31993R0259

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93, 1. veebruar 1993, jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral

Euroopa Liidu Teataja L 030 , 06/02/1993 Lk 0001 - 0028
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 12 Lk 0043
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 12 Lk 0043
CS.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
ET.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
HU.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
LT.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
LV.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
MT.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
PL.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
SK.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203
SL.ES Peatükk 15 Köide 02 Lk 176 - 203


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 259/93,

1. veebruar 1993,

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130s,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

ühendus on alla kirjutanud Baseli konventsioonile 22. märtsist 1989 ohtlike jäätmete üle piiri toimetamise ja kõrvaldamise kontrolli kohta;

sätted jäätmete kohta sisalduvad 1989. aasta 15. detsembri AKV–EMÜ konventsiooni artiklis 39;

ühendus on heaks kiitnud OECD nõukogu 1992. aasta 30. märtsi otsuse järelevalve kohta taaskasutusse minevate jäätmete üle piiri toimetamisel;

seoses eespool öelduga tuleb ohtlike jäätmete piiriüleste saadetiste järelevalvet ja kontrolli korraldav direktiiv 84/631/EMÜ [4] asendada määrusega;

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli eest liikmesriigi piires vastutab riik; jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli riiklikud süsteemid liikmesriigis peaksid siiski vastama miinimumnõuetele, mis kindlustaksid keskkonna ja inimtervise kaitse;

jäätmesaadetiste järelevalve ja kontroll on tähtis korraldada viisil, mis arvestaks vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti;

nõukogu 1975. aasta 15. juuli direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta [5] sätestab oma artikli 5 lõikes 1, et ühtne ja piisav jäätmekõrvaldusrajatiste võrk, mis igal liikmesriigil tuleb kohaste meetmete abil luua, vajaduse või soovi korral koos teiste liikmesriikidega, peab võimaldama ühendusel tervikuna muutuda jäätmete kõrvaldamisel iseseisvaks ja liikmesriikidel üksikult liikuda selle eesmärgi suunas, võttes arvesse geograafilisi tingimusi ja teatavat tüüpi jäätmete jaoks vajalikke erirajatisi; nimetatud direktiivi artikkel 7 nõuab — vajaduse korral koostööna asjaomaste liikmesriikide vahel — jäätmekäitluskavade koostamist, millest teatatakse komisjonile, ja sedastab, et liikmesriigid võivad võtta meetmeid takistamaks jäätmete edasitoimetamist, mis pole vastavuses nende jäätmekäitluskavadega, ning et nad peavad kõigist sellistest meetmetest teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele;

on tarvis rakendada mitmesuguseid menetlusi sõltuvalt jäätmete liigist ja nende sihtkohast, samuti sellest, kas need on määratud kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks;

jäätmesaadetistest tuleb eelnevalt teatada pädevatele ametiasutustele, et nad oleksid nõuetekohaselt informeeritud eriti jäätmete liigist, edasitoimetamisest ja kõrvaldamisest või taaskasutamisest, et neil oleks võimalus võtta kõik vajalikud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitseks, kaasa arvatud võimalus esitada saadetise suhtes põhjendatud vastuväiteid;

liikmesriikidel peaks olema võimalik rakendada läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtteid nii ühenduse kui ka iga riigi tasandil — vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ — kooskõlas asutamislepinguga meetmeid võttes, et täielikult või osaliselt keelata või järjekindlalt hukka mõista kõrvaldatavate jäätmete saadetised, välja arvatud lähteliikmesriigis tekkinud ohtlikud jäätmed, mida on nii vähe, et uue spetsialiseeritud kõrvaldamisrajatise ehitamine selles liikmesriigis oleks ebaökonoomne; iga sellise väikese koguse kõrvaldamine nõuab koostööd asjaomaste liikmesriikide vahel ja võimalikku ühenduse menetluse kasutamist;

kõrvaldatavate jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse tuleb keelata, et kaitsta nende riikide keskkonda; erandi moodustab eksport EFTA riikidesse, mis on samuti liitunud Baseli konventsiooniga;

taaskasutatavate jäätmete eksport riikidesse, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, peab vastama keskkonnaohutu jäätmekäitluse tingimustele;

taaskasutatavate jäätmete ekspordi lepinguid või kokkuleppeid riikidega, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, peab komisjon korrapäraselt üle vaatama ja vajaduse korral tegema ettepaneku sellise ekspordi tingimused uuesti kaalumisele võtta; võimalik on ka keelamine;

OECD otsuse rohelises nimekirjas loetletud taaskasutatavate jäätmete saadetised jäetakse üldiselt käesolevas määruse järelevalvemenetluste alt välja, sest sellised sihtriigis korralikult ümbertöötatud jäätmed ei tohiks üldjuhul kujutada endast ohtu keskkonnale; seejuures on vastavalt ühenduse õigusaktidele ja OECD otsusele vajalikud mõned erandid; mõned erandid on vajalikud ka selleks, et hõlbustada niisuguste saadetiste jälgimist ühenduse piires ja võtta arvesse erandjuhtumeid; selliste jäätmete suhtes kohaldatakse direktiivi 75/442/EMÜ;

OECD otsuse rohelises nimekirjas loetletud taaskasutatavate jäätmete saatmisel riikidesse, mille suhtes OECD otsust ei kohaldata, tuleb komisjonil sihtriigiga konsulteerida; sellise konsultatsiooni tulemusena võib komisjon vajaduse korral teha nõukogule ettepanekuid;

taaskasutatavate jäätmete eksport riikidesse, mis pole liitunud Baseli konventsiooniga, peab toimuma nende riikide ja ühenduse vaheliste erikokkulepete alusel; erandjuhtudel peab liikmesriikidel olema võimalus pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid konkreetsete jäätmete impordi kohta, kuni ühendus need lepingud sõlmib, et taaskasutatavate jäätmete puhul vältida mis tahes katkestust nende käitlemises ja kõrvaldatavate jäätmete puhul siis, kui lähteriigil ei ole või ei ole võimalik hankida tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks;

tuleb ette näha, kuidas sel puhul jäätmed tagasi viia või alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldada või ümber töötada, kui saadetist pole võimalik kohale viia vastavalt saatekirja või lepingu tingimustele;

illegaalse saadetise korral peab isik, kelle tegevus selle saadetise põhjustas, jäätmed tagasi võtma ja/või kõrvaldama või ümber töötama alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil; kui ta seda ei tee, peavad vastavalt vajadusele sekkuma kas lähtekoha või sihtkoha pädevad ametiasutused;

tähtis on luua finantstagatiste või samaväärse kindlustuse süsteem;

liikmesriigid peavad komisjoni varustama käesolevas määruse rakendamisse puutuva teabega;

käesolevas määruses ettenähtud dokumendid tuleb koostada ja lisad vastu võtta ühenduses ettenähtud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse jäätmesaadetiste suhtes ühenduse piires, ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral.

2. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu:

a) laevadelt ja kaldast eemal asuvatelt platvormidelt normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete, sealhulgas heitvee ja jääkide kaldale mahalaadimine, juhul kui sellised jäätmed on teatava kehtiva rahvusvahelise kokkuleppe objektid;

b) tsiviillennunduse jäätmete saadetised;

c) radioaktiivsete jäätmete saadetised, nagu neid määratleb 1992. aasta 3. veebruari direktiivi 92/3/Euratom (liikmesriikidevahelise ning ühendusse suunduvate ja ühendusest väljuvate radioaktiivsete jäätmete vedude järelevalve ja kontrolli kohta) [6] artikkel 2;

d) jäätmesaadetised, mida nimetatakse direktiivi 75/442/EMÜ artikli 2 punkti 1 alapunktis b, kui nende kohta kehtib juba teine asjakohane õigusakt;

e) jäätmesaadetised ühendusse, mis vastavad Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokolli nõuetele.

3. a) Selliste jäätmete saadetised, mis on mõeldud ainult taaskasutamiseks ja loetletud II lisas, ei kuulu samuti käesolevas määruse reguleerimisalasse, välja arvatud alapunktides b, c, d ja e, artiklis 11 ning artikli 17 lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud juhud.

b) Selliste jäätmete suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 75/442/EMÜ sätteid. Need on jäätmed:

- mida võib käitlemiseks saata ainult rajatistesse, mis on vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklitele 10 ja 11 saanud loa,

- mille suhtes kohaldatakse kõiki direktiivi 75/442/EMÜ artiklite 8, 12, 13 ja 14 sätteid.

c) Teatavaid II lisas loetletud jäätmeid võib siiski kontrollida nagu III või IV lisas loetletuid, kui neis lisaks muudele põhjustele ilmneb mis tahes ohtlik omadus, mis on loetletud nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ III lisas. [7]

Need jäätmed ja otsus selle kohta, kumba menetlust kasutada, määratakse kindlaks direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras. Sellised jäätmed loetletakse III lisa punktis a.

d) Erandjuhtudel võivad liikmesriigid keskkonna- või tervisekaitse põhjustel kontrollida II lisas loetletud jäätmete saadetisi nii, nagu oleksid need loetletud III või IV lisas.

Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teatavad sellistest juhtumitest viivitamatult komisjonile ja vajaduse korral teistele liikmesriikidele ning põhjendavad oma otsust. Komisjon võib direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras seda meedet kinnitada, kandes need jäätmed, kui see on asjakohane, II A lisasse.

e) Kui II lisas loetletud jäätmed on saadetud vastuolus käesolevas määrusega või direktiiviga 75/442/EMÜ, võivad liikmesriigid kohaldada käesolevas määruse artiklite 25 ja 26 sätteid.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) jäätmed — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a;

b) pädevad ametiasutused — pädevad ametiasutused, mille on vastavalt artiklile 36 määranud kas liikmesriigid või mitteliikmesriigid;

c) lähtekoha pädev ametiasutus — pädev ametiasutus, mille on vastavalt artiklile 36 määranud liikmesriigid piirkonnas, kust saadetis lähetatakse, või mille on määranud mitteliikmesriigid;

d) sihtkoha pädev ametiasutus — pädev ametiasutus, mille on vastavalt artiklile 36 määranud liikmesriigid piirkonnas, kus saadetis vastu võetakse või kus jäätmed laevale lastitakse, et neid vastavaid konventsioone rikkumata merre heitmise teel kõrvaldada, või mille on määranud mitteliikmesriigid;

e) transiidi pädev ametiasutus — kõigile ühine ametiasutus, mille liikmesriigid on vastavalt artiklile 36 määranud selles liikmesriigis, mille kaudu transiit toimub;

f) ühendusepidaja — keskne asutus, mille määrab iga liikmesriik ja komisjon vastavalt artiklile 37;

g) teataja — mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellele või millele on pandud kohustus teatada, seega edaspidi nimetatuna isik, kes kavatseb jäätmeid saata või saata lasta:

i) isik, kelle tegevus jäätmed tekitas (esmane tekitaja), või

ii) kui see pole võimalik, siis koguja, kellel on selleks liikmesriigi litsents, või litsentseeritud või registreeritud turustaja või vahendaja, kes korraldab jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist, või

iii) kui neid isikuid ei ole või nad on litsentseerimata, siis isik, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid seaduslikult valdab (omanik), või

iv) juhul, kui jäätmeid imporditakse ühendusse või veetakse ühendusest läbi, lähteriigi seaduste kohaselt määratud isik, või kui sellist määramist pole toimunud, isik, kellele jäätmed kuuluvad või kes neid seaduslikult valdab (omanik);

h) vastuvõtja — isik või ettevõte, kellele või millele jäätmed ümbertöötamiseks või kõrvaldamiseks saadetakse;

i) kõrvaldamine — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 lõikes e;

j) loa saanud keskus — mis tahes asutus või ettevõte, mis on saanud loa või litsentsi vastavalt direktiivi 75/439/EMÜ [8] artiklile 6, direktiivi 75/442/EMÜ artiklitele 9, 10 ja 11 ning direktiivi 76/403/EMÜ [9] artiklile 6;

k) taaskasutamine — nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis f;

l) lähteriik — mis tahes riik, kust jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse;

m) sihtriik — mis tahes riik, kuhu jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks või laevale lastimiseks, et need vastavaid konventsioone rikkumata merre heitmise teel kõrvaldada;

n) transiitriik — mis tahes riik peale lähte- ja sihtriigi, mille kaudu jäätmed kavatsetakse saata või saadetakse;

o) saatekiri — standardne saatekiri, mis koostatakse vastavalt artiklile 42;

p) Baseli konventsioon — 1989. aasta 22. märtsi Baseli konventsioon ohtlike jäätmete üle piiri toimetamise ja kõrvaldamise kontrolli kohta;

q) neljas Lomé konventsioon — 1989. aasta 15. detsembri Lomé konventsioon;

r) OECD otsus — OECD nõukogu 1992. aasta 30. märtsi otsus taaskasutatavate jäätmete üle piiri toimetamise kontrolli kohta.

II JAOTIS

LIIKMESRIIKIDEVAHELISED JÄÄTMESAADETISED

Peatükk A

Kõrvaldatavad jäätmed

Artikkel 3

1. Kui teataja kavatseb saata jäätmeid kõrvaldamiseks ühest liikmesriigist teise liikmesriiki ja/või vedada saadetist läbi ühe või mitme liikmesriigi, teatab ta sellest sihtkoha pädevale ametiasutusele ning saadab teate koopia nii lähtekoha kui ka transiidi pädevale ametiasutusele, samuti vastuvõtjale. Öeldu ei kehti artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamisel.

2. Ette teatada tuleb saadetise kõikidel vaheetappidel teel lähtekohast lõppsihtkohta.

3. Teatamine toimub saatekirjaga, mille annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

4. Teatamiseks täidab teataja saatekirja ning lisab, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, täiendava teabe ja dokumentatsiooni.

5. Teataja saadab teabe saatekirjaga, pöörates erilist tähelepanu:

- kõrvaldatavate jäätmete allikale, koostisele ja kogusele, sealhulgas artikli 2 punkti g alapunktis ii nimetatud juhtudel nende tekitaja nimetamisele, ja kui jäätmed pärinevad mitmest allikast, siis jäätmete üksikasjalikule loendile ning esmaste tekitajate nimetamisele, kui need on teada,

- marsruudi ja kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kindlustuse korraldamisele,

- meetmetele, mis tuleb võtta ohutu veo tagamiseks, eriti et vedaja täidaks asjaomastes liikmesriikides kehtestatud veotingimusi,

- jäätmete vastuvõtja nimetamisele, kõrvaldamiskeskuse asukohale ja keskuse tegevusvolituste liigile ning kestusele. Keskusel peab olema piisav tehniline võimsus kõnealuste jäätmete kõrvaldamiseks nii, et see ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale,

- kõrvaldamistoimingutele, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II A lisas.

6. Teataja peab vastuvõtjaga sõlmima jäätmete kõrvaldamise lepingu.

See leping võib sisaldada osa lõikes 5 nimetatud teabest või kogu teabe.

Leping peab sisaldama järgmisi kohustusi:

- teataja peab vastavalt artiklile 25 ja artikli 26 lõikele 2 jäätmed tagasi võtma, kui saadetist ei ole kohale viidud nii, nagu plaan ette nägi, või kui saatmine on toimunud käesolevast määrust rikkudes,

- vastuvõtja peab saatma nii ruttu kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist teatajale tõendi, et jäätmed on keskkonnaohutult kõrvaldatud.

Lepingu koopia tuleb saata pädevale ametiasutusele, kui viimane seda nõuab.

Kui jäätmeid saadetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lepingu asendada kõnealuse juriidilise isiku tõendiga, et ta kohustub jäätmed kõrvaldama.

7. Lõigete 4–6 kohaselt antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

8. Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Lähtekoha pädev ametiasutus võib otsustada teadet mitte edasi saata, kui tal endal on selle saadetise suhtes artikli 4 lõike 3 alusel otseseid vastuväiteid. Ta informeerib teatajat viivitamatult vastuväidetest.

Artikkel 4

1. Kui sihtkoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale selle koopiad.

2. a) Sihtkoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 30 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Sihtkoha pädev ametiasutus annab loa ainult juhul, kui temal ega teistel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid. Loa andmise korral kehtivad kõik punktis d nimetatud veotingimused.

Sihtkoha pädev ametiasutus ei võta oma otsust vastu varem kui 21 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist. Ta võib otsuse siiski varem vastu võtta, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Sihtkoha pädev ametiasutus saadab oma otsuse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

b) Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist esitada vastuväiteid. Samuti võivad nad paluda lisateavet. Need vastuväited saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

c) Punktides a ja b nimetatud vastuväited ja tingimused peavad põhinema lõikel 3.

d) Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist kehtestada oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas tingimusi jäätmete veo kohta.

Need tingimused saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja kantakse saatekirja. Need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta, ja peavad igati arvestama olemasolevaid kokkuleppeid, eriti asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone.

3. a) i) Läheduse, taaskasutuse eelistamise ja iseseisvuse põhimõtete rakendamiseks nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepinguga võtta meetmeid, et täielikult või osaliselt keelata või järjekindlalt hukka mõista jäätmete saatmine. Sellistest meetmetest tuleb viivitamatult teatada komisjonile, kes informeerib neist teisi liikmesriike.

ii) Ohtlike jäätmete (määratletud direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõikes 4) suhtes, mida lähteliikmesriigis aasta jooksul tekitatakse nii väikeses koguses, et uute spetsialiseeritud kõrvaldamisrajatiste ehitamine selles riigis oleks ebaökonoomne, ei kohaldata alapunkti i.

iii) Sihtliikmesriik teeb koostööd alapunkti ii kohaldamist vajalikuks pidava lähteliikmesriigiga, pidades silmas selle küsimuse kahepoolset lahendamist. Kui rahuldavat lahendust ei leita, võib kumbki liikmesriik küsimuse edastada komisjonile, kes langetab otsuse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

b) Võttes arvesse geograafilisi tingimusi või erirajatiste vajadust teatavat liiki jäätmete järele, võivad lähte- ja sihtkoha pädevad ametiasutused esitada põhjendatud vastuväiteid kavatsetavate saadetiste kohta, kui need pole vastavuses direktiiviga 75/442/EMÜ, eriti artiklitega 5 ja 7:

i) selleks, et rakendada iseseisvuse põhimõtet ühenduse ja siseriiklikul tasandil;

ii) juhtudel, kui rajatis peab kõrvaldama lähedasest allikast tulevaid jäätmeid ja pädev ametiasutus on eelistanud neid jäätmeid;

iii) selleks, et tagada saadetiste vastavus jäätmekäitluskavadele.

c) Lisaks võivad lähte- ja sihtkoha ning transiidi pädevad ametiasutused esitada kavatsetava saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid, kui:

- see pole vastavuses siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, avalikku korda, julgeolekut või tervisekaitset,

- teataja või vastuvõtja on varem olnud süüdi illegaalses jäätmeveos.

Sel juhul võib lähtekoha pädev ametiasutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele keelata kõik saadetised, mis on seotud kõnealuse isikuga, või

- saadetis on vastuolus kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest, millele on alla kirjutanud asjaomane liikmesriik või liikmesriigid.

4. Kui pädevad ametiasutused lõikes 2 sätestatud ajavahemike jooksul veenduvad, et nende vastuväideteks alust andnud küsimused on lahendatud ja veotingimusi täidetakse, saadavad nad teatajale viivitamatult kirjaliku teate, lisaks koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

Kui pärast seda saatmistingimusi oluliselt muudetakse, tuleb saata uus teade.

5. Sihtkoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

Artikkel 5

1. Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud loa sihtkoha pädevalt ametiasutuselt.

2. Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

3. Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

4. Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

5. Kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 6 nimetatud tõend.

6. Niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja omal vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.

Peatükk B

Taaskasutatavad jäätmed

Artikkel 6

1. Kui teataja kavatseb saata III lisas loetletud jäätmeid ümbertöötamiseks ühest liikmesriigist teise ja/või transiitveona läbi ühe või mitme liikmesriigi, teatab ta sellest sihtkoha pädevale ametiasutusele ning saadab teate koopiad lähtekoha ja transiidi pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale. Öeldu ei kehti artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamisel.

2. Ette teatada tuleb saadetise kõikidel vaheetappidel teel lähtekohast lõppsihtkohta.

3. Teatamine toimub saatekirjaga, mille annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

4. Teatamiseks täidab teataja saatekirja ning lisab, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, täiendava teabe ja dokumentatsiooni.

5. Teataja saadab teabe saatekirjaga, pöörates erilist tähelepanu:

- taaskasutatavate jäätmete allikale, koostisele ja kogusele, sealhulgas tekitaja nimetamisele, ja kui jäätmed pärinevad mitmest allikast, jäätmete üksikasjalikule loendile ning esmaste tekitajate nimetamisele, kui need on teada,

- marsruudi ja kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju kindlustuse korraldamisele,

- meetmetele, mis tuleb võtta ohutu veo tagamiseks, eriti et vedaja täidaks asjaomastes liikmesriikides kehtestatud veotingimusi,

- jäätmete vastuvõtja nimetamisele, taaskasutuskeskuse asukohale ja keskuse tegevusvolituste liigile ning kestusele. Keskusel peab olema piisav tehniline võimsus kõnealuste jäätmete taaskasutamiseks nii, et see ei kujuta endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale,

- taaskasutamistoimingutele, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II B lisas,

- jäätmejääkide kõrvaldamise kavatsetavale viisile pärast ringlussevõttu,

- ringlusse võetud materjali kogusele võrreldes jäätmejääkidega,

- ringlusse võetud materjali arvatavale väärtusele.

6. Teataja peab vastuvõtjaga sõlmima jäätmete taaskasutamise lepingu.

See leping võib sisaldada osa lõikes 5 nimetatud teabest või kogu teabe.

Leping peab sisaldama järgmisi kohustusi:

- teataja peab vastavalt artiklile 25 ja artikli 26 lõikele 2 jäätmed tagasi võtma, kui saadetist ei ole kohale viidud nii, nagu plaan ette nägi, või kui saatmine on toimunud käesolevast määrust rikkudes,

- kui jäätmed suunatakse taaskasutamiseks edasi teise liikmesriiki või kolmandasse riiki, peab vastuvõtja teatama algse lähteriigi,

- vastuvõtja peab saatma nii ruttu kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast saadetise vastuvõtmist teatajale tõendi, et jäätmed on keskkonnaohutult taaskasutatud.

Lepingu koopia tuleb saata pädevale ametiasutusele, kui viimane seda nõuab.

Kui jäätmeid saadetakse kahe ettevõtte vahel, mida kontrollib üks ja sama juriidiline isik, võib lepingu asendada kõnealuse juriidilise isiku tõendiga, et ta kohustub jäätmed taaskasutama.

7. Lõigete 4–6 kohaselt antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

8. Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Artikkel 7

1. Kui sihtkoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning vastuvõtjale selle koopiad.

2. Sihtkoha, lähtekoha ja transiidi pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 30 päeva aega esitada saadetise kohta vastuväiteid. Sellised vastuväited peavad põhinema lõikel 4. Kõik vastuväited tuleb teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele saata kirjalikult nimetatud 30 päeva jooksul.

Asjaomased pädevad ametiasutused võivad otsustada anda kirjaliku nõusoleku varem kui 30 päeva pärast.

Kirjaliku nõusoleku või vastuväite võib saata postiga või faksiga, millele järgneb postiga saadetu. Selline nõusolek kaotab kehtivuse ühe aasta pärast, kui pole kindlaks määratud teisiti.

3. Lähtekoha, sihtkoha ja transiidi pädevad ametiasutused võivad 20 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist kehtestada oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas tingimusi jäätmete veo kohta.

Need tingimused saadetakse teatajale kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja kantakse saatekirja. Need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult nende jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta, ja peavad igati arvestama olemasolevaid kokkuleppeid, eriti asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone.

4. a) Lähte- ja sihtkoha pädevad ametiasutused võivad kavatsetava saadetise kohta esitada põhjendatud vastuväiteid:

- vastavalt direktiivile 75/442/EMÜ, eriti selle artiklile 7, või

- juhul, kui see pole vastavuses siseriiklike õigusaktidega, mis käsitlevad keskkonnakaitset, avalikku korda, julgeolekut või tervisekaitset, või

- juhul, kui teataja või vastuvõtja on varem olnud süüdi illegaalses jäätmeveos. Sel juhul võib lähtekoha pädev ametiasutus vastavalt siseriiklikele õigusaktidele keelata kõik saadetised, mis on seotud kõnealuse isikuga, või

- juhul, kui saadetis on vastuolus kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest, millele on alla kirjutanud asjaomane liikmesriik või liikmesriigid, või

- juhul, kui taaskasutamiseks sobivate ja taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmete suhe, taaskasutamise tulemusel saadavate materjalide arvatav väärtus või taaskasutamise hind ja taaskasutamiseks kõlbmatu osa kõrvaldamise hind ei õigusta jäätmete taaskasutamist majanduse ega keskkonna vaatepunktist.

b) Transiidi pädevad ametiasutused võivad kavatsetava saadetise kohta esitada põhjendatud vastuväiteid punkti a teise, kolmanda ja neljanda alapunkti alusel.

5. Kui pädevad ametiasutused lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul veenduvad, et nende vastuväideteks alust andnud küsimused on lahendatud ja veotingimusi täidetakse, saadavad nad teatajale viivitamatult kirjaliku teate, lisaks koopiad vastuvõtjale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

Kui pärast seda saatmistingimusi oluliselt muudetakse, tuleb saata uus teade.

6. Kui pädev ametiasutus on eelnevalt juba andnud oma kirjaliku nõusoleku, kinnitab ta seda vastava templiga saatekirjal.

Artikkel 8

1. Saatmine võib toimuda pärast 30päevase ajavahemiku möödumist, kui pole esitatud ühtki vastuväidet. Vaikiv nõusolek kaotab kehtivuse üks aasta pärast seda kuupäeva.

Kui pädevad ametiasutused otsustavad anda kirjaliku nõusoleku, võib saatmine toimuda kohe pärast kõigi vajalike nõusolekute kättesaamist.

2. Teataja lisab saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

3. Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

4. Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

5. Kolme tööpäeva jooksul pärast taaskasutatavate jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 6 nimetatud tõend.

6. Niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja oma vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi taaskasutamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.

Artikkel 9

1. Pädevad ametiasutused, kelle kompetentsi konkreetsed jäätmete taaskasutusrajatised kuuluvad, võivad artiklist 7 olenemata otsustada, et nad teatavat tüüpi jäätmete saatmisele konkreetsesse taaskasutusrajatisse vastuväiteid ei esita. Sellised otsused võidakse teha kindlaks ajavahemikuks; neid võib igal ajal tühistada.

2. Pädevad ametiasutused, kes valivad selle võimaluse, teatavad komisjonile taaskasutusrajatise nime, aadressi, kasutatavad tehnoloogiad, jäätmete liigid, mille suhtes otsust kohaldatakse, ja otsusega hõlmatud perioodi. Samuti tuleb komisjonile teatada kõigist tühistamistest.

Komisjon saadab selle teabe viivitamatult teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ühenduses ja OECD sekretariaadile.

3. Kõigist kavatsetavaist saadetistest sellistesse rajatistesse tuleb teatada asjaomastele pädevatele ametiasutustele vastavalt artiklile 6. Selline teade peab kohale jõudma enne jäätmete väljasaatmist.

Lähte- ja transiitliikmesriikide pädevad ametiasutused võivad iga sellise saadetise kohta esitada vastuväiteid vastavalt artikli 7 lõikele 4 või kehtestada veotingimusi.

4. Juhtudel, kui pädevad ametiasutused peavad oma siseriiklike õigusaktide kohaselt läbi vaatama artikli 6 lõikes 6 nimetatud lepingu, teatavad nad sellest komisjonile. Sellistel juhtudel peavad teade ja läbivaatamisele tulevad lepingud või nende osad kohale jõudma seitse päeva enne jäätmete väljasaatmist, et läbivaatamine saaks toimuda nõuetekohaselt.

5. Saadetise enda kohta kehtivad artikli 8 lõiked 2–6.

Artikkel 10

Kui saadetakse taaskasutatavaid jäätmeid, mis on loetletud IV lisas või mida pole veel liigitatud II, III või IV lisasse, kohaldatakse sedasama korda, millele on osutatud artiklites 6–8, välja arvatud see, et asjaomased pädevad ametiasutused peavad enne jäätmete väljasaatmist andma oma kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 11

1. Selleks, et aidata jälgida II lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete saadetisi, peab nendega kaasas olema järgmine valdaja poolt allkirjastatud teave:

a) valdaja nimi ja aadress;

b) jäätmete standardne kaubanduslik kirjeldus;

c) jäätmete kogus;

d) vastuvõtja nimi ja aadress;

e) taaskasutamistoimingud, nagu need on loetletud direktiivi 75/442/EMÜ II B lisas;

f) saadetise arvatav väljasaatmistähtaeg.

2. Lõike 1 kohast teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

Peatükk C

Liikmesriikidevahelised kõrvaldatavate või taaskasutatavate jäätmete saadetised, mis veetakse läbi kolmandate riikide

Artikkel 12

Piiramata artiklite 3-10 kohaldamist, tuleb liikmesriikidevaheliste jäätmesaadetiste transiidi puhul läbi ühe või mitme kolmanda riigi:

a) teatajal saata teate koopia kolmanda(te) riigi (riikide) pädeva(te)le ametiasutusele (ametiasutustele);

b) sihtkoha pädeval ametiasutusel küsida kolmanda(te) riigi (riikide) pädeva(te)lt ametiasutuselt (ametiasutustelt), kas see (need) soovib (soovivad) saata kavatsetava saadetise kohta kirjaliku nõusoleku:

- Baseli konventsiooniga liitunud riigi puhul 60 päeva jooksul, kui see riik pole konventsiooni tingimuste kohaselt sellest õigusest loobunud, või

- riikide puhul, mis pole liitunud Baseli konventsiooniga, pädevate ametiasutuste vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

Mõlemal juhul ootab sihtkoha pädev ametiasutus võimaluse korral enne saadetisele loa andmist nõusolekut.

III JAOTIS

JÄÄTMESAADETISED LIIKMESRIIKIDE PIIRES

Artikkel 13

1. II, VII ja VIII jaotist ei kohaldata ühe liikmesriigi piires toimuvate jäätmesaadetiste suhtes.

2. Liikmesriigid kehtestavad oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas sobiva jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli süsteemi. See süsteem peaks arvestama vajadust tihedalt seostuda selle süsteemiga, mille ühenduses kehtestab käesolev määrus.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli süsteemist. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

4. Liikmesriigid võivad oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas kohaldada II, VII ja VIII jaotises ettenähtud süsteemi.

IV JAOTIS

JÄÄTMETE EKSPORT

Peatükk A

Kõrvaldatavad jäätmed

Artikkel 14

1. Igasugune kõrvaldatavate jäätmete eksport, välja arvatud Baseli konventsiooniga liitunud EFTA riikidesse, on keelatud.

2. Piiramata artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, keelatakse siiski kõrvaldatavate jäätmete eksport ka EFTA riiki:

a) kui EFTA sihtriik keelab selliste jäätmete impordi või pole andnud teatavate jäätmete impordiks oma kirjalikku nõusolekut;

b) kui lähtekoha pädeval ametiasutusel ühenduses on põhjust uskuda, et jäätmeid ei käidelda asjaomases EFTA sihtriigis keskkonnaohutult.

3. Lähtekoha pädev ametiasutus nõuab, et mis tahes kõrvaldatavaid jäätmeid, mida on lubatud eksportida EFTA riikidesse, käideldaks kogu saatmise ajal ja sihtriigis keskkonnaohutult.

Artikkel 15

1. Teataja saadab lähtekoha pädevale ametiasutusele teate saatekirjaga vastavalt artikli 3 lõikele 5, samuti koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ja vastuvõtjale. Saatekirja annab välja lähtekoha pädev ametiasutus.

Kui lähtekoha pädev ametiasutus on teate kätte saanud, saadab ta kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele selle koopia.

2. Lähtekoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 70 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Lähtekoha pädev ametiasutus annab loa ainult juhul, kui tal endal või teistel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid ja kui ta on saanud teatajalt lõikes 4 nimetatud koopiad. Luba peab vajaduse korral sisaldama kõiki lõikes 5 nimetatud veotingimusi.

Lähtekoha pädev ametiasutus ei võta otsust vastu varem kui 61 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist.

Ta võib siiski varem otsustada, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Lähtekoha pädev ametiasutus saadab otsuse tõestatud koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele, lahkumistolliasutusele ja vastuvõtjale.

3. Lähtekoha ja transiidi pädevad ametiasutused ühenduses võivad 60 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist esitada põhjendatud vastuväiteid artikli 4 lõike 3 alusel. Samuti võivad nad paluda lisateavet. Igasugused vastuväited tuleb teatajale saata kirjalikult ning koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4. Teataja saadab lähtekoha pädevale ametiasutusele koopia:

a) EFTA sihtriigi kirjalikust teatest, et ta on kavatsetava saadetisega nõus;

b) EFTA sihtriigi kinnitusest, et teataja ja vastuvõtja vahel on sõlmitud leping, mis täpsustab kõnealuste jäätmete keskkonnaohutut käitlemist; kui seda nõutakse, tuleb lisada lepingu koopia.

Samuti näeb leping ette, et vastuvõtja peab saatma:

- kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete kättesaamist teatajale ja asjaomasele pädevale ametiasutusele koopiad täielikult täidetud saatekirjast, välja arvatud teises alapunktis nimetatud tõend,

- niipea kui võimalik, aga hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete kättesaamist omal vastutusel teatajale ja asjaomasele pädevale ametiasutusele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõendi vorm on osa saadetisega kaasasolevast saatekirjast.

Lisaks kinnitab leping, et kui vastuvõtja annab välja ebakorrektse tõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab ta ise kulud, mis tulenevad kohustusest tagastada jäätmed lähtekoha pädeva ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda ning kõrvaldada need alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil;

c) teise transiitriigi (riikide) kirjalikust nõusolekust kavatsetava saadetisega, välja arvatud juhul, kui see riik (need riigid) on alla kirjutanud Baseli konventsioonile ja vastavalt konventsiooni tingimustele sellest õigusest loobunud.

5. Transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 60 päeva aega sätestada tingimusi jäätmesaadetistele oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas.

Need tingimused, mis edastatakse teatajale ja millest saadetakse koopiad teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele, ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse pädeva ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

6. Lähtekoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

7. Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud lähtekoha pädevalt ametiasutuselt loa.

8. Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist. Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia, või kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

Vedaja annab saatekirja lahkumistolliasutusse.

9. Niipea kui jäätmed on ühendusest välja saadetud, saadab lahkumistolliasutus saatelehe koopia loa andnud pädevale ametiasutusele.

10. Kui loa andnud pädev ametiasutus ei ole 42 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist saanud vastuvõtjalt teavet jäätmete kättesaamise kohta, teatab ta sellest viivitamatult sihtkoha pädevale ametiasutusele.

Samuti toimib loa andnud pädev ametiasutus siis, kui ta 180 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist ei ole saanud vastuvõtjalt lõikes 4 nimetatud tõendit kõrvaldamise kohta.

11. Lähtekoha pädev ametiasutus võib kooskõlas siseriiklike õigusaktidega otsustada teataja asemel ise edastada teate sihtkoha pädevale ametiasutusele, samuti saata koopiad vastuvõtjale ja transiidi pädevale ametiasutusele.

Lähtekoha pädev ametiasutus võib otsustada teadet mitte edasi saata, kui tal endal on selle saadetise kohta artikli 4 lõike 3 alusel otseseid vastuväiteid. Ta teatab nendest vastuväidetest viivitamatult teatajale.

12. Lõigetes 1-4 antud teavet tuleb vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele käsitleda konfidentsiaalsena.

Peatükk B

Taaskasutatavad jäätmed

Artikkel 16

1. Igasugune taaskasutatavate jäätmete eksport on keelatud, välja arvatud:

a) riikidesse, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust;

b) teistesse riikidesse:

- mis on liitunud Baseli konventsiooniga ja/või millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kahepoolseid või mitmepoolseid või piirkondlikke lepinguid või kokkuleppeid vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 ja käesolevas artikli lõikele 2 või

- millega mõned liikmesriigid on enne käesolevas määruse kohaldamiskuupäeva sõlminud kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, niivõrd kuivõrd need on kooskõlas ühenduse õigusaktidega ning vastavad Baseli konventsiooni artiklile 11 ja käesolevas artikli lõikele 2. Nendest lepingutest või kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesolevas määruse kohaldamiskuupäeva või nende lepingute või kokkulepete jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt esimesele alapunktile.

2. Lõike 1 alapunktis b nimetatud lepingud ja kokkulepped peavad tagama jäätmete keskkonnaohutu käitlemise vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11, eriti:

a) tagama, et taaskasutamine toimub loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid;

b) kindlaks määrama taaskasutamiseks kõlbmatute jäätmeosiste käitlemise tingimused ja vajaduse korral kohustama teatajat neid tagasi võtma;

c) võimaldama asjaomaste riikide nõusolekul vajaduse korral uurida lepingutest kinnipidamist kohapeal;

d) alluma komisjoni korrapärasele läbivaatusele, esimest korda hiljemalt 31. detsembril 1996, võttes arvesse omandatud kogemusi ja asjaomaste riikide suutelisust viia taaskasutamistoimingud läbi viisil, mis tagab täiesti keskkonnaohutu käitlemise. Komisjon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle läbivaatuse tulemustest. Kui selline läbivaatus viib järeldusele, et keskkonnatagatised on ebapiisavad, arutatakse komisjoni ettepaneku põhjal uuesti läbi jäätmete ekspordi jätkamine samadel tingimustel, võimalik on ka selle keelamine.

3. Piiramata artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, on taaskasutatavate jäätmete eksport lõikes 1 nimetatud riikidesse keelatud, kui:

a) see riik keelab igasuguste selliste jäätmete impordi või kui see pole andnud oma nõusolekut teatavate jäätmete impordile;

b) lähtekoha pädeval ametiasutusel on põhjust uskuda, et jäätmeid ei käidelda selles riigis keskkonnaohutult.

4. Lähtekoha pädev ametiasutus nõuab, et igasuguseid eksportida lubatud taaskasutatavaid jäätmeid käideldaks kogu saatmise ajal ja sihtriigis keskkonnaohutult.

Artikkel 17

1. Seoses II lisas loetletud jäätmetega teatab komisjon enne käesolevas määruse jõustumist igale riigile, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust, selles lisas olevate jäätmete nimekirja ja taotleb kirjalikku kinnitust, et selliseid jäätmeid sihtriigis ei kontrollita ja et sihtriik nõustub sellist liiki jäätmete saatmisega, rakendamata III ja IV lisa suhtes kohaldatavaid järelevalvemenetlusi, või teataks, kui nende jäätmete suhtes üht nimetatud menetlustest või artiklis 15 sätestatud menetlust tuleks rakendada.

Kui komisjon sellist kinnitust kuus kuud enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva ei saa, teeb ta nõukogule asjakohased ettepanekud.

2. II lisas loetletud jäätmete eksportimise korral on need määratud taaskasutamiseks rajatises, mis tegutseb vastavalt siseriiklikule õigusele või mis on saanud importivas riigis tegutsemisloa. Lisaks tuleb luua eelneval süstemaatilisel ekspordilitsentside andmisel rajanev järelevalvesüsteem juhtudel, mis määratakse kindlaks direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

See süsteem näeb igal juhul ette ekspordilitsentsi koopia viivitamatu edastamise kõnealuse riigi ametiasutustele.

3. Kui sellised jäätmed on sihtriigis kontrollitavad või tehakse seda selle riigi palvel vastavalt lõikele 1 või kui sihtriik on vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 3 teatanud, et peab teatavaid II lisas loetletud jäätmeid ohtlikuks, tuleb selliste jäätmete eksporti sellesse riiki kontrollida. Eksportiv liikmesriik või komisjon teatab kõigist sellistest juhtudest komiteele, mis on loodud vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklile 18; komisjon määrab sihtriigiga konsulteerides kindlaks, millist järelevalvemenetlust kasutada, kas III ja IV lisa suhtes kohaldatavat või artiklis 15 sätestatud menetlust.

4. Kui III lisas loetletud jäätmeid eksporditakse ühendusest taaskasutamiseks neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse artikleid 6, 7, 8 ja artikli 9 lõikeid 1, 3, 4 ja 5, lähtekoha ning transiidi pädevaid ametiasutusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ainult ühenduse pädevate ametiasutuste suhtes.

5. Lisaks teatatakse eksportivate ja ühendusse kuuluvate transiitriikide pädevatele ametiasutusetele artiklis 9 nimetatud otsusest.

6. Kui IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid või II, III või IV lisasse veel liigitamata taaskasutatavaid jäätmeid eksporditakse ühendusest taaskasutamiseks neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse analoogia alusel artiklit 10.

7. Lisaks, kui jäätmeid eksporditakse vastavalt lõigetele 4–6:

- annab vedaja saatekirja lahkumistolliasutusse,

- saadab lahkumistolliasutus, niipea kui jäätmed on ühendusest välja viidud, saatekirja koopia eksportija pädevale ametiasutusele,

- kui eksportiva riigi pädev ametiasutus ei ole 42 päeva jooksul pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist saanud vastuvõtjalt teadet jäätmete kättesaamise kohta, teatab ta sellest viivitamatult sihtkoha pädevale ametiasutusele,

- kinnitab leping, et kui vastuvõtja annab välja ebakorrektse tõendi, mille tagajärjel finantstagatis vabastatakse, kannab ta ise kulud, mis tulenevad kohustusest tagastada jäätmed lähtekoha pädeva ametiasutuse pädevuspiirkonda ja need kõrvaldada või taaskasutada alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil.

8. Kui III ja IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid või II, III või IV lisasse veel liigitamata taaskasutatavaid jäätmeid eksporditakse neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes ei kehti OECD otsus:

- kohaldatakse analoogia alusel artiklit 15, välja arvatud selle lõiget 3,

- võib põhjendatud vastuväiteid esitada ainult artikli 7 lõike 4 alusel,

välja arvatud juhud, kui kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, mis on sõlmitud vastavalt artikli 16 lõike 1 punktile b ja kas käesolevas artikli lõike 4 või 6 või artikli 15 järelevalvemenetluse alusel, on sätestatud teisiti.

Peatükk C

Jäätmete eksport AKV riikidesse

Artikkel 18

1. Igasugune jäätmete eksport AKV riikidesse on keelatud.

2. See keeld ei takista liikmesriiki, kuhu mõni AKV riik on eksportinud jäätmeid ümbertöötamiseks, tagastada ümbertöötatud jäätmeid AKV päritoluriiki.

3. Reekspordi puhul AKV riiki on iga saadetisega kaasas saatekirja tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

V JAOTIS

JÄÄTMETE IMPORT ÜHENDUSSE

Peatükk A

Kõrvaldatavate jäätmete import

Artikkel 19

1. Igasugune kõrvaldatavate jäätmete import ühendusse on keelatud, välja arvatud:

a) EFTA riikidest, mis on liitunud Baseli konventsiooniga;

b) teistest riikidest:

- mis on liitunud Baseli konventsiooniga või

- millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis tagavad, et kõrvaldamine toimub loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid, või

- millega mõned liikmesriigid on enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis sisaldavad samasuguseid tagatisi nagu ülalpool nimetatud ja kinnitavad, et jäätmed pärinevad lähteriigist ja et kõrvaldamine toimub ainult lepingu või kokkuleppe sõlminud liikmesriigis. Nendest lepingutest või kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva või kõnealuste lepingute või kokkulepete jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt teisele alapunktile, või

- millega mõned liikmesriigid pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmivad kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid lõike 2 tingimustel.

2. Käesoleva määrusega lubab nõukogu mõnel liikmesriigil erandjuhtudel sõlmida pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid teatavate jäätmete kõrvaldamiseks, kui lähteriigis ei käidelda neid jäätmeid keskkonnaohutult. Need lepingud ja kokkulepped peavad vastama lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis ettenähtud tingimustele ja nendest tuleb komisjonile teatada enne nende sõlmimist.

3. Lõike 1 punkti b all osutatud riikidelt nõutakse korralikult põhjendatud taotluse eelnevat esitamist sihtliikmesriigi pädevale ametiasutusele selle alusel, et neil ei ole ega ole võimalik omandada tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi jäätmete keskkonnaohutuks kõrvaldamiseks.

4. Sihtkoha pädev ametiasutus keelab jäätmete toomise oma jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda, kui tal on alust arvata, et jäätmeid ei käidelda selles piirkonnas keskkonnaohutult.

Artikkel 20

1. Sihtkoha pädevale ametiasutusele teatamine toimub vastavalt artikli 3 lõikele 5 saatekirjaga, mille koopiad saadetakse jäätmete vastuvõtjale ja transiidi pädevatele ametiasutustele. Saatekirja annab välja sihtkoha pädev ametiasutus.

Teate kättesaamisel saadab sihtkoha pädev ametiasutus kolme tööpäeva jooksul teatajale vastuvõtukviitungi ja transiidi pädevatele ametiasutustele ühenduses selle koopia.

2. Sihtkoha pädev ametiasutus annab saadetisele loa ainult juhul, kui temal või teistel asjakohastel pädevatel ametiasutustel pole vastuväiteid. Loa andmise korral kehtivad kõik lõikes 5 nimetatud veotingimused.

3. Sihtkoha ja transiidi pädevad ametiasutused ühenduses võivad 60 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi koopia väljasaatmist esitada vastuväiteid artikli 4 lõike 3 alusel.

Samuti võivad nad paluda lisateavet. Vastuväited saadetakse teatajale kirjalikult ja koopiad teistele ühenduse asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4. Sihtkoha pädeval ametiasutusel on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 70 päeva aega otsustada, kas ta lubab või mis tingimustel lubab saadetist või keelab selle. Samuti võib ta paluda lisateavet.

Ta saadab otsuse tõestatud koopiad transiidi pädevatele ametiasutustele ühenduses, vastuvõtjale ja saabumistolliasutusele.

Sihtkoha pädev ametiasutus ei võta oma otsust vastu varem kui 61 päeva pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist. Ta võib otsuse siiski varem vastu võtta, kui tal on teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste kirjalik nõusolek.

Sihtkoha pädev ametiasutus annab oma loa vastava templiga saatekirjal.

5. Sihtkoha ja transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist 60 päeva aega kehtestada tingimusi jäätmesaadetiste kohta oma jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas. Tingimused tuleb edastada teatajale ning saata koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

6. Saatmine võib toimuda alles siis, kui teataja on saanud loa sihtkoha pädevalt ametiasutuselt.

7. Kui teataja on loa saanud, lisab ta saatekirjale saatmiskuupäeva ja muud vajalikud andmed ning saadab koopiad pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist. Vedaja annab saatekirja saabumistolliasutusele.

Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja koopia või, kui pädevad ametiasutused seda nõuavad, tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

8. Kolme tööpäeva jooksul pärast kõrvaldatavate jäätmete kättesaamist saadab vastuvõtja teatajale ja asjaomastele pädevatele ametiasutustele täidetud saatekirja koopiad, välja arvatud lõikes 9 nimetatud tõend.

9. Niipea kui võimalik ja hiljemalt 180 päeva pärast jäätmete vastuvõtmist saadab vastuvõtja omal vastutusel teatajale ja teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele tõendi kõrvaldamise kohta. Tõend on osa saadetisega kaasas olevast saatekirjast või lisatakse sellele.

Peatükk B

Taaskasutatavate jäätmete import

Artikkel 21

1. Igasugune taaskasutatavate jäätmete import ühendusse on keelatud, välja arvatud:

a) riikidest, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust;

b) teistest riikidest:

- mis on liitunud Baseli konventsiooniga ja/või millega ühendus või ühendus ja selle liikmesriigid on sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid või mitmepoolseid või piirkondlikke lepinguid või kokkuleppeid, mis tagavad taaskasutamise loa saanud keskuses, kus täidetakse keskkonnaohutu käitlemise nõudeid,

- millega mõned liikmesriigid on enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlminud kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastavalt Baseli konventsiooni artiklile 11 kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, mis sisaldavad samasuguseid tagatisi nagu ülalpool nimetatud. Nendest lepingutest ja kokkulepetest teatatakse komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva või nende lepingute või kokkulepete jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb on varasem, ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt esimesele alapunktile, või

- millega mõned liikmesriigid pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmivad kahepoolseid lepinguid või kokkuleppeid lõike 2 tingimustel.

2. Käesoleva määrusega lubab nõukogu mõnel liikmesriigil erandjuhtudel pärast käesolevas määruse jõustumiskuupäeva sõlmida kahepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid teatavate jäätmete taaskasutamiseks, kui liikmesriik leiab, et sellised lepingud või kokkulepped on vajalikud, et vältida katkestusi jäätmekäitluses, kuni ühendus need lepingud ja kokkulepped sõlmib. Sellised lepingud ja kokkulepped peavad olema kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja vastama Baseli konventsiooni artiklile 11; nendest teatatakse komisjonile enne nende sõlmimist ja need kaotavad kehtivuse, kui sõlmitakse lepingud või kokkulepped vastavalt lõike 1 punkti b esimesele alapunktile.

Artikkel 22

1. Kui taaskasutatavaid jäätmeid imporditakse neist riikidest ja läbi nende riikide, mille suhtes kehtib OECD otsus, kohaldatakse analoogia alusel järgmisi järelevalvemenetlusi:

a) III lisas loetletud jäätmete puhul: artiklid 6, 7, 8, artikli 9 lõiked 1, 3, 4 ja 5 ning artikli 17 lõige 5;

b) IV lisas loetletud jäätmete ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmete puhul: artikkel 10.

2. Kui III ja IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmeid imporditakse nendest riikidest või läbi nende riikide, mille suhtes ei kehti OECD otsus:

- kohaldatakse analoogia alusel artiklit 20,

- võib põhjendatud vastuväiteid esitada ainult artikli 7 lõike 4 alusel,

kui vastavalt artikli 21 lõike 1 punkti b ja kas käesolevas artikli lõike 1 või artikli 20 järelevalvemenetlust aluseks võttev kahe- või mitmepoolne leping ei sätesta teisiti.

VI JAOTIS

VÄLJASTPOOLT ÜHENDUST PÄRIT JA VÄLJASPOOL ÜHENDUST KÕRVALDATAVATE VÕI TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE TRANSIIT LÄBI ÜHENDUSE

Peatükk A

Kõrvaldatavad ja taaskasutatavad jäätmed (välja arvatud artikliga 24 hõlmatud transiit)

Artikkel 23

1. Kui kõrvaldatavaid ja taaskasutatavaid jäätmeid, välja arvatud artikliga 24 hõlmatud juhud, veetakse läbi liikmesriigi (liikmesriikide), toimub teatamine viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses saatekirjaga, mille koopiad saadetakse vastuvõtjale, teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning saabumis- ja lahkumistolliasutusele.

2. Viimane transiidi pädev ametiasutus ühenduses informeerib teatajat kohe teate kättesaamisest. Teised pädevad ametiasutused ühenduses edastavad lõike 5 alusel oma arvamused viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses, kes seejärel vastab teatajale kirjalikult 60 päeva jooksul, nõustudes saadetisega reservatsioonidega või reservatsioonideta või kehtestades vajaduse korral teiste transiidi pädevate ametiasutuste ettenähtud tingimused või keelates saadetise. Igasugune keeldumine või tingimuste esitamine peab olema põhjendatud. Pädev ametiasutus saadab otsuse tõestatud koopia nii teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele kui ka saabumis- ja lahkumistolliasutusele.

3. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 2 ja artikli 26 lõike 2 kohaldamist, lubatakse saadetis ühendusse ainult siis, kui teataja on saanud viimase transiidi pädeva ametiasutuse kirjaliku nõusoleku. See ametiasutus annab oma nõusoleku vastava templiga saatekirjal.

4. Transiidi pädevatel ametiasutustel ühenduses on pärast teatamist 20 päeva aega vajaduse korral kehtestada mis tahes tingimusi, mis seostuvad jäätmete saatmisega.

Tingimused tuleb edastada teatajale ja saata koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele ning need ei tohi olla karmimad kui tingimused, mis on kehtestatud täielikult kõnealuse ametiasutuse jurisdiktsioonile alluvas piirkonnas toimuvate samasuguste saadetiste kohta.

5. Saatekirja annab välja viimane transiidi pädev ametiasutus ühenduses.

6. Kui teataja on loa saanud, täidab ta saatekirja ning saadab koopiad asjaomastele pädevatele ametiasutustele kolm tööpäeva enne jäätmete väljasaatmist.

Iga saadetisega peab olema kaasas saatekirja tõestatud koopia, millel on tõestuspealdis.

Vedaja annab saatekirja tõestatud koopia lahkumistolliasutusele.

Kõik selle tegevusega seotud ettevõtted peavad saatekirja ettenähtud punktid täitma, allkirjastama saatekirja ja säilitama selle koopia.

7. Niipea kui jäätmed on ühendusest välja saadetud, saadab lahkumistolliasutus saatekirja koopia viimasele transiidi pädevale ametiasutusele ühenduses.

Lisaks teatab või kinnitab teataja hiljemalt 42 päeva pärast jäätmete ühendusest väljasaatmist sellele pädevale ametiasutusele, et jäätmed on jõudnud ettenähtud sihtkohta, ja saadab koopiad teistele transiidi pädevatele ametiasutustele.

Peatükk B

Taaskasutatavate jäämete transiit sellest riigist ja sellesse riiki, mille suhtes kohaldatakse OECD otsust

Artikkel 24

1. III ja IV lisas loetletud taaskasutatavate jäätmete saatmisel läbi liikmesriigi (liikmesriikide) ühest riigist teise riiki, kui mõlema suhtes kohaldatakse OECD otsust, tuleb teatada kõigile asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) pädevatele ametiasutustele.

2. Teatamine toimub saatekirjaga.

3. Saatekirja kättesaamisel saadab (saadavad) transiidi pädev(ad) ametiasutus(ed) teatajale ja vastuvõtjale kolme tööpäeva jooksul vastuvõtukviitungi.

4. Transiidi pädev(ad) ametiasutus(ed) võib (võivad) esitada kavatsetava saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid artikli 7 lõike 4 alusel. Igasugused vastuväited tuleb esitada kirjalikult teatajale ja teiste asjaomaste liikmesriikide transiidi pädevatele ametiasutustele 30 päeva jooksul pärast vastuvõtukviitungi väljasaatmist.

5. Transiidi pädev ametiasutus võib anda oma kirjaliku nõusoleku enne 30 päeva möödumist.

IV lisas loetletud jäätmete ja II, III või IV lisasse veel liigitamata jäätmete puhul tuleb kirjalik nõusolek anda enne jäätmete väljasaatmist.

6. Saatmine võib toimuda ainult siis, kui pole esitatud mingeid vastuväiteid.

VII JAOTIS

ÜHISED SÄTTED

Artikkel 25

1. Kui jäätmesaadetist, millega asjaomased pädevad ametiasutused on nõustunud, ei saa kohale viia vastavalt saatekirja või artiklites 3 ja 6 nimetatud lepingu tingimustele, peab lähtekoha pädev ametiasutus 90 päeva jooksul pärast sellekohase teate saamist hoolitsema selle eest, et teataja toob jäätmed tagasi oma jurisdiktsioonile alluvasse piirkonda või mujale lähteriiki, kui ta pole veendunud, et jäätmeid saab kõrvaldada või taaskasutada alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel saadetakse täiendav teade. Ükski lähteliikmesriik ega transiitliikmesriik ei tohi takistada nende jäätmete tagastamist, kui sihtkoha pädev ametiasutus esitab nõuetekohaselt motiveeritud taotluse ja selgitab põhjusi.

3. Teataja kohustus ja sellest tulenev lähteliikmesriigi kohustus jäätmed tagasi võtta lõpeb, kui vastuvõtja on välja andnud artiklites 5 ja 8 nimetatud tõendi.

Artikkel 26

1. Igasugust jäätmete vedu, mis toimub:

a) ilma kõigile asjaomastele pädevatele ametiasutustele käesolevas määruse sätete kohaselt teatamata või

b) ilma asjaomaste pädevate ametiasutuste käesolevas määruse sätete kohase nõusolekuta või

c) asjaomastelt pädevatelt ametiasutustelt võltsingu, valeandmete või pettuse teel saadud nõusolekul või

d) kui jäätmed on saatekirjas selgelt määratlemata või

e) nii, et sellele järgnev kõrvaldamine või taaskasutamine on vastuolus ühenduse või rahvusvaheliste eeskirjadega või

f) vastuolus artiklitega 14, 16, 19 ja 21

loetakse illegaalseks.

2. Kui sellise illegaalse saadetise eest vastutab jäätmetest teataja, peab lähtekoha pädev ametiasutus tagama, et kõnealused jäätmed:

a) toimetab lähteriiki tagasi teataja, või kui see on võimatu, teeb seda vajaduse korral pädev ametiasutus ise;

b) kõrvaldatakse või taaskasutatakse muul keskkonnaohutul viisil

30 päeva jooksul pärast illegaalsest saadetisest pädevale ametiasutusele teatamist või mingi muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad ametiasutused võivad kokku leppida.

Sellisel juhul saadetakse täiendav teade. Ükski lähteliikmesriik ega transiitliikmesriik ei tohi takistada nende jäätmete tagastamist, kui sihtkoha pädev ametiasutus esitab nõuetekohaselt motiveeritud taotluse ja selgitab põhjusi.

3. Kui illegaalse saadetise eest vastutab vastuvõtja, tagab sihtkoha pädev ametiasutus, et vastuvõtja kõrvaldab keskkonnaohutult kõnesolevad jäätmed, või kui see on võimatu, siis teeb seda pädev ametiasutus ise 30 päeva jooksul pärast illegaalsest saadetisest teadasaamist või mingi muu ajavahemiku jooksul, milles asjaomased pädevad ametiasutused võivad kokku leppida. Sel eesmärgil teevad nad vajaduse korral koostööd, et jäätmed keskkonnaohutult kõrvaldada või taaskasutada.

4. Kui illegaalse saadetise eest ei saa panna vastutama teatajat ega vastuvõtjat, teevad pädevad ametiasutused koostööd, et tagada kõnealuste jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine või taaskasutamine. Juhtnöörid selliseks koostööks kehtestatakse direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

5. Liikmesriikidel tuleb illegaalsete jäätmevedude keelamiseks ja nende eest karistamiseks võtta kohaseid õiguslikke meetmeid.

Artikkel 27

1. Kõigil käesolevas määruse reguleerimisalasse kuuluvatel jäätmesaadetistel peab olema rahaline tagatis või samaväärne kindlustus, mis katab saatekulud, kaasa arvatud artiklites 25 ja 26 nimetatud juhud, ning kõrvaldamise või taaskasutamise kulud.

2. Sellised tagatised vabastatakse, kui esitatakse:

- tõend kõrvaldamise või taaskasutamise kohta, mis kinnitab, et saadetis on jõudnud sihtkohta ja keskkonnaohutult kõrvaldatud või taaskasutatud,

- vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) 2823/87 [10] koostatud kontrollkoopia T5, et transiidi korral läbi ühenduse on jäätmed ühendusest välja saadetud.

3. Iga liikmesriik teatab komisjonile kooskõlas käesolevas artikliga kehtestatud siseriiklikest õigusnormidest. Komisjon edastab selle teabe kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 28

1. Täites artiklitega 3, 6, 9, 15, 17, 20, 22, 23 ja 24 talle pandud kohustusi, võib teataja kasutada koondteadet, kui ühesuguste füüsiliste ja keemiliste omadustega kõrvaldatavaid või taaskasutatavaid jäätmeid saadetakse korrapäraselt samal marsruudil samale vastuvõtjale. Kui seda marsruuti ei saa ettenägematute asjaolude tõttu kasutada, informeerib teataja sellest asjaomaseid pädevaid ametiasutusi niipea kui võimalik või enne jäätmete väljasaatmist, kui vajadus marsruuti muuta on sel ajal juba teada.

Kui vajadus marsruuti muuta on teada enne jäätmete väljasaatmist ja see puudutab ka teisi pädevaid ametiasutusi peale nende, millele koondteate kohaselt teatatakse, siis ei kasutata seda teatamisviisi.

2. Koondteatega teatamise puhul võib üks teade käia mitme jäätmesaadetise kohta maksimaalselt ühe aasta jooksul. Nimetatud ajavahemikku võib asjaomaste pädevate ametiasutuste vahelise kokkuleppega lühendada.

3. Asjaomaste pädevate ametiasutuste nõusolek koondteatega sõltub lisateabe saamisest. Kui jäätmete koostis pole selline nagu teatatud või kui nende saatmisele kehtestatud tingimusi ei ole täidetud, tühistavad asjaomased pädevad ametiasutused oma nõusoleku ja saadavad teatajale ametliku teadaande. Teadaande koopiad tuleb saata teistele asjaomastele pädevatele ametiasutustele.

4. Koondteate saatmiseks kasutatakse saatekirja.

Artikkel 29

Jäätmeid, millest on teatatud eraldi, ei tohi saatmise ajal omavahel segada.

Artikkel 30

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et jäätmeid saadetakse vastavalt käesolevas määruse sätetele. Selliste meetmete hulka võib kuuluda asutuste ja ettevõtete kontrollimine vastavalt direktiivi 75/442/EMÜ artiklile 13 ning saadetiste pisteline kontroll.

2. Kontrollimine võib toimuda eriti:

- päritolukohas, kus kontrollitakse tekitajat, valdajat või teatajat,

- sihtpunktis, kus kontrollitakse lõplikku vastuvõtjat,

- ühenduse välispiiridel,

- saatmise ajal ühenduses.

3. Kontrolli hulka võib kuuluda dokumentidega tutvumine, identifitseerimine ja vajaduse korral jäätmete ülevaatus.

Artikkel 31

1. Saatekiri trükitakse ja täidetakse ning kogu artiklites 4 ja 6 nimetatud täiendav dokumentatsioon ja teave lisatakse keeles, mis on vastuvõetav:

- lähtekoha pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 3, 7, 15 ja 17, nii jäätmete saatmisel ühenduse piires kui ka jäätmete eksportimisel,

- sihtkoha pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 20 ja 22, jäätmete importimisel,

- transiidi pädevale ametiasutusele, mida on nimetatud artiklites 23 ja 24.

Teiste asjaomaste pädevate ametiasutuste palvel saadab teataja neile vastuvõetavas keeles tõlke.

2. Täiendavaid üksikasju võib kindlaks määrata direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras.

VIII JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 32

Rahvusvahelised veokonventsioonid, millega liikmesriigid on liitunud, on loetletud I lisas ja nende sätteid täidetakse niivõrd, kuivõrd need hõlmavad jäätmeid, mille kohta kehtib käesolev määrus.

Artikkel 33

1. Teatamise- ja järelevalvemenetluse rakendamise kulud ning tavalised vajalike analüüside ja inspekteerimise kulud võib sisse nõuda teatajalt.

2. Kulud, mis tekivad jäätmete tagastamisel, sealhulgas jäätmete saatmise, alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldamise või taaskasutamise puhul vastavalt artikli 25 lõikele 1 ja artikli 26 lõikele 2, nõutakse sisse teatajalt, või kui see on võimatu, siis asjaomastelt liikmesriikidelt.

3. Kulud, mis tekivad alternatiivsel ja keskkonnaohutul viisil kõrvaldamise või taaskasutamise puhul vastavalt artikli 26 lõikele 3, nõutakse sisse vastuvõtjalt.

4. Kulud, mis tekivad kõrvaldamisel või taaskasutamisel, kaasa arvatud võimalik vedu vastavalt artikli 26 lõikele 4, nõutakse sisse teatajalt ja/või vastuvõtjalt sõltuvalt sellega seotud asjaomaste pädevate ametiasutuste otsusest.

Artikkel 34

1. Ilma et see piiraks artikli 26 sätete ning ühenduse ja siseriiklike tsiviilvastutust käsitlevate sätete kohaldamist ja vaatamata jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise asukohale astub jäätmete tekitaja kõik vajalikud sammud jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks või nende kõrvaldamise või taaskasutamise korraldamiseks, et kaitsta keskkonna kvaliteeti vastavalt direktiividele 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ.

2. Liikmesriigid astuvad kõik vajalikud sammud, et tagada lõikes 1 ettenähtud kohustuste täitmine.

Artikkel 35

Pädevad ametiasutused, teataja ning vastuvõtja peavad kõiki pädevatele ametiasutustele või nende poolt saadetud dokumente ühenduses säilitama vähemalt kolm aastat.

Artikkel 36

Liikmesriigid määravad käesolevas määruse rakendamiseks pädeva ametiasutuse või pädevad ametiasutused. Iga liikmesriik määrab ühe transiidi pädeva ametiasutuse.

Artikkel 37

1. Iga liikmesriik ja komisjon määrab vähemalt ühe ühendusepidaja, kes vastutab teabe või nõuannete jagamise eest küsimusi esitavatele isikutele ja ettevõtetele. Komisjoni ühendusepidaja edastab liikmesriikide ühendusepidajatele kõik talle esitatud küsimused, mis neid puudutavad, ja vastupidi.

2. Kui liikmesriigid seda taotlevad või kui see on muul põhjusel vajalik, korraldab komisjon korrapäraselt ühendusepidajate koosolekuid, et koos nendega läbi vaadata käesolevas määruse rakendamisel tekkinud küsimused.

Artikkel 38

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt kolm kuud enne käesolevas määruse jõustumiskuupäeva pädevate ametiasutuste ja ühendusepidajate nime(d), aadressi(d) ning telefoni- ja faksinumbri(d), samuti saadavad pädevate ametiasutuste templijäljendi näidise.

Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal kõikidest muudatustest selles teabes.

2. Komisjon saadab selle teabe viivitamatult teistele liikmesriikidele ja Baseli konventsiooni sekretariaadile.

Lisaks saadab komisjon liikmesriikidele direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud jäätmekäitluskavad.

Artikkel 39

1. Liikmesriigid võivad ühendusse sisseveetavate ja ühendusest väljaveetavate jäätmesaadetiste jaoks määrata ühendusse saabumistolliasutuse ja ühendusest lahkumistolliasutuse ning teatada sellest komisjonile.

Komisjon avaldab nende tolliasutuste nimekirja Euroopa Ühenduste Teatajas ning vajaduse korral ajakohastab seda nimekirja.

2. Kui liikmesriigid otsustavad määrata lõikes 1 nimetatud tolliasutused, ei lubata jäätmesaadetisi ühendusse tuua ega ühendusest välja viia selle liikmesriigi ühegi muu piiriületuspunkti kaudu.

Artikkel 40

Liikmesriigid teevad sobivuse ja vajaduse korral ühes komisjoniga koostööd teiste Baseli konventsiooni osapooltega ja riikidevaheliste organisatsioonidega kas otseselt või Baseli konventsiooni sekretariaadi kaudu, muu hulgas teabevahetuse, keskkonnaohutu tehnoloogia edendamise ja kohaste toimimisviiside väljakujundamise alal.

Artikkel 41

1. Enne iga kalendriaasta lõppu koostavad liikmesriigid aruande vastavalt Baseli konventsiooni artikli 13 lõikele 3 ning saadavad Baseli konventsiooni sekretariaadile ja koopia komisjonile.

2. Komisjon koostab nende aruannete alusel iga kolme aasta järel aruande käesolevas määruse rakendamise kohta ühenduses ja selle liikmesriikides. Sel eesmärgil võib ta taotleda lisateavet vastavalt direktiivi 91/692/EMÜ [11] artiklile 6.

Artikkel 42

1. Komisjon koostab hiljemalt kolm kuud enne käesolevas määruse kohaldamist (ja vajaduse korral täiendab seda hiljem) direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras standardse saatekirja, samuti kõrvaldamis- ja taaskasutamistõendi vormi (kas saatekirja osana või esialgu lisana olemasolevale saatekirjale direktiivi 84/631/EMÜ kohaselt), võttes eriti arvesse:

- käesolevas määruse asjakohaseid artikleid,

- asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid.

2. Olemasoleva saatekirja vorm kehtib analoogia alusel kuni uue saatekirja koostamiseni. Olemasolevale saatekirjale lisatava kõrvaldamis- ja taaskasutamistõendi vorm koostatakse võimalikult kiiresti.

3. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 3 punktides c ja d sätestatud II A lisa kohta käivat korda, kohandab komisjon II, III ja IV lisa direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 18 ettenähtud korras ainult selleks, et kajastada muudatusi, mis on juba kokku lepitud OECD järelevalvemenetluse raames.

4. Lõikes 1 nimetatud menetlust kohaldatakse samuti keskkonnaohutu käitluse määratlemiseks, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi konventsioone ja lepinguid.

Artikkel 43

Alates käesolevas määruse kohaldamiskuupäevast tunnistatakse direktiiv 84/631/EMÜ kehtetuks. Kõigi selle artiklitele 4 ja 5 vastavate saadetistega tuleb lõpule jõuda hiljemalt kuus kuud pärast käesolevas määruse kohaldamiskuupäeva.

Artikkel 44

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda hakatakse kohaldama 15 kuud pärast avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. veebruar 1993

nõukogu nimel

eesistuja

N. Helveg Petersen

[1] EÜT C 115, 6.5.1992, lk 4.

[2] EÜT C 94, 13.4.1992, lk 276 ja 20. jaanuaril 1993 esitatud arvamust (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 269, 14.10.1991, lk 10.

[4] EÜT L 326, 13.12.1984, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[5] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/156/EMÜ (EÜT L 78, 26.3.1991. lk 32).

[6] EÜT L 35, 12.2.1992, lk 24.

[7] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

[8] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

[9] EÜT L 108, 26.4.1971, lk 41.

[10] EÜT L 270, 23.9.1987, lk 1.

[11] EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

--------------------------------------------------

I LISA

ARTIKLIS 32 NIMETATUD VEOKONVENTSIOONIDE NIMEKIRI [1]

1. ADR:

ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (1957).

2. Cotif:

ohtlike kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitlev konventsioon (1985).

RID:

määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (1985).

3. Solasi konventsioon:

rahvusvaheline konventsioon inimelude kaitse kohta merel (1974).

4. IMDG koodeks: [2]

rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveoeeskiri.

5. Chicago konventsioon:

rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon (1944), mille lisa 18 käsitleb ohtlike kaupade õhuvedu (TI: ohtlike kaupade turvalise õhuveo tehnilised juhised).

6. Marpoli konventsioon:

rahvusvaheline konventsioon laevadelt põhjustatud merereostuse vältimise kohta (1973–1978).

7. ADNR:

määrused ohtlike ainete vedamise kohta Reinil (1970).

[1] Nimekiri sisaldab konventsioone, mis kehtivad käes-oleva määruse vastuvõtmise ajal.

[2] Alates 1. jaanuarist 1985 kuulub IMDG koodeks Solasi konventsiooni koosseisu.

--------------------------------------------------

II LISA

ROHELISSE NIMEKIRJA KANTUD JÄÄTMED [1]

A. METALLILISED LAIALIKANDUMATUD METALLIDE JA METALLISULAMITE JÄÄTMED [2]

Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

711210 | — kuld |

711220 | — plaatinametallid (plaatina, iriidium, osmium, pallaadium, roodium, ruteenium) |

711290 | — muud väärismetallid, nt hõbe: NB:1.v.a elavhõbedalisandiga metallid2.elektrikoostude jäätmed ja elektroonikaseadmete jäägid, kui need koosnevad ainult metallidest ja sulamitest3.elektriseadmete jäägid (peavad vastama järelevalvekorra kohasele liigitusele) |

Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud malmi või terase valuplokid, ümbersulatamiseks:

720410 | — malmijäätmed ja -jäägid |

720421 | — roostevaba terase jäätmed ja jäägid |

720429 | — muude eriteraste jäätmed ja jäägid |

720430 | — tinatatud malmi või terase jäätmed ja jäägid |

720441 | — treimis-, höövli- ja raielaastud, freesimisjäätmed, viilmed, lõikmed ning stantsimisjäätmed, pakettidena või mitte |

720449 | — muud malmi ja terase jäätmed ja jäägid |

720450 | — praagitud valuplokid, ümbersulatamiseks |

ex730210 | — kasutatud malm ja terasrööpad |

Muude metallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

740400 | — vasejäätmed ja -jäägid |

750300 | — niklijäätmed ja -jäägid |

760200 | — alumiiniumijäätmed ja -jäägid |

ex780200 | — pliijäätmed ja -jäägid |

790200 | — tsingijäätmed ja -jäägid |

800200 | — tinajäätmed ja -jäägid |

ex810191 | — volframijäätmed ja -jäägid |

ex810291 | — molübdeenijäätmed ja -jäägid |

ex810310 | — tantaalijäätmed ja -jäägid |

810420 | — magneesiumijäätmed ja -jäägid |

ex810510 | — koobaltijäätmed ja -jäägid |

ex810600 | — vismutijäätmed ja -jäägid |

ex810710 | — kaadmiumijäätmed ja -jäägid |

ex810810 | — titaanijäätmed ja -jäägid |

ex810910 | — tsirkooniumijäätmed ja -jäägid |

ex811000 | — antimonijäätmed ja -jäägid |

ex811100 | — mangaanijäätmed ja -jäägid |

ex811211 | — berülliumijäätmed ja -jäägid |

ex811220 | — kroomijäätmed ja -jäägid |

ex811230 | — germaaniumijäätmed ja -jäägid |

ex811240 | — vanaadiumijäätmed ja -jäägid |

ex811291 | Järgmiste metallide jäätmed ja jäägid: hafniumindiumnioobiumreeniumgalliumtallium |

ex280530 | Tooriumi- ning haruldaste muldmetallide jäätmed ja jäägid |

ex280490 | Seleenijäätmed ja -jäägid |

ex280450 | Telluurijäätmed ja -jäägid |

B. MUUD METALLE SISALDAVAD JÄÄTMED, MIS TEKIVAD METALLIDE SULATAMISEL, NENDE VÄLJASULATAMISEL JA RAFINEERIMISEL

262011 | Kõva tehniline tsink |

Tsinki sisaldav dross: pinnadross galvaanimisplaatidelt (> 90 % Zn)põhjadross galvaanimisplaatidelt (> 92 % Zn)tsingi survevaludross (> 85 % Zn)dross kuumgalvaanimisplaatidelt (ühe tootmistsükli saagis; > 92 % Zn)tsingidrossi riibed (skimmings) |

Alumiiniumdrossi riibed (skimmings) |

ex262090 | Väärismetallide ja vase töötlemisel saadud räbu, edasiseks rafineerimiseks |

C. KAEVANDAMISTÖÖDEL TEKKIVAD LAIALIKANDUMATUD JÄÄTMED

ex250490 | Loodusliku grafiidi jäätmed |

ex251400 | Kiltkivijäätmed, jämedalt tahutud, saetud või muul viisil lõigatud või töötlemata |

252530 | Vilgukivijäätmed |

ex252921 | Põldpagu; leutsiit; nefeliin ja nefeliinsüeniit; sulapagu — kaltsiumfluoriidi sisaldusega kuni 97 % kaalust |

ex280461ex280469 | Tahked ränidioksiidijäätmed, v.a need, mida kasutatakse valutöödel |

D. TAHKED PLASTIJÄÄTMED

Sealhulgas:

3915 | Järgmiste plastide jäätmed, lõikmed ja jäägid: |

391510 | — etüleeni polümeerid |

391520 | — stüreeni polümeerid |

391530 | — vinüülkloriidi polümeerid |

391590 | Polümeriseeritud või kopolümeriseeritud: polüpropüleenpolüetüleentereftalaatakrüülnitriili kopolümeerbutadieeni kopolümeerstüreeni kopolümeerpolüamiididpolübutüleentereftalaadidpolükarbonaadidpolüfenüleensulfiididakrüülpolümeeridparafiinid (C10-C13)polüuretaanid (mis ei sisalda klorofluorosüsivesinikke)polüsiloksalaanid (silikoonid)polümetüülmetakrülaatpolüvinüülalkoholpolüvinüülbutüraalpolüvinüülatsetaatfluoritud polütetrafluoroetüleen (teflon, PTFE) |

391590 | Vaigud või kondensatsiooniproduktid: karbamiidformaldehüüdvaigudfenoolformaldehüüdvaigudmelamiinformaldehüüdvaigudepoksüvaigudalküüdvaigudpolüamiidid |

E. PABERI, PAPI JA PABERITOODETE JÄÄTMED

470700 | Paberi- või papijäätmed ja -jäägid: |

470710 | — pleegitamata jõupaber või papp ja lainepaber või -papp |

470720 | — muu paber või papp, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata keemilisest pulbist |

470730 | — peamiselt mehaanilisest pulbist valmistatud paber või papp (nt ajalehed, ajakirjad jms trükitooted) |

470790 | — muud, sealhulgas: 1.lamineeritud papp2.sorteerimata jäätmed ja makulatuur |

F. LAIALIKANDUMATUD KLAASIJÄÄTMED

ex700100 | Klaasikillud jm klaasijäätmed ja -jäägid, v.a katoodkiirtetorudest saadud jm aktiveeritud klaas |

Klaaskiujäätmed |

G. LAIALIKANDUMATUD KERAAMIKAJÄÄTMED

ex690000 | Jäätmed, mis pärinevad vormimisjärgselt põletatud keraamikast, sh keraamilistest anumatest |

ex811300 | Metallkeraamikajäätmed ja -jäägid |

Keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal nimetamata |

H. TEKSTIILIJÄÄTMED

5003 | Siidijäätmed (sh haspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäägid): |

500310 | — kraasimata ja kammimata |

500390 | — muud |

5103 | Lamba- vm loomade villa või loomakarvade jäätmed, sh lõngajäätmed, v.a kohestatud jäägid: |

510310 | — lamba- vm loomade villa kraasmed |

510320 | — muud lamba- vm loomade villa jäätmed |

510330 | — loomakarvade jäätmed |

5202 | Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid): |

520210 | — lõngajäätmed (sh niidijäätmed) |

520291 | — kohestatud jäägid |

520299 | — muud |

530130 | Linatakud ja -jäätmed |

ex530290 | Hariliku kanepi (Cannabis sativa L) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |

ex530390 | Džuudi jm roguskitekstiilkiu (v.a lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |

ex530490 | Sisali jm agaavi perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |

ex530519 | Kookostakud ning kookoskiu kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |

ex530529 | Abaka (manillakanepi ehk Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid) |

ex530599 | Ramjee jm taimse tekstiilkiu takud, kraasmed ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid), mujal määratlemata või nimetamata |

5505 | Järgmiste tehiskiudude jäätmed (sh kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäägid): |

550510 | — sünteeskiud |

550520 | — kunstkiud |

630900 | Kantud rõivad jm kulunud tekstiilesemed |

6310 | Kasutatud kaltsud, nöörid, köied ja trossid ning kulunud esemed, mis on valmistatud nöörist või köiest: |

631010 | — sorteeritud |

631090 | — muud |

I. KUMMIJÄÄTMED

400400 | Kummijäätmed, -lõikmed ja -jäägid (v.a kõvakummi) ja nendest saadud graanulid |

401220 | Kasutatud õhkrehvid |

ex401700 | Kõvakummijäätmed ja -jäägid (nt eboniit) |

J. TÖÖTLEMATA KORGI JA PUIDU JÄÄTMED

440130 | Puidujäätmed ja -jäägid, kloppideks, brikettideks, kuulikesteks vms vormideks pressitud või pressimata |

450190 | Korgijäätmed; purustatud, granuleeritud või jahvatatud kork |

K. TOIDUAINE- JA LOOMASÖÖDATÖÖSTUSE JÄÄTMED

230100 | Kuivatatud, steriliseeritud ja stabiliseeritud pulber, jahu ning graanulid lihast, rupsist, kalast, vähilaadsetest, molluskitest vm vees elavatest selgrootutest, inimtoiduks sobimatud, kuid kõlblikud loomasöödaks või muuks otstarbeks; kõrned |

230200 | Kesi, kliid jm jäägid, mis saadakse tera- ja kaunviljade sõelumisel, jahvatamisel vm töötlemise tulemusel, granuleeritud või granuleerimata |

230300 | Tärklisetööstuse jms jäägid, peedipulp, raba jm suhkrutööstuse jäätmed, pruulimise ja destilleerimise pära ja jäätmed, granuleeritud või granuleerimata |

230400 | Õlikook jm sojaõli tootmisel saadavad tahked jäägid, jahvatatud, granuleeritud või töötlemata, kasutatavad loomasöödaks |

230500 | Õlikook jm maapähkliõli tootmisel saadavad tahked jäägid, jahvatatud, granuleeritud või töötlemata, kasutatavad loomasöödaks |

230600 | Õlikook jm taimeõli tootmisel saadavad tahked jäägid, jahvatatud, granuleeritud või töötlemata, kasutatavad loomasöödaks |

ex230700 | Veinipära |

ex230800 | Kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused, granuleeritud või granuleerimata, kasutatavad loomasöödaks, mujal määratlemata või nimetamata |

152200 | Degraa; rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid |

180700 | Kakao vilja- ja seemnekestad, kelmed jm jäätmed |

L. JÄÄTMED, MIS TEKIVAD NAHA PARKIMISEL, TÖÖTLEMISEL JA KASUTAMISEL

050200 | Sea- ja metsseaharjaste, mägrakarvade ning harjamaterjalina kasutatavate muude karvade jäätmed |

050300 | Hobusejõhvijäätmed, tugimaterjalil või ilma tugimaterjalita, kihti laotatud või laotamata |

050590 | Sulgede- või udusulgedega kaetud linnunahkade jm -kehaosade, (kärbitud või kärpimata servadega) sulgede ja suleosade ning udusulgede jäätmed, puhastatud, desinfitseeritud või säilitamise eesmärgil töödeldud, muul viisil töötlemata |

050690 | Kondi- ja sarvejäätmed, toormena, rasvatustatud, lihtviisil ette valmistatud (kuid mõõtu lõikamata), töödeldud happega või želatiinitustatud |

411000 | Naha- või komposiitnahalõikmed jm -jäätmed, sobimatud nahkesemete valmistamiseks, v.a nahasetted |

M. MUUD JÄÄTMED

890800 | Lammutamisele määratud laevad jm ujuvkonstruktsioonid, nõuetekohaselt tühjendatud kõigi ohtlike ainete või jäätmete lastist |

Vedelikest tühjendatud mootorsõidukite rusud |

050100 | Juukselõikmed |

ex051191 | Kalajäätmed |

Naftakoksi ja/või -bituumeni anoodjäägid |

Kips, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD-kips) |

Ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed |

ex2621 | Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, koldetuhk ja räbu [3] |

Õlejäätmed |

Lõhutud betoon |

Ammendatud katalüsaatorid: vedelfaasilise katalüütilise krakkimise (FCC-) katalüsaatoridväärismetalle sisaldavad katalüsaatoridsiirdemetallkatalüsaatorid |

Inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel, kasutatav loomasöödaks |

261800 | Malmi ja terase tootmisel tekkiv teraräbu |

ex261900 | Malmi või terase tootmisel tekkiv räbu [4] |

310320 | Malmi või terase tootmisel tekkiv aluseline räbu, mis sobib kasutamiseks fosforväetisena ja muuks otstarbeks |

ex262100 | Vase tootmisel tekkiv räbu, keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20 %), töödeldud vastavalt tehnilistele tingimustele (nt DIN 4301 ja DIN 8201), kasutatav peamiselt ehituses ja abrasiivmaterjalina |

ex262100 | Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkivad neutraliseeritud punased setted |

ex262100 | Ammendatud aktiivsüsi |

Tahke väävel |

ex283650 | Kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9) |

Naatrium-, kaltsium- ja kaaliumkloriid |

Fotofilmi põhimiku jäätmed ja filmijäätmed, mis ei sisalda hõbedat |

Ühekordselt kasutatavad patareideta fotoaparaadid |

ex281810 | Karborund |

[1] Tähis "ex" osutab harmoneeritud tollikoodeksi teatavasse rubriiki kuuluvale nimetusele.

[2] "Laialikandumatute" hulka ei arvata pulbri, setete ja tolmu kujul esinevaid jäätmeid ning selliseid tahkeid jäätmeid, mis sisaldavad ohtlikke kapseldunud vedelikke

[3] Peavad vastama teatavatele tingimustele, mis täpsustatakse järelevalvekorra kohaselt.

[4] See kehtib räbu kohta, mida kasutatakse titaandioksiidi ja vanaadiumi allikana.

--------------------------------------------------

II LISA

KOLLASESSE NIMEKIRJA KANTUD JÄÄTMED [1]

ex261900 | Dross, tagi jm malmi- ja terasetootmise jäätmed [2] |

262019 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad tsinki |

262020 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad pliid |

262030 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad vaske |

262040 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad alumiiniumi |

262050 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad vanaadiumi |

262090 | Tuhk ja jäägid, mis sisaldavad mujal määratlemata metalle või metalliühendeid |

Alumiiniumoksiidi tootmise jäägid, mujal määratlemata |

262100 | Mujal määratlemata tuhk ja jäägid |

Olmejäätmete põletamisjäägid |

271390 | Naftakoksi ja -bituumeni tootmis-/töötlemisjäätmed, v.a anoodjäägid |

Plii-happeakumulaatorid, terved või purustatud |

Kasutatud õlid, algotstarbeks kõlbmatud |

Kasutatud õlide ja vee või süsivesinike ja vee segud ning emulsioonid |

Jäätmed, mis tekivad trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvisegude, lakkide ja värnitsa tootmisel, segamisel ja kasutamisel |

Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimide ja adhesiivainete tootmisel, segamisel ja kasutamisel |

Repro- ja fotokemikaalide ning -töötlemismaterjalide tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mujal nimetamata |

Ühekordselt kasutatavad patareidega fotoaparaadid |

Jäätmed, mis tekivad metallide ja plastide pindtöötlemisel tsüaniidita tehnoloogia abil |

Asfalttsemendi jäätmed |

Fenoole ja fenoolseid ühendid, sh klorofenooli sisaldavad vedelikud ja setted |

Töödeldud korgi- ja puidujäätmed |

Ammendatud patareid või akumulaatorid, terved või purustatud, v.a plii-happeakumulaatorid, ning jäätmed ja jäägid, mis tekivad patareide ja akumulaatorite tootmisel, mujal nimetamata |

ex391590 | Nitrotselluloos |

ex700100 | Katoodkiirtetoru klaas jm aktiveeritud klaas |

ex411000 | Nahatolm, -tuhk, -setted ja -jahu |

ex252921 | Kaltsiumfluoriidi setted |

Muid anorgaanilisi fluoriühendeid sisaldavad vedelikud ja setted |

Tsingiräbu, mis sisaldab tsinki rohkem kui 18 % kaalust |

Galvaanilised setted |

Metallisöövitamise jääkvedelikud |

Valutöödel kasutatud liiv |

Talliumiühendid |

Polüklooritud naftaleenid |

Eetrid |

Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi |

Vesinikperoksiidi lahused |

Trietüülamiinkatalüsaator vormisegude kõvastamiseks |

ex280480 | Arseenijäätmed ja -jäägid |

ex280540 | Elavhõbedajäätmed ja -jäägid |

Tuhk, setted, tolm jms väärismetalle sisaldavad jäägid, nagu nt: trükkskeemplaatide põletamisel tekkiv tuhkfilmituhk |

Katalüsaatorite jäägid, mis ei ole kantud rohelisse nimekirja |

Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, jarosiit, hematiit, goethiit jms tolm ja setted |

Alumiiniumhüdroksiidijäätmed |

Alumiiniumoksiidijäätmed |

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad sellest või on sellega saastatud: anorgaanilised tsüaniidid, v.a väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgiorgaanilised tsüanoühendid (nitriilid) |

Plahvatusohtlikud jäätmed, kui nende käitlemist ei reguleerita eri õigusaktidega |

Puitu konserveerivate kemikaalide tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed |

Pliid sisaldava bensiini setted |

Liivajugatöötluseks kasutatud liiv |

Klorofluorosüsinikud (täielikult halogeenitud klorofluorosüsivesinikud) |

Haloonid |

Autode külmpurustamisel saadavad mittemetalsed kergfraktsioonid |

Termovedelikud (soojust ülekandvad vedelikud) |

Hüdraulilised vedelikud |

Pidurivedelikud |

Vedelad antifriisid |

Ioonvahetusvaigud |

Kollasesse nimekirja kantud nimetused, mis OECD järelevalvekorra kohaselt esmajärjekorras uuesti läbi vaadatakse

Orgaanilised fosforiühendid

Halogeenimata lahustid

Halogeenitud lahustid

Orgaaniliste lahustite regenereerimisel tekkivad halogeenitud või halogeenimata destilleerimisjäägid, mis ei sisalda vett

Sealäga; fekaalid

Reoveesetted

Olmejäätmed

Biotsiidide ja taimsete ravimite tootmisel, segamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed

Farmaatsiasaaduste tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed

Happelised lahused

Leeliselised lahused

Pindaktiivsed ained

Anorgaanilised halogeeniühendid, mujal määratlemata

Tööstuslike heitgaaside püüduritest pärinevad jäätmed, mujal määratlemata

Keemiatööstuse protsessides tekkiv kips

[1] Tähis "ex" osutab teatavasse harmoneeritud tollikoodeksi rubriiki kuuluvale nimetusele

[2] See nimekiri hõlmab tuhka, jääke, drossi, riibeid (skimmings), tagi, tolmu ja setteid, v.a juhtumid, kui materjali on selgesti nimetatud mujal.

--------------------------------------------------

IV LISA

PUNASESSE NIMEKIRJA KANTUD JÄÄTMED

Jäätmed, ained ja esemed, mis kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB) ja/või polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB), sh nende ühendite mis tahes polübroomitud analooge, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastatud

Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad sellest või on sellega saastatud:

- kõik polüklooritud dibensofuraanid

- kõik polüklooritud dibensodioksiinid

Asbest (tolm ja kiud)

Asbestisarnased keraamilisel alusel valmistatud kiud

Pliid sisaldavate antidetonaatorite setted

Punasesse nimekirja kantud nimetused, mis OECD järelvalvekorra kohaselt esmajärjekorras uuesti läbi vaadatakse

Puhastamisel, destilleerimisel ja mis tahes pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid, v.a asfalttsement

Peroksiidid, v.a vesinikperoksiid

--------------------------------------------------