32001D2455



Euroopa Liidu Teataja L 331 , 15/12/2001 Lk 0001 - 0005


Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2455/2001/EÜ,

20. november 2001,

millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

olles nõu pidanud regioonide komiteega,

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete tekitatud saaste kohta [4] kujutab endast koos tema alusel vastu võetud direktiividega põhilist ühenduse juriidilist dokumenti punkt- ja hajureostusallikatest lähtuvate ohtlike ainete heidete kontrollimiseks.

(2) Nõukogu direktiivist 76/464/EMÜ tulenevad ühenduse kontrollimeetmed on tühistatud, ühtlustatud ja edasi arendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga, millega on kehtestatud ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik [5].

(3) Direktiivi 2000/60/EÜ alusel tuleb ühenduse tasandil kehtestada erimeetmed vee reostamise vastu konkreetsete saasteainete või saasteainerühmadega, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu, sealhulgas ohtu joogivee võtmiseks kasutatavale veele. Nende meetmete eesmärgiks on vähendada ning direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punkti 30 teises lauses määratletud prioriteetsete ohtlike ainete puhul lõpetada järk-järgult heited, emissioon või kaod 20 aasta jooksul pärast meetmete vastuvõtmist ühenduse tasandil ning lõplikuks eesmärgiks, nagu seda tunnustatakse ka asjakohaste rahvusvaheliste lepingute eesmärkide saavutamise kontekstis, saavutada merekeskkonnas saasteainete sellised kontsentratsioonid, mis on ligilähedased looduses harilikult esinevate ainete taustväärtustele ning antropogeensete sünteetiliste ainete puhul nullile. Nende meetmete vastuvõtmiseks on vaja kehtestada direktiivi 2000/60/EÜ lisana prioriteetsete ainete nimistu, mis hõlmaks ka prioriteetseid ohtlikke aineid. Nimistu koostamisel on arvestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 5 osutatud soovitusi.

(4) Kõikidest võimalikest allikatest pärit looduses harilikult esinevate või looduslike protsesside käigus tekkivate ainete, nagu kaadmiumi, elavhõbeda ja polüaromaatsete süsivesinike emissiooni, heidete või kadude järkjärguline lõpetamine ei ole võimalik. Eespool osutatud asjakohaste direktiivide koostamisel tuleb seda asjaolu piisavalt arvestada ning meetmed tuleb suunata inimtegevuse tagajärjel tekkivate prioriteetsete ohtlike ainete emissiooni, heidete ja kadude lõpetamisele vees.

(5) Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 2 on tutvustatud teaduslikult põhjendatud metoodikat prioriteetsete ainete valimiseks selliste ainete hulgast, mis põhjustavad märkimisväärset ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu.

(6) Direktiivis 2000/60/EÜ määratletud metoodika abil on võimalik kõige praktilisemal teel kasutada teaduslikel põhimõtetel põhinevat lihtsustatud riskianalüüsi, arvestades eelkõige

- tõendeid kõnealuse aine loomuomase ohtlikkuse kohta, eelkõige selle vesiökotoksilisuse ning veega kokkupuutumise teel inimest mõjutava toksilisuse kohta,

- ulatusliku keskkonnareostuse seire teel saadud tõendeid ning

- muid tõestatud tegureid, mis võivad viidata ulatusliku keskkonnareostuse võimalusele, näiteks asjaomase aine tootmis- või kasutusulatus ning kasutamisviisid.

(7) Komisjon on selle põhjal koostöös huvitatud poolte, sealhulgas toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee, liikmesriikide, EFTA riikide, Euroopa Keskkonnaagentuuri, Euroopa ettevõtjate ühenduste (sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete huve esindavate ühenduste) ning Euroopa keskkonnaorganisatsioonide asjatundjatega töötanud välja seirel ja modelleerimisel põhineva kombineeritud prioriseerimismenetluse (combined monitoring-based and modelling-based priority setting — COMMPS).

(8) Komisjon peaks COMMPS-menetlusse kaasama Euroopa Liidu kandidaatriike, eelistades neist riike, mille territooriume läbivad vooluveekogud, mis läbivad ka mõne liikmesriigi territooriumi või voolavad sellesse.

(9) Pärast avalikku ja läbipaistvat diskussiooni huvitatud pooltega on COMMPS-menetluse varal koostatud 33 prioriteetsest ainest või ainerühmast koosnev esmane nimistu.

(10) See nimistu tuleks soovitavalt vastu võtta kiiresti, et ühenduse kontrollimeetmeid, eelkõige direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 6 sätestatud kontrollimeetmete ettepanekuid ja lõikes 7 sätestatud kvaliteedistandardeid, oleks ohtlike ainete suhtes võimalik kõnealuse direktiivi artiklis 16 sätestatud strateegia kohaselt rakendada õigel ajal ja jätkuvalt.

(11) Käesoleva otsuse alusel vastuvõetav prioriteetsete ainete nimistu peab välja vahetama ainenimistu komisjoni 22. juuni 1982. aasta teatises nõukogule ohtlike ainete kohta, mille võiks lülitada nõukogu direktiivi 76/464/EMÜ [6] I nimistusse.

(12) Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 3 järgi tuleb prioriteetsete ohtlike ainete määratlemisel arvestada vastavates ohtlikke aineid käsitlevates ühenduse õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes toodud probleemsete ainete valikut. Ohtlikke aineid on kõnealuses direktiivis määratletud kui "aineid või ainerühmi, mis on toksilised, püsivad ja võivad bioakumuleeruda, ning muid aineid või ainerühmi, mis annavad alust samal määral muret tunda".

(13) Eespool osutatud asjakohased rahvusvahelised lepingud on näiteks Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon, Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, Vahemere saaste eest kaitsmise Barcelona konventsioon, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames vastuvõetud konventsioonid, püsivate orgaaniliste saasteainete konventsioon ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokoll püsivate orgaaniliste saasteainete kohta.

(14) Nende prioriteetsete ainete ning prioriteetsete ohtlike ainete, mille emissiooni, heidete ja kadude suhtes kavatsetakse kehtestada kontrollimeetmeid, valimine ja väljaselgitamine toetab rahvusvaheliste merevee kaitseks vastuvõetud konventsioonide eesmärke ja nendest ühendusele tulenevate kohustuste täitmist, eriti aga ohtlike ainete vastu võitlemise strateegia elluviimist, mis võeti nõukogu otsuse 98/249/EÜ [7] kohaselt vastu 1998. aastal Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga ühinenud riikide ministrite kohtumisel.

(15) Prioriteetsete ainete nimistust prioriteetsete ohtlike ainete kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta muu hulgas selliseid ohtlikke aineid, mille suhtes on rahvusvahelistes lepingutes kokku lepitud, et nende emissioon, heited ja kaod lõpetatakse, näiteks ohtlikud ained, mille keskkonda heitmise järkjärgulises lõpetamises on kokku lepitud rahvusvahelistel foorumitel, nagu IMO, UNEP või ÜRO Euroopa Majanduskomisjon; ohtlikke aineid, mille heidete, emissiooni ja kadude lõpetamine on Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonis tunnistatud esmatähtsaks, sealhulgas ohtlikke aineid, mis on kõnealuse konventsiooni põhjal loodud ohtlike ainete valimise ja prioriseerimise dünaamilise mehhanismi (DYNAMEC) abil lülitatud I valikusse [8] või III valikusse [9]; ohtlikke aineid, mis annavad alust "samal määral muret tunda" püsivate, toksiliste ja bioakumuleerumisvõimeliste ainetena, nagu näiteks Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonis määratletud strateegia põhjal väljaselgitatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad; ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni raskmetallide protokolli lülitatud raskmetallid, mis on Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni 1998. ja 2000. aasta redaktsioonide alusel välja valitud esmatähtsate meetmete jaoks kui ained, mis annavad püsivate, toksiliste või bioakumuleeruvate ainetena alust "samal määral muret tunda".

(16) Et vee reostamise vastu võitlemise meetmed oleksid tõhusad, peab komisjon edendama teadus- ja uurimistöö ning Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni raames ja COMMPS-menetluse abil tehtud järelduste kooskõlastamist.

(17) COMMPS-menetlus on loodud ohtlike ainete prioriseerimise dünaamiliseks vahendiks, mis on avatud pidevale parendamisele ja edasiarendamisele eesmärgiga vaadata läbi ja kohandada prioriteetsete ainete esmast nimistut hiljemalt nelja aasta möödudes pärast direktiivi 2000/60/EÜ jõustumist ning seejärel vähemalt iga nelja aasta järel. Tagamaks, et järgmise valiku puhul võetakse arvesse kõiki võimalikke prioriteetseid aineid, on oluline, et ühtki ainet ei välistataks süsteemselt, et lähtutaks parimatest olemasolevatest teadmistest ning et arvestataks kõiki ELi turul liikuvaid kemikaale ja pestitsiide ning kõiki Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga ohtlikuks tunnistatud aineid.

(18) COMMPS-menetluse tõhusus sõltub suurel määral asjaomaste andmete kättesaadavusest. Kehtivate keemilisi aineid käsitlevate ühenduse õigusaktide puhul on tõdetud märgatavat andmete puudumist. Direktiivi 2000/60/EÜ eesmärki on võimalik täielikult täita üksnes siis, kui kõikide keemilisi aineid käsitlevate ühenduse õigusaktide läbivaatamise teel tagatakse täielik andmete kättesaadavus.

(19) COMMPS-menetlusele viitamine ei välista võimalust, et komisjon kasutab teatavate ainete kahjulikkuse hindamisel meetodeid, mis on välja töötatud muude saastevastaste meetmete raames või mida kasutatakse nendega seoses.

(20) Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 1 punktile c aitab prioriteetsete ainete nimistu edasine läbivaatamine artikli 16 lõike 4 alusel ja sellesse üha uute ainete lülitamine kaasa kõikide ohtlike ainete emissiooni, heidete ja kadude lõpetamisele 2020. aastaks.

(21) Prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamisel ja kohandamisel tuleb peale edasiarendatud COMMPS-menetluse võtta vajaduse korral arvesse ka nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) [10], nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (registreeritud kommertskemikaalide ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) [11] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (biotsiidide turuleviimise kohta) [12] alusel tehtud läbivaatuste tulemusi ning muud võimalikku teadusinfot, mis on saadud kehtivate või uute direktiivide läbivaatamisel eriti kemikaale käsitlevate õigusaktide raames. Ainete korduskontrolle tuleb kulusid silmas pidades vältida. Nimistute kohandamisel peab olema võimalik nii määrata ainele madalam prioriteetsus kui ka viia see üle kõrgemasse kategooriasse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõigetega 2 ja 3 ette nähtud prioriteetsete ainete nimistu koos prioriteetseteks ohtlikeks aineteks nimetatud ainetega on käesolevaga vastu võetud. See nimistu, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, lisatakse direktiivile 2000/60/EÜ X lisana.

Artikkel 2

Käesoleva otsusega kehtestatud prioriteetsete ainete nimistu asendab komisjoni 22. juuni 1982. aasta teatises sisalduvat ainenimistut.

Artikkel 3

Tagamaks, et arvesse võetakse kõiki võimalikke prioriteetseid aineid, tagab komisjon koos liikmesriikidega, et COMMPS-menetluse rakendamiseks vajalikud andmed ainete ja nende toime kohta tehakse kättesaadavaks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. november 2001

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-uyttebroeck

[1] EÜT C 177 E, 27.6.2000, lk 74, ja EÜT C 154 E, 29.5.2001, lk 117.

[2] EÜT C 268, 19.9.2000, lk 11.

[3] Euroopa Parlamendi 15. mai 2001. aasta arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta otsus.

[4] EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

[5] EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[6] EÜT C 176, 14.7.1982, lk 3.

[7] EÜT L 104, 3.4.1998, lk 1.

[8] Ei biolagune iseenesest, kusjuures oktanool-vesi jaotuskoefitsient Kow ≥ 5, biokontsentratsiooni tegur BCF ≥ 5000, äge toksiline toime vees ≤ 0,1 mg/l või on tegemist imetajate CMRiga (kantserogeen, mutageen või reproduktsioonile mürgist toimet avaldav aine).

[9] Ei biolagune iseenesest, kusjuures Kow ≥ 4, biokontsentratsiooni tegur BCF ≥ 500, äge toksiline toime vees ≤ 1 mg/l või on tegemist imetajate CMRiga (kantserogeen, mutageen või reproduktsioonile mürgist toimet avaldav aine).

[10] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/49/EÜ (EÜT L 176, 29.6.2001, lk 61).

[11] EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

[12] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

"

X LISA

VEEPOLIITIKAALASTE PRIORITEETSETE AINETE NIMISTU [1]

| CASi nr | ELi nr | Prioriteetse aine nimetus | Nimetatud prioriteetseks ohtlikuks aineks |

1) | 15972–60–8 | 240–110–8 | Alakloor | |

2) | 120–12–7 | 204–371–1 | Antratseen | X |

3) | 1912–24–9 | 217–617–8 | Atratsiin | X |

4) | 71–43–2 | 200–753–7 | Benseen | |

5) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Bromodifenüüleetrid | X |

6) | 7440–43–9 | 231–152–8 | Kaadmium ja selle ühendid | X |

7) | 85535–84–8 | 287–476–5 | C10-13-kloroalkaanid | X |

8) | 470–90–6 | 207–432–0 | Klorofenvinfoss | |

9) | 2921–88–2 | 220–864–4 | Kloropürifoss | X |

10) | 107–06–2 | 203–458–1 | 1,2-dikloroetaan | |

11) | 75–09–2 | 200–838–9 | Diklorometaan | |

12) | 117–81–7 | 204–211–0 | Di(2-etüülheksüül)ftalaat | X |

13) | 330–54–1 | 206–354–4 | Diuroon | X |

14) | 115–29–7 | 204–079–4 | Endosulfaan | X |

| 959–98–8 | Ei kohaldata | (Alfaendosulfaan) | |

15) | 206–44–0 | 205–912–4 | Fluoranteen | |

16) | 118–74–1 | 204–273–9 | Heksaklorobenseen | X |

17) | 87–68–3 | 201–765–5 | Heksaklorobutadieen | X |

18) | 608–73–1 | 210–158–9 | Heksaklorotsükloheksaan | X |

| 58–89–9 | 200–401–2 | (Gammaisomeer, lindaan) | |

19) | 34123–59–6 | 251–835–4 | Isoproturoon | X |

20) | 7439–92–1 | 231–100–4 | Plii ja selle ühendid | X |

21) | 7439–97–6 | 231–106–7 | Elavhõbe ja selle ühendid | X |

22) | 91–20–3 | 202–049–5 | Naftaleen | X |

23) | 7440–02–0 | 231–111–4 | Nikkel ja selle ühendid | |

24) | 25154–52–3 | 246–672–0 | Nonüülfenoolid | X |

| 104–40–5 | 203–199–4 | (4-(para)-nonüülfenool) | |

25) | 1806–26–4 | 217–302–5 | Oktüülfenoolid | X |

| 140–66–9 | Ei kohaldata | (Para-tert — oktüülfenool) | |

26) | 608–93–5 | 210–172–5 | Pentaklorobenseen | X |

27) | 87–86–5 | 201–778–6 | Pentaklorofenool | X |

28) | Ei kohaldata | Ei kohaldata | Polüaromaatsed süsivesinikud | X |

| 50–32–8 | 200–028–5 | (Benso(a)püreen) | |

| 205–99–2 | 205–911–9 | (Benso(b)fluoranteen) | |

| 191–24–2 | 205–883–8 | (Benso(g, h, i)perüleen) | |

| 207–08–9 | 205–916–6 | (Benso(k)fluoranteen) | |

| 193–39–5 | 205–893–2 | (Indeno(1,2,3-cd)püreen) | |

29) | 122–34–9 | 204–535–2 | Simatsiin | X |

30) | 688–73–3 | 211–704–4 | Tributüültina ühendid | X |

| 36643–28–4 | Ei kohaldata | (Tributüültina-katioon) | |

31) | 12002–48–1 | 234–413–4 | Triklorobenseenid | X |

| 120–82–1 | 204–428–0 | (1,2,4-triklorobenseen) | |

32) | 67–66–3 | 200–663–8 | Triklorometaan (kloroform) | |

33) | 1582–09–8 | 216–428–8 | Trifluraliin | X |

"

--------------------------------------------------