Nõukogu direktiiv 96/98/EÜ,

20. detsember 1996,

laevavarustuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

ning arvestades, et:

(1) ühise transpordipoliitika raames tuleb võtta lisameetmeid, et tagada merevedude ohutus;

(2) ühendusele valmistavad suurt muret laevaõnnetused, eelkõige sellised, mis nõuavad inimohvreid ja reostavad liikmesriikide merd ja rannikut;

(3) laevaõnnetuste ohtu saab tõhusalt vähendada ühtsete standardite abil, mis tagavad, et laevade pardal olev varustus toimib äärmiselt ohutult; katsestandardite ja -meetoditega saab varustuse toimimist tulevikus suuresti mõjutada;

(4) rahvusvahelised konventsioonid kohustavad lipuriike tagama, et laevade pardal olev varustus vastaks teatavatele ohutusnõuetele, ja väljastama asjakohaseid tunnistusi; selleks on rahvusvahelised standardiorganisatsioonid ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) teatavat liiki laevavarustusele välja töötanud katsestandardid; rahvusvahelisi standardeid rakendavad siseriiklikud katsestandardid jätavad teatava valikuvabaduse sertifitseerimisasutustele, kelle ettevalmistus ja kogemused on erinevad; selle tulemuseks on pädevate riiklike asutuste asjakohastele rahvusvahelistele ohutusnormidele vastavaks tunnistatud toodete erinev ohutustase ja liikmesriikide suur vastumeelsus nõustuda sellega, et nende lipu all sõitvad laevad kannavad pardal teiste liikmesriikide kinnitatud varustust täiendava vastavustõendamiseta;

(5) erinevuste kõrvaldamiseks rahvusvaheliste standardite rakendamisel tuleb kehtestada ühiseeskirjad; selliste ühiseeskirjadega kõrvaldatakse tarbetud kulutused ja haldusmenetlused, mis on seotud varustuse kinnitamisega, parandatakse ühenduse laevade töötingimusi ja konkurentsivõimet ja kõrvaldatakse varustusele kinnitatava vastavusmärgi abil tehnilised kaubandustõkked;

(6) oma 8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta [4] kannustas nõukogu komisjoni tegema IMO normide rakendamise ühtlustamist ja laevavarustuse kinnitamiskorda käsitlevaid ettepanekuid;

(7) selline ühtlustamine on võimalik üksnes ühenduse tasandil, sest iseseisvalt või rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tegutsedes ei suuda liikmesriigid saavutada varustuse ühesugust ohutustaset;

(8) nõukogu direktiiv on sobiv õigusakt, kuna see loob raamistiku rahvusvaheliste katsestandardite ühtseks ja kohustuslikuks kohaldamiseks liikmesriikides;

(9) kõigepealt tuleks keskenduda varustusele, mis põhiliste rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt peab laeva pardal olema ja mille siseriiklikud ametiasutused peavad rahvusvahelistes konventsioonides või resolutsioonides sätestatud ohutusnormide põhjal kinnitama;

(10) on olemas mitu direktiivi, millega tagatakse teatavate selliste toodete vaba liikumine, mida saab muu hulgas kasutada varustusena laevade pardal, kuid mis ei käsitle asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide kohast varustuse vastavustõendamist liikmesriikides; seetõttu võivad laevade pardale paigutatava varustuse suhtes kehtida üksnes uued ühiseeskirjad;

(11) soovitatavalt rahvusvahelisel tasandil tuleb kehtestada uued katsestandardid sellisele varustusele, mida käsitlevad standardid puuduvad või ei ole need piisavalt üksikasjalikud;

(12) liikmesriigid peaksid tagama, et varustuse vastavust katsestandarditele hindavad teavitatud asutused on sõltumatud, tõhusad ja oma ülesannete täitmiseks erialaselt pädevad;

(13) vastavust rahvusvahelistele katsestandarditele saab kõige paremini näidata selliste vastavushindamismenetluste abil, mis on sätestatud nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ, vastavushindamise eri etappidel kasutatavate moodulite ning CE-vastavusmärgi kinnitamise ja kasutamise eeskirjade kohta, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides [5];

(14) mitte miski käesolevas direktiivis ei piira lipuriigi ametiasutusele rahvusvaheliste konventsioonidega antud õigust katsetada varustuse toimimist sellise laeva pardal, millele ta on väljastanud meresõiduohutust tõendava tunnistuse, tingimusel et sellised katsed ei korda vastavushindamismenetlusi;

(15) käesoleva direktiiviga hõlmatud varustusel peaks üldjuhul olema märk, mis näitaks selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele;

(16) teatavatel juhtudel võivad liikmesriigid võtta ajutisi meetmeid, et piirata vastavusmärki kandva varustuse kasutamist või keelata selle kasutamine;

(17) erandlikel asjaoludel võib lubada kasutada vastavusmärgita varustust;

(18) käesoleva direktiivi muutmiseks tuleb kohaldada lihtsustatud korda, milles osaleb korralduskomitee,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on suurendada mereohutust ja vältida mere saastumist asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide ühtse kohaldamise kaudu, mis käsitlevad A lisas loetletud varustust, mis paigutatakse selliste laevade pardale, millele liikmesriigid ise väljastavad või nende nimel väljastatakse rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt meresõiduohutust tõendavad tunnistused, ja tagada sellise varustuse vaba liikumine ühenduses.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) vastavushindamismenetlused — artiklis 10 ja B lisas sätestatud menetlused;

b) varustus — A.1 ja A.2 lisas loetletud esemed, mis tuleb rahvusvahelise õiguse aktide kohaselt paigutada laeva pardale kasutamiseks või mis vabatahtlikult paigutatakse pardale kasutamiseks ja mille lipuriigi ametiasutus peab rahvusvahelise õiguse aktide kohaselt kinnitama;

c) raadioseadmed — ülemaailmse merehäda- ja -ohutussüsteemi (GMDSS) osas 1988. aastal muudetud 1974. aasta SOLASe konventsiooni IV peatükis nõutav varustus ja nimetatud konventsiooni reegli III punktis 6.2.1 nõutavad kahesuunalised (saatja/vastuvõtja) VHF raadiotelefonid;

d) rahvusvahelised konventsioonid:

- 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (LL66),

- 1972. aasta konventsioon kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade kohta merel (COLREG),

- 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks (MARPOL)

- 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS)

ning nende protokollid ja muudatused, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval;

e) rahvusvahelise õiguse aktid — asjakohased rahvusvahelised konventsioonid, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) asjakohased resolutsioonid ja ringkirjad ning asjakohased rahvusvahelised katsestandardid;

f) märk — artiklis 11 osutatud ja D lisas esitatud tähis;

g) teavitatud asutus — artikli 9 kohaselt liikmesriigi pädeva riigiasutuse määratud organisatsioon;

h) pardale paigutatud — paigaldatud või paigutatud laeva pardale;

i) meresõiduohutust tõendavad tunnistused — rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt liikmesriikide või nende nimel väljastatud tunnistused;

j) laev — rahvusvaheliste konventsioonide reguleerimisalasse kuuluv laev; sõjalaevad on välja arvatud;

k) ühenduse laev — laev, millele liikmesriik on rahvusvaheliste konventsioonide alusel väljastanud meresõiduohutust tõendava tunnistuse või millele on see väljastatud liikmesriigi nimel. See määratlus ei hõlma liikmesriigi ametiasutust, mis väljastab laevale tunnistuse kolmanda riigi ametiasutuse palvel;

l) uus laev — laev, mille kiil pannakse maha või mis on samasuguses ehitusjärgus käesoleva direktiivi jõustumispäeval või pärast seda. Selle määratluse puhul tähendab "samasugune ehitusjärk" järku, kus:

i) algab kindla laeva kiilu mahapanemine

ii) on alanud kõnealuse laeva kokkupanek, mis hõlmab vähemalt 50 tonni või 1 % kõikide ehitusainete arvestuslikust massist, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem;

m) olemasolev laev — laev, mis ei ole uus laev;

n) katsestandardid — standardid, mille on kehtestanud:

- Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO),

- Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO),

- Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC),

- Euroopa Standardikomitee (CEN),

- Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC)

- Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI)

ja mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval ning on asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja asjakohaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade kohaselt koostatud katsetusmeetodite ja -tulemuste määratlemiseks, kuid üksnes A lisas osutatud kujul;

o) tüübikinnitus - menetlused valmistatud varustuse hindamiseks sobivate katsestandardite põhjal ja sobiva tunnistuse väljastamine.

Artikkel 3

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse varustuse suhtes, mida kasutatakse:

a) ühenduse uue laeva pardal, olenemata sellest, kas laev asub ehituse ajal ühenduses;

b) ühenduse olemasoleva laeva pardal,

- kus sellist varustust varem ei olnud

või

- kus varem pardal olnud varustus vahetatakse välja, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelised konventsioonid sätestavad teisiti,

olenemata sellest, kas laev asub varustuse pardale paigutamise ajal ühenduses.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata varustuse suhtes, mis on direktiivi jõustumispäevaks juba paigutatud laeva pardale.

3. Olenemata asjaolust, et seoses vaba liikumisega võib lõikes 1 osutatud varustus lisaks käesolevale direktiivile olla hõlmatud ka muudega, eelkõige nõukogu 3. mai 1989. aasta direktiiviga 89/336/EMÜ elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [6] ja nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiviga 89/686/EMÜ isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta [7] kohaldatakse kõnealuse varustuse suhtes üksnes käesolevat direktiivi, olenemata kõikidest muudest sel eesmärgil vastuvõetud direktiividest.

Artikkel 4

Iga liikmesriik või tema nimel tegutsev organisatsioon tagab asjakohaste meresõiduohutust tõendavate tunnistuste väljastamisel või pikendamisel, et meresõiduohutust tõendava tunnistusega hõlmatud ühenduse laeva pardal olev varustus vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 5

1. A.1 lisas loetletud varustus, mis paigutatakse ühenduse laeva pardale artikli 20 lõike 1 teises lõigus nimetatud päeval või pärast seda, vastab kõnealuses lisas osutatud rahvusvahelise õiguse aktide kohaldatavatele nõuetele.

2. Varustuse vastavust rahvusvaheliste konventsioonide ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni asjakohaste resolutsioonide ja ringkirjade kohaldatavatele nõuetele tõendatakse üksnes A.1 lisas osutatud asjakohaste katsestandardite ja vastavushindamismenetluste kohaselt. A.1 lisas loetletud esemete puhul, mille juures on antud nii IEC kui ka ETSI katsestandardid, võib tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja valida, kumbi standardeid kasutada.

3. A.1 lisas loetletud ja enne lõikes 1 osutatud kuupäeva valmistatud varustust võib samuti turustada ja paigutada ühenduse sellise laeva pardale, millele väljastas tunnistused liikmesriik või väljastati need tema nimel kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, kahe aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva, kui varustus valmistati tüübikinnitusmenetluste kohaselt, mis kehtisid kõnealuse liikmesriigi territooriumil juba enne käesoleva direktiivi vastuvõtmispäeva.

Artikkel 6

1. Ükski liikmesriik ei keela turustada ega paigutada ühenduse laeva pardale A.1 lisas nimetatud varustust, mis kannab märki või on muul viisil kooskõlas käesoleva direktiiviga, ega keeldu väljastamast või pikendamast asjakohaseid meresõiduohutust tõendavaid tunnistusi.

2. Enne asjakohase meresõiduohutust tõendava tunnistuse väljastamist väljastab pädev asutus rahvusvaheliste raadioeeskirjade kohaselt raadioloa.

Artikkel 7

1. Pärast käesoleva direktiivi jõustumispäeva esitab ühendus sõltuvalt asjaoludest kas IMOle või Euroopa standardiorganisatsioonidele taotluse koostada A.2 lisas loetletud varustusele standardid, sealhulgas üksikasjalikud katsestandardid.

2. Lõikes 1 osutatud taotluse:

- esitavad nõukogu eesistujariik ja komisjon, juhul kui see läheb IMOle,

- esitab komisjon kooskõlas nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/189/EMÜ, millega kehtestatakse tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord, [8] juhul kui see läheb Euroopa standardiorganisatsioonidele. Komisjoni antavate ülesannete eesmärk on arendada rahvusvahelisi standardeid koostöö kaudu Euroopa ja vastavate rahvusvaheliste organite vahel.

3. Liikmesriigid teevad kõik võimaliku tagamaks, et rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas IMO, töötavad need standardid kiiresti välja.

4. Komisjon jälgib katsestandardite väljatöötamist korrapäraselt.

5. Kui rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas IMO, ei suuda teatava varustuse suhtes mõistliku aja jooksul vastu võtta sobivaid katsestandardeid või keelduvad sellest, võib artiklis 18 sätestatud korras vastu võtta Euroopa standardiorganisatsioonide tööl põhinevad standardid.

6. Kui teatava varustuse suhtes sõltuvalt asjaoludest kas võetakse vastu või jõustuvad lõigetes 1 või 5 osutatud katsestandardid, võib selle varustuse artiklis 18 sätestatud korras viia A.2 lisast üle A.1 lisasse, kusjuures artiklit 5 kohaldatakse kõnealuse üleviimise päevast.

Artikkel 8

1. Kui mis tahes lipu all sõitev uus laev, mis ei ole registreeritud liikmesriigis, kantakse liikmesriigi registrisse, vaatab vastuvõttev liikmesriik sellise laeva ümberregistreerimisel üle veendumaks, et selle varustuse tegelik seisund vastab asjakohastele meresõiduohutust tõendavatele tunnistustele ning on kooskõlas käesoleva direktiiviga ja varustus kannab märki või on kõnealuse liikmesriigi ametiasutuse arvates samaväärne käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud varustuse omaga.

2. Kui varustusel ei ole märki või kui kõnealune ametiasutus ei pea seda samaväärseks, vahetatakse varustus välja.

3. Käesoleva artikli kohaselt samaväärseks peetavale varustusele väljastab liikmesriik tunnistuse, mis on varustusega alati kaasas ja sisaldab lipuriigi luba paigutada varustus laeva pardale ning kehtestab võimalikud varustuse kasutamisega seotud piirangud või sätted.

4. Raadioseadmete puhul nõuab lipuriigi asutus, et need seadmed ei mõjutaks raadiosagedusspektriga seotud nõudeid põhjendamatult.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teavitatud asutustest, kelle nad on määranud täitma artiklis 10 sätestatud menetlusi, neile määratud eriülesannetest ja tunnusnumbritest, mis komisjon on asutustele eelnevalt omistanud. Iga organisatsioon esitab teda määrata kavatsevale liikmesriigile täieliku teabe ja tõendid C lisas sätestatud nõuetele vastavuse kohta.

2. Iga liikmesriik laseb asutustel või asutuste nimetatud sõltumatul välisorganisatsioonil vähemalt korra iga kahe aasta tagant auditeerida, kuidas tema teavitatud asutused täidavad tema nimel ülesandeid. Selle auditiga tagatakse, et iga teavitatud asutus vastab C lisas sätestatud nõuetele ka edaspidi.

3. Teavitatud asutuse määranud liikmesriik tühistab määramise, kui ta leiab, et kõnealune asutus ei vasta enam C lisas sätestatud nõuetele. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 10

1. Vastavushindamismenetlus, mida on üksikasjalikult kirjeldatud B lisas, on:

i) EÜ tüübihindamine (B võte), kusjuures enne varustuse turuleviimist nõutakse kogu varustuse suhtes tootja või tema ühenduses asuva volitatud esindaja A.1 lisas osutatud võimaluste vahel tehtud valikul kas:

a) EÜ vastavusdeklaratsiooni (C võte) või

b) EÜ vastavusdeklaratsiooni (tootmiskvaliteedi tagamine) (D võte) või

c) EÜ vastavusdeklaratsiooni (tootekvaliteedi tagamine) (E võte) või

d) EÜ vastavusdeklaratsiooni (tootetõendus) (F võte); või

ii) EÜ täielik kvaliteeditagamine (H võte).

2. Vastavusdeklaratsioon tehakse kirjalikult ja see sisaldab B lisas täpsustatud teavet.

3. Kui varustust toodetakse ühekaupa või väikestes kogustes ja mitte sarjades või massiliselt, võib vastavushindamismenetlus olla EÜ üksiktoote tõendus (G võte).

4. Komisjon peab ajakohast nimekirja kinnitatud varustusest ja tagasivõetud või rahuldamata taotlustest ning teeb selle asjahuvilistele kättesaadavaks.

Artikkel 11

1. A.1 lisas osutatud varustusele, mis vastab asjakohastele rahvusvaheliste õiguse aktidele ja on toodetud kooskõlas vastavushindamismenetlustega, kinnitab märgi tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja.

2. Märgi järel on vastavust hinnanud teavitatud asutuse tunnusnumber, juhul kui see asutus on osalenud tootmisjärelevalves, ja märgi kinnitamise aasta kaks viimast numbrit. Teavitatud asutuse tunnusnumbri märgib asutuse vastutusel asutus ise või tootja või viimase ühenduses asuv volitatud esindaja.

3. Kasutatava märgi näidis on esitatud D lisas.

4. Märk kinnitatakse varustusele või selle andmesildile nii, et see oleks nähtav, loetav ja kustutamatu varustuse kogu eeldatava kasutusea vältel. Kui see ei ole varustuse laadi tõttu siiski võimalik või õigustatud, kinnitatakse see toote pakendile, sildile või teabelehele.

5. Ei tohi kinnitada ühtki märki ega tähist, mis võib kolmandaid isikuid käesolevas direktiivis osutatud märgi tähenduse või kuju suhtes eksitada.

6. Märk kinnitatakse tootmisjärgu lõpus.

Artikkel 12

1. Olenemata artiklist 6 võib iga liikmesriik võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et tema turul müüdav ja veel pardale paigutamata märgiga varustus vaadatakse pisteliselt üle, et kindlustada selle vastavus käesolevale direktiivile. Pistelised ülevaatused, mida ei ole B lisas esitatud vastavushindamisvõtetega ette nähtud, tehakse liikmesriigi kulul.

2. Olenemata artiklist 6 võib lipuriigi ametiasutus pärast käesoleva direktiivi kohase varustuse paigaldamist ühenduse laeva pardale seda varustust hinnata juhul, kui rahvusvahelise õiguse aktid nõuavad ohutuse tagamiseks ja/või saaste vältimiseks varustuse toimimise katsetamist laeva pardal, tingimusel et seeläbi ei korrata juba rakendatud vastavushindamismenetlusi. Lipuriigi asutus võib varustuse tootjalt, tema ühenduses asuvalt volitatud esindajalt või varustuse ühenduses turuleviimise eest vastutavalt isikult nõuda ülevaatus-/katseprotokollide esitamist.

Artikkel 13

1. Kui liikmesriik tuvastab ülevaatusel või muul viisil, et hoolimata kinnitatud märgist võib teatav A.1 lisas osutatud varustus õige paigaldamise, hooldamise ja otstarbekohase kasutamise korral ohustada laevaperet, reisijaid või sõltuvalt asjaoludest muid isikuid ja/või nende tervist või kahjustada merekeskkonda, võtab ta kõik asjakohased ajutised meetmed, et kõrvaldada kõnealune varustus turult või keelata või piirata selle turuleviimine või kasutamine sellise laeva pardal, millele ta väljastab meresõiduohutust tõendavad tunnistused. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata sellistest meetmetest, oma otsuse põhjustest ja eelkõige sellest, kas käesoleva direktiivi rikkumine tuleneb:

a) artikli 5 lõigete 1 ja 2 mittetäitmisest;

b) artikli 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud katsestandardite ebaõigest rakendamisest või

c) puudustest katsestandardites endis.

2. Komisjon peab asjaosalistega nõu niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast sellist nõupidamist, et:

- meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetmed võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele; kui lõikes 1 märgitud otsuse põhjuseks on puudused katsestandardites, suunab komisjon küsimuse pärast asjaosalistega nõu pidamist artiklis 18 osutatud komiteele kahe kuu jooksul, juhul kui asjaomane liikmesriik kavatseb oma otsuse juurde jääda, ja algatab artiklis 18 sätestatud menetluse;

- meetmed ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetmed võtnud liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses asuvale volitatud esindajale.

3. Kui märk on kinnitatud mittevastavale varustusele, võtab märgi kinnitaja suhtes järelevalvet teostav liikmesriik sobivad meetmed; kõnealune liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele tema poolt võetud meetmetest.

4. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse selle menetluse käigust ja lõpptulemusest.

Artikkel 14

1. Olenemata artikli 5 sätetest võib lipuriigi asutus erandlike tehniliste uuenduste korral lubada ühenduse laeva pardale paigutada vastavushindamismenetlustele mittevastavat varustust, kui katse abil või muul lipuriigi asutust rahuldaval viisil on tõestatud, et selline varustus on vähemalt sama tõhus kui vastavushindamismenetlustele vastav varustus.

Raadioseadmete puhul nõuab lipuriigi asutus, et need seadmed ei mõjutaks raadiosagedusspektriga seotud nõudeid põhjendamatult.

2. Sellistel katsetustel ei tehta vahet lipuliikmesriigis ja teistes riikides toodetud varustusel.

3. Käesoleva artikliga hõlmatud varustusele väljastab lipuliikmesriik tunnistuse, mis on varustusega alati kaasas ja sisaldab lipuriigi luba paigutada varustus laeva pardale ning kehtestab võimalikud varustuse kasutamisega seotud piirangud või sätted.

4. Kui liikmesriik lubab ühenduse laeva pardale paigutada käesoleva artikliga hõlmatud varustust, edastab ta varustust käsitlevad andmed ning kõikide asjakohaste katsete, hindamiste ja vastavushindamismenetluste protokollid viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5. Lõikes 1 kirjeldatud varustus kantakse A.2 lisasse artiklis 18 sätestatud korras.

6. Kui lõikes 1 kirjeldatud varustust pardal kandev laev registreeritakse ümber teise liikmesriiki, võib vastuvõttev liikmesriik võtta vajalikke meetmeid, kaasa arvatud katsed ja kasutamise proovimine, tagamaks, et selline varustus on vähemalt sama tõhus kui vastavushindamismenetluste kohane varustus.

Artikkel 15

1. Olenemata artiklist 5 võib lipuriigi ametiasutus katsetamiseks või hindamiseks lubada paigutada ühenduse laeva pardale vastavushindamismenetlustele mittevastavat või artikliga 14 mittehõlmatud varustust, kuid seda üksnes järgmiste tingimuste täitmisel:

a) lipuliikmesriik peab varustusele väljastama tunnistuse, mis on varustusega alati kaasas ja sisaldab lipuliikmesriigi luba paigutada varustus ühenduse laeva pardale ning kehtestab võimalikud varustuse kasutamisega seotud piirangud või sätted;

b) luba peab olema lühiajaline;

c) varustus ei tohi olla kasutusel käesoleva direktiivi nõuete kohase varustuse asemel ega asendada nõuetekohast varustust, mis peab jääma ühenduse laeva pardale ning olema töökorras ja valmis kohe kasutamiseks.

2. Raadioseadmete puhul nõuab lipuriigi ametiasutus, et need seadmed ei mõjutaks raadiosagedusspektriga seotud nõudeid põhjendamatult.

Artikkel 16

1. Kui varustus tuleb asendada väljaspool ühendust asuvas sadamas ja erandlikel asjaoludel, mida tuleb lipuriigi asutusele nõuetekohaselt põhjendada, ja kui laeva pardale ei ole ajalistel ja rahalistel põhjustel võimalik paigutada EÜ tüübikinnitusega varustust, võib järgmises korras pardale paigutada muu varustuse:

a) varustusega on kaasas teavitatud asutusega samaväärse tunnustatud organisatsiooni väljastatud dokumendid, juhul kui ühendus ja asjaomane kolmas riik on sõlminud kokkuleppe selliste organisatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta;

b) kui punkti a ei ole võimalik täita, võib pardale paigutada varustuse, millega on kaasas IMOsse kuuluva ja asjakohaste konventsioonide osalisriikide väljastatud dokumendid vastavuse kohta asjakohaste IMO nõuetega, kui lõigetest 2 ja 3 ei tulene teisiti.

2. Lipuriigi asutusele teatatakse sellise muu varustuse laadist ja omadustest viivitamata.

3. Lipuriigi asutus tagab esimesel võimalusel, et lõikes 1 osutatud varustus ja selle katsetusdokumendid vastavad rahvusvahelise õiguse aktide ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

4. Raadioseadmete puhul nõuab lipuriigi asutus, et need seadmed ei mõjutaks raadiosagedusspektriga seotud nõudeid põhjendamatult.

Artikkel 17

Käesolevat direktiivi võidakse muuta artiklis 18 sätestatud korras, et:

- kohaldada rahvusvahelise õiguse aktide edasisi muudatusi käesoleva direktiivi reguleerimisalas,

- ajakohastada A lisa uue varustuse lisamisega ja varustuse ülekandmisega A.2 lisast A.1 lisasse ja vastupidi,

- luua võimalus kasutada A.1 lisas loetletud varustuse puhul B + C võtet ja H võtet,

- hõlmata artiklis 2 sisalduva "katsestandardite" määratlusega muid standardiorganisatsioone.

Artikkel 18

1. Nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiivi 93/75/EMÜ (miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad ohtlikke või saastavaid kaupu vedavaid laevu, mis suunduvad ühenduse sadamatesse või lahkuvad sealt) [9] artikliga 12 asutatud komitee abistab komisjoni käesolevas artiklis sätestatud korras.

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtudes küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kahe kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 19

Liikmesriigid pakuvad üksteisele käesoleva direktiivi tõhusaks rakendamiseks ja täitmiseks vastastikust abi.

Artikkel 20

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juunil 1998.

Nad kohaldavad neid meetmeid 1. jaanuarist 1999.

Kui liikmesriigid võtavad esimeses lõigus osutatud meetmed vastu, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

S. Barrett

[1] EÜT C 218, 23.8.1995, lk 9.

[2] EÜT C 101, 3.4.1996, lk 3.

[3] Euroopa Parlamendi 29. novembri 1995. aasta arvamus (EÜT C 339, 18.12.1995, lk 21), nõukogu 18. juuni 1996. aasta ühine seisukoht (EÜT C 248, 26.8.1996, lk 10) ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 1996. aasta otsus (EÜT C 347, 18.11.1996).

[4] EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.

[5] EÜT C 220, 30.8.1993, lk 23.

[6] EÜT L 139, 23.5.1989, lk 19. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 31.8.1993, lk 1).

[7] EÜT L 399, 30.12.1989, lk 18. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/95/EMÜ (EÜT L 276, 9.11.1993, lk 11).

[8] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[9] EÜT L 247, 5.10.1993, lk 19.

--------------------------------------------------

A LISA

--------------------------------------------------

B LISA

Vastavushindamisvõtted

EÜ TÜÜBIHINDAMINE (B VÕTE)

1. Teavitatud asutus peab kindlaks tegema ja tõendama, et kavandatava toote näidis vastab selle suhtes kohaldatavatele rahvusvaheliste õigusaktide sätetele.

2. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab esitama EÜ tüübihindamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

- tootja nime ja aadressi ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nime ja aadressi,

- kirjaliku kinnituse, et samasugust taotlust ei ole samal ajal esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- punktis 3 kirjeldatud tehnilisi dokumente.

Taotleja peab teavitatud asutusele esitama kavandatava toote näidise, edaspidi "tüüp" [1]. Teavitatud asutus võib nõuda lisanäidiseid, kui neid on vaja katsete tegemiseks.

3. Tehnilised dokumendid peavad võimaldama hinnata toote vastavust asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele. Need dokumendid peavad kõnealuseks hindamiseks vajalikus ulatuses käsitlema toote konstruktsiooni, ehitusnorme, valmistust, paigaldust ja toimimist kooskõlas käesoleva lisa liites sätestatud tehniliste dokumentide kirjeldusega.

4. Teavitatud asutus peab:

4.1. uurima tehnilisi dokumente ja veenduma, et tüüp on valmistatud nende dokumentide kohaselt;

4.2. tegema või laskma teha vajalikud kontrollimised ja katsed, et teha kindlaks, kas asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide nõudeid on tegelikult täidetud;

4.3. taotlejaga kokku leppima uuringute ja vajalike katsete tegemise kohas.

5. Kui tüüp on asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide sätetega kooskõlas, peab teavitatud asutus taotlejale väljastama EÜ tüübitunnistuse. Tunnistus peab sisaldama tootja nime ja aadressi, üksikasjalikke andmeid varustuse kohta, uurimisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid kinnitatud tüübi kohta.

Tunnistusele tuleb lisada tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses.

Kui teavitatud asutus keeldub andmast tootjale tüübitunnistust, peab ta esitama üksikasjaliku põhjenduse.

Kui tootja taotleb uuesti tüübikinnitust varustusele, millele on keeldutud andmast tüübitunnistust, peab tema taotlus teavitatud asutusele sisaldama kõiki asjakohaseid dokumente, sealhulgas esialgseid katseprotokolle, varasema keeldumise üksikasjalikku põhjendust ja täpseid andmeid kõikide varustuses tehtud muudatuste kohta.

6. Taotleja peab teatama EÜ tüübitunnistusega seotud tehnilisi dokumente hoidvale teavitatud asutusele kõigist kinnitatud tootes tehtud muudatustest, mis tuleb täiendavalt kinnitada juhul, kui need võivad mõjutada nõuete täitmist või toote ettenähtud kasutustingimusi. Selline täiendav kinnitus tuleb vormistada esialgse EÜ tüübitunnistuse lisana.

7. Iga teavitatud asutus peab taotluse korral andma lipuriigi ametiasutustele ja muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud EÜ tüübitunnistuste ja nende lisade kohta.

8. Muudel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübitunnistuste ja/või nende lisade ärakirju. Tunnistuste lisad peavad olema kättesaadavad muudele teavitatud asutustele.

9. Tootja või tema ühenduses asuv esindaja peab tehnilisi dokumente ning EÜ tüübitunnistuste ja nende lisade ärakirju säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist.

TÜÜBIKOHASUS (C VÕTE)

1. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab tagama ja kinnitama, et asjakohased tooted vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab kinnitama igale tootele märgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni.

2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmismenetlus tagab valmistatavate toodete vastavuse EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele.

3. Tootja või tema ühenduses asuv esindaja peab vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist.

TOOTMISKVALITEEDI TAGAMINE (D VÕTE)

1. Punktis 2 sätestatud kohustusi täitev tootja peab tagama ja kinnitama, et asjakohased tooted vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab kinnitama igale tootele märgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Märgile tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi tootmise ning toodete lõpliku ülevaatamise ja katsetamise osas ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste toodete osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

- kogu asjakohast teavet kavandatava tooteliigi kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevaid dokumente,

- kinnitatud tüübi tehnilisi dokumente ja EÜ tüübitunnistuse ärakirja.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama, et tooted vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile.

Kõik tootja kohaldatavad alused, nõuded ja sätted tuleb meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt üles kirjutada. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid ühetaoliselt tõlgendada.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooni ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses tootekvaliteediga,

- tootmisel ning kvaliteediohjel ja tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja korrapärased meetmed,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad uuringud ja katsed ning nende sagedus,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,

- nõutava tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhususe järele valvamise vahendid.

3.3. Teavitatud asutus peab kvaliteedisüsteemi hindama, et teha kindlaks, kas see täidab punktis 3.2 sätestatud nõudeid. Ta peab eeldama, et asjakohast ühtlustatud standardit rakendavad kvaliteedisüsteemid täidavad neid nõudeid.

Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjakohase tootetehnoloogia hindamise vallas. Hindamine peab hõlmama kontrollkäike tootja ruumidesse.

Tootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrollimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi nõuetekohase ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi ajakohastada, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Tootjale tuleb asutuse otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrollimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4. Teavitatud asutuse vastutusel olev järelevalve

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt viima läbi auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama auditi aruanded tootjale.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist hoidma siseriiklikele ametiasutustele kättesaadaval:

- punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumente,

- punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevaid andmeid,

- punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.

6. Iga teavitatud asutus peab taotluse korral andma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemikinnituste kohta.

TOOTEKVALITEEDI TAGAMINE (E VÕTE)

1. Punktis 2 sätestatud kohustusi täitev tootja tagab ja kinnitab, et asjakohased tooted vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab kinnitama igale tootele märgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Märgile tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi toodete lõpliku ülevaatamise ja katsetamise suhtes ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 piiritletud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste toodete osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

- kogu asjakohast teavet kavandatava tooteliigi kohta,

- kvaliteedisüsteemi käsitlevaid dokumente,

- kinnitatud tüübi tehnilisi dokumente ja EÜ tüübitunnistuse ärakirja.

3.2. Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga toodet uurida ja asjakohaselt katsetada, et tagada toote vastavus rahvusvahelise õiguse aktide asjakohastele nõuetele. Kõik tootja kohaldatavad alused, nõuded ja sätted tuleb meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt üles kirjutada. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad tagama, et kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid mõistetakse ühtemoodi.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooni ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses tootekvaliteediga,

- pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed,

- kvaliteedisüsteemi tõhususe järele valvamise vahendid,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjakohase tootetehnoloogia hindamise vallas. Hindamine peab hõlmama külastust tootja ruumidesse.

Tootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrollimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi nõuetekohase ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi ajakohastada, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Tootjale tuleb asutuse otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrollimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4. Teavitatud asutuse vastutusel olev järelevalve

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heaskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- tehnilised dokumendid,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama auditi aruanded tootjale.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab tootjale esitama külastusaruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist hoidma siseriiklikele ametiasutustele kättesaadaval:

- punkti 3.1 teise lõigu kolmandas taandes märgitud dokumente,

- punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevaid andmeid,

- punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.

6. Iga teavitatud asutus peab taotluse korral andma lipuriigi ametiasutustele ja muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemikinnituste kohta.

TOOTETÕENDUS (F VÕTE)

1. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab tagama ja tõendama, et punktis 3 osutatud tooted vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile.

2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmismenetlus tagab toodete vastavuse EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile. Ta peab kinnitama igale tootele märgi ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

3. Veendumaks toote vastavuses rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele, peab teavitatud asutus tegema kõik vajalikud uuringud ja katsed, mis toimuvad tootja valikul kas nii, et iga seadet kontrollitakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt eraldi või punkti 5 kohaselt statistiliselt.

3a. Tootja või tema ühenduses asuv esindaja peab vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist.

4. Tõendamine iga toote kontrollimise ja katsetamise teel

4.1. Iga toodet tuleb eraldi kontrollida ja asjakohaselt katsetada, et tõendada selle vastavust EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile.

4.2. Teavitatud asutus peab igale kinnitatud tootele kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab suutma nõudmise korral esitada teavitatud asutuse vastavustunnistused lipuliikmesriigi ametiasutusele.

5. Statistiline tõendamine

5.1. Tootja peab esitama tooted ühtlike partiidena ja võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmismenetlus tagab iga toodetava partii ühtlikkuse.

5.2. Kõik tooted peavad olema tõendamiseks saadaval ühtlike partiidena. Igast partiist tuleb võtta juhuvalim. Valimis olevaid tooteid tuleb eraldi kontrollida ja asjakohaselt katsetada, et tagada nende vastavus nende suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele ja otsustada, kas partii kinnitatakse või lükatakse tagasi.

5.3. Kinnitatud partiide puhul peab teavitatud asutus igale tootele kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Turustada võib kõiki partiisse kuuluvaid tooteid, välja arvatud sellised valimisse sattunud tooted, mis on tunnistatud mittevastavaks.

Kui partii lükatakse tagasi, peab teavitatud või pädev asutus võtma sobivaid meetmeid selle partii turuleviimise tõkestamiseks. Kui partiisid lükatakse korduvalt tagasi, võib teavitatud asutus statistilise tõendamise peatada.

Tootja võib teavitatud asutuse vastutusel kinnitada tootele tema tunnusnumbri tootmismenetluse käigus.

5.4. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab suutma nõudmise korral esitada teavitatud asutuse vastavustunnistused lipuliikmesriigi ametiasutusele.

ÜKSIKTOOTE TÕENDUS (G VÕTE)

1. Tootja peab tagama ja kinnitama, et asjakohane toode, millele on väljastatud punktis 2 nimetatud tunnistus, vastab selle suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab kinnitama tootele märgi ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

2. Teavitatud asutus peab üksiktoodet kontrollima ja asjakohaselt katsetama, et tagada selle vastavus rahvusvahelise õiguse aktide asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus peab kinnitatud tootele kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

3. Tehnilised dokumendid on mõeldud selleks, et oleks võimalik hinnata vastavust rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele ning aru saada toote konstruktsioonist, valmistusest ja toimimisest.

TÄIELIK KVALITEEDI TAGAMINE (H VÕTE)

1. Punktis 2 sätestatud kohustusi täitev tootja peab tagama ja kinnitama, et asjakohased tooted vastavad nende suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja peab kinnitama igale tootele märgi ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. Märgile tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni ja tootmise ning toodete lõpliku kontrollimise ja katsetamise osas ja olema punktis 4 piiritletud järelevalve all.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus peab sisaldama:

- kogu asjakohast teavet kavandatava tooteliigi kohta ja

- kvaliteedisüsteemi käsitlevaid dokumente.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama toodete vastavuse nende suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad alused, nõuded ja sätted tuleb meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt üles kirjutada. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad tagama, et kvaliteedipõhimõtete ja -menetluste väljendusi, nagu kvaliteedikavad, -plaanid, käsiraamatud ja -aruanded, mõistetakse ühtemoodi.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooni ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses tootekvaliteediga,

- konstruktsiooni käsitlevad tehnilised nõuded, sealhulgas kohaldatavad standardid, ja need peavad sisaldama kinnitust, et toodete suhtes kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse aktide olulisi nõudeid täidetakse,

- kavandiohjes ja kavandite vastavuse kontrollimisel rakendatavad võtted, menetlused ja korrapärased meetmed, mida kasutatakse asjakohast liiki toodete kavandamisel,

- vastavad tootmisel ning kvaliteediohjel ja -tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja korrapärased meetmed,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,

- vahendid nõutava kujundus- ja tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhususe järele valvamiseks.

Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjakohase tootetehnoloogia hindamise vallas. Hindamine peab hõlmama külastust tootja ruumidesse.

Tootjale tuleb otsusest teatada. Teade peab sisaldama kontrollimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi nõuetekohase ja tõhusana.

Kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kavatseb kvaliteedisüsteemi ajakohastada, peab ta sellest teatama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele.

Teavitatud asutus peab kavandatavaid muudatusi hindama ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 sätestatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Tootjale tuleb asutuse otsusest teatada. Teade peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi ja põhjendatud hindamisotsust.

4. Teavitatud asutuse vastutusel olev EÜ järelevalve

4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda konstrueerimis-, tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, mis on sätestatud konstruktsiooni käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas, näiteks analüüside, arvutuste ja katsete tulemused jne,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, mis on sätestatud tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruanded tootjale.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjat ette teatamata külastada. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab tootjale esitama külastusaruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist hoidma siseriiklikele ametiasutustele kättesaadaval:

- punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumente,

- punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevaid andmeid,

- punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsuseid ja aruandeid.

6. Iga teavitatud asutus peab taotluse korral andma lipuriigi ametiasutustele ja muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemikinnituste kohta.

7. Kavandi läbivaatamine

7.1. Tootja peab oma kavandi läbivaatamiseks esitama taotluse ühele teavitatud asutusele.

7.2. Taotlus peab võimaldama aru saada toote konstruktsioonist, valmistusest ja toimimisest ning hinnata vastavust rahvusvahelise õiguse aktide nõuetele.

See peab sisaldama:

- konstruktsiooni käsitlevaid tehnilisi näitajaid, sealhulgas kohaldatud standardeid, ja

- vajalikke tõendeid nende sobivuse kohta, eelkõige juhul, kui artiklis 5 piiritletud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Sellised tõendid peavad sisaldama tootja asjakohase labori või tootja nimel tehtud katsete tulemusi.

7.3. Teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama ja kui kavand vastab selle suhtes kohaldatavatele rahvusvahelise õiguse aktide sätetele, peab ta taotlejale väljastama EÜ kavandi vastavustunnistuse. Tunnistus peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid kinnitatud kavandi kohta ning vajaduse korral toote toimimise kirjeldust.

7.4. Taotleja peab teatama EÜ kavandi vastavustunnistuse väljastanud teavitatud asutusele kõikidest muudatusest kinnitatud kavandis. Kui kinnitatud kavandi muudatused võivad mõjutada rahvusvahelise õiguse aktide asjakohaste nõuete täitmist või toote ettenähtud kasutustingimusi, peavad muudatused saama EÜ kavandi vastavustunnistuse väljastanud teavitatud asutuselt täiendava kinnituse. Selline täiendav kinnitus tuleb vormistada esialgse EÜ kavandi vastavustunnistuse lisana.

7.5. Teavitatud asutused peavad taotluse korral andma lipuliikmesriigi ametiasutustele ja muudele teavitatud asutustele asjakohast teavet, mis käsitleb:

- väljastatud EÜ kavandi vastavustunnistusi ja nende lisasid; ja

- tühistatud EÜ kavandi- ja täiendavaid kinnitusi.

[1] Tüüp võib hõlmata mitut tooteteisendit, tingimusel et teisenditevahelised erinevused ei mõjuta ohutustaset ega muid toote toimimist käsitlevaid nõudeid.

--------------------------------------------------

C LISA

Miinimumnõuded, mida liikmesriigid peavad asutuste määramisel arvestama

1. Teavitatud asutused peavad täitma sarja EN 45000 asjakohaseid nõudeid.

2. Teavitatud asutus peab olema sõltumatu ja ei tohi olla tootjate ega tarnijate kontrolli all.

3. Teavitatud asutus peab asuma ühenduse territooriumil.

4. Kui teavitatud asutus väljastab tüübikinnitusi liikmesriigi nimel, peab viimane tagama, et teavitatud asutus oleks oma asjatundlikkuse, tehniliste kogemuste ja töötajate poolest võimeline väljastama käesoleva direktiivi nõuete kohaseid tüübikinnitusi ja tagama kõrge ohutustaseme.

5. Teavitatud asutus peab omama teadmisi merenduse vallas.

Teavitatud asutusel on õigus vastavust hinnata kõikide ettevõtjate puhul, kes asuvad ühenduses või väljaspool seda.

Teavitatud asutus võib vastavust hinnata mis tahes liikmesriigis või väljaspool ühendust, kasutades selleks oma asukohas saadaval olevaid vahendeid või välismaal asuva filiaali töötajaid.

Kui vastavust hindab teavitatud asutuse filiaal, peab kõik vastavushindamismenetlusi käsitlevad dokumendid väljastama teavitatud asutus ja seda enda, mitte filiaali nimel.

Teises liikmesriigis asuv teavitatud asutuse filiaal võib siiski väljastada vastavushindamismenetlusi käsitlevaid dokumente, kui kõnealune liikmesriik on filiaali selleks määranud.

--------------------------------------------------

D LISA

Vastavusmärk

Vastavusmärgi kuju peab olema järgmine:

+++++ TIFF +++++

Märgi vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool oleva joonise proportsioonidest.

Märgi eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

Väikesemõõtmeliste seadmete puhul võib seda alampiiri eirata.

--------------------------------------------------

31996L0098