Nõukogu määrus (EMÜ) nr 684/92,

16. märts 1992,

bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

vastavalt asutamislepingu artikli 75 lõike 1 punktile a hõlmab ühise transpordipoliitika loomine muuhulgas ka bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes kohaldatavate ühiseeskirjade kehtestamist;

sellised eeskirjad kehtestati nõukogu määrustega nr 117/66/EMÜ, [4] (EMÜ) nr 516/72 [5] ja (EMÜ) nr 517/72 [6] ning käesolev määrus ei vaidlusta nimetatud määrustega saavutatud liberaliseerimist;

teenuste osutamise vabadus on ühise transpordipoliitika üldpõhimõte ja eeldab seda, et kõigi liikmesriikide vedajatele oleks tagatud juurdepääs rahvusvahelistele transporditurgudele, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal;

rahuldamaks turunõudeid, tuleks majutusega edasi-tagasi vedude, regulaarsete erivedude ja teatavate juhuvedude jaoks ette näha teatavaid tingimusi arvessevõttev paindlik kord;

kuigi tuleks säilitada teatav lubade kord regulaarvedude ja ilma majutuseta edasi-tagasi vedude jaoks, tuleks teatavaid eeskirju muuta eelkõige lubade andmise korra osas;

tagada tuleb asutamislepingu konkurentsieeskirjade järgimine;

haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik, ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine;

liikmesriigid peaksid vastu võtma käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed;

käesoleva määruse rakendamist tuleks jälgida komisjoni esitatava aruande kaudu ja kõigi tulevikus võetavate meetmete puhul tuleks kõnealust aruannet silmas pidada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse territooriumil bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes, mida teevad liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt tegutsevad vedajad rendi või tasu eest või omal kulul, kasutades kõnealuses liikmesriigis registreeritud sõidukeid, mis sobivad oma ehituse ja seadmete poolest rohkem kui üheksa inimese (juht sealhulgas) vedamiseks ja on selleks mõeldud, samuti nende sõidukite tühisõitude suhtes, mis on seotud selliste vedudega.

Sõiduki vahetus või veo katkestamine selleks, et kasutada ülejäänud reisiks muud transpordivahendit, ei mõjuta käesoleva määruse kohaldamist.

2. Kui reisijatevedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust pärast vajaliku lepingu sõlmimist ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel reisi selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse.

3. Kuni lepingute sõlmimiseni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vahel ei piira käesolev määrus lõikes 2 osutatud veo kohta kehtivaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes. Liikmesriigid püüavad neid lepinguid siiski kohandada, et tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine ühenduse vedajate vahel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid.

1. Regulaarvedu

1.1. Regulaarvedu on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja lastakse välja varem kindlaksmääratud peatustes. Regulaarvedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

1.2. Mis tahes vedaja korraldatav teatavate reisijaterühmade regulaarvedu, millest muud reisijad on välja arvatud, loetakse regulaarveoks, kui see toimub vastavalt punktile 1.1. Niisugust teenust nimetatakse "regulaarseks eriveoks".

Regulaarsete erivedude alla kuuluvad:

a) töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b) õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi;

c) sõdurite ja nende perekondade vedu päritoluriigist teenistuskohta ja tagasi;

d) linnatransport piirialadel.

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

1.3. Regulaarvedude puhul toimuvate paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamisel, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui regulaarveod, kohaldatakse täiendavate sõidukite kasutamise, lühemate intervallide, teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes samu eeskirju kui olemasolevate regulaarvedude puhul.

2. Edasi-tagasi veod

2.1. Edasi-tagasi veod on veod, mille puhul korduvate sihtpiirkonda ja tagasi toimuvate sõitude käigus veetakse varem kogunenud reisijaterühmi ühest väljumiskohast ühte sihtpiirkonda. Need rühmad, mis koosnevad sihtkohta sõitnud reisijatest, viiakse tagasi väljumiskohta hilisema reisiga. "Väljumispiirkond" ja "sihtpiirkond" tähendavad vastavalt kohta, kus reis kas algab või lõpeb, ja selle ümbrust 50 km raadiuses.

Väljaspool väljumis- ja sihtpiirkonda võib rühmi peale võtta ja maha panna vastavalt kuni kolmes eri kohas.

Väljumis- ja sihtpiirkond ja täiendavad pealevõtmise ja mahapaneku kohad võivad asuda ühe või mitme liikmesriigi territooriumil.

2.2. Majutusega edasi-tagasi veod sisaldavad lisaks transpordile ka toitlustamise või toitlustamiseta majutust sihtkohas, vajadusel kogu reisi jooksul vähemalt 80 protsendile reisijatest.

Reisijad peavad sihtkohta jääma vähemalt kaheks ööks.

Edasi-tagasi vedusid koos majutusega võib pakkuda vedajate rühm, mis tegutseb sama töövõtja nimel, ja reisijad võivad:

- sooritada tagasisõidu sama kontserni muu vedajaga kui see, kellega sõideti sihtkohta,

- või istuda ümber ja jätkata reisi sama kontserni mõne muu vedajaga mõne liikmesriigi territooriumil.

Vedajate nimed ja teel olevad ümberistumiskohad teatatakse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele korras, mille komisjon määrab kindlaks pärast nõupidamist liikmesriikidega.

2.3. Punktis 2 osutatud varem kogunenud reisijaterühm on rühm, kelle eest tegutsemisriigi eeskirjade kohaselt vastutav organ või isik on võtnud endale ülesande sõlmida lepingud ja tasuda teenuste eest kollektiivselt või on saanud kõik broneeringud ja maksed enne lahkumist.

3. Juhuveod

3.1. Juhuveod on veod, mis ei mahu regulaarvedude ega edasi-tagasi vedude mõiste alla.

Nende hulka kuuluvad:

a) reisid, see tähendab veod, mille puhul üks sõiduk veab ühte või mitut varem kogunenud reisijaterühma ja iga rühm viiakse tagasi tema väljumiskohta;

b) veod:

- mida tehakse varem kogunenud reisijaterühmade jaoks ja mille puhul reisijaid ei viida tagasi nende väljumiskohtadesse sama reisi käigus ja

- mis sisaldavad sihtkohas viibimise korral ka majutust või muid turismiteenuseid, mis ei ole otseselt seotud veo ega majutusega;

c) erisündmuste (näiteks seminaride, konverentside, kultuuri- ja spordisündmuste) korral pakutavad teenused, mida punktides a ja b osutatud mõisted ei hõlma;

d) käesoleva määruse lisas nimetatud teenused;

e) teenused, mis ei vasta punktides a, b, c ja d nimetatud tingimustele, s.t ülejäänud teenused.

3.2. Varem kogunenud rühm on punkti 3 kohaldamisel rühm:

a) kelle eest tegutsemisriigi eeskirjade kohaselt vastutav organ või isik on võtnud endale ülesande sõlmida lepingud ja tasuda teenuste eest kollektiivselt või on saanud kõik broneeringud ja maksed enne lahkumist ja

b) mis koosneb:

- kas vähemalt kaheteistkümnest inimesest

- või sellisest inimestehulgast, mis täidab vähemalt 40 % sõiduki kohtade arvust, juht välja arvatud.

3.3. Punktis 3 osutatud veod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

3.4. Juhuvedusid võib pakkuda vedajate rühm, kes tegutseb sama töövõtja nimel ja kelle puhul reisijad võivad ümber istuda ja jätkata reisi sama kontserni mõne muu vedajaga mõne liikmesriigi territooriumil.

Selliste vedajate nimed ja teel olevad ümberistumiskohad teatatakse asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele korras, mille komisjon määrab kindlaks pärast nõupidamist liikmesriikidega.

4. Omal kulul toimuvad veod

Omal kulul toimuvad veod on veod, mida ettevõtja teeb oma töötajate jaoks või mittetulundusasutus oma liikmete transportimiseks seoses oma ühiskondlike eesmärkidega ja tingimusel, et:

- veod on ettevõtjale või asutusele ainult kõrvaltegevus,

- kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud ettevõtjale või asutusele, on omandatud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisingulepingu alusel ja neid juhib kõnealuse ettevõtja või asutuse töötaja.

Artikkel 3

Teenuste osutamise vabadus

1. Artiklis 1 osutatud rendi või tasu eest tegutsevad vedajad võivad pakkuda artiklis 2 määratletud transporditeenuseid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

- neil on asutamiskoha liikmesriigi luba tegeleda bussivedudega kas regulaarvedude, edasi-tagasi vedude või juhuvedude vormis,

- nad vastavad ühenduse eeskirjade kohaselt kehtestatud siseriikliku või rahvusvahelise reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise tingimustele,

- nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas maanteeohutuse juriidilisi nõudeid.

2. Artiklis 1 osutatud omal kulul toimuvate vedude tegijad võivad pakkuda artiklis 13 määratletud transporditeenuseid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

- neil on asutamiskoha liikmesriigi luba tegeleda bussivedudega vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele,

- nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas maanteeohutuse juriidilisi nõudeid.

Artikkel 4

Juurdepääs turule

1. Artikli 2 punktis 2.2 määratletud edasi-tagasi vedudeks ja artikli 2 punkti 3.1 teise lõigu punktides a, b, c ja d osutatud juhuvedudeks ei ole luba vaja.

2. Artikli 2 punkti 1.2 teise lõigu punktides a, b, c ja d nimetatud regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui nende vedude kohta on korraldaja ja vedaja sõlminud lepingu.

3. Ka seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

4. Regulaarvedudeks ja ilma majutuseta edasi-tagasi vedudeks on vaja luba vastavalt artiklitele 5–10. Artikli 2 punkti 3.1 teise lõigu punktis e määratletud ülejäänud juhuvedudeks ja käesoleva artikli lõikes 2 nimetamata regulaarseteks erivedudeks on samuti vaja luba vastavalt nimetatud artiklitele.

5. Omal kulul toimuvate vedude kord on sätestatud artiklis 13.

II JAGU

REGULAARVEOD, MAJUTUSETA EDASI-TAGASI VEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS ON VAJA LUBA

Artikkel 5

Loa olemus

1. Load antakse välja transpordiettevõtja nimele; transpordiettevõtja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Artikli 6 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud vedaja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama artikli 3 lõikes 1 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on regulaarvedude või edasi-tagasi vedude tegemiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude tegemist, ning teistele antakse koopiad. Lubadele on märgitud kõigi ettevõtjate nimed.

2. Loa kehtivusaeg ei ületa regulaarvedude puhul viit aastat ja majutuseta edasi-tagasi vedude puhul kaht aastat. Taotleja soovil või nende liikmesriikide pädevate asutuste vastastikusel nõusolekul, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse, võib loa kehtivusaeg olla lühem.

3. Loale märgitakse järgmised andmed:

a) veo liik;

b) veo marsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

c) loa kehtivusaeg;

d) regulaarvedude puhul peatused ja sõiduplaan.

4. Load vastavad näidisele, mille komisjon koostab pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

5. Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teha regulaarvedusid ja majutuseta edasi-tagasi vedusid kõigi liikmesriikide territooriumidel, mida veomarsruut läbib.

Artikkel 6

Loataotluste esitamine

1. Loataotlus esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asub väljumiskoht (edaspidi "lubade andmisega tegelev asutus").

Regulaarvedude puhul tähendab väljumiskoht üht reisiterminalidest.

2. Taotlused vastavad näidisele, mille komisjon koostab pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

3. Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab.

Artikkel 7

Loa väljaandmise kord

1. Load antakse välja kõigi nende liikmesriikide pädevate asutuste kokkuleppel, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse reisijaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

2. Nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsuse avalduse kohta kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil laekus avaldus arvamuse saamiseks. Kui selle tähtaja jooksul ei ole lubade andmisega tegelev asutus vastust saanud, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku.

Nende liikmesriikide asutused, kelle territoorium läbitakse reisijaid peale võtmata ja maha panemata, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma märkused esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul.

3. Kui lõigetes 7 ja 8 ei ole sätestatud teisiti, teeb lubade andmisega tegelev asutus otsuse avalduse kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva.

4. a) Taotluse võib tagasi lükata:

- kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati,

- kui taotleja ei ole varasemal ajal järginud maanteetransporti käsitlevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige rahvusvahelise reisijateveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on tõsiselt rikkunud liiklusohutuse seadusi, eelkõige seoses sõidukite suhtes kohaldatavate eeskirjade ning juhtide juhtimis- ja puhkeajaga,

- kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused.

b) Taotluse võib tagasi lükata ka siis:

i) kui ilmneb, et kõnealune vedu kahjustaks otseselt neid regulaarvedusid, milleks on luba juba antud, välja arvatud juhtudel, kui kõnealuseid regulaarvedusid teeb üks vedaja või vedajate kontsern;

ii) kui ilmneb, et kõnealune vedu mõjutaks oluliselt samalaadsete raudteeteenuste elujõulisust asjaomases piirkonnas, või

iii) kui selgub, et taotluses käsitletud vedude eesmärgiks on ainult kõige tulutoovamad veod asjaomastel marsruutidel.

Pelgalt asjaolu, et ettevõtja pakub madalamaid hindu kui teised maantee- või raudteevedudega tegelevad ettevõtjad, või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised maantee- või raudteeveoettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5. Lubade andmisega tegelev asutus võib taotluse tagasi lükata ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatel põhjustel.

6. Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppe saavutamise kord ei võimalda lubade andmisega tegeleval asutusel otsustada taotluse üle, võib küsimuse lõikes 3 kehtestatud tähtaja jooksul edastada komisjonile.

7. Pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist teeb komisjon kuue nädala jooksul otsuse, mis jõustub 30 päeva jooksul pärast asjaomastele liikmesriikidele teatamist.

8. Komisjoni otsust kohaldatakse, kuni asjaomased liikmesriigid jõuavad omavahel kokkuleppele.

9. Pärast käesolevas artiklis sätestatud korra täitmist teatab lubade andmisega tegelev asutus lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile võimalike lubade koopiad; transiidiliikmesriikide pädevad asutused võivad teatada, et nad ei soovi sellist teavet saada.

Artikkel 8

Lubade andmine ja nende kehtivuse pikendamine

1. Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast artiklis 7 nimetatud korra täitmist loa või keeldub ametlikult luba andmast.

2. Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb märkida keeldumise põhjused. Liikmesriigid tagavad, et vedajatele antakse loa andmisest keeldumise korral võimalus esitada oma seisukohad.

3. Artiklit 7 kohaldatakse muuhulgas loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi muudetakse vaid väga vähe, eelkõige piletihindu ja sõiduplaane, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teistele asjaomastele liikmesriikidele ainult kõnealuse teabe.

Asjaomased liikmesriigid võivad kokku leppida ka selles, et teenuse osutamise tingimuste muutmise üle otsustab lubade andmisega tegelev asutus ainuisikuliselt.

Artikkel 9

Loa aegumine

1. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 1191/69 [7] artikli 14 kohaldamist, aegub regulaarvedudeks antud luba kehtivusaja lõppedes või kolm kuud pärast seda, kui lubade andmisega tegelev asutus on saanud loa valdajalt teate kavatsuse kohta lõpetada veoteenuse pakkumine. Sellises teates tuleb esitada nõuetekohased põhjused.

2. Kui vajadus veoteenuse järele on kadunud, lühendatakse lõikes 1 osutatud tähtaeg ühe kuuni.

3. Lubade andmisega tegelev asutus teatab loa aegumisest teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4. Majutuseta edasi-tagasi veo luba aegub kuupäeval, mis on märgitud loa valdaja poolt lubade andmisega tegelevale asutusele saadetud teatele.

5. Loa valdaja teatab asjaomase veoteenuse kasutajatele teenuse kaotamisest kuu aega ette, kasutades selleks otstarbekaid teabevahendeid.

Artikkel 10

Vedajate kohustused

1. Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad regulaarvedude ettevõtjad kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga transporditeenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas artikli 5 lõikega 3.

2. Vedajad esitavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused (kui need ei ole seadusega kehtestatud) selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3. Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 1191/69 kohaldamist, on asjaomastel liikmesriikidel võimalik vastastikusel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta regulaarvedude tegemise tingimusi.

III JAGU

JUHUVEOD, MAJUTUSEGA EDASI-TAGASI VEOD JA MUUD VEOD, MILLEKS EI OLE LUBA VAJA

Artikkel 11

Kontrolldokument

1. Artikli 4 lõikes 1 nimetatud teenuseid osutatakse kontrolldokumendi alusel.

2. Kontrolldokument koosneb sõidulehest ja selle tõlgetest.

3. Juhuvedusid ja majutusega edasi-tagasi vedusid tegev vedaja täidab sõidulehe enne iga reisi.

4. Sõiduleht sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) veoteenuse liik;

b) põhimõtteline reisi teekond;

c) majutusega edasi-tagasi vedude puhul kestus, väljumise ja saabumise kuupäevad või päevad, väljumis- ja sihtpiirkond ja reisijate pealevõtu- ja mahapanekukohad;

d) asjaomane vedaja/asjaomased vedajad.

5. Sõidulehtede kaustu jagavad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on vedaja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

6. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab komisjon kontrolldokumendi vormi ja selle kasutamisviisi.

Artikkel 12

Kohalikud ekskursioonid

Majutusega rahvusvahelise edasi-tagasi veo või rahvusvahelise juhuveo raames võib vedaja teha juhuvedusid (kohalikke ekskursioone) ka liikmesriigis, kus ei ole tema registreeritud asukoht.

Sellised veoteenused on mõeldud mitteresidentidest reisijatele, keda sama vedaja on varem vedanud ühe esimeses lõigus osutatud rahvusvahelise veoteenuse raames, ja nende veoteenuste osutamiseks tuleb kasutada sama sõidukit või sama vedaja või vedajate kontserni mõnda teist sõidukit.

IV JAGU

OMAL KULUL TOIMUVAD VEOD

Artikkel 13

1. Artikli 2 punktis 4 määratletud omal kulul toimuvate autovedude suhtes kehtib vabastus igasugustest loasüsteemidest ja nende puhul kasutatakse sertifikaatide süsteemi.

2. Artikli 2 punktis 4 määratlemata omal kulul toimuvate autovedude jaoks on vaja luba vastavalt artiklitele 5–10.

3. Lõikes 1 osutatud sertifikaate annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud, ja need kehtivad kogu reisi ajal, kaasa arvatud transiidi korral.

Sertifikaadid vastavad näidisele, mille komisjon määrab kindlaks pärast liikmesriikidega konsulteerimist.

V JAGU

KONTROLLIMINE JA KARISTUSED

Artikkel 14

Sõidupiletid

1. Regulaarvedude (välja arvatud regulaarsete erivedude) ja edasi-tagasi vedude reisijatel peab kogu reisi ajal olema kas isiklik või kollektiivne sõidupilet, millele on märgitud järgmised andmed:

- väljumis- ja sihtkoht ja vajaduse korral ka tagasisõit,

- pileti kehtivusaeg,

- veoteenuse hind ja majutuse eest tasunud reisijate puhul kogu reisi hind, sealhulgas majutuse hind ja andmed majutuse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikkel 15

Kontroll teel ja ettevõtetes

1. Luba või kontrolldokument peab olema alati sõidukis ja see tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

Artikli 4 lõikes 2 osutatud veoteenuste puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrolldokumendina.

2. Rahvusvahelise reisijateveo bussiveoettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega. Käesoleva määruse rakendamise raames on volitatud kontrolliametnikel lubatud teha järgmist:

a) kontrollida vedaja tegevusega seotud dokumente;

b) teha ettevõtja ruumides ärakirju ja väljavõtteid raamatupidamisdokumentidest ja muudest dokumentidest;

c) pääseda ligi kõigile vedaja ruumidele, tegutsemiskohtadele ja sõidukitele;

d) nõuda raamatupidamisdokumentides, muudes dokumentides või andmebaasides sisalduva teabe esitamist.

Artikkel 16

Vastastikune abi

1. Liikmesriigid esitavad vastava taotluse korral teistele asjaomastele liikmesriikidele kogu vajaliku teabe, mis käsitleb:

- käesoleva määruse sätete ja muude ühenduse eeskirjade rikkumist bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo vallas, mille on selle liikmesriigi territooriumil toime pannud mõne teise liikmesriigi vedaja, ja määratud karistusi,

- oma vedajatele määratud karistusi teiste liikmesriikide territooriumidel sooritatud rikkumiste eest.

2. Lubade andmisega tegelev asutus tühistab loa, kui selle valdaja ei vasta enam tingimustele, mille alusel anti välja käesoleva määruse kohane luba, eelkõige kui seda taotleb liikmesriik, kus vedaja on registreeritud. Nimetatud asutus teavitab viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi.

3. Liikmesriikide pädevad asutused keelavad vedaja tegutsemise käesoleva määruse alusel rahvusvahelise reisijateveo ettevõtjana, kui vedaja rikub korduvalt ja tõsiselt liiklusohutuse eeskirju, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide juhtimis- ja puhkeaja eeskirju.

VI JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Üleminekusäte

Käesoleva määruse jõustumiskuupäeval kehtivad veoteenuste load kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni, kui kõnealuse veoteenuse jaoks on nõutav luba.

Artikkel 18

Liikmesriikidevahelised kokkulepped

1. Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid käesoleva määrusega hõlmatud teenuste täiendava liberaliseerimise kohta, eelkõige seoses loasüsteemiga ning kontrolldokumendi lihtsustamise või kaotamisega.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 alusel sõlmitud kokkulepetest.

Artikkel 19

Rakendamine

Liikmesriigid võtavad enne 1. juunit 1992 ja pärast komisjoniga konsulteerimist vastu käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed ja teatavad neist komisjonile.

Liikmesriigid võtavad meetmeid, pidades eelkõige silmas eeskirjade järgimise kontrollivahendeid ja rikkumiste korral kohaldatavaid karistusi. Nad tagavad, et kõiki selliseid meetmeid kohaldatakse ilma, et toimuks diskrimineerimist vedaja kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal.

Artikkel 20

Komisjoni aruanne ja ettepanekud

1. Komisjon esitab enne 1. juulit 1995 nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Enne 1. jaanuari 1996 esitab ta nõukogule ettepaneku määruse kohta, millega lihtsustataks kehtivat korda, sealhulgas aruande järeldusi silmas pidades loanõude kaotamine.

2. Nõukogu teeb otsuse lõikes 1 osutatud komisjoni ettepaneku kohta kvalifitseeritud häälteenamusega enne 1. jaanuari 1997.

Artikkel 21

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus nr 117/66/EMÜ, määrus (EMÜ) nr 516/72 ja määrus (EMÜ) nr 517/72 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 22

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 1992.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Jorge Braga De Macedo

[1] EÜT C 120, 6.5.1987, lk 9,EÜT C 301, 26.11.1988, lk 5 jaEÜT C 31, 7.2.1989, lk 9.

[2] EÜT C 94, 11.4.1988, lk 126.

[3] EÜT C 356, 31.12.1987, lk 62.

[4] EÜT 147, 9.8.1966, lk 2688/66.

[5] EÜT L 67, 20.3.1972, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2778/78 (EÜT L 133, 30.11.1978, lk 4).

[6] EÜT L 67, 20.3.1972, lk 19. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1301/78 (EÜT L 158, 16.6.1978, lk 1).

[7] Nõukogu 26. juuni 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1191/69 raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis osutatavate avalike teenuste kontseptsioonist tulenevaid kohustusi puudutavate liikmesriikidepoolsete meetmete kohta (EÜT L 156, 28.6.1969, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1893/91 (EÜT L 169, 29.6.1991, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

Artikli 2 punkti 3.1 alapunktis d nimetatud teenused

Nende teenuste hulka kuuluvad:

1. "Suletud ustega" reisid, s.t veoteenused, mille tegemiseks kasutatakse ühte sõidukit, mis veab ühte reisijaterühma kogu reisi vältel ja toob nad tagasi väljumiskohta.

2. Veoteenused, mis hõlmavad reisijatega sõitu väljumiskohast sihtkohta ja seejärel tühisõitu tagasi sõiduki väljumiskohta.

3. Veod, millele eelneb tühisõit ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mille territooriumil võetakse peale reisijad, eeldusel, et kõnealused reisijad:

- on jagatud rühmadesse veolepingute alusel, mis on sõlmitud enne nende saabumist riiki, kus nad peale võetakse,

- on varem punktis 2 sätestatud tingimustel sama vedaja poolt toodud riiki, kus nad uuesti peale võetakse ja sellest riigist välja viiakse, või

- on kutsutud teise liikmesriiki ja veokulud katab nende kutsuja. Reisijad peavad moodustama ühtliku rühma, mis ei ole kokku pandud ainult kõnealust reisi silmas pidades.

--------------------------------------------------