Nõukogu otsus,

17. mai 1999,

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega

(1999/437/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli (edaspidi "Schengeni protokoll"), eriti selle artiklit 2,

ning arvestades, et:

(1) 18. mail 1999 sõlmiti Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigiga Schengeni protokolli artikli 6 esimesel lõigul põhinev leping (edaspidi "leping"), mis käsitleb nende kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega;

(2) on vaja kehtestada lepingu teatavate sätete kohaldamise kord;

(3) lepinguga luuakse ühiskomitee, mis peab käsitlema kõiki neid Euroopa Liidu sätete kohaldamise ja edasiarendamisega seotud küsimusi, mida Island ja Norra on kohustunud rakendama ja kohaldama vastavalt lepingu artiklile 2;

(4) Euroopa Liit peab kindlaks määrama valdkonnad, milles Liidu olemasolevaid sätteid arendatakse edasi lepingus sätestatud korras, eeskätt ühiskomitee aruteludega;

(5) igasuguseid muudatusi nende valdkondade loetelus võib nõukogu teha samal õiguslikul alusel kui on käesoleva otsuse alus;

(6) lepingus sätestatud korra kohaldamine ei piira Euroopa Majanduspiirkonna lepingut ega ühtki muud lepingut Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahel või nende riikidega Euroopa Liidu lepingu artiklite 24 ja 38 alusel sõlmitud lepinguid;

(7) käesolev otsus ei piira Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli ega Schengeni protokolli teiste sätete kohaldamist või tõlgendamist;

(8) nõukogus tuleks sätestada konsulteerimismenetlus, et nõukogu liikmed jõuaksid ühisele seisukohale enne kõigi lepingu lõpetamist või pikendamist käsitlevate otsuste tegemist ühiskomitees,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

18. mail 1999. aastal Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingus (edaspidi "leping") ettenähtud korda nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega kohaldatakse nende sätete edasiarendamise ettepanekute ja algatuste suhtes, mille puhul on vastavalt Schengeni protokollile võimalik tihedam koostöö ja mis kuuluvad ühte järgmistest valdkondadest.

A. Sisepiiridel kontrolli kaotada otsustanud riikide välispiire ületavad isikud, kaasa arvatud eeskirjad ja kord, mida riigid peavad järgima välispiiridel isikukontrolli tegemisel, piirialade seires ja piirikontrolli eest vastutavate teenistuste koostöös.

B. Lühiajalised viisad, eeskätt ühtse viisavormi eeskirjad, nimekiri riikidest, mille kodanikel peab asjaomastes riikides olema viisa, ja riikidest, mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud, ühtsete viisade andmise kord ja tingimused ning koostöö ja konsulteerimine viisasid andvate teenistuste vahel.

C. Kolmandate riikide kodanike vaba liikumine maksimaalselt kolme kuu kestel nende riikide territooriumil, kes on otsustanud oma sisepiiridel kontrolli kaotada, ja nende isikute väljasaatmine, kui nad viibivad seal ebaseaduslikult.

D. Riikidevaheliste vaidluste lahendamine juhtudel, kui üks riik on andnud või kavatseb anda elamisloa välismaalasele, kellest teine riik on teatanud kui sissesõidukeeluga isikust.

E. Edasitoimetamise ja ebaseadusliku sisserände korraldamise eest vastutavate isikute suhtes kohaldatavad karistused.

F. Punktides A ja B nimetatud teenistuste vahel vahetatavate isikuandmete kaitse.

G. Schengeni infosüsteem (SIS), kaasa arvatud asjakohased sätted, mis käsitlevad andmete kaitset ja turvalisust, SISi siseriiklike osade tööd ja teabevahetust nende siseriiklike osade vahel (SIRENE süsteem) ning SISis väljasaatmiseks tagaotsitavate isikute kohta tehtud märgete mõju.

H. Kõik kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva Schengeni lepingu 19. juuni 1990. aasta rakenduskonventsiooni artiklitel 39—43, 46, 47, 73 ja 126—130 põhinevad politseikoostöö vormid, nagu neid kohaldati kõnealuste liikmesriikide vahel Amsterdami lepingu jõustumise ajal.

I. Punktis H nimetatud 1990. aasta konventsiooni artiklid 48—63 ja 65—69, mis kirjeldavad õigusalase koostöö korda kriminaalasjades, nagu seda kohaldati kõnealuste liikmesriikide vahel Amsterdami lepingu jõustumise ajal.

Artikkel 2

Kui liikmesriik või komisjon esitab nõukogule algatuse või ettepaneku, mida ta loeb kuuluvaks mõnda artiklis 1 käsitletud valdkonda, tuleb sellele esitatavas tekstis osutada.

Artikkel 3

Liikmesriigi või komisjoni taotluse põhjal kutsub eesistujariik kokku liikmesriikide alaliste esindajate komitee istungi arutlema selle üle, kas algatus või ettepanek kuulub artiklis 1 käsitletud valdkondadesse.

Artikkel 4

1. Nõukogus vastuvõetavad õigusaktid, mis kujutavad endast nende sätete edasiarendust, mille puhul vastavalt Schengeni protokollile on võimalik tihedam koostöö ja mis kuuluvad ühte artiklis 1 käsitletud valdkondadest, peavad sisaldama vastavasisulist viidet.

2. Iga lõikes 1 nimetatud õigusakti avaldamine Euroopa Ühenduste Teatajas peab sisaldama viidet, mis kinnitab, et see kuulub valdkonda, mille puhul vastavalt Schengeni protokollile on võimalik tihedam koostöö.

Artikkel 5

Enne, kui nõukogu liikmeid esindavad delegatsioonid osalevad lepinguga loodud ühiskomitee otsuses vastavalt lepingu artikli 8 lõikele 4 või artiklile 11, kohtuvad nad nõukogus, et teha kindlaks, kas saab vastu võtta ühisseisukohta.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 17. mai 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Fischer

--------------------------------------------------