmääramine;

f) tiinete emiste ning imetavate emiste lahtiselt pidamise süsteemi täiustamine, mis vastab emiste vajadustele ilma põrsaste elu ohtu seadmata;

g) tarbijate käitumine ja hoiakud sealiha suhtes vastavalt loomade heaolu parandamise tasemele;

h) erinevate seakasvatussüsteemide sotsiaal-majanduslikud põhjused ning nende mõju ühenduse majanduspartneritele.

Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased õigusloomealased ettepanekud."

4. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

"Artikkel 10

1. Komisjoni abistab otsusega 68/361/EMÜ [6] moodustatud alaline veterinaarkomitee, edaspidi "komitee"..

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ [7] artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.".

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuariks 2003. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 23. oktoober 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-Uyttebroeck

[1] EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 114.

[2] Euroopa Parlamendi 14. juuni 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 221, 7.8.2001, lk 74.

[4] EÜT L 340, 11.12.1991, lk 33.

[5] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[6] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

[7] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------