Nõukogu direktiiv 98/18/EÜ,

17. märts 1998,

reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 189c sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades, et:

(1) ühise transpordipoliitika raames tuleb võtta lisameetmeid, et suurendada meretranspordi ohutust;

(2) ühendus on tõsiselt mures viimaste reisilaevadega juhtunud laevaõnnetuste pärast, mis nõudsid palju inimohvreid; reisilaevu ja kiirreisilaevu kasutavatel isikutel kogu ühenduses on õigus eeldada ja usaldada asjakohast ohutuse taset pardal;

(3) käesolev direktiiv ei hõlma töötajate töövahendeid ja isikukaitsevahendeid, sest nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta [4]) sätteid ja selle asjakohaste üksikdirektiivide asjakohaseid sätteid kohaldatakse selliste vahendite kasutamise suhtes kohaliku rannasõiduga tegelevatel reisilaevadel;

(4) reisijate meretransporditeenuste osutamine liikmesriikide vahel on juba liberaliseeritud määrusega (EMÜ) nr 4055/86; [5] teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamine meretranspordi suhtes liikmesriikide piires (merekabotaaž), mis nähakse ette määrusega (EMÜ) nr 3577/92 [6], viiakse kogu ühenduses lõpule paari järgmise aasta jooksul;

(5) kõrge ohutustaseme saavutamiseks ja kaubandustõkete kõrvaldamiseks on vaja kehtestada ühtlustatud ohutusstandardid kohaliku rannasõiduga tegelevate reisilaevade jaoks sobival tasemel; rahvusvaheliste merereisidega tegelevate laevade standardeid arendatakse Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO); käesoleva direktiiviga kehtestatakse IMO meetme taotlemise kord, et kooskõlastada rahvusvaheliste merereiside standardid käesoleva direktiivi standarditega;

(6) nagu komisjon oma teatises "Ühine mereohutuspoliitika" soovitas, ergutasid nõukogu oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta [7] ja Euroopa Parlament muu hulgas oma 27. oktoobri 1994. aasta resolutsioonis mereohutuse kohta [8] komisjoni võimalikult kiiresti esitama ametlikke ettepanekuid kohaliku rannasõiduga tegelevate reisilaevade ohutuseeskirjade kohta;

(7) merel toimuva reisijateveo siseturumõõdet silmas pidades on ühenduse tasandi meede ainus võimalik viis kehtestada ühenduse kõikides osades ühtne laevade ohutustase;

(8) proportsionaalsuse põhimõtet silmas pidades on direktiiv sobivaim õigusakt, sest sellega antakse raamistik ühetaolise ja kohustusliku ohutusstandardi kohaldamiseks liikmesriikides, samas jättes liikmesriikidele õiguse otsustada, missugused rakendusvahendid vastavad kõige paremini nende siseriiklikule süsteemile;

(9) ohutuse suurendamise ja konkurentsimoonutuste vältimise huvides tuleks ühiseid ohutusnõudeid kohaldada ühenduses kohaliku rannasõiduga tegelevate laevade suhtes sõltumata nende lipust; on siiski vaja teha erand teatavatele laevakategooriatele, mille puhul käesoleva direktiivi eeskirjad on tehniliselt sobimatud või majanduslikult võimatud;

(10) reisilaevad tuleks jagada eraldi klassidesse sõltuvalt merepiirkondade ulatusest ja tingimustest, kus nad tegutsevad; kiirreisilaevad tuleks liigitada vastavalt IMO kehtestatud rahvusvahelise kiirlaevakoodeksi sätetele;

(11) ohutusstandardite peamiseks kontrollraamistikuks peaks olema muudetud 1974. aasta konventsioon inimelude ohutusest merel, mis hõlmab rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid rahvusvaheliste merereisidega tegelevate reisilaevade ja kiirreisilaevade jaoks, nagu ka IMO asjakohaseid resolutsioone ning muid seda konventsiooni täiendavaid ja tõlgendavaid meetmeid;

(12) uute ja olemasolevate reisilaevade eri klassid nõuavad erinevat lähenemist samaväärse ohutustaseme tagavate ohutusnõuete kehtestamisel, pidades silmas nende eri klasside konkreetseid vajadusi ning piiranguid; on asjakohane eristada järgitavaid ohutusnõudeid uute ja olemasolevate laevade puhul, sest uute laevade eeskirjade kohaldamine olemasolevate laevade suhtes nõuaks nii ulatuslikke struktuurimuutusi, et need oleksid majanduslikult võimatud;

(13) rahalised ja tehnilised kaalutlused, mis tekivad olemasolevate laevade täiendamisel käesoleva direktiiviga ettenähtud standarditeni, õigustavad teatavaid üleminekuperioode; pidades silmas Kreeka saarte väga suurt hulka ja vajadust säilitada nendega pidev side meritsi ning tõsist mõju sellisele transporditegevusele ning sellega seotud tööhõivele, mis tekiks peamiste täiendusnõuete viivitamatu kohaldamisega olemasolevate üle 27 aasta vanuste laevade suhtes 1. oktoobril 2000, on sobiv sätestada erandid sellistele laevadele, mis tegutsevad eranditult Kreeka sadamate vahel ja mille tegevus lõpeb kõigil ühenduse kohalikel rannasõitudel hiljemalt kuupäeval, kui need saavad 35 aastat vanaks;

(14) pidades silmas kiirreisilaevade olulist erinevust tavapärastest reisilaevadest kavandamise, ehituse ja kasutamise osas, tuleks sellistelt laevadelt nõuda erieeskirjade järgimist;

(15) kui pardale on paigaldatud nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/98/EÜ (laevavarustuse kohta [9]) sätetele vastav laevavarustus, ei ole seda vaja täiendavalt testida, sest sellise varustuse suhtes kehtivad juba selle direktiivi normid ja kord;

(16) käesoleva direktiivi täieliku kohaldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid kehtestama vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ja nad võivad kontrollida, et järgitaks käesoleva direktiivi sätteid, mis põhinevad nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiiviga 95/21/EÜ (laevaohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite rakendamise kohta ühenduse sadamaid kasutavate ja liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate laevade suhtes (sadamariigi kontroll) [10]) ettenähtud sätetel;

(17) sõltuvalt kontrollimisest komiteemenetluse alusel võivad liikmesriigid vastu võtta täiendavaid ohutusnõudeid, kui kohalikud olud seda õigustavad, lubada samaväärsete standardite kasutamist või teha teatavates töötingimustes käesoleva direktiivi sätetest erandeid või võtta kaitsemeetmeid erandlikult ohtlikes olukordades;

(18) on vaja, et liikmesriikide esindajatest koosnev komitee aitaks komisjonil käesolevat direktiivi tõhusalt kohaldada; seda ülesannet võib täita nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiivi 93/75/EMÜ (miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad ohtlikke või saastavaid kaupu vedavaid laevu, mis suunduvad ühenduse sadamasse või lahkuvad sealt [11]) artikliga 12 asutatud komitee;

(19) teatavaid käesoleva direktiivi ning samuti I lisa sätteid võib komitee raames kohandada, et võtta arvesse arengut rahvusvahelisel tasandil ja eeskätt rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi;

(20) käesoleva direktiivi tõhusa rakendamise ja jõustamise kontrollimiseks tuleb teha uute ja olemasolevate reisilaevade ülevaatusi; vastavust käesolevale direktiivile peab tunnistama lipuriik või tema esindaja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada uutel ja olemasolevatel reisilaevadel ning kiirreisilaevadel ühetaoline inimelu ja vara ohutuse tase, kui mõlemad laevaliigid tegelevad kohaliku rannasõiduga, ning sätestada läbirääkimiste kord rahvusvahelisel tasandil, pidades silmas rahvusvaheliste merereisidega tegelevate reisilaevade eeskirjade ühtlustamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) rahvusvahelised konventsioonid — 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASe konventsioon) ja 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon koos nende protokollide ja muudatustega, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval;

b) vigastamata laeva püstuvuse koodeks — vigastamata laeva püstuvuse koodeks kõikidele IMO õigusaktidega hõlmatud laevatüüpidele, mis sisaldub IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.749 (18), muudetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval;

c) kiirlaevakoodeks — IMO mereohutuse komitee 20. mai 1994. aasta resolutsioonis MSC 36 (63) sisalduv kiirlaevade ohutuse rahvusvaheline koodeks, muudetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval;

d) GMDSS — ülemaailmne merepääste- ja -ohutussüsteem, mis on sätestatud 1974. aasta SOLASe konventsiooni IV peatükis, muudetud käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval;

e) reisilaev — laev, mis on mõeldud rohkem kui 12 reisijale;

f) kiirreisilaev — käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni X peatüki 1. reeglis määratletud kiirlaev, mis on mõeldud rohkem kui 12 reisijale;

B-, C- või D-klassi merepiirkondades kohaliku rannasõiduga tegelevaid reisilaevu ei loeta kiirreisilaevadeks juhul, kui:

- nende veeväljasurve vastavalt kavandatud veepiirile on vähem kui 500 m3 ja

- nende maksimaalkiirus, nagu see on määratletud kiirlaevakoodeksi punktis 1.4.30, on väiksem kui 20 sõlme;

g) uus laev — laev, mille kiil pannakse maha või mis on samasuguses ehitusjärgus artikli 14 lõikes 1 kehtestatud kuupäeval või pärast seda. Samasugune ehitusjärk tähendab ehitusjärku, milles:

i) algab kindla laeva ehitusena käsitletav tegevus; ja

ii) on alanud kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide konstruktsioonimaterjalide arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem;

h) olemasolev laev — laev, mis ei ole uus laev;

i) reisija — iga inimene, kes ei ole:

i) kapten ja meeskonnaliikmed või muud isikud, kes töötavad ükskõik kellena laeval selle laeva huvides; ja

ii) alla üheaastane laps;

j) laeva pikkus — kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, siis 96 % kogupikkusest veepiiril, mis on 85 % kõrgusel vähimast teoreetilisest parda kõrgusest, mõõdetuna kiilujoonelt, või pikkus vöörtäävi välisservast roolipalleri telgjooneni samal veepiiril, kui see on pikem. Diferendiga projekteeritud laevade puhul mõõdetakse pikkust kavandatud veepiiriga paralleelsel veepiiril;

k) vööri kõrgus — vööri kõrgus, mis on 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni 39. reeglis määratletud kui vertikaalne kaugus vööriperpendikulaari juures suvisele vabapardale vastava veeliini ning kavandatud diferendi ja avatud teki tipu vahel laeva küljel;

l) täistekiga laev — laev, mis on varustatud täieliku ilmale ja merele avatud tekiga, mille ülatekiosa kõigil avadel on alalised sulgemisvahendid ja millest allpool on kõik avad laeva külgedes varustatud alaliste vähemalt ilmastikukindlate sulgemisvahenditega.

Täistekk võib olla veekindel tekk või samaväärne ehitis, mis koosneb mitteveekindlast tekist, mida katab täielikult ilmastikukindel ehitis, mis on piisava tugevusega ilmastikukindla terviklikkuse säilitamiseks ja varustatud ilmastikukindlate sulgemisvahenditega;

m) rahvusvaheline merereis — merereis liikmesriigi sadamast väljaspool seda liikmesriiki asuvasse sadamasse või vastupidi;

n) kohalik rannasõit — merereis liikmesriigi sadamast samasse või teise selle liikmesriigi sadamasse;

o) merepiirkond — vastavalt artikli 4 lõikele 2 kehtestatud piirkond.

Raadiosidet käsitlevate sätete kohaldamisel on merepiirkonnad määratletud 1974. aasta SOLASe konventsiooni IV peatüki 2. reeglis;

p) sadamaala — ala, mis ei ole liikmesriikide määratletud merepiirkond, mis ulatub sadamasüsteemi lahutamatu osa moodustavate välimiste alaliste sadamaehitisteni või jõesuuet või muud sellist varjatud ala kaitsvate looduslike geograafiliste moodustistega määratletud piirideni;

q) ohutu paik — iga looduslikult või tehislikult varjatud ala, mida laev võib kasutada varjupaigana tingimustes, mis võivad ohustada tema ohutust;

r) lipuriigi ametiasutus — pädev asutus riigis, mille lipu all laeval on õigus sõita;

s) vastuvõtjariik — liikmesriik, kelle sadama(te)sse või sadama(te)st teeb kohalikke rannasõite teise riigi lipu all sõitev laev;

t) tunnustatud organisatsioon — laevade ülevaatust tegevaid organisatsioone ja veeteede ametite vastava tegevuse ühiseid eeskirju ja standardeid käsitleva nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/57/EÜ [12] artikli 4 kohaselt tunnustatud organisatsioon;

u) meremiil — 1852 meetrit;

v) märkimisväärne lainekõrgus — konkreetsel ajavahemikul täheldatud lainekõrguste kõrgeima kolmandiku keskmine kõrgus.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) uute reisilaevade suhtes;

b) olemasolevate 24 meetri pikkuste ja pikemate reisilaevade suhtes;

c) kiirreisilaevade suhtes,

olenemata nende lipuriigist, kui need tegelevad kohaliku rannasõiduga.

Vastuvõtjariigina tagab iga liikmesriik, et reisilaevad ja kiirreisilaevad, mis sõidavad teise riigi lipu all, järgivad täielikult käesoleva direktiivi nõudeid, enne kui nad tohivad tegeleda kohaliku rannasõiduga selles liikmesriigis.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu:

a) reisilaevad, mis on:

- sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad,

- ilma mehhaanilise jõuallikata laevad,

- laevad, mis ei ole ehitatud terasest või samaväärsest materjalist ja mida ei reguleeri kiirlaevu (resolutsioon MSC 36 (63)) või liuglaevu (resolutsioon A.373 (X)) käsitlevad standardid,

- algelise ehitusega puidust laevad,

- algupärased, enne 1965. aastat kavandatud ajaloolised reisilaevad ja nende üksikkoopiad, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest,

- lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat,

- eranditult sadamaaladel tegutsevad laevad;

b) kiirreisilaevad, mis on:

- sõjalaevad ja sõjaväe isikkoosseisu transpordilaevad,

- lõbusõidujahid, kui need ei ole mehitatud või neid ei mehitata ning kui need ei vea ärilistel eesmärkidel rohkem kui 12 reisijat, ja

- eranditult sadamaaladel tegutsevad laevad.

Artikkel 4

Reisilaevade klassid

1. Reisilaevad jagatakse järgmistesse klassidesse vastavalt merepiirkonnale, kus nad tegutsevad:

A-klass | reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga, mis ei ole hõlmatud B-, C- või D-klassiga. |

B-klass | reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga, mille jooksul ta ei ole kordagi kaugemal kui 20 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. |

C-klass | reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas, kus 2,5 m märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta ei ole kordagi kaugemal kui 15 miili ohutust paigast ega rohkem kui 5 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. |

D-klass | reisilaev, mis tegeleb kohaliku rannasõiduga merepiirkonnas, kus 1,5 m märkimisväärse lainekõrguse ületamise võimalus on väiksem kui 10 % aastaringselt või konkreetsel piiratud ajavahemikul tegevuseks ainult sellel ajavahemikul (nt suvine hooajaline tegevus), mille käigus ta kordagi ei ole kaugemal kui 6 miili ohutust paigast ega rohkem kui 3 miili rannikust, kus merehädalised võiksid maabuda, vastavalt tõusu ja mõõna keskmisele kõrgusele. |

2. Merepiirkondade nimekiri kehtestatakse ja seda ajakohastatakse liikmesriikide teadete alusel artiklis 9 sätestatud korras. Liikmesriigid teatavad hiljemalt kuus kuud enne artikli 14 lõikes 1 nimetatud rakendamiskuupäeva nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad merepiirkonnad, määratledes tsoonid aastaringseks ja vajaduse korral piiratud hooajaliseks tegevuseks laevaklassidele, kasutades lõikes 1 sätestatud klasside kriteeriume. Loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Kiirreisilaevade puhul kohaldatakse kiirlaevakoodeksi 1. peatüki punktides 1.4.10 ja 1.4.11 määratletud kategooriaid.

Artikkel 5

Kohaldamine

1. Uued ja olemasolevad reisilaevad ning kiirreisilaevad peavad kohaliku rannasõiduga tegeldes järgima käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid ohutuseeskirju.

2. Liikmesriigid ei takista käesolevast direktiivist tulenevatel põhjustel kohaliku rannasõiduga tegelevate reisilaevade ja kiirreisilaevade tegevust, kui need vastavad käesoleva direktiivi nõuetele, kaasa arvatud kõik täiendavad nõuded, mille liikmesriik võib kehtestada vastavalt artikli 7 lõike 1 sätetele.

Vastuvõtjariigina tunnustab iga liikmesriik kohaliku rannasõiduga tegelevate kiirlaevade kiirlaeva ohutuse tunnistust ja kiirlaeva tegevusluba, mille on andnud teine liikmesriik, või artiklis 11 nimetatud reisilaeva ohutuse tunnistust, mille teine liikmesriik on andnud kohaliku rannasõiduga tegelevale reisilaevale.

3. Vastuvõtjariik võib vastavalt direktiivi 95/21/EÜ sätetele kohaliku rannasõiduga tegeleva reisilaeva või kiirreisilaeva üle vaadata ja selle dokumente kontrollida.

4. Kogu laeva pardal olev laevavarustus, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastab selle nõuetele, loetakse käesoleva direktiivi sätteid järgivaks hoolimata sellest, kas I lisas nõutakse selle varustuse tunnustamist ja katsetamist lipuriigi ametiasutust rahuldaval viisil.

Artikkel 6

Ohutusnõuded

1. Uute ja olemasolevate A-, B-, C- ja D-klassi reisilaevade puhul:

a) peab laevakere, pea- ja abimehhanismide ning elektri- ja automaatseadmete ehitus ja hooldus vastama klassifikatsiooni standarditele, mis on täpsustatud tunnustatud organisatsiooni eeskirjades või samaväärsetes eeskirjades, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2;

b) kohaldatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni IV peatüki, kaasa arvatud GMDSSi muudatused, V peatüki ja VI peatüki sätteid;

c) kohaldatakse käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni V peatüki 12. reegli pardal olevaid navigatsiooniseadmeid käsitlevaid sätteid. Pardal olevad navigatsiooniseadmed, mis on loetletud direktiivi 96/98/EÜ A.1 lisas ja vastavad selle nõuetele, loetakse SOLASe reegli V/12 punkti r tüübikinnitusnõuetele vastavaks.

2. Uute reisilaevade puhul:

a) üldnõuded:

i) uued A-klassi reisilaevad peavad täielikult vastama käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni nõuetele ning käesolevas direktiivis ja selle I lisas täpsustatud asjakohastele konkreetsetele nõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise SOLAS jätab ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi;

ii) uued B-, C- ja D-klassi reisilaevad peavad vastama käesolevas direktiivis ja selle I lisas täpsustatud asjakohastele konkreetsetele nõuetele;

b) laadungimärgi nõuded:

i) kõik uued reisilaevad, mille pikkus on 24 meetrit ja rohkem, peavad vastama 1966. aasta rahvusvahelisele laadungimärgi konventsioonile;

ii) 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni kriteeriumidega samaväärse ohutustasemega kriteeriume kohaldatakse vastavalt pikkusele ja klassile uute reisilaevade suhtes pikkusega alla 24 meetri;

iii) olenemata alapunktidest i ja ii tehakse uutele D-klassi laevadele erand 1966. aasta rahvusvahelise laadungimärgi konventsiooni minimaalse vöörikõrguse nõudest;

iv) uutel A, B-, C- ja D-klassi reisilaevadel peab olema täistekk.

3. Olemasolevate reisilaevade puhul:

a) olemasolevad A-klassi reisilaevad peavad vastama käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni olemasolevate reisilaevade nõuetele ning käesoleva direktiivi ja selle I lisa asjakohastele konkreetsetele nõuetele. Reeglite puhul, mille tõlgendamise SOLAS jätab ametiasutuse otsustada, kohaldab lipuriigi ametiasutus I lisas sisalduvaid tõlgendusi;

b) olemasolevad B-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi ja I lisa asjakohastele konkreetsetele nõuetele;

c) olemasolevad C- ja D-klassi laevad peavad vastama käesoleva direktiivi ja I lisa III peatüki asjakohastele konkreetsetele nõuetele ning nende nõuetega reguleerimata küsimustes lipuriigi ametiasutuse eeskirjadele. Sellised eeskirjad peavad andma I lisa II.1 ja II.2 peatükkidega samaväärse ohutustaseme, võttes samas arvesse konkreetseid kohalikke töötingimusi, mis on seotud merepiirkondadega, kus nende klasside laevad võivad tegutseda.

Enne kui olemasolevad C- ja D-klassi laevad võivad tegeleda vastuvõtjariigis regulaarsete kohalike rannasõitudega, peab lipuriigi ametiasutus saama vastuvõtjariigi nõusoleku selliste eeskirjadega;

d) kui liikmesriik leiab, et vastuvõtjariigi ametiasutuse poolt vastavalt alapunktile c nõutavad eeskirjad on põhjendamatud, teatab ta sellest viivitamata komisjonile. Komisjon algatab menetluse otsuse tegemiseks artiklis 9 sätestatud korras;

e) ulatuslik remont, ümberehitus ja muudatused ning nendega seotud kohandamine peavad vastama lõike 2 punktis a kirjeldatud uute laevade suhtes kehtivatele nõuetele. Olemasolevale laevale tehtud ümberehitused, mis on kavandatud ainult kõrgema päästestandardi saavutamiseks, ei loeta ulatuslikeks muudatusteks;

f) punkti a sätteid, kui 1974. aasta SOLASe konventsioonis ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ning punktide b ja c sätteid, kui I lisas ei ole täpsustatud varasemaid kuupäevi, ei kohaldata laevade suhtes, millele pandi kiil või mis olid samalaadses ehitusjärgus:

i) enne 1. jaanuari 1940: kuni 1. juulini 2006;

ii) 1. jaanuaril 1940 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1962: kuni 1. juulini 2007;

iii) 1. jaanuaril 1963 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1974: kuni 1. juulini 2008;

iv) 1. jaanuaril 1975 või hiljem, kuid enne 31. detsembrit 1984: kuni 1. juulini 2009;

v) 1. jaanuaril 1985 või hiljem, kuid enne artikli 14 lõikes 1 nimetatud kuupäeva: kuni 1. juulini 2010;

g) erandina võib ainult Kreekas asuvate sadamate vahel enne 1. jaanuari 1996 kohaliku rannasõiduga tegelevad A- ja B-klassi laevad vabastada 1974. aasta SOLASe konventsiooni reeglite II-1/B/8-1 ning II-1/B/8-2 või käesoleva direktiivi I lisa ja käesoleva direktiivi I lisa reegli II-2/B/16 nõuetele vastamisest juhul, kui nad vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

i) 1. oktoobril 2000 on nende vanus arvestatuna kuupäevast, kui laevale pandi kiil või laev oli artikli 2 punktis g määratletud samalaadses ehitusjärgus, rohkem kui 27 aastat,

ii) nende tegevus piirdub ainult Kreekas asuvate sadamate vahelise kohaliku rannasõiduga; ja

iii) nende tegevus kohalikul rannasõidul lõpeb hiljemalt kuupäeval, kui nad saavad 35 aastat vanaks.

Lisaks sellele võib teha erandi Kreeka lipu all sõitvatele A- ja B-klassi reisilaevadele, mis viiakse üle kohalikule rannasõidule Kreeka sadamate vahel enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva, tingimusel et nad vastavad üleviimise ajal täielikult kehtivatele rahvusvahelistele standarditele ja alapunktide i, ii ja iii tingimustele.

Selle erandi tegemiseks edastab Kreeka hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva komisjonile täieliku loendi kõigist nimetatud tingimustele vastavatest olemasolevatest A- ja B-klassi laevadest, lisades iga laeva kohta kõik üksikasjalikud andmed, nagu laeva nimi, eraldusnumbrid ja -tähed, registreerimissadam, reisijateveo maht, IMO number (kui see on olemas), klass ja kuupäev, kui laevale pandi kiil või laev oli samalaadses ehitusjärgus. Loend avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Sellistele laevadele tehtud erand tuleb selgesõnaliselt märkida nende reisilaeva ohutuse tunnistusele.

4. Kiirreisilaevade puhul:

a) kiirlaevad, mis on ehitatud või millele on tehtud ulatuslikku remonti, ümberehitusi või muudatusi 1. jaanuaril 1996 või hiljem, peavad vastama 1974. aasta SOLASe konventsiooni reegli X/3 nõuetele, välja arvatud juhul, kui

- neile pandi kiil või nad olid samalaadses ehitusjärgus hiljemalt käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval, ja

- üleandmine ja kasutuselevõtt toimub hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist, ja

- nad vastavad täielikult liuglaevade ohutuse koodeksi (DSC koodeks) nõuetele, mis sisaldub IMO assamblee 14. novembri 1977. aasta resolutsioonis A.373(X), muudetud meresõiduohutuse komitee 19. mai 1994. aasta resolutsiooniga MSC 37(63);

b) enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevad, mis vastavad kiirlaevakoodeksi nõuetele, jätkavad tegevust, kui nad saavad tunnistuse vastavalt sellele koodeksile.

Enne 1. jaanuari 1996 ehitatud kiirreisilaevad, mis ei vasta kiirreisilaevade koodeksi nõuetele, tohivad tegeleda kohaliku rannasõiduga ainult juhul, kui neid kasutatakse juba kohalikul rannasõidul liikmesriigis käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval, millisel juhul neil võib lubada jätkata kohalikku rannasõitu selles liikmesriigis. Sellised laevad peavad vastama muudetud DSC koodeksi nõuetele;

c) kiirreisilaeva ja selle varustuse ehitus ning hooldus peavad vastama tunnustatud organisatsiooni kiirlaevade klassifitseerimise eeskirjadele või samaväärsetele eeskirjadele, mida ametiasutus kasutab vastavalt direktiivi 94/57/EÜ artikli 14 lõikele 2.

Artikkel 7

Täiendavad ohutusnõuded, samaväärsed nõuded, erandid ja kaitsemeetmed

1. Täiendavad ohutusnõuded:

Kui liikmesriik või liikmesriikide rühm leiab, et kehtivaid ohutusnõudeid tuleks teatavates olukordades konkreetsete kohalike tingimuste tõttu parandada, ja kui see vajadus on tõestatud, võivad nad lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid ohutusnõuete parandamiseks.

2. Samaväärsed nõuded:

Liikmesriik võib lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid, mis lubavad samaväärseid nõudeid nagu I lisas sisalduvad reeglid, kui samaväärsed nõuded on vähemalt sama tõhusad kui nimetatud reeglid.

3. Erandid:

Kui ohutustase ei vähene ja järgitakse lõikes 4 sätestatud korda, võib liikmesriik võtta meetmeid laevade vabastamiseks teatavatest konkreetsetest käesoleva direktiivi nõuetest selles riigis toimuvatel riigisisestel rannasõitudel, kaasa arvatud avamere mõjude eest kaitstud saarestike merealad, teatavates töötingimustes, nagu näiteks väiksem märkimisväärne lainekõrgus, piiratud hooaeg, reisid ainult päevasel ajal või sobivates kliima- või ilmastikutingimustes või reisi piiratud kestus või päästeteenistuste lähedus.

4. Lõigete 1, 2 või 3 sätteid kasutava liikmesriigi suhtes kehtib järgmine kord:

a) liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, sealhulgas üksikasjadest, mida on vaja piisava ohutustaseme säilimises veendumiseks,

b) kui kuue kuu jooksul teatamisest otsustatakse artiklis 9 sätestatud korras, et ettepandud meetmed ei ole õigustatud, nõutakse kõnealuselt liikmesriigilt ettepandud meetmete muutmist või võtmatajätmist;

c) võetavad meetmed täpsustatakse asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ja edastatakse komisjonile, kes teatab kõikidest üksikasjadest teistele liikmesriikidele;

d) iga sellist meedet kohaldatakse kõigi sama klassi reisilaevade suhtes, kui need tegutsevad samades täpsustatud tingimustes, ilma diskrimineerimiseta nende lipuriigi või nende ekspluateerija kodakondsuse või tegevuskoha alusel;

e) lõikes 3 osutatud meetmeid kohaldatakse üksnes seni, kuni laev tegutseb täpsustatud oludes.

5. Kaitsemeetmed:

Kui liikmesriik leiab, et selles riigis kohalikul rannasõidul tegutsev reisilaev tekitab vaatamata tõsiasjale, et ta vastab käesoleva direktiivi nõuetele, inimelu või vara või keskkonna tõsise kahjustamise ohu, võib selle laeva tegevuse peatada või kehtestada täiendavad kaitsemeetmed, kuni oht kõrvaldatakse.

Sel juhul kohaldatakse järgmist korda:

a) liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele, põhjendades oma otsust;

b) komisjon selgitab välja, kas peatamine või täiendavad meetmed on põhjendatud tõsise ohu tõttu turvalisusele ja keskkonnale;

c) artiklis 9 sätestatud korras otsustatakse, kas liikmeriigi otsus peatada sellise laeva töö või kehtestada täiendavad meetmed on põhjendatud tõsise ohuga inimelule, varale või keskkonnale, ning kui peatamine või meetmed ei ole põhjendatud, nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt peatamise või meetmete võtmise otsuse tühistamist.

Artikkel 8

Kohandused

Artiklis 9 sätestatud korras võib:

a) i) artikli 2 punktide a, b, c, d ja t määratlusi; ja

ii) artiklis 10 nimetatud ülevaatuste korda ja suuniseid käsitlevaid sätteid

kohandada, et võtta arvesse arengut rahvusvahelisel tasandil, eriti IMOs;

b) I lisa võib muuta, et kohaldada käesoleva direktiivi täitmise eesmärgil rahvusvaheliste konventsioonide muudatusi.

Artikkel 9

Komitee

Komisjoni abistab direktiivi 93/75/EÜ artikli 12 lõikega 1 asutatud komitee. Komitee tegutseb nimetatud artikli lõigetes 2 ja 3 ettenähtud korras.

Artikkel 10

Ülevaatused

1. Lipuriigi ametiasutus korraldab igale uuele reisilaevale järgmised ülevaatused:

a) ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist;

b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel;

c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

2. Lipuriigi ametiasutus korraldab igale olemasolevale reisilaevale järgmised ülevaatused:

a) esmane ülevaatus enne laeva kasutuselevõtmist kohalikul rannasõidul vastuvõtjariigis või 12 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva, mis on kehtestatud artikli 14 lõikes 1, olemasolevate laevade puhul, mis tegelevad kohaliku rannasõiduga liikmesriigis, mille lipu all nad sõidavad;

b) korrapärane ülevaatus iga 12 kuu järel;

c) täiendavad ülevaatused, kui selleks tekib vajadus.

3. Igale kiirreisilaevale, mis peab vastavalt artikli 6 lõike 4 sätetele vastama HSC koodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi asutus kiirlaevakoodeksis nõutavad ülevaatused.

Kiirreisilaevadele, mis peavad vastavalt artikli 6 lõike 4 sätetele vastama muudetud DSC koodeksi nõuetele, korraldab lipuriigi asutus DSC koodeksis nõutavad ülevaatused.

4. Järgida tuleb reisilaeva ohutuse tunnistuse asjakohast korda ja suuniseid, mis on täpsustatud IMO assamblee 4. novembri 1993. aasta resolutsioonis A.746 (18) ülevaatuse suuniste kohta ühtlustatud ülevaatuste ja tunnistuste andmise alusel, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, või sama eesmärgi saavutamiseks kavandatud korda.

5. Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud ülevaatusi teevad lipuriigi asutuse enda, tunnustatud organisatsiooni või lipuriigi poolt ülevaatuste tegemiseks volitatud liikmesriigi põhikohaga ülevaatajad eesmärgiga veenduda, et järgitakse kõiki käesoleva direktiivi kohaldatavaid nõudeid.

Artikkel 11

Tunnistused

1. Kõik uued ja olemasolevad reisilaevad saavad käesolevale direktiivile vastava reisilaeva ohutuse tunnistuse. Tunnistuse vorm on sätestatud II lisas. Tunnistuse annab lipuriigi ametiasutus pärast artikli 10 lõike 1 punktis a ja lõike 2 punktis a kirjeldatud esmast ülevaatust.

2. Reisilaeva ohutuse tunnistus antakse kuni 12 kuuks. Lipuriigi ametiasutus võib tunnistuse kehtivustähtaega pikendada kuni ühe kuu võrra alates sellel märgitud kehtivuse tähtpäevast. Ajapikenduse andmisel algab tunnistuse uus kehtivustähtaeg olemasoleva tunnistuse kehtivuse tähtpäevast enne selle pikendamist.

Reisilaeva ohutuse tunnistust uuendatakse pärast artikli 10 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis b kirjeldatud korrapärast ülevaatust.

3. Kiirlaevakoodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt kiirlaevakoodeksi sätetele kiirlaeva ohutuse tunnistuse ja kiirlaeva tegevusloa.

DSC koodeksi nõuetele vastavatele kiirreisilaevadele annab lipuriigi ametiasutus vastavalt DSC koodeksi sätetele DCS konstruktsiooni ja varustuse tunnistuse ja DSC tegevusloa.

Enne vastuvõtjariigis kohaliku rannasõiduga tegelevale kiirreisilaevale tegevusloa andmist lepib lipuriigi ametiasutus vastuvõtjariigiga kokku kõigis tegevustingimustes, mis seostuvad laeva tegevusega selles riigis. Lipuriigi ametiasutus esitab kõik sellised tingimused tegevusloal.

4. Artikli 7 lõike 3 sätete alusel ja nendega kooskõlas laevadele tehtud erandid märgitakse reisi- või kiirlaeva tunnistusele.

Artikkel 12

SOLASe konventsiooni reeglid

Rahvusvaheliste merereisidega tegelevate reisilaevade puhul:

1. esitab ühendus käesoleva direktiivi jõustumisel IMO-le taotluse:

a) kiirendada IMOs jätkuvat tööd 1974. aasta SOLASe konventsiooni peatükkide II-1, II-2 ja III reeglite läbivaatamisel, mis sisaldavad ametiasutuse otsustada jäetud küsimusi, et kehtestada neile reeglitele ühtlustatud tõlgendused ja võtta vastu nende vastavad parandused;

b) võtta meetmeid MSC ringkirja 606 (sadamariigi nõustumise kohta SOLASe eranditega) sätete aluseks olevate põhimõtete kohustuslikuks kohaldamiseks;

2. lõikes 1 nimetatud taotluse esitavad nõukogu eesistujariik ja komisjon käesoleva direktiivi I lisas sätestatud ühtlustatud reeglite alusel. Kõik liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et IMO asub kiiresti nimetatud reegleid ja meetmeid arendama.

Artikkel 13

Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest määratavate karistuste süsteemi ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende karistuste kohaldamine. Sätestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 14

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. juulil 1998.

2. Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklikud õigusnormid. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. märts 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Strang

[1] EÜT C 238, 16.8.1996, lk 1.

[2] EÜT C 212, 22.7.1996, lk 21.

[3] Euroopa Parlamendi 5. septembri 1996. aasta arvamus (EÜT C 277, 23.9.1996, lk 19), nõukogu 17. juuni 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 293, 26.9.1997, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 6. novembri 1997. aasta otsus (EÜT C 358, 24.11.1997, lk 27).

[4] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[5] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 1.

[6] EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7.

[7] EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.

[8] EÜT C 323, 21.11.1994, lk 176.

[9] EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25.

[10] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1.

[11] EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19.

[12] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 20. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 97/58/EÜ (EÜT L 274, 7.10.1997, lk 8).

--------------------------------------------------

I LISA

KOHALIKU RANNASÕIDUGA TEGELEVATE UUTE JA OLEMASOLEVATE REISILAEVADE OHUTUSNÕUDED

Vt. komisjoni direktiiv 2002/25/EÜ, 5. märts 2002, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, EÜT L 98, 15.4.2002, lk 3—126.

--------------------------------------------------

II LISA

REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUSE VORM

REISILAEVA OHUTUSE TUNNISTUS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------