Nõukogu otsus,

23. oktoober 2001,

millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel

(2001/792/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308, ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [3]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Kuigi ühenduse meetmed selleks, et rakendada nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni liikmesriikide vastastikuse abi tõhustamise kohta loodus- või tehnoloogiliste katastroofide korral, [5] on aidanud inimesi, keskkonda ja vara kaitsta, tuleb tänapäeval tagada veelgi parem kaitse nii Euroopa Liidu territooriumil kui ka väljaspool seda juhtuvate loodus-, tehnoloogia-, kiirgus- ja keskkonnaõnnetuste, sealhulgas juhusliku merereostuse korral ja tõhustada kõnealuse resolutsiooni sätteid.

(2) 19. aprillil 2000 jõustus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni tööstusõnnetuste piiriülese mõju konventsioon, mille sätted käsitlevad muuhulgas preventsiooni, valmisolekut hädaolukorraks, üldsuse teavitamist ja osalemist, tööstusõnnetustest teatamise süsteeme, päästetöid ja vastastikust abi. Ühendus kiitis konventsiooni heaks nõukogu otsusega 98/685/EÜ. [6]

(3) Mehhanism, mis soodustaks tugevdatud koostööd kodanikukaitse abimissioonidel, täiendaks ühenduse praegust kodanikukaitsealast tegevusprogrammi, [7] võimaldades toetust suurõnnetuste korral, mis võivad nõuda kiiret päästemeedet. See soodustaks päästemeeskondade, ekspertide ja muude vajalike ressursside mobiliseerimist ühenduse tugevdatud kodanikukaitsestruktuuri kaudu, mis koosneb järelevalve- ja teabekeskusest ning ühisest hädaolukordade side- ja infosüsteemist. Samuti annaks see võimaluse koguda hädaolukorra kohta kontrollitud teavet, edastada see teave liikmesriikidele ja jagada abimissioonidel saadud kogemusi.

(4) Sellise mehhanismi puhul võetaks piisavalt arvesse asjakohaseid ühenduse õigusakte ja rahvusvahelisi kohustusi. Seepärast ei tohiks käesolev otsus mõjutada liikmesriikide vastastikusi õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kahe- või mitmepoolsetest lepingutest ja on seotud käesolevas otsuses käsitletavate küsimustega.

(5) Preventsioon on loodus-, tehnoloogiliste ja keskkonnakatastroofide vastase kaitse seisukohast väga oluline ning nõuaks seepärast täiendavate meetmete kavandamist.

(6) Kui ühenduses toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju võib olla piiriülene või tingida ühe või mitme liikmesriigi abipalve, tuleks sellest asjakohaselt teatada usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi kaudu.

(7) Liikmesriigi ja ühenduse tasandil tuleb võtta ettevalmistavaid meetmeid, et abimissioonide meeskondi oleks hädaolukorras võimalik kiiresti mobiliseerida ja nõutava paindlikkusega koordineerida ning tagada koolitusprogrammide abil hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade, päästemeeskondade ja muude vajalike ressursside tõhus päästevõime ja vastastikune täiendavus. Muude ettevalmistavate meetmete hulka kuuluksid vajalikke meditsiinilisi ressursse käsitleva teabe koondamine ja uute tehnoloogiate kasutamise soodustamine.

(8) Kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega pakuks ühenduse mehhanism lisaväärtust, toetades ja täiendades riikide poliitikat vastastikuse kodanikukaitseabi valdkonnas. Kui abi taotleva liikmesriigi valmisolek adekvaatselt reageerida suurõnnetusele ei ole tema käsutuses olevate ressursside seisukohast piisav, peaks kõnealusel riigil olema võimalik tugevdada oma valmisolekut abi taotlemisega sellise ühenduse mehhanismi kaudu.

(9) Mehhanism peaks võimaldama mobiliseerida abimissioone ja lihtsustada nende koordineerimist, et tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse, vähendades inimohvreid, vigastusi, varalist ja majanduslikku kahju ja keskkonnakahjustusi ning muutes sotsiaalse ühtekuuluvuse ja solidaarsuse eesmärkide saavutamise reaalsemaks.

(10) Isoleeritud ja äärepoolsematel piirkondadel ning mõnedel muudel ühenduse piirkondadel on sageli nende geograafilisest asendist, topograafiast ning majanduslikest ja sotsiaalsetest asjaoludest tulenevad iseärasused ja erivajadused. Neil on negatiivne mõju, sest nad takistavad abi- ja päästeressursside kasutamist, raskendades abi ja abivahendite kohaletoimetamist ja tekitades suurõnnetuse tõsise ohu korral erilisi abistamisvajadusi. Ühenduse mehhanism võimaldaks ka nendele olukordadele ja vajadustele paremini reageerida.

(11) Seoses kodanikukaitse abimissiooniga väljaspool ühenduse territooriumi võiks mehhanismi kasutada vahendina, mis võimaldaks lihtsustada ja toetada meetmeid, mida ühendus ja liikmesriigid oma pädevuse piires võtavad.

(12) Samuti võiks selline ühenduse mehhanism kindlaksmääratavatel tingimustel olla vahendiks, mis lihtsustab ja toetab Euroopa Liidu lepingu V jaotises nimetatud kriiside ohjeldamist.

(13) Abimissioone korraldatakse kas iseseisvalt või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava operatsiooni osana, mille jaoks ühendus peaks looma suhted asjaomaste ülemaailmsete ja piirkondlike rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(14) Sellises mehhanismis võiksid osaleda ka kandidaatriigid.

(15) Tuleb suurendada läbipaistvust ning koondada ja tugevdada mitmesuguseid olemasolevaid kodanikukaitse meetmeid asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks.

(16) Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [8]

(17) Kasutades kõnealuse mehhanismi puhul sama komiteed kui ühenduse olemasoleva kodanikukaitsealase tegevusprogrammi puhul, tagatakse mehhanismi rakendamismeetmete järjepidevus ja vastastikune täiendavus.

(18) Euroopa Ühenduse asutamislepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud vastavalt artiklites 308 ja 203,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesoleva otsusega luuakse ühenduse mehhanism (edaspidi "mehhanism"), et soodustada kodanikukaitse abimissioonidel ühenduse ja liikmesriikide vahelist tugevdatud koostööd selliste suurõnnetuste või nende otsese ohu korral, mis võivad nõuda viivitamatut reageerimist.

2. Mehhanismi eesmärk on aidata tagada eelkõige inimeste, aga ka keskkonna ja vara, sealhulgas kultuuripärandi tõhusam kaitse suurõnnetuste, s.o nii ühenduse territooriumil kui ka väljaspool seda juhtuvate loodus-, tehnoloogiliste, kiirgus- ja keskkonnõnnetuste, sealhulgas tahtmatu merereostuse korral, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuses nr 2850/2000/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas. [9]

Mehhanism ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastest kehtivatest õigusaktidest või kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest.

Mehhanismi üldine eesmärk on pakkuda sellises hädaolukorras taotluse korral toetust ja hõlbustada liikmesriikide ja ühenduse korraldatud abimissioonide tõhusamat kooskõlastamist, võttes arvesse ühenduse isoleeritud, äärepoolsemate ja muude piirkondade või saarte erivajadusi.

3. Mehhanism koosneb järgmistest osadest ja meetmetest:

- hädaolukorras korraldatavate abimissioonide jaoks liikmesriikide käsutuses olevate päästemeeskondade ja muu päästeabi väljaselgitamine,

- päästemeeskondade ja muu päästeabi ning hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade ekspertide koolitusprogrammi väljatöötamine ja rakendamine,

- töörühmad, seminarid ja katseprojektid, kus käsitletakse missioonide peamisi külgi,

- hindamis- ja/või koordineerimismeeskondade moodustamine ja vajaduse korral kohalesaatmine,

- järelevalve- ja teabekeskuse moodustamine ja haldamine,

- ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi loomine ja haldamine,

- muu toetustegevus, näiteks abimissioonil kasutatavate ressursside veo lihtsustamise meetmed.

Artikkel 2

1. Kui ühenduses toimub või ähvardab toimuda suurõnnetus, mille mõju võib olla piiriülene või tingida ühe või mitme liikmesriigi abipalve, teatab liikmesriik, kus õnnetus toimus, sellest viivitamata:

a) nendele liikmesriikidele, keda õnnetus võib mõjutada, välja arvatud juhul, kui teatamiskohustus on juba pandud kellelegi teisele vastavalt Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse asjakohastele õigusaktidele või kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele, ja

b) komisjonile, kui võib eeldada abipalve esitamist järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, et komisjon saaks vastavalt vajadusele teavitada teisi liikmesriike ja oma pädevad talitused tööle rakendada.

2. Selline teavitamine toimub vajaduse korral side- ja infosüsteemi kaudu.

Artikkel 3

Et tagada suurõnnetuste korral tõhus reageerimisvõime, tuleb liikmesriikidel:

a) määrata oma pädevates teenistustes, eelkõige kodanikukaitseteenistuses või muus päästeteenistuses eelnevalt kindlaks päästemeeskonnad, keda saaks kasutada missiooni korraldamiseks või keda oleks võimalik luua lähetamiseks väga lühikese etteteatamisaja jooksul, üldiselt 12 tunni jooksul alates abipalve esitamisest, võttes arvesse, et meeskonna koosseis peaks sõltuma suurõnnetuse liigist ja sellega seotud konkreetsetest vajadustest;

b) valida eksperdid, keda võib hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnas õnnetuskohale saata;

c) anda kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest kõnealuste meeskondade ja ekspertide ning artikli 4 punktis e sätestatud meditsiiniliste ressursside kohta asjakohast teavet ja vajaduse korral teavet viivitamata ajakohastada;

d) kaaluda võimalust anda vajaduse korral ka muud päästeabi, mida pädevad teenistused pakkuda suudavad, nagu konkreetses hädaolukorras rakendatavad spetsialistid ja erivarustus, ja küsida valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja muudelt asjassepuutuvatelt organisatsioonidelt võimalikke ressursse;

e) määrata käesoleva otsuse kohaldamiseks pädevad asutused ja kontaktpunktid ning teavitada sellest komisjoni.

Artikkel 4

Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks ja meetmete rakendamiseks komisjon:

a) moodustab järelevalve- ja teabekeskuse, mis töötab 24 tundi ööpäevas, suudab viivitamata reageerida ja on seoses kõnealuse mehhanismiga liikmesriikide ja komisjoni teenistuses, ning haldab seda;

b) loob usaldusväärse ühise hädaolukordade side- ja infosüsteemi, mis võimaldab edastada ja vahetada infot järelevalve- ja teabekeskuse ning liikmesriikide poolt selleks määratud kontaktpunktide vahel, ning haldab seda;

c) tagab võime mobiliseerida ja võimalikult kiiresti sündmuskohale saata väikseid ekspertide rühmi, kes:

- hindavad olukorda liikmesriikide, järelevalve- ja teabekeskuse ning abi taotleva riigi tarvis,

- lihtsustavad vajaduse korral kohapealsete abioperatsioonide koordineerimist ja teevad vajaduse korral koostööd abi taotleva riigi pädevate asutustega;

d) töötab välja koolitusprogrammi, et tõhustada kodanikukaitse abimissiooni koordineerimist, tagades artikli 3 punkti a kohaselt päästemeeskondade või artikli 3 punkti b kohaselt muu päästeabi kokkusobivuse ja vastastikuse täiendavuse ning suurendades ekspertide hindamispädevust. Programmi peaksid kuuluma ühiskursused ja -harjutused ning vahetuskava, mis võimaldaks lähetada üksikisikuid teiste liikmesriikide meeskondadesse;

e) koondab teavet, mis käsitleb liikmesriikide võimet tagada seerumite ja vaktsiinide või muude vajalike meditsiiniliste ressursside tootmine ning varud, mida missioonil oleks suurõnnetuse korral võimalik kasutada, ja sisestab selle teabe infosüsteemi;

f) töötab välja mehhanismi raames korraldatud missioonidel omandatud kogemuste programmi ja levitab neid kogemusi infosüsteemi kaudu;

g) soodustab ja julgustab mehhanismi tarvis uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasutamist, kaasa arvatud teatamis- ja hoiatussüsteem, infovahetus, satelliittehnoloogia kasutamine ja abi otsuse tegemiseks hädaolukorra lahendamisel;

h) võtab meetmeid, et lihtsustada abimissioonil ja muu toetustegevuse käigus kasutatavate ressursside vedu.

Artikkel 5

1. Kui hädaolukord tekib ühenduse territooriumil, võib liikmesriik võimalikult täpset taotlust esitades paluda abi:

a) teistelt liikmesriikidelt järelevalve- ja teabekeskuse kaudu, mispuhul komisjon pärast taotluse saamist nõuetekohaselt ja viivitamata:

- edastab taotluse teiste liikmesriikide kontaktpunktidele,

- soodustab meeskondade, ekspertide ja muu päästeabi mobiliseerimist,

- kogub hädaolukorra kohta kontrollitud teavet ja edastab selle liikmesriikidele või

b) suunab selle otse teistele liikmesriikidele.

2. Liikmesriik, kellele abitaotlus on adresseeritud, otsustab viivitamata, kas tal on võimalik taotletavat abi anda, ja teatab sellest kas järelevalve- ja teabekeskuse kaudu või otse abi taotlevale liikmesriigile ja seejärel sõltuvalt asjaoludest ka keskusele, täpsustades võimaliku abi ulatuse ja tingimused.

3. Abi taotlev liikmesriik vastutab abimissioonide juhtimise eest. Abi taotleva liikmesriigi asutused näevad ette suunised ja vajaduse korral päästemeeskondadele usaldatud ülesannete ulatuse, laskumata nende läbiviimist käsitlevatesse üksikasjadesse, mis kuuluvad abi andva liikmesriigi määratud vastutava isiku pädevusse.

4. Abi taotlev liikmesriik võib paluda, et meeskonnad juhiksid missiooni tema nimel, mispuhul liikmesriikide ja ühenduse meeskonnad püüavad oma missioone koordineerida.

5. Hindamis- ja/või koordineerimismeeskond peaks hõlbustama päästemeeskondade koordineerimist ja tegema vajaduse korral koostööd abi taotleva liikmesriigi pädevate asutustega.

Artikkel 6

Artikli 5 sätteid võib taotluse korral rakendada ka väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavate missioonide suhtes. Selliseid missioone võib korraldada kas iseseisva abimissioonina või rahvusvahelise organisatsiooni juhitava missiooni osana.

Mehhanismi raames väljaspool ühenduse territooriumi hädaolukorras korraldatava abimissiooni koordineerimise tagab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olev liikmesriik.

Artikkel 7

Mehhanismis võivad osaleda:

- Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastava assotsiatsiooninõukogu otsustes kehtestatud tingimustel,

- Küpros, Malta ja Türgi nende riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute alusel.

Artikkel 8

1. Komisjon rakendab mehhanismiga seotud meetmed artikli 9 lõikes 2 sätestatud korras.

2. Samuti kehtestab komisjon artikli 9 lõikes 3 sätestatud korras ühiseeskirjad, mis käsitlevad eelkõige järgmisi küsimusi:

a) ressursid, mida on vastavalt artiklile 3 võimalik abimissioonidel kasutada;

b) järelevalve- ja teabekeskus vastavalt artikli 4 punktile a;

c) ühine hädaolukordade side- ja infosüsteem vastavalt artikli 4 punktile b;

d) hindamis- ja/või koordineerimismeeskonnad vastavalt artikli 4 punktile c, sealhulgas ekspertide valiku kriteeriumid;

e) koolitusprogramm vastavalt artikli 4 punktile d;

f) meditsiinilisi ressursse käsitlev teave vastavalt artikli 4 punktile e;

g) 8. juuli 1991. aasta resolutsiooni alusel ühenduse territooriumil korraldatavad missioonid ja vastavalt artiklile 6 väljaspool ühenduse territooriumi korraldatavad missioonid.

Artikkel 9

1. Komisjoni abistab otsuse 1999/847/EÜ artikli 4 lõike 1 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 10

Komisjon hindab käesoleva otsuse rakendamist iga kolme aasta järel alates selle jõustumisest ja edastab hindamistulemused koos otsuse muutmise võimalike ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2002.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 23. oktoober 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Neyts-Uyttebroeck

[1] EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 287.

[2] Arvamus on esitatud 14. juunil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 139, 11.5.2001, lk 27.

[4] EÜT C 253, 12.9.2001, lk 17.

[5] EÜT C 198, 27.7.1991, lk 1.

[6] EÜT L 326, 3.12.1998, lk 1.

[7] Nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsus 1999/847/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 53).

[8] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[9] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 1.

--------------------------------------------------