Nõukogu määrus (EÜ) nr 3094/95,

22. detsember 1995,

laevaehitusele antava abi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 92 lõike 3 punkti e ning artikleid 94 ja 113,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 21. detsembri 1990. aasta direktiiv 90/684/EMÜ laevaehitusele antava abi kohta [4] kaotab kehtivuse 31. detsembril 1995;

Euroopa Ühendus ja teatavad kolmandad riigid on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raames sõlminud kokkuleppe tavapärastest konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja laevaremonditööstuses; [5]

kui OECD kokkulepe ei jõustu 1. jaanuariks 1996, tuleks direktiivi praeguste eeskirjade kehtivusaega ajutiselt pikendada;

kõnealune kokkulepe peaks jõustuma 1. jaanuaril 1996 pärast seda, kui kõik kokkuleppe osalised on deponeerinud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad;

kokkuleppes nähakse ette kõigi laevaehitusele makstavate otsetoetuste keelamine, välja arvatud sotsiaaltoetused ning uurimis- ja arendustegevuseks antav abi kindlate ülemmäärade piires;

kõnealune kokkulepe lubab võtta laevaehituses kaudseid toetusmeetmeid laevaomanikele pakutavate laenuvõimaluste ja laenutagatiste kujul, kui need meetmed on kooskõlas OECD käsitusleppega laevade ekspordikrediidi kohta;

OECD kokkulepe tavapärastest konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja laevaremonditööstuses ning sellest tulenev ühenduse õigus on märkimisväärse tähtsusega;

asutamislepingu artiklite 85, 86, 92 ja 93 kohaselt on komisjonil õigus võtta meetmeid konkurentsivastaste meetmete või tegevuse korral ning laevatehaste meetmete ja tegevusega seoses võetavad komisjoni vastumeetmed moodustavad lahutamatu osa liikmesriikidele esitatavast aastaaruandest;

eespool nimetatud kokkuleppe võib läbi vaadata kolm aastat pärast selle jõustumist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDOSA

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) laevaehitus – järgmiste kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate merelaevade ehitamine ühenduses:

- reisijate- ja/või kaubaveoks kasutatavad laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 100 brutoregistertonni,

- laevad kogumahutavusega vähemalt 100 brutoregistertonni, mida kasutatakse eriülesanneteks (näiteks põhjasüvendi ja jäämurdjad, välja arvatud ujuvdokid ja avamere ujuvrajatised),

- vedurpuksiirid võimsusega vähemalt 365 kW,

- ühendusevälistesse riikidesse eksportimiseks kasutatavad kalalaevad kogumahutavusega vähemalt 100 brutoregistertonni, ja

- eespool nimetatud laevade lõpetamata, kuid ujuvad ja mobiilsed kered.

Mõiste ei hõlma sõjalaevu ning muude laevade puhul üksnes sõjaliseks otstarbeks tehtavaid muudatusi või lisandusi, tingimusel et selliseid muudatusi ja lisandusi hõlmavad meetmed ja tegevused ei ole kaubanduslikku laevaehitust toetavad varjatud meetmed, mis on vastuolus käesoleva määrusega;

b) laevaremont – kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate punktis a määratletud iseliikuvate merelaevade remont või korrastustööd ühenduses;

c) laeva ümberehitus – kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate punktis a määratletud iseliikuvate merelaevade ümberehitamine ühenduses vastavalt artikli 5 sätetele tingimusel, et ümberehituse käigus muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva keret, peajõuseadet või reisijate vastuvõtu infrastruktuuri;

d) iseliikuv merelaev – püsiva peajõuseadmega ja rooliseadmega varustatud avamerel sõidukõlblik laev;

e) OECD kokkulepe – kokkulepe tavapärastest konkurentsitingimustest kinnipidamise kohta kaubanduslikus laevaehitus- ja laevaremonditööstuses;

f) abi – asutamislepingu artiklites 92 ja 93 määratletud riigiabi. See abi hõlmab lisaks riigiabile ka piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ja muude avalik-õiguslike asutuste antavat abi ning liikmesriikide poolt laevaehitus-, laevade ümberehitus- või laevaremondiettevõtetes võetavates otsestes või kaudsetes rahastamismeetmetes sisalduvaid abielemente, mida ei saa käsitleda riskikapitali andmisena vastavalt turumajanduse tavapärastele investeerimistavadele;

g) seotud üksus – füüsiline või juriidiline isik, kes:

i) on laevaehitaja omanik või kontrollib tema tegevust; või

ii) kuulub laevaehitajale või kelle tegevust laevaehitaja otseselt või kaudselt kontrollib kas aktsiaosaluse kaudu või muul viisil. Kontrollimisega on tegemist juhul, kui isikule või laevaehitajale kuulub või tema kontrolli all on üle 25 % teisele osapoolele kuuluvast osast.

Artikkel 2

1. Käesolevas määruses määratletud laevaehitusele, laevade ümberehitusele või laevaremondile antavat otsest või kaudset abi, mida rahastavad liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud ametiasutused või mida rahastatakse mis tahes kujul riigi ressurssidest, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab käesoleva määruse sätetele. See puudutab nii kõnealustes valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid kui ka seotud üksusi.

2. Käesolevale määrusele vastava abi saamise eeldusena ei tohi kehtestada diskrimineerivaid tingimusi teistest liikmesriikidest pärinevate toodete suhtes.

II PEATÜKK

ÜHISTURUGA KOKKUSOBIVAD MEETMED

Artikkel 3

Sotsiaalabi

1. Ühisturuga kokkusobivaks võib pidada abi, mille eesmärk on katta ainult selliste töötajate huvides võetavate meetmetega kaasnevad kulutused, kes kaotavad vanadushüvitised, koondatakse või kaotavad muul viisil lõplikult oma töökoha laevaehitus-, laevade ümberehitus- või laevaremondiettevõttes, kui kõnealune abi on seotud laevatehase tegevuse katkemise või piiramisega, pankrotiga või üleminekuga tegevusele, mis ei ole seotud laevaehituse, laevade ümberehituse või laevaremondiga.

2. Käesolevas artiklis osutatud abi võib anda eelkõige järgmistele kulutustele:

- maksed koondatavatele või enne ametlikku pensioniiga pensionile jäävatele töötajatele,

- koondatavate või enne ametlikku pensioniiga pensionile jäävate töötajate nõustamiskulud, sealhulgas laevatehaste tehtavad maksed, mille eesmärk on hõlbustada kõnealusest laevatehasest sõltumatute väikeettevõtete loomist, kelle tegevus ei ole põhimõtteliselt seotud laevaehituse, laevade ümberehituse või laevaremondiga,

- töötajatele kutsealaseks ümberõppeks tehtavad maksed.

Artikkel 4

Abi uurimis- ja arendustegevusele

1. Laevaehitus-, laevade ümberehitus- ja laevaremonditööstusele uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see on seotud:

i) alusuuringutega;

ii) tööstusalaste alusuuringutega tingimusel, et abi osatähtsus ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest;

iii) rakendusuuringutega tingimusel, et abi osatähtsus ei ületa 35 % abikõlblikest kuludest;

iv) arendustegevusega tingimusel, et abi osatähtsus ei ületa 25 % abikõlblikest kuludest.

2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete [6] uurimis- ja arendustegevuse puhul on abi suurim lubatav osatähtsus lõike 1 punktides ii, iii ja iv nimetatud osatähtsusest 20 protsendipunkti võrra kõrgem.

3. Käesolevas artiklis kasutatakse uurimis- ja arendustegevusele antava abi puhul järgmisi mõisteid:

a) abikõlblike kulutustena käsitletakse ainult järgmisi kulutusi:

i) kulutused instrumentidele, materjalidele, maale ja ehitistele, kui neid kasutatakse konkreetsetes uurimis- ja arenguprojektides;

ii) kulutused uurijatele, tehnikutele ja muudele töötajatele, kes on seotud konkreetsete uurimis- ja arenguprojektidega;

iii) kulutused konsultatsioonidele ja võrdväärsetele teenustele, sealhulgas ostetud uurimistöödele, tehnilisele oskusteabele, patentidele jms;

iv) uurimis- ja arenguprojektidega seotud üldkulud (infrastruktuurid ja tugiteenused) tingimusel, et need ei ületa projekti kogukuludest 45 % tööstusalaste alusuuringute, 20 % rakendusuuringute ja 10 % arendustegevuse puhul;

b) alusuuringud – teadusuuringud, mida kõrgemad õppe- või teadusasutused teevad iseseisvalt teaduslike ja tehniliste üldteadmiste suurendamiseks ning mis ei ole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega;

c) tööstusalased alusuuringud – originaalsed teoreetilised ja eksperimentaalsed tööd, mille eesmärk on saavutada parem üldine arusaamine teaduse ja tehnika seaduspäradest, et kasutada seda võimaluse korral tööstussektoris või konkreetse ettevõtte tegevuses;

d) rakendusuuringud – alusuuringute tulemustel põhinev uurimis-ja eksperimentaalne tegevus, mille eesmärk on hõlbustada konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamist, näiteks uute toodete, tootmisprotsesside või teenuste väljaarendamine. Rakendusuuringud lõpevad tavaliselt esmase prototüübi loomisega ning ei hõlma tegevust, mille põhieesmärk on müügiks mõeldud toodete või teenuste kavandamine, väljaarendamine või katsetamine;

e) arendustegevus – teadusliku ja tehniliste teabe süstemaatiline kasutamine uute toodete, tootmisprotsesside või teenuste kavandamisel, väljatöötamisel, katsetamisel või hindamisel või olemasolevate toodete ja teenuste täiustamisel, et need vastaksid konkreetsetele tehnilistele nõuetele ja eesmärkidele. Selles etapis toimub üldjuhul tootmiseelsete näidiste, näiteks katse- ja näidisprojektide ettevalmistamine, kuid mitte tööstuslik rakendamine ja kasutamine ärilistel eesmärkidel;

f) laevaehitus-, laevade ümberehitus- ja laevaremonditööstusele uurimis- ja arendustegevuseks antav abi hõlmab muu hulgas järgmist:

i) uurimis- ja arenguprojektid, mille viivad läbi laevaehitus-, laevade ümberehitus- ja laevaremonditööstus või kõnealuse tööstuse kontrolli alla kuuluvad või nende rahastatavad uurimisinstituudid;

ii) uurimis- ja arenguprojektid, mis viiakse läbi mereveonduses või selle kontrolli alla kuuluvate või selle rahastatavate uurimisinstituutide poolt, kui need projektid on otseselt seotud laevaehitus-, laevade ümberehitus- või laevaremonditööstusega;

iii) uurimis- ja arenguprojektid, mille viivad läbi ülikoolid, riiklikud ja/või sõltumatud erasektori uurimisinstituudid ning muud tööstussektorid koostöös laevaehitus-, laevade ümberehitus- või laevaremonditööstusega;

iv) uurimis- ja arenguprojektid, mille viivad läbi ülikoolid, riiklikud ja/või sõltumatud erasektori uurimisinstituudid ning muud tööstussektorid, kui projekti läbiviimise ajal on põhjust arvata, et selle tulemused on laevaehitus-, laevade ümberehitus- või laevaremonditööstuse jaoks olulise tähtsusega.

4. Uurimis- ja arendustegevuse tulemusi käsitlev teave avaldatakse viivitamata ja vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 5

Kaudne abi

1. Abi, mida antakse laevaomanikele ja kolmandatele isikutele riigi laenude ja laenutagatiste vormis laevaehituseks ja laevade ümberehituseks, kuid mitte laevaremondiks, võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see on kooskõlas OECD käsitusleppega laevade ekspordikrediidi kohta [7] või käsituslepet muutvate või asendavate kokkulepetega.

2. Arengumaadele põhjendatud juhtudel laevaehituseks ja laevade ümberehituseks arenguabina antavat abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see on kooskõlas OECD käsitusleppe asjakohaste tingimustega või käsituslepet muutvate või asendavate kokkulepetega, nagu on nimetatud lõikes 1.

3. Abi, mida liikmesriik annab oma laevaomanikele või selles riigis tegutsevatele kolmandatele isikutele laevaehituseks või laevade ümberehituseks, ei tohi moonutada ega ähvardada moonutada kõnealuse liikmesriigi laevatehaste ja muude liikmesriikide laevatehaste vahelist konkurentsi tellimuste esitamisel.

4. Käesolevas artiklis tähendab laeva ümberehitus kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate ja vähemalt 100 brutoregistertonni suuruse kogumahutavusega artikli 1 punktis a määratletud iseliikuvate merelaevade ümberehitamist ühenduses tingimusel, et ümberehituse käigus muudetakse põhjalikult lastiplaani, laeva keret, peajõuseadet või reisijate vastuvõtu infrastruktuuri.

Artikkel 6

Hispaania, Portugal, Belgia

Hispaanias, Portugalis ja Belgias võib investeerimisabi vormis makstavat ümberehitusabi ja artiklis 3 käsitlemata sotsiaalmeetmetele mõeldud abi, mida makstakse pärast 1. jaanuari 1996, pidada ühisturuga kokkusobivaks. Sellest abist tuleb eelnevalt teatada, komisjon peab selle heaks kiitma hiljemalt 31. detsembriks 1996 ning selle suhtes kehtivad järgmised ülemmäärad ja maksetähtajad:

Abi suurus | Maksetähtaeg |

| |

Hispaania: | 10 miljardit ESP | 31. detsember 1998 |

Portugal: | 5,2 miljardit PTE | 31. detsember 1998 |

Belgia: | 1320 miljonit BEF | 31. detsember 1997 |

Artikkel 7

Muud meetmed

1. Erandjuhtudel võib asutamislepingu artikli 92 kohaselt pidada ühisturuga kokkusobivaks ka muid abiliike. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, võib ta pärast asutamislepingu artikli 113 alusel moodustatud erikomiteega konsulteerimist taotleda osapoolte töörühmalt erandit vastavalt OECD kokkuleppe artikli 5 lõikele 5.

2. Ohutuse ja keskkonnaga seotud uurimis- ja arenguprojektide puhul võib vastavalt asutamislepingu artikli 92 tingimustele pidada ühisturuga kokkusobivaks suuremat abimäära kui on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides ii, iii ja iv. Kui komisjon peab seda asjakohaseks, võib ta taotleda osapoolte töörühmalt projekti heakskiitu vastavalt OECD kokkuleppe I lisa punkti B alapunktile 3.2.

3. Kui käesoleva määruse kohaselt antava abi suhtes algatatakse OECD kokkuleppe artikli 8 järgi vaidluste lahendamise menetlus või, ekspordikrediitide puhul, laevade ekspordikrediiti käsitlevas OECD käsitusleppes sätestatud nõupidamismehhanismid, võtab komisjon vastu ühenduse seisukoha pärast konsulteerimist asutamislepingu artikli 113 alusel moodustatud erikomiteega.

III PEATÜKK

JÄRELEVALVEMENETLUS

Artikkel 8

1. Lisaks asutamislepingu artikli 93 sätetele kohaldatakse laevaehitus- ja laevaremondiettevõtetele käesoleva määruse alusel antava abi suhtes lõikes 2 sätestatud teavitamist käsitlevaid erieeskirju.

2. Liikmesriigid peavad komisjonile esitama järgmise, pärast komisjoni heakskiitu jõustuva teabe:

a) uued ja olemasolevad toetuskavad ning käesoleva määrusega hõlmatud olemasolevates toetuskavades tehtavad muudatused;

b) otsused üldkohaldatavate toetuskavade, sealhulgas üldkohaldatavate piirkondlike toetuskavade kohaldamise kohta käesoleva määrusega hõlmatud ettevõtete suhtes, et kontrollida selliste otsuste kokkusobivust asutamislepingu artikliga 92;

c) teave toetuskavade kohaldamise kohta artikli 5 lõikes 2 osutatud juhul või juhul, kui komisjon on selle konkreetselt sätestanud asjaomase toetuskava heakskiitmisel.

Artikkel 9

1. Selleks, et komisjon saaks jälgida II peatükis esitatud abieeskirjade kohaldamist, esitavad liikmesriigid talle järgmised andmed:

a) kuuaruanded laevaehituse või laevade ümberehituse lepingutes sisalduvate ametlikult toetatavate krediidivõimaluste kohta; need tuleb esitada lisas esitatud vormi 1 kohaselt lepingute allkirjastamise kuule järgneva kuu lõpuks;

b) kui liikmesriikidel on laevadele mõeldud ametlikud tagatis- ja kindlustuskavad, esitatakse aruanded vaadeldavale aastale järgneva aasta 1. aprilliks ning need peavad sisaldama kavade tulemusi, makstud hüvitisi, laekumisi preemiatest ja tasudest, laekumisi tagasinõutud summadest ning muid komisjoni nõutavaid asjakohaseid andmeid;

c) lõpparuanded enne käesoleva määruse jõustumist allkirjastatud laevaehituse või laevade ümberehituse lepingute kohta; need tuleb esitada lisas esitatud vormi 2 kohaselt lõpetamise kuule järgneva kuu lõpuks;

d) aastaaruanded, mis tuleb esitada lisas esitatud vormi 3 kohaselt aruandes käsitletavale aastale järgneva aasta 1. märtsiks ja peavad sisaldama andmeid eelnenud kalendriaastal igale riiklikule laevatehasele makstud abi kogusumma kohta;

e) laevatehaste puhul, mis suudavad ehitada üle 5000 brutoregistertonni suuruse kogumahutavusega kaubalaevu, tuleb aastaaruanded esitada lisas esitatud vormi 4 kohaselt hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui korraline üldkoosolek on laevatehase aastaaruande heaks kiitnud; need aruanded peavad sisaldama avalikkusele kättesaadavat teavet tootmisvõimsuse arengu ja omandistruktuuri kohta.

2. Komisjon koostab artikli 8 ja käesoleva artikli lõike 1 alusel talle esitatud teabe põhjal üldise aastaaruande, millest lähtutakse riikide ekspertidega peetavatel läbirääkimistel.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates OECD kokkuleppe [8] jõustumise kuupäevast.

Kui kõnealune kokkulepe ei jõustu 1. jaanuaril 1996, kohaldatakse direktiivi 90/684/EMÜ asjakohaseid sätteid kuni kokkuleppe jõustumiseni ning hiljemalt 1. oktoobrini 1996.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 1995

Nõukogu nimel

eesistuja

L. Atienza Serna

[1] EÜT C 304, 15.11.1995, lk 21.

[2] EÜT C 339, 18.12.1995.

[3] 23. oktoobril 1995 esitatud arvamus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 380, 31.12.1990, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 94/73/EÜ (EÜT L 351, 31.12.1994, lk 10).

[5] EÜT C 375, 30.12.1994, lk 3.

[6] Käesolevas määruses käsitatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetena vähem kui 300 töötajaga ettevõtteid, mille aastakäive ei ületa 20 miljonit eküüd ja mille kapitalist ükski suur äriühing ei oma rohkem kui 25 %.

[7] EÜT C 375, 30.12.1994, lk 38.

[8] Nõukogu peasekretariaat avaldab OECD kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------

LISA

+++++ TIFF +++++

Vorm 1

+++++ TIFF +++++

Vorm 2

+++++ TIFF +++++

Vorm 3

+++++ TIFF +++++

Vorm 4

--------------------------------------------------