Nõukogu otsus,

31. detsember 1998,

millega võetakse vastu majandus- ja rahanduskomitee põhikiri

(1999/8/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 153,

võttes arvesse komisjoni arvamust

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 109c lõike 2 kohaselt luuakse majandus- ja rahanduskomitee kolmanda etapi alguses;

21. detsembril 1998 võttis nõukogu vastu otsuse majandus- ja rahanduskomitee koosseisu kohta; [1]

meenutades, et 16. juunil 1997 võttis Euroopa Ülemkogu vastu resolutsiooni vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis; [2]

meenutades, et 13. detsembril 1997 võttis Euroopa Ülemkogu vastu resolutsiooni majanduspoliitika kooskõlastamise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis ning asutamislepingu artiklite 109 ja 109b kohta; [3]

meenutades, et nimetatud resolutsioonides nähti majandus- ja rahanduskomiteele ette teatav roll;

seepärast tuleks vastu võtta majandus- ja rahanduskomitee põhikiri,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu majandus- ja rahanduskomitee põhikiri.

Põhikirja tekst on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 1999.

Brüssel, 31. detsember 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

R. Edlinger

[1] EÜT L 358, 31.12.1998, lk 109.

[2] EÜT C 236, 2.8.1997, lk 5.

[3] EÜT C 35, 2.2.1998, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMITEE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Majandus- ja rahanduskomitee täidab Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 109c lõigetes 2 ja 4 nimetatud ülesandeid.

Artikkel 2

Majandus- ja rahanduskomitee võib muu hulgas teha järgmist:

- anda konsultatsioone menetluse käigus, mille ajal tehakse otsuseid majandus- ja rahaliidu kolmanda etapi vahetuskursimehhanismi (ERM II) kohta,

- valmistada ette nõukogu ülevaated euro vahetuskursi arengust, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 151 kohaldamist,

- luua raamistiku nõukogu ja Euroopa Keskpanga dialoogi ettevalmistamiseks ja pidamiseks ministeeriumide, riikide keskpankade, komisjoni ja EKP kõrgemate ametnike tasandil.

Artikkel 3

Komitee liikmed ja asendusliikmed juhinduvad oma ülesannete täitmisel ühenduse üldistest huvidest.

Artikkel 4

Kui arvamused, aruanded ja teatised tuleb vastu võtta hääletuse teel, võetakse need vastu liikmete häälteenamusega. Igal komitee liikmel on üks hääl. Kui soovitus või arvamus esitatakse sellistes küsimustes, mille kohta nõukogu võib edaspidi otsuse teha, võivad keskpankade ja komisjoni liikmed osaleda kõikidel aruteludel, kuid mitte hääletusel. Komitee kannab ette ka arutelu käigus esitatud vähemuse seisukohad ja eriarvamused.

Artikkel 5

Komitee valib häälteenamusega oma liikmete hulgast kaheks aastaks presidendi. Kaheaastast ametiaega on võimalik pikendada. President valitakse nende liikmete hulgast, kes on riikide valitsuste kõrgemad ametnikud. President delegeerib oma hääleõiguse asendusliikmele.

Artikkel 6

Kui president ei saa oma kohustusi täita, asendab teda komitee asepresident, kes valitakse samade eeskirjade kohaselt.

Artikkel 7

Kui komitee ei otsusta teisiti, võivad asendusliikmed osaleda komitee koosolekutel. Asendusliikmed ei hääleta. Kui komitee ei otsusta teisiti, ei osale asendusliikmed aruteludes.

Komitee liige, kes ei saa komitee koosolekul osaleda, võib oma ülesanded delegeerida asendusliikmele. Ta võib oma ülesanded delegeerida ka mõnele teisele liikmele. Sellest tuleb enne koosolekut kirjalikult teatada presidendile ja sekretärile. Erandlikel asjaoludel võib president lubada rakendada teistsugust korda.

Artikkel 8

Komitee võib konkreetsete küsimuste käsitlemise usaldada asendusliikmetele, allkomiteedele või töörühmadele. Sel juhul on eesistujaks komitee liige või asendusliige, kes on selleks nimetatud. Komitee liikmed ja asendusliikmed ning allkomiteed ja töörühmad võivad pöörduda abi saamiseks ekspertide poole.

Artikkel 9

Komitee tuleb kokku kas presidendi omal algatusel või nõukogu, komisjoni või vähemalt kahe komiteeliikme taotlusel.

Artikkel 10

Üldjuhul esindab komiteed president; komitee võib volitada eelkõige presidenti andma aru aruteludest ning esitama suulisi tähelepanekuid komitee ettevalmistatud arvamuste ja teatiste kohta. Komitee president vastutab komitee suhete hoidmise eest Euroopa Parlamendiga.

Artikkel 11

Komitee arutelud on konfidentsiaalsed. Sama kehtib ka komitee asendusliikmete, allkomiteede ja töörühmade puhul.

Artikkel 12

Komiteed abistab sekretariaat sekretäri juhtimisel. Komisjon annab komitee käsutusse sekretäri ja sekretariaadi töötajad. Komisjon nimetab sekretäri pärast komiteega konsulteerimist. Sekretär ja tema töötajad lähtuvad komiteelt saadud ülesannete täitmisel komitee juhistest.

Komitee kulud kirjendatakse komisjoni kulude kalkulatsiooni.

Artikkel 13

Komitee võtab vastu oma töökorra.

--------------------------------------------------