Nõukogu direktiiv 93/38/EMÜ,

14. juuni 1993,

millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõike 2 viimast lauset ja artikleid 66, 100a ja 113,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

(1) tuleb võtta meetmeid siseturu järkjärguliseks rajamiseks 31. detsembriks 1992; siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

(2) asutamislepingu artiklites 30 ja 59 sätestatud tingimuste kohaselt on keelatud piirata veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris sõlmitud tarne- ja teenuslepingutega seotud kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust;

(3) Euratomi asutamislepingu artikliga 97 keelatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate ettevõtjate suhtes kohaldada riikkondsusel põhinevaid mis tahes piiranguid, kui nad soovivad osaleda teaduslike või tööstuslike tuumarajatiste ehitamisel ühenduses või osutada ühenduses asjaomaseid teenuseid;

(4) nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kooskõlastada hankemenetlused, mida nimetatud sektorites tegutsevad tellijad kohaldavad;

(5) siseturu väljakujundamist käsitlev valge raamat sisaldab riigihanketurgude avamise tegevusprogrammi ja ajakava sektorites, mida ei hõlma nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/305/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord) [4] ja nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv 77/62/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord); [5]

(6) siseturu väljakujundamist käsitlev valge raamat sisaldab ka teenuslepingute avamise tegevusprogrammi ja ajakava;

(7) kõnealuste hõlmamata sektorite hulka kuuluvad veevarustus-, energeetika-, ja veoteenuste sektor, ja direktiivi 77/62/EMÜ osas telekommunikatsioonisektor;

(8) nende väljajätmise peamine põhjus oli asjaolu, et kõnealuseid teenuseid osutavad isikud on mõnel juhul avalikõiguslikud, mõnel juhul aga eraõiguslikud isikud;

(9) turgude tegeliku avamise ja hankelepingute sõlmimise korra kohaldamise õiglase tasakaalu tagamiseks nendes sektorites tuleb käsitletavate tellijate kindlaksmääramisel aluseks võtta muud näitajad kui nende õiguslik seisund;

(10) asjaomases neljas sektoris lahendamist nõudvad hankeküsimused on samalaadsed, seetõttu võib neid käsitleda ühes õigusaktis;

(11) üheks peapõhjuseks, miks nimetatud sektorites tegutsevad ettevõtjad ei soorita ostutehinguid kogu ühendust hõlmava konkursi alusel, on nende tegevusvaldkonna turgude suletud iseloom, mis on tingitud siseriiklike asutuste antud eri- või ainuõigustest, mis käsitlevad tarneid asjaomast teenust osutavatele võrkudele, nende võrkude pakkumist või käitamist, asjaomase geograafilise piirkonna kasutamist teatavaks otstarbeks, avalike telekommunikatsioonivõrkude pakkumist või käitamist või avalike telekommunikatsiooniteenuste osutamist;

(12) teine peapõhjus, miks nimetatud valdkondades puudub kogu ühendust hõlmav konkurents, on tingitud mitmest eri moodusest, kuidas siseriiklikud asutused võivad kõnealuste ettevõtjate käitumist mõjutada, sealhulgas kapitalis osalemine ja esindatus nende haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganites;

(13) käesolevat direktiivi ei kohaldata nende tellijate tegevuse suhtes, mis ei kuulu veevarustus-, energeetika-, transpordi- või telekommunikatsioonisektorisse või mis kuuluvad nimetatud sektoritesse, aga on siiski otseselt mõjutatud piiramatu juurdepääsuga turgudel valitsevast konkurentsist;

(14) on vaja, et kõnealused tellijad kohaldaksid veega seotud toimingute suhtes ühist hankemenetlust; teatavate tellijate vesiehitusprojektide, niisutuse, drenaaži või reovete puhastuse ja töötlemisega seotud tegevus on siiani kuulunud direktiivide 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ reguleerimisalasse;

(15) kaubatarneteks soovitatud hankelepingute sõlmimise korda ei saa kasutada veehangete puhul, kuna vett tuleb hankida selle kasutuskoha lähedal asuvatest allikatest;

(16) kui konkreetsed tingimused on täidetud, võib geograafilise piirkonna nafta-, kivisöe- või muude tahkekütuste varude leiukohtade uurimise või kaevandamise suhtes kohaldada teistsugust korda, mis võimaldab saavutada sama eesmärki, milleks on hankelepingute avamine; komisjon peab tagama, et liikmesriigid, kes teistsugust korda rakendavad, neid tingimusi täidaksid;

(17) komisjon on teatanud, et ta teeb ettepaneku meetmete võtmiseks, mis kõrvaldaksid takistused piiriülese elektrienergia vahetuselt aastaks 1992; kaubatarneteks soovitatud hankelepingute sõlmimise kord ei võimalda likvideerida elektrienergia ja kütuste hankimisega seotud takistusi energiasektoris; seetõttu ei ole asjakohane lülitada neid hankeid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kuigi tuleb silmas pidada, et nõukogu vaatab selle erandi uuesti läbi komisjoni aruande ja ettepaneku põhjal;

(18) määruste (EMÜ) nr 3975/87 [6] ja (EMÜ) nr 3976/87, [7] direktiivi 87/601/EMÜ [8] ja otsuse 87/602/EMÜ [9] eesmärgiks on tekitada rohkem konkurentsi avalikkusele veoteenuseid pakkuvate ettevõtjate vahel ja seetõttu ei ole esialgu asjakohane lülitada kõnealuseid ettevõtjaid käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kuigi olukord tuleb hiljem uuesti läbi vaadata, võttes arvesse konkurentsi arengut;

(19) ühenduse laevaliikluse konkurentsivõimet silmas pidades, ei ole asjakohane kohaldada enamiku selle sektori lepingute suhtes üksikasjalikku korda; jälgida tuleks merelaevade reederite olukorda; teatavaid riigiasutuste pakutavaid rannalähedasi ja sisevete parvlaevateenuseid ei tohiks enam direktiivide 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ reguleerimisalast välja jätta;

(20) on vaja hõlbustada käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvate toimingute suhtes kohaldatavate sätete täitmist;

(21) teenuslepingute sõlmimise eeskirjad peaksid olema võimalikult samalaadsed käesolevas direktiivis nimetatud ehitustööde ja tarnelepingute eeskirjadega;

(22) teenuste vaba liikumise takistusi tuleb vältida; seetõttu võivad teenuseid osutada nii füüsilised kui ka juriidilised isikud; käesolev direktiiv ei piira siiski ühenduse õigusega kooskõlas olevate siseriiklike normide kohaldamist, mis käsitlevad äri- ja kutsetegevuse tingimusi;

(23) teenuste valdkonda on menetluseeskirjade kohaldamiseks ja järelevalve tagamiseks kõige parem kirjeldada jagades teenused liikidesse, mis vastavad ühtse klassifikatsiooni konkreetsetele rubriikidele; käesoleva direktiivi XVI A ja XVI B lisades viidatakse ÜRO CPC klassifikaatorile (Central Product Classification — ühtne tooteklassifikaator); kõnealune klassifikaator asendatakse edaspidi tõenäoliselt ühenduse klassifikaatoriga; on vaja ette näha, et vastavalt võib muuta XVI A ja XVI B lisade viiteid CPC klassifikaatorile;

(24) käesolev direktiiv hõlmab teenuste osutamist üksnes juhul, kui see põhineb lepingutel; direktiiv ei hõlma teenuste osutamist muudel alustel nagu näiteks õigusnormid või töölepingud;

(25) vastavalt EMÜ asutamislepingu artiklile 130f võimaldab uurimis- ja arendustegevuse soodustamine Euroopa tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist alust tugevdada ning riigihangete avamine aitab seda eesmärki saavutada; käesolevas direktiivis ei tuleks käsitleda osalemist teadusuuringute rahastamises; seega ei hõlma käesolev direktiiv uurimis- ja arendustegevusega seotud teenuslepinguid, välja arvatud juhul kui lepingust tuleneb kasu üksnes tellijale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija;

(26) maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara omandamist või rentimist käsitlevad lepingud erinevad tavapärastest lepingutest, mistõttu hankelepingute sõlmimise korda nende puhul kasutada ei saa;

(27) vahekohtu- ja lepitusteenuseid osutavad tavaliselt asutused või isikud, kes määratakse või valitakse viisil, mida ei saa hankelepingute sõlmimise korraga reguleerida;

(28) seetõttu ei hõlma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad teenuslepingud väärtpaberite ja muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu või loovutamisega seotud lepinguid;

(29) käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada hankelepingute suhtes, mis on salajased või mis võiksid mõjutada selle liikmesriigi põhilisi julgeolekuhuve või mis on sõlmitud kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste lepingute või rahvusvaheliste organisatsioonide muude eeskirjadega;

(30) ühe määratud tarneallikaga lepingud võib teatavatel tingimustel käesoleva direktiivi kohaldamisest täielikult või osaliselt vabastada;

(31) käesoleva direktiivi eeskirjad ei või mõjutada ühenduse või liikmesriigi kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi;

(32) käesoleva direktiivi kohaldamisest on asjakohane välja jätta teatavad teenuslepingud, mis on sõlmitud sidusettevõtjatega, kelle põhitegevuseks teenuste osas on kõnealuste teenuste osutamine sellele kontsernile, kuhu ta kuulub, mitte teenuste pakkumine turul;

(33) käesolevat direktiivi tuleb üleminekuperioodi jooksul täielikult kohaldada üksnes selliseid teenuseid käsitlevate lepingute suhtes, mille puhul direktiivi sätted võimaldavad kasutada kõiki piiriülese kaubanduse suurendamise võimalusi; muid teenuseid käsitlevaid lepinguid tuleb enne kõnealuse direktiivi täieliku kohaldamise otsust teatud aja jooksul jälgida; käesoleva direktiiviga tuleb kehtestada järelevalvemehhanism ja see peaks samaaegselt tagama huvitatud isikute juurdepääsu asjakohasele teabele;

(34) ühenduse eeskirju diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse juhul, kui hankelepingu sõlmimise menetluses või ideekonkursil osalemiseks nõutakse teatava kvalifikatsiooni tõendamist;

(35) toodete, ehitustööde või teenuste kirjeldamisel tuleb viidata Euroopa tehnilistele kirjeldustele; et tagada toote, ehitustöö või teenuse vastavus tellija poolt ettenähtud kasutustingimustele, võib kõnealusele viitele lisada kirjeldused, mis ei muuda Euroopa tehniliste kirjeldustega ettenähtud tehnilise lahenduse või lahenduste olemust;

(36) käesoleva direktiivi reguleerimisalas kohaldatakse riiklike standardite, tehniliste kirjelduste ja valmistusviiside võrdväärsuse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtteid;

(37) ühenduse ettevõtjatele tuleb anda juurdepääs teenusehangete turgudele kolmandates riikides; ühendus peaks püüdma parandada olukordi, kus sellist juurdepääsu on juriidiliselt või faktiliselt piiratud ning teatavatel tingimustel peaks olema võimalik võtta meetmeid, mis tagaks asjaomaste kolmandate riikide ettevõtjate või neist riikidest pärit pakkumiste juurdepääsu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvatele teenuslepingutele;

(38) kui tellija määrab ühises kokkuleppes pakkujatega pakkumiste laekumise tähtajad, peavad nad järgima mittediskrimineerimise põhimõtet, ning juhul kui sellist kokkulepet ei ole, on vaja kehtestada asjakohased sätted;

(39) võib osutuda kasulikuks ette näha selles liikmesriigis, kus ehitustöid kavatsetakse teostada, kohaldatavate kaitsenõuete ja tööhõive tingimuste suurem läbipaistvus;

(40) on asjakohane, et riigihankelepingute sõlmimisel arvestatavad regionaalarengu nõudeid käsitlevad siseriiklikud sätted oleksid kooskõlas ühenduse eesmärkidega ja vastaksid EMÜ asutamislepingu põhimõtetele;

(41) tellijad ei või ebaharilikult madala hinnaga pakkumisi tagasi lükata enne, kui on nõudnud kirjalikku selgitust pakkumise koostisosade kohta;

(42) teatavates piirides tuleks eelistada ühendustest pärit pakkumist, kui samaväärsed pakkumised on pärit kolmandatest riikidest;

(43) käesolev direktiiv ei tohiks kahjustada ühenduse positsioone käimasolevates või tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes;

(44) selliste rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusel peaks käesolevat direktiivi saama nõukogu otsusega laiendada kolmandatest riikidest pärit pakkumistele;

(45) asjaomaste tellijate kohaldatavad eeskirjad peaksid moodustama heade kaubandustavade raamistiku ja olema võimalikult paindlikud;

(46) vastukaaluks sellisele paindlikkusele ja vastastikuse usalduse huvides tuleks tagada läbipaistvuse miinimumtase ja vastu võtta asjakohased meetmed käesoleva direktiivi kohaldamise järelevalve tagamiseks;

(47) täpselt kindlaksmääratud reguleerimisala kehtestamiseks on vaja kohandada direktiive 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ; direktiivi 71/305/EMÜ reguleerimisala ei tohiks vähendada, välja arvatud teatavate veevarustus- ja telekommunikatsioonisektori lepingute osas; direktiivi 77/62/EMÜ reguleerimisala ei tohiks vähendada, välja arvatud teatavate veevarustussektori lepingute osas; direktiivide 71/305/EMÜ ja 77/62/EMÜ reguleerimisala ei tohiks siiski laiendada lepingutele, mis on sõlmitud maismaa-, õhu- ja mereteedel, ranniku lähedal või siseveeteedel tegutsevate veoettevõtjatega, kes vaatamata sellele, et nad tegelevad tööstusliku või kaubandusliku iseloomuga majandustegevusega, on riigiasutused; sellele vaatamata tuleks nimetatud direktiive kohaldada teatavate lepingute suhtes, mis on sõlmitud maismaa-, õhu- ja mereteedel, ranniku lähedal või siseveeteedel tegutsevate veoettevõtjatega, mis on riigiasutused ja mille eesmärk on üksnes avalik teenindamine;

(48) see direktiiv tuleks kogemusi arvestades läbi vaadata;

(49) hanketuru avamine käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates sektorites võib avaldada negatiivset mõju Hispaania Kuningriigi majandusele; Kreeka Vabariigi ja Portugali Vabariigi majandus peab tegema veelgi suuremaid jõupingutusi; on asjakohane, et need liikmesriigid saaksid käesoleva direktiivi rakendamiseks piisavalt lisaaega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. riigiasutused — riigi, piirkondlikud või kohalikud asutused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest kõnealusest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused.

Avalik-õiguslik isik on selline isik:

- mis on asutatud üldistes huvides ega tegele tööstuse ega kaubandusega,

- mis on juriidiline isik ja

- mida põhiliselt rahastavad riik või piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või teised avalik-õiguslikud isikud, või mille juhtimist need isikud kontrollivad, või millel on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;

2. riigi osalusega äriühingud — kõik institutsioonid, mille suhtes riigiasutused võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või neid ettevõtjaid reguleerivate eeskirjade alusel otseselt või kaudselt kasutada valitsevat mõju. Eeldatakse, et riigiasutustel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need asutused otseselt või kaudselt:

- omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist, või

- kontrollivad enamust äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest, või

- võivad määrata rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest;

3. sidusettevõtja — mis tahes ettevõtja, mille raamatupidamise aastaaruanne on ühendatud tellija aastaaruannetega vastavalt 13. juuni 1983. aasta seitsmenda nõukogu direktiivi 83/349/EMÜ (mis põhineb EMÜ asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise ühendaruandeid) [10] nõuetele või ettevõtjate puhul, mille suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, mis tahes ettevõtja, mille suhtes tellijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju lõike 2 tähenduses, või mis võivad kasutada valitsevat mõju tellija suhtes, või mille suhtes koos tellijaga võivad valitsevat mõju kasutada teised ettevõtjad tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest;

4. tarne-, ehitustöö- ja teenuslepingud — kirjalikud rahaliste huvidega seotud lepingud, mis on sõlmitud ühe artiklis 2 nimetatud tellija ja tarnija, töövõtja või teenuseosutaja vahel ning mille objektiks on:

a) tarnelepingute puhul ostmine, üürimine, rentimine või liisimine koos väljaostuvõimalusega või ilma;

b) ehitustöölepingute puhul XI lisas nimetatud üld- või tsiviilehitustööde teostamine või nii teostamine kui ka projekteerimine või mis tahes viisil realiseerimine. Need lepingud võivad käsitleda ka tarneid ja teenuseid, mis on vajalikud nimetatud tööde teostamiseks;

c) teenuslepingute puhul mis tahes muu eesmärk kui punktides a ja b nimetatud eesmärgid ja välja arvatud:

i) lepingud maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega seotud õiguste omandamiseks või rendile võtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega; käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis tahes vormis ostu- või rendilepinguga samaaegselt, sellele eelnevalt või pärast seda;

ii) telefoni-, teleksi-, raadiotelefoni-, kutsungi- ja satelliiditeenuste lepingud;

iii) vahekohtu- ja lepitusteenuste lepingud;

iv) lepingud, mis käsitlevad väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmist, müüki, ostu või loovutamist;

v) töölepingud;

vi) uurimis- ja arendustegevusega seotud lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes tellijale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel et osutatud teenuse eest tasub täismahus tellija.

Lepinguid, mis hõlmavad teenuste osutamist ja tarneid, käsitatakse tarnelepingutena kui tarnete kogumaksumus on lepingus käsitletud teenuste maksumusest suurem;

5. raamleping — leping ühe artiklis 2 määratletud tellija ja ühe või mitme tarnija, töövõtja või teenuseosutaja vahel, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hindade ja vajaduse korral ettenähtud koguse osas;

6. pakkuja — tarnija, töövõtja või teenuseosutaja, kes esitab pakkumise, ning kandidaat — isik, kes on taotlenud kutset piiratud või läbirääkimistega menetluses osalemiseks; teenuseosutajad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kaasa arvatud tellijad artikli 2 tähenduses;

7. avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetlused — tellijate kohaldatavad pakkumismenetlused, mille käigus:

a) avatud menetluse puhul saavad pakkumise esitada kõik huvitatud tarnijad, töövõtjad või teenuseosutajad;

b) piiratud menetluse puhul saavad pakkumise esitada ainult tellija määratud kandidaadid;

c) läbirääkimistega menetluse puhul tellija konsulteerib enda valitud tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

8. tehnilised kirjeldused — eelkõige pakkumisdokumentides sisalduvad tehnilised nõuded, mis määratlevad töödele, materjalile, tootele, tarnele või teenusele esitatavad nõuded ning võimaldavad tööd, materjali, toodet, tarnet või teenust kirjeldada sellisel viisil, et see vastab tellija soovitud kasutusele. Need tehnilised kirjeldused võivad hõlmata kvaliteeti ja jõudlust, ohutust, mõõtmeid, sealhulgas materjalile, tootele, tarnele või teenusele esitatavaid nõudeid seoses kvaliteedi tagamisega, terminitega, tunnustega, katsetamise ja katsetusmeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimisega. Ehitustöölepingute puhul võivad need hõlmata ka ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, katse-, kontrolli-, ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid ja -tehnikat ning muid tehnilisi tingimusi, mida tellija võib üldiste või konkreetsete eeskirjade alusel seoses lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha;

9. standard — tunnustatud standardimisorgani poolt korduvaks või pidevaks kasutuseks kinnitatud tehniline kirjeldus, mille järgimine ei ole üldjuhul kohustuslik;

10. Euroopa standard — Euroopa Standardikomitee (CEN) või Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt nende organisatsioonide ühiste eeskirjade kohaselt "Euroopa standardi (EN)" või "ühtlustamisdokumendina (HD)" kinnitatud standard või Euroopa Telekommunikatsiooni Standardimise Instituudi (ETSI) poolt "Euroopa telekommunikatsioonistandardina (ETS)" kinnitatud standard;

11. ühine tehniline kirjeldus — liikmesriikide poolt ühtse kohaldamise tagamiseks tunnustatud korras sätestatud tehniline kirjeldus, mida kohaldatakse kõikides liikmesriikides ja mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas;

12. Euroopa tehniline kinnitus — toote kasutuskõlblikkuse kohta ehitustööde oluliste nõuete täitmise alusel antud positiivne tehniline hinnang, mis põhineb toote omadustel ja kehtestatud kasutustingimustel nagu sätestatud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiivis 89/106/EMÜ ehitustooteid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta; [11] Euroopa tehnilise kinnituse annab liikmesriigi määratud asutus;

13. Euroopa tehniline kirjeldus — ühine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kinnitus või Euroopa standarditele vastav siseriiklik standard;

14. üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk — avalikkusele kättesaadav telekommunikatsiooni infrastruktuur, mis võimaldab edastada signaale teatavate telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel kaablite, mikrolainete, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu;

telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punkt — kõik füüsilised ühendused ja nende tehnilise juurdepääsu tehnilised spetsifikatsioonid, mis moodustavad osa üldkasutatavast telekommunikatsioonivõrgust, on vajalikud sellele juurdepääsuks ja selle tõhusaks toimimiseks;

15. üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus — telekommunikatsiooniteenus, mille osutamise liikmesriigid on spetsiaalselt määranud eelkõige ühe või mitme telekommunikatsiooniorganisatsiooni ülesandeks;

telekommunikatsiooniteenus — teenus, mille pakkumine tähendab osaliselt või täielikult signaalide edastamist ja suunamist üldkasutatavas telekommunikatsioonivõrgus telekommunikatsiooniprotsesside kaudu, välja arvatud raadioringhääling ja televisioon;

16. ideekonkurss — siseriiklik pakkumismenetlus, mille kaudu tellija peamiselt arhitektuuri ja tsiviilehituse või andmetöötluse valdkonnas omandab pärast auhinnalist või auhindadeta konkurssi kavandi või projekti, mille valib välja žürii.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse tellijate suhtes, kes:

a) on riigiasutused või riigi osalusega äriühingud ja tegutsevad ühes lõikes 2 nimetatud valdkonnas;

b) tegutsevad ühes või mitmes lõikes 2 nimetatud valdkonnas ja kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva asutuse antud eri- või ainuõigused, juhul kui tegemist ei ole riigiasutuste või riigi osalusega äriühingutega.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuulub:

a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärgiks on pakkuda elanikkonnale:

i) joogivee või

ii) elektrienergia või

iii) gaasi või soojuse

tootmise, transportimise ja jaotamisega seotud teenust või joogivee, elektrienergia, gaasi või soojuse tarnimist neile võrkudele;

b) geograafilise piirkonna kasutamine:

i) nafta, gaasi, kivisöe ja muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks, või

ii) lennuvälja-, meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminalteenuste osutamine ettevõtjatele, kes teevad vedusid õhu-, mere- või siseveeteede kaudu;

c) niisuguste võrkude käitamine, mis pakuvad avalikku teenust raudtee-, automaatsüsteemide-, trammi-, trollibussi-, bussi- või kaabeltranspordi valdkonnas.

Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine, kasutatavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused;

d) üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude pakkumine või käitamine või ühe või mitme üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamine.

3. Lõike 1 punkti b kohaldamisel mõistetakse eri- või ainuõiguste all õigusi, mis tulenevad asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste mingi õigusakti kohaselt antud tegevuslubadest, millega lõikes 2 määratletud tegevused reserveeritakse ühele või mitmele tellijale.

Tellijal on eri- või ainuõigused eelkõige siis, kui:

a) ta võib lõikes 2 nimetatud võrkude või rajatiste ehitamiseks kasutada vara sundvõõrandamise või avalikuks kasutamiseks määramise menetlust või paigutada võrguseadmeid avalikult maanteele, selle alla või kohale;

b) ta varustab lõike 2 punktis a käsitletud juhul joogivee, elektri, gaasi või soojusega võrku, mida käitab ettevõtja, millele liikmesriigi pädev asutus on andnud eri- või ainuõigused.

4. Avalike veoteenuste osutamist ei käsitata lõike 2 punktis c hõlmatud tegevusena, kui muudel ettevõtjatel on õigus üldiselt või teatavas geograafilises piirkonnas neid teenuseid osutada tellijatega samadel tingimustel.

5. Kui muu tellija kui riigiasutus varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke joogivee, elektri, gaasi või soojusega, ei loeta seda lõike 2 punktis a hõlmatud tegevuseks, kui:

a) joogivee ja elektrienergia puhul:

- asjaomane ettevõtja toodab joogivett või elektrienergiat seetõttu, et selle tarbimine on vajalik muudeks kui lõikes 2 nimetatud tegevusteks, ja

- üldkasutatava võrgu varustamine on seotud ainult tellija enda tarbimisega ja ei ole suurem kui 30 % tellija joogivee ja elektrienergia kogutoodangust, võttes arvesse kolme eelneva aasta keskmist, kaasa arvatud käesolev aasta;

b) gaasi või soojuse puhul:

- asjaomase tellija gaasi või soojuse tootmine on muu kui lõikes 2 hõlmatud tegevuse vältimatuks tagajärjeks, ja

- üldkasutatavate võrkude varustamise eesmärk on ainult kõnealuse toodangu ja koguse majanduslik ekspluateerimine, mille maht ei ületa 20 % üksuse käibest, võttes arvesse kolme eelneva aasta keskmist, kaasa arvatud käesolev aasta.

6. I–X lisas loetletud tellijad peavad täitma eespool nimetatud kriteeriume. Loetelude täielikkuse tagamiseks teatavad liikmesriigid komisjonile oma loeteludesse tehtud muudatustest. Komisjon vaatab I–X lisa läbi artiklis 40 sätestatud korras.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võivad paluda komisjonil sätestada, et geograafilise piirkonna kasutamist nafta, gaasi või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks ei käsitata artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktis i kirjeldatud tegevusena, ja samuti, et eri- või ainuõiguste kasutamisena artikli 2 lõike 3 punkti b tähenduses ei käsitata tellijate üht või mitut nimetatud tegevust, tingimusel et kõik nimetatud tegevusi käsitlevad siseriiklike sätetega kehtestatud tingimused on täidetud:

a) ajal, mil taotletakse luba kõnealuse geograafilise piirkonna kasutamiseks, on teistel ettevõtjatel õigus taotleda samaks otstarbeks luba tellijatega samadel tingimustel;

b) ettevõtjate tehniline võimsus ja finantssuutlikkus teatud tegevusega seoses tehakse kindlaks enne konkureerivate tegevusloa taotluste hindamist;

c) tegevusluba antakse kavandatavat kasutamise või kaevandamise viisi käsitlevate objektiivsete kriteeriumide alusel, mis kehtestatakse ja avaldatakse enne taotluste esitamist ja mida kohaldatakse mittediskrimineerival viisil;

d) kõik tegevust või selle lõpetamist puudutavad tingimused ja nõuded, sealhulgas käitamisega seotud kohustusi, kasutustasusid ja tellijate kapitalis või kasumis osalemist käsitlevad sätted, kehtestatakse ja tehakse teatavaks enne tegevuslubade taotluste esitamist ja neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil; nende tingimuste ja nõuete muudatusi kohaldatakse kõikide asjaomaste ettevõtjate suhtes, või tuleb neid muudatusi teha muul mittediskrimineerival viisil; käitamisega seotud kohustused tuleb siiski kehtestada vahetult enne tegevusloa andmist; ning

e) tellijaid ei kohustata ühegi õigusnormi, lepingu või kokkuleppe kohaselt esitama teavet tellija kavandatavate või olemasolevate pakkujate kohta, välja arvatud siseriiklike asutuste nõudmisel EMÜ asutamislepingu artiklis 36 nimetatud eesmärkidel.

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad lõike 1 sätteid, tagavad tegevuslubades esitatud tingimuste või muude asjakohaste meetmete abil, et iga tellija:

a) järgib tarne-, ehitustöö- ja teenuslepingute sõlmimisel mittediskrimineerimise ja konkurentsi põhimõtteid, eelkõige hanget käsitleva eelneva teabe osas, mille tellija teeb teatavaks ettevõtjatele;

b) edastab komisjonile teabe lepingute sõlmimise kohta vastavalt tingimustele, mille komisjon sätestab artikli 40 kohaselt.

3. Lõike 1 punte a, b ja c ei kohaldata nende üksiksoodustuste ja tegevuslubade suhtes, mis on antud enne seda kuupäeva, mil liikmesriigid hakkavad vastavalt artiklile 45 kohaldama käesolevat direktiivi, tingimusel et nimetatud kuupäeval on teistel ettevõtjatel õigus mittediskrimineerimise põhimõtte ja objektiivsete kriteeriumide alusel taotleda luba geograafiliste piirkondade kasutamiseks nafta, gaasi, kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uurimiseks või nende tootmiseks. Lõike 1 punkti d ei kohaldata nende tingimuste või nõuete suhtes, mis on kehtestatud või mida on kohaldatud või muudetud enne eespool nimetatud kuupäeva.

4. Liikmesriik, kes soovib kohaldada lõiget 1, teatab sellest komisjonile. Sellega seoses teatab ta komisjonile kõikidest õigusnormidest, lepingutest või kokkulepetest, mis puudutavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimuste täitmist.

Komisjon teeb otsuse artiklis 40 lõigetes 5—8 sätestatud korras. Otsus koos selle põhjendustega avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Komisjon esitab igal aastal nõukogule aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ja vaatab selle kohaldamise läbi artikliga 44 ettenähtud aruandes.

Artikkel 4

1. Tellijad sõlmivad tarne-, ehitustöö- ja teenuslepinguid või korraldavad ideekonkursse käesoleva direktiivi sätetele vastavas korras.

2. Tellijad tagavad, et ei esineks vahetegemist eri tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate vahel.

3. Huvitatud tarnijatele, töövõtjatele või teenuseosutajatele tehniliste kirjelduste esitamisel, tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate kvalifitseerimisel ja valimisel ning lepingute sõlmimisel võivad tellijad esitada nõudeid avalikustatava teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks.

4. Käesolev direktiiv ei piira tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate õigust nõuda siseriiklike õigusaktide alusel tellijalt avalikustatava teabe konfidentsiaalsuse tagamist.

Artikkel 5

1. Tellijad võivad raamlepingut käsitada lepinguna artikli 1 lõike 4 tähenduses ja sõlmida selle käesoleva direktiivi kohaselt.

2. Kui tellijad on sõlminud raamlepingu käesoleva direktiivi kohaselt, võivad nad sellel kokkuleppel põhineva lepingu sõlmimiseks kohaldada artikli 20 lõike 2 punkti i sätteid.

3. Kui raamleping ei ole sõlmitud käesoleva direktiivi kohaselt, ei või tellijad lepingu sõlmimisel kohaldada artikli 20 lõike 2 punkti i sätteid.

4. Tellijad ei või raamlepinguid kuritarvitada konkurentsi takistamiseks, piiramiseks või moonutamiseks.

Artikkel 6

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute või ideekonkursside suhtes, mille tellijad sõlmivad või korraldavad muu, kui artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud tegevuse eesmärgil, või niisuguseks tegevuseks kolmandas riigis, mille tingimuste hulka ei kuulu ühenduses asuvate võrkude või geograafiliste piirkondade füüsiline kasutamine.

2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse siiski selliste lepingute või ideekonkursside suhtes, mille on sõlminud või korraldanud tellijad, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud tegevusvaldkonnas ja mis:

a) on seotud vesiehitusprojektide, niisutuse või drenaažiga, tingimusel et joogiveetarne moodustab üle 20 % nimetatud projektide, niisutus- või drenaažitööde käigus kasutatava vee kogumahust, või

b) on seotud reovee puhastuse ja töötlemisega.

3. Tellijad teatavad komisjonile viimase nõudmisel kõikidest tegevustest, mida nad peavad lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Komisjon võib Euroopa Ühenduste Teatajas korrapäraselt avaldada nende tegevusliikide loendid, mida ta peab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele tellijad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 7

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mis on sõlmitud kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et tellijal ei ole kõnealuste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigusi ja teistel ettevõtjatel on õigus müüa või rentida tellijaga samadel tingimustel.

2. Tellijad teatavad komisjonile viimase nõudmisel kõikidest tooteliikidest, mida nad peavad lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Komisjon võib Euroopa Ühenduste Teatajas korrapäraselt avaldada nende tooteliikide loendid, mida ta peab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele tellijad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 8

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mille tellijad sõlmivad artikli 2 lõike 2 punktis d nimetatud tegevusvaldkonnas niisugusteks ostudeks, mille ainus eesmärk on võimaldada ühe või mitme telekommunikatsiooniteenuse osutamist, kui teistel ettevõtjatel on õigus pakkuda samu teenuseid samas geograafilises piirkonnas ja põhiliselt samadel tingimustel.

2. Tellijad teatavad komisjonile viimase nõudmisel kõikidest teenustest, mida nad peavad lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Komisjon võib Euroopa Ühenduste Teatajas korrapäraselt avaldada nende teenuste loendi, mida ta peab käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluvaks. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele tellijad on kõnealust teavet edastades tähelepanu juhtinud.

Artikkel 9

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) lepingute suhtes, mille I lisas loetletud tellijad on sõlminud vee hankimiseks;

b) lepingute suhtes, mille II–V lisas loetletud tellijad on sõlminud elektrienergia või elektrienergia tootmiseks mõeldud kütuste hankimiseks.

2. Nõukogu vaatab lõike 1 uuesti läbi, kui ta on saanud komisjoni aruande koos asjakohaste ettepanekutega.

Artikkel 10

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mille liikmesriigid on salajaseks kuulutanud või mille täitmisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või juhul, kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks.

Artikkel 11

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuslepingute suhtes, mis sõlmitakse ettevõtjaga, kes on ise tellija nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) [12] artikli 1 punkti b tähenduses ainuõiguse alusel, mis tal on vastavalt avaldatud õigusnormidele, tingimusel et need on kooskõlas EMÜ asutamislepinguga.

Artikkel 12

Käesolevat direktiivi ei kohaldata lepingute suhtes, mida reguleeritakse eri menetluskordadega ja mis sõlmitakse:

1) kooskõlas asutamislepinguga liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis käsitleb tarneid, ehitustöid, teenuseid või ideekonkursse, mille eesmärk on mingi projekti ühine rakendamine või kasutamine allakirjutanud riikide poolt; kõikidest lepingutest teatatakse komisjonile, kes võib konsulteerida riigihankelepingute nõuandekomiteega, mis on asutatud otsusega 71/306/EMÜ, [13] või nende lepingute puhul, mis reguleerivad lepinguid, mille on sõlminud artikli 2 lõike 2 punktis d nimetatud tegevusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad, artiklis 39 nimetatud telekommunikatsioonihangete nõuandekomiteega;

2) sõjaväeüksuste paigutamist käsitleva rahvusvahelise lepingu alusel liikmesriigi või kolmanda riigi ettevõtjatega;

3) rahvusvahelise organisatsiooni konkreetse menetluse alusel.

Artikkel 13

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuslepingute suhtes, mille:

a) tellija sõlmib sidusettevõtjaga;

b) mitme tellija loodud ühisettevõte sõlmib artikli 2 lõikes 2 määratletud tegevusega seoses ühe kõnealuse tellijaga või ettevõtjaga, kes on seotud ühega nimetatud tellijatest,

tingimusel et vähemalt 80 % selle ettevõtja eelneva kolme aasta jooksul ühenduses osutatud teenuste keskmisest käibest on saadud teenuste osutamisest temaga seotud ettevõtjale.

Kui rohkem kui üks tellijaga seotud ettevõtja osutab sama või sarnast teenust, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste kogukäivet.

2. Tellijad teatavad komisjonile viimase nõudmisel järgmised lõike 1 kohaldamisega seotud andmed:

- asjaomaste ettevõtjate nimed,

- kõnealuste teenuslepingute laad ja väärtus,

- teave, mida komisjon peab vajalikuks tõestamaks, et suhted tellija ja selle ettevõtja vahel, kellega sõlmiti lepingud, on kooskõlas käesoleva artikli nõuetega.

Artikkel 14

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt:

a) 400000 eküüd selliste tarne- ja teenuslepingute puhul, mille on sõlminud ettevõtjad, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c määratletud tegevusvaldkonnas;

b) 600000 eküüd selliste tarne- ja teenuslepingute puhul, mille on sõlminud ettevõtjad, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud tegevusvaldkonnas;

c) 500000 eküüd ehitustöölepingute puhul.

2. Teenuslepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võtab tellija arvesse teenuseosutajale makstava tasu kogusummat, arvestades lõigetes 3—13 sätestatud asjaoludega.

3. Finantsteenuste lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse arvesse:

- kindlustusteenuste puhul makstavat kindlustusmakset,

- panga- ja muude finantsteenuste puhul teenustasusid, vahendustasusid, intressi ning muid tasusid,

- projekteerimist hõlmavate lepingute puhul makstavat teenus- või vahendustasu.

4. Üüri-, rendi- või liisinglepingute puhul võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

a) tähtajaliste lepingute puhul, kui nende tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusajal, või kui nende tähtaeg on rohkem kui 12 kuud, lepingu kogumaksumus, sealhulgas eeldatav jääkväärtus;

b) tähtajatute lepingute puhul või kui lepingute kehtivusaja suhtes on kahtlusi, esimese nelja aasta jooksul eeldatavalt makstavate osamaksude kogusumma.

5. Teenuslepingute puhul, milles ei täpsustata koguhinda, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

- tähtajaliste lepingute puhul, mille kehtivusaeg on 48 kuud või vähem, lepingute kogumaksumus nende kehtivusaja jooksul,

- tähtajatute lepingute puhul, mille kehtivusaeg on üle 48 kuu, kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

6. Juhul, kui kavandatava tarne- või teenuslepinguga on otseselt ette nähtud optsiooniklauslid, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvutamisel aluseks ostu-, üüri-, rendi- või liisingtehingute suurim lubatud kogumaksumus, optsiooniklauslid kaasa arvatud.

7. Juhul, kui kaubad või teenused hangitakse teatava aja jooksul sõlmides mitu lepingut ühe või mitme tarnija või teenuseosutajaga, või sõlmides uuendatavaid lepinguid, võetakse lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel aluseks:

a) eelnenud eelarveaasta või 12 kuu jooksul sõlmitud samalaadsete lepingute kogumaksumus, mida on võimaluse korral kohandatud järgneva 12 kuu jooksul eeldatavasti toimuvatele muutustele koguses ja maksumuses; või

b) sõlmitavate lepingute kogumaksumus esimese lepingu sõlmimisele järgneva kaheteistkümne kuu või kogu lepingu kehtivusaja jooksul, kui see on pikem kui 12 kuud.

8. Nii tarneid kui teenuseid käsitleva lepingu eeldatava maksumuse arvestamisel võetakse aluseks tarnete ja teenuste kogumaksumus, olenemata nende maksumusest eraldi. Arvestus sisaldab kohaletoomis- ja paigaldamistoimingute maksumust.

9. Raamlepingu maksumuse arvestamisel võetakse aluseks kõnealuse ajavahemiku jooksul ettenähtud lepingute maksimaalne eeldatav maksumus.

10. Lõikes 1 nimetatud ehitustöölepingute maksumuse arvestamisel võetakse aluseks ehitustööde kogumaksumus: "Ehitustööde" all mõistetakse üld- ja tsiviilehitustööde tulemusi tervikuna, mis võivad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid.

Eelkõige siis, kui tarned, ehitustööd või teenused on jaotatud mitmeks osaks, tuleb lõikes 1 nimetatud summade arvestamisel arvesse võtta iga osa maksumust. Kui osade kogumaksumus on nii suur või suurem kui lõikes 1 nimetatud summa, kohaldatakse seda lõiget kõikide osade suhtes. Ehitustöölepingute puhul võivad tellijad lõike 1 kohaldamisest loobuda osa puhul, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on väiksem kui 1 miljon eküüd, tingimusel et selliste osade kogumaksumus ei ületa 20 % kõikide osade kogumaksumusest.

11. Lõike 1 kohaldamisel lisavad tellijad ehitustöölepingu eeldatavale maksumusele kõikide tarnete ja teenuste maksumuse, mis on vajalikud töövõtjale kättesaadavaks tehtud lepingute täitmiseks.

12. Selliste tarnete või teenuste maksumust, mis ei ole vajalikud konkreetse ehitustöölepingu täitmiseks, ei või ehitustöölepingu maksumusele lisada, mistõttu käesolevat direktiivi ei kohaldata kõnealuste tarnete või teenuste hangete suhtes.

13. Tellijad ei tohi käesoleva direktiivi kohaldamise vältimise eesmärgil lepinguid osadeks jaotada või lepingu maksumuse arvestamiseks erimeetodeid kasutada.

II JAOTIS

Kahetasandiline kohaldamine

Artikkel 15

Tarne- ja ehitustöölepingud ning lepingud, mille objektiks on XVI A lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas III, IV ja V jaotise sätetega.

Artikkel 16

Lepingud, mille objektiks on XVI B lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas artiklitega 18 ja 24.

Artikkel 17

Lepingud, mille objektiks on nii XVI A kui ka XVI B lisas loetletud teenused, sõlmitakse kooskõlas III, IV ja V jaotise sätetega, kui XVI A lisas loetletud teenuste maksumus on suurem kui XVI B lisas loetletud teenuste maksumus. Teistel juhtudel sõlmitakse lepingud kooskõlas artiklitega 18 ja 24.

III JAOTIS

Tehnilised kirjeldused ja standardid

Artikkel 18

1. Tellijad lisavad tehnilised kirjeldused iga lepingu ülddokumentidesse või lepingudokumentidesse.

2. Tehnilised kirjeldused määratletakse Euroopa tehnilistele kirjeldustele viidates, kui viimased on olemas.

3. Kui Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole, tuleks tehnilised kirjeldused võimaluse korral määratleda muudele Euroopas kehtivatele standarditele viidates.

4. Tellijad määravad kindlaks edasised nõuded, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite täitmiseks. Seejuures peavad nad kujunduse ja kirjelduse üksikasju sisaldavatele kirjeldustele eelistama neid kirjeldusi, kus esitatakse tehnilised nõuded, välja arvatud juhul, kui tellijal on objektiivsed põhjused arvata, et need kirjeldused ei ole kõnealuse lepingu täitmiseks piisavad.

5. Tehnilisi kirjeldusi, kus nimetatakse teatud valmistusviisiga, teatud päritolu või teatud viisil töödeldavaid kaupu, mis seetõttu teatavaid ettevõtjaid soosivad või nende osaluse välistavad, ei kasutata, kui sellised kirjeldused ei ole lepingu objekti seisukohast vältimatult vajalikud. Eelkõige keelatakse nimetada kaubamärke, patente, liike ning teatavat päritolu või tootmisviisi. Sellised viited on siiski lubatud, kui nendega kaasneb märge "või samaväärne", juhul kui lepingu objekti ei ole võimalik määratleda tehniliste kirjelduste abil, mis oleksid piisavalt täpsed ja kõikidele huvitatud isikutele täielikult mõistetavad.

6. Tellija võib teha lõikest 2 erandi, kui:

a) tehniliselt ei ole võimalik nõuetekohaselt kindlaks teha, et toode vastab Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

b) lõike 2 kohaldamine piiraks nõukogu 24. juuli 1986. aasta direktiivi 86/361/EMÜ (telekommunikatsioonivõrgu terminalseadmete tüübikinnituse vastastikuse tunnustamise algstaadiumi kohta) [14] või nõukogu 22. detsembri 1986. aasta otsuse 87/95/EMÜ (standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas) [15] kohaldamist;

c) kohandades Euroopa tehniliste kirjelduste arvesse võtmise suhtes olemasolevaid tavasid, kohustaks nende kirjelduste kasutamine tellijat hankima juba kasutatava varustusega kokkusobimatuid tooteid või tooks kaasa ebaproportsionaalseid kulusid või ebaproportsionaalseid tehnilisi raskusi. Tellijad võivad seda erandit kasutada üksnes selgelt määratletud ja kinnitatud strateegia raames, mille eesmärk on teatud aja jooksul üle minna Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

d) asjakohane Euroopa tehniline kirjeldus ei ole konkreetsel juhul kohaldamiseks sobiv või ei ole arvesse võetud selle vastuvõtmise järel toimunud tehnika arengut. Tellijad, kes nimetatud erandit kasutavad, teatavad asjaomasele standardiorganisatsioonile või muule asutusele, kellel on volitused Euroopa tehnilisi kirjeldusi läbi vaadata, põhjused, miks nad peavad Euroopa tehnilist kirjeldust ebasobivaks ja taotlevad selle läbivaatamist;

e) projekti puhul on tegemist tõelise uuendusega, mille puhul ei saa kasutada Euroopa tehnilisi kirjeldusi.

7. Vastavalt artikli 21 lõike 1 punktile a või artikli 21 lõike 2 punktile a avaldatud teadetes märgitakse lõikes 6 nimetatud erandite kasutamine.

8. Käesolev artikkel ei piira kohustuslike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega.

Artikkel 19

1. Tellijad teevad lepingu sõlmimisest huvitatud tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate taotlusel neile kättesaadavaks need tehnilised kirjeldused, millele nende tarne, ehitustöö- või teenuslepingutes korrapäraselt viidatakse või need tehnilised kirjeldused, mida nad kavatsevad kohaldada lepingute suhtes, mille kohta avaldatakse perioodilisi eelteateid artikli 22 tähenduses.

2. Kui kõnealused tehnilised kirjeldused põhinevad tarnijatele, töövõtjatele või teenuseosutajatele kättesaadavaks tehtud dokumentidel, piisab viitest nimetatud dokumentidele.

IV JAOTIS

Lepingute sõlmimise kord

Artikkel 20

1. Tellijad võivad valida ükskõik millise artikli 1 lõikes 7 kirjeldatud menetluse, tingimusel et hankekuulutus esitati vastavalt artiklile 21, arvestades lõikes 2 antud erandeid.

2. Tellijad võivad kasutada menetlust, mille puhul eelnevat hankekuulutust ei esitata, järgmistel juhtudel:

a) kui vastuseks eelnevale hankekuulutusele ei ole esitatud ühtki pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist, tingimusel et algseid lepingutingimusi ei ole oluliselt muudetud;

b) kui leping sõlmitakse üksnes teadusuuringute, katsetus-, uurimis- või arendustööde eesmärgil ja mitte kasumi saamiseks või teadusuuringute ja arendustööde kulude hüvitamiseks, ning kui selliste lepingute sõlmimine ei piira edaspidiste, eelkõige nimetatud eesmärgiga lepingute sõlmimise konkurssi;

c) kui tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab lepingut täita ainult üks konkreetne tarnija, töövõtja või teenuseosutaja;

d) äärmise vajaduse korral, kui tellijate poolt ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik avatud või piiratud menetluse tähtajast kinni pidada;

e) esialgse tarnija lisatarneid käsitlevate tarnelepingute puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks tellijat hankima teistsuguste tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või ebaproportsionaalsed tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel;

f) täiendavate ehitustööde või lisateenuste puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid lepingu täitmiseks vajalikuks, tingimusel et leping sõlmitakse töövõtja või teenuseosutajaga, kes kõnealust algset lepingut täidab:

- kui sellist täiendavat ehitustööd või lisateenust ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks tellijatele kaasa suuri ebamugavusi,

- kui sellised täiendavad ehitustööd või lisateenused on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle edaspidistes järkudes vältimatult vajalikud;

g) uusi ehitustöid käsitlevate ehitustöölepingute puhul, mis seisnevad samalaadsete ehitustööde kordamises, mille kohta tellijad on töövõtjaga varem lepingu sõlminud, tingimusel et need ehitustööd vastavad hankekuulutuse järel sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile. Niipea kui esialgse projekti kohta on pakkumisteade avaldatud, tuleb teatada menetluse kasutamise võimalusest, ning tellijad peavad artikli 14 sätete kohaldamisel arvesse võtma järgnevate ehitustööde eeldatavat kogumaksumust;

h) tooraineturul noteeritud ja sealt ostetud toodetest koosnevate tarnete puhul;

i) kui lepingud sõlmitakse raamlepingu alusel, tingimusel et artikli 5 lõikes 2 nimetatud tingimus on täidetud;

j) soodusostude puhul, kui tooteid on võimalik hankida, kasutades väga lühikese aja jooksul pakutud erakordselt soodsat võimalust osta tooteid tavalisest turuhinnast märgatavalt madalama hinnaga;

k) ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või muu samalaadse menetluse alusel vastavalt siseriiklikele õigusnormidele;

l) kui kõnealune teenusleping on osa täiendavast ideekonkursist, mis on korraldatud käesoleva direktiivi kohaselt ja mis tuleb sõlmida vastavalt asjakohastele eeskirjadele kõnealuse võistluse võitjaga või ühega võitjatest. Viimasel juhul peetakse läbirääkimisi võistluse kõigi võitjatega.

Artikkel 21

1. Tarne- ehitustöö- või teenuslepingute puhul võib hankekuulutuse esitada:

a) vastavalt XII lisa A, B või C osale koostatud teatena; või

b) vastavalt XIV lisale koostatud perioodilise eelteatena; või

c) vastavalt XIII lisale koostatud teatena kvalifitseerimissüsteemi kehtestamise kohta;

2. Kui hankekuulutus on esitatud perioodilise eelteatena:

a) peab teade otseselt nimetama neid tarneid, ehitustöid või teenuseid, mis on sõlmitava lepingu objektiks;

b) teates tuleb märkida, et leping sõlmitakse piiratud või läbirääkimistega menetluse teel, ilma et edaspidi avaldataks hankekuulutust, ja palutakse huvitatud ettevõtjatel oma huvist kirjalikult teatada;

c) enne pakkujate või läbirääkimistes osalejate valimist kutsuvad tellijad kõiki kandidaate kinnitama oma huvi pärast kõnealust lepingut käsitleva üksikasjaliku teabe saamist.

3. Kui hankekuulutus on esitatud teatava kvalifitseerimissüsteemi olemaolu kohta, valitakse piiratud pakkumismenetluse pakkujad või läbirääkimistega menetlustes osalejad kvalifitseerunud kandidaatide hulgast kõnealuse süsteemi kohaselt.

4. Ideekonkursi puhul tuleb hankekuulutus esitada vastavalt XVII lisale koostatud kutsena.

5. Käesolevas artiklis nimetatud teated ja kutsed avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 22

1. Tellijad avaldavad vähemalt korra aastas perioodilise eelteatega:

a) tarnelepingute puhul niisuguste lepingute koguarvu iga tooteliigi kohta, mille eeldatav maksumus on artiklit 14 arvesse võttes 750000 eküüd või rohkem, ja mida nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul;

b) ehitustöölepingute puhul niisuguste ehitustöölepingute põhiomadused, mida tellijad kavatsevad sõlmida ja mille eeldatav maksumus ei ole väiksem artikli 14 lõikes 1 sätestatud piirmäärast;

c) teenuslepingute puhul teenuslepingute eeldatav kogumaksumus iga XVI lisa A osas loetletud teenuseliigi kohta, mida nad kavatsevad sõlmida järgneva 12 kuu jooksul, kui eeldatav kogumaksumus on artiklit 14 arvesse võttes 750000 eküüd või rohkem.

2. Teade koostatakse vastavalt XIV lisale ja avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Kui teadet kasutatakse hankekuulutusena vastavalt artikli 21 lõike 1 punktile b, peab see olema avaldatud mitte rohkem kui 12 kuud enne kuupäeva, mil saadetakse artikli 21 lõike 2 punktis c nimetatud kutse. Tellija peab kinni pidama artikli 26 lõikega 2 ettenähtud tähtaegadest.

4. Tellijad võivad avaldada eelkõige suuremaid projekte käsitlevaid perioodilisi eelteateid nii, et eelnevates perioodilistes eelteadetes sisaldunud teavet ei korrata, kui on selgesti märgitud, et tegemist on täiendava teatega.

Artikkel 23

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse ideekonkursside suhtes, mis korraldatakse osana menetlusest, mille tulemusel sõlmitakse teenusleping, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui artikli 14 lõikes 1 nimetatud summa.

2. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõikide ideekonkursside suhtes, mille puhul auhindade ja osalejatele makstavate summade koguväärtus on vähemalt 400000 eküüd nende ideekonkursside puhul, mille on korraldanud tellijad, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punktides a, b ja c määratletud tegevusvaldkonnas, ja 600000 eküüd ideekonkursside puhul, mille on korraldanud tellijad, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud tegevusvaldkonnas.

3. Ideekonkursi korraldamise eeskirjad kehtestatakse kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ja edastatakse konkursil osalemisest huvitatud isikutele.

4. Ideekonkursil osalemist ei piirata:

- liikmesriigi territooriumi või territooriumi osaga,

- põhjendusega, et vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus konkurss korraldatakse, peavad osalejad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

5. Kui ideekonkursist saab osa võtta piiratud arv osalejaid, kehtestavad tellijad selged ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid. Igal juhul peab osalema kutsutud kandidaatide arv olema piisav reaalse konkurentsi tagamiseks.

6. Žürii koosneb üksnes füüsilistest isikutest, kes on konkursil osalejatest sõltumatud. Kui konkursil osalejatelt nõutakse teatavat kutsekvalifikatsiooni, peab vähemalt kolmandikul žürii liikmetest olema sama või samaväärne kvalifikatsioon.

Žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Žürii koostab oma otsused ja arvamused anonüümselt esitatud projektide põhjal ning tugineb seejuures üksnes XVII lisas sätestatud kutses esitatud kriteeriumidele.

Artikkel 24

1. Tellijad, kes on sõlminud lepingu või korraldanud ideekonkursi, teatavad lepingu sõlmimise menetluse tulemustest komisjonile XV või XVIII lisa kohaselt koostatud teate või kutsega kahe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest ja vastavalt tingimustele, mille komisjon kehtestab artiklis 40 sätestatud korras.

2. XV lisa I jaos või XVIII lisas sätestatud teave avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Seejuures võtab komisjon arvesse kõiki tundlikke ärilisi aspekte, millele tellijad on XV lisa punktides 6 ja 9 sätestatud teabe edastamisel tähelepanu juhtinud.

3. Tellijad, kes sõlmivad XVI A lisa liiki nr 8 kuuluvaid teenuslepinguid, mille suhtes kohaldatakse artikli 20 lõike 2 punkti b, peavad XV lisa punkti 3 osas märkima ainult selle XVI lisas esitatud liigituse üldnimetuse. Tellijad, kes sõlmivad XVI A lisa liiki nr 8 kuuluvaid teenuslepinguid, mille suhtes ei kohaldata artikli 20 lõike 2 punkti b, võivad ärisaladuse hoidmise eesmärgil piirata XV lisa punktiga 3 ettenähtud teabe esitamist. Seejuures peavad nad tagama, et nimetatud punkti kohaselt avaldatud andmed oleksid sama üksikasjalikud kui vastavalt artikli 20 lõikele 1 avaldatud hankekuulutuses, või kui kasutatakse kvalifitseerimissüsteemi, nii üksikasjalikud kui ette nähtud artikli 30 lõikega 7. XVI B lisas loetletud andmete puhul märgivad tellijad teates, kas nad on selle avaldamisega nõus.

4. XV lisa II jaos sätestatud teavet tohib avaldada üksnes kokkuvõtlikul kujul statistika eesmärgil.

Artikkel 25

1. Tellijad peavad suutma artiklites 20—24 nimetatud teadete ja kutsete lähetuskuupäeva tõendada.

2. Teated ja kutsed avaldatakse algkeeles tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas. Igas teates või kutses sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte teistes ühenduse ametlikes keeltes, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst.

3. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus avaldab teated ja kutsed hiljemalt 12 päeva pärast nende lähetamist. Erandjuhtudel püütakse artikli 21 lõike 1 punktis a nimetatud teade avaldada viie päeva jooksul, kui tellija seda taotleb ja tingimusel, et kõnealune teade on talitusele saadetud elektronposti, teleksi või faksi teel. Igas Euroopa Ühenduste Teataja numbris, mis sisaldab üht või mitut teadet või kutset, esitatakse ka näidis või näidised, millel avaldatud kutsed või teated põhinevad.

4. Teadete ja kutsete Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kulud kannavad ühendused.

5. Lepinguid või ideekonkursse, mille kohta vastavalt artikli 21 lõikele 1 või 4 avaldatakse kutse Euroopa Ühenduste Teatajas, ei avaldata ühelgi viisil enne, kui kutse nende kohta on saadetud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele. Avaldamisel ei anta muud teavet kui see, mis on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 26

1. Avatud menetluse puhul määrab tellija pakkumiste laekumise tähtajaks mitte vähem kui 52 päeva pärast teate lähetuskuupäeva. Seda tähtaega võib lühendada 36 päevani, kui tellija on avaldanud teate vastavalt artikli 22 lõikele 1.

2. Piiratud menetluse ja läbirääkimistega menetluse puhul, mille kohta on avaldatud eelnev hankekuulutus, kohaldatakse järgmist korda:

a) vastuseks artikli 21 lõike 1 punkti a kohaselt avaldatud teatele või artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt avaldatud tellija kutsele laekuvate osalemistaotluste vastuvõtmise tähtaeg on üldiselt vähemalt viis nädalat teate või kutse lähetuskuupäevast ning igal juhul mitte lühem kui artikli 25 lõikega 3 ettenähtud tähtaeg, millele lisatakse 10 päeva;

b) pakkumiste laekumise tähtaja võib määrata tellija ja valitud kandidaatide vastastikusel kokkuleppel, tingimusel et kõikidel pakkujatel on pakkumiste ettevalmistamiseks võrdselt aega antud;

c) kui pakkumiste laekumise tähtaja suhtes kokkuleppele ei jõuta, määrab tellija tähtaja, mis üldiselt on kolm nädalat ning igal juhul vähemalt 10 päeva pakkumiskutse esitamise kuupäevast; määratud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saaks arvesse võtta eelkõige artikli 28 lõikes 3 nimetatud tegureid.

Artikkel 27

Tellija võib lepingudokumentides pakkujalt nõuda, et näidataks, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega.

Kõnealune teave ei piira peamise töövõtja vastutust.

Artikkel 28

1. Tingimusel et lepingudokumente ja täiendavaid dokumente on taotletud aegsasti, peavad tellijad need tarnijatele, töövõtjatele või teenuseosutajatele edastama üldjuhul kuue päeva jooksul alates asjakohase taotluse saamisest.

2. Tingimusel et lepingudokumentidega seotud täiendavat teavet on taotletud aegsasti, peavad tellijad selle esitama hiljemalt kuus päeva enne pakkumiste laekumise lõpptähtpäeva.

3. Kui pakkumised nõuavad mahuka dokumentatsiooni, nagu näiteks pikkade tehniliste kirjelduste läbivaatamist, kohapeale sõitmist või lepingudokumente täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, arvestatakse seda kõnealuste tähtaegade määramisel.

4. Tellijad esitavad valitud kandidaatidele pakkumiskutsed üheaegselt ja kirjalikult. Pakkumiskutsele lisatakse lepingudokumendid ja täiendavad dokumendid. Pakkumiskutse sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a) aadress, kust on võimalik täiendavaid dokumente taotleda, ja selliste taotluste esitamise tähtaeg ning kõnealuste dokumentide eest makstav summa ja maksetingimused;

b) pakkumiste esitamise tähtaeg, aadress, kuhu need tuleb saata, ning keel või keeled, milles need tuleb koostada;

c) viide avaldatud teatele;

d) märge mis tahes lisatava dokumendi kohta;

e) lepingu sõlmimise kriteeriumid, kui need ei ole teates esitatud;

f) mis tahes muu lepingu sõlmimise menetluses osalemise eritingimus.

5. Taotlused lepingu sõlmimise menetluses ja pakkumismenetluses osalemiseks tuleb edastada võimalikult kiirete sidevahendite kaudu. Kui osalustaotlused edastatakse telegrammi, teleksi, faksi, telefoni või muul elektroonilisel teel, tuleb need kinnitada kirja teel, mis lähetatakse enne artikli 26 lõikes 1 sätestatud tähtaja lõppu või enne selle tähtaja lõppu, mille tellijad on määranud vastavalt artikli 26 lõikele 2.

Artikkel 29

1. Tellija võib lepingudokumentides nimetada või liikmesriik võib tellijat kohustada nimetama asutust või asutusi, kellelt pakkuja võib saada teavet selles liikmesriigis, piirkonnas või paikkonnas, kus ehitustöö teostatakse või teenust osutatakse, kehtivate töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seonduvate kohustuste kohta, mida lepingu kehtivuse ajal teostatavate ehitustööde või osutatavate teenuste suhtes kohaldatakse.

2. Tellija, kes annab lõikes 1 nimetatud teavet, palub pakkujatel või lepingu sõlmimise menetluses osalejatel näidata, et nad on pakkumist koostades võtnud arvesse ehitustöö teostamise või teenuse osutamise kohas kehtivaid töökaitsealaseid sätteid ja töötingimusi. Käesolev säte ei piira ebaharilikult madalate hindadega pakkumiste kontrollimist käsitleva artikli 34 lõike 5 kohaldamist.

V JAOTIS

Kvalifitseerumine, valik ja lepingu sõlmimine

Artikkel 30

1. Soovi korral võivad tellijad kehtestada tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate kvalifitseerimissüsteemi ja seda rakendada.

2. Seda süsteemi, mis võib koosneda mitmest kvalifitseerimisjärgust, rakendatakse objektiivsete kriteeriumide alusel ja tellija kehtestatavate eeskirjade kohaselt. Tellija viitab asjakohastele Euroopa standarditele. Kriteeriume ja eeskirju võib vastavalt vajadusele ajakohastada.

3. Kvalifitseerimiskriteeriumid ja -eeskirjad tehakse huvitatud tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate taotlusel neile teatavaks. Huvitatud tarnijatele, töövõtjatele või teenuseosutajatele teatatakse kõnealuste kriteeriumide ja eeskirjade ajakohastamisest. Kui tellija leiab, et teatava kolmanda isiku või asutuse kvalifitseerimissüsteem vastab tema nõuetele, teatab ta huvitatud tarnijatele, töövõtjatele ja teenuseosutajatele niisuguste kolmandate isikute või asutuste nimed.

4. Tellijad teatavad taotlejatele mõistliku aja jooksul nende kvalifitseerimist käsitleva otsuse. Kui otsuse tegemine võtab rohkem aega, kui kuus kuud taotluse esitamisest, teatab tellija taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest pikema otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja.

5. Kvalifitseerimisotsuste tegemisel või vastavate kriteeriumide ja eeskirjade ajakohastamisel ei või tellijad:

- kehtestada mõnede tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate suhtes haldus-, tehnilisi või rahalist laadi tingimusi, mis teiste suhtes ei kehti,

- nõuda katseid või tõendeid, mis dubleerivad juba olemasolevat objektiivset tõendusmaterjali.

6. Kui taotlejaid keeldutakse kvalifitseerimast, teavitatakse neid sellest otsusest ja esitatakse keeldumise põhjendused. Põhjenduste aluseks peavad olema lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimiskriteeriumid.

7. Kvalifitseerunud tarnijate, töövõtjate ja teenuseosutajate kohta peetakse kirjalikku registrit ja selle võib jaotada liikidesse vastavalt lepingu laadile, mille suhtes kvalifikatsioon kehtib.

8. Tellijad võivad tarnija, töövõtja või teenuseosutaja diskvalifitseerida üksnes lõikes 2 märgitud kriteeriumide alusel. Diskvalifitseerimise kavatsusest tuleb koos selle põhjendustega tarnijale, töövõtjale või teenuseosutajale kirjalikult ette teatada.

9. Kvalifitseerimissüsteemi kohta tuleb koostada teade vastavalt XIII lisale ja avaldada see Euroopa Ühenduste Teatajas, kus märgitakse kõnealuse kvalifitseerimissüsteemi eesmärk ja kohaldatavate eeskirjade kättesaadavus. Kui selle süsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, avaldatakse vastav teade igal aastal. Kui süsteemi kehtivusaeg on lühem, piisab ühest teatest.

Artikkel 31

1. Tellijad, kes valivad piiratud menetluse käigus pakkumisi esitavaid kandidaate või läbirääkimistega menetluses osalejate kandidaate, järgivad seejuures oma kehtestatud objektiivseid kriteeriume ja eeskirju, mille nad peavad huvitatud tarnijatele, töövõtjatele või teenuseosutajatele kättesaadavaks tegema.

2. Kasutatavad kriteeriumid võivad sisaldada ka direktiivi 71/305/EMÜ artiklis 23 ja direktiivi 77/62/EMÜ artiklis 20 määratletud väljaarvamiskriteeriume.

3. Kriteeriumide aluseks peab olema tellija objektiivne vajadus vähendada kandidaatide arvu tasemeni, mis oleks õigustatud lepingu sõlmimise menetluse konkreetsete näitajate ja selle täitmiseks vajalike vahendite tasakaalustamise seisukohast. Valitud kandidaatide arvu puhul tuleb siiski arvesse võtta piisava konkurentsi tagamise vajadust.

Artikkel 32

Kui tellijad nõuavad, et esitataks sõltumatute asutuste koostatud tõendid teenuseosutaja vastavuse kohta teatavatele kvaliteedinõuetele, peavad nad viitama asjakohastele, Euroopa standardite seerial EN 29000 põhinevatele ja Euroopa standardite seeriale EN 45000 vastavate asutuste poolt kinnitatud kvaliteedi tagamise süsteemidele.

Tellijad tunnustavad teiste liikmesriikide asutuste samaväärseid tõendeid. Samuti aktsepteerivad tellijad muud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta, mille esitavad teenuseosutajad, kellele sellised tõendid pole kättesaadavad või kes ei saa neid ettenähtud tähtaja jooksul esitada.

Artikkel 33

1. Pakkumis- või läbirääkimistega menetluses võivad osaleda tarnijate, töövõtjate või teenuseosutajate rühmad. Pakkumiste esitamiseks või läbirääkimiste pidamiseks ei nõuta sellistelt rühmadelt teatavat õiguslikku vormi, kuid valitud rühmale võib vastava nõudmise esitada, kui temaga on sõlmitud leping, mille puhul teatav õiguslik vorm on lepingu nõuetekohase täitmise seisukohast vajalik.

2. Kandidaate või pakkujaid, kellel on selle liikmesriigi õiguse alusel, kus nad asuvad, õigus kõnealust teenust osutada, ei tohi tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, oleksid nad pidanud olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

3. Juriidilistelt isikutelt võib nõuda, et nad näitaksid pakkumises või osalustaotluses teenuse osutamise eest vastutavate isikute nimed ja kutsekvalifikatsiooni.

Artikkel 34

1. Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, tugineb tellija lepingu sõlmimisel järgmistele kriteeriumidele:

a) majanduslikult soodsaim pakkumine, kusjuures sõltuvalt kõnealuse lepingu liigist arvestatakse mitmeid kriteeriume, näiteks: tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, jooksvad kulud, tasuvus, kvaliteet, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, müügijärgne hooldus ja tehniline abi, varuosadega seoses võetud kohustused, tarnekindlus ja hind; või

b) üksnes madalaim hind.

2. Lõike 1 punktis a märgitud juhul nimetavad tellijad lepingudokumentides või teates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

3. Kui lepingu sõlmimise kriteeriumiks on majanduslikult kõige soodsam pakkumine, võivad tellijad võtta arvesse pakkuja esitatud pakkumiste variante, kui need vastavad tellija miinimumnõuetele. Tellijad nimetavad lepingudokumentides miinimumnõuded, millele pakkumiste variandid peavad vastama, ning pakkumiste variantide esitamise tingimused. Kui pakkumiste variante ei ole lubatud esitada, osutavad tellijad sellele lepingudokumentides.

4. Tellijad ei tohi pakkumise variante tagasi lükata üksnes seetõttu, et need on koostatud tehniliste kirjelduste alusel, mis on määratletud Euroopa tehnilistele kirjeldustele viidates või sellistele siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele viidates, mis on tunnistatud direktiivi 89/106/EMÜ põhinõuetele vastavaks.

5. Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad osutatava teenusega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid esitatud selgitusi arvesse võttes. Ta võib määrata vastamiseks mõistliku tähtaja.

Tellija võib arvesse võtta objektiivselt põhjendatud selgitusi seoses ehitustöö või tootmismeetodi säästlikkusega, valitud tehniliste lahendustega, erandlikult soodsate tingimustega, mis pakkujal lepingu täitmiseks on, või pakkuja pakutava toote või ehitustöö originaalsusega.

Tellijad võivad riigiabist tulenevalt ebaharilikult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata üksnes juhul, kui nad on pakkujaga vestelnud ja pakkuja ei ole suutnud tõestada, et kõnealusest abist on komisjonile teatatud vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 93 lõikele 3, või et komisjon on selle heaks kiitnud. Tellijad, kes selliste tingimuste kohaselt pakkumise tagasi lükkavad, teatavad sellest komisjonile.

Artikkel 35

1. Artikli 27 lõiget 1 ei kohaldata, kui liikmesriik seab lepingute sõlmimise tingimuseks muud kriteeriumid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtivates eeskirjades, ja mille eesmärk on anda eelis teatavatele pakkujatele, tingimusel et eeskirjad, millele toetutakse, on kooskõlas asutamislepinguga.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei takista käesolev direktiiv kuni 31. detsembrini 1992 siseriiklike õigusnormide kohaldamist tarne- või ehitustöölepingute sõlmimise suhtes, mille eesmärk on piirkondlike erinevuste vähendamine ja töökohtade loomine ebasoodsates või taandareneva tööstusega piirkondades, tingimusel et kõnealused sätted on kooskõlas EMÜ asutamislepinguga ja ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 36

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse pakkumiste suhtes, mis koosnevad toodetest, mis on pärit kolmandatest riikidest, kellega ühendus ei ole mitmepoolselt ega kahepoolselt sõlminud kokkulepet, mis tagaks ühenduse ettevõtjatele võrdse ja tõhusa juurdepääsu nende kolmandate riikide turgudele. See ei piira ühenduse ja ühenduse liikmesriikide kohustusi kolmandate riikide suhtes.

2. Tarnelepingu sõlmimiseks tehtud pakkumise võib tagasi lükata, kui kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal, mille päritolu on kindlaks määratud vastavalt nõukogu 27. juuni 1968. aasta määrusele (EMÜ) nr 802/68 (kaupade päritolureeglite ühismääratluse kohta), [16] ületab 50 % pakkumises sisalduvate toodete kogumaksumusest.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitletakse telekommunikatsioonivõrgu seadmetes kasutatavat tarkvara tootena.

3. Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, siis kahe või enama pakkumise korral, mis on artiklis 34 sätestatud kriteeriumide seisukohast samaväärsed, eelistatakse pakkumisi, mida ei või vastavalt lõikele 2 tagasi lükata. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse selliste pakkumiste hindu võrdsetena, kui hinnaerinevus ei ole suurem kui 3 %.

4. Pakkumist ei eelistata teisele, nagu on sätestatud lõikes 3, kui selle vastuvõtmine sunniks tellijat hankima olemasolevast materjalist erinevate tehniliste omadustega materjali, mis tooks kaasa ühildamatuse või tehnilised raskused käitamisel ja hooldamisel või ebaproportsionaalselt suured kulutused.

5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei võeta lõikes 2 nimetatud kolmandatest riikidest pärit toodete osakaalu kindlaksmääramisel arvesse neid kolmandaid riike, kelle suhtes lõikele 1 vastava nõukogu otsusega kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid.

6. Komisjon esitab nõukogule aastaaruande (esimest korda 1991. aasta teisel poolel), mis kajastab mitmepoolsetel või kahepoolsetel läbirääkimistel saavutatud edusamme seoses ühenduse ettevõtjate juurdepääsuga kolmandate riikide turgudele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades, kõnealuste läbirääkimiste tulemusi ja kõikide sõlmitud kokkulepete praktilist rakendamist.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega käesoleva artikli sätteid muuta nimetatud edusamme silmas pidades.

Artikkel 37

1. Liikmesriik teatab komisjonile igast üldisest õigusalasest või praktilisest raskusest, mida ühenduse ettevõtjad kohtavad teenuslepingute sõlmimisel kolmandates riikides.

2. Komisjon teatab nõukogule enne 31. detsembrit 1994 ja seejärel kindlate ajavahemike järel kolmandates riikides sõlmitavatest teenuslepingutest ja nende riikidega selleteemalistel läbirääkimistel saavutatud edusammudest, eelkõige GATTi lepingut silmas pidades.

3. Kui komisjon kas lõikes 2 nimetatud aruannete või muu teabe põhjal teeb kindlaks, et teenuslepingu sõlmimisel kolmas riik:

a) ei võimalda ühenduse ettevõtjatele sama tõhusat juurdepääsu teenuslepingute sõlmimisele, kui see on võimaldatud ühenduse poolt nimetatud riigi ettevõtjatele;

b) ei võimalda ühenduse ettevõtjatele selle riigi ettevõtjatega võrdset kohtlemist või samu konkurentsivõimalusi; või

c) võimaldab muude kolmandate riikide ettevõtjatele ühenduse ettevõtjatega võrreldes parema kohtlemise,

peab komisjon pöörduma kõnealuse kolmanda riigi poole ja püüdma olukorda parandada.

4. Lõikes 3 nimetatud tingimuste kohaselt võib komisjon igal ajal teha ettepaneku, et nõukogu oma otsusega peataks teenuslepingute sõlmimise või piiraks seda:

a) ettevõtjate suhtes, kelle suhtes kehtib kõnealuse kolmanda riigi õigus;

b) ettevõtjate suhtes, kes on seotud punktis a määratletud ettevõtjatega ja kelle registrijärgne asukoht on ühenduses, kuid kellel ei ole otsest ega toimivat seost liikmesriigi majandusega;

c) ettevõtjate suhtes, kelle esitatud pakkumised hõlmavad kõnealusest kolmandast riigist pärit teenuseid,

selles otsuses määratud ajavahemiku jooksul. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega niipea kui võimalik.

Komisjon võib teha ettepaneku kõnealuste meetmete kohta omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

5. Käesolev artikkel ei piira ühenduse kohustusi kolmandate riikide suhtes.

VI JAGU

Lõppsätted

Artikkel 38

1. Artiklis 14 määratletud piirmäärad riikide vääringutes vaadatakse üldjuhul läbi iga kahe aasta järel tarne- ja teenuslepingute puhul alates direktiivis 77/62/EMÜ sätestatud kuupäevast ning ehitustöölepingute puhul alates direktiivis 71/305/EMÜ sätestatud kuupäevast. Piirmäära arvestamisel võetakse aluseks eküüdes väljendatud riikide vääringute keskmine päevakurss 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval. Need väärtused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas novembri alguses.

2. Lõikes 1 sätestatud arvutusmeetod vaadatakse läbi direktiivi 77/62/EMÜ sätete kohaselt.

Artikkel 39

1. Nende tellijate hangete puhul, kes tegutsevad artikli 2 lõike 2 punktis d nimetatud tegevusvaldkonnas, abistab komisjoni telekommunikatsioonihangete nõuandekomitee. Komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Komisjon konsulteerib komiteega järgmiste küsimuste puhul:

a) X lisa muutmine;

b) piirmäärade läbivaatamine riikide vääringutes;

c) rahvusvaheliste kokkulepete alusel sõlmitud lepinguid reguleerivad eeskirjad;

d) käesoleva direktiivi kohaldamise läbivaatamine;

e) artikli 40 lõikes 2 kirjeldatud menetlused, mis käsitlevad teateid, kutseid ja statistilisi aruandeid.

Artikkel 40

1. I–X lisa vaadatakse läbi lõigetes 4—8 sätestatud korras, et tagada nende vastavus artikli 2 kriteeriumidele.

2. Artiklites 21, 22 ja 24 nimetatud teadete, kutsete ning artiklis 42 nimetatud statistiliste aruannete koostamise, edastamise, saamise, tõlkimise, kogumise ja levitamise tingimused kehtestatakse lihtsustamise eesmärgil lõigetes 4—8 sätestatud korras.

3. XVI A ja XVI B lisas osundatud klassifikaatori ja teadetes esitatud viiteid teatavatele klassifikaatori rubriikidele võib muuta lõigetes 4—8 sätestatud korras.

4. Korrigeeritud lisad ja lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas

5. Komisjoni abistab riigihankelepingute nõuandekomitee ja X lisa läbivaatamisel artikliga 39 ette nähtud telekommunikatsioonihangete nõuandekomitee.

6. Komisjoni esindaja esitab komiteele otsuste eelnõud. Tähtaja jooksul, mille eesistuja määrab lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

7. Arvamus protokollitakse. Igal liikmesriigil on õigus taotleda oma seisukoha protokollimist.

8. Komisjon võtab komitee arvamust arvesse niipalju kui võimalik. Ta teatab komiteele, kuidas arvamust on arvesse võetud.

Artikkel 41

1. Tellijad säilitavad iga lepingu kohta piisavat teavet, et võimaldada neil hiljem põhjendada otsuseid, mis on vastu võetud seoses:

a) töövõtjate, tarnijate või teenuseosutajate kvalifitseerimise ja valikuga ning lepingute sõlmimisega;

b) eranditega Euroopa tehniliste kirjelduste kohaldamisel vastavalt artikli 18 lõikele 6;

c) menetlustega, mille puhul vastavalt artikli 21 lõikele 2 eelnevat hankekuulutust ei avaldata;

d) II, III ja IV jaotise kohaldamata jätmisega I jaotises sätestatud erandite alusel.

2. Nimetatud teavet säilitatakse vähemalt neli aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, nii et tellijal on selle ajavahemiku jooksul võimalik esitada komisjonile vajalikku teavet, kui viimane seda nõuab.

Artikkel 42

1. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas meetmetega, mis tuleb võtta artikli 40 lõigetes 4—8 sätestatud korras, saab komisjon igal aastal statistilise aruande, mis käsitleb liikmesriikide ja I–X lisas nimetatud tegevusliikide lõikes nende lepingute kogumaksumust, mis on sõlmitud väiksema summa ulatuses kui artiklis 14 nimetatud piirmäär, mille suhtes kohaldataks käesolevat direktiivi juhul, kui lepingute maksumus ei jääks piirmäärast allapoole.

2. Meetmed määratakse artiklis 40 sätestatud korras, et tagada:

a) haldusliku lihtsustamise huvides väiksema maksumusega lepingute väljajätmine käesoleva direktiivi kohaldamisealast, tingimusel et sellega ei ohustata statistika kasutuskõlblikkust;

b) teabe konfidentsiaalsuse säilitamise nõude järgimine.

Artikkel 43

Direktiivi 77/62/EMÜ artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) nõukogu 17. septembri 1990. aasta direktiivi 90/531/EMÜ (veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetluste kohta) [17] artiklites 2, 7, 8 ja 9 osutatud valdkondades sõlmitud lepingute ja sama direktiivi artikli 6 lõikes 2 nimetatud tingimuste täitmise suhtes;

b) toodete suhtes, mis on salajased või mille tarnimisel tuleb rakendada erilisi julgeolekumeetmeid vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivatele õigusnormidele või juhul, kui see on vajalik riigi põhiliste julgeolekuhuvide kaitseks. [18]

Artikkel 44

Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi kohaldamist, uurib komisjon tihedas koostöös riigihankelepingute nõuandekomiteega käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle reguleerimisala ning esitab vajaduse korral ettepanekud selle kohandamiseks vastavalt hanketuru avamisega ja konkurentsi tasemega seotud arengutele. Artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud tegevusvaldkonnas tegutsevate tellijate puhul teeb komisjon tihedat koostööd telekommunikatsioonihangete nõuandekomiteega.

Artikkel 45

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi sätete täitmiseks vajalikud meetmed ja kohaldavad neid alates 1. juulist 1994. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Hispaania Kuningriik võib siiski ette näha, et lõikes 1 nimetatud meetmeid kohaldatakse alles alates 1. jaanuarist 1997, ning Kreeka Vabariik ja Portugali Vabariik võivad ette näha, et lõikes 1 nimetatud meetmeid kohaldatakse alles alates 1. jaanuarist 1998.

3. Direktiiv 90/531/EMÜ kaotab kehtivuse sel kuupäeval, mil liikmesriigid hakkavad kohaldama käesolevat direktiivi, kuid see ei muuda liikmesriikide kohustusi seoses nimetatud direktiivi artiklis 37 sätestatud tähtaegadega.

4. Viiteid direktiivile 90/531/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 46

Kui liikmesriigid artiklis 45 nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 47

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 48

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 14. juuni 1993

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Trøjborg

[1] EÜT C 337, 31.12.1991, lk 1.

[2] EÜT C 176, 13.7.1992, lk 136 jaEÜT C 150, 31.5.1993

[3] EÜT C 106, 27.4.1992, lk 6.

[4] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 5. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 89/440/EMÜ (EÜT L 210, 21.7.1989, lk 1).

[5] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/295/EMÜ (EÜT L 127, 20.5.1988, lk 1).

[6] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1.

[7] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 9.

[8] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 12.

[9] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 19.

[10] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ (EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60).

[11] EÜT L 40, 11.2.1989, lk 12.

[12] EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1.

[13] EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15. Otsust on viimati muudetud otsusega nr 77/63/EMÜ (EÜT L 13, 15.1.1977, lk 15).

[14] EÜT L 217, 5.8.1986, lk 21.

[15] EÜT L 36, 7.2.1987, lk 31.

[16] EÜT L 148, 28.6.1968, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3860/87 (EÜT L 363, 23.12.1987, lk 30).

[17] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1.

[18] EÜT L 297, 29.10.1990, lk 1."

--------------------------------------------------

LISA DE LOEND

I LISA : | Joogivee tootmine, transport ja jaotus … | 216 |

II LISA : | Elektrienergia tootmine, transport ja jaotus … | 219 |

III LISA : | Gaasi või soojusenergia transport või jaotus … | 221 |

IV LISA : | Nafta või gaasi leiukohtade uuringud ja kaevandamine … | 223 |

V LISA : | Kivisöe või muude tahkekütuste leiukohtade uuringud ja kaevandamine … | 225 |

VI LISA : | Raudteeteeninduse valdkonna tellijad … | 227 |

VII LISA : | Linnarongi-, trammi- trollibussi- või bussiteeninduse valdkonna tellijad … | 229 |

VIII LISA : | Lennujaamateenuste valdkonna tellijad … | 232 |

IX LISA : | Meresadama-, siseveesadama- või muude terminalteenuste valdkonna tellijad … | 234 |

X LISA : | telekommunikatsioonivõrkude käitamine või telekommunikatsiooniteenuste osutamine … | 236 |

XI LISA : | Euroopa ühenduste majandustegevuse üldises tööstuslikus liigituses loetletud kutsealad … | 238 |

XII LISA : | A.Avatud menetlus … | 239 |

B.Piiratud menetlus … | 241 |

C.Läbirääkimistega menetlus … | 242 |

XIII LISA : | Kvalifitseerimissüsteemi kehtestamise teade … | 243 |

XIV LISA : | Perioodiline eelteade | |

A.Tarnelepingute puhul … | 244 |

B.Ehitustöölepingute puhul … | 244 |

C.Teenuslepingute puhul … | 244 |

XV LISA : | Teade hankelepingute sõlmimise kohta … | 245 |

I.Teave avaldamiseks Euroopa Ühenduste Teatajas … | 245 |

II.Teave, mis ei ole mõeldud avaldamiseks … | 245 |

XVI A LISA : | Teenused artikli 15 tähenduses … | 246 |

XVI B LISA : | Teenused artikli 16 tähenduses… | 247 |

XVII LISA : | Ideekonkursi teade … | 248 |

XVIII LISA : | Ideekonkursi tulemused … | 249 |

--------------------------------------------------