Nõukogu otsus,

28. mai 2001,

kontrollitavate ainete proovide edastamise kohta

(2001/419/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 30 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [1]

ning arvestades järgmist:

(1) Võitlus narkootikumide ebaseadusliku tootmise ja salakaubaveo vastu on liikmesriikide õiguskaitse- ja kohtuorganitele ühist huvi pakkuv probleem.

(2) Võimalus edastada seaduslikult liikmesriikide asutuste vahel kriminaalkuritegude avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks või proovide kohtuanalüüsiks kinnipeetud kontrollitavate ainete proove tõhustaks narkootikumide ebaseadusliku tootmise ja salakaubaveo vastast võitlust.

(3) Praegu puuduvad juriidiliselt siduvad eeskirjad, mis reguleeriksid kinnipeetud kontrollitavate narkootiliste ainete proovide edastamist liikmesriikide asutuste vahel. Seepärast tuleks Euroopa Liidu tasandil luua süsteem, mis võimaldaks selliste proovide seaduslikku edastamist. Selline süsteem peaks kehtima kõikide kinnipeetud kontrollitavate ainete liikmesriikidevahelise edastamise vormide suhtes. Edastamise aluseks peaks olema lähetava ja vastuvõtva liikmesriigi vaheline kokkulepe.

(4) Edastamine peaks toimuma turvaliselt ja tuleb tagada, et edastatavaid proove pole võimalik kuritarvitada,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Proovide edastamise süsteemi kehtestamine

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse süsteem kontrollitavate ainete proovide edastamiseks liikmesriikide vahel.

2. Kontrollitavate ainete proovide (edaspidi "proovide") edastamist loetakse kõikides liikmesriikides seaduslikuks, kui see toimub kooskõlas käesoleva otsusega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab kontrollitav aine:

a) ÜRO 1961. aasta ühtse narkootiliste ainete konventsiooni, mida on muudetud 1972. aasta protokolliga, I või II nimekirjas nimetatud looduslikke või sünteetilisi aineid;

b) ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni muudetud I, II, III ja IV nimekirjas nimetatud aineid;

c) aineid, mille suhtes kohaldatakse 16. juuni 1997. aasta ühismeetme 97/396/JSK, mis käsitleb uute sünteetiliste narkootikumidega seotud teabevahetust, riskianalüüsi ja kontrolli, [2] artikli 5 lõikele 1 vastavaid kontrollimeetmeid.

Artikkel 3

Riiklikud kontaktpunktid

1. Iga liikmesriik määrab käesoleva otsuse rakendamiseks riikliku kontaktpunkti.

2. Teave määratud riiklike kontaktpunktide, sealhulgas kõikide edasiste muudatuste kohta, edastatakse nõukogu peasekretariaadile, kes avaldab selle Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Riiklikud kontaktpunktid, vajaduse korral koos muude asjaomaste siseriiklike asutustega, on ainsad organid, kellel on õigus anda luba proovide edastamiseks vastavalt käesolevale otsusele, olenemata vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlevatest asjaomastest sätetest.

Artikkel 4

Proovide edastamist ja kättesaamisest teatamist käsitlev kokkulepe

1. Selle liikmesriigi kontaktpunkt, kes kavatseb proovi saata, ja selle liikmesriigi kontaktpunkt, kes on proovi adressaadiks, lepivad enne edastamist kokku transpordi suhtes. Selleks kasutavad nad lisas esitatud proovi edastamise vormi.

2. Kui proovi edastamine hõlmab vedu mõne teise liikmesriigi territooriumi (edaspidi "transiitliikmesriik") kaudu, teavitab lähetava liikmesriigi riiklik kontaktpunkt transiitriigi riiklikku kontaktpunkti kavandatavast veost. Selleks saab iga transiitliikmesriik enne edastamist koopia nõuetekohaselt täidetud proovi edastamise vormi.

3. Vastuvõttev liikmesriik teatab lähetavale liikmesriigile proovi kättesaamisest.

Artikkel 5

Transpordivahendid

1. Proovide vedu toimub turvaliselt.

2. Turvaliseks loetakse järgmisi transpordivahendeid:

a) lähetava või vastuvõtva liikmesriigi ametniku teostatav vedu;

b) kullervedu;

c) vedu diplomaatilise postiga;

d) vedu tähitud postiga (kullerpostiga).

3. Artiklis 4 nimetatud nõuetekohaselt täidetud proovi edastamise vorm peab prooviga kogu teekonna vältel kaasas olema.

4. Asjaomaste liikmesriikide asutused ei takista ega pea kinni vedusid, millega kaasneb nõuetekohaselt täidetud proovi edastamise vorm, välja arvatud juhul, kui neil on kahtlusi veo seaduslikkuse suhtes. Kui proovi edastamise vormi õigusliku seisundi suhtes on kahtlusi, võtab veo kinnipidanud liikmesriigi riiklik kontaktpunkt asja selgitamiseks viivitamata ühendust nende liikmesriikide riiklike kontaktpunktidega, kes vastutavad proovi edastamise vormi täitmise eest.

5. Kui valitakse lähetava või vastuvõtva liikmesriigi ametniku teostatav vedu, ei ole kõnealusel ametnikul lubatud vormi kanda. Tal ei ole lubatud täita mingeid veoga seotud operatiivülesandeid, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega ning lähetav, transiit- ja vastuvõttev liikmesriik on selles kokku leppinud. Õhusõidukiga reisides kasutatakse üksnes mõnes liikmesriigis registreeritud lennuettevõtteid.

Artikkel 6

Proovi kogus ja kasutamine

1. Proov ei ületa kogust, mida loetakse vajalikuks õiguskaitse ja kohtu seisukohast või proovide analüüsimiseks.

2. Lähetav ja vastuvõttev liikmesriik lepivad kokku, kuidas proovi vastuvõtvas liikmesriigis kasutatakse, eeldusel et proove võib kasutada kriminaalkuritegude avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks või proovide kohtuanalüüsiks.

Artikkel 7

Hindamine

1. Käesolevat otsust hinnatakse nõukogus kõige varem kahe ja hiljemalt viie aasta pärast alates selle jõustumisest.

2. Hindamise eesmärgil hoiavad iga lähetava liikmesriigi riiklikud kontaktpunktid oma arhiivides koopiat igast viimase viie aasta jooksul väljaantud proovi edastamise vormist.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2001.

Brüssel, 28. mai 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Bodström

[1] Arvamus on esitatud 4. mail 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[2] EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------