Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta

Euroopa Liidu Teataja L 330 , 05/12/1998 Lk 0032 - 0054
CS.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
ET.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
HU.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
LT.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
LV.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
MT.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
PL.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
SK.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112
SL.ES Peatükk 15 Köide 04 Lk 90 - 112

Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ,

3. november 1998,

olmevee kvaliteedi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 130s lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust, [3]

toimides artiklis 189c ettenähtud menetluse kohaselt [4] ning arvestades, et:

(1) olmevett käsitlevat nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivi 80/778/EMÜ [5] on tarvis kohandada teaduse ja tehnika arenguga; kõnealuse direktiivi kohaldamisel saadud kogemus näitab, et liikmesriikidele on tarvis luua nõuetekohaselt paindlik ja läbipaistev õigusraamistik standardite mittetäitmise juhtudeks; lisaks tuleks see direktiiv uuesti läbi vaadata Euroopa Liidu lepingut ning eelkõige subsidiaarsusprintsiipi silmas pidades;

(2) vastavalt asutamislepingu artiklile 3b, millega nähakse ette, et ühenduse meetmed ei lähe kaugemale, kui on vajalik asutamislepingu eesmärkide saavutamiseks, on tarvis direktiivi 80/778/EMÜ muuta, et keskenduda peamiste kvaliteedi- ja terviseparameetrite vastavusele ning jätta liikmesriikidele vabadus lisada muid parameetreid oma äranägemisel;

(3) subsidiaarsusprintsiibi kohaselt peavad ühenduse meetmed toetama ja täiendama liikmesriikide pädevate asutuste tegevust;

(4) subsidiaarsusprintsiibi kohaselt nõuavad liidu piirkondade vahelised looduslikud ja sotsiaalmajanduslikud erinevused enamiku seire ja analüüsiga seotud otsuste ning mittetäitmise puhul võetavate meetmete võtmist kohalikul, piirkondlikul või siseriiklikul tasandil, kuivõrd nimetatud erinevused ei takista käesoleva direktiiviga ette nähtud õigusraamistiku loomist;

(5) vajalikud on ühenduse standardid olmevee oluliste ja preventiivsete tervisekaitsega seotud kvaliteediparameetrite osas, kui soovitakse teiste ühenduse meetmetega seostatuna taotletavad minimaalsed keskkonnakvaliteedi eesmärgid püstitada selliselt, et olmevett kaitstaks ning parendataks;

(6) pidades silmas olmevee kvaliteedi olulisust inimese tervise jaoks on tarvis ühenduse tasandil ette näha peamised kvaliteedistandardid, millele nimetatud vesi peab vastama;

(7) selle hulka on tarvis arvata toiduainetetööstuses kasutatav vesi, kui ei ole tõendatud, et kõnealune vesi ei mõjuta lõpptoote tervislikkust;

(8) võimaldamaks veevarustuse-ettevõtjatel täita joogivee kvaliteedistandardeid tuleks kohaldada nõuetekohaseid veekaitsemeetmeid, et tagada pinna- ja põhjavee puhtana hoidmine; sama eesmärki on võimalik saavutada sobilike veepuhastusmeetmete abil, mida rakendatakse enne veevarustuse toimumist;

(9) Euroopa veepoliitika ühtsus eeldab, et aja jooksul võetakse vastu sobilik veealane raamdirektiiv;

(10) käesoleva direktiivi rakendusalast on tarvis välja jätta looduslikud mineraalveed ja raviotstarbelised veed, kuna seda liiki vee osas on kehtestatud erieeskirjad;

(11) meetmeid on vaja kõikide parameetrite osas, mis seonduvad otseselt tervisega, ning muude parameetrite osas, kui kvaliteet on halvenenud; lisaks tuleks kõnealused meetmed viia hoolikalt kooskõlla taimekaitsevahendite turuleviimist käsitleva nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ [6] ning biotsiidide turuleviimist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ [7] rakendamisega;

(12) kogu ühenduses laialdaselt kasutatavate ainete osas on vaja individuaalsed parameetrite väärtused sätestada piisavalt rangel tasemel, et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamine;

(13) parameetrite väärtus põhineb olemasolevatel teaduslikel andmetel ning arvesse on võetud ka ettevaatuse printsiipi; kõnealused väärtused on valitud tagamaks, et olmevett oleks võimalik turvaliselt kasutada kogu elu, ning need esindavad seega tervisekaitse kõrget taset;

(14) tuleks saavutada tasakaal nii mikrobioloogiliste kui keemiliste ohtude vältimises; sel eesmärgil ning parameetrite väärtuste edaspidist muutmist silmas pidades tuleks olmevee suhtes kohaldatavate parameetrite väärtuse kehtestamisel tugineda tervisekaitsenõuetele ning riskianalüüsi meetodile;

(15) hetkel ei ole piisavalt tõendeid, mille alusel määrata ühenduse tasandil kindlaks sisesekretsiooni häirivate kemikaalide parameetrite väärtusi, ehkki mure tervistkahjustavate ainete võimaliku mõju pärast inimestele ja metsloomadele üha kasvab;

(16) eelkõige I lisa standardid põhinevad üldjuhul Maailma Tervishoiuorganisatsiooni "Joogivee kvaliteedi juhistel" ning komisjoni teaduskomitee hinnangul, et tuleks uurida keemiliste ühendite toksilisust ja ökotoksilisust;

(17) liikmesriigid peavad kehtestama teiste I lisas nimetamata lisaparameetrite väärtused, kui see on vajalik inimeste tervise kaitseks nende territooriumil;

(18) liikmesriigid võivad määrata muude I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused, kui seda peetakse olmevee tootmise, jaotamise ja kontrollimise kvaliteedi tagamiseks vajalikuks;

(19) kui liikmesriik leiab, et vaja on vastu võtta I lisa A ja B osas sätestatuist rangemad standardid või standardid I lisas nimetamata täiendavate parameetrite osas, mis on aga vajalikud inimeste tervise kaitseks, peavad nad komisjoni neist standarditest teavitama;

(20) rangemate kaitsemeetmete kehtestamisel peavad liikmesriigid austama asutamislepingu põhimõtteid, nagu neid tõlgendab Euroopa Kohus;

(21) parameetrite väärtused peavad olema täidetud kohas, kus olmevesi asjassepuutuvale kasutajale kättesaadavaks tehakse;

(22) olmevee kvaliteeti võib mõjutada elamusisene jaotussüsteem; lisaks ollakse seisukohal, et koduse jaotussüsteemi ega selle hooldamise eest ei vastuta liikmesriigid;

(23) iga liikmesriik peaks looma seireprogrammid, et jälgida olmevee vastavust käesoleva direktiivi nõuetele; kõnealused seireprogrammid peaksid vastama kohalikele vajadustele ning käesoleva direktiiviga ettenähtud minimaalsetele seirenõuetele;

(24) olmevee kvaliteedi analüüsimiseks kasutatavad meetodid peaksid olema sellised, et tagada saadud tulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus;

(25) käesoleva direktiiviga kehtestatud standarditele mittevastavuse korral peaks asjassepuutuv liikmesriik välja uurima põhjuse ning võtma niipea kui võimalik vajalikke parandusmeetmeid, et vee kvaliteet taastada;

(26) oluline on vältida inimeste tervise võimalikku kahjustamist saastatud vee poolt; kõnealuse veega varustamine tuleks keelata või selle kasutamist piirata;

(27) indikaatorfunktsiooniga parameetrile mittevastavuse korral peab asjassepuutuv liikmesriik kaaluma, kas mittevastavus kujutab ohtu inimeste tervisele; ta peaks võtma parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks, kui see on inimeste tervise kaitsmiseks vajalik;

(28) kui olmevee kvaliteedi taastamiseks on vajalikud sellised parandusmeetmed, eelistatakse vastavalt asutamislepingu artikli 130r lõikele 2 meetmeid, mis likvideerivad probleemi põhjuse;

(29) liikmesriikidel tuleks lubada teatud tingimustel käesolevast direktiivist erandeid teha; lisaks on vaja ette näha sobilik raamistik kõnealuste erandite tegemiseks, tingimusel, et need ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning asjassepuutuva piirkonna olmeveevarustust ei ole muul viisil võimalik mõistlike vahenditega korraldada;

(30) kuna olmevee töötlemine või jaotamine võib hõlmata teatavate ainete või materjalide kasutamist, on tarvis norme, mis reguleeriksid nende kasutamist, et vältida võimalikku kahjulikku mõju inimeste tervisele;

(31) teaduse ja tehnika areng võib kaasa tuua vajaduse II ja III lisas sätestatud tehnilisi nõudeid kiiresti kohandada; lisaks on vaja selleks vajalike meetmete kohaldamise soodustamiseks ette näha protseduur, mida kasutades saaks ühendus kõnealuseid kohandusi vastu võtta liikmesriikide esindajatest koosneva komisjoni abiga;

(32) tarbijaid tuleks tõeselt ja nõuetekohaselt teavitada olmevee kvaliteedist, liikmesriikide tehtud eranditest ning pädevate asutuste võetud parandusmeetmetest; lisaks tuleks arvesse võtta komisjoni tehnilisi ja ka statistilisi vajadusi ning isiku õigust saada tõest teavet olmevee kvaliteedi kohta;

(33) erandjuhtudel ning geograafiliselt määratletud piirkondades võib olla tarvis võimaldada liikmesriikidele teatavate käesoleva direktiivi sätete täitmiseks pikem tähtaeg;

(34) käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisas nimetatud siseriiklikku õigusse ülevõtmise või kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesolev direktiiv käsitleb olmevett.

2. Käesoleva direktiivi eesmärk on kaitsta inimeste tervist olmevee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades olmevee tervislikkus ja puhtus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. olmevesi –

a) kogu vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muudeks olmeotstarveteks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites;

b) kogu vesi, mida mistahes toiduainetetööstuse ettevõtja kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädevad siseriiklikud asutused on veendunud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada valmis toiduainete tervislikkust;

2. elamu jaotussüsteem — torustik, tarvikud ja seadmed, mis paigaldatakse üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavate kraanide vahele ning jaotusvõrk, kuid üksnes juhul kui need ei kuulu vee-ettevõtja vastutusalasse, kes tegutseb vee-ettevõtjana vastavalt asjaomastele siseriiklikele õigusaktidele.

Artikkel 3

Erandid

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) looduslike mineraalvete suhtes, mis on siseriiklike asutuste poolt sellistena tunnustatud vastavalt nõukogu 15. juuli 1980. aasta direktiivile 80/777/EMÜ, mis käsitleb looduslike mineraalvete kasutuse ja turustusega seonduvate seaduste ühtlustamist liikmesriikides; [8]

b) vee suhtes, mis on ravim ravimitega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamist käsitleva nõukogu 26. jaanuari 1965. aasta direktiivi 65/65/EMÜ tähenduses. [9]

2. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta:

a) vee, mis on ette nähtud üksnes otstarbeks, mille puhul pädevad asutused on veendunud, et vee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta;

b) olmevee, mis pärineb isiklikust veevarustusest jõudlusega keskmiselt kuni 10 m3 ööpäevas või mida kasutab kuni 50 inimest, välja arvatud juhul, kui selle veega varustamine toimub kommerts- või avalik-õigusliku tegevuse raames.

3. Liikmesriigid, kes on kasutanud lõike 2 punktis b nimetatud erandeid, tagavad asjassepuutuva elanikkonna teavitamise kõnealusest faktist ning mistahes meetmetest, mida on võimalik võtta inimeste tervise kaitseks olmevee mistahes viisil saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Lisaks antakse asjassepuutuvale elanikkonnale viivitamata asjakohast nõu, kui kõnealuse vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimeste tervisele.

Artikkel 4

Üldkohustused

1. Olenemata muudest ühenduse sätetest tulenevatest kohustustest võtavad liikmesriigid meetmeid, mis on vajalikud olmevee tervislikkuse ja puhtuse tagamiseks. Käesoleva direktiivi miinimumnõuete kohaldamisel käsitatakse olmevett tervisliku ja puhtana, kui see:

a) ei sisalda mikroorganisme ja parasiite ega mistahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele, ja

b) vastab I lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele;

ja kui liikmesriigid võtavad vastavalt artiklite 5—8 ja artikli 10 asjaomastele sätetele ning kooskõlas asutamislepinguga mistahes muid meetmeid, et tagada olmevee vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi rakendamiseks võetavad meetmed ei tooks otseselt ega kaudselt kaasa olmevee praeguse kvaliteedi halvenemist, kuivõrd see on inimeste tervise kaitse seisukohast oluline, ega ka joogivee valmistamiseks kasutatavate vete saastatuse mistahes viisil suurenemist.

Artikkel 5

Kvaliteedistandardid

1. Liikmesriigid kehtestavad olmevee osas kohaldatavate I lisas sätestatud parameetrite väärtused.

2. Lõike 1 alusel sätestatud väärtused ei tohi olla leebemad, kui on ette nähtud I lisaga. I lisa C osas sätestatud parameetrite osas on tarvis väärtused kindlaks määrata üksnes seire eesmärgil ning artikliga 8 ettenähtud kohustuste täitmiseks.

3. Liikmesriik kehtestab I lisas nimetamata täiendavate parameetrite väärtused, kui seda nõuab inimeste tervise kaitse tema territooriumil või selle osas. Kehtestatud väärtused peavad vastama vähemalt artikli 4 lõike 1 punkti a tingimustele.

Artikkel 6

Vastavuskoht

1. Artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtused peavad olema täidetud:

a) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimtarbimiseks kasutatavatest kraanidest;

b) paakautost antava vee puhul kohas, kus see paakautost väljub;

c) müügiks mõeldud pudelitesse või mahutitesse pandud vee puhul kohas, kus vesi pudelitesse või mahutitesse pannakse;

d) toiduainetetööstuse ettevõttes kasutatava vee puhul kohas, kus ettevõttes vett kasutatakse.

2. Lõike 1 punkti a alla kuuluva vee puhul loetakse, et liikmesriigid on oma käesolevast artiklist ning artiklist 4 ja artikli 8 lõikest 2 tulenevad kohustused täitnud, kui on võimalik tõendada, et mittevastavus artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele on tingitud elamu jaotusvõrgust või selle hooldusest, välja arvatud ruumides ja rajatistes, kus vett pakutakse avalikkusele, nagu koolid, haiglad ja restoranid.

3. Kui kohaldatakse lõiget 2 ning on oht, et lõike 1 punkti a alla kuuluv vesi võib mitte vastata artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele, tagavad liikmesriigid sellest hoolimata, et:

a) võetakse nõuetekohased meetmed parameetrite väärtustele mittevastavuse ohu vähendamiseks, näiteks vara omanike nõustamine võimalike parandusmeetmete alal, mida nad võivad võtta, või

võetakse muid meetmeid, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et vee omaduste iseloomu enne selle jaotusse suunamist muuta, vähendades või likvideerides seeläbi ohu, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta;

b) asjassepuutuvaid tarbijaid teavitatakse ja nõustatakse kõikide võimalike täiendavate parandusmeetmete alal, mida nad peaksid võtma.

Artikkel 7

Järelevalve

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada olmevee kvaliteedi korrapärane järelevalve, kontrollimaks, et tarbijatele kättesaadav vesi vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning eelkõige artikli 5 alusel kindlaksmääratud parameetrite väärtustele. Proove tuleks võtta sellisel viisil, et need esindaksid tarbitava vee kvaliteeti kogu aasta lõikes. Lisaks võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kui olmevee valmistamise või jaotamise osaks on desinfitseerimine, kontrollitakse desinfitseerimise tõhusust ning võimalikku desinfitseerimise kõrvalsaadustest tulenev saaste hoitakse nii madalal kui võimalik, ilma et see desinfitseerimist kahjustaks.

2. Lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmiseks näevad pädevad asutused ette järelevalveprogrammid igasuguse olmevee jaoks. Need järelevalveprogrammid peavad vastama II lisas sätestatud miinimumtingimustele.

3. Proovivõtukohad määravad kindlaks pädevad asutused ning need peavad vastama II lisas sätestatud asjaomastele tingimustele.

4. Artiklis 12 sätestatud korras võib koostada ühenduse juhised käesoleva artikliga ettenähtud järelevalve kohta.

5. a) Liikmesriigid peavad järgima III lisas sätestatud parameetrite analüüsi spetsifikatsioone.

b) Kasutada võib III lisa 1. osas nimetamata meetodeid, kui on võimalik tõendada, et saadud tulemused on vähemalt sama usaldusväärsed, kui saadakse ettenähtud meetoditega. Alternatiivseid meetodeid kasutavad liikmesriigid annavad komisjonile kogu vajaliku teabe kõnealuste meetodite ja nende samaväärsuse kohta.

c) III lisa 2. ja 3. osas loetletud parameetrite osas võib kasutada mistahes meetodit, kui see vastab käesolevaga ettenähtud nõuetele.

6. Liikmesriigid tagavad, et iga juhtumi puhul eraldi teostatakse täiendavat järelevalvet ainete ja mikroorganismide üle, mille osas ei ole parameetri väärtust artikli 5 alusel kindlaks määratud, kui on alust arvata, et neid võib olla sellistes kogustes või sellisel arvul, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.

Artikkel 8

Parandusmeetmed ja kasutuspiirangud

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele mittevastavust uuritakse viivitamata, et teha kindlaks selle põhjus.

2. Kui artikli 4 lõikega 1 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetud meetmetest hoolimata ei vasta olmevesi artikli 5 alusel kehtestatud parameetrite väärtustele ning kui artikli 6 lõikest 2 ei tulene teisiti, tagavad asjassepuutuvad liikmesriigid, et niipea kui võimalik võetakse vajalikud parandusmeetmed selle kvaliteedi taastamiseks ning korraldavad eelisjärjekorras nende ellurakendamise, pidades muu hulgas silmas asjassepuutuva parameetri väärtuse ületamise määra ning potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.

3. Olenemata sellest, kas parameetrite väärtustele mittevastavust on esinenud või mitte, tagavad liikmesriigid, et inimeste tervisele potentsiaalselt ohtliku olmevee tarbimiseks andmine keelatakse või selle kasutamist piiratakse või võetakse mistahes muid selliseid meetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise kaitseks. Kõnealustel juhtudel teavitatakse tarbijaid sellest viivitamata ning antakse neile vajalikku nõu.

4. Pädevad asutused või muud asjaomased organid otsustavad, milliseid meetmeid lõike 3 alusel võtta, pidades silmas võimalikke katkestamisest või piiramisest tulenevaid ohte inimeste tervisele.

5. Liikmesriigid võivad kehtestada juhised, et aidata pädevatel asutustel vastavalt lõikele 4 nende kohustusi täita.

6. Parameetrite väärtustele või I lisa C osas sätestatud spetsifikatsioonidele mittevastavuse korral kaaluvad liikmesriigid, kas mittevastavus kujutab ohtu inimeste tervisele. Nad võtavad parandusmeetmeid veekvaliteedi taastamiseks, kui see on inimeste tervise kaitsmiseks vajalik.

7. Liikmesriigid tagavad, et parandusmeetmete võtmisel teavitatakse tarbijaid, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused leiavad parameetrite väärtustele mittevastavuse olevat väga väikese.

Artikkel 9

Erandid

1. Liikmesriigid võivad ette näha erandeid I lisa B osas sätestatud või artikli 5 lõike 3 alusel kehtestatud parameetrite väärtustest kuni nende poolt kindlaksmääratava väärtuseni, tingimusel, et ükski kõrvalekalle ei kujuta potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning olmeveevarustust asjassepuutuvas piirkonnas ei ole muude mõistlike abinõudega võimalik säilitada. Kõrvalekalded on piiratud nii lühikese ajaga kui võimalik ning ei tohi ületada kolme aastat, mille lõppedes viiakse läbi ülevaatus, et teha kindlaks, kas saavutatud on piisavat edu. Kui liikmesriik kavatseb teha teise erandi, edastab ta ülevaatuse tulemused koos teise erandi tegemise otsuse põhjendustega komisjonile. Teise erandi kehtivus ei tohi ületada kolme aastat.

2. Erandlike asjaolude korral võib liikmesriik taotleda komisjonilt kolmandat erandit, mille kehtivus ei ületa kolme aastat. Komisjon teeb iga kõnealuse taotluse kohta otsuse kolme kuu jooksul.

3. Mistahes erandites, mida lõigete 1 või 2 alusel tehakse, märgitakse järgmised andmed:

a) erandi põhjus;

b) asjassepuutuv parameeter, eelnevad asjaomased järelevalvetulemused ning erandiga lubatav maksimaalne lubatud väärtus;

c) geograafiline piirkond, ööpäevas tarbimiseks antava vee kogus, asjassepuutuva elanikkonna arv ning kas mõjutatud on mõni asjassepuutuv toiduainetetööstuse ettevõte;

d) asjakohane järelevalveskeem, vajadusel tihedama järelevalvesagedusega;

e) vajalike parandusmeetmete kava lühikokkuvõte, sealhulgas tööde ajakava ja maksumuse prognoos ning sätted ülevaatuse kohta;

f) erandi vajalik kehtivusaeg.

4. Kui pädevad asutused leiavad, et parameetrite väärtusele mittevastavus on väga väike ning artikli 8 lõike 2 alusel võetavatest meetmetest piisab probleemi lahendamiseks 30 päeva jooksul, ei ole tarvis lõike 3 nõudeid kohaldada.

Sel juhul määravad pädevad asutused või muud asjaomased organid kindlaks üksnes asjassepuutuva parameetri maksimumväärtuse ning probleemi lahendamiseks võimaldatava aja.

5. Lõikele 4 ei tohi enam tugineda, kui konkreetse veevarustuse mittevastavus ühe parameetri väärtusele on väldanud viimase 12 kuu jooksul kokku rohkem kui 30 päeva.

6. Iga liikmesriik, kes tugineb käesolevas artiklis sätestatud eranditele, tagab, et mistahes kõnealusest erandist mõjutatud elanikkonda kiiresti nõuetekohasel viisil erandist ja selle tingimustest teavitatakse. Lisaks tagab liikmesriik vajadusel nende konkreetsete elanikkonna gruppide nõustamise, kellele erand võib olla eriti ohtlik.

Nimetatud kohustused ei kehti lõikes 4 kirjeldatud olukorras, kui pädevad asutused ei otsusta teisiti.

7. Välja arvatud lõike 4 alusel tehtud erandite puhul teeb liikmesriik komisjonile kahe kuu jooksul teatavaks mistahes erandi, sealhulgas lõikes 3 sätestatud andmed, kui see hõlmab konkreetset veevarustust, mille keskmine kasutusmaht on vähemalt 1000 m3 ööpäevas või mis teenindab vähemalt 5000 inimest.

8. Käesolevat artiklit ei kohaldata olmevee suhtes, mis on ette nähtud pudelites või mahutites müümiseks.

Artikkel 10

Töötlemise, seadmete ja materjalide kvaliteedi tagamine

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ükski aine ega materjal olmevee valmistamiseks või jaotamiseks kasutatavates uutes rajatistes või kõnealuste ainete või materjalidega seotud uutes rajatistes seonduvaid lisandeid ei jääks olmevette suuremas kontsentratsioonis, kui on vajalik nende kasutamiseks ning need ei vähendaks käesoleva direktiiviga ettenähtud inimeste tervise kaitset otseselt ega kaudselt; nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivi 89/106/EMÜ (ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) [10] artiklile 3 ja artikli 4 lõikele 1 vastav tõlgendusdokument ja tehnilised spetsifikatsioonid peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

Artikkel 11

Lisade läbivaatamine

1. Vähemalt iga viie aasta järel vaatab komisjon I lisa läbi, pidades silmas teaduse ja tehnika arengut, ning teeb vajadusel muudatusettepanekud asutamislepingu artikliga 189c ettenähtud menetluse kohaselt.

2. Vähemalt iga viie aasta järel kohandab komisjon II ja III lisa teaduse ja tehnika arenguga. Vajalikud muudatused võetakse vastu artiklis 12 ettenähtud menetluse kohaselt.

Artikkel 12

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

2. Komisjoni esindaja edastab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjon võtab meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata. Kui aga need meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas, teeb komisjon need viivitamata teatavaks nõukogule. Sel juhul:

a) lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi kolme kuu võrra alates kõnealusest teatamisest;

b) võib nõukogu punktis a sätestatud tähtaja jooksul teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

Artikkel 13

Teave ja aruandlus

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et tarbijatele on kättesaadav nõuetekohane ning ajakohane teave olmevee kvaliteedi kohta.

2. Olenemata nõukogu 7. juuni 1990. aasta direktiivist 90/313/EMÜ, mis käsitleb vaba juurdepääsu keskkonnateabele, [11] avaldab iga liikmesriik iga kolme aasta järel aruande olmevee kvaliteedi kohta, et tarbijaid teavitada. Esimene aruanne hõlmab aastaid 2002, 2003 ja 2004. Iga aruanne sisaldab vähemalt kõiki üksikuid veevarustusi, mille keskmine päevane maht on üle 1000 m3 või mis teenindavad vähemalt 5000 inimest ning hõlmab kolme kalendriaastat ja see avaldatakse ühe kalendriaasta jooksul alates aruandlusperioodi lõppemisest.

3. Liikmesriigid saadavad oma aruanded komisjonile kahe kuu jooksul alates nende avaldamisest.

4. Lõikes 2 sätestatud aruannete vorm ja minimaalne teave määratakse kindlaks, võttes eelkõige arvesse artikli 3 lõikes 2, artikli 5 lõigetes 2 ja 3, artikli 7 lõikes 2, artiklis 8, artikli 9 lõigetes 6 ja 7 ning artikli 15 lõikes 1 nimetatud meetmeid ning vajadusel muudetakse seda artikliga 12 ettenähtud korras.

5. Komisjon vaatab liikmesriikide aruanded läbi ning avaldab iga kolme aasta järel kokkuvõtva aruande olmevee kvaliteedi kohta ühenduses. Kõnealune aruanne avaldatakse üheksa kuu jooksul alates liikmesriikide aruannete kättesaamisest.

6. Koos esimese käesolevast direktiivist tuleneva aruandega, nagu on märgitud lõikes 2, esitavad liikmesriigid ka komisjonile edastatava aruande meetmete kohta, mida nad on võtnud või kavatsevad võtta oma artikli 6 lõikest 3 ja I lisa B osa 10. märkusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Komisjon teeb vajadusel ettepaneku artiklis 12 sätestatud korras nimetatud aruande vormi kohta.

Artikkel 14

Nõuete täitmise tähtaeg

Liikmesriigid võtavad olmevee kvaliteedi käesolevale direktiivile vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed viie aasta jooksul alates selle jõustumisest, ilma et see mõjutaks I lisa B osa 2., 4. ja 10. märkuse kohaldamist.

Artikkel 15

Erandlikud asjaolud

1. Liikmesriik võib erandlike asjaolude korral ning geograafiliselt määratletud piirkondade osas esitada komisjonile eritaotluse pikema kui artiklis 14 sätestatud tähtaja kohta. Lisatähtaeg ei tohi ületada kolme aastat, mille möödudes teostatakse ülevaatus ning edastatakse see komisjonile, kes võib ülevaatusest lähtudes lubada teise kuni kolmeaastase lisatähtaja. Käesolevat sätet ei kohaldata olmevee suhtes, mida pakutakse müügiks pudelites või mahutites.

2. Igas sellises taotluses, mis peab olema põhjendatud, märgitakse ettetulnud raskused ning lisatakse vähemalt kogu artikli 9 lõikes 3 sätestatud teave.

3. Komisjon vaatab selle taotluse läbi artiklis 12 sätestatud korras.

4. Iga käesolevale artiklile tuginev liikmesriik tagab, et taotlusest mõjutatud elanikkonda taotluse tulemusest viivitamata nõuetekohasel viisil teavitatakse. Lisaks tagab see liikmesriik vajadusel nende konkreetsete elanikkonna gruppide nõustamise, kellele taotlus võib olla eriti ohtlik.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

1. Viie aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast tunnistatakse kehtetuks direktiiv 80/778/EMÜ. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, ei mõjuta kehtetukstunnistamine liikmesriikide kohustusi seoses IV lisas märgitud siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

2. Niipea, kui liikmesriik on jõustanud käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning võtnud artikliga 14 ettenähtud meetmed, kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis olmevee suhtes käesolevat direktiivi, mitte direktiivi 80/778/EMÜ.

Artikkel 17

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viited käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 19

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. november 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Prammer

[1] EÜT C 131, 30.5.1995, lk 5, jaEÜT C 213, 15.7.1997, lk 8.

[2] EÜT C 82, 19.3.1996, lk 64.

[3] EÜT C 100, 2.4.1996, lk 134.

[4] Euroopa Parlamendi 12. detsembri 1996. aasta arvamus (EÜT C 20, 20.1.1997, lk 133), nõukogu 19. detsembri 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 91, 26.3.1998, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 13. mai 1998. aasta otsus (EÜT C 167, 1.6.1998, lk 92).

[5] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 96/68/EÜ (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 25).

[7] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

[8] EÜT L 229, 30.8.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/70/EÜ (EÜT L 299, 23.11.1996, lk 26).

[9] EÜT 22, 9.2.1965, lk 369. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/39/EMÜ (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 22).

[10] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

[11] EÜT L 158, 23.6.1990, lk 56.

--------------------------------------------------

I LISA

PARAMEETRID JA PARAMEETRITE VÄÄRTUSED

A OSA

Mikrobioloogilised parameetrid

Parameeter | Parameetri väärtus (arv/100 ml) |

Escherichia coli (E. coli) | 0 |

Enterokokid | 0 |

Pudelites või mahutites müügiks pakutavale veele kehtib järgmine:

Parameeter | Parameetri väärtus |

Escherichia coli (E. coli) | 0/250 ml |

Enterokokid | 0/250 ml |

Pseudomonas aeruginosa | 0/250 ml |

Kolooniate arv 22 °C juures | 100/ml |

Kolooniate arv 37 °C juures | 20/ml |

B OSA

Keemilised parameetrid

Parameeter | Parameetri väärtus | Ühik | Märkused |

Akrüülamiid | 0,10 | μg/l | Märkus 1 |

Antimon | 5,0 | μg/l | |

Arseen | 10 | μg/l | |

Benseen* | 1,0 | μg/l | |

Benso(a)püreen | 0,010 | μg/l | |

Boor | 1,0 | mg/l | |

Bromaat | 10 | μg/l | Märkus 2 |

Kaadmium | 5,0 | μg/l | |

Kroom | 50 | μg/l | |

Vask | 2,0 | mg/l | Märkus 3 |

Tsüaniid | 50 | μg/l | |

1,2-dikloroetaan | 3,0 | μg/l | |

Epiklorohüdriin | 0,10 | μg/l | Märkus 1 |

Fluoriid | 1,5 | mg/l | |

Plii | 10 | μg/l | Märkused 3 ja 4 |

Elavhõbe | 1,0 | μg/l | |

Nikkel | 20 | μg/l | Märkus 3 |

Nitraat | 50 | mg/l | Märkus 5 |

Nitrit | 0,50 | mg/l | Märkus 5 |

Pestitsiidid | 0,10 | μg/l | Märkused 6 ja 7 |

Pestitsiidid — kokku | 0,50 | μg/l | Märkused 6 ja 8 |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | 0,10 | μg/l | Märgitud ühendite kontsentratsioonide summa; Märkus 9 |

Seleen | 10 | μg/l | |

Tertrakloroeteen ja trikloroeteen | 10 | μg/l | Märgitud parameetrite kontsentratsioonide summa |

Trihalometaanid — kokku | 100 | μg/l | Märgitud ühendite kontsentratsioonide summa; Märkus 10 |

Vinüülkloriid | 0,50 | μg/l | Märkus 1 |

Märkus 1:

Parameetri väärtus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna lähtudes maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.

Märkus 2:

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud väärtus tuleb saavutada hiljemalt 10 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Bromaadi parameetri väärtus alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 10 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 25 μg/l.

Märkus 3:

Väärtust kohaldatakse olmevee proovi suhtes, mis on nõuetekohase proovivõtumeetodiga [1] saadud kraani juurest ning võetud selliselt, et see esindaks tarbijate poolt manustatavat keskmist nädalakogust. Vajadusel tuleb proovivõtu ja järelevalvemeetodeid kohaldada ühtlustatud viisil, mis kehtestatakse vastavalt artikli 7 lõikele 4. Liikmesriigid peavad arvesse võtma maksimumtasemeid, mis võivad inimeste tervist kahjustada.

Märkus 4:

Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud vee puhul tuleb väärtus saavutada hiljemalt 15 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Plii parameetri väärtus alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 15 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 25 μg/l.

Liikmesriigid peavad parameetri väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikul ajavahemikul tagama, et võetakse kõik asjakohased meetmed plii kontsentratsiooni vähendamiseks olmevees niipalju kui võimalik.

Väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikke meetmeid rakendades peavad liikmesriigid järk-järgult andma eelistuse paikadele, kus plii kontsentratsioon olmevees on kõrgeim.

Märkus 5:

Liikmesriigid peavad tagama, et täidetud oleks nõue (nitraat)/50 + (nitrit)/3 ≤ 1, kus ümarsulud tähistavad nitraadi (NO3) ja nitriti (NO2) kontsentratsiooni mg/l, ning veepuhastusjaamast väljumisel oleks vee nitrititesisaldus 0,10 mg/l.

Märkus 6:

Pestitsiidid on:

- orgaanilised insektitsiidid,

- orgaanilised herbitsiidid,

- orgaanilised fungitsiidid,

- orgaanilised nematotsiidid,

- orgaanilised akaritsiidid,

- orgaanilised algitsiidid,

- orgaanilised rodentitsiidid,

- orgaanilised limatõrjevahendid,

- seonduvad tooted (kaasa arvatud kasvuregulaatorid)

ning nende asjassepuutuvad metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused.

Järelevalvet kohaldatakse üksnes pestitsiidide suhtes, mis võivad asjaomases veevarustuses olla.

Märkus 7:

Parameetri väärtus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi osas on parameetri väärtus 0,030 μg/l.

Märkus 8:

"Pestitsiidid — kokku" tähistab kõikide järelevalve käigus tuvastatud ja mõõdetud pestitsiidide koguste summat.

Märkus 9:

Märgitud ühendid on:

- benso(b)fluoranteen,

- benso(k)fluoranteen,

- benso(ghi)perüleen,

- indeno(1,2,3-cd)püreen.

Märkus 10:

Võimalusel, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid liikmesriigid püüdlema madalama väärtuse poole.

Märgitud ühendid on: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan, bromodiklorometaan.

Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud vee puhul tuleb väärtus saavutada hiljemalt 10 kalendriaasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest. Trihalometaanide parameetri väärtus kokku alates viie aasta möödumisest käesoleva direktiivi jõustumisest kuni 10 aasta möödumiseni selle jõustumisest on 150 μg/l.

Liikmesriigid peavad tagama, et võetakse kõik asjakohased meetmed trihalometaanide kontsentratsiooni vähendamiseks olmevees nii palju, kui on parameetri väärtusele vastavuse saavutamiseks vajalikul ajavahemikul võimalik.

Kõnealuse väärtuse saavutamiseks vajalikke meetmeid rakendades peavad liikmesriigid järk-järgult andma eelistuse paikadele, kus trihalometaanide kontsentratsioon olmevees on kõrgeim.

C OSA

Indikaatorparameetrid

Märkus 1:

Vesi ei tohiks olla terav.

Märkus 2:

Käesolevat parameetrit ei ole tarvis mõõta, kui vesi on pärit või mõjutatud pinnaveest. Käesoleva parameetri väärtusele mittevastavuse korral peavad asjassepuutuvad liikmesriigid veevarustust uurima, tagamaks, et puudub patogeensete mikroorganismide, nt cryptosporidium, sisaldusest tulenev oht inimeste tervisele. Liikmesriigid peavad kõikide nimetatud uurimiste tulemused märkima artikli 13 lõike 2 kohaselt esitatavatesse aruannetesse.

Märkus 3:

Pudelitesse või mahutitesse pandud gaseerimata vee puhul võib miinimumväärtust alandada kuni 4,5 pH ühikuni.

Pudelitesse või mahutitesse pandud vee puhul, mis on loomulikult rikas süsinikdioksiidi poolest või sellega kunstlikult rikastatud, võib miinimumväärtus olla madalam.

Märkus 4:

Käesolevat parameetrit ei ole vaja mõõta, kui analüüsitakse TOC-d.

Märkus 5:

Pudelitesse või mahutitesse pandud vee puhul on ühikuks arv/250 ml.

Märkus 6:

Käesolevat parameetrit ei ole tarvis mõõta veevarustuse puhul alla 10000 m3 ööpäevas.

Märkus 7:

Pinnavee töötlemise puhul peaksid liikmesriigid püüdlema parameetri väärtuse poole, mis vee puhastusjaamast väljumisel ei ületa 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik).

Märkus 8:

Järelevalve sagedus määratakse kindlaks hiljem II lisas.

Märkus 9:

Välja arvatud triitium, kaalium –40, radoon ja radooni lagunemissaadused; järelevalvesagedused, järelevalvemeetodid ja järelevalvepunktide sobilikemad asukohad määratletakse hiljem II lisas.

Märkus 10:

1. Märkusega 8 järelevalvesageduse osas nõutavad ettepanekud ning järelevalvesagedust, järelevalvemeetodeid ja järelevalvepunktide sobilikemad asukohad II lisas võetakse vastu artikliga 12 ettenähtud korras. Kõnealuste ettepanekute arutamisel võtab komisjon arvesse muu hulgas olemasolevate õigusaktide asjassepuutuvaid sätteid või asjakohaseid järelevalveprogramme, sealhulgas neist saadud järelevalvetulemusi. Komisjon teeb kõnealused ettepanekud hiljemalt 18 kuud pärast direktiivi artiklis 18 nimetatud kuupäeva.

2. Liikmesriik ei pea kumulatiivse doosi kindlakstegemiseks kontrollima joogivee triitiumisisaldust või radioaktiivsust, kui ta on teostatud muu järelevalve käigus veendunud, et triitiumisisaldus või väljaarvutatav kumulatiivne doos on palju väiksemad, kui parameetri väärtus. Sellisel juhul edastab ta oma otsuse põhjused, sealhulgas kõnealuse muu järelevalve tulemused komisjonile.

Parameeter | Parameetri väärtus | Ühik | Märkused |

Alumiinium | 200 | μg/l | |

Ammoonium | 0,50 | mg/l | |

Kloriid | 250 | mg/l | Märkus 1 |

Clostridium perfringens (k.a eosed) | 0 | arv/100 ml | Märkus 2 |

Värv | Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta | | |

Juhtivus | 2500 | μs/cm— 1 20 °C juures | Märkus 1 |

Lämmastikuioonide kontsentratsioon | ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 | pH ühikut | Märkused 1 ja 3 |

Raud | 200 | μg/l | |

Mangaan | 50 | μg/l | |

Lõhn | Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta | | |

Hapnikusiduvus | 5,0 | mg/l O2 | Märkus 4 |

Sulfaat | 250 | mg/l | Märkus 1 |

Naatrium | 200 | mg/l | |

Maitse | Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta | | |

Kolooniate arv 22 °C juures | Ebaloomulike muutusteta | | |

Kolibakterid | 0 | arv/100 ml | Märkus 5 |

TOC (orgaanilise süsiniku koguhulk) | Ebaloomulike muutusteta | | Märkus 6 |

Hägusus | Tarbijatele vastuvõetav ja ebaloomulike muutusteta | | Märkus 7 |

RADIOAKTIIVSUS

Parameeter | Parameetri väärtus | Ühik | Märkused |

Triitium | 100 | Bq/l | Märkused 8 ja 10 |

Kumulatiivne doos | 0,10 | mSv aastas | Märkused 9 ja 10 |

[1] Lisatakse pärast hetkel teostatava uuringu tulemuste selgumist.

--------------------------------------------------

II LISA

JÄRELEVALVE

TABEL A

Parameetrid, mida tuleb analüüsida

1. Kontrolljärelevalve

Kontrolljärelevalve eesmärk on saada korrapäraselt teavet olmevee organoleptilise ja mikrobioloogilise kvaliteedi kohta ning andmeid joogivee puhastamise (eelkõige desinfitseerimise) tõhususe kohta, kui seda kasutatakse, et teha kindlaks, kas olmevesi vastab käesoleva direktiiviga ettenähtud asjaomastele parameetrite väärtustele.

Kontrolljärelevalve peab hõlmama allpool loetletud parameetreid. Liikmesriigid võivad käesolevasse loendisse lisada teisi parameetreid, kui nad seda vajalikuks peavad.

Alumiinium (Märkus 1)

Ammoonium

Värv

Juhtivus

Clostridium perfringens (k.a eosed) (Märkus 2)

Escherichia coli (E. coli)

Lämmastikuioonide kontsentratsioon

Raud (Märkus 1)

Nitrit (Märkus 3)

Lõhn

Pseudomonas aeruginosa (Märkus 4)

Maitse

Kolooniate arv 22 °C ja 37 °C juures (Märkus 4)

Kolibakterid

Hägusus

Märkus 1: | Vajalik üksnes juhul, kui seda kasutatakse flokulandina. [1] |

Märkus 2: | Vajalik üksnes juhul, kui vesi on pärit või mõjutatud pinnaveest. [1] |

Märkus 3: | Vajalik üksnes juhul, kui desinfektsioonivahendina kasutatakse kloorimist. [1] |

Märkus 4 | Vajalik üksnes vee puhul, mida pakutakse müügiks pudelites või mahutites. |

2. Üldjärelevalve

Üldjärelevalve eesmärk on saada teavet, et teha kindlaks, kas kõik direktiivi parameetrite väärtused on täidetud või mitte. Üldjärelevalve peab hõlmama kõiki artikli 5 lõigete 2 ja 3 alusel määratud parameetreid, välja arvatud juhul, kui pädevatel asutustel on võimalik nende poolt kindlaksmääratud ajavahemikuks tõendada, et konkreetset parameetrit ei ole asjassepuutuvas veevarustuses sellises kontsentratsioonis, mis võiks kaasa tuua asjaomase parameetri väärtuse rikkumise. Käesolevat lõiget ei kohaldata radioaktiivsuse parameetrite suhtes, mida vastavalt I lisa C osa märkustele 8, 9 ja 10 jälgitakse vastavalt artikli 12 alusel vastu võetud järelevalvenõuetele.

TABEL B1

Proovide võtmise ja analüüside miinimumsagedus olmevee puhul, mida antakse jaotusvõrgu kaudu või paakautost või mida kasutatakse toiduainetetööstuse ettevõttes

Et tagada olmevee vastavus käesoleva direktiivi nõuetele, peavad liikmesriigid võtma proove artikli 6 lõikes 1 määratletud vastavuskohtadest. Jaotusvõrgu puhul võib liikmesriik siiski konkreetsete parameetrite osas proove võtta veevarustustsoonis või puhastusjaamades, kui on võimalik tõendada, et see asjassepuutuvate parameetrite mõõdetavat väärtust ei halvenda.

Märkus 1:

Veevarustustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond, kus olmevesi võetakse ühest või mitmest allikast ning mille piires vee kvaliteedi võib lugeda umbes ühetaoliseks.

Märkus 2:

Mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena. Liikmesriik võib miinimumsageduse kindlaksmääramiseks vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu, eeldades veetarbimiseks 200 l ööpäevas inimese kohta.

Märkus 3:

Lühiajalise katkendliku veevarustuse korral otsustab paakautodega jaotatava vee järelevalvesageduse asjassepuutuv liikmesriik.

Märkus 4:

I lisa eri parameetrite puhul võib liikmesriik tabelis märgitud proovide arvu vähendada, kui:

a) proovidest saadud tulemuste väärtused on vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul püsivad ning märkimisväärselt paremad, kui I lisas sätestatud piirmäärad, ja

b) tõenäoliselt ei põhjusta ükski tegur vee kvaliteedi halvenemist.

Madala m kohaldatav sagedus ei tohi olla alla 50 % tabelis märgitud proovidest, välja arvatud märkuses 6 sätestatud erandjuhul.

Märkus 5:

Niipalju kui võimalik peaks proovide arv jagunema aja ja koha lõikes võrdselt.

Märkus 6:

Sageduse otsustab asjassepuutuv liikmesriik.

Veevarustustsoonis ööpäevas jaotatava või toodetava vee kogus (Märkused 1 ja 2) m3 | Kontrolljärelevalve proove aastas (Märkused 3, 4 ja 5) | Üldjärelevalve proove aastas (Märkused 3 ja 5) |

| |

| ≤ 100 | (Märkus 6) | (Märkus 6) |

> 100 | ≤ 1000 | 4 | 1 |

> 1000 | ≤ 10000 | 4 + 3 iga 1000 m3/pv ning selle osa kohta kogumahust | 1 + 1 iga 3300 m3/pv ning selle osa kohta kogumahust |

> 10000 | ≤ 100000 | 3 + 1 iga 10000 m3/pv ning selle osa kohta kogumahust |

> 100000 | | 10 + 1 iga 25000 m3/pv ning selle osa kohta kogumahust |

TABEL B2

Minimaalne proovide võtmise ja analüüside sagedus müügiks mõeldud pudelitesse või mahutitesse pandava vee puhul

Pudelites või mahutites müügiks pakkumiseks toodetava vee kogus päevas [2] m3 | Kontrolljärelevalve proovide arv aastas | Üldjärelevalve proovide arv aastas |

| |

≤ 10 | | 1 | 1 |

> 10 | ≤ 60 | 12 | 1 |

> 60 | | 1 iga 5 m3 ja selle osa kohta kogumahust | 1 iga 100 m3 ja selle osa kohta kogumahust |

[1] Kõikidel muudel juhtudel on parameetrid üldjärelevalve loendis.

[2] Mahud arvutatakse kalendriaasta keskmistena.

--------------------------------------------------

III LISA

PARAMEETRITE ANALÜÜSI SPETSIFIKATSIOONID

Iga liikmesriik peab tagama, et kõikides laborites, kus proove analüüsitakse, on analüütilise kvaliteedi kontrollsüsteem, mida aeg-ajalt kontrollib isik, kes ei ole labori alluvuses ning kelle on sel eesmärgil heaks kiitnud pädev asutus.

1. PARAMEETRID, MILLE JAOKS NÄHAKSE ETTE ANALÜÜSIMEETODID

Alljärgnevad põhimõtted mikrobioloogiliste parameetritega seotud meetodite kohta on antud kasutamiseks juhtudel, kus märgitud on CEN/ISO meetod, või juhistena juhuks, kui tulevikus võetakse vastavalt artiklis 12 sätestatud menetlusele nende parameetrite osas vastu täiendavad rahvusvahelised CEN/ISO meetodid. Liikmesriigid võivad kasutada alternatiivseid meetodeid, kui täidetud on artikli 7 lõike 5 tingimused.

Kolibakterid ja Escherichia coli (E. coli) (ISO 9308-1)

Enterokokid (ISO 7899-2)

Pseudomonas aeruginosa (prEN ISO 12780)

Kasvada võivate mikroorganismide loetelu — kolooniate loendamine 22 °C juures (prEN ISO 6222)

Kasvada võivate mikroorganismide loetelu — kolooniate loendamine 37 °C juures (prEN ISO 6222)

Clostridium perfringens (k.a eosed)

Membraanfiltreerimine, millele järgneb membraani anaeroobne inkubeerimine m-CP agaril (vt märkus 1) 44 ± 1 °C juures 21 ± 3 tundi. Lugeda kokku läbipaistmatud kollased kolooniad, mis pärast 20—30 sekundi pikkust lämmastikhüdroksiidi aurudes hoidmist muutuvad roosaks.

Märkus 1:

m-CP agar koosneb järgmistest komponentidest:

Põhisööde

Trüptoos | 30 g |

Pärmiekstrakt | 20 g |

Sahharoos | 5 g |

L-tsüsteiini vesinikkloriid | 1 g |

MgSo4 7H2O | 0,1 g |

Bromokresoolpurpur | 40 mg |

Agar | 15 g |

Vesi | 1000 ml |

Koostisosad lahustada põhisöötes, seada pH tasemele 7,6 ning autoklaavida 121 °C juures 15 minutit. Lasta lahusel jahtuda ning lisada järgmised ained:

D-tsükloseriin | 400 mg |

Polümüksiin-B sulfaat | 25 mg |

Indoksüül-β-D-glükosiid Enne lisamist lahustada 8 ml steriilses vees | 60 mg |

Filter — steriliseeritud 0,5 % fenoolftaleiin | 20 ml |

Filter — steriliseeritud 4,5 % FeCl3 6H2O | 2 ml |

2. PARAMEETRID, MILLE JAOKS NÄHAKSE ETTE TÄPSUSNÄITAJAD

2.1. Alljärgnevate parameetrite osas tähendavad täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone mõõta vähemalt ettenähtud tõesuse, täpsuse ja avastamispiiri tasemel. Kasutatava analüüsimeetodi tundlikkusest olenemata peab tulemuse esitama vähemalt sama arvu kümnendkohtadega, kui I lisa B ja C osas käsitletud parameetri väärtusel.

Alumiinium | 10 | 10 | 10 | | |

Ammoonium | 10 | 10 | 10 | | |

Antimon | 25 | 25 | 25 | | |

Arseen | 10 | 10 | 10 | | |

Benso(a)püreen | 25 | 25 | 25 | | |

Benseen | 25 | 25 | 25 | | |

Boor | 10 | 10 | 10 | | |

Bromaat | 25 | 25 | 25 | | |

Kaadmium | 10 | 10 | 10 | | |

Kloriid | 10 | 10 | 10 | | |

Kroom | 10 | 10 | 10 | | |

Juhtivus | 10 | 10 | 10 | | |

Vask | 10 | 10 | 10 | | |

Tsüaniid | 10 | 10 | 10 | | Märkus 4 |

1,2-dikloroetaan | 25 | 25 | 10 | | |

Fluoriid | 10 | 10 | 10 | | |

Raud | 10 | 10 | 10 | | |

Plii | 10 | 10 | 10 | | |

Mangaan | 10 | 10 | 10 | | |

Elavhõbe | 20 | 10 | 20 | | |

Nikkel | 10 | 10 | 10 | | |

Nitraat | 10 | 10 | 10 | | |

Nitrit | 10 | 10 | 10 | | |

Hapnikusiduvus | 25 | 25 | 10 | | Märkus 5 |

Pestitsiidid | 25 | 25 | 25 | | Märkus 6 |

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud | 25 | 25 | 25 | | Märkus 7 |

Seleen | 10 | 10 | 10 | | |

Naatrium | 10 | 10 | 10 | | |

Sulfaat | 10 | 10 | 10 | | |

Tetrakloroeteen | 25 | 25 | 10 | | Märkus 8 |

Trikloroeteen | 25 | 25 | 10 | | Märkus 8 |

Trihalometaanid — kokku | 25 | 25 | 10 | | Märkus 7 |

2.2. Vesinikuioonide kontsentratsiooni osas tähendavad täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone mõõta tõesusega 0,2 pH ühikut ja täpsusega 0,2 pH ühikut.

Märkus 1 [1]: | Tõesus on süstemaatiline viga ning see on keskmise tulemuse lähedusaste etaloni väärtusele. |

Märkus 2 [1]: | Täpsus on juhuslik viga ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav täpsus on kahekordne suhteline standardhälve. |

Märkus 3: | Avastamispiir on kas: parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne suhteline standardhälve,võivõrdlusproovi partii viiekordne suhteline standardhälve. |

Märkus 4: | Meetod peaks võimaldama tuvastada mistahes vormis tsüaniidi üldkogust. |

Märkus 5: | Oksüdeerimist tuleks teostada 10 minuti jooksul 100 °C juures happelises keskkonnas, kasutades permanganaati. |

Märkus 6: | Täpsusnäitajad kehtivad iga üksiku pestitsiidi kohta ning sõltuvad asjassepuutuvast pestitsiidist. Avastamispiir ei pruugi praegu olla saavutatav kõikide pestitsiidide puhul, kuid liikmesriigid peaksid püüdlema kõnealuse standardi poole. |

Märkus 7: | Täpsusnäitajad kehtivad üksikute aine kohta, mis on sätestatud tasemel 25 % I lisa parameetri väärtusest. |

Märkus 8: | Täpsusnäitajad kehtivad üksikute aine kohta, mis on sätestatud tasemel 50 % I lisa parameetri väärtusest. |

3. PARAMEETRID, MILLE JAOKS ANALÜÜSIMEETODIT EI SÄTESTATA

Värv

Lõhn

Maitse

Summaarne orgaanilise süsiniku sisaldus

Hägusus (Märkus 1)

Märkus 1: | Töödeldud pinnavee hägususe järelevalve puhul tähendavad ettenähtud täpsusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama parameetri väärtusele vastavaid kontsentratsioone mõõta vähemalt ettenähtud 25 % tõesuse, 25 % täpsuse ja 25 % tuvastusmäära tasemel. |

[1] Kõnealused mõisted on täpsemalt määratletud ISO 5725 standardis.

--------------------------------------------------

IV LISA

SISERIIKLIKKU ÕIGUSESSE ÜLEVÕTMISE JA RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD

Hispaania: | ülevõtmine | 1.1.1986 |

rakendamine | 1.1.1986 |

Portugal: | ülevõtmine | 1.1.1986 |

rakendamine | 1.1.1989 |

rakendamine | 1.1.1995 | | | |

rakendamine | 1.1.1995 | | | |

rakendamine | 1.1.1995 | | | |

| | Direktiiv 91/692/EMÜ | |

| | | | | | |

--------------------------------------------------

V LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv | Direktiiv 80/778/EMÜ |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 |

Artikli 1 lõige 2 | — |

Artikli 2 lõige 1 punktid a ja b | Artikkel 2 |

Artikli 2 lõige 2 | — |

Artikli 3 lõige 1 punktid a ja b | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 3 lõige 2 punktid a ja b | — |

Artikli 3 lõige 3 | — |

Artikli 4 lõige 1 | Artikli 7 lõige 6 |

Artikli 4 lõige 2 | Artikkel 11 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 7 lõige 1 |

Artikli 5 lõike 2 esimene lause | Artikli 7 lõige 3 |

Artikli 5 lõike 2 teine lause | — |

Artikli 5 lõige 3 | — |

Artikli 6 lõige 1 | Artikli 12 lõige 2 |

Artikli 6 lõiked 2-3 | — |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 12 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 2 | — |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 12 lõige 3 |

Artikli 7 lõige 4 | — |

Artikli 7 lõige 5 | Artikli 12 lõige 5 |

Artikli 7 lõige 6 | — |

Artikkel 8 | — |

Artikli 9 lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 ja artikli 10 lõige 1 |

Artikli 9 lõiked 2-6 | — |

Artikli 9 lõige 7 | Artikli 9 lõige 2 ja artikli 10 lõige 3 |

Artikli 9 lõige 8 | — |

Artikkel 10 | Artikkel 8 |

Artikli 11 lõige 1 | — |

Artikli 11 lõige 2 | Artikkel 13 |

Artikli 12 lõige 1 | Artikkel 14 |

Artikli 12 lõiked 3 ja 4 | Artikkel 15 |

Artikli 13 lõige 1 | — |

Artikli 13 lõiked 2-5 | Artikli 17 punkt a (lisatud direktiiviga 91/692/EMÜ) |

Artikkel 14 | Artikkel 19 |

Artikkel 15 | Artikkel 20 |

Artikkel 16 | — |

Artikkel 17 | Artikkel 18 |

Artikkel 18 | — |

Artikkel 19 | Artikkel 21 |

--------------------------------------------------

31998L0083