Euroopa Liidu Teataja L 303 , 06/11/1997 Lk 0012 - 0015
Komisjoni otsus, 27. oktoober 1997, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks (EMPs kohaldatav tekst) (97/747/EÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ teatavate elusloomades ja loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seiremeetmete kohta ning direktiivide 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsuste 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, [1] eriti selle artikli 6 lõiget 2, ning arvestades, et: direktiivi 96/23/EÜ IV lisas on kehtestatud II lisas loetletud elusloomade ja teatavate toodete proovide võtmise mahud ja sagedused ning usaldatud komisjonile ülesanne määrata need teatavate muude loomsete toodete kohta; nõukogu 29. jaanuari 1985. aasta direktiivi 85/73/EMÜ (direktiividega 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 90/675/EMÜ ja 91/496/EMÜ hõlmatud veterinaarinspektuuride ja -kontrollide rahastamise kohta, [2] viimati muudetud direktiiviga 96/43/EÜ [3]) B lisas on kehtestatud lõivud direktiivis 96/23/EÜ sätestatud elusloomade ja loomsete toodete kontrollide läbiviimise tagamiseks; olemasolevate siseriiklike meetmete rakendamisel saadud kogemuste ning kehtivate ühenduse eeskirjade alusel komisjonile edastatud teabe põhjal tuleks kindlaks määrata proovide võtmise mahud ja sagedused loomsete toodete kohta, mida ei ole veel nimetatud direktiivi 96/23/EÜ IV lisas; käesolevas otsuses sätestatud proovide võtmise mahud ja sagedused tuleb integreerida jäägiseirekavadesse hiljemalt 1999. aastaks kavandatud ajakohastamiseks, mille liikmesriigid peavad esitama enne 31. märtsi 1999; käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise veterinaarkomitee arvamusega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Piimas, munades, küülikulihas ning jahiulukite ja tehistingimustes peetavate ulukite lihas ning mees esinevate teatavate ainete ja ainejääkide seireks proovide võtmise mahud ja sagedus on kehtestatud käesoleva otsuse lisas, mis täiendab direktiivi 96/23/EÜ IV lisas kehtestatud proovide võtmise mahtusid ja sagedusi. Artikkel 2 Artiklis 1 osutatud mahud ja sagedused peavad vastama liikmesriikide poolt 1999. aastaks esitatud ajakohastatud jäägiseirekavadele. Artikkel 3 Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 27. oktoober 1997 Komisjoni nimel komisjoni liige Franz Fischler [1] EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. [2] EÜT L 32, 5.2.1985, lk 14. [3] EÜT L 162, 1.7.1996, lk 1. -------------------------------------------------- LISA I PEATÜKK PIIM 1. Veisepiim A. Proovide võtmise nõuded - Kõik ametlikud proovid peavad olema võetud ametlike pädevate asutuste poolt, nii et alati oleks võimalik kindlaks teha piima päritolupõllumajandusettevõte. - Proove võib vastavalt liikmesriigi valikule võtta: a) põllumajandusettevõtte tasandil piimatsisternist; b) või piimatööstuse tasandil enne piimaauto tühjendamist. - Eespool nimetatud päritolupõllumajandusettevõtte kindlakstegemise põhimõttest on lubatud kõrvale kalduda nõukogu direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 3. alarühma punktides a, b ja c nimetatud ainete ja ainejääkide korral. - Proove võib võtta ainult toorpiimast. Proovi suurus sõltub kasutatavatest analüüsimeetoditest. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas on üks proov 15000 tonni piima aastatoodangu kohta, kokku vähemalt 300 proovi. Tuleb järgida järgmist jaotust: a) 70 % proovidest tuleb kontrollida veterinaarravimijääkide suhtes. Sel juhul tuleb iga proovi kontrollida vähemalt nelja eri ühendi suhtes vähemalt kolmest rühmast, mis kuuluvad eespool nimetatud direktiivi I lisa A rühma 6. alarühmas, B rühma 1. alarühmas, B rühma 2. alarühma punktides a ja e esitatud rühmade hulka; b) 15 % proovidest tuleb kontrollida ainejääkide suhtes, mis on direktiivi 96/23/EÜ I lisa B rühma 3. Alarühmas; c) ülejäänud proove (15 %) kontrollitakse vastavalt liikmesriigi olukorrale. 2. Muude liikide piim (lambad, kitsed, hobuslased) Kõnealuste liikide proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik vastavalt toodangu tasemele ja täheldatud probleemidele. Kõnealuste liikide piim peab olema kaasatud proovide võtmise plaani lisaks piima proovidele võetavate proovidena. II PEATÜKK MUNAD 1. Kanamunad A. Proovide võtmise nõuded - Kõik ametlikud proovid peavad olema võetud ametlike pädevate asutuste poolt, nii et alati oleks võimalik kindlaks teha munade päritolupõllumajandusettevõte. - Proove võib vastavalt liikmesriigi valikule võtta: a) talumajapidamise tasandil; b) või pakkimiskeskuse tasandil. - Proovi suurus on vähemalt 12 muna vastavalt kasutatavatele analüüsimeetoditele. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas peab olema üks proov 1000 tonni toidumunade aastatoodangu kohta, kokku vähemalt 200 proovi. Proovide jaotuse võib otsustada iga liikmesriik vastavalt oma tööstuse struktuurile, eriti arvestades integratsioonitasandeid tööstuses. Vähemalt 30 % proovidest tuleb koguda pakkumiskeskustest, mis esindavad kõige suuremat osa toidumunadest. Tuleb järgida järgmist jaotust: - 70 % proovidest tuleb kontrollida vähemalt ühe ühendi suhtes igast järgmisest rühmast: direktiivi 96/23/EÜ II lisas esitatud A rühma 6. alarühm ja B rühma 2. alarühma punkt b, - 30 % proovidest tuleb kontrollida vastavalt iga liikmesriigi olukorrale, kuid osa analüüse tuleb teha kõnealuse direktiivi I lisa B rühma 3. alarühma punktis a esitatud ainete kohta. 2. Muude kodulindude munad Kõnealuste liikide proovide arvu määrab kindlaks iga liikmesriik vastavalt toodangu tasemele ja täheldatud probleemidele. Kõnealuste liikide munad peavad olema kaasatud proovide võtmise plaani lisaks kanamunade proovidele võetavate proovidena. III PEATÜKK KÜÜLIKULIHA NING JAHIULUKITE JA TEHISTINGIMUSTES PEETAVATE ULUKITE LIHA 1. Küülikuliha A. Proovide võtmise nõuded Üks proov koosneb ühest või mitmest sama tootja loomast vastavalt analüüsimeetodite nõuetele. - Kõik ametlikud proovid peavad olema võetud ametlike pädevate asutuste poolt, nii et alati oleks võimalik kindlaks teha küülikute päritolupõllumajandusettevõte. - Proove võib vastavalt küülikukasvatuse struktuurile igas liikmesriigis võtta: a) talumajapidamise tasandil; b) või registreeritud tapamajade tasandil (nõukogu direktiivi 91/495/EMÜ [1] tähenduses). Ilma et see piiraks direktiivi 96/23/EÜ sätete kohaldamist, võib talumajapidamise tasandil võtta mõned lisaproovid joogiveest ja söödast keelatud ainete kontrollimiseks. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas peab olema vähemalt 10 proovi 300 tonni aastatoodangu (tapakaal) kohta esimesest 3000 tonnist toodangust ning üks proov iga 300 lisatonni kohta. Tuleb järgida järgmist jaotust (viide direktiivi 96/23/EÜ I lisale): - A rühm: 30 % kõigist proovidest, 70 % proovidest tuleb kontrollida A rühma 6. alarühma ainete suhtes, 30 % proovidest tuleb kontrollida teiste A rühma alarühmade ainete suhtes; - B rühm: 70 % kõigist proovidest 30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 1. alarühma ainete suhtes, 30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 2. alarühma ainete suhtes, 10 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 3. alarühma ainete suhtes. Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi olukorrale. Kõnealused arvud vaadatakse läbi kahe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. 2. Tehistingimustes peetavate ulukite liha A. Proovide võtmise nõuded Proovi suurus sõltub kasutatavast analüüsimeetodist. Proovid tuleb võtta töötlemisüksuse tasandil. Loomade ja nende liha päritolupõllumajandusettevõtet peab olema võimalik kindlaks teha. Ilma et see piiraks direktiivi 96/23/EÜ sätete kohaldamist, võib talumajapidamise tasandil võtta mõned lisaproovid joogiveest ja söödast keelatud ainete kontrollimiseks. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas peab olema vähemalt 100 proovi. Tuleb järgida järgmist jaotust: - A rühm: 20 % kõigist proovidest, enamikku proove tuleb analüüsida A rühma 5. ja 6. alarühma ühendite suhtes; - B rühm: 70 % kõigist proovidest. Jaotus peab olema järgmine: 30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 1. alarühma ainete suhtes, 30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 2. alarühma punktide a ja b ainete suhtes, 10 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 2. alarühma punktide c ja e ainete suhtes, 30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 3. alarühma ainete suhtes. Ülejäänud proove (10 %) kontrollitakse vastavalt liikmesriikide kogemustele. Liikmesriigid esitavad komisjonile arvandmed inimtoiduks mõeldud tehistingimustes peetavate ulukite liha kodumaise toodangu kohta. Kõnealust teavet silmas pidades vaadatakse eespool nimetatud arvud läbi ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. 3. Jahiulukiliha A. Proovide võtmise nõuded Proovi suurus sõltub kasutatavast analüüsimeetodist. Proovid tuleb võtta tootmisüksuse tasandil või jahipidamiskohas. Loomade jahipidamispiirkonda peab olema võimalik kindlaks teha. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas peab olema vähemalt 100 proovi. Kõnealused proovid tuleb võtta keemiliste elementide jääkide analüüsimiseks. Liikmesriigid esitavad komisjonile arvandmed inimtoiduks mõeldud jahiulukite liha kodumaise toodangu kohta. Kõnealust teavet silmas pidades vaadatakse eespool nimetatud arvud läbi ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist. IV PEATÜKK MESI A. Proovide võtmise nõuded Proovi suurus sõltub kasutatavast analüüsimeetodist. Proove võib võtta mis tahes tootmisahela punktis, tingimusel, et on võimalik kindlaks teha mee esialgne tootja. B. Proovide võtmise maht ja sagedus Proovide arv aastas peab olema vähemalt 10 proovi 300 tonni aastatoodangu kohta esimesest 3000 tonnist toodangust ning üks proov iga 300 lisatonni kohta. Tuleb järgida järgmist jaotust: - B rühma 1. alarühm ja B rühma 2. alarühma punkt c: 50 % kõigist proovidest, - B rühma 3. alarühma punktid a, b ja c: 40 % kõigist proovidest. Ülejäänud proove (10 %) kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemusele. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata mükotoksiinidele. [1] EÜT L 268, 24.9.1991, lk 41. --------------------------------------------------