Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ,

25. juuli 1996,

millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras, [3]

ning arvestades, et:

(1) maanteesõidukite massi, mõõtmeid ja teatavaid muid tehnilisi karakteristikuid käsitlevas nõukogu 19. detsembri 1984. aasta direktiivis 85/3/EMÜ [4] kehtestati ühise transpordipoliitika raames ühised standardid, mis võimaldavad liikmesriikidevahelises liikluses maanteesõidukeid paremini kasutada;

(2) direktiivi 85/3/EMÜ on mitu korda oluliselt muudetud; edasise muutmise korral tuleks selguse ja otstarbekuse huvides see direktiiv koos sõidukite direktiivi 85/3/EMÜ [5] nõuetelevastavuse tõendamist käsitleva nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiiviga 86/364/EMÜ ühe tekstina uuesti sõnastada;

(3) liikmesriikides kehtivate kommertsmaanteesõidukite massi ja mõõtmetega seotud standardite erinevused võivad kahjulikult mõjuda konkurentsitingimustele ja kujutada endast takistust liikmesriikidevahelisele liiklusele;

(4) nende takistuste kõrvaldamiseks tuleks ühenduse tasandil võtta subsidiaarsuspõhimõtte kohaseid meetmeid;

(5) mainitud standardid peegeldavad tasakaalu ühelt poolt kommertsmaanteesõidukite ratsionaalse ja kokkuhoidliku kasutamise ja teiselt poolt infrastruktuuri hooldamise, liiklusohutuse ning keskkonna ja biosfääri kaitsmisega seotud nõuete vahel;

(6) ühised kaubaveoks mõeldud sõidukite mõõtmete standardid peaksid püsima muutumatuna pikka aega;

(7) liikmesriikides registreeritud või kasutusele võetud sõidukite puhul võib rakendada massi ja mõõtmetega seotud tehnilisi lisanõudeid; need nõuded ei tohi takistada kommertsveokite liikmesriikidevahelist liikumist;

(8) direktiivi 85/3/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 89/388/EMÜ, [6] artiklis 2 sätestatud määratlust "paksuseinaline külmikveok" tuleks laiendada, selleks et liikmesriigid võiksid lubada oma territooriumil liikuda külmikveokitel, mis enam ei vasta selles artiklis kindlaksmääratud soojusisolatsiooni nõuetele;

(9) on vaja selgitada mõistet "jagamatu last", selleks et tagada selle direktiivi ühetaoline kohaldamine seoses juhilubadega sellist lasti vedavate sõidukite või liidendsõidukite juhtimiseks;

(10) sõiduki massi üldiselt kasutatav ja tunnustatud ühik on tonn, mida seetõttu kasutatakse ka käesolevas direktiivis, samas kui ametlik kaaluühik on njuuton;

(11) siseturu rakendamise puhul tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisala laiendada ka riigisisesele veole, niivõrd kui see hõlmab transpordisektori konkurentsitingimusi oluliselt mõjutavaid karakteristikuid, eriti kaubaveoks mõeldud sõidukite ja liidendsõidukite lubatud maksimaalmõõtmete ning lubatud täismassiga seotud väärtusi;

(12) muude sõiduki karakteristikute puhul on liikmesriikidel lubatud oma territooriumil rakendada käesolevas direktiivis ettenähtutest erinevaid väärtusi ainult nende sõidukite puhul, mida kasutatakse siseriiklikus liikluses;

(13) pikendatavate haakesüsteemidega autorongide suurim täispikkus võib tegelikkuses olla kuni 18,75 m; sama maksimaalpikkust tuleks lubada ka püsivate haakesüsteemidega autorongide puhul;

(14) kui kaubaveoks mõeldud sõidukite suurim lubatud laius on 2,50 m, võib sisemine ruum olla kaubaaluste tõhusaks laadimiseks ebapiisav, seetõttu on sisetransporti käsitlevates liikmesriikide õigusaktides rakendatud erinevaid selle taseme ületamise tolerantse; silmas pidades kõnesolevate karakteristikute liiklusohutusega seotud aspekte ja tehniliste nõuete selguse huvides on vaja neid üldiselt kohandada olemasoleva olukorraga;

(15) kui kaubaveoks mõeldud sõidukite suurimat lubatud laiust suurendatakse 2,55 meetrile, tuleks seda standardit rakendada ka busside puhul; busside puhul tuleks siiski ette näha üleminekuaeg selleks, et võimaldada asjaomastel tootjatel kohandada tootmisseadmeid;

(16) juhitavuse tagamiseks ja selleks, et vältida ülemääraseid liikluses esinevaid kahjustusi, tuleks sõidukitele kasutusloa andmisel ja nende kasutamisel eelistada mehaanilisele vedrustusele pneumaatilist või sellega samaväärset vedrustust; teatavaid suurimaid teljekoormusi ei tohiks ületada ning sõidukiga peaks olema võimalik teha 360° täispööret pöördetee parameetrite teatavatel piirväärtustel;

(17) liikmesriikidel peaks olema lubatud riigisisese kaubaveo puhul lubada nendel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad käesolevas direktiivis kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui käesolevas direktiivis määratletu kohaselt nende sõidukitega tehtavad veod ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris, st kui vedu tehakse kas erisõidukiga või vastavalt moodulkontseptsioonile;

(18) moodulvedude puhul tuleks ette näha sätted üleminekuaja kohta, selleks et võimaldada liikmesriikidel kohandada maanteede infrastruktuuri;

(19) sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehitamisel on kasutatud uusi tehnoloogiaid või põhimõtteid vastavalt standarditele, mis erinevad käesoleva direktiivi standarditest, tuleks lubada katseaja jooksul teha kohalikke vedusid, selleks et võimaldada saada kasumit tehnilisest arendustegevusest;

(20) sõidukitel, mis on kasutusse võetud enne käesoleva direktiivi jõustumist ja mis varasemate erinevate siseriiklike sätete ja mõõtmismeetodite tõttu ei vasta käesolevas direktiivis kindlaksmääratud mõõtekarakteristikutele, tuleks üleminekuajal lubada jätkata veoteenuste osutamist liikmesriigis, milles sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud;

(21) on saavutatud edu viie- ja kuueteljeliste liidendsõidukite tüübikinnitust käsitlevate direktiivide vastuvõtmise suunas; seoses sellega tuleks kustutada direktiivi 85/3/EMÜ II lisas sätestatud karakteristikutele vastavuse nõuded, mis ei ole seotud massi või mõõtmetega;

(22) selline muudatus on vajalik ka selleks, et vältida maanteeliiklust käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega vastuolus olevate eeskirjade rakendamist;

(23) selleks et hõlbustada käesolevale direktiivile vastavuse järelevalvet, on vaja tagada, et sõidukil oleksid vastavust kinnitavad tõendid;

(24) käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud käesoleva direktiiviga asendatavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ [7] (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) kindlaksmääratud M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ja nende 03- ja 04-kategooria haagiste mõõtmete suhtes;

b) punktis a kindlaksmääratud ja käesoleva direktiivi I lisa punktis 2 loetletud sõidukite massi ja teatavate muude karakteristikute suhtes.

2. Kõik I lisas märgitud massi väärtused kehtivad kui liiklusstandardid ja iseloomustavad laadimistingimusi, ning need ei kujuta endast tootmisstandardeid, mis määratakse kindlaks edaspidi.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

- mootorsõiduk - mootoriga sõiduk, mis liigub teedel omal jõul,

- haagis - kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, v.a poolhaagis,

- poolhaagis - kaupade vedamiseks ehitatud ja seadmestatud ning mootorsõidukiga ühendamiseks mõeldud sõiduk, mille üks osa toetub mootorsõidukile, kusjuures mootorsõiduk kannab olulist osa tema ning tema koorma massist,

- liidendsõiduk - kas:

- autorong, mis kujutab endast haagisega ühendatud mootorsõidukit, või

- liigendsõiduk, mis kujutab endast poolhaagisega ühendatud mootorsõidukit,

- konditsioneeritud sõiduk - sõiduk, millel on reguleeritaval temperatuuril kaupade vedamiseks ettenähtud erivarustusega statsionaarsed või teisaldatavad pealisehitised ja mille kummagi küljeseina koos soojusisolatsiooniga mõõdetud paksus on vähemalt 45 mm,

- buss - reisijate ja nende pagasi vedamiseks ehitatud ja varustatud sõiduk, millel on vähemalt üheksa istekohta, kaasa arvatud bussijuhi istekoht. Buss võib olla ühe või kahekorruseline ja võib vedada pagasihaagist,

- liigendbuss - buss, mis koosneb kahest jäigast liigendsektsiooniga ühendatud sektsioonist. Sellist tüüpi sõidukis peab kummaski jäigas sektsioonis paiknevast reisijateruumist pääsema teise ruumi. Liigendsektsioon peab võimaldama reisijate vaba liikumist jäikade sektsioonide vahel. Kahe sektsiooni ühendamine ja lahtiühendamine peab olema võimalik üksnes töökojas,

- lubatud maksimaalmõõtmed - sõiduki käesoleva direktiivi I lisas kehtestatud lubatud maksimaalmõõtmed,

- lubatud täismass - rahvusvahelises liikluses lubatud sõiduki täismass,

- teljele langev lubatud täismass - teljele või teljerühmale langev rahvusvahelises liikluses lubatud täismass,

- jagamatu last - last, mida maanteeveol puhul ei saa jagada kaheks või mitmeks lastiks, ilma et sellega kaasneks tarbetu kulu või kahjustamise oht, ja mida selle mõõtmete või massi tõttu ei saa vedada käesolevale direktiivile igas suhtes vastava mootorsõiduki, haagise, autorongi või liigendsõidukiga,

- tonn - ühe massitonni kaal, mis vastab 9,8 kilonjuutonile (kN).

Kõik I lisas loetletud lubatud maksimaalmõõtmed määratakse plusstolerantsideta direktiivi 70/156/EMÜ kohaselt.

Artikkel 3

1. Liikmesriik ei tohi:

- massi või mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada rahvusvahelises liikluses oma territooriumil sõidukit, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,

- mõõtmetega seotud põhjustel keelduda lubamast kasutada rahvusvahelises liikluses oma territooriumil sõidukit, mis on registreeritud või kasutusse võetud mõnes teises liikmesriigis,

juhul kui selle sõiduki karakteristikud vastavad I lisas kehtestatud piirmääradele.

See säte on kohaldatav olenemata sellest, et:

a) kõnesolev sõiduk ei vasta selle liikmesriigi massi ja mõõtmetega seotud I lisas märkimata nõuetele;

b) liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud, on kehtestanud I lisas kindlaksmääratud piirmääradest suuremad piirmäärad, mida ei ole mainitud artikli 4 lõikes 1.

2. Lõike 1 punkt a ei mõjuta siiski liikmesriigi õigust nõuda, võttes asjakohaselt arvesse ühenduse õigust, et tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõiduk vastaks massi ja mõõtmete I lisas märkimata karakteristikutega seotud nõuetele.

3. Liikmesriigid võivad nõuda konditsioneeritud sõidukite puhul, et nendes oleks kaasas ATP sertifikaat või nendele oleks kinnitatud ATP sertifitseerimismärk, mis on ette nähtud 1. septembril 1970 sõlmitud kergesti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellisel veol kasutatava erivarustuse lepingus.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid ei luba oma territooriumil sõidukitel või liidendsõidukitel riigisisese kaubaveo eesmärgil tavapäraselt liikuda, kui need ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4-1.8, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud karakteristikutele.

2. Liikmesriigid võivad siiski lubada I lisa punktides 1.3, 2, 3, 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavate sõidukite või liidendsõidukite liikumist kaubalastide riigisisese veo eesmärgil.

3. Kui sõidukiga või liidendsõidukiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib maksimaalmõõtmeid ületaval sõidukil või liidendsõidukil lubada liikuda ainult eriloa alusel, mille annab välja pädev asutus kedagi diskrimineerimata, või samalaadses iga üksikjuhtumi puhul eraldi pädeva asutusega kokkulepitud mittediskrimineerivas korras.

4. Liikmesriigid võivad lubada riigisisestel kaubavedudel kasutatavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4-1.8, 4.2 ja 4.4 kehtestatud mõõtmetest, liigelda nende territooriumil, kui nende sõidukitega tehakse teatavaid riigisiseseid vedusid, mis ei mõjuta oluliselt rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris.

Vedu peetakse rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris oluliselt mittemõjutavaks, kui on täidetud üks punktis a või b märgitud tingimus:

a) vedu tehakse liikmesriigi territooriumil erisõidukiga või spetsialiseeritud liidendsõidukiga olukorras, mille puhul selleks veoks ei kasutata harilikult teisest liikmesriigist pärinevat sõidukit, näiteks raietööde ja metsatöötlusega seotud vedude puhul;

b) liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab kasutada ka I lisas kehtestatud mõõtmetele vastavaid mootorsõidukeid, haagiseid ja poolhaagiseid sellistes kombinatsioonides, et oleks saavutatud vastavus vähemalt selles riigis lubatud maksimaalpikkusele, nii et igal vedajal on võrdsed konkurentsitingimused (moodulkontseptsioon).

Asjaomane liikmesriik, kes peab punkti b nõuete täitmiseks kohandama oma maantee infrastruktuuri, võib sellest olenemata hiljemalt 31. detsembrini 2003 keelata oma territooriumil riigisiseste kaubavedude puhul kehtivaid siseriiklikke standardeid või maksimaalmõõtmeid ületavate sõidukite või liidendsõidukite liikumise, tingimusel et kõikide ühenduse vedajate puhul siseriiklikke õigusakte kohaldatakse ka edasi mittediskrimineerivalt.

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

5. Liikmesriigid võivad lubada sõidukitel või liidendsõidukitel, mille ehituses on kasutatud uusi tehnoloogiaid või uusi põhimõtteid ja mis ei vasta ühele või mitmele käesoleva direktiivi nõudele, teha katseaja jooksul teatavaid kohalikke vedusid. Liikmesriigid teatavad sellest komisjonile.

6. Tulenevalt erinevatest siseriiklikest sätetest või mõõtmismeetoditest võivad liikmesriigid lubada kaubaveoks kasutatavatel ja enne käesoleva direktiivi rakendamist registreeritud või kasutusse võetud sõidukitel või liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4-1.8, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmetest, liikuda nende territooriumil kuni 31. detsembrini 2006.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 6 kohaldamist:

a) enne 1. jaanuari 1991 kasutusse võetud ning I lisa punktide 1.6 ja 4.4 spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks, kui nende maksimaalpikkus ei ületa 15,50 m;

b) I lisa punktide 1.7 ja 1.8 spetsifikaatidele mittevastavaid autoronge, mille mootorsõidukid võeti kasutusse enne 31. detsembrit 1998, peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks, kui nende maksimaalpikkus ei ületa 18,00 m.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artiklis 1 mainitud ja käesolevale direktiivile vastavatel sõidukitel oleks üks punktides a, b ja c mainitud tõenditest:

a) samaaegselt kaks järgmist andmesilti:

- direktiivi 76/114/EMÜ [8] kohaselt kehtestatud ja kinnitatud "valmistaja silt",

- direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt kehtestatud ja kinnitatud III lisale vastav mõõtmesilt;

b) ühtne direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt kehtestatud ja kinnitatud andmesilt, millele on kantud punktis a mainitud kahel andmesildil esitatav teave;

c) ühtne dokument, mille annab välja liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud. Selles dokumendis on samad rubriigid ja teave nagu punktis a mainitud andmesiltidel. Seda hoitakse kontrollimiseks kergesti kättesaadavas ja vajalikult kaitstud kohas.

2. Kui sõiduki karakteristikud ei vasta enam vastavustõendis märgitutele, võtab liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud, vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et vastavustõendit muudetaks.

3. Lõikes 1 mainitud andmesildid ja dokumendid peavad olema asjaomase liikmesriigi poolt käesolevas direktiivis ettenähtud sõiduki vastavustõendina heaks kiidetud.

4. Vastavustõendiga sõidukit võib:

- pisteliselt kontrollida seoses ühiste massistandarditega,

- kontrollida seoses ühiste mõõtmestandarditega ainult sellisel juhul, kui kaheldakse vastavuses käesolevale direktiivile.

5. Massiga seotud vastavuse tõendi keskmises veerus märgitakse vajaduse korral asjakohase sõiduki puhul rakendatavad ühenduse massistandardid. I lisa punkti 2.2.2 lõikes c mainitud sõidukite puhul märgitakse liidendsõiduki lubatud täismassi lahtrisse sulgudes "44 tonni".

6. Tema territooriumil registreeritud või kasutusse võetud sõidukite puhul võib liikmesriik ette näha, et vastavustõendi vasakpoolses veerus märgitakse siseriiklike õigusaktidega lubatud täismass ja parempoolses veerus tehniliselt lubatud mass.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikides kehtivate maanteeliiklust käsitlevate sätete kohaldamist, mis lubavad teatavatel maanteedel ja tsiviilrajatistel liikuvate sõidukite massi ja/või mõõtmeid piirata, olenemata sellest, millises riigis need sõidukid on registreeritud.

Artikkel 8

Artiklit 3 ei kohaldata Iirimaal ja Ühendkuningriigis kuni 31. detsembrini 1998:

a) seoses I lisa punktides 2.2, 2.3.1, 2.3.3, 2.4 ja 3.3.2 mainitud standarditega:

- v.a punktis 2.2.2 mainitud liigendsõidukid, kui

i) täismass ei ületa 38 tonni;

ii) punktis 3.3.2 kindlaksmääratud teljevahe puhul mis tahes teljekolmikule langev mass ei ületa 22,5 tonni,

- v.a punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukid, kui täismass ei ületa:

i) 35 tonni punktides 2.2.3 ja 2.2.4 mainitud sõidukite puhul;

ii) 17 tonni punktis 2.3.1 mainitud sõidukite puhul;

iii) 30 tonni punktis 2.3.3 mainitud sõidukite puhul vastavalt selles punktis ja punktis 4.3 kindlaksmääratud tingimustele;

iv) 27 tonni punktis 2.4 mainitud sõidukite puhul;

b) seoses I lisa punktis 3.4 mainitud standarditega, v.a punktides 2.2, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukite puhul, kui ühele veoteljele langev mass ei ületa 10,5 tonni.

Artikkel 9

Seoses I lisa punkti 1.2 lõikes a mainitud standardiga võivad liikmesriigid enam kui 2,5 m laiuste busside korral keelduda kasutusloa andmisest või keelata nende kasutamise liikmesriigi territooriumil kuni 31. detsembrini 1999.

Liikmesriigid teatavad komisjonile vastavalt käesolevale artiklile võetud meetmetest. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 10

Ilma et see piiraks liikmesriikide IV lisa B osas ettenähtud ülevõtmise tähtaegadega seotud kohustuste rakendamist, tunnistatakse IV lisa A osasse kantud direktiiv alates artiklis 11 mainitud tähtajast kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele peetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 17. septembriks 1997. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 25. juuli 1996

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Coveney

[1] EÜT C 38, 8.2.1994, lk 3 ja EÜT C 247, 23.9.1995, lk 1.

[2] EÜT C 295, 22.10.1994, lk 72.

[3] Euroopa Parlamendi 15. novembri 1994. aasta arvamus (EÜT C 341, 5.12.1994, lk 39), nõukogu 8. detsembri 1995. aasta ühine seisukoht (EÜT C 356, 30.12.1995, lk 13) ja Euroopa Parlamendi 14. märtsi 1996. aasta otsus (EÜT C 96, 4.4.1996, lk 233).

[4] EÜT L 2, 3.1.1985, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/7/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 29).

[5] EÜT L 221, 7.8.1986, lk 48.

[6] EÜT L 142, 25.5.1989, lk 3.

[7] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

[8] EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 78/507/EMÜ (EÜT L 155, 13.6.1978, lk 31).

--------------------------------------------------

I LISA

SÕIDUKITE TÄISMASSID JA MAKSIMAALMÕÕTMED NING NENDEGA SEOTUD KARAKTERISTIKUD

1. | Lubatud maksimaalmõõtmed, mida on mainitud artikli 1 lõike 1 punktis a | |

1.1 | Maksimaalpikkus: | |

— mootorsõiduk | 12,00 m |

— haagis | 12,00 m |

— liigendsõiduk | 16,50 m |

— autorong | 18,75 m |

— liigendbuss | 18,00 m |

1.2 | Maksimaallaius: | |

a) kõik sõidukid | 2,55 m |

b) konditsioneeritud sõidukite pealisehitised | 2,60 m |

1.3 | Maksimaalkõrgus (kõik sõidukid) | 4,00 m |

1.4 | Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid | |

1.5 | Mootorsõiduki või liikuva liidendsõidukiga peab olema võimalik teha täispööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius 5,30 m | |

1.6 | Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise tagumise otsa suurim vahemaa | 12,00 m |

1.7 | Vahe, mis saadakse, kui suurimast vahemaast, mida mõõdetakse autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani, lahutatakse veduki tagumise otsa ja haagise eesmise otsa vahemaa | 15,65 m |

1.8 | Suurim vahemaa mõõdetuna autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani | 16,40 m |

2. | Sõiduki lubatud täismass (tonnides) | |

2.1 | Sõiduk, mis kujutab endast liidendsõiduki osa | |

2.1.1 | Kaheteljeline haagis | 18 tonni |

2.1.2 | Kolmeteljeline haagis | 24 tonni |

2.2 | Liidendsõidukid | |

2.2.1 | Viie- või kuueteljelised autorongid | |

a)kolmeteljelise haagisega kaheteljeline mootorsõiduk | 40 tonni |

b)kahe- või kolmeteljelise haagisega kolmeteljeline mootorsõiduk | 40 tonni |

2.2.2 | Viie- või kuueteljelised liigendsõidukid | |

a)kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk | 40 tonni |

b)kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk | 40 tonni |

c)kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse kombineeritud veo käigus 40jalalist ISO konteinerit | 44 tonni |

2.2.3 | Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest haagisest koosnevad neljateljelised autorongid | 36 tonni |

2.2.4 | Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest poolhaagisest koosnevad liigendsõidukid, kui poolhaagise teljevahe on: | |

2.2.4.1 | 1,3 kuni 1,8 m | 36 tonni |

2.2.4.2 | üle 1,8 m | 36 tonni + 2 tonnine varu, kui arvestatakse mootorsõiduki lubatud täismassi (18 tonni) ja poolhaagise otsmisele teljele langevat lubatud täismassi (20 tonni) ning veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus. |

2.3 | Mootorsõidukid | |

2.3.1 | Kaheteljelised mootorsõidukid | 18 tonni |

2.3.2 | Kolmeteljelised mootorsõidukid | — 25 tonni — 26 tonni kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |

2.3.3 | Kahe juhtteljega neljateljeline mootorsõiduk | — 32 tonni kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |

2.4 | Kolmeteljelised liigendbussid | 28 tonni |

3. | Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite puhul telgedele langev lubatud täismass (tonnides) | |

3.1 | Üksiktelg Mittevedav üksiktelg | 10 tonni |

3.2 | Haagise või poolhaagise tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: | |

3.2.1 | alla 1 m (d < 1,0) | 11 tonni |

3.2.2 | 1,0 või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) | 16 tonni |

3.2.3 | 1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) | 18 tonni |

3.2.4 | 1,8 m või suurem (1,8 ≤ d) | 20 tonni |

3.3 | Haagiste ja poolhaagiste teljekolmikud Teljekolmikusse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: | |

3.3.1 | 1,3 m või väiksem (d ≤ 1,3) | 21 tonni |

3.3.2 | üle 1,3 m, kuid mitte üle 1,4 m (1,3 < d ≤ 1,4) | 24 tonni |

3.4 | Veotelg | |

3.4.1 | Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 mainitud sõidukite veoteljed | 11,5 tonni |

3.4.2 | Punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukite veoteljed | 11,5 tonni |

3.5 | Mootorsõidukite tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe on: | |

3.5.1 | alla 1 m (d < 1,0) | 11,5 tonni |

3.5.2 | 1,0 m või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) | 16 tonni |

3.5.3 | 1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) | — 18 tonni — 19 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. |

4. | Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite maksimaalmõõtmete ja täismassiga seotud karakteristikud | |

4.1 | Kõik sõidukid Rahvusvahelises liikluses kasutatava sõiduki või liidendsõiduki veoteljele või veotelgedele langev mass peab moodustama vähemalt 25 % sõiduki või liidendsõiduki täismassist. | |

4.2 | Autorongid Mootorsõiduki tagatelje ja haagise esitelje vahemaa peab olema vähemalt 3,00 m. | |

4.3 | Baasist olenev lubatud täismass Neljateljelise mootorsõiduki lubatud täismass tonnides ei tohi arvuliselt ületada sõiduki ees- ja tagatelje viiekordset vahemaad meetrites. | |

4.4 | Poolhaagised Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise eesmise otsa mis tahes punkti horisontaalsuunas mõõdetav vahemaa ei tohi olla üle 2,04 m. | |

--------------------------------------------------

II LISA

SÕIDUKI VEOTELJE (VEOTELGEDE) TEATAVATE MITTEÕHKVEDRUSTUSSÜSTEEMIDE JA ÕHKVEDRUSTUSE SAMAVÄÄRSUSEGA SEOTUD TINGIMUSED

1. ÕHKVEDRUSTUSE MÄÄRATLUS

Vedrustussüsteemi peetakse õhkvedrustussüsteemiks, kui õhkvedrustus moodustab vähemalt 75 % vedrustusest.

2. SAMAVÄÄRSUS ÕHKVEDRUSTUSEGA

Õhkvedrustusega samaväärseks peetav vedrustus peab vastama järgmistele tingimustele:

2.1. täismassiga koormatud vedrustuse puhul peab veotelje või kandevankri kohal mõõdetud vedrustatud massi madalsagedusliku vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus ja sumbuvus olema punktides 2.2 kuni 2.5 määratletud piirides;

2.2. iga telg peab olema varustatud hüdrauliliste amortisaatoritega. Tandemtelgedega kandevankritele paigaldatakse amortisaatorid selliselt, et kandevankri võnkumine oleks minimaalne;

2.3. kui hüdraulilised amortisaatorid on tööasendis, peab harilikes tingimustes töötava vedrustuse puhul keskmine sumbuvussuhe D olema üle 20 % kriitilisest sumbuvusest;

2.4. kui hüdraulilised amortisaatorid on eemaldatud või tühjendatud, ei tohi vedrustuse sumbuvussuhe olla üle 50 % D väärtusest;

2.5. vedrustatud massi vaba vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus veotelje või kandevankri kohal ei tohi olla üle 2,0 Hz;

2.6. vedrustuse sagedus ja sumbuvus on määratletud punktis 3. Sageduse ja sumbuvuse määramiseks vajaliku katse protseduur on kindlaks määratud punktis 4.

3. SAGEDUSE JA SUMBUVUSE MÄÄRATLUS

Käesoleva määratluse puhul vaadeldakse veotelje või kandevankri kohal asuvat vedrustatud massi M (kg). Veotelje või kandevankri kogu vertikaalsuunaline teepinna ja vedrustatud massi vaheline jäikus on K njuutonit meetri kohta (N/m) ja kogu sumbuvustegur on C njuutonit sekundi ja meetri kohta (N/s·m). Vedrustatud massi vertikaalnihe on Z. Vedrustatud massi vaba võnkumist kirjeldav liikumisvõrrand on:

M

d

Z

+ C

+ kZ = 0

Vedrustatud massi võnkesagedus F (rad/sec) on:

F =

4M

2

Sumbuvus on kriitiline, kui C = Co,

kus

C

= 2

2KM

C/C

o.

Vedrustatud massi vaba siirdevõnkumise kestel järgib massi liikumise vertikaalkomponent sumbuvat sinusoidi (joonis 2). Sageduse hindamiseks mõõdetakse kõigi jälgitavate täisvõngete aeg. Sumbuvuse hindamiseks mõõdetakse võnkekõvera järjestikuste samasuunaliste ekstreemumite kõrgused. Kui esimese ja teise täisvõnke ekstreemumitele vastavad amplituudid on A1 ja A2, leitakse sumbuvussuhe D järgmise valemi abil:

D = C

C

= 1

· ln

A1A2

kus "ln" tähendab amplituudide suhte naturaallogaritmi.

4. KATSEPROTSEDUUR

Selleks et katse abil määrata sumbuvussuhet D, sumbuvussuhet eemaldatud hüdrauliliste amortisaatorite korral ja vedrustuse võnkesagedust F, tuleb:

a) täismassiga sõidukiga sõita väiksel kiirusel (5 ± 1 km/tund) üle 80 mm astme, mille ristlõige on kujutatud joonisel 1. Pärast seda, kui veoteljele kinnituvad rattad on astmelt maha sõitnud, analüüsitakse alanud siirdevõnkumist sageduse ja sumbuvuse määramiseks;

või

b) tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et veoteljele langeks täismassi 1,5kordsele väärtusele vastav staatiline koormus. Allapoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;

või

c) tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et vedrustatud mass oleks tõstetud 80 mm kõrgusele veoteljest. Ülespoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist;

või

d) teha täismassiga sõidukiga muid katseid, kui valmistaja on tehnilisele teenistusele tõestanud, et need on samaväärsed.

Sõidukile kinnitatakse otse veotelje kohal veotelje ja šassii vahele vertikaalnihke andur. Sageduse F leidmiseks mõõdetakse katsekõveral esimesele ja teisele survemaksimumile vastava aja vahemik ning sumbuvuse leidmiseks ja neile maksimumidele vastavate amplituudide suhe. Kahe veoteljega kandevankri puhul paigaldatakse vertikaalnihke andur otse veotelgede kohal kummagi veotelje ja šassii vahele.

+++++ TIFF +++++

Joonis 1Vedrustuskatse aste

+++++ TIFF +++++

Joonis 2Sumbuv siirdereaktsioon

--------------------------------------------------

III LISA

ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS a MAINITUD MÕÕTMESILT

I. Mõõtmesilt kinnitatakse võimalikult lähedale direktiivis 76/114/EMÜ mainitud sildile ja sellel peavad olema järgmised andmed:

1. valmistaja nimi [1];

2. sõiduki valmistajatehase tähis [2];

3. mootorsõiduki, haagise või poolhaagise pikkus (L);

4. mootorsõiduki, haagise või poolhaagise laius (W);

5. liidendsõiduki mõõtmete leidmiseks vajalikud andmed:

- mootorsõiduki eesmise otsa ja haakeseadme keskme (haakekonks või sadul) vahemaa (a); mitme haakepunktiga sadula korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (amin ja amax),

- haagise haakeseadme keskme (sadularõngas) või poolhaagise haakeseadme keskme (käänmikupolt) ja haagise või poolhaagise tagumise otsa vahemaa (b) mitme haakepunktiga seadme korral märgitakse minimaal- ja maksimaalväärtus (bmin ja bmax).

Liidendsõiduki pikkus on sirgjoonel teineteise järele paigutatud mootorsõiduki ja haagise või poolhaagise kogupikkus.

II. Vastavustõendil märgitud väärtused peavad täpselt vastama otse sõidukil tehtud mõõtmiste tulemustele.

[1] Seda teavet ei korrata, kui sõidukil on ühtne andmesilt, millele on märgitud andmed nii massi kui ka mõõtmete kohta.

[2] Seda teavet ei korrata, kui sõidukil on ühtne andmesilt, millele on märgitud andmed nii massi kui ka mõõtmete kohta.

--------------------------------------------------

IV LISA

A OSA

KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID

(mainitud artiklis 10)

- Maanteesõidukite massi, mõõtmeid ja teatavaid muid tehnilist karakteristikuid käsitlev direktiiv 83/3/EMÜ ja selle hilisemad muudatused:

- Direktiiv 86/360/EMÜ

- Direktiiv 88/218/EMÜ

- Direktiiv 89/338/EMÜ

- Direktiiv 89/460/EMÜ

- Direktiiv 89/461/EMÜ

- Direktiiv 91/60/EMÜ

- Direktiiv 92/7/EMÜ

- Direktiiv 86/364/EMÜ, milles käsitletakse sõidukite direktiivile 83/3/EMÜ (maanteesõidukite massi, mõõtmete ja teatavate muude tehniliste karakteristikute kohta) vastavuse tõendamist.

B OSA

Direktiiv | Ülevõtmise tähtaeg |

85/3/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 14) | 1. juuli 1986 |

1. jaanuar 1990 |

86/360/EMÜ (EÜT L 217, 5.8.1986, lk 19) | 1. jaanuar 1992 |

86/364/EMÜ (EÜT L 221, 7.8.1986, lk 48) | 29. juuli 1987 |

88/218/EMÜ (EÜT L 98, 15.4.1988, lk 48) | 1. jaanuar 1989 |

89/338/EMÜ (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 3) | 1. juuli 1991 |

89/460/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 5) | 1. jaanuar 1993 |

89/461/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 7) | 1. jaanuar 1991 |

91/60/EMÜ (EÜT L 37, 9.2.1991, lk 37) | 30. september 1991 |

92/7/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 29) | 31. detsember 1992 |

--------------------------------------------------

V LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv | 85/3/EMÜ | 86/360/EMÜ | 86/364/EMÜ | 88/218/EMÜ | 89/338/EMÜ | 89/460/EMÜ | 89/461/EMÜ | 91/60/EMÜ | 92/7/EMÜ |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 1 lõige 1 | | | | | | | | |

Artikli 1 lõike 1 punkt a | — | | | | | | | | |

Artikli 1 lõike 1 punkt b | Artikli 1 lõike 1 punkt b | | | | | | | | |

Artikli 1 lõige 2 | Artikli 1 lõige 2 | | | | | | | | |

Artikli 2 esimene - neljas ja kuues - kümnes taane | | | | | Artikli 1 lõige 2 | | | | |

Artikli 2 viies, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane | — | | | | | | | | |

Artikli 2 viimane lõige | — | | | | | | | | |

Artikli 3 lõige 1 | — | | | | | | | | |

Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b | Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b | | | | | | | | |

Artikli 3 lõige 2 | Artikli 3 lõige 2 | | | | | | | | |

Artikli 3 lõige 3 | — | | | | | | | | |

Artikkel 4 | — | | | | | | | | |

Artikli 5 punkt a | | | | | | | Artikli 1 lõige 1 | | |

Artikli 5 punkt b | | | | | | | | Artikli 1 lõige 1 | |

Artikli 6 lõiked 1-4 | | | Artikli 1 lõiked 1-4 | | | | | | |

Artikli 6 lõiked 5-6 | | | Artikli 2 lõiked 1-2 | | | | | | |

Artikkel 7 | Artikkel 6 | | | | | | | | |

Artikkel 8 | | | | | | Artikkel 1 | | | |

Artiklid 9-12 | — | | | | | | | | |

Artikkel 13 | Artikkel 9 | | | | | | | | |

I lisa | I lisa | | | | | | | | |

Punkt 1 | Punkt 1 | | | | | | | | |

Punkti 1.1 esimene - kolmas ja viies taane | | | | | | | | Artikli 1 lõige 2 | |

Punkti 1.1 neljas taane | — | | | | | | | | |

Punkti 1.2 alapunkt a | — | | | | | | | | |

Punkti 1.2 alapunkt b | — | | | | | | | | |

Punktid 1.3-1.5 | Punktid 1.3-1.5 | | | | | | | | |

Punkt 1.6 | | | | | | | Artikli 1 lõige 3 | | |

Punkt 1.7 | | | | | | | | Artikli 1 lõige 3 | |

Punkt 1.8 | — | | | | | | | | |

Punktid 2-2.2.1, alapunkt b | Punktid 2-2.2.1, alapunkt b | | | | | | | | |

Punkti 2.2.2 alapunktid a-c | Punkti 2.2.2 alapunktid a-c | | | | | | | | |

Punkt 2.2.3 Punkt 2.2.4.1 | | | | | Artikli 1 lõike 5 punkt b | | | | |

Punkt 2.2.4.2 | | | | | | | | | Artikli 1 lõike 1 punkt a |

Punkt 2.3-2.3.1 | | | | | Artikli 1 lõike 5 punkt c | | | | |

Punkt 2.3.2-2.3.3 | | | | | | | | | Artikli 1 lõike 1 punktid b-c |

Punkt 2.4 | | | | | Artikli 1 lõike 5 punkt c | | | | |

Punktid 3-3.3.2 | Punktid 3-3.3.2 | | | | | | | | |

Punktid 3.4-3.4.1 | | Artikli 1 lõige 3 | | | | | | | |

Punktid 3.4.2-3.5.2 | | | | | Artikli 1 lõike 5 punkt d | | | | |

Punkt 3.5.3 | | | | | | | | | Artikli 1 lõike 1 punkt d |

Punktid 4-4.2 | Punktid 4-4.2 | | | | | | | | |

Punkt 4.3 | | | | | Artikli 1 lõike 5 punkt e | | | | |

Punkt 4.4 | | | | | | | Artikli 1 lõige 4 | | |

II lisa | | | | | | | | | III lisa |

III lisa | | | Lisa | | | | | | |

--------------------------------------------------