Euroopa Liidu Teataja L 244 , 29/09/2000 Lk 0001 - 0024
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2037/2000, 29. juuni 2000, osoonikihti kahandavate ainete kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2] olles nõu pidanud regioonide komiteega, toimides asutamislepingu [3] artiklis 251 ettenähtud menetluse kohaselt vastavalt lepituskomisjonis 5. mail 2000 heakskiidetud ühistekstile ning arvestades järgmist: (1) On kindlaks tehtud, et osooni kahandavate ainete jätkuvad emissioonid keskkonda praeguses mahus kahjustavad märkimisväärselt osoonikihti. 1998. aastal jõudis osooni kahanemine lõunapoolkeral enneolematu ulatuseni. Neljast viimasest kevadest kolmel on osoon väga tugevasti kahanenud Arktika piirkonnas. Osoonikihi kahanemisest tingitud suurenenud UV-B kiirgus ohustab märkimisväärselt tervist ja keskkonda. Seetõttu on vaja võtta täiendavad tõhusad meetmed, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda selliste emissioonide kahjustava mõju eest. (2) Lähtudes oma vastutusest keskkonna ja kaubanduse eest, on ühendus otsusega 88/540/EMÜ [4] liitunud osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooniga ning osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolliga, mida on muudetud protokolli osapoolte teisel kohtumisel Londonis ja neljandal kohtumisel Kopenhaagenis. (3) Montreali protokolli osapooled võtsid oma 1995. aasta detsembris toimunud seitsmendal kohtumisel Viinis ning 1997. aasta septembris toimunud üheksandal kohtumisel Montrealis, kus ühendus osales, vastu täiendavad meetmed osoonikihi kaitseks. (4) On vaja meetmeid ühenduse tasandil, et täita Viini konventsiooni ja Montreali protokolli viimastele muudatustele ja kohandustele vastavad ühenduse kohustused, eelkõige seoses bromometaani tootmise ja turuleviimise järkjärgulise lõpetamisega ühenduses ning osooni kahandavate ainete ekspordilitsentside süsteemi kehtestamisega lisaks nende ainete impordilitsentside süsteemile. (5) Silmas pidades osooni kahandavate ainete asendamise tehnoloogiate oodatust varasemat kättesaadavust, on teatavatel juhtudel asjakohane sätestada nõukogu osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevas 15. detsembri määruses (EÜ) nr 3093/94 [5] sätestatud ning Montreali protokolli meetmetest rangemad kontrollimeetmed. (6) Määrust (EÜ) nr 3093/94 tuleb oluliselt muuta. Õigusliku selguse ja läbipaistvus huvides tuleb kõnealune määrus täies ulatuses läbi vaadata. (7) Määruse (EÜ) nr 3093/94 alusel on klorofluorosüsinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinike, haloonide, tetrakloorsüsiniku, 1,1,1-trikloroetaani ja osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike tootmine järk-järgult lõpetatud. Kõnealuste kontrollitavate ainete tootmine on seega keelatud, kui võimalikust erandist seoses olulise kasutusega ja osapoolte põhiliste siseriiklike vajaduste rahuldamisega vastavalt Montreali protokolli artiklile 5 ei tulene teisiti. Samuti on nüüd asjakohane järk-järgult keelata kõnealuste ainete ja toodete ning kõnealuseid aineid sisaldavate seadmete turuleviimine ja kasutuselevõtmine. (8) Komisjon võib teatavatel tingimustel ka pärast kontrollitavate ainete tootmise järkjärgulist lõpetamist teha olulise kasutusega seotud erandeid. (9) Bromometaani asendusainete üha suurem kättesaadavus peaks kajastuma selle aine tootmise ja tarbimise Montreali protokollis ettenähtust olulisemas vähendamises. Bromometaani tootmine ja tarbimine peaks täielikult lõppema, kui võimalikest eranditest seoses Montreali protokollis sätestatud kriteeriumide kohaselt ühenduse tasandil kindlaksmääratud kriitilise kasutusega ei tulene teisiti. Tuleks kontrollida ka bromometaani kasutamist karantiini ja transpordieelse käitluse tarbeks. Nimetatud kasutus ei tohiks ületada praegust taset ning seda tuleks lõplikult vähendada vastavalt tehnika arengule ja Montreali protokollist tulenevale arengule. (10) Määrus (EÜ) nr 3093/94 näeb ette kontrolli kõigi muude osooni kahandavate ainete kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmise üle. See tingimus on vaja kehtestada tagamaks, et lõpetataks osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine, kui on olemas asendusained, mis osooni ei kahanda. Kõik Montreali protokolli osapooled peaksid võtma meetmed osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmise kontrollimiseks. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmise külmutamine peaks kajastama nimetatud vajadust ning ühenduse otsustavust etendada kõnealuses küsimuses juhtivat osa. Toodetavad kogused tuleks kohandada ettenähtud vähendamistega ühenduse turuleviidavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kogustes ning väheneva ülemaailmse nõudlusega, mis on seotud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tarbimise Montreali protokollis ettenähtud vähendamisega. (11) Montreali protokolli artikli 2F lõike 7 kohaselt peavad osapooled üritama tagada, et osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine piirduks ainult rakendustega, mille puhul ei ole olemas muid keskkonnakaitse seisukohalt ohutumaid asendusaineid ega tehnoloogiaid. Silmas pidades asendusainete ja -tehnoloogiate kättesaadavust, on võimalik osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke sisaldavate toodete turuleviimist ja kasutamist jätkuvalt piirata. Montreali protokolli osapoolte otsuses VI/13 on ette nähtud, et osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike asendusainetele hinnangu andmisel tuleks arvesse võtta selliseid tegureid nagu osoonikahandamispotentsiaal, energiatõhusus, võimalik süttivus, toksilisus ja globaalne soojenemine ning võimalik mõju klorofluorosüsinike ja haloonide tõhusale kasutamisele ja nende tootmise järkjärgulisele lõpetamisele. Osoonikihi kaitsmiseks ja asendusainete kättesaadavusele osutamiseks tuleks Montreali protokolli kohast kontrolli osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesiniku üle märkimisväärselt tugevdada. (12) Kontrollitavate ainete ühenduses vabasse ringlusse lubamise kvoote tuleks anda ainult kontrollitavate ainete piiratud kasutuste tarvis. Protokolliga ühinemata riikidest ei tohiks importida kontrollitavaid aineid ja tooteid, mis sisaldavad kontrollitavaid aineid. (13) Kontrollitavate ainete litsentsisüsteemi tuleks laiendada kontrollitavate ainete ekspordile, mis võimaldaks kontrollida osooni kahandavate ainetega kauplemist ning teabe vahetamist osapoolte vahel. (14) Tuleks sätestada kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamine ning lekete ärahoidmine. (15) Montreali protokolli kohaselt nõutakse aruannete esitamist osooni kahandavate ainetega kauplemise kohta. Seetõttu tuleks nõuda aastaaruannete esitamist kontrollitavate ainete tootjatelt, importijatelt ja eksportijatelt. (16) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlus. [6] (17) Montreali protokolli osapoolte kümnenda kohtumise otsus X/8 julgustab osapooli aktiivselt võtma meetmeid uute osooni kahandavate ainete, eelkõige bromoklorometaani tootmise ja turustamise tõkestamiseks. Sel eesmärgil tuleks kehtestada käesolevas määruses esitatud uute ainete käsitlemise mehhanism. Bromoklorometaani tootmine, importimine, turuleviimine ja kasutamine tuleks keelata. (18) Üleminek uutele tehnoloogiatele või asendusainetele kontrollitavate ainete tootmise ja kasutamise järkjärgulise lõpetamise tõttu võib tekitada probleeme eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Liikmesriigid peaksid seetõttu kaaluma asjakohaste abivormide kasutamist, et anda väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalus vajalikke muudatusi teha, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK SISSEJUHATAVAD SÄTTED Artikkel 1 Reguleerimisala Käesolevat määrust kohaldatakse klorofluorosüsinike, muude täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike, haloonide, tetrakloorsüsiniku, 1,1,1-triklooretaani, bromometaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinike ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmise, importimise, eksportimise, turuleviimise, kasutamise ja taaskasutamise, ringlussevõtu ja taasväärtustamise ning kõrvaldamise, kõnealuste ainetega seotud teabe edastamise ning selliseid aineid sisaldavate toodete ja seadmete importimise, eksportimise, turuleviimise ja kasutamise suhtes. Käesolevat määrust kohaldatakse ka II lisas esitatud ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise suhtes. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: - protokoll — osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll, nagu seda on viimati muudetud ja korrigeeritud, - osapool — eespool nimetatud protokolli osapool, - protokolliga ühinemata riik — teatava kontrollitava aine suhtes riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, mis ei ole nõustunud end siduma kõnealuse aine suhtes kohaldatavate protokollisätetega, - kontrollitavad ained — klorofluorosüsinikud, muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud, haloonid, tetrakloorsüsinik, 1,1,1-triklooretaan, bromometaan, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud ja osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud, kas eraldi või seguna, kasutamata, taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud kujul. Käesolev mõiste ei hõlma kontrollitavaid aineid valmistootes, välja arvatud selle aine transportimiseks või ladustamiseks kasutatud mahuti, samuti tähtsusetut hulka kontrollitavat ainet, mis on tekkinud tootmisprotsessis tahtmatult või juhuslikult kas reageerimata jäänud lähteainest või mikrolisanditest toimeainena kasutatud kemikaalides või mis on ilmnenud toote valmistamisel või käitlemisel, - täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud (CFCs) — I lisa I rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid, - muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud — I lisa II rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid, - haloonid — I lisa III rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid, - tetrakloorsüsinik — I lisa IV rühmas nimetatud kontrollitav aine, - 1,1,1-triklooretaan — I lisa V rühmas nimetatud kontrollitav aine, - bromometaan — I lisa VI rühmas nimetatud kontrollitav aine, - osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikud — I lisa VII rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid, - osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFCs) — I lisa VII rühmas loetletud kontrollitavad ained, sealhulgas nende isomeerid, - uued ained — II lisas loetletud ained. Kõnealune mõiste hõlmab aineid, mis esinevad kas eraldi või seguna, kas kasutamata, taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud kujul. Käesolev mõiste ei hõlma valmistootes sisalduvaid aineid, välja arvatud selle aine transportimiseks või ladustamiseks kasutatud mahuti, ega tähtsusetut hulka mis tahes uut ainet, mis on tekkinud tootmisprotsessis tahtmatult või juhuslikult või reageerimata jäänud lähteainest, - lähteaine — kontrollitav aine või uus aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille emissioonid on ebaolulised, - töötlemise abiaine — kontrollitavad ained, mida kasutatakse enne 1. septembrit 1997 valmistatud seadmetes keemilise töötluse abiainetena VI lisas loetletud rakenduste puhul, millega kaasnevad emissioonid on ebaolulised. Komisjon koostab kõnealuseid kriteeriume arvestades ning artikli 18 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt loetelu ettevõtjatest, kellel on lubatud kasutada kontrollitavaid aineid tootmise abiainetena, ning määrab iga asjaomase ettevõtja suhtes kindlaks heitkoguste ülemmäära. Komisjon võib artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras teha muudatusi nii VI lisas kui ka eespool nimetatud ettevõtjate loetelus, võttes arvesse uut teavet või tehnika arengut, sealhulgas Montreali protokolli osapoolte nõupidamise otsuses X/14 ette nähtud läbivaatamist, - tootja — füüsiline või juriidiline isik, kes ühenduses valmistab kontrollitavaid aineid, - toodang — kontrollitavate ainete toodetud kogus, millest on maha arvatud osapoolte heakskiidetud tehnoloogiate abil hävitatud kogus ja teiste kemikaalide tootmisel lähteaine või abiainena täielikult ärakasutatud kogus. Taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud kogust ei käsitleta toodanguna, - osoonikahandamispotentsiaal — I lisa kolmandas veerus esitatud arv, mis näitab iga kontrollitava aine potentsiaalset mõju osoonikihile, - kalkuleeritud maht — kogus, mis saadakse iga kontrollitava aine koguse ja selle aine osoonikahandamispotentsiaali korrutamisel ning kõikide I lisas loetletud kontrollitavate ainerühmade kohta saadud summade liitmisel, - tööstuslik ratsionaliseerimine — kas osapoolte vahel või liikmesriigi piires ühe tootja toodangu kogu kalkuleeritud mahu või selle ühe osa ülekandmine teisele tootjale, et parandada majanduslikku tasuvust või reageerida tehaste sulgemisest tulenevatele eeldatavatele tarnimispuudujääkidele, - turuleviimine — käesoleva määrusega reguleeritavate kontrollitavate ainete või kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete tasuta või tasu eest tarnimine või kättesaadavaks tegemine kolmandatele isikutele, - kasutamine — kontrollitavate ainete kasutamine toodete või seadmete tootmises või hooldes, eelkõige uuestitäitmisel või muudes menetlustes, välja arvatud kasutamine lähte- või tootmise abiainena, - pööratav kliimaseadme/soojuspumbasüsteem — külmutusagensit sisaldavate omavahel ühendatud osade kombinatsioon, mis moodustab ühe kinnise külmutusringi, milles soojuse kogumine ning äraandmine (st jahutus, kuumendus) toimub ringleva külmutusagensi abil; süsteem on pööratav, sest aurustite ja kondensaatorite ehitus võimaldab nende funktsioone omavahel vahetada, - sisene töötlemine — nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) [7] artikli 114 lõike 1 punktis a sätestatud menetlus, - taaskasutamine — kontrollitavate ainete kogumine näiteks masinatest, seadmetest ja kaitsemahutitest teenindamise ajal või enne kõrvaldamist ja nende säilitamine, - ringlussevõtt — taaskasutatud kontrollitava aine korduvkasutamine pärast selliseid põhipuhastusprotsesse nagu filtreerimine ja kuivatamine. Külmutusagensite puhul tähendab ringlussevõtt tavaliselt seadme ainega uuesti laadimist, mis toimub sageli kohapeal, - taasväärtustamine — taaskasutatud kontrollitava aine ümbertöötamine ja parandamine selliste menetluste kaudu nagu filtreerimine, kuivatamine, destilleerimine ja keemiline töötlemine, et ennistada aine omadused kehtestatud efektiivsusnormini; see nõuab sageli töötlemist, mis ei toimu mitte kohapeal, vaid keskrajatises, - ettevõtja — füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollitavaid aineid ühenduses tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel toodab, võtab turuleviimiseks ringlusse või kasutab, selliseid imporditud aineid ühenduses vabasse ringlusse laseb või ühendusest tööstuslikel või kaubanduslikel eesmärkidel selliseid aineid ekspordib. II PEATÜKK TOOTMISE JA KASUTAMISE JÄRKJÄRGULISE LÕPETAMISE AJAKAVA Artikkel 3 Kontrollitavate ainete tootmise piiramine 1. Kui lõigetest 5-10 ei tulene teisiti, keelatakse järgmiste ainete tootmine: a) täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud; b) muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud; c) haloonid; d) tetrakloorsüsinik; e) 1,1,1-triklooretaan; f) osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud. Liikmesriikide ettepanekuid silmas pidades kohaldab komisjon artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras kriteeriume, mis on ette nähtud Montreali protokolli osapoolte otsuses IV/25, et igal aastal kindlaks määrata niihästi olulised kasutused, mille jaoks esimeses lõigus nimetatud kontrollitavate ainete tootmine ja importimine võib olla ühenduses lubatud, kui ka kasutajad, kellele võib nendest olulistest kasutustest kasu olla. Sellist tootmist ja importimist lubatakse ainult siis, kui üheltki teiselt protokolli osapoolelt ei ole vastavaid asendusaineid või ringlussevõetud või taasväärtustatud kontrollitavaid aineid saada. 2. i) Kui lõigetest 5-10 ei tulene reisiti, tagab iga tootja, et: a) tema bromometaanitoodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1999 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 75 % tema 1991. aasta bromometaanitoodangu kalkuleeritud mahust; b) tema bromometaanitoodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 40 % tema 1991. aasta bromometaanitoodangu kalkuleeritud mahust; c) tema bromometaanitoodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 25 % tema 1991. aasta bromometaanitoodangu kalkuleeritud mahust; d) ta ei tooda bromometaani pärast 31. detsembrit 2004. Punktides a, b, c ja d nimetatud kalkuleeritud mahud ei sisalda karantiini ja transpordieelse käitluse tarbeks toodetud bromometaani kogust. ii) Liikmesriikide ettepanekuid silmas pidades kohaldab komisjon artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras kriteeriume, mis on ette nähtud Montreali protokolli osapoolte otsuses IX/6, ning kõiki muid osapoolte poolt kokkulepitud asjakohaseid kriteeriume, et igal aastal kindlaks määrata kriitilised kasutused, mille jaoks esimeses lõigus nimetatud kontrollitavate ainete tootmine, importimine ja kasutamine võib olla ühenduses lubatud pärast 31. detsembrit 2004, lubatavad kogused ja kasutused ning need kasutajad, kellele võib kriitilisest erandist kasu olla. Sellist tootmist ja importimist lubatakse ainult juhul, kui üheltki teiselt protokolli osapoolelt ei ole vastavaid asendusaineid või ringlussevõetud või taasväärtustatud bromometaani saada. Komisjon võib ettenägematus olukorras, mille on põhjustanud taimekahjurite või haiguste ootamatu levik, liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral anda bromometaani ajutise kasutamise loa. Nimetatud luba kehtib kuni 120 päeva ning kuni 20 tonni suuruse koguse suhtes. 3. Kui lõigetest 8, 9 ja 10 ei tulene teisiti, tagab iga tootja, et: a) tema osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2000 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa tema 1997. aasta osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud mahtu; b) tema osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 35 % tema 1997. aasta osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud mahust; c) tema osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 20 % tema 1997. aasta osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud mahust; d) tema osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2020 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ei ületa 15 % tema 1997. aasta osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu kalkuleeritud mahust; e) ta ei tooda osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke pärast 31. detsembrit 2025. Enne 31. detsembrit 2002 vaatab komisjon osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike toodangu mahu uuesti läbi otsustamaks, kas teha ettepanek: - vähendada toodangut enne 2008. aastat, ja/või - muuta punktides b, c ja d ettenähtud tootmismahtusid. Komisjon võtab arvesse osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tarbimise arengut maailmas, osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike eksporti ühendusest ja muudest OECD riikidest, asendusainete või tehnoloogiate kättesaadavuse tehnilisi ja majanduslikke võimalusi ning protokollile vastavaid asjaomaseid rahvusvahelisi arenguid. 4. Komisjon annab välja lubasid lõike 1 teises lõigus ja lõike 2 alapunktis ii kindlaksmääratud kasutajatele ning teatab neile, millisel eesmärgil, milliseid aineid ja milliseid koguseid nad tohivad kasutada. 5. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tootja asjaomast ainet toodab, võib anda tootjale loa toota lõigetes 1 ja 2 nimetatud kontrollitavaid aineid lõike 4 kohaselt lubatud nõudluse rahuldamiseks. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda. 6. Selle liikmesriigi pädev asutus, kus tootja asjaomast ainet toodab, võib protokolli artikli 5 kohaselt osapoolte põhiliste siseriiklike vajaduste rahuldamiseks lubada sel tootjal lõigetes 1 ja 2 sätestatud kalkuleeritud tootmismahtu ületada, tingimusel et asjaomase liikmesriigi lisanduv kalkuleeritud tootmismaht ei ületa seda mahtu, mida kõnealusteks perioodideks lubavad protokolli artiklid 2A–2E ja 2H. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda. 7. Protokolliga lubatud ulatuses võib pädev asutus selles liikmesriigis, kus tootja vastavat ainet toodab, lubada sel tootjal lõigetes 1 ja 2 sätestatud kalkuleeritud tootmismahtu ületada, et osapoolte taotlusel rahuldada nende olulise või kriitilise kasutuse vajadusi. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda. 8. Protokolliga lubatud ulatuses võib pädev asutus selles liikmesriigis, kus tootja asjaomast ainet toodab, lubada sel tootjal lõigetes 1-7 sätestatud kalkuleeritud tootmismahtu tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil asjaomases liikmesriigis ületada, tingimusel et liikmesriigi kalkuleeritud tootmismaht ei ületa tema siseriiklike tootjate kõnealusteks perioodideks kalkuleeritud tootmismahtude kogusummat, mis on sätestatud lõigetes 1-7. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab komisjonile ette oma kavatsusest selline luba välja anda. 9. Protokolliga lubatud ulatuses võib komisjon kokkuleppel pädeva asutusega selles liikmesriigis, kus tootja vastavat ainet toodab, lubada sel tootjal lõigetes 1-8 sätestatud kalkuleeritud tootmismahtu liikmesriikidevahelise tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil ületada, tingimusel et asjaomaste liikmesriikide kalkuleeritud tootmismaht üheskoos ei ületa nende siseriiklike tootjate kõnealusteks perioodideks kalkuleeritud tootmismahtude kogusummat, mis on sätestatud protokolli lõigetes 1-8. Samuti nõutakse selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekut, kus kavatsetakse toodangut vähendada. 10. Protokolliga lubatud ulatuses võib komisjon kokkuleppel nii pädeva asutusega selles liikmesriigis, kus tootja vastavat ainet toodab, kui ka asjaomase kolmanda osapoole valitsusega lubada tootjal ühendada lõigetes 1-9 sätestatud kalkuleeritud tootmismahtu selle kalkuleeritud tootmismahuga, mida nii protokolli kui ka selle tootja siseriiklikud õigusaktid tööstusliku ratsionaliseerimise eesmärgil kolmanda osapoole tootjale lubavad tingimusel, et kahe tootja kalkuleeritud tootmismaht üheskoos ei ületa lõigete 1-9 alusel ühenduse tootjale lubatud kalkuleeritud tootmismahtude kogusummat ega kolmanda osapoole tootjale protokolli ja tootja siseriiklike õigusaktide alusel lubatud kalkuleeritud tootmismahtu. Artikkel 4 Kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise piiramine 1. Kui lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti, keelatakse järgmiste kontrollitavate ainete turuleviimine ja kasutamine: a) täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud; b) muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud; c) haloonid; d) tetrakloorsüsinik; e) 1,1,1-triklooretaan; ning f) osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud. Komisjon võib liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning artikli 18 lõike 2 kohaselt lubada ajutist erandit seoses täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike kasutamisega kuni 31. detsembrini 2004 valmisdoseeritud ravimi inimkehasse viimiseks mõeldud hermeetiliselt suletud seadmete paigaldamismehhanismides ning kuni 31. detsembrini 2008 sõjaotstarbel kasutamiseks, kui tõestatakse, et konkreetsel juhul ei ole tehniliselt ja majanduslikult teostatavad asendusained kättesaadavad või neid ei saa kasutada. 2. i) Kui lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti, siis tagab iga tootja, et: a) selle bromometaani kalkuleeritud maht, mille ta viib turule või kasutab omaenda tarbeks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1999 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda, ei ületa 75 % tema 1991. aastal turule viidud või omaenda tarbeks kasutatud bromometaani kalkuleeritud mahust; b) selle bromometaani kalkuleeritud maht, mille ta viib turule või kasutab omaenda tarbeks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda, ei ületa 40 % tema 1991. aastal turule viidud või omaenda tarbeks kasutatud bromometaani kalkuleeritud mahust; c) selle bromometaani kalkuleeritud maht, mille ta viib turule või kasutab omaenda tarbeks ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda, ei ületa 25 % tema 1991. aastal turule viidud või omaenda tarbeks kasutatud bromometaani kalkuleeritud mahust; d) ta ei turusta ega kasuta omaenda tarbeks bromometaani pärast 31. detsembrit 2004. Protokollis lubatud ulatuses võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras kohandada bromometaani artikli 3 lõike 2 punktides i ja c ning alapunktis c nimetatud kalkuleeritud mahtu, kui tõestatakse, et see on vajalik kõnealuse liikmesriigi vajaduste rahuldamiseks, sest keskkonnakaitse ja tervise seisukohalt vastuvõetavad, tehniliselt ja majanduslikult teostatavad asendusained või võrdväärsed ained ei ole kasutamiseks kättesaadavad või neid ei saa kasutada. Komisjon soodustab liikmesriikidega nõu pidades bromometaani asendusainete väljatöötamist, sealhulgas uurimistöid, ning võimalikult kiiret kasutuselevõttu. ii) Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, siis keelatakse bromometaani turuleviimine ja kasutamine muude ettevõtjate kui tootjate ja importijate poolt pärast 31. detsembrit 2005. iii) Punkti i alapunktides a, b, c ja d ning punktis ii nimetatud kalkuleeritud maht ei sisalda karantiini ja transpordieelse käitluse tarbeks toodetud bromometaani kogust. Iga tootja ning importija tagab, et selle bromometaani kalkuleeritud maht, mille ta turule viib või kasutab omaenda tarbeks seoses karantiini ja transpordieelse käitlusega ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda, ei ületa 1996., 1997. ja 1998. aastal turuleviidud või seoses karantiini ja transpordieelse käitlusega omaenda tarbeks kasutatud bromometaani keskmist kalkuleeritud mahtu. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande nende territooriumil karantiini ja transpordieelse käitluse tarbeks kasutada lubatud bromometaani koguste kohta, bromometaani kasutamise eesmärkide ning edusammude kohta asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel. Komisjon võtab artikli 18 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt meetmed selle bromometaani kalkuleeritud mahu vähendamiseks, mis tootjatel ja importijatel on lubatud turule viia või kasutada omaenda tarbeks seoses karantiini ja transpordieelse käitlusega, silmas pidades asendusainete või tehnoloogiate tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning protokollile vastavaid asjakohaseid rahvusvahelisi arenguid. iv) Bromometaani turuleviimise või omaenda tarbeks kasutamise suhtes tootjatele ja importijatele ettenähtud koguselised üldpiirangud esitatakse III lisas. 3. i) Kui lõigetest 4 ja 5 ning artikli 5 lõikest 5 ei tulene teisiti, siis: a) ei või tootjate ja importijate poolt turule viidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1999 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ületada kogusummat, mille moodustavad: - 2,6 % täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike kalkuleeritud mahust, mida tootjad ja importijad 1989. aastal turule viisid või omaenda tarbeks kasutasid, ja - osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht, mille tootjad ja importijad 1989. aastal turule viisid või omaenda tarbeks kasutasid; b) ei või tootjate ja importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ületada kogusummat, mille moodustavad: - 2,0 % täielikult halogeenitud klorofluorosüsinike kalkuleeritud mahust, mille tootjad ja importijad 1989. aastal turule viisid või omaenda tarbeks kasutasid, ja - osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht, mille tootjad ja importijad 1989. aastal turule viisid või omaenda tarbeks kasutasid; c) ei või tootjate ja importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2002 ületada 85 % punkti b kohaselt kalkuleeritud mahust; d) ei või tootjate ja importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003 ületada 45 % punkti b kohaselt kalkuleeritud mahust; e) ei või tootjate ja importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 ületada 30 % punkti b kohaselt kalkuleeritud mahust; f) ei või tootjate ja importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2008 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda ületada 25 % punkti b kohaselt kalkuleeritud mahust; g) ei või tootjad ja importijad turule viia ega omaenda tarbeks kasutada osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke pärast 31. detsembrit 2009; h) iga tootja ja importija tagab, et tema poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kalkuleeritud maht ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda, väljendatuna protsentosana punktides a–c ettenähtud kalkuleeritud mahtudest, ei ületaks tema protsentuaalset turuosa 1996. aastal. ii) Komisjon määrab artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras enne 1. jaanuari 2001 kindlaks mehhanismi, mille kohaselt antakse igale tootjale ja importijale punktides d–f ettenähtud kalkuleeritud mahule vastav kvoot, mis kehtib ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2003 ja iga 12kuulise ajavahemiku jooksul pärast seda. iii) Tootjate puhul kehtivad käesolevas lõikes nimetatud kogused kasutamata osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike määrade suhtes, mis tootjad ühenduses turule viivad või omaenda tarbeks kasutavad ning mis on ühenduses toodetud. iv) Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike turuleviimise või omaenda tarbeks kasutamise suhtes tootjatele ja importijatele ettenähtud koguselised üldpiirangud esitatakse III lisas. 4. i) a) Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata nende kontrollitavate ainete suhtes, mis viiakse turule hävitamiseks ühenduse piires tehnoloogiate abil, mille osapooled on heaks kiitnud; b) lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise suhtes, kui: - neid kasutatakse lähteainena või tootmise abiainena; või - nendega rahuldatakse artikli 3 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud kasutajate olulise kasutusega seotud õigustatud taotlusi ning artikli 3 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud kasutajate kriitilise kasutusega seotud õigustatud taotlusi või artikli 3 lõike 2 punkti ii kohaselt eriolukorras lubatud ajutise kasutamise taotlusi. ii) Lõiget 1 ei kohaldata kliima- ja külmutusseadmete korrashoiul ja hooldamisel kasutatavate kontrollitavate ainete turuleviimise suhtes muude ettevõtjate kui tootjate poolt kuni 31. detsembrini 1999. iii) Lõiget 1 ei kohaldata kontrollitavate ainete kasutamisele kliima- ja külmutusseadmete korrashoiul või hooldamisel või sõrmejälgede võtmise menetlustes kuni 31. detsembrini 2000. iv) Lõiget 1 ei kohaldata olemasolevates tuletõrjesüsteemides kasutatavate taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonide turuleviimise ja kasutamise suhtes kuni 31. detsembrini 2002 ega VII lisas esitatud kriitilise kasutuse vajadusteks ettenähtud haloonide turuleviimise ja kasutamise suhtes. Liikmesriigid annavad komisjonile igal aastal teavet kriitilise kasutusega seotud haloonide koguste, nende emissioonide vähendamiseks võetud meetmete, selliste emisssioonide hinnangute ning nõuetekohaste asendusainete kindlakstegemise ja kasutamise alal tehtava kohta. Komisjon vaatab igal aastal uuesti läbi VII lisas esitatud kriitilised kasutused ning teeb vajaduse korral otsuse nende muutmiseks artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. v) Kui VII lisas loetletud kasutused välja arvata, kõrvaldatakse haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid enne 31. detsembrit 2003 ning haloonid võetakse taaskasutusele artikli 16 kohaselt. 5. Iga tootja või importija, kellel on õigus käesolevas artiklis nimetatud kontrollitavaid aineid turule viia või omaenda tarbeks kasutada, võib oma õiguse käesoleva artikli kohaselt kindlaksmääratud aineterühma mahu suhtes kas tervikuna või osaliselt loovutada mis tahes teisele selle aineterühma tootjale või importijale ühenduses. Igast sellisest loovutamisest teatatakse komisjonile. Turuleviimis- või kasutamisõiguse loovutamine ei mõjuta edasist tootmis- või importimisõigust. 6. Klorofluorosüsinikke, muid täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikke, haloone, tertrakloorsüsinikku, 1,1,1-triklooretaani ja osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete importimine ning turuleviimine keelatakse. Keeldu ei kohaldata nende toodete ja seadmete suhtes, mille puhul vastavate kontrollitavate ainete kasutamine on artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt lubatud või mille kasutus on kantud VII lisasse. Kõnealune keeld ei kehti toodete ja seadmete suhtes, mille valmistamine enne käesoleva määruse jõustumist on tõestatav. Artikkel 5 Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamise piiramine 1. Kui järgmised tingimused ei näe ette teisiti, siis keelatakse osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine: a) aerosoolides; b) lahustitena: i) mittesuletud süsteemides, kaasa arvatud avatud ülaosaga puhastamisseadmed ja külmalata avatud ülaosaga kuivatusseadmed, liimides ja vormimääretes, kui neid ei kasutata suletud seadmetes, äravoolutorude puhastamisel, kus osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke ei taaskasutata; ii) alates 1. jaanuarist 2002 kõigis lahustikasutustes, välja arvatud lennu- ja kosmoseseadmete elektriliste ja muude osade peenpuhastus, mille suhtes keeld jõustub 31. detsembril 2008; c) külmutusagensitena: i) järgmistes pärast 31. detsembrit 1995 valmistatud seadmetes: - avatud otseaurustusseadmed, - kodumajapidamise külmutus- ja sügavkülmutusseadmetes, - mootorsõiduki, traktori ja maastikuauto või haagise kliimaseadmesüsteemides olenemata nende energiaallikast, välja arvatud sõjaväeline kasutus, mille puhul keeld jõustub 31. detsembril 2008, - maantee-ühistranspordi kliimaseadmetes, ii) raudteetranspordi kliimaseadmetes, mis on valmistatud pärast 31. detsembrit 1997; iii) alates 1. jaanuarist 2000 pärast 31. detsembrit 1999. aastat valmistatud seadmetes, mida kasutatakse: - külmhoonetes ja -ladudes, - seadmetes, mille sisendvõimsus on 150 kW ja rohkem, iv) alates 1. jaanuarist 2001 kõigis muudes pärast 31. detsembrit 2000 valmistatud külmutus- ja kliimaseadmetes, välja arvatud püsiühendusega kliimaseadmed jahutusvõimsusega vähem kui 100 kW, mille puhul osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine keelatakse alates 1. juulist 2002 seadmetes, mis on valmistatud pärast 30. juunit 2002, ning pööratavates kliimaseadme-/soojuspumbasüsteemides, mille puhul osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine keelatakse alates 1. jaanuarist 2004 kõigis pärast 31. detsembrit 2003 valmistatud seadmetes; v) alates 1. jaanuarist 2010 keelatakse kasutamata osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine kõnealusel kuupäeval olemasolevate külmutus- ja kliimaseadmete hooldamisel või remontimisel; kõik osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud keelatakse alates 1. jaanuarist 2015. Komisjon kontrollib enne 31. detsembrit 2008 ringlussevõetud osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike asendusainete tehnilist ja majanduslikku kättesaadavust. Kontrollimisel võetakse arvesse, kas olemasolevate külmutusseadmete puhul on osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tehniliselt ja majanduslikult teostatavad asendusained kättesaadavad, et vältida alusetut loobumist seadmete kasutamisest. Arvesse võetavate asendusainete keskkonnale kahjulik toime peaks olema märkimisväärselt väiksem kui osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike puhul. Komisjon esitab kontrollimise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vajaduse korral teeb komisjon artikli 18 lõike 2 kohaselt otsuse, kas on vaja korrigeerida tähtaega 1. jaanuar 2015; d) vahtplastide tootmisel: i) kõigi vahtplastide, välja arvatud ohutuse otstarbel kasutatavate vahtplastist pinnakatete ning jäikade isolatsioonvahtplastide tootmisel; ii) alates 1. oktoobrist 2000 ohutuse otstarbel kasutatavate vahtplastist pinnakatete ning polüetüleenist jäikade isolatsioonvahtplastide tootmisel; iii) alates 1. jaanuarist 2002 ekstruseeritud polüstüreenist jäikade isolatsioonvahtplastide tootmiseks, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse isoleermaterjalina kaubavedudel; iv) alates 1. jaanuarist 2003 aparaatides kasutatava polüuretaanvahtplasti, elastse polüuretaanvahtplastkihiga kaetud laminaatide ja kihiliste polüuretaanplaatide tootmiseks, välja arvatud juhul, kui kahte viimati mainitut kasutatakse isoleermaterjalina kaubavedudel; v) alates 1. jaanuarist 2004 kõigi vahtplastide, sealhulgas pihustatava vahtpolüuretaani ja jäikade polüuretaanvahtplastide tootmisel; e) steriliseerimisainete kandjagaasina suletud süsteemides pärast 31. detsembrit 1997 valmistatud seadmetes; f) kõigis muudes rakendustes. 2. Erandina lõikest 1 võib osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke kasutada: a) laboratooriumis, sealhulgas uurimis- ja arendustöös; b) lähteainena; c) töötlemise abiainena. 3. Erandina lõikest 1 võib osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke kasutada tulekustutusvahenditena olemasolevates tuletõrjesüsteemides haloonide asendamiseks VII lisas loetletud rakendustes järgmistel tingimustel: - sellistes tuletõrjesüsteemides sisalduvad haloonid asendatakse täielikult, - eemaldatud haloonid hävitatakse, - 70 % hävitamisega seotud kuludest katab osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tarnija, - käesoleva artikli sätteid kohaldavad liikmesriigid teevad komisjonile igal aastal teatavaks asjaomaste seadmete arvu ja haloonide kogused. 4. Neid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke sisaldavaid tooteid ja seadmeid, mille kohta käesoleva artikli alusel kehtivad kasutamispiirangud, keelatakse importida või turule viia alates kasutamispiirangute jõustumise kuupäevast. Tooted ja seadmed, mille valmistamine enne kõnealust kasutamispiirangu kuupäeva on tõestatav, selle keelu alla ei kuulu. 5. Kuni 31. detsembrini 2009 ei kohaldata käesoleva artikli kohaseid kasutamispiiranguid osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamise suhtes sellistesse riikidesse eksporditavate toodete valmistamiseks, kus osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamine kõnealustes toodetes on veel lubatud. 6. Komisjon võib artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras muuta lõikes 1 ettenähtud loetelu ja kuupäevi, silmas pidades käesoleva määruse toimimisega seotud kogemusi või tehnika arengut, kuid ei tohi mingil juhul pikendada kõnealuses lõikes sätestatud tähtaegu, ilma et see piiraks lõikes 7 ettenähtud erandite kohaldamist. 7. Komisjon võib liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning artikli 18 lõikes 2 ettenähtud korras lubada piiratud ajaks erandit, et võimaldada osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike kasutamist ja turuleviimist erandina lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 3, kui tõestatakse, et teatavaks konkreetseks otstarbeks ei ole kättesaadavaid tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid asendusaineid või tehnoloogiaid või neid ei saa kasutada. Komisjon teatab kõigist tehtud eranditest viivitamata liikmesriikidele. III PEATÜKK KAUBANDUS Artikkel 6 Litsentsid kolmandatest riikidest importimiseks 1. Kontrollitavate ainete ühenduses vabasse ringlusse lubamise või sisese töötlemise puhul nõutakse impordilitsentsi. Sellised litsentsid väljastab komisjon pärast seda, kui on kontrollinud artiklite 6, 7, 8 ja 13 nõuetele vastavust. Komisjon edastab iga litsentsi koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, kuhu asjaomased ained imporditakse. Iga liikmesriik määrab selleks pädeva asutuse. I lisa I, II, III, IV ja V rühmas loetletud kontrollitavaid aineid ei impordita siseseks töötlemiseks. 2. Sisese töötlemise protseduuriga seotud litsents antakse välja ainult juhul, kui kontrollitavad ained on ette nähtud kasutamiseks ühenduse tolliterritooriumil määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 114 lõike 2 punktis a sätestatud peatamissüsteemi alusel ning tingimusel, et kompensatsioonitooted re-eksporditakse riiki, kus kõnealuse kontrollitava aine tootmine, tarbimine või importimine ei ole keelatud. Litsents antakse välja ainult selle liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul, kus sisene töötlemine hakkab toimuma. 3. Litsentsitaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: a) importija ja eksportija nimed ja aadressid; b) eksportijariik; c) lõppsihtkoha riik, kui kontrollitavad ained on ette nähtud kasutamiseks ühenduse tolliterritooriumil lõikes 2 nimetatud sisese töötlemise protseduuri kohaselt; d) iga kontrollitava aine kirjeldus, sealhulgas: - kaubanduslik kirjeldus, - IV lisas ette nähtud kirjeldus ja CN-kood, - aine laad (kasutamata, taaskasutatud või taasväärtustatud), - aine kogus kilogrammides; e) kavandatava impordi eesmärk; f) kavandatava importimise koht ja kuupäev, kui need on teada, ning vajaduse korral kõik muudatused kõnealustes andmetes. 4. Komisjon võib nõuda tõendit imporditavate ainete laadi kohta. 5. Komisjon võib artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras teha muudatusi lõikes 3 ja IV lisas mainitud loetelus. Artikkel 7 Kontrollitavate ainete import kolmandatest riikidest Kolmandatest riikidest imporditud kontrollitavate ainete ühenduses vabasse ringlusse lubamisel kehtivad koguselised piirangud. Need piirangud ja kvoodid määratakse ettevõtjatele ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 1999 ja igaks sellele järgnevaks 12kuuliseks ajavahemikuks artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras. Need määratakse ainult: a) I lisa VI ja VII rühmas esitatud kontrollitavatele ainetele; b) kontrollitavatele ainetele juhul, kui neid kasutatakse olulistel või kriitilistel juhtudel või karantiini ja transpordieelse käitluse tarvis; c) kontrollitavatele ainetele juhul, kui neid kasutatakse lähteainena või töötlemise abiainetena; või d) ettevõtjatele, kellel on taaskasutatud kontrollitavate ainete hävitamise rajatised, kui kontrollitavad ained on määratud hävitamisele ühenduses osapoolte heakskiidetud tehnoloogiate abil. Artikkel 8 Kontrollitavate ainete import protokolliga ühinemata riigist Protokolliga ühinemata riigist imporditud kontrollitavate ainete ühenduses vabasse ringlusse lubamine või sisene töötlemine keelatakse. Artikkel 9 Kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete import protokolliga ühinemata riigist 1. Protokolliga ühinemata riigist imporditud, kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete ühenduses vabasse ringlusse lubamine keelatakse. 2. Liikmesriikide tolliasutustele juhindumiseks esitatakse V lisas kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete ja koondnomenklatuuri koodide loetelu. Komisjon võib artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras ja osapoolte koostatud loetelusid silmas pidades kõnealuses loetelus teha täiendusi, väljajätmisi või muudatusi. Artikkel 10 Kontrollitavate ainete abil valmistatud toodete import protokolliga ühinemata riigist Osapoolte otsust silmas pidades kehtestab nõukogu komisjoni ettepanekul normid, mis kehtivad protokolliga ühinemata riikidest imporditud ja ühenduses vabasse ringlusse lubatavate toodete suhtes, mis on valmistatud selgesti kindlakstehtavate kontrollitavate ainete abil, kuid ei sisalda neid aineid. Sellised tooted tehakse kindlaks osapooltele korrapäraselt antavate tehniliste nõuannete põhjal. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Artikkel 11 Kontrollitavate ainete või kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete eksport 1. Ühendusest keelatakse eksportida täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikke, muid täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikke, haloone, tetrakloorsüsinikku, 1,1,1-triklooretaani, osaliselt halogeenitud bromofluorosüsivesinikke ning muuks kui isiklikuks tarbeks kasutatavaid tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad kõnealuseid aineid või mille pidevaks toimimiseks on vaja kõnealuseid aineid. Kõnealust keeldu ei kohaldata ekspordi suhtes, mis hõlmab: a) artikli 3 lõike 6 alusel toodetud kontrollitavaid aineid, mis rahuldavad osapoolte põhilised siseriiklikud vajadused protokolli artikli 5 kohaselt; b) artikli 3 lõike 7 alusel toodetud kontrollitavaid aineid, mis rahuldavad osapoolte oluliste või kriitiliste kasutuste vajaduse; c) tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad artikli 3 lõike 5 alusel toodetud või artikli 7 punkti b alusel imporditud kontrollitavaid aineid; d) halooni sisaldavaid tooteid ja seadmeid, mis rahuldavad VII lisas loetletud kriitilisi kasutusi; e) kontrollitavaid aineid, mida kasutatakse lähteainena või töötlemise abiainena. 2. Bromometaani eksportimine ühendusest protokolliga ühinemata riikidesse keelatakse. 3. Alates 1. jaanuarist 2004 keelatakse osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike eksportimine ühendusest protokolliga ühinemata riikidesse. Komisjon kontrollib artikli 18 lõikes 2 ettenähtud korras ning protokollile vastavat rahvusvahelist arengut silmas pidades käesolevas lõikes nimetatud tähtaega ning muudab seda vajaduse korral. Artikkel 12 Ekspordiluba 1. Kontrollitavate ainete eksportimiseks ühendusest on tarvis ekspordiluba. Komisjon annab ettevõtjatele ekspordiloa ajavahemikuks 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2001 ja igaks sellele järgnevaks 12kuuliseks ajavahemikuks pärast artikli 11 nõuetele vastavuse kontrollimist. Komisjon edastab iga ekspordiloa koopia asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. 2. Ekspordiloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: a) eksportija nimi ja aadress ning tootja nimi ja aadress, kui eksportija ei ole tootja; b) ekspordiks mõeldud kontrollitava aine (kontrollitavate ainete) kirjeldus, sealhulgas: - kaubanduslik kirjeldus, - IV lisas ettenähtud kirjeldus ja CN-kood, - aine laad (kasutamata, taaskasutatud või taasväärtustatud); c) iga eksporditava aine üldkogus; d) kontrollitava aine (kontrollitavate ainete) lõppsihtkoha riik (riigid); e) ekspordi eesmärk. 3. Eksportijad teatavad komisjonile kõigist muudatustest, mis võidakse loa kehtivusajal teha lõike 2 alusel teatatavates andmetes. Iga eksportija esitab komisjonile andmed artiklis 19 ettenähtud korras. Artikkel 13 Erakorraline luba kaubelda protokolliga ühinemata riigiga Erandina artiklist 8, artikli 9 lõikest 1, artiklist 10 ning artikli 11 lõigetest 2 ja 3 võib komisjon anda loa kaubelda protokolliga ühinemata riigiga, kui kauplemine puudutab kontrollitavaid aineid ja tooteid, mis sisaldavad üht või mitut sellist ainet või on valmistatud nende abil, kui osapoolte kohtumisel on kindlaks tehtud, et asjaomane protokolliga ühinemata riik vastab täielikult protokolli nõudmistele ning on esitanud selle kohta protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed. Komisjon teeb otsuse käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras. Artikkel 14 Kauplemine protokolliga hõlmamata territooriumiga 1. Vastavalt igale lõike 2 alusel tehtud otsusele kohaldatakse artikleid 8, 9 ja artikli 11 lõikeid 2 ja 3 iga protokolliga hõlmamata territooriumi suhtes samal viisil, nagu neid kohaldatakse protokolliga ühinemata riikide suhtes. 2. Kui protokolliga hõlmamata territooriumi asutused vastavad täielikult protokolli nõudmistele ning on esitanud sellekohased protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed, võib komisjon otsustada, et artiklite 8, 9 ja 11 mõningaid või kõiki sätteid selle territooriumi suhtes ei kohaldata. Komisjon teeb oma otsuse artikli 18 lõikes 2 ettenähtud korras. Artikkel 15 Liikmesriikidele teatamine Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata kõigist artiklite 6, 7, 9, 12, 13 ja 14 kohaselt vastu võetud meetmetest. IV PEATÜKK EMISSIOONIDE PIIRAMINE Artikkel 16 Kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamine 1. Kontrollitavad ained, mis sisalduvad: - külmutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades, välja arvatud kodumajapidamise külmikud ja sügavkülmikud, - lahusteid sisaldavates seadmetes, - tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites, võetakse taaskasutusele hävitamiseks osapoolte heakskiidetud tehnoloogiate või mis tahes muu keskkonnale sobiva tehnoloogia abil või ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks seadmete hooldamise ja remontimise ajal või enne seadmete lammutamist või kasutuselt kõrvaldamist. 2. Kodumajapidamises kasutatavates külmikutes ja sügavkülmikutes sisalduvad kontrollitavad ained võetakse taaskasutusele ja neid käsitletakse lõikes 1 sätestatud korras pärast 31. detsembrit 2001. 3. Muudes kui lõigetes 1 ja 2 mainitud toodetes, seadmetes ja seadeldistes sisalduvad kontrollitavad ained võetakse võimaluse korral taaskasutusse ja neid käsitletakse lõikes 1 sätestatud korras. 4. Kontrollitavaid aineid ei viida turule korduvkasutusega konteinerites, välja arvatud olulise kasutuse tarvis. 5. Liikmesriigid astuvad samme, et soodustada kontrollitavate ainete taaskasutamist, ringlussevõttu, taasväärtustamist ja hävitamist ning teevad kasutajatele, külmutusseadmete tehnikutele ja asjaomastele asutustele ülesandeks tagada lõikes 1 sätestatu täitmine. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase hoolduspersonali kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2001 aruande eespool nimetatud kvalifikatsiooni miinimumnõuetega seotud programmide kohta. Komisjon annab hinnangu liikmesriikide poolt võetud meetmetele. Selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepaneku kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuetega seotud meetmete kohta. 6. Liikmesriigid esitavad komisjonile 31. detsembriks 2001 andmed kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamist soodustavate süsteemide, sealhulgas olemasolevate seadmete ning taaskasutatud, ringlussevõetud, taasväärtustatud või hävitatud kasutatud kontrollitavate ainete koguste kohta. 7. Käesolev artikkel ei piira nõukogu jäätmeid käsitleva 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ [8] ega kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt vastuvõetud meetmete kohaldamist. Artikkel 17 Kontrollitavate ainete lekked 1. Võetakse kõikvõimalikud ettevaatusabinõud, et vältida kontrollitavate ainete lekkeid ja vähendada lekete suurust. Lekete ärahoidmiseks tuleb igal aastal kontrollida eelkõige neid püsiseadmeid, mis sisaldavad üle kolme kilogrammi külmutusvedelikku. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase hoolduspersonali kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2001 aruande eespool nimetatud kvalifikatsiooni miinimumnõuetega seotud programmide kohta. Komisjon annab hinnangu liikmesriikide poolt võetud meetmetele. Selle hinnangu ning tehnilise ja muu asjakohase teabe põhjal teeb komisjon vajaduse korral ettepanekuid kõnealuste kvalifikatsiooni miinimumnõuetega seotud meetmete kohta. Komisjon soodustab Euroopa standardite väljatöötamist, mis käsitlevad lekete kontrollimist ning kaubanduslikest ja tööstuslikest kliima- ja külmutusseadmetest, tuletõrjesüsteemidest ja lahusteid sisaldavatest seadmetest lekkivate ainete taaskasutust ning vajaduse korral lekkimiskindlate külmutusseadmete tehnilisi nõudeid. 2. Võetakse kõik ettevaatusabinõud, et vältida ja muuta minimaalseks bromometaani lekked fumigatsiooniseadmete kasutamisel ning toimingute puhul, kus kasutatakse bromometaani. Kui bromometaani kasutatakse mulla fumigeerimisel, siis on kohustuslik piisava aja jooksul kasutada sisuliselt läbitungimatut kaitsekilet või muid meetodeid, mis tagavad vähemalt kohustuslikuga samal tasemel keskkonnakaitse. Liikmesriigid kehtestavad asjaomase hoolduspersonali jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded. 3. Võetakse kõik ettevaatusabinõud, et vältida või muuta minimaalseks lähteainena või töötlemise abiainena kasutatavate kontrollitavate ainete lekked. 4. Võetakse kõikvõimalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida ja minimaalseks muuta kõik teiste kemikaalide tootmisel ekslikult/tahtmatult toodetud kontrollitavate ainete lekked. 5. Komisjon koostab vajaduse korral teabelehed, milles kirjeldatakse kõige kättesaadavamaid tehnoloogiaid ning keskkonnakaitse alaseid kogemusi seoses kontrollitavate ainete lekete ärahoidmise, minimaalseks muutmise ning emissiooniga, ning tagab nende levitamise. V PEATÜKK KOMITEE, ARUANDLUS, INSPEKTEERIMINE JA SANKTSIOONID Artikkel 18 Komitee 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklit 8. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra. Artikkel 19 Aruandlus 1. Igal aastal enne 31. märtsi esitab iga kontrollitavate ainete tootja, importija ja eksportija komisjonile aruande, mis sisaldab iga kontrollitava aine suhtes kindlaksmääratud andmeid ajavahemiku kohta eelmise aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, ning saadab aruande koopia asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. Aruande näidisvorm kehtestatakse artikli 18 lõikes 2 nimetatud korras. a) Tootja esitab järgmised andmed: - iga kontrollitava aine kogutoodang, - ühenduses turuleviidud või tootja omaenda tarbeks kasutatud toodang, kusjuures eraldi esitatakse andmed lähteainena, tootmise abiainena, karantiini ja transpordieelse käitluse otstarbel ning muude kasutustega seotud toodangu kohta, - artikli 3 lõikes 4 ettenähtud loale vastav toodang ühenduse olulisteks vajadusteks, - artikli 3 lõikes 3 ettenähtud loale vastav toodang osapoolte põhiliste siseriiklike vajaduste rahuldamiseks vastavalt protokolli artiklile 5, - artikli 3 lõikes 7 ettenähtud loale vastav toodang osapoolte oluliste või kriitiliste vajaduste rahuldamiseks; - toodangu suurenemine artikli 3 lõigete 8, 9 ja 10 alusel, mis on lubatud seoses tööstusliku ratsionaliseerimisega, - kõik ringlussevõetud, taasväärtustatud või hävitatud toodangu kogused, - kõik varud. b) Importija, kaasa arvatud importimisega tegelev tootja, esitab järgmised andmed: - ühenduses vabasse ringlusse lubatud kogused, kusjuures eraldi esitatakse andmed toodangu kohta, mis on imporditud kasutamiseks lähteainena ja tootmise abiainena, olulisteks või kriitilisteks kasutusteks artikli 3 lõike 4 kohaselt ning kasutamiseks karantiini ja transpordieelse käitluse otstarbel või hävitamiseks, - kontrollitavate ainete kogused, mis imporditakse ühendusse sisese töötlemise protseduuri kohaselt, - ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks imporditud kasutatud kontrollitavate ainete kogused, - kõik varud. c) Eksportija, kaasa arvatud tootja, kes tegeleb ka eksportimisega, esitab järgmised andmed: - kõik ühendusest eksporditavate kontrollitavate ainete kogused, kaasa arvatud sisese töötlemise protseduuri alusel reeksporditavad kogused; eraldi esitades andmed igasse sihtriiki eksporditavate koguste ning nende koguste kohta, mis eksporditakse kasutamiseks lähteaine ja töötlemise abiainena, olulisteks ja kriitilisteks kasutusteks ning karantiini ja transpordieelse käitluse otstarbel, et rahuldada osapoolte põhilised siseriiklikud vajadused vastavalt protokolli artiklile 5, ning hävitamiseks ettenähtud kogused, - ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks eksporditud kasutatud kontrollitavate ainete kogused, - kõik varud. 2. Igal aastal enne 31. detsembrit tagastab liikmesriikide toll komisjonile tembeldatud kasutatud litsentsid. 3. Iga kasutaja, kellele on tehtud artikli 3 lõike 1 kohane erand seoses kontrollitavate ainete kasutamisega omaenda oluliseks vajaduseks, esitab komisjonile igal aastal enne 31. märtsi aruande iga kasutusloa saanud aine kohta, milles esitatakse andmed kasutuse laadi, eelmisel aastal kasutatud koguste, varukoguste, kõigi ringlussevõetud või hävitatud koguste ning kõnesolevaid aineid sisaldavate toodete koguste kohta, mis on viidud ühenduse turule ja/või eksporditud, ning saadab aruande koopia asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele. 4. Igal aastal enne 31. märtsi esitab iga ettevõtja, kellele on antud luba kasutada kontrollitavaid aineid töötlemise abiainena, komisjonile aruande eelmisel aastal kasutatud koguste kohta ning kõnealuse kasutuse ajal toimunud emissioonide hinnangu. 5. Komisjon võtab asjakohased meetmed esitatud teabe konfidentsiaalsuse kaitseks. 6. Komisjon võib artikli 18 lõikes 2 ettenähtud korras muuta lõigetes 1-4 sätestatud aruandekohustust, et täita protokolli alusel võetud kohustused või parandada kõnealuse aruandekohustuse tegelikku rakendamist. Artikkel 20 Inspekteerimine 1. Käesoleva määrusega talle pandud ülesannete täitmiseks võib komisjon saada vajaliku teabe liikmesriikide valitsustelt ja pädevatelt asutustelt ning ettevõtjatelt. 2. Ettevõtjalt teabe taotlemisel saadab komisjon ühtlasi taotluse koopia pädevale asutusele selles liikmesriigis, mille territooriumil on ettevõtja asukoht, ning põhjendab teabenõuet. 3. Liikmesriikide pädevad asutused korraldavad uurimised, mis komisjon käesoleva määruse alusel vajalikuks peab. Liikmesriigid kontrollivad pisteliselt kontrollitavate ainete importi ning teevad kõnealuste kontrollimiste kavad ja tulemused komisjonile teatavaks. 4. Vastavalt kokkuleppele komisjoni ja pädeva asutuse vahel selles liikmesriigis, mille territooriumil uurimisi tuleb teha, abistavad komisjoni ametnikud selle asutuse ametnikke nende kohustuste täitmisel. 5. Komisjon võtab asjakohased meetmed küllaldase teabevahetuse ja koostöö soodustamiseks riigiasutuste vahel ning riigiasutuste ja komisjoni vahel. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et kaitsta vastavalt käesolevale artiklile saadud teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 21 Sanktsioonid Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida rakendatakse käesoleva määruse rikkumise korral. Need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile sanktsioone käsitlevatest sätetest hiljemalt 31. detsembriks 2000 ning viivitamata kõigist hilisematest muudatustest, mis mõjutavad neid sätteid. VI PEATÜKK UUED AINED Artikkel 22 Uued ained 1. II lisasse kantud uute ainete tootmine, vabasse ringlusse lubamine ühenduses ja sisene töötlemine, turuleviimine ja kasutamine on keelatud. Nimetatud keeld ei kehti uute ainete kohta juhul, kui neid kasutatakse lähteainena. 2. Komisjon teeb vajaduse korral ettepanekuid selliste ainete II lisasse kandmise kohta, mis ei ole kontrollitavad ained, kuid mis protokolli alusel loodud teadusliku hindamise komisjoni arvamuse kohaselt on märkimisväärse osoonikahjustava potentsiaaliga, ning võimalike erandite kohta lõikest 1. VII PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 23 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 3093/94 tunnistatakse kehtetuks alates 1. oktoobrist 2000. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 24 Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2000. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Luxembourg, 29. juuni 2000 Euroopa Parlamendi nimel president N. Fontaine Nõukogu nimel eesistuja M. Marques Da Costa [1] EÜT C 286, 15.9.1998, lk 6 ja EÜT C 83, 25.3.1999, lk 4. [2] EÜT C 40, 15.2.1999, lk 34. [3] Euroopa Parlamendi 17. detsembri 1998. aasta arvamus (EÜT C 98, 9.4.1999, lk 266), kinnitatud 16. septembril 1999 nõukogu 23. veebruari 1999. aasta ühise seisukohaga (EÜT C 123, 4.5.1999, lk 28) ja Euroopa Parlamendi 15. detsembri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 13. juuni 2000. aasta otsus ja nõukogu 16. juuni 2000. aasta otsus. [4] EÜT L 297, 31.10.1988, lk 8. [5] EÜT L 333, 22.12.1994, lk 1. [6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [7] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 955/1999 (EÜT L 119, 7.5.1999, lk 1). [8] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/350/EÜ (EÜT L 135, 6.6.1996, lk 32). -------------------------------------------------- I LISA Käesoleva määrusega hõlmatud kontrollitavad ained Rühm | Aine | Osoonikahandamispotentsiaal | | | I rühm | CFCl3 | (CFC-11) | 1,0 | CF2Cl2 | (CFC-12) | 1,0 | C2F3Cl3 | (CFC-113) | 0,8 | C2F4Cl2 | (CFC-114) | 1,0 | C2F5Cl | (CFC-115) | 0,6 | II rühm | CF3Cl | (CFC-13) | 1,0 | C2FCl5 | (CFC-111) | 1,0 | C2F2Cl4 | (CFC-112) | 1,0 | C3FCl7 | (CFC-211) | 1,0 | C3F2Cl6 | (CFC-212) | 1,0 | C3F3Cl5 | (CFC-213) | 1,0 | C3F4Cl4 | (CFC-214) | 1,0 | C3F5Cl3 | (CFC-215) | 1,0 | C3F6Cl2 | (CFC-216) | 1,0 | C3F7Cl | (CFC-217) | 1,0 | III rühm | CF2BrCl | (haloon-1211) | 3,0 | CF3Br | (haloon-1301) | 10,0 | C2F4Br2 | (haloon-2402) | 6,0 | IV rühm | CCl4 | (tetrakloorsüsinik) | 1,1 | V rühm | C2H3Cl3 | (1,1,1-triklooretaan) | 0,1 | VI rühm | CH3Br | (bromometaan) | 0,6 | VII rühm | CHFBr2 | | 1,00 | CHF2Br | | 0,74 | CH2FBr | | 0,73 | C2HFBr4 | | 0,8 | C2HF2Br3 | | 1,8 | C2HF3Br2 | | 1,6 | C2HF4Br | | 1,2 | C2H2FBr3 | | 1,1 | C2H2F2Br2 | | 1,5 | C2H2F3Br | | 1,6 | C2H3FBr2 | | 1,7 | C2H3F2Br | | 1,1 | C2H4FBr | | 0,1 | C3HFBr6 | | 1,5 | C3HF2Br5 | | 1,9 | C3HF3Br4 | | 1,8 | C3HF4Br3 | | 2,2 | C3HF5Br2 | | 2,0 | C3HF6Br | | 3,3 | C3H2FBr5 | | 1,9 | C3H2F2Br4 | | 2,1 | C3H2F3Br3 | | 5,6 | C3H2F4Br2 | | 7,5 | C3H2F5Br | | 1,4 | C3H3FBr4 | | 1,9 | C3H3F2Br3 | | 3,1 | C3H3F3Br2 | | 2,5 | C3H3F4Br | | 4,4 | C3H4FBr3 | | 0,3 | C3H4F2Br2 | | 1,0 | C3H4F3Br | | 0,8 | C3H5FBr2 | | 0,4 | C3H5F2Br | | 0,8 | C3H6FBr | | 0,7 | VIII rühm | CHFCl2 | (HCFC-21) | 0,040 | CHF2Cl | (HCFC-22) | 0,055 | CH2FCl | (HCFC-31) | 0,020 | C2HFCl4 | (HCFC-121) | 0,040 | C2HF2Cl3 | (HCFC-122) | 0,080 | C2HF3Cl2 | (HCFC-123) | 0,020 | C2HF4Cl | (HCFC-124) | 0,022 | C2H2FCl3 | (HCFC-131) | 0,050 | C2H2F2Cl2 | (HCFC-132) | 0,050 | C2H2F3Cl | (HCFC-133) | 0,060 | C2H3FCl2 | (HCFC-141) | 0,070 | CH3FCl2 | (HCFC-141b) | 0,110 | C2H3F2Cl | (HCFC-142) | 0,070 | CH3CF2Cl | (HCFC-142b) | 0,065 | C2H4FCl | (HCFC-151) | 0,005 | C3HFCl6 | (HCFC-221) | 0,070 | C3HF2Cl5 | (HCFC-222) | 0,090 | C3HF3Cl4 | (HCFC-223) | 0,080 | C3HF4Cl3 | (HCFC-224) | 0,090 | C3HF5Cl2 | (HCFC-225) | 0,070 | CF3CF2CHCl2 | (HCFC-225ca) | 0,025 | CF2ClCF2CHClF | (HCFC-225cb) | 0,033 | C3HF6Cl | (HCFC-226) | 0,100 | C3H2FCl5 | (HCFC-231) | 0,090 | C3H2F2Cl4 | (HCFC-232) | 0,100 | C3H2F3Cl3 | (HCFC-233) | 0,230 | C3H2F4Cl2 | (HCFC-234) | 0,280 | C3H2F5Cl | (HCFC-235) | 0,520 | C3H3FCl4 | (HCFC-241) | 0,090 | C3H3F2Cl3 | (HCFC-242) | 0,130 | C3H3F3Cl2 | (HCFC-243) | 0,120 | C3H3F4Cl | (HCFC-244) | 0,140 | C3H4FCl3 | (HCFC-251) | 0,010 | C3H4F2Cl2 | (HCFC-252) | 0,040 | C3H4F3Cl | (HCFC-253) | 0,030 | C3H5FCl2 | (HCFC-261) | 0,020 | C3H5F2Cl | (HCFC-262) | 0,020 | C3H6FCl | (HCFC-271) | 0,030 | -------------------------------------------------- II LISA Uued ained Bromoklorometaan -------------------------------------------------- III LISA Tootjate või importijate poolt turuleviidavate või omaenda tarbeks kasutatavate kontrollitavate ainete koguselised üldpiirangud (kalkuleeritud maht ODP-tonnides) Aine 12kuulisteks ajavahemikeks alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini | I rühm | II rühm | III rühm | IV rühm | V | rühm VI rühm Kasutamiseks muul kui karantiini või transpordieelses käitluses | VI rühm Kasutamiseks karantiini ja transpordieelses käitluses | VII rühm | VIII rühm | 1999 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 8665 | | 0 | 8079 | 2000 | | | | | | 8665 | | | 8079 | 2001 | | | | | | 4621 | 607 | | 6678 | 2002 | | | | | | 4621 | 607 | | 5676 | 2003 | | | | | | 2888 | 607 | | 3005 | 2004 | | | | | | 2888 | 607 | | 2003 | 2005 | | | | | | 0 | 607 | | 2003 | 2006 | | | | | | | 607 | | 2003 | 2007 | | | | | | | 607 | | 2003 | 2008 | | | | | | | 607 | | 1669 | 2009 | | | | | | | 607 | | 1669 | 2010 | | | | | | | 607 | | 0 | 2011 | | | | | | | 607 | | 0 | 2012 | | | | | | | 607 | | 0 | 2013 | | | | | | | 607 | | 0 | 2014 | | | | | | | 607 | | 0 | 2015 | | | | | | | 607 | | 0 | -------------------------------------------------- IV LISA I ja III lisas nimetatud ainete rühmad, 1999. aasta koondnomenklatuuri koodid [1] (CN-kood 99) ja kirjeldused Rühm | CN-kood 99 | Kirjeldus | I rühm | 29034100 | — — triklorofluorometaan | 29034200 | — — diklorodifluorometaan | 29034300 | — — riklorotrifloroetaanid | 29034410 | — — — diklorotetrafluoroetaanid | 29034490 | — — — kloropentafluoroetaan | II rühm | 29034510 | — — — klorotrifluorometaan | 29034515 | — — — pentaklorofluoroetaa | 29034520 | — — — tetraklorodifluoroetaanid | 29034525 | — — — heptaklorofluoropropaanid | 29034530 | — — — heksaklorodifluoropropaanid | 29034535 | — — — pentaklorotrifluoropropaanid | 29034540 | — — — tetraklorotetrafluoropropaanid | 29034545 | — — — trikloropentafluoropropaanid | 29034550 | — — — dikloroheksafluoropropaanid | 29034555 | — — — kloroheptafluoropropaanid | III rühm | 29034610 | — — — bromoklorodifluorometaan | 29034620 | — — — bromotriflorometaan | 29034690 | — — — dibromotetrafluoroetaani | IV rühm | 29031400 | — — — tetrakloormetaan | V rühm | 29031910 | — — — 1,1,1-triklooretaan (metüülkloroform) | VI rühm | 29033033 | — — — bromometaan (metüülbromiid) | VII rühm | 29034930 | — — — — osaliselt halogeenitud bromoflorometaanid, -etaanid või -propaanid | VIII rühm | 29034910 | — — — — osaliselt halogeenitud klorofluorometaanid, -etaanid või -propaanid | ex38247100 | — — segud, mis sisaldavad ühte või mitut ainet ning kuuluvad CN-koodide 29034100-29034555 alla | ex38247900 | — — — segud, mis sisaldavad ühte või mitut ainet ning kuuluvad CN-koodide 29034610-29034690 alla | ex38249095 | — — — — segud, mis sisaldavad ühte või mitut ainet ning kuuluvad CN-koodide 29031400, 29031910, 29033033, 29034910 või 29034930 alla | -------------------------------------------------- V LISA Kontrollitavaid aineid sisaldavate toodete koondnomenklatuuri (CN) koodid [1] 1. Kliimaseadmetega varustatud sõidu- ja veoautod CN-koodid 87012010-87019090 87021011-87029090 87031011-87039090 87041011-87049000 87051000-87059090 87060011-87060099 2. Kodumajanduses ja kaubanduses kasutatavad külmutusseadmed ja kliimaseadmed/soojuspumbad Külmikud: CN-koodid 84181010-84182900 84185011-84185099 84186110-84186999 Sügavkülmikud: CN-koodid 84181010-84182900 84183010-84183099 84184010-84184099 84185011-84185099 84186110-84186190 84186910-84186999 Õhukuivatid: CN-koodid 84151000-84158390 84796000 84798910 84798998 Vesijahutid ja gaasivedeldamise seadmed CN-koodid 84196000 84198998 Jäävalmistusseadmed: CN-koodid 84181010-84182900 84183010-84183099 84184010-84184099 84185011-84185099 84186110-84186190 84186910-84186999 Kliimaseadmed ja soojuspumbad: CN-koodid 84151000-84158390 84186110-84186190 84186910-84186999 84189910-84189990 3. Aerosooltooted, välja arvatud meditsiinilised aerosoolid Toiduained: CN-koodid 04049021-04049089 15179010-15179099 21069092 21069098 Värvid ja lakid, valmis vesipigmendid ja värvained: CN-koodid 32081010-32081090 32082010-32082090 32089011-32089099 32091000-32099000 32100010-32100090 32129090 Parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid: CN-koodid 33030010-33030090 33043000 33049900 33051000-33059090 33061000-33069000 33071000-33073000 33074900 33079000 Pindaktiivsed ained: CN-koodid 34022010-34022090 Määrdeained: CN-koodid 27100081 27100097 34031100 34031910-34031999 34039100 34039910-34039990 Preparaadid kodumajapidamise tarbeks: CN-koodid 34051000 34052000 34053000 34054000 34059010-34059090 Süttivast materjalist valmistatud tooted: CN-koodid 36061000 Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid jne: CN-koodid 38081010-38081090 38082010-38082080 38083011-38083090 38084010-38084090 38089010-38089090 Viimistlusained jne: CN-koodid 38091010-38091090 38099100-38099300 Segud ja laengud tulekustutite tarbeks; laetud tulekustutusgranaadid: CN-koodid 38130000 Orgaanilised lahustid jne: CN-koodid 38140010-38140090 Valmis jäätumisvastane vedelik: CN-koodid 38200000 Keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted: CN-koodid 38249010 38249035 38249040 38249045-38249095 Silikoonid algkujul: CN-koodid 39100000 Relvad: CN-koodid 93040000 4. Käsitulekustutid CN-koodid 84241010-84241099 5. Isolatsioonplaadid, paneelid ja torukatted CN-koodid 39172110-39174090 39201023-39209990 39211100-39219090 39251000-39259080 39269010-39269099 6. Prepolümeerid CN-koodid 39011010-39119099 [1] Need tollikoodid on mõeldud juhindumiseks liikmesriikide tollidele. -------------------------------------------------- VI LISA Protsessid, mille puhul kontrollitavaid aineid kasutatakse tootmise abiainetena - Tetrakloorsüsiniku kasutamine lämmastiktrikloriidi elimineerimiseks kloori ja naatriumhüdroksiidi (seebikivi) tootmisel, - tetrakloorsüsiniku kasutamine kloori taaskasutusele võtmisel kloori tootmise jääkgaasidest, - tetrakloorsüsiniku kasutamine klooritud kautšuki valmistamisel, - tetrakloorsüsiniku kasutamine isobutüülatsetofenooni (ibuprofeen-valuvaigisti) valmistamisel, - tetrakloorsüsiniku kasutamine polüfenüleentereftalamiidi valmistamisel, - CFC-11 kasutamine õhukese sünteeskiust polüolefiinkile valmistamisel, - CFC-113 kasutamine vinorelbiini (farmaatsiatoode) valmistamisel, - CFC-12 kasutamine Z-perfluoropolüeetrite ja difunktsionaalsete derivaatide perfluoropolüeeterpolüperoksiidlähteainete fotokeemilisel sünteesimisel, - CFC-113 kasutamine perfluoropolüeeterpolüperoksiid-vaheaine redutseerimisel perfluoropolüeeterdiestrite tootmiseks, - CFC-113 kasutamine kõrge funktsionaalsusega/toimivusega perfluoropolüeeterdioolide valmistamisel, - tetrakloorsüsiniku kasutamine tralometriini (insektitsiid) tootmisel. Samuti HCFCde kasutamine eespool nimetatud protsessides, kui neid kasutatakse CFC või tetrakloorsüsiniku asendamiseks. -------------------------------------------------- VII LISA Halooni kriitiline kasutus Haloon-1301 kasutamine: - lennukis meeskonnaruumide, mootorigondlite, pagasiruumide ja kuivruumide kaitseks, - sõjaväe maismaasõidukites ja sõjalaevastiku alustes meeskonna- ja mootoriruumide kaitseks, - sõjalise ning nafta-, gaasi- ja naftakeemia sektori ning olemasolevate kaubalaevade mehitatud ruumide kaitseks, kus võib esineda kergestisüttiva vedeliku ja/või gaasi vabanemist, - relvajõududele kuuluvate ja muude riigi julgeoleku seisukohalt oluliste mehitatud side- ja juhtimiskeskuste kaitseks, - ruumide kaitseks, kus võib olla radioaktiivse aine pihustumise oht, - La Manche'i väina tunnelis ning sellega seotud rajatistes ja veeremis. Haloon-1211 kasutamine: - lennuki käsitulekustutites ja mootorite tuletõrje-püsiseadmetes, - lennukis meeskonnaruumide, mootorigondlite, pagasiruumide ja kuivruumide kaitseks, - tulekustutites, mis on vajalikud tuletõrjujate ohutuse tagamiseks kustutustööde algfaasis, - inimeste kaitseks mõeldud sõjaväe ja politsei tulekustutites. --------------------------------------------------