Komisjoni otsus,

24. juuli 1998,

käibemaksupettuste käsitlemise kohta rahvamajanduse arvepidamises (erinevused teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise vahel)

(teatavaks tehtud numbri K(1998) 2202 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(98/527/EÜ, Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. veebruari 1989. aasta direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta, [1] eriti selle artiklit 1,

ning arvestades, et:

komisjoni 22. veebruari 1994. aasta otsus 94/168/EÜ, Euratom nõukogu direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom (rahvamajanduse kogutoodangu turuhindadesse arvutamise ühtlustamise kohta) rakendamiseks võetavate meetmete kohta [2] on eelkõige seotud maksudest kõrvalehoidumisega, kuid selles ei kirjeldata üheselt, kuidas tuleks käsitleda käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumist; seetõttu on asjakohane kirjeldada, kuidas sellist kõrvalehoidumist peaks käsitlema;

oma SKT ja RKT hinnangute ammendavuse tagamiseks vastavalt direktiivile 89/130/EMÜ, Euratom tuleb liikmesriikidel neid hinnanguid kohandada, et võtta arvesse käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumine;

kohandamine on seotud teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise erinevuse selle komponendiga, mida käsitletakse ostja osaluseta kõrvalehoidumisena;

käesolevas otsuses sätestatud meetmed on direktiivi 89/130/EMÜ, Euratom artikli 6 alusel asutatud komitee arvamusega kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid arvutavad ostja osaluseta käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumise, kohaldades käesoleva otsuse lisas sätestatud meetodeid.

Eespool nimetatud arvutuse tegemiseks määravad liikmesriigid kindlaks teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise ning arvutavad kahe summa vahelise erinevuse, kasutades järgmist valemit:

+++++ TIFF +++++

Liikmesriigid kohandavad vajaduse korral käibemaksu summat, mis sisaldub vastavalt direktiivile 89/130/EMÜ, Euratom tehtud SKT ja RKT hinnangutes, lisades sellele eespool oleva valemi abil arvutatud ostja osaluseta kõrvalehoidumise väärtuse.

Artikkel 2

Artiklis 1 kirjeldatud kohanduse tegemiseks võivad liikmesriigid kohaldada artikli 1 esimeses lõigus kirjeldatud meetodiga samaväärset meetodit, mis annab võrreldavad tulemused.

Artikkel 3

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 1. oktoobriks 1998 kohaldatud allikate ja meetodite kohta selgituse ning tehtud kohanduste väärtuse. Vastavalt nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 [3] artiklile 19 uurib komisjon kasutatud allikate ja meetodite ning tehtud kohanduste kehtivust ning saadud tulemuste võrreldavust, eelkõige juhtudel, kui vastavalt artiklile 2 ei ole kasutatud artikli 1 esimeses lõigus kirjeldatud meetodit.

Uute liikmesriikide (Austria, Soome ja Rootsi) tähtaeg on 1. oktoober 1999.

Artikkel 4

Kui liikmesriik suudab komisjoni veenda, et samaväärne arvestus juba sisaldub tema arvepidamises, artiklit 1 ei kohaldata. Iga liikmesriik, kes soovib nii toimida, esitab komisjonile kõik dokumendid 1. oktoobriks 1998 (Austria, Soome ja Rootsi 1. oktoobriks 1999).

Komisjon teatab RKT komiteele käesoleva otsuse rakendamise tulemustest ning eelkõige liikmesriikide kasutatavatest meetoditest.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. juuli 1998

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Yves-Thibault De Silguy

[1] EÜT L 49, 21.2.1989, lk 26.

[2] EÜT L 77, 19.3.1994, lk 51.

[3] EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Ostja osaluseta käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumise väärtus arvutatakse, kasutades kahte järgmist muutujat:

1) teoreetilise käibemaksulaekumise väärtus;

2) teoreetilise käibemaksulaekumise ja sel perioodil tegelikult laekunud käibemaksu erinevus.

Teoreetilise käibemaksulaekumise arvutamine

Teoreetiline käibemaksulaekumine on käibemaksu summa, mis oleks laekunud, kui kõik käibemaksukohustuslased oleksid selle vastavalt õigusnormidele maksnud.

Teoreetilise käibemaksulaekumise arvutamisel on esimene samm viia käibemaksu arvutusbaas vastavusse kehtivate õigusaktidega: teiste sõnadega tuleb kindlaks määrata kõik tehingud, mille suhtes kohaldatakse käibemaksu, mis ei kuulu mahaarvamisele. Kodumajapidamiste lõpptarbimise suhtes kohaldatakse täielikult käibemaksu, mis ei kuulu mahaarvamisele, kuid muud kasutuskategooriad tuleb liigitada, et määrata kindlaks käibemaksu määr, mis ei kuulu mahaarvamisele. Selle arvutamiseks kasutatakse võimalikult täpseid rahvamajanduse arvepidamises saadaolevaid andmeid. Käibemaksu arvutusbaasi arvutamisel võetakse arvesse kõiki käibemaksualaseid kehtivaid õigusakte ja eeskirju.

Teine samm on kohaldada asjakohast käibemaksumäära iga tehingu suhtes, mis kuulub eelmises lõikes määratletud käibemaksu arvutusbaasi. Kohaldatavad käibemaksumäärad peavad kehtima sel aastal, mille kohta käibemaksu arvutusbaas on arvutatud. Teoreetilise käibemaksulaekumise arvutamisel võetakse arvesse kõiki käibemaksualaseid kehtivaid õigusakte ja eeskirju.

Teoreetilise käibemaksulaekumise ja vaatlusperioodi tegeliku käibemaksulaekumise erinevuse arvutamine

Teoreetilise käibemaksulaekumise (arvutatud, võttes arvesse kõiki käibemaksualaseid kehtivaid õigusakte ja eeskirju) ja tegeliku käibemaksulaekumise erinevus koosneb neljast komponendist:

1) ajanihe riigikassa andmete ja rahvamajanduse arvepidamise andmete vahel;

2) käibemaksunõuete erakorraline tühistamine maksuhalduri poolt maksejõuetuse korral;

3) ostja osalusega kõrvalehoidumine (ostja ei maksa müüjale käibemaksu);

4) ostja osaluseta kõrvalehoidumine (ostja maksab müüjale käibemaksu, kuid müüja ei maksa seda maksuhaldurile).

Ostja osaluseta kõrvalehoidumise väärtus saadakse, lahutades ostja osalusega kõrvalehoidumine ja seoses maksejõuetusega tühistatud nõue teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise vahelisest erinevusest, võttes arvesse ajanihet käibemaksuga maksustatava tehingu ja käibemaksu laekumise vahel maksuhaldurile.

+++++ TIFF +++++

Tegelik käibemaksulaekumine on maksuhaldurile tegelikult laekunud summad ajavahemikus, millega on seotud teoreetilise käibemaksulaekumise arvutus.

Ajanihke kohandamise eesmärk on korrigeerida laekumist, võttes arvesse asjaolu, et mõned jooksval aastal (n) tehtud käibemaksu maksed on seotud eelmise aastaga (n — 1) ja mõni aastaga n seotud käibemaks laekub tegelikult alles järgmisel aastal (n + 1).

Võib esineda olukordi, kus maksuhalduril on kehtivate õigusaktide alusel võimalik käibemaksunõuded erakorraliselt tühistada maksejõuetuse korral. Sellistel juhtudel tuleb tühistatud nõude väärtus lahutada teoreetilise käibemaksulaekumise ja tegeliku käibemaksulaekumise erinevusest (kui seda ei ole juba võetud arvesse teoreetilise käibemaksulaekumise arvutamisel).

Ostja osalusega kõrvalehoidumise arvutamisel tuleks võtta arvesse vaid need juhtumid, mille puhul on tehtud kohandusi seoses deklareerimata tööga (registreerimata jätmine majanduslikult aktiivsete üksuste statistikadokumentides).

Selle meetodi kasutamisel, kohaldades seoses deklareerimata tööga varem majandustegevusalade toodangus tehtud kohandusi ja korrutades vastavad lisamüügisummad (deklareerimata müük) asjakohase käibemaksumääraga, on võimalik hinnata puuduva käibemaksulaekumise väärtust, mis maksuhalduril on jäänud saamata ostja osalusel käibemaksu tasumisest kõrvalhoidumise tõttu.

Näiteks: kui pärast seoses deklareerimata tööga tehtud kohandusi suureneb kodumajapidamises teatava toote hinnanguline tarbimine ilma käibemaksuta 15 % ja kui selle toote ostmisel kohaldatakse käibemaksumäära 18,6 %, saab maksuhaldurile võlgnetava summa arvutada järgmiselt:

Puuduv käibemaksulaekumine ostja osalusega kõrvalehoidumise tõttu = toote kohandamiseelne müügiväärtus × 15 % × 18,6 %.

--------------------------------------------------