Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ,

19. märts 2001,

üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides asutamislepingu [4] artiklis 251 osutatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, on eriti soovitatav parandada siseriiklike raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlusvõimet ja juurdepääsu neile võrgustikele, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 155.

(2) Allkirjastades 12. detsembril 1997. aastal Kyotos vastuvõetud protokolli, kohustus Euroopa Liit vähendama gaasilisi heitmeid. Need eesmärgid nõuavad eri transpordiliikide tasakaalu korrigeerimist, samuti raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmist.

(3) Nõukogu strateegia integreerida keskkonnaküsimused ja säästev areng ühenduse transpordipoliitikasse rõhutab vajadust tegutseda vähendamaks transpordi mõjusid keskkonnale.

(4) Rongide äritegevuslik käitamine üleeuroopalises raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head infrastruktuuri ja veeremi omaduste ühilduvust, samuti eri infrastruktuuri ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat vastastikust sidumist; millest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime.

(5) Selleks, et saavutada nimetatud eesmärke, võttis nõukogu 23. juulil 1996. aastal esialgse meetmena vastu direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta. [5]

(6) Oma 1996. aasta valges raamatus pealkirjaga "Ühenduse raudteede taaselustamise strateegia" teatas nõukogu teisest meetmest tavaraudteesektoris ja tellis uurimuse siseriiklike raudteevõrgustike integreerimise kohta, mille tulemused avaldati 1998. aasta mais koos soovitusega võtta vastu direktiiv, mis põhineks kiirraudteesektoris kasutatud lähenemisel. Nimetatud uurimuses soovitati ka kõikide koostalitlusvõime takistuste lahendada püüdmise asemel lahendada küsimusi sammhaaval vastavalt nende prioriteedile, mis põhineb iga kavandatud meetme tasuvussuhtel. Uurimuses oli näidatud, et kasutatavate menetluste ja eeskirjade ühtlustamine ning teabe- ja sidesüsteemide sidumine on tõhusamad meetmed kui näiteks infrastruktuuri kabariitväravat käsitlevad meetmed.

(7) Komisjoni teatis "Tavaraudteevõrgustike integreerimine" soovitab käesoleva direktiivi vastuvõtmist ja põhjendab sarnasusi ja peamisi erinevusi võrreldes direktiiviga 96/48/EÜ. Peamised erinevused seisnevad geograafilise ulatuse kohandamises ja tehnilise ulatuse laiendamises, et võtta arvesse eespool nimetatud uurimuse tulemusi, ning astmelise lähenemisviisi rakendamises raudteevõrgustiku koostalitlusvõime takistuste kõrvaldamisel, mis hõlmab prioriteetide järjekorra ja nende koostamise ajagraafiku kehtestamist.

(8) Pidades silmas astmelist lähenemisviisi ja kõikide tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et vältida olukorda, kui liikmesriigid võtavad vastu uusi siseriiklikke eeskirju või alustavad projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi heterogeensust.

(9) Astmelise lähenemisviisi vastuvõtmine rahuldab tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime spetsiifilisi vajadusi, mida iseloomustab vana siseriiklik infrastruktuur ja veeremid, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid, ning eelkõige tuleks kindlustada, et tavaraudteesüsteemi ei jäetaks muude transpordiliikide kõrval majanduslikult mahajäänud olukorda.

(10) Oma 10. märtsi 1999. aasta resolutsioonis raudteede kohta avaldas parlament soovi, et raudteesektori kasvav avatus käiks käsikäes tehnilise ühtlustamise kiireimate ja tõhusaimate võimalike meetmetega.

(11) Nõukogu 6. oktoobri 1999. aasta istungjärgul paluti komisjonil esitada strateegia raudteetranspordi koostalitlusvõime parandamiseks ja kitsaskohtade vähendamiseks, pidades silmas võrgustike koostalitlusvõime tehniliste, administratiivsete ja majanduslike takistuste viivitamatut kõrvaldamist, samuti ohutuse ja personali erialase ettevalmistuse ning kvalifikatsiooni kõrge taseme tagamist.

(12) Vastavalt nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivile 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta, [6] peab raudtee-ettevõtetel olema suurem juurdepääs liikmesriikide raudteevõrgustikele, mis omakorda nõuab infrastruktuuri, seadmete, veeremi ning juhtimis- ja käitussüsteemide koostalitlusvõimet, samuti personali kvalifikatsiooni ja hügieeni- ning ohutustingimusi töökohal, mis on nõutavad alasüsteemide talitluseks ja hoolduseks ning kõigi tehniliste koostalitlusnõuete rakendamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole siiski otseselt või kaudselt ühtlustada töötingimusi raudteesektoris.

(13) Liikmesriigid vastutavad ohutus-, sanitaar- ja tarbijakaitse eeskirjade järgimise eest, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta nende raudteede projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtu ja töötamise ajal.

(14) Siseriiklikud määrused, raudteede sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida raudteed kohaldavad, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need ühendavad menetlusviise, mis on iseloomulikud siseriiklikele tööstustele, samuti näevad need ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord takistab rongide vaba liikumist kogu ühenduse võrgustikus.

(15) Aastatega on selline olukord loonud tihedaid sidemeid riiklike raudteetööstuste ja riiklike raudteede vahel, mis kahjustab turgude tõelist avatust. Selleks, et tõsta oma konkurentsivõimet maailma tasemel, vajavad need tööstused avatud, konkurentsivõimelist Euroopa turgu.

(16) Seepärast on asjakohane määratleda kogu ühenduses olulised nõuded, mida kohaldatakse üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku suhtes.

(17) Üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see alasüsteemideks. Iga alasüsteemi puhul tuleb määratleda olulised nõuded ja kindlaks määrata tehnilised kirjeldused kogu ühenduse kohta, eriti komponentide ja liideste osas, et vastata neile olulistele nõuetele.

(18) Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõimet puudutavate sätete rakendamine ei tohi põhjendamatult takistada iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustiku tasuvust, vaid peab püüdma säilitada koostalitlusvõime eesmärki.

(19) Tehnilised koostalitlusnõuded mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega neid puudutavate asjaolude suhtes.

(20) Igal asjaomasel liikmesriigil peaks erandkorras olema võimalik mitte kohaldada teatavaid tehnilisi koostalitlusnõudeid, kui on olemas menetlus, mis tagab, et sellised erandid on põhjendatud. Asutamislepingu artikkel 155 nõuab, et ühenduse tegevus koostalitlusvõime alal võtaks arvesse projektide majanduslikku elujõulisust.

(21) Tehniliste koostalitlusnõuete koostamine ja kehtestamine tavaraudteevõrgustikus ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaks olema suunatud majandusliku jõudluse parandamiseks.

(22) Tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime eeliseid peaks kasutama, et luua tingimused suuremaks koostalitlusvõimeks erinevate transpordiliikide vahel, eriti kaubaveo osas.

(23) Selleks, et järgida asjakohaseid sätteid riigihanke menetluse kohta raudteesektoris ja eriti direktiivi 93/38/EMÜ, [7] peavad tellijad lisama tehnilised andmed üldisesse dokumentatsiooni või iga lepingu tähtaegade ja tingimuste juurde. Selleks on vaja koostada Euroopa tehniliste kirjelduste kogum, mis viitaks neile tehnilistele kirjeldustele.

(24) Ühenduse huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma standardeid, mida tegelikult kasutatakse rahvusvahelises kaubanduses, ja mis vastaks ühenduse poliitika nõuetele. Seepärast peavad Euroopa standardiasutused jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiasutustega.

(25) Tellijad määratlevad edasised nõuded, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite väljakujundamiseks. Need tehnilised kirjeldused peaksid vastama sellistele olulistele nõuetele, mis on ühtlustatud ühenduse tasandil ja millele üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik peab vastama.

(26) Komponentide vastavuse või kasutussobivuse hindamist hõlmav menetlus peaks põhinema nõukogu otsusega 93/465/EMÜ [8] hõlmatud moodulite kasutusel. Selleks, et võimalikult palju soodustada tööstuse arengut, on vaja koostada menetlused, mis hõlmavad kvaliteedi tagamise süsteemi.

(27) Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada võrgustiku koostalitlusvõime ja mitte üksnes nende vaba liikumisega ühenduse turul. Tuleb hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutussobivust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgistust komponentidele, mille kohta juba kehtivad käesoleva direktiivi sätted. Vastavuse ja/või kasutussobivuse hindamisel põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.

(28) See ei mõjuta tootjate kohustust kinnitada CE-märgistust teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust ühenduse muudele sätetele nende kohta.

(29) Alasüsteemid, mis moodustavad üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku, peavad läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavustõendamine peab võimaldama alasüsteemide kasutuselevõtu eest vastutavatel asutustel olla kindel, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel oleks tulemus kooskõlas määruste ning kehtivate tehniliste ja talitluseeskirjadega. Samuti peab see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise sõltumata riigist. Seepärast on vaja sätestada moodul, mis määrab kindlaks EÜ alasüsteemide vastavustõendamisel kohaldatavad põhimõtted ja tingimused.

(30) EÜ vastavustõendamise menetlus peaks põhinema tehnilistel koostalitlusnõuetel. Tehniliste koostalitlusnõuete kohta kehtivad direktiivi 93/38/EMÜ artikli 18 sätted. Teavitatud asutused, mis vastutavad vastavushindamise või komponentide kasutussobivuse menetluse kontrollimise eest koos alasüsteemide hindamismenetlusega, peavad oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama, eriti Euroopa tehniliste kirjelduste puudumise korral.

(31) Komisjoni korralduse alusel koostab tehnilised koostalitlusnõuded ühisorgan, mis esindab raudteeinfrastruktuuri ettevõtjaid, raudtee-ettevõtjaid ja raudteetööstust. Ühendusse mittekuuluvate riikide esindajad, eriti taotlejariikide esindajad, võivad algusest peale osaleda ühise esindusorgani istungjärkudel vaatlejatena.

(32) Direktiiviga 91/440/EMÜ nõutakse eraldi raamatupidamisarvestust transporditeenustele ja raudteeinfrastruktuuri majandamisele. Sellisel juhul peaksid eriteenused, mida osutavad teavitatud asutustena tunnistatud raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad, olema korraldatud vastavalt kriteeriumitele, mida tuleb kohaldada sellist tüüpi asutusele. Teised eriasutused võivad olla teavitatud, kui nad vastavad samadele kriteeriumitele.

(33) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 99/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste täitmise kord. [9]

(34) Koostalitlusvõime üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku piires hõlmab kogu ühendust. Üksikud liikmesriigid ei saa võtta vajalikke meetmeid, et saavutada koostalitlusvõimet. Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ei ole liikmesriikidel võimalik kavandatava meetme eesmärke piisavalt tõhusalt saavutada, seepärast saab kavandatavaid meetmeid nende ulatuse ja mõju poolest paremini saavutada ühendus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

1. Käesolev direktiiv kehtestab vajalikud tingimused, et saavutada I lisas kirjeldatud üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime ühenduse piirides. Kõnealused tingimused käsitlevad võrgustiku selliste osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, töötamist ja hooldust, mis on kasutusele võetud pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva, samuti võrgustiku töös osaleva personali kvalifikatsiooni ning sanitaar- ja ohutustingimusi.

2. Selle eesmärgi poole püüdlemine peab aitama kindlaks määrata tehnilise ühtlustamise minimaalset taset ja võimaldama:

a) hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelise raudteetranspordi teenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega;

b) aidata kaasa üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu astmelisele rajamisele;

c) aidata kaasa üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime arendamisele.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik on I lisas kirjeldatud struktuur, mis koosneb liinidest, maarajatistest ning üleeuroopalisest transpordivõrgustikust, mis on ehitatud või ümber ehitatud tavaraudteetranspordi või kombineeritud raudteetranspordi jaoks, ja veeremist, mis on projekteeritud sellel infrastruktuuril liikumiseks;

koostalitlusvõime on rongidele ohutu ja katkematu liikumise võimaldamine üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku poolt, millega saavutatakse määratletud toimivustase nendel liinidel. See võime põhineb kõikidel regulatiivsetel, tehnilistel ja kasutustingimustel, mida peab olulistele nõuetele vastamiseks täitma;

alasüsteemid on üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku jaotamise tulemus, nagu kirjeldatud II lisas. Alasüsteemid, mille kohta tuleb kehtestada olulised nõuded, on struktuurilised või funktsionaalsed;

koostalitlusvõime komponendid on seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida alasüsteemi, ning millest üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub. Mõiste "komponent" hõlmab nii materiaalseid kui mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara;

olulised nõuded on kõik III lisas sätestatud tingimused, millele üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik, alasüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, kaas arvatud liidesed peavad vastama;

Euroopa tehniline kirjeldus on ühine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kinnitus või Euroopa standarditele vastav siseriiklik standard nagu on määratletud direktiivi 93/38/EMÜ artikli 1 punktides 8–12;

tehnilised koostalitlusnõuded on iga alasüsteemi või alasüsteemi osa nõuded olulistele nõuetele vastamiseks ja üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime tagamiseks;

ühine esindusorgan on raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate, raudtee-ettevõtjate ja raudteetööstuse esindajaid ühendav asutus, mis vastutab tehniliste koostalitlusnõuete koostamise eest. "Raudteeinfrastruktuuri ettevõtjad" on direktiivi 91/440/EMÜ artiklis 3 ja 7 viidatud ettevõtjad;

teavitatud asutused on asutused, mis vastutavad koostalitlusvõime komponentide kasutussobivuse või vastavuse hindamise eest või alasüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse hindamise eest;

põhiparameetrid on mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitlusvõime suhtes oluline ja mille üle tuleb otsustada vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale enne tehniliste koostalitlusnõuete projekti edasiarendamist ühise esindusorgani poolt;

erijuhtum on üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku mis tahes osa, mille suhtes tuleb topograafiliste, geograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva võrgustiku ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või püsivaid tehniliste koostalitlusnõuete erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud ühendusest eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, kabariitväravat, rööpmevahet või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, regionaalseks või ajalooliseks kasutuseks mõeldud veeremit, samuti veeremit, mis tuleb kolmandatest riikidest või läheb neisse, juhul kui kõnealune veerem ei ületa kahe liikmesriigi vahelist piiri;

ümberehitamine on alasüsteemi või selle osa põhjalik muutmine, mis nõuab uut kasutusluba vastavalt artikli 14 lõikes 1 määratletud tähendusele;

uuendamine on alasüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis nõuab uut kasutusluba vastavalt artikli 14 lõikes 1 määratletud tähendusele;

olemasolev raudteevõrgustik on olemasoleva raudteesüsteemi liinidest ja maarajatistest koosnev struktuur koos kõikide kategooriate ja päritoluga veeremitega, mis liiguvad sellel infrastruktuuril.

Artikkel 3

1. Käesolev direktiiv kohaldab sätteid, mis käsitlevad üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku iga alasüsteemi koostalitlusvõime komponentide, liideste ja menetluste, samuti tingimuste üldist ühilduvust, mis on nõutav võrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks.

2. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude sätete kohaldamist. Koostalitlusvõime komponentide puhul võib käesoleva direktiivi oluliste nõuete järgimine siiski tingida üksikute Euroopa tehniliste kirjelduste kasutamist, mis on selleks otstarbeks koostatud.

Artikkel 4

1. Üleeuroopaline tavaraudteevõrgustik, alasüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid koos liidestega peavad vastama asjakohastele olulistele nõuetele.

2. Direktiivi 93/38/EMÜ artikli 18 lõikes 4 viidatud edasised tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude ühenduse piires kasutuses olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

II PEATÜKK

Tehnilised koostalitlusnõuded

Artikkel 5

1. Iga alasüsteemi hõlmavad tehnilised koostalitlusnõuded. Vajaduse korral võivad alasüsteemi reguleerida mitmed koostalitlusnõuded, eriti liinide, rummude ja veeremite kategooriate käsitlemiseks või teatavate koostalitlusvõime küsimuste prioriteetseks lahendamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva artikli sätteid ka asjaomase alasüsteemi osa suhtes.

2. Alasüsteemid peavad vastama tehnilistele koostalitlusnõuetele; vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni alasüsteemid on kasutuses.

3. Artiklis 1 nimetatud eesmärkide piisavaks saavutamiseks vajalikud tehnilised koostalitlusnõuded:

a) osutavad oma ettenähtud ulatusele (I lisas viidatud võrgustiku osa või veerem: II lisas viidatud alasüsteem või alasüsteemi osa);

b) sätestavad olulised nõuded iga asjaomase alasüsteemi ja selle liideste kohta;

c) kehtestavad funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mida alasüsteem ja selle liidesed peavad järgima. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt alasüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt I lisas sätestatud liini, rummu ja/või veeremi kategooriatele;

d) määravad kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõimet üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku piires;

e) sätestavad vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetluse iga vaadeldava juhtumi kohta. Eelkõige hõlmab see nõukogu otsuses 93/465/EMÜ määratletud mooduleid või, kui see on asjakohane, erimenetlust, mida tuleb kasutada, et hinnata koostalitlusvõime komponentide kasutussobivust või vastavust ja alasüsteemide EÜ vastavustõendamist;

f) osutavad tehniliste koostalitlusnõuete rakendamise strateegiale. Eriti on vaja määratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsiooni, kus vastavus tehnilistele koostalitlusnõuetele on muutunud normiks;

g) osutavad asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad ülalnimetatud alasüsteemi töötamiseks ja hooldamiseks, samuti tehniliste koostalitlusnõuete rakendamiseks.

4. Iga tehniline koostalitlusnõue koostatakse olemasoleva alasüsteemi hindamise alusel ja see omakorda osutab alasüsteemi eesmärgile, milleni võib mõistliku ajaskaalaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab tehniliste koostalitlusnõuete astmeline vastuvõtmine ja nende järgimine sammhaaval saavutada üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõimet.

5. Tehnilised koostalitlusnõuded peavad säilitama asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustiku ühilduvust. Seoses selle eesmärgiga võib erijuhtumite jaoks lisada igale tehniliste koostalitlusnõuete kogumile sätte nii infrastruktuuri kui veeremi kohta; erilist tähelepanu tuleb pöörata kabariitväravale, rööpmevahele või rööbaste ja vaguni vahekaugusele vagunite puhul, mis tulevad kolmandatest riikidest või lähevad sinna. Iga erijuhtumi kohta näevad tehnilised koostalitlusnõuded ette lõike 3 punktides c–g nimetatud tehniliste koostalitlusnõuete elementide rakenduseeskirjad.

6. Tehnilised koostalitlusnõuded ei tohi takistada liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad infrastruktuuride kasutust veeremi liikumiseks, mida ei hõlma tehnilised koostalitlusnõuded.

Artikkel 6

1. Komisjoni mandaadi alusel koostab ühine esindusorgan tehniliste koostalitlusnõuete projekti vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale. Tehnilised koostalitlusnõuded võetakse vastu ja vaadatakse läbi samas menetluskorras. Komisjon avaldab need Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Ühine esindusorgan määratakse vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale; see järgib VIII lisas sätestatud eeskirju. Kui ühine esindusorgan ei järgi neid eeskirju või tal puudub vajalik luba teatavate tehniliste koostalitlusnõuete koostamiseks, määratakse ühiseks esindusorganiks teine volitatud asutus samas menetluskorras. Sellisel juhul tuleb ühise esindusorgani töö ühendada teise asutuse tööga.

3. Ühine esindusorgan või, kui see on asjakohane, kõnealune volitatud asutus, vastutavad tehniliste koostalitlusnõuete ülevaatuse koostamise ja ajakohastamise ning asjakohaste soovituste tegemise eest artiklis 21 viidatud komiteele, et võtta arvesse tehnilisi arenguid või sotsiaalseid nõudeid.

4. Iga tehniliste koostalitlusnõuete kogumi projekt koostatakse kahes etapis.

Kõigepealt määrab ühine esindusorgan kindlaks tehniliste koostalitlusnõuete põhiparameetrid, samuti liidesed teiste alasüsteemidega ja muud erijuhud, mis võivad osutuda vajalikuks. Nende parameetrite ja liideste kohta esitatakse kõige elujõulisemad alternatiivsed lahendused koos tehnilise ja majandusliku põhjendusega. Otsus võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 ettenähtud korrale; vajadusel tsiteeritakse erijuhtumeid.

Seejärel koostab ühine esindusorgan tehniliste koostalitlusnõuete projekti nende põhiparameetrite alusel. Vajaduse korral võtab ühine esindusorgan arvesse tehnilist progressi, juba teostatud standardimistöid, juba ametis olevaid töörühmi ja tunnustatud uurimistöid. Tehniliste koostalitlusnõuete projektile lisatakse tehniliste koostalitlusnõuete rakendamise arvestuslik kulude ja tulude üldine hinnang; see hinnang peab tooma välja tõenäolise mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele.

5. Tehniliste koostalitlusnõuete (kaasa arvatud põhiparameetrid) projekti koostamine, vastuvõtmine ja ülevaatamine võtab arvesse kõigi tehniliste lahenduste arvestuslikud kulud ja tulud koos nendevaheliste liidestega, et kehtestada ja rakendada kõige elujõulisemaid lahendusi. Liikmesriigid osalevad selles hindamises nõutavate andmete esitamisega.

6. Ühine esindusorgan teavitab regulaarselt artiklis 21 viidatud komiteed tehnilisi koostalitlusnõudeid ettevalmistavast tööst. Töö käigus võib komitee edastada kasulikke soovitusi seoses tehniliste koostalitlusnõuete projekti või tasuvusanalüüsiga. Komitee võib liikmesriigi taotluse alusel nõuda alternatiivsete lahenduste hindamist ja nende lahenduste tasuvushinnangu esitamist aruandes, mis lisatakse tehniliste koostalitlusnõuete projektile.

7. Iga tehnilise koostalitlusnõude vastuvõtmisel kehtestatakse selle jõustumiskuupäev vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale. Kui tehnilise ühilduvuse tagamise tõttu tuleb samaaegselt kasutusele võtta mitmeid alasüsteeme, jäävad tehniliste koostalitlusnõuete jõustumiskuupäevad samaks.

8. Tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamine ja ülevaatamine peab võtma arvesse kasutajate arvamusi omaduste kohta, mis mõjutavad otseselt tingimusi, millel nad alasüsteeme kasutavad.

Sel eesmärgil konsulteerib ühine esindusorgan või, kui see on asjakohane, volitatud asutus tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamise ja ülevaatamise etappidel kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega.

Nad lisavad tehniliste koostalitlusnõuete projektile sellise konsultatsiooni tulemuste aruande.

Artiklis 21 viidatud komitee koostab ühenduste ja asutuste nimekirja, kellega konsulteerida enne esimese tehniliste koostalitlusnõuete mandaadi vastuvõtmist ning seda nimekirja võib muuta ja ajakohastada liikmesriigi või komisjoni taotluse alusel.

9. Tehniliste koostalitlusnõuete projektide koostamisel ja ülevaatamisel tuleb võtta arvesse töösuhte sapoolte arvamust artikli 5 lõike 3 punktis g viidatud tingimuste osas.

Sel eesmärgil konsulteeritakse töösuhte osapooltega enne tehniliste koostalitlusnõuete projekti esitamist vastuvõtmiseks või ülevaatamiseks artiklis 21 viidatud komiteele.

Töösuhte sapooltega konsulteeritakse valdkonna dialoogikomitee kontekstis, mis sätestatakse kooskõlas komisjoni otsusega 98/500/EÜ. [10]

Töösuhte sapooled teevad oma arvamuse teatavaks kolme kuu jooksul.

Artikkel 7

Liikmesriigil ei ole vaja kohaldada teatavaid tehnilisi koostalitlusnõudeid, sealhulgas neid, mis on seotud veeremiga, järgmistel juhtudel ja asjaoludel:

a) uue raudteeliini, olemasoleva liini ümberehitamise või mis tahes artikli 1 lõikes 1 viidatud elemendi korral, mis on tehniliste koostalitlusnõuete avaldamise hetkel valmimisstaadiumis või lepingu kehtimise ajal juba talitluses;

b) olemasoleva raudteeliini uuendamise või ümberehitamise projekti korral, kui tehnilistele koostalitlusnõuetele vastav kabariitvärav , rööpmevahe, rööbasteede vaheline kaugus või pinge ei sobi kokku olemasolevate liinidega;

c) uue raudteeliini või olemasoleva liini uuendamise või ümberehitamise korral asjaomase liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühenduses ülejäänud ühenduse raudteevõrgustikuga või on sellest merega eraldatud;

d) olemasoleva liini uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui tehniliste koostalitlusnõuete kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust ja/või raudteevõrgustiku ühilduvust liikmesriikides;

e) kui õnnetuse või loodusõnnetuse järel ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustel majanduslikel või tehnilistel põhjustel osaliselt või täielikult asjaomaseid tehnilisi koostalitlusnõudeid kohaldada;

f) kolmandatest riikidest tulevate või sinna minevate vagunite puhul, mille rööpmevahe erineb ühenduse peamisest raudteevõrgustikust.

Kõikidel juhtudel teatab asjaomane liikmesriik oma kavandatavast erandist komisjonile ja edastab komisjonile dokumentatsiooni, mis sätestab tehnilised koostalitlusnõuded või nende osad, mida liikmesriik ei soovi kohaldada, samuti vastavad tehnilised kirjeldused, mida ta soovib kohaldada. Artikliga 21 sätestatud komisjon analüüsib liikmesriigi kavandatavaid meetmeid. Punktidele b, d ja f vastavatel juhtudel teeb komisjon otsuse vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale. Vajadusel koostatakse soovitus kohaldatavate tehniliste kirjelduste kohta. Sellest olenemata ei hõlma komisjoni otsus punktile b vastava juhtumi korral kabariitväravat ja rööpmevahet.

III PEATÜKK

Koostalitlusvõime komponendid

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et koostalitlusvõime komponente:

a) viiakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitlusvõime saavutamist üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku piires ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

b) kasutatakse nende kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse neile kohaselt.

Käesolevad sätted ei takista nende komponentide turuleviimist teistel eesmärkidel.

Artikkel 9

Käesoleva direktiivi põhjal ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata või takistada koostalitlusvõime komponentide turuleviimist üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus kasutamiseks, kui need järgivad käesolevat direktiivi. Eriti ei või liikmesriigid nõuda IV lisas sätestatud komponentide kontrollimist, mis on EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni menetluse käigus juba teostatud.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid käsitlevad käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavatena selliseid koostalitlusvõime komponente, mis tuginevad EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioonile.

2. Koostalitlusvõime komponendi vastavus selle kohata kehtivatele olulistele nõuetele ning, kui see on asjakohane, siis komponendi kasutussobivus kehtestatakse vastavates tehnilistes koostalitlusnõuetes sätestatud tingimustel, kaasa arvatud mis tahes asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste suhtes, mis on olemas.

3. Viited Euroopa tehnilistele kirjeldustele avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja nimetatakse vastavates tehnilistes koostalitlusnõuetes. Kui asjakohased Euroopa tehnilised kirjeldused avaldatakse pärast tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmist, võetakse need arvesse kohe peale tehniliste koostalitlusnõuete läbivaatamist.

4. Liikmesriigid avaldavad viited siseriiklikele standarditele, mis võtavad üle Euroopa standardid.

5. Mis puutub tehniliste koostalitlusnõuete avaldamisele eelnevasse perioodi, siis Euroopa tehniliste kirjelduste puudumisel, ja ilma et see piiraks artikli 20 lõike 5 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid teisi liikmesriike ja komisjoni oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevatest standarditest ja tehnilistest kirjeldustest. Teavitamine peab toimuma hiljemalt 20. märtsil 2002.

6. Kui Euroopa tehniline kirjeldus ei ole tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmise ajal veel kättesaadav ning koostalitlusvõime tagamiseks on vastavus tehnilisele kirjeldusele oluline eeltingimus, siis võib tehnilistes koostalitlusnõuetes viidata kõige uuemale kättesaadavale Euroopa tehnilise kirjelduse versioonile, mida tuleb järgida või mis inkorporeerib projekti täielikult või osaliselt.

Artikkel 11

Kui liikmesriigile või komisjonile näib, et Euroopa tehnilised kirjeldused ei vasta olulistele nõuetele, siis võidakse otsustada asjaomased kirjeldused osaliselt või täielikult kõrvaldada neid sisaldavatest trükistest või muuta neid vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale peale konsultatsiooni komiteega, mis asutati nõukogu direktiivi 98/34/EÜ [11] alusel, kui tegemist on Euroopa standarditega.

Artikkel 12

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitlusvõime komponent võib tõenäoliselt, kui seda kasutatakse kavatsusekohaselt, mitte vastata olulistele nõuetele, siis võtab liikmesriik kõiki vajalikke meetmeid, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust või kõrvaldada see turult. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamatult komisjonile ja esitavad oma otsuse põhjused, eelkõige sedastades, kas nõuetest kõrvalekaldumist põhjustas:

a) oluliste nõuete täitmata jätmine;

b) Euroopa tehniliste kirjelduste ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste kirjelduste kohaldamisele;

c) Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkus.

2. Komisjon konsulteerib asjaomaste pooltega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast konsultatsiooni, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele. Kui komisjon leiab pärast konsultatsiooni, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale. Kui lõikes 1 viidatud otsus on põhjendatud Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkusega, siis kohaldatakse artiklis 11 määratletud menetlust.

3. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitlusvõime komponent ei vasta nõuetele, siis võtab pädev liikmesriik asjakohaseid meetmeid deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse kõnealuse menetluse kulgemisest ja tulemustest.

Artikkel 13

1. Selleks, et kehtestada koostalitlusvõime komponendi EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsiooni, peab tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kohaldama asjakohastes tehnilistes koostalitlusnõuetes kehtestatud sätteid.

2. Koostalitlusvõime komponendi vastavuse või kasutussobivuse hindamist teostab teavitatud asutus, millele tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja on esitanud taotluse.

3. Kui koostalitlusvõime komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse direktiivid, siis sellisel juhul sätestab EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon, et koostalitlusvõime komponendid vastavad ka muude käesolevate direktiivide nõuetele.

4. Kui ei tootja ega tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi, siis kehtivad need kohustused mis tahes isikule, kes viib koostalitlusvõime komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isikule, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitlusvõime komponente või nende osi, või kes toodab koostalitlusvõime komponente enda kasutuse jaoks.

5. Ilma et see piiraks artikli 12 sätete kohaldamist:

a) igal üksikjuhul, kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavusdeklaratsioon on koostatud ebaõigelt, nõutakse, et tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja taastaks koostalitlusvõime komponendi vastavuse ja lõpetaks rikkumise kõnealuse liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b) kui mittevastavus püsib, võtab liikmesriik kõiki asjakohaseid meetmeid, et piirata või keelata kõnealuse koostalitlusvõime komponendi turuleviimist või tagada toote turult kõrvaldamine vastavalt artiklis 12 sätestatud korrale.

IV PEATÜKK

Alasüsteemid

Artikkel 14

1. Iga liikmesriik lubab võtta kasutusele selliseid üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku struktuurilisi alasüsteeme, mis asuvad või töötavad selle riigi territooriumil.

Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et neid alasüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab neid käsitlevatele olulistele nõudetele, kui alasüsteemid integreeritakse üleeuroopalisse tavaraudteevõrgustikku. Eelkõige kontrollivad liikmesriigid alasüsteemide ühilduvust võrgustikuga, millesse need integreeritakse.

2. Iga liikmesriik kontrollib alasüsteeme nende kasutusele võtmise ajal ja seejärel regulaarselt, et alasüsteeme kasutataks ja hooldataks kooskõlas neid käsitlevate oluliste nõuetega.

3. Uuendamise või ümberehitamise korral saadab raudteeinfrastruktuuri ettevõtja või ettevõte asjaomasele liikmesriigile projekti kirjeldava dokumentatsiooni. Liikmesriik vaatab selle läbi ning, võttes arvesse kohaldatavates tehnilistes koostalitlusnõuetes osutatud rakendusstrateegiat, otsustab, kas tööde ulatus nõuab uut volitust vastavalt käesolevas direktiivis määratletud tähendusele. Volitus on nõutav alati, kui kavandatavad tööd võivad mõjutada ohutuse taset.

Artikkel 15

Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, ei või liikmesriigid käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil keelata, piirata või takistada olulistele nõuetele vastavate, üleeuroopalist tavaraudteevõrgustikku moodustavate struktuuriliste alasüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja töötamist. Eriti ei või liikmesriigid nõuda V lisas sätestatud komponentide kontrollimist, mis on EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni menetluse käigus juba teostatud.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid arvestavad koostalitlusvõimelistena ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavatena selliseid üleeuroopalist tavaraudteevõrgustikku moodustavaid struktuurilisi alasüsteeme, mida hõlmab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

2. Üleeuroopalist kiirraudteevõrgustikku moodustavate struktuuriliste alasüsteemide koostalitlusvõime vastavustõendamine kooskõlas oluliste nõuetega kehtestatakse viitega tehnilistele koostalitlusnõuetele, kui need on olemas.

3. Mis puutub tehniliste koostalitlusnõuete avaldamisele eelnevasse perioodi, siis saadavad liikmesriigid teistele liikmesriikidele ja komisjonile oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate tehniliste eeskirjade nimekirja. Liikmesriigid teavitavad teisi liikmesriike ja komisjoni hiljemalt 20. märtsil 2002.

Artikkel 17

Juhul, kui ilmneb, et tehnilised koostalitlusnõuded ei vasta täielikult olulistele nõuetele, siis võib liikmesriigi taotluse alusel või komisjoni algatusel konsulteerida artiklis 12 viidatud komiteega.

Artikkel 18

1. Selleks, et kehtestada EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, kutsub hankeüksus või tema ametlik esindaja tema poolt sel eesmärgil valitud teavitatud asutuse VI lisas osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust kohaldama.

2. Alasüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne alasüsteemi kasutuselevõttu. Samuti hõlmab asutuse ülesanne alasüsteemi liideste vastavuse kontrollimist võrgustiku suhtes, millesse alasüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohastes tehnilistes koostalitlusnõuetes ja artiklis 24 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

3. Teavitatud asutus vastutab tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis peab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluma. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki alasüsteemiga seotud vajalikke dokumente ning tarviduse korral veel kõiki dokumente, mis tõendavad koostalitlusvõime komponentide vastavust. Samuti peab see sisaldama kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise järelevalve, seadistamise ja hoolduse kohta.

Artikkel 19

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline alasüsteem koos tehnilise dokumentatsiooniga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eriti ei vasta olulistele nõuetele, siis võib liikmesriik taotleda lisakontrollide teostamist.

2. Taotluse teinud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamatult komisjonile ja sätestab lisakontrolle õigustavad põhjused. Komisjon algatab viivitamatult artikli 21 lõikes 2 sätestatud menetlust.

V PEATÜKK

Teavitatud asutused

Artikkel 20

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 13 viidatud vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetluse läbiviimise eest vastutavatest asutustest ja artiklis 18 viidatud vastavustõendamise menetlusest, nimetades iga asutuse vastutusala ja komisjonilt eelnevalt saadud tunnusnumbrid. Komisjon avaldab asutuste nimekirja, nende tunnusnumbrid ja vastutusalad Euroopa Ühenduste Teatajas ja ajakohastab nimekirja.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatavate asutuste hindamisel VII lisas sätestatud kriteeriume. Asutusi, mis vastavad asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumitele, käsitatakse mainitud kriteeriumitele vastanutena.

3. Liikmesriik taandab kinnituse asutuselt, mis enam ei vasta VII lisas viidatud kriteeriumitele. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et teise liikmesriigi poolt teavitatud asutus ei vasta olulistele kriteeriumitele, siis suunatakse küsimus artiklis 21 sätestatud komiteele, mis esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul. Pidades silmas komitee arvamust, teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile kõikidest muudatustest, mis on vajalikud, et teavitatud asutus saaks säilitada temale määratud staatust.

5. Kui see on asjakohane, teostatakse teavitatud asutuste koordineerimist vastavalt artiklitele 21 ja 22.

VI PEATÜKK

Komitee ja tööprogramm

Artikkel 21

1. Komisjoni abistab direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel moodustatud komitee (edaspidi "komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse sellesama otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ette nähtud tähtajaks on sätestatud kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma menetluseeskirjad.

Artikkel 22

Kui käesolev direktiiv on jõustunud, võib komitee arutada üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõimega seotud mis tahes küsimusi, kaasa arvatud üleeuroopalise raudteevõrgustiku ja kolmandate riikide raudteevõrgustiku koostalitlusvõimega seotud küsimusi.

Artikkel 23

1. Ilma et see piiraks artikli 6 lõikes 1 sätestatud mandaatide vastuvõtmise järjekorda, on tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmise prioriteetide järjekord järgmine:

a) tehniliste koostalitlusnõuete esimene kogum hõlmab juhtimist ja signaalimist; telemaatilisi seadmeid kaubaveo teenuste jaoks; liikluse tööd ja korraldust (sealhulgas II ja III lisas määratletud kriteeriumitele vastava personali kvalifikatsioon rahvusvahelises teeninduses); kaubavaguneid; veeremist ja infrastruktuurist tulenevaid müraprobleeme.

Rahvusvaheliseks kasutuseks ettenähtud veeremit arendatakse esimesena;

b) komisjoni ja ühise esindusorgani ressursse silmas pidades arutatakse ka järgmisi asjaolusid: telemaatilised seadmed reisijateveo teenuste jaoks, hooldus, eriti mis puudutab ohutust, reisivagunid, veoüksused ja vedurid, infrastruktuur, energia ja õhusaaste.

Rahvusvaheliseks kasutuseks ettenähtud veeremit arendatakse esimesena;

c) komisjoni, liikmesriigi või ühise esindusorgani taotluse korral võib komitee vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale otsustada koostada täiendavad tehnilised koostalitlusnõuded, ilma et see kahjustaks eelpool sätestatud prioriteetide järjekorda kuivõrd see puudutab II lisas käsitletud alasüsteemi.

2. Vastavalt artikli 21 lõikes 2 sätestatud korrale koostab komitee tööprogrammi, järgides lõikes 1 osutatud prioriteetide järjekorda ning talle käesoleva direktiiviga antud muude ülesannete tähtsuse järjekorda.

Lõike 1 punktis a viidatud esimeses tööprogrammis nimetatud tehnilised koostalitlusnõuded koostatakse hiljemalt 20. aprilliks 2004.

3. Tööprogramm sisaldab järgmisi etappe:

a) ühise esindusorgani määramine;

b) ühise esindusorgani poolt koostatud projekti põhjal tavaraudteevõrgustikku esindava ülesehituse arendamine, tuginedes alasüsteemide nimekirjale (II lisa), et tagada kooskõla tehniliste koostalitlusnõuetega. Ülesehitus peab eelkõige hõlmama võrgustiku erinevaid komponente ja nende liideseid ning toimuma iga tehniliste koostalitlusnõuete kogumi kindlaksmääratud kasutusala raames;

c) näidise vastuvõtmine tehniliste koostalitlusnõuete arendamiseks;

d) tehnilistes koostalitlusnõuetes sätestatud lahenduste tasuvusanalüüsi meetodi vastuvõtmine;

e) tehniliste koostalitlusnõuete koostamiseks vajalike mandaatide vastuvõtmine;

f) iga tehniliste koostalitlusnõuete kogumi põhiparameetrite vastuvõtmine;

g) standardiprogrammide projekti kinnitamine;

h) käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva ja tehniliste koostalitlusnõuete avaldamise vahelise üleminekuperioodi korraldamine ning artiklis 25 nimetatud taustsüsteemi vastuvõtmine.

VII PEATÜKK

Infrastruktuuri ja veeremi register

Artikkel 24

1. Liikmesriigid tagavad infrastruktuuri- ja veeremiregistrite iga-aastase avaldamise ja ajakohastamise. Need registrid osutavad iga alasüsteemi või alasüsteemi osa põhilistele tunnustele (nt põhiparameetrid) ja nende korrelatsioonile koos kohaldatavate tehniliste koostalitlusnõuetega sätestatud tunnustega. Sel eesmärgil osutab iga tehniliste koostalitlusnõuete kogum täpselt, missugune teave peab sisalduma infrastruktuuri ja veeremi registrites.

2. Registrite koopia tuleb saata asjaomastele liikmesriikidele ja ühisele esindusorganile ning teha avalikkusele kättesaadavaks.

VIII PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 25

1. Artikli 10 lõike 5 ja artikli 16 lõike 3 alusel arendab ühine esindusorgan liikmesriikide poolt esitatud teabele, kutsealasele tehnilisele dokumentatsioonile ja asjakohastele rahvusvaheliste kokkulepete tekstidele toetudes tehniliste eeskirjade taustsüsteemi projekti, mis tagab üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime hetkeseisu. Komitee vaatab projekti läbi ja otsustab, kas selle alusel võib moodustada taustsüsteemi kuni tehniliste koostalitlusnõuete vastuvõtmiseni.

2. Eelpool nimetatud taustsüsteemi vastuvõtmise järel teatavad liikmesriigid komiteele oma kavatsusest võtta vastu mis tahes siseriiklikke sätteid või arendada mis tahes projekti oma territooriumil, mis ei vasta taustsüsteemile.

IX PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 26

Käesolevast direktiivist lähtuvalt tehtud mis tahes otsus koostalitlusvõime komponentide kasutussobivuse või vastavuse hindamise ja üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku alasüsteemide kontrollimise kohta, ning artiklite 11, 12, 17 ja 19 kohaselt tehtud mis tahes otsus sätestavad üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele poolele niipea kui võimalik, osutades asjaomastes liikmesriikides kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 27

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. aprillil 2003, välja arvatud igale tehniliste koostalitlusnõuete kogumile spetsiifilised sätted, mida rakendatakse vastavalt iga tehniliste koostalitlusnõuete kogumi korrale. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 28

Iga kahe aasta järel, esimest korda 20. aprillil 2005. aastal, annab komisjon Euroopa parlamendile ja nõukogule aru üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude analüüsi.

Ühine esindusorgan arendab ja ajakohastab regulaarselt vahendit, mis suudab liikmesriigi või komisjoni taotluse korral esitada üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime taseme graafiku. Kõnealune ahend kasutab artiklis 24 sätestatud registrites sisalduvat teavet.

Artikkel 29

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 30

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Lindh

[1] EÜT C 89 E, 28.3.2000, lk 1.

[2] EÜT C 204, 18.7.2000, lk 13.

[3] EÜT C 317, 6.11.2000, lk 22.

[4] Euroopa Parlamendi 17. märtsi 2000. aasta arvamus (EÜT C 59, 23.2.2001, lk 106), nõukogu 10. novembri 2000. aasta ühine seisukoht (EÜT C 23, 24.1.2001, lk 15) ja Euroopa Parlamendi 13. veebruari 2001. aasta otsus.

[5] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

[6] EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25.

[7] Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84). Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1).

[8] Nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsus 93/465/EMÜ, mis käsitleb vastavushindamismenetluse eri etappidel kasutatavaid mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju, mis on ette nähtud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23).

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[10] Komisjoni 20. mai 1998. aasta otsus 98/500/EÜ valdkonna dialoogikomiteede loomise kohta töösuhte osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasemel (EÜT L 255, 12.8.1998, lk 27).

[11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, mis sätestab tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise korra ning määrused ja eeskirjad infoühiskonna teenustele (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37). Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

--------------------------------------------------

LISA

ÜLEEUROOPALINE TAVARAUDTEEVÕRGUSTIK

1. INFRASTRUKTUUR

Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku infrastruktuur on see, mis paikneb Euroopa parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgustiku arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta [1] määratletud üleeuroopalise transpordivõrgustiku liinidel või nimetatud otsuse artiklis 21 sätestatud läbivaatamise tulemusena koostatud sama otsuse ajakohastatud versioonis loetletud liinidel.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib selle võrgustiku alajaotada järgmisteks kategooriateks:

- reisijateveo teenusteks ette nähtud liinid,

- kombineeritud veoks (reisijad ja kaup) ette nähtud liinid,

- spetsiaalselt kaubaveo teenusteks projekteeritud või ümber ehitatud liinid,

- reisivaguni rummud,

- kaubavaguni rummud, sealhulgas ühendveoterminalid,

- eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

Infrastruktuur hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme: andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi seadmeid võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane töötamine ning tõhus liikluskorraldus.

2. VEEREM

Veerem koosneb kogu veeremist, mis võib tõenäoliselt liikuda tervel üleeuroopalisel tavaraudteevõrgustikul või selle osal, veeremisse kuuluvad:

- iseliikuvad tiiselrongid ja elektrirongid,

- tiisel- või elektrivedurid,

- reisivagunid,

- kaubavagunid, sealhulgas platvormvaguneid kandev veerem.

Kõik eelpool nimetatud kategooriad tuleb alajaotada järgmiselt:

- veerem rahvusvaheliseks kasutuseks,

- veerem siseriiklikuks kasutuseks,

võttes vastavalt arvesse veeremi kohalikku, regionaalset ja rahvusvahelist kasutust.

3. ÜLEEUROOPALISE TAVARAUDTEEVÕRGUSTIKU ÜHILDUVUS

Raudteeteenuste kvaliteet Euroopas sõltub muu hulgas infrastruktuuri omaduste (kõige laiemas tähenduses, nt kõikide asjaomaste alasüsteemide püsiosad) ja veeremi omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste alasüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest olenevad toimivustase, ohutus, teenuse kvaliteet ja kulud.

[1] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

ALASÜSTEEMID

1. ALASÜSTEEMIDE NIMEKIRI

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku jaotada kaheks alasüsteemiks, kas:

a) struktuuriliste valdkondade alasüsteemiks:

- infrastruktuur,

- energia,

- juhtimine ja signaalimine,

- liikluse töö ja korraldus,

- veerem; või

b) töövaldkondade alasüsteemiks:

- hooldus,

- telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2. ALASÜSTEEMIDE KIRJELDUS

Ühine esindusorgan esitab iga alasüsteemi või alasüsteemi osa kohta koostalitlusvõime komponentide ja aspektide nimekirja asjakohaste tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamise ajal.

Ilma et see kahjustaks koostalitlusvõimega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse tehnilisi kootalitlusnõudeid, kuuluvad alasüsteemi eelkõige:

2.1. Infrastruktuur:

Raudteerööpad, pöörangud, ehitised (sillad, tunnelid jne), jaamade infrastruktuurid (perroonid, juurdepääsutsoonid, arvestades ka liikumispuudega inimeste vajadustega jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

2.2. Energia:

Elektrisüsteem, kontaktõhuliinid ja vooluvõtuseadmed.

2.3. Juhtimine ja signaalimine:

Kõik seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ja rongide, millel on võrgustikul liiklemise luba, liikumise juhtimiseks.

2.4. Liikluse töö ja korraldus:

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste alasüsteemide, eriti rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja korraldamise järjepidevat tööd nii normaalsetel kui halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioonid, mida võidakse rahvusvaheliste teenuste osutamisel nõuda.

2.5. Telemaatilised seadmed:

Vastavalt I lisale koosneb alasüsteem kahest osast:

a) reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b) kaubaveo teenuste seadmed, sealhulgas teabesüsteemid (kauba ja rongide järelevalve reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arveldussüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide valmistamine.

2.6. Veerem:

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, veojõu- ja energiamuundurid, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, kaasa arvatud liikumispuudega inimeste vajadused), passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.7. Hooldus:

Menetlused, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandus- ja ennetavate hooldustööde teostamist, et tagada raudteevõrgustiku koostalitlusvõime ja nõutavad tööparameetreid.

--------------------------------------------------

III LISA

OLULISED NÕUDED

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Ohutus

1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja järelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2. Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega.

1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on määratletud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

1.1.4. Maarajatiste ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu ja tagajärgi.

1.1.5. Kasutajate poolt käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist või kasutajate tervist ja turvalisust, kui seadiseid kasutatakse viisil, mis ei vasta ülespandud juhistele.

1.2. Töökindlus ja käideldavus

Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide järelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, teostatud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.

1.3. Tervis

1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudtee infrastruktuurides.

1.3.2. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada viisil, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.

1.4. Keskkonnakaitse

1.4.1. Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku rajamise ja töötamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta võrgustiku projekteerimisetapil kooskõlas ühenduses kehtivate sätetega.

1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja infrastruktuuridel, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

1.4.3. Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja avalike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

1.4.4. Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku käitamisel tuleb järgida kehtivaid määrusi mürareostuse kohta.

1.4.5. Üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada maapinna vibratsiooni ulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevusele ning normaalsele hooldustasemele.

1.5. Tehniline ühilduvus

Infrastruktuuri ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja üleeuroopalisel tavaraudteevõrgustikul kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

2. IGA ALASÜSTEEMI NÕUDED

2.1. Infrastruktuur

2.1.1. Ohutus

Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et hoida ära soovimatu juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

Infrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tuli, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

2.2. Energia

2.2.1. Ohutus

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

2.2.2. Keskkonnakaitse

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töötamine ei tohi keskkonda häirida üle kindlaks määratud piiride.

2.2.3. Tehniline ühilduvus

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad:

- võimaldama rongidel saavutada kindlaks määratud tööparameetreid,

- elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

2.3. Juhtimine ja signaalimine

2.3.1. Ohutus

Üleeuroopalisel tavaraudteevõrgustikul kasutatavad juhtimis- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgustikule seatud eesmärkidele. Juhtimis- ja signaalimissüsteemid peavad kindlustama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustel.

2.3.2. Tehniline ühilduvus

Kõiki uusi infrastruktuure ja veeremeid, mis on toodetud või arendatud pärast ühilduvate juhtimise ja signaalimise alasüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada võrgustikes kasutamiseks.

Vedurijuhiruumidesse paigaldatud juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku piires.

2.4. Veerem

2.4.1. Ohutus

Veeremite ja nende ühenduskohtade ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate- ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ning juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on kohustuslik.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja juhtimiskeskusel on võimalik inimestega suhelda.

2.4.2. Töökindlus ja käideldavus

Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti juhtimissüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

2.4.3. Tehniline ühilduvus

Elektriseadmestik peab ühilduma juhtimis- ja signaalimisseadmete töötamisega.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku toitesüsteemis.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama.

2.5. Hooldus

2.5.1 Tervishoid ja ohutus

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama alasüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

2.5.2. Keskkonnakaitse

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3. Tehniline ühilduvus

Tavaraudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

2.6. Käitamine ja liikluskorraldus

2.6.1. Ohutus

Võrgustiku kasutuseeskirjade, vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kvalifikatsiooni kokkulangevus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Käitustegevuse ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

2.6.2. Töökindlus ja käideldavus

Hooldustegevus ja selle perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste raudtee-ettevõtjate poolt sisseseatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama võrgustiku töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.6.3. Tehniline ühilduvus

Võrgustiku käituseeskirjade, vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni reguleeritus peab tagama üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku tõhusa käitustegevuse, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklikele teenuste erinevaid nõudeid.

2.7. Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

2.7.1. Tehniline ühilduvus

Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveo ettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada:

- andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamist viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed,

- kasutajate lihtne juurdepääs teabele.

2.7.2. Töökindlus ja käideldavus

Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, juhtimine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

2.7.3. Tervishoid

Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.

2.7.4. Ohutus

Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

--------------------------------------------------

IV LISA

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE VASTAVUS JA KASUTUSSOBIVUS

1. KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

EÜ deklaratsioon kehtib koostalitlusvõime komponentide kohta, mis on seotud üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõimega, nagu on viidatud artiklis 3. Koostalitlusvõime komponendid võivad olla:

1.1. Mitmesuguse kasutusega komponendid

Need komponendid ei ole raudteevõrgustikule spetsiifilised ning neid võib sellistena kasutada ka muudes valdkondades;

1.2. Mitmesuguse kasutusega komponendid, millel on eriomadusi

Need mitmesuguse kasutusega komponendid ei ole raudteevõrgustikule spetsiifilised, ent peavad saavutama erilisi tööparameetreid, kui neid kasutatakse raudteega seotud eesmärkidel;

1.3. Erikomponendid

Need komponendid on raudtee valdkonnale spetsiifilised.

2. KOHALDAMISALA

EÜ deklaratsioon hõlmab:

- kas ühe või enama teavitatud asutuse hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilistele kirjeldustele, millele komponent peab vastama,

- või ühe või enama teavitatud asutuse hinnangut/otsustust koostalitlusvõime komponendi kasutussobivuse kohta selle raudteeümbruse piires (eriti liideste kaasamise puhul) seoses tehniliste kirjeldustega, eriti funktsionaalsust puudutavatega, mida tuleb kontrollida.

Hindamismenetlus, mida teavitatud asutused rakendavad projekteerimise ja tootmise etappidel, koostatakse direktiivis 93/465/EMÜ määratletud moodulite alusel vastavalt tehnilistes koostalitlusnõuetes viidatud tingimustele.

3. EÜ DEKLARATSIOONI SISU

EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud eeskirjadega samas keeles ning selles peab sisalduma alljärgnev:

- viited direktiivile,

- tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress, volitatud esindaja puhul ka tootja või konstruktori ärinimi),

- koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (mudel, tüüp jne),

- vastavuse ja kasutussobivuse deklareerimise menetluse kirjeldus (artikkel 13),

- kõik olulised nõuded, millele koostalitlusvõime komponent vastab, eelkõige komponendi kasutustingimused,

- vastavuse- või kasutussobivuse menetlusega seotud teavitatud asutuse (asutuste) nimi ja aadress ning hindamistõendi kuupäev, ja kui see on asjakohane, siis ka tõendi kehtivusaeg ja -tingimused,

- kui see on asjakohane, siis viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele,

- allakirjutaja ametitõend, keda on volitatud võtma kohustusi tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimel.

--------------------------------------------------

V LISA

ALASÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja selles peab sisalduma alljärgnev:

- viited direktiivile,

- tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja nimi ja aadress (ärinimi ja täielik aadress, volitatud esindaja puhul ka tellija ärinimi),

- alasüsteemi lühike kirjeldus,

- teavitatud asutuse nimi ja aadress, mis teostas artiklis 18 viidatud EÜ inspekteerimist,

- viited dokumentidele, mis sisalduvad tehnilises dokumentatsioonis,

- kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, mida alasüsteemid peavad järgima, ning, kui see on asjakohane, igasugused kasutuspiirangud või -tingimused,

- ajutise EÜ deklaratsiooni puhul selle kehtivusaeg,

- allakirjutaja ametitõend.

--------------------------------------------------

VI LISA

ALASÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

1. SISSEJUHATUS

EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja vastava taotluse korral, et alasüsteem:

- vastab käesolevale direktiivile,

- järgib teisi asutamislepingust tulenevaid eeskirju ja selle võib kasutusele võtta.

2. ETAPID

Alasüsteemi kontrollitakse igal alljärgneval etapil:

- üldine projekt,

- alasüsteemi struktuur, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide koost, üldine seadistamine,

- alasüsteemi lõplik katsetamine.

3. TÕEND

EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus koostab vastavustõendi, mis on mõeldud tellijale või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale, kes omakorda koostab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, mis on mõeldud liikmesriigi, kus alasüsteem asub ja/või töötab, järelevalveasutusele.

4. TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Vastavustõendamise deklaratsioonile lisatav tehniline dokumentatsioon peab koosnema järgmistest dokumentidest:

- infrastruktuuride jaoks: ehitusprojekt, kinnitused kaevandamise ja tugevduste jaoks, katsete ja inspekteerimiste aruanded,

- teiste alasüsteemide jaoks: üldised ja detailsed ehitusega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, kasutus- ja hooldusjuhendid jne,

- alasüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentide nimekiri nagu on viidatud artiklis 3,

- EÜ vastavus- või kasutussobivuse deklaratsioonide koopiad, millega ülalmainitud komponendid peavad olema sätestatud vastavalt direktiivi artiklile 13; kui see on asjakohane, lisatakse neile vastavad arvestusmärkused ning protokollide koopiad katsetest ja hindamistest, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel,

- EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse poolt väljastatud ja kaasallkirjastatud tunnistus koos vastavate arvestusmärkustega, mis sätestab, et projekt vastab käesolevale direktiivile ning nimetab, kui see on asjakohane, tegevuse teostamise ajal jäädvustatud reservatsioonid, mida pole tühistatud; samuti peaks tõendile lisama inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, mis on koostanud sellesama asutuse poolt seoses vastavustõendamisega nagu on määratletud punktides 5.3 ja 5.4.

5. JÄRELEVALVE

5.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada tehnilisest dokumentatsioonist tulenevate kohustuste täitmine alasüsteemi tootmise jooksul.

5.2. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele, kui see on asjakohane, siis elltöötlemis- ja katsetamisrajatistele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus arvab oma ülesande täitmisel olevat vajaliku. Tellija või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab teavitatud asutusele saatma või laskma saata kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige alasüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

5.3. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid, et kinnitada vastavust käesolevale direktiivile. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditeerimisaruande. Asutuselt võib nõuda kohalolekut teatavatel ehitamise etappidel.

5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus ehitusplatse ja tootmistsehhe ette teatamata külastada. Selliste külaskäikude ajal võib teavitatud asutus läbi viia täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja, kui see on asjakohane, siis auditeerimisaruande.

6. ESITAMINE

Lõikes 4 viidatud täielik dokumentatsioon tuleb esitada tellijale või tema ühenduses registreeritud volitatud agendile täiendamaks vastavustunnistust, mille on väljastanud alasüsteemi töökorras oleku kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus. Dokumentatsioon peab olema lisatud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille tellija saadab asjaomase liikmesriigi järelevalveasutusele.

Tellija peab säilitama dokumentatsiooni koopiat kogu alasüsteemi kasutusaja jooksul. See tuleb saata mis tahes teisele liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

7. AVALDAMINE

Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet:

- laekunud EÜ vastavustõendamise taotluste kohta,

- väljastatud vastavustunnistuste kohta,

- tagasilükatud vastavustunnistuste kohta.

8. KEEL

EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus tuleb kirja panna liikmesriigi, kus tellija või tema volitatud esindaja on ühenduse piires registreeritud, riigikeeles või keeles, mille tellija on heaks kiitnud.

--------------------------------------------------

VII LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ASUTUSTE TEAVITAMISEL ARVESSE VÕTMA

1. Asutus, selle direktor ja kontrollide teostamise eest vastutav personal ei või olla otseste või volitatud esindajatena seotud koostalitlusvõime komponentide või alasüsteemide projekteerimise, tootmise, ehitamise, turustamise, hoolduse või kasutusega. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja või konstruktori ja asutuse vahel.

2. Asutus ja kontrollide eest vastutav personal peavad kontrolle läbi viima suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võivad mõjutada nende otsust või inspekteerimise tulemust, eriti kui need tulevad isikutelt või isikurühmadelt, keda mõjutavad kontrollide tulemused.

3. Asutus peab palkama personali ja evima vahendeid, mis on vajalikud, et täita kontrollidega seotud tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid. Samuti peaks asutusel olema võimalik kasutada seadmeid, mis on vajalikud erandlike kontrollide jaoks.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised nõuetest kontrollide kohta, mida nad teostavad, ja piisavad kogemused selliste kontrollide teostamiseks,

- oskus koostada tõendeid, protokolle ja aruandeid, mis moodustavad läbiviidud kontrollide ametliku protokolli.

5. Kontrollide eest vastutava personali sõltumatus peab olema tagatud. Ühtegi ametnikku ei tohi tasustada läbiviidud kontrollide arvu või tulemuse alusel.

6. Asutus peab endale võtma tsiviilvastutuskindlustuse juhul, kui riik ei reguleeri vastutust siseriikliku seadusega, või kui liikmesriik ise ei vii kontrolle otseselt läbi.

7. Asutuse personali suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõuet teabe osas, mida nad omandavad ülesannete täitmise käigus (välja arvatud pädevad haldusasutused selles riigis, kus nad tegutsevad) käesoleva direktiivi või direktiivi rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt.

--------------------------------------------------

VIII LISA

ÜLDEESKIRJAD, MIDA ÜHINE ESINDUSORGAN PEAB JÄRGIMA

1. Kooskõlas ühenduse üldise standardimise menetlusega peab ühine esindusorgan töötama avatud ja läbipaistval viisil, põhinedes konsensusel ja olles sõltumatu mis tahes erihuvidest. Sel eesmärgil peab ühises esindusorganis esindatud kolme kategooria (infrastruktuuri-ettevõtjad, raudtee-ettevõtted ja raudteetööstus) kõikidel liikmetel olema võimalus avaldada arvamust tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamise käigus vastavalt ühise esindusorgani töökorrale ja enne, kui ühine esindusorgan lõpetab tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamise.

2. Kui ühisel esindusorganil puudub mingi kindla tehniliste koostalitlusnõuete kogumi projekti koostamiseks vajalik pädevus, peab ühine esindusorgan sellest viivitamatult ühendust teavitama.

3. Ühine esindusorgan peab asutama töörühmi tehniliste koostalitlusnõuete projekti koostamiseks; töörühmad peavad evima paindlikku ja tõhusat struktuuri. Sel eesmärgil peab ekspertide arv olema piiratud. Ühelt poolt infrastruktuuri-ettevõtjate ja raudtee-ettevõtete ning teisalt raudteetööstuse vahel tuleb tagada tasakaalustatud esindatus; erinevate rahvuste vahel tuleb leida sobilik tasakaal. Eksperdid väljastpoolt ühendust võivad töörühmades osaleda vaatlejatena.

4. Mis tahes raskustest, mis ilmnevad seoses käesoleva direktiiviga ja mida ühise esindusorgani töörühmadel ei ole võimalik lahendada, tuleb komisjonile viivitamatult aru anda.

5. Kõik töödokumendid, mis on vajalikud ühise esindusorgani töö jälgimiseks, peavad olema komisjoni ja artiklis 21 viidatud komitee käsutuses.

6. Ühine esindusorgan peab võtma kõiki meetmeid, mis on vajalikud, et tagada mis tahes olulise teabe konfidentsiaalsus, mida esindusorgan omandab oma tegevuse käigus.

7. Ühine esindusorgan peab võtma kõiki vajalikke meetmeid, et teavitada kõiki oma liikmeid ja töörühmades osalevaid eksperte artiklis 21 viidatud komitee töö tulemustest ja komitee ning komisjoni tehtud soovitustest.

--------------------------------------------------