Nõukogu määrus (EMÜ) nr 95/93,

18. jaanuar 1993,

ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

väheneb tasakaal Euroopa õhutranspordisüsteemi laienemise ja selle vajadusi rahuldava lennujaamainfrastruktuuri vahel, mille tõttu kasvab ülekoormatud lennujaamade arv ühenduses;

teenindusaegade jaotamine ülekoormatud lennujaamades peaks põhinema erapooletutel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel eeskirjadel;

erapooletuse nõue on kõige paremini tagatud siis, kui otsus muuta lennujaam lennuoperatsioone koordineerivaks on vastu võetud selle lennujaama eest vastutava liikmesriigi poolt objektiivsete kriteeriumide põhjal;

tegutsemise hõlbustamiseks on teatud tingimustel soovitav, et liikmesriik suudaks tunnistada lennujaama lennuoperatsioone koordineerivaks, tingimusel et selle juures on järgitud läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik peaks tagama koordinaatori nimetamise, kelle erapooletus on väljaspool kahtlust;

informatsiooni arusaadavus on oluline element, tagamaks lennukite teenindusaegade objektiivse jaotamise protseduuri;

olemasoleva teenindusaegade jaotamise süsteemi põhimõtted võiksid olla käesoleva määruse aluseks, tingimusel et see süsteem areneb edasi kooskõlas veonduse arenguga liikmesriikides;

vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele, [4] on ühenduse poliitikaks soodustada konkurentsi ja julgustada turule sisenemist; nende eesmärkide saavutamiseks on vaja tugevalt toetada lennuettevõtjaid, mis kavatsevad alustada lende ühendusesisestel lennuliinidel;

olemasolev süsteem hoolitseb seniste õiguste eest;

ka uustulnukatele tuleks võimaldada juurdepääs ühenduse turule;

piiratud oludes on vaja spetsiaalselt hoolitseda, et säiliksid vastavad kohalikud lennuteenused asjaomase liikmesriigi piirkondade teenindamiseks;

on vaja vältida olukordi, kus kasutada olevate teenindusaegade puuduse tõttu on liberaliseerimisest saadud hüved jaotunud ebaühtlaselt ning konkurents on kahjustatud;

on soovitav kasutada olemasolevaid teenindusaegasid nii hästi kui võimalik, et saavutada eespool toodud eesmärgid;

on soovitav, et kolmandad riigid kohtlevad ühenduse lennuettevõtjaid võrdväärselt;

käesoleva määruse sätete kohaldamine ei tohi piirata asutamislepingu konkurentsieeskirjade, eriti artiklite 85 ja 86 kohaldamist;

detsembril 1987 leppisid Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik mõlema riigi välisministrite ühisdeklaratsiooniga kokku korras, mis suurendaks koostööd Gibraltari lennujaama kasutamisel; seda korda pole veel asutud kohaldama;

käesolev määrus tuleb kindlaksmääratud kehtivusaja möödudes läbi vaadata, et hinnata selle toimimist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise puhul.

2. Käesoleva määruse kohaldamisest Gibraltari lennujaama suhtes ei järeldu, et see piiraks Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi vastavaid õiguslikke positsioone nende vaidluses selle territooriumi suveräänsuse üle, kus lennujaam paikneb.

3. Käesoleva määruse sätete kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes lükatakse edasi selle ajani, mil asutakse kohaldama Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembril 1987 tehtud ühisdeklaratsioonis sisalduvat korda. Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi valitsused informeerivad nõukogu kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) teenindusaeg - sõiduplaanikohane teenindusaeg, mis on õhusõidukil kasutada või on talle eraldatud liikumiseks kindlal kuupäeval käesoleva määruse tingimuste alusel lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas;

b) uustulnuk -

i) lennuettevõtja, kes mis tahes päeval taotleb teenindusaegasid lennujaamas ja kellel on või kellele on määratud vähem kui neli teenindusaega lennujaamas sellel päeval, või

ii) lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegasid vahemaandumisteta lendudeks ühenduse kahe lennujaama vahel, kus kõige rohkem kaks muud lennuettevõtjat teenindavad otselende nende lennujaamade või lennujaamasüsteemide vahel sellel päeval, ja kellel on või kellele on määratud vähem kui neli teenindusaega selles lennujaamas sellel päeval nendele vahemaandumisteta lendudele.

Lennuettevõtjat, kellel on rohkem kui 3 % kõigist kõnealusel päeval kasutada olevaist teenindusaegadest konkreetses lennujaamas või rohkem kui 2 % kõigist kõnealusel päeval kasutada olevaist teenindusaegadest lennujaamasüsteemis, mille osa see lennujaam on, ei tule käsitada uustulnukana selles lennujaamas;

c) otselennud - lennud kahe lennujaama vahel, kaasa arvatud peatused sama õhusõidukiga ja sama lennunumbriga;

d) sõiduplaani periood - kas suve- või talvehooaeg lennuettevõtjate sõiduplaanides;

e) ühenduse lennuettevõtja - lennuettevõtja koos kehtiva lennutegevusloaga, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 23. juuli 1992. aasta määrusele (EMÜ) nr 2407/92 lennuettevõtjatele lennutegevuslubade väljaandmise kohta [5];

f) lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam - lennujaam, kuhu on nimetatud koordinaator, hõlbustamaks selles lennujaamas tegutsevate või tegutseda kavatsevate lennuettevõtjate tegevust;

g) täielikult lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam - lennuoperatsioone koordineeriv lennujaam, kus lennuettevõtja vajab maandumiseks või õhkutõusmiseks koordinaatori poolt antavat teenindusaega perioodi jooksul, mil lennujaam on täielikult koordineeriv;

h) lennujaamasüsteem - kaks või enam kokkukuuluvat lennujaama, mis teenindavad sama linna või tööstuskeskust, nagu on osutatud määruse (EMÜ) nr 2408/92 II lisas.

Artikkel 3

Lennujaama koordineerivaks tunnistamise tingimused

1. Liikmesriik on kohustatud tunnistama lennujaama koordineerivaks ainult vastavalt käesoleva artikli sätetele.

2. Liikmesriik võib siiski ette näha lennujaama koordineerivaks tunnistamist, tingimusel et selle juures on järgitud läbipaistvuse, erapooletuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

3. i) Kui lennuettevõtjad, kes osutavad üle poole lennujaama lennuteenustest, ja/või lennujaama administratsioon leiavad, et teatud perioodidel ei piisa läbilaskevõimest tegelike või planeeritud lennuteenuste osutamiseks, või

ii) kui uustulnukatel on tõsiseid probleeme teenindusaja saamisel või

iii) kui liikmesriik leiab selle vajaliku olevat,

siis tagab liikmesriik, et lennujaamas viiakse nii kiiresti kui võimalik läbi üldiselt tunnustatud meetoditega põhjalik läbilaskevõime analüüs, tegemaks kindlaks läbilaskevõime suurendamise võimalused lühikese aja jooksul infrastruktuuri või tegutsemisreeglite muutmise teel ja määramaks ajalised piirid probleemide lahendamiseks. Analüüsi tuleb uuendada perioodiliselt. Nii analüüs kui ka selle aluseks olev meetod tuleb teha asjast huvitatud pooltele kättesaadavaks.

4. Kui pärast konsultatsioonide pidamist lennujaama regulaarselt kasutatavate lennuettevõtjatega, neid esindavate organisatsioonidega, lennujaama administratsiooniga, lennuliikluse juhtimise organitega ja võimalike reisijaid esindavate organisatsioonidega ei osuta analüüs võimalustele lahendada tõsiseid probleeme lühikese aja jooksul, siis tagab liikmesriik, et lennujaam tunnistatakse täielikult koordineerivaks nendel perioodidel, mil läbilaskevõime probleemid esinevad.

5. Kui täielikult lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama läbilaskevõimest piisab tegelike või planeeritud lendudeks, siis tuleb tühistada selle lennujaama täielikult lennuoperatsioone koordineerivaks lennujaamaks tunnistamine.

Artikkel 4

Koordinaator

1. Pärast konsulteerimist lennujaama regulaarselt kasutavate lennuettevõtjatega, neid esindavate organisatsioonidega ja lennujaama administratsiooniga tagab koordineeriva või täielikult lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik, et lennuettevõtja sõiduplaani kooskõlastamise kohta detailseid teadmisi omav füüsiline või juriidiline isik nimetatakse lennujaama koordinaatoriks. Sama koordinaatori võib nimetada rohkem kui ühe lennujaama koordinaatoriks.

2. Liikmesriik tagab, et koordinaator täidab sõltumatult käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

3. Koordinaator tegutseb kooskõlas käesoleva määrusega erapooletult, mittediskrimineerivalt ja arusaadavalt.

4. Koordinaator võtab osa lennuettevõtjate rahvusvahelistest sõiduplaanikonverentsidest, mis on lubatud ühenduse õigusega.

5. Koordinaator vastutab teenindusaegade jaotamise eest.

6. Koordinaator jälgib teenindusaegade kasutamist.

7. Kui teenindusajad on jaotatud, teeb koordinaator taotluse korral ja mõistliku aja jooksul kõigile huvitatud pooltele kättesaadavaks järgmise informatsiooni:

a) kõigi lennujaama kasutavate lennuettevõtjate kindlaks kujunenud teenindusajad lennuliinide järgi ja ajalises järjestuses;

b) kõigi lennuettevõtjate taotletud teenindusajad (esialgsed taotlused) lennuettevõtjate järgi ja ajalises järjestuses;

c) kõigile lennuettevõtjatele jaotatud teenindusajad ja rahuldamata jäetud teenindusaegade taotlused lennuettevõtjate järgi ning ajalises järjestuses;

d) veel vabad teenindusajad;

e) kõik üksikasjad teenindusaegade jaotamisel kasutatud kriteeriumide kohta.

8. Lõike 7 informatsioon tuleb teha kättesaadavaks hiljemalt vastava sõiduplaanikonverentsi ajal ning asjassepuutuvalt kas konverentsi ajal või selle järel.

Artikkel 5

Koordinatsioonikomitee

1. Liikmesriik tagab, et täielikult koordineerivaks tunnistatud lennujaamas on moodustatud nõuandev koordinatsioonikomitee, abistamaks artiklis 4 osutatud koordinaatorit. Selles komitees võivad vabalt osaleda vähemalt lennujaama (lennujaamu) regulaarselt kasutavad lennuettevõtjad ja/või neid esindavad organisatsioonid, asjaomane lennujaama administratsioon ja lennuliikluse juhtimise organite esindajad. Sama koordinatsioonikomitee võib olla määratud rohkem kui ühte lennujaama.

Koordinatsioonikomitee ülesanne on anda muu hulgas nõu järgmistes küsimustes:

- võimalus suurendada läbilaskevõimet, mis on määratletud vastavalt artiklile 6,

- kõnealuses lennujaamas valitsevate liiklusolude parandamine,

- kaebused teenindusaegade jaotamise kohta vastavalt artikli 8 lõikele 7,

- jaotatud teenindusaegade kasutamise järelevalve meetodid,

- teenindusaegade jaotamise juhised, arvestades kohalikke tingimusi,

- uustulnukate tõsised probleemid vastavalt artiklile 10,

2. Lõiget 1 võib kohaldada artikli 3 alusel koordineerivateks tunnistatud lennujaamade suhtes.

Artikkel 6

Lennujaama läbilaskevõime

1. Pädevad asutused määravad kindlaks teenindusaegasid jaotavas lennujaamas kaks korda aastas teenindusaegade jaotamiseks kasutada oleva läbilaskevõime vastavalt üldiselt tunnustatud meetoditele; sealjuures teevad nad koostööd lennuliikluse järelevalve organite esindajatega, tolliasutuste ja immigratsioonivõimudega, lennujaama kasutavate lennuettevõtjatega ja/või neid esindavate organisatsioonidega ning samuti lennujaama koordinaatoriga. Kui pädev asutus pole lennujaama administratsioon, tuleb temaga ikkagi konsulteerida.

Läbilaskevõime kindlaksmääramine peab põhinema lennuliikluse kohandamise võimaluste objektiivsel analüüsil, võttes arvesse erinevaid transpordiliike selles lennujaamas.

Jaotamise tulemused tuleb sõiduplaanikonverentsi silmas pidades anda lennujaama koordinaatori käsutusse õigeaegselt, enne kui toimub esialgne teenindusaegade jaotamine.

2. Lõiget 1 võib kohaldada artikli 3 alusel koordineerivateks tunnistatud lennujaamade puhul.

Artikkel 7

Koordinaatorile antav informatsioon

Koordineerivas või täielikult lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad esitavad koordinaatorile tema poolt nõutud vastavasisulise informatsiooni.

Artikkel 8

Teenindusaegade jaotamise menetlus

1. a) Vastavalt artikli 10 sätetele on koordinaatori antud teenindusaja kasutamise järel lennuettevõtja õigustatud nõudma sama teenindusaega järgmiseks vastavaks sõiduplaani perioodiks;

b) olukorras, kus kõiki asjaomaste lennuettevõtjate esitatud teenindusaja taotlusi ei saa rahuldada, tuleb eelistada tasulisi lende, eriti regulaar- ning mitteregulaarlende;

c) koordinaator võtab samuti arvesse lennuettevõtluses kehtestatud täiendavaid eesõiguseeskirju ning võimaluse korral koordinatsioonikomitee soovitatud kohalikke tingimusi arvestavaid lisajuhiseid, tingimusel et need juhised on vastavuses ühenduse õigusega.

2. Kui teenindusaja taotlust ei saa rahuldada, siis informeerib koordinaator taotlevat lennuettevõtjat selle põhjustest ja osutab lähimale alternatiivsele teenindusajale.

3. Koordinaator püüab alati rahuldada mis tahes lennundusliigi ad hoc esitatud teenindusaegade taotlused, sealhulgas üldlennunduse teenindusaegade taotlused. Selleks võib kasutada artiklis 10 viidatud ühisvarus olevaid, kuid veel jaotamata, ning samuti viimasel hetkel vabanenud teenindusaegasid.

4. Lennuettevõtjad võivad vastastikusel kokkuleppel või täieliku või osalise ülevõtmise tulemusena teenindusaegasid vabalt vahetada; samuti võivad lennuettevõtjad teenindusaegasid ühepoolselt vabalt üle kanda ühelt lennuliinilt või lennuteenuse liigilt teisele. Mis tahes selline vahetus või ülekanne peab olema arusaadav ning vajab läbiviimiseks koordinaatori nõusolekut selle alusel, et:

a) lennujaama tööd ei kahjustata;

b) liikmesriigi vastavalt artiklile 9 kehtestatud piiranguid järgitakse;

c) aegade kasutamise muutmine ei jää artikli 11 reguleerimisalasse.

5. Ühenduse kahe lennujaama vahel tegutsevatele uustulnukatele jaotatud teenindusaegasid ei ole kahe hooaja jooksul lennuettevõtjatel lubatud vahetada või üle kanda ühelt liinilt teisele, nagu oli sätestatud lõikes 4.

6. Pärast konsultatsioone lennuettevõtjate, koordinaatorite ja lennujaama administratsiooniga võib komisjon kehtestada soovitatavad standardid automatiseeritud süsteemidele, mida koordinaatorid on kasutanud tagamaks artiklite 4 ja 7 õige rakendamise.

7. Teenindusaegade jaotamise kohta kaebuste esinemise korral kuulab koordinatsioonikomitee need ära ja võib teha koordinaatorile ettepanekuid probleemide lahendamiseks.

8. Kui pärast koordinatsioonikomitee poolt ärakuulamist ei saa probleeme lahendada, siis võib asjaomane liikmesriik näha ette lepitusmenetluse lennuettevõtjate esindusorganisatsioonide või kolmandate poolte abil.

Artikkel 9

Piirkondlikud lennuteenused

1. Liikmesriik võib reserveerida teatud teenindusajad täielikult lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas kohalikeks regulaarlendudeks järgmistel lennuliinidel:

a) tema territooriumi äärealasid või arendatavat piirkonda teenindavasse lennujaama suunduval lennuliinil, kusjuures sellist lennuliini käsitatakse elutähtsana lennujaama hõlmava piirkonna majanduslikule arengule, tingimusel et:

i) asjaomaseid teenindusaegasid on kasutatud sellel lennuliinil käesoleva määruse jõustumise ajal;

ii) ainult üks lennuettevõtja tegutseb sellel lennuliinil;

iii) ühegi teise transpordiliigi teenused ei ole piisavad;

iv) teenindusaegade reserveerimine lõpeb siis, kui teine lennuettevõtja teostab sellel lennuliinil sama lennusagedusega kohalikke regulaarlende nagu esimene lennuettevõtja ja on tegutsenud vähemalt ühe hooaja jooksul;

b) lennuliinidel, kus ühenduse õigusaktide alusel on kehtestatud avaliku teenindamise kohustus.

2. Määruses (EMÜ) nr 2408/92 alates artikli 4 lõike 1 punktist d kuni artikli 4 lõike 1 punktini i sisalduvaid menetlusi kohaldatakse, kui teine ühenduse lennuettevõtja on huvitatud lennuliini teenindamisest ning ei ole suutnud saada teenindusaegasid koordinaatorilt taotletud aegadele eelnenud või järgnenud ühe tunni jooksul.

3. Liikmesriik teeb komisjonile teatavaks nende lennuliinide nimekirja, millistele täielikult lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas on teenindusajad niimoodi reserveeritud. Seda tuleb esimest korda teha käesoleva määruse jõustumise hetkel. Komisjon avaldab ülevaate asjaomastest lennuliinidest Euroopa Ühenduste Teatajas hiljemalt kahe kuu möödudes sellest teatavakstegemisest.

Artikkel 10

Teenindusaegade ühisvaru

1. Lennujaamas, kus teenindusaegasid jaotatakse, luuakse teenindusaegade ühisvaru igaks kooskõlastatud perioodiks; see sisaldab äsja loodud teenindusaegasid, kasutamata teenindusaegasid ning teenindusaegasid, millest lennuettevõtja hooaja jooksul või selle lõppedes on loobunud või mis on muul põhjusel vabaks saanud.

2. Kasutamata teenindusajad tuleb tühistada ja panna vastavasse teenindusaegade ühisvarusse, kui ei põhjendata kasutamata jätmist õhusõiduki tüübile stardikeelu kehtestamisega või lennujaama või õhuruumi sulgemisega või mõne teise sarnase erandliku juhtumiga.

3. Lennuettevõtjale regulaar- või mitteregulaarlendudel tegutsemiseks konkreetseks momendiks päevas ja samaks nädalapäevaks tunnustatava ajavahemiku jooksul kuni ühe sõiduplaani perioodi ulatuses jaotatud teenindusajad ei anna sellele lennuettevõtjale õigust samale teenindusaegade sarjale järgmisel vastaval perioodil, välja arvatud juhul, kui lennuettevõtja suudab koordinaatorile rahuldavalt näidata, et on koordinaatori nõusolekul kasutanud neid teenindusaegasid vähemalt 80 % perioodi jooksul, mis ajaks need olid antud.

4. Lennuettevõtjale enne 31. jaanuari järgmiseks suvehooajaks või enne 31. augustit järgmiseks talvehooajaks antud, kuid enne neid kuupäevi koordinaatorile taasandmiseks tagastatud teenindusaegasid ei võeta arvestuste tegemisel arvesse.

5. Kui 80 %-list teenindusaegade sarja kasutamist ei saa näidata, siis tuleb kõik selle sarja moodustavad teenindusajad panna teenindusaegade ühisvarusse, kui ei põhjendata kasutamata jätmist järgmistel põhjustel:

a) väljaspool lennuettevõtja kontrolli olevad ettenägematud ja vältimatud asjaolud, näiteks:

- kõnealuste lendude puhul üldiselt kasutatud õhusõiduki tüübile stardikeelu kehtestamine või

- lennujaama või õhuruumi sulgemine;

b) raskused, mis on seotud uute regulaarreisilendude alustamisega kuni kaheksakümnekohalise õhusõidukiga piirkondliku lennujaama ja lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama vahelisel lennuliinil, kus maht ei ületa 30000 kohta aastas, või

c) tõsine rahaline kahju asjaomasele ühenduse lennuettevõtjale koos selle tõttu lennutegevusluba välja andvate asutuste poolt ainult ajutise lennutegevusloa andmisega kuni lennuettevõtja rahandusliku reorganiseerimiseni kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2407/92 artikli 5 lõikega 5;

d) mitteregulaarsete lendude katkestamine reisikorraldajate poolt, eriti väljaspool tavalist reisimise kõrgperioodi, tingimusel et teenindusaegade kogukasutus ei lange alla 70 %;

e) lennusarja katkestamine tegevuse abil, mille eesmärk on nende lendude segamine, nii et lennuettevõtjal on praktiliselt ja/või tehniliselt võimatu lende plaanipäraselt korraldada.

6. Uustulnukate jaoks tõsiste probleemide jätkumisel peab liikmesriik tagama, et kutsutakse kokku lennujaama koordinatsioonikomitee koosolek. Koosoleku eesmärk on olukorra parandamise võimaluste kindlakstegemine. Komisjon tuleb sellisele koosolekule kutsuda.

7. Ühisvarusse pandud teenindusajad jaotatakse taotlevate lennuettevõtjate vahel, ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 8 lõiget 1. 50 % neist teenindusaegadest jaotatakse uustulnukate vahel, välja arvatud juhul, kui uustulnukate taotlusi on vähem kui 50 %.

8. Uustulnuk, kellele kahe tunni jooksul enne või pärast taotletud aega on teenindusaega pakutud, kuid kes ei ole seda pakkumist vastu võtnud, kaotab uustulnuka staatuse.

Artikkel 11

Kaitsemehhanism

1. Kui lõike 2 alusel ei ole võimalik lahendust leida ja võttes arvesse asjaomaste lennuettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustamise lubamatust, siis ei ole lennuettevõtjal lubatud kasutada ühenduses asuva täielikult lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama ja teises liikmesriigis asuva lennujaama vahelisel lennuliinil ühe või mitme lisalennu pakkumiseks artikli 8 lõikes 4 sätestatud paindlikkust, kui teise liikmesriigi poolt litsentseeritud teine ühenduse lennuettevõtja ei ole koordinaatorilt taotletud aegadele eelnenud või järgnenud kahe tunni jooksul suutnud tõsistest ja järjekindlatest pingutustest hoolimata saada teenindusaegasid, mida saaks mõistlikult kasutada lennuliinil ühe või mitme lisalennu pakkumiseks.

Seda sätet ei kohaldata, kui artikli 8 lõikes 4 sätestatud paindlikkust kasutav lennuettevõtja ei ületa teise lennuettevõtja lendude arvu.

2. Võttes arvesse asjaomaste lennuettevõtjate vahelise konkurentsi kahjustamise lubamatust, püüab lõikes 1 viidatud täielikult lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama eest vastutav liikmesriik hõlbustada asjaomaste lennuettevõtjate vahelise kokkuleppe saavutamist.

Probleemile tuleb otsida muid lahendusi, näiteks:

- püüda hõlbustada teise liikmesriigi poolt litsentseeritud lennuettevõtja teenindusaegade taotluste rahuldamist,

- artikli 8 lõikes 4 sätestatud paindlikkuse mõistlik kasutamine selle lennuettevõtja poolt.

3. Asjaomane liikmesriik võib taotleda komisjonilt käesoleva artikli kohaldamise uurimist kahe kuu jooksul pärast seda, kui lennuettevõtja on informeerinud koordinaatorit oma kavatsusest kasutada artikli 8 lõikes 4 sätestatud paindlikkust.

Artikkel 12

Üldsätted

1. Kui selgub, et lennujaamades teenindusaegasid jaotav kolmas riik,

a) ei taga liikmesriikide poolt selle riigi lennuettevõtjatele tagatud kohtlemisega võrreldes samalaadset kohtlemist ühenduse lennuettevõtjatele või

b) ei taga ühenduse lennuettevõtjatele de facto riiklikku kohtlemist või

c) tagab ühenduse lennuettevõtjatega võrreldes parema kohtlemise kolmandate riikide lennuettevõtjatele,

siis võidakse kasutada olukorra parandamiseks vastavaid meetmeid asjaomase lennujaama või asjaomaste lennujaamade suhtes, sealhulgas käesoleva määruse kohustuste täielikku või osalist peatamist nimetatud kolmanda riigi lennuettevõtjate suhtes vastavalt ühenduse õigusele.

2. Liikmesriik informeerib komisjoni igast tõsisest õigusalasest või praktilisest raskusest, mida ühenduse lennuettevõtjad kohtavad kolmandates riikides teenindusaegade saamisel.

Artikkel 13

Aruanne ja koostöö

1. Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaldamise kohta kolme aasta möödumisel selle jõustumist. See aruanne sisaldab muu hulgas järgmisi elemente:

a) lennuettevõtluse struktuur;

b) lennuettevõtluse edusammud kasutamata jäänud teenindusaegade vähendamisel;

c) artikli 10 lõikes 1 määratletud teenindusaegade ühisvaru suurus valitud lennujaamades hooaegade kaupa;

d) teenindusaegade jaotamise tagasi lükatud taotluste maht valitud lennujaamades hooaegade kaupa;

e) teenindusaegasid taotlevate uustulnukate arv valitud lennujaamades hooaegade kaupa;

f) artikli 8 piires kehtestatud vaidlusmenetluste kasutamine.

2. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd käesoleva määruse rakendamisel, eriti informatsiooni kogumisel lõikes 1 mainitud aruande jaoks.

Artikkel 14

Revideerimine

Nõukogu teeb 1. juuliks 1997 otsuse käesoleva määruse jätkuva kehtimise või revideerimise kohta hiljemalt 1. jaanuaril 1996 esitatud komisjoni ettepaneku põhjal.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. jaanuar 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Pedersen

[1] EÜT C 43, 19.2.1991, lk 3.

[2] EÜT C 13, 20.1.1992, lk 446.

[3] EÜT C 339, 31.12.1991, lk 41.

[4] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 8.

[5] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 1.

--------------------------------------------------