Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ,

3. detsember 1992,

maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1] mis on koostatud pärast konsulteerimist kaevandamise ja muu mäetööstuse ohutuse ja tervishoiu komisjoniga,

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikkel 118a näeb ette, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;

vastavalt kõnealusele artiklile tuleb sellistes direktiivides hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

töötajate tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu parandamine on eesmärk, mida ei peaks allutama puhtmajanduslikele kaalutlustele;

nõukogu 30. novembri 1989. aasta direktiivi 89/654/EMÜ töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) [4] ei kohaldata kaevanduste suhtes;

vastavus miinimumnõuetele, mis on kavandatud paremate ohutus- ja tervishoiustandardite tagamiseks maa all ja maa peal maavarasid kaevandavates tööstustes, on töötajate tervise ja ohutuse tagamisel põhiline;

maa all ja maa peal maavarasid kaevandavate tööstuste näol on tegemist valdkonnaga, kus töötajatel on suur tõenäosus puutuda kokku eriti kõrge riskitasemega;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses; [5] seepärast kohaldatakse nimetatud direktiivi sätteid maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste suhtes täiel määral, ilma et see piiraks käesolevas määruses sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid;

maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste maapealsete abirajatiste suhtes, mis ei ole käesoleva direktiivi artikli 2 punktis a määratletud maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste jaoks esmatähtsad, kohaldatakse direktiivi 89/654/EMÜ sätteid;

3. novembril 1992. aastal võttis nõukogu vastu direktiivi 92/91/EMÜ puurimise abil maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses); [6]

käesolev direktiiv on praktiline panus siseturu sotsiaalse mõõtme loomisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

1. Käesolevas direktiivis, mis on kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse artikli 2 punktis a määratletud maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervise kaitse miinimumnõuded.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) maa peal ja maa all maavarasid kaevandavad tööstused — kõik tööstused, mis tegelevad järgmisega:

- maa peal ja maa all toimuv tegelik maavarade kaevandamine ja/või

- kaevandamise jaoks vajalikud geoloogilised uuringud ja/või

- kaevandatud materjalide valmistamine müügiks, välja arvatud kaevandatud materjalide töötlemisega seotud toimingud,

välja arvatud direktiivi 92/91/EMÜ artikli 2 punktis a määratletud puurimise abil maavarasid kaevandavad tööstused;

b) töökoht — kogu piirkond, kuhu kavatsetakse paigutada töötamiskohad, mis on seotud maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste põhi- ja kõrvaltegevuste ja rajatistega, sealhulgas katendi puistangud ja muud mahapanekukohad ning vajaduse korral majutuskohad, millele töötajatel on juurdepääs seoses oma tööga.

II JAGU

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldkohustused

1. Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks võtavad tööandjad kõik meetmed, et kindlustada järgmine:

a) töökohtade projekteerimine, ehitamine, seadistamine, kasutuselevõtmine, käitamine ja hooldamine selliselt, et töötajad saavad oma tööd teha ilma enda ja/või teiste töötajate ohutust ja/või tervist ohtu seadmata;

b) selliste töökohtade käitamine, kus on töötajaid, toimub vastutava isiku järelevalve all;

c) konkreetsete riskidega seotud töö usaldatakse ainult pädevale personalile ning sellise töö teostamisel täidetakse antud juhtnööre;

d) kõik ohutusjuhendid on kõigile asjaomastele töötajatele arusaadavad;

e) asjaomased esmaabivahendid on kättesaadavad;

f) regulaarselt toimuvad otstarbekohased ohutusõppused.

2. Tööandja tagab direktiivi 89/391/EMÜ artiklites 6, 9 ja 10 sätestatud asjaomaseid nõudeid hõlmava ohutust ja tervist käsitleva dokumendi (edaspidi "ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument") koostamise ja ajakohastamise.

Ohutust ja tervishoidu käsitlev dokument peab näitama eelkõige seda, et:

- ohud, millega töötajad töökohas kokku puutuvad, on kindlaks määratud ja neile on antud hinnang,

- käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks võetakse piisavad meetmed,

- töökoha ja seadmete disainilahendus, kasutamine ja hooldamine on ohutud.

Ohutust ja tervist käsitlev dokument tuleb koostada enne tööde alustamist ning kui töökohas tehakse suuri muudatusi, töökohta laiendatakse või see ehitatakse ümber, tuleb see läbi vaadata.

3. Kui töökohas on korraga mitme eri ettevõtte töötajad, vastutab iga tööandja tema kontrolli all olevate küsimuste eest.

Tööandja, kes siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt vastutab töökoha eest, koordineerib kõigi töötajate ohutuse ja tervisega seotud meetmete rakendamist ning sätestab ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis kõnealuse koordineerimisega tegelemise eesmärgi ning meetmed ja korra selle eesmärgi elluviimiseks.

Koordineerimine ei mõjuta üksikute tööandjate kohustusi, mis on sätestatud direktiivis 89/391/EMÜ.

4. Tööandja teatab kõigist tõsistest ja/või surmaga lõppenud tööõnnetustest ja tõsise ohuga seotud olukordadest võimalikult kiiresti pädevale asutusele.

Artikkel 4

Kaitse tule, plahvatuste ja tervistkahjustavate gaasiliste ainete eest

Tööandja võtab tarvitusele toimingute laadile vastavad meetmed ja ettevaatusabinõud:

- tulekahjude ja plahvatuste tekkimise ja leviku vältimiseks, avastamiseks ja nende vastu võitlemiseks ja

- plahvatusohtliku ja/või tervistkahjustava keskkonna tekkimise takistamiseks.

Artikkel 5

Evakuatsiooni- ja päästevahendid

Tööandja tagab otstarbekad evakuatsiooni- ja päästevahendid ja hoiab need korras, et tagada töötajatele ohu korral piisavad võimalused viivitamatuks ja ohutuks lahkumiseks töökohast.

Artikkel 6

Side-, hoiatus- ja häiresüsteemid

Tööandja võtab vajalikud meetmed tagamaks vajalike hoiatus- ja muude sidesüsteemide olemasolu, et vajaduse korral saaks viivitamata käivitada abi-, evakuatsiooni- ja päästetoimingud.

Artikkel 7

Töötajate teavitamine

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis võetakse seoses tervise ja ohutusega töökohtades, eelkõige meetmetest, mis on seotud artiklite 3–6 rakendamisega.

2. See teave peab olema asjaomastele töötajatele arusaadav.

Artikkel 8

Tervisekontroll

1. Siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt kehtestatakse meetmed, millega tagatakse töötajatele tervisekontroll, mis on vastavuses ohtudega, mida nende töö tekitab tervisele ja ohutusele.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed on sellised, et igal töötajal on õigus tervisekontrollile või talle tehakse tervisekontroll enne, kui ta määratakse täitma artiklis 2 osutatud toimingutega seotud ülesandeid, ning pärast seda regulaarsete ajavahemike tagant.

3. Tervisekontroll võib moodustada osa riiklikust tervishoiusüsteemist.

Artikkel 9

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

Artikkel 10

Ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded

1. Töökohad, mida kasutatakse esimest korda pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad vastama lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele.

2. Töökohad, mida kasutatakse juba enne kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, peavad lisades sätestatud ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuetele vastama võimalikult ruttu ja hiljemalt üheksa aasta jooksul pärast nimetatud kuupäeva.

3. Kui töökohas tehakse muudatusi, seda laiendatakse ja/või ehitatakse ümber pärast kuupäeva, mil vastavalt artikli 13 lõikele 1 jõustub käesolev direktiiv, võtab tööandja vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealused muudatused, laiendused ja/või ümberehitused vastavad lisades sätestatud miinimumnõuetele.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 11

Lisade muutmine

Lisade puhttehnilised muudatused, mis on seotud:

- direktiivide vastuvõtmisega maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste tehnilise ühtlustamise ja standardimise vallas

ja/või

- tehnika arenguga, muudatustega rahvusvahelistes eeskirjades või spetsifikaatides ja maa peal ja maa all maavarasid kaevandavaid tööstusi puudutavate avastustega,

võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 12

Maavarade kaevandamine süvendamise abil

Liikmesriikidel on õigus mitte kohaldada käesolevat direktiivi süvendamise abil toimuva maavarade kaevandamise suhtes, tingimusel et nad tagavad asjaomaste töötajate kaitse kooskõlas käesolevas direktiivis töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtetega, võttes arvesse konkreetseid ohte, mis on seotud süvendamise abil toimuva maavarade kaevamisega.

Artikkel 13

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu möödumisel direktiivi vastuvõtmisest. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või võetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, majandus- ja sotsiaalkomiteed, kaevandamise ja muu mäetööstuse ohutuse ja tervishoiu komisjoni ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteed.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. detsember 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Shephard

[1] EÜT C 58, 5.3.1992, lk 3.

[2] EÜT C 150, 15.6.1992, lk 128 ja EÜT C 305, 23.11.1992.

[3] EÜT C 169, 6.7.1992, lk 28.

[4] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 1.

[5] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[6] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVI ARTIKLIS 10 OSUTATUD OHUTUSE JA TERVISHOIU MIINIMUMNÕUDED

Sissejuhatav märkus

Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse, kui seda nõuab töökoha iseloom, tegevus, asjaolud või konkreetne oht.

A OSA

MAA PEAL JA MAA ALL MAAVARASID KAEVANDAVATE TÖÖSTUSTE JA MAAPEALSETE ABIRAJATISTE SUHTES KOHALDATAVAD ÜHISED MIINIMUMNÕUDED

1. Järelevalve ja korraldus

1.1. Töökohtade korraldus

1.1.1. Töökohad tuleb korraldada selliselt, et oleks tagatud piisav kaitse ohtude eest. Töökohad tuleb pidada korras ning kõik ohtlikud ained ja nende jäägid kõrvaldada või neid kontrollida, et mitte seada ohtu töötajate tervist ja ohutust.

1.1.2. Töökohad tuleb projekteerida ja ehitada ergonoomika põhimõtete kohaselt, võttes arvesse töötajate vajadust jälgida oma töökohas tehtavaid toiminguid.

1.1.3. Kui töökohas töötab üks töötaja, tuleb tagada piisav järelevalve või sidevahendid.

1.2. Vastutav isik

Kui töökohtadel on töötajaid, peab tööandja määratud vastutav isik, kellel on oma töö jaoks nõutavad oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, alati vastutama kõigi töökohtade eest.

Kui tööandjal on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, võib ta lõikes 1 osutatud vastutuse töökoha eest enda kanda võtta.

1.3. Järelevalve

Töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks kõigi ettevõetavate toimingute ajal peavad järelevalvet teostama isikud, kellel on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele ja kelle on määranud tööandja või kes on määratud tööandja nimel ja kes tegutsevad tema nimel.

Kui see on sätestatud ohutust ja tervishoidu käsitlevas dokumendis, peab järelevalve teostaja külastama hõivatud töökohti vähemalt ühe korra vahetuse jooksul.

Kui tööandjal on selleks vajalikud oskused ja vajalik pädevus vastavalt siseriiklikele õigusnormidele ja/või tavadele, võib ta lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalvet ise teostada.

1.4. Pädevad töötajad

Kui töökohas on töötajad, siis peab seal olema piisav arv töötajaid, kellel on neile antud ülesannete täitmiseks vajalikud oskused, kogemused ja väljaõpe.

1.5. Teave, juhtnöörid ja väljaõpe

Töötajatele tuleb anda nende tervise ja ohutuse tagamiseks vajalikku teavet, juhtnööre, väljaõpet ja ümberõpet.

Tööandja peab tagama, et töötajatele antakse arusaadavaid juhtnööre, et nende ega teiste töötajate tervis ja ohutus ei satuks ohtu.

1.6. Kirjalikud juhtnöörid

Iga töökoha jaoks tuleb koostada kirjalikud juhtnöörid eeskirjade kohta, mida tuleb täita, et tagada töötajate ohutus ja tervis ning seadmete ohutu kasutamine.

Sellised eeskirjad peavad sisaldama teavet avariiseadmete kasutamise kohta ja meetmete kohta, mida tuleb võtta, kui töökohas või selle lähedal tekib ohuolukord.

1.7. Ohutud töömeetodid

Kõigis töökohtades ja kõigi toimingute puhul tuleb kasutada ohutuid töömeetodeid.

1.8. Tööload

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, tuleb kehtestada töölubade süsteem nii ohtlike toimingute kui ka tavaliselt lihtsate toimingute jaoks, mis koosmõjus muude toimingutega võivad tekitada ohu.

Vastutav isik peab tööload välja andma enne tööga alustamist ning täpsustama töölubades tingimusi ja ettevaatusabinõusid, mis tuleb täita enne tööga alustamist ja töö tegemise ajal.

1.9. Ohutus- ja tervishoiumeetmete regulaarne läbivaatamine

Tööandja peab tagama, et töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks võetud meetmed, kaasa arvatud tervise ja ohutuse korralduse süsteemid, vaadatakse regulaarselt läbi, et tagada nende vastavus käesolevale direktiivile.

2. Mehaanilised ja elektrilised seadmed ja masinad

2.1. Üldosa

Mehaaniliste ja elektriliste seadmete valiku, paigaldamise, kasutuselevõtmise, käitamise ja hooldamise juures tuleb nõuetekohaselt arvestada töötajate ohutuse ja tervisega, võttes arvesse ka käesoleva direktiivi muid sätteid ning direktiive 89/392/EMÜ [1] ja 89/655/EMÜ. [2]

Kui seadmed asuvad kohas, kus gaasi, auru või lenduvate vedelike süttimise tõttu on või võib tekkida tulekahju või plahvatuse oht, peavad seadmed sobima sellises kohas kasutamiseks.

Vajaduse korral peavad seadmed olema varustatud sobivate kaitseseadmete ja tõrkekindlate süsteemidega.

2.2. Erisätted

Mehaanilised seadmed ja masinad peavad olema piisavalt tugevad, neis ei tohi olla ilmseid vigu ja nad peavad sobima kavandatud otstarbeks.

Elektrilised seadmed ja masinad peavad olema kavandatud otstarbe jaoks piisavalt suured ja võimsad.

Mehaanilised ja elektrilised seadmed ja seadeldised tuleb paigaldada ja neid kaitsta selliselt, et ei tekiks oht.

3. Hooldus

3.1. Üldine hooldus

Mehaaniliste ja elektriliste seadmete ja masinate süstemaatilise kontrollimise, hooldamise ja vajaduse korral katsetamise jaoks tuleks koostada sobiv kava.

Masinaid ja seadmeid tohivad hooldada, kontrollida ja katsetada ainult pädevad isikud.

Kontrollimise ja katsetamise kohta tuleb otstarbekal moel pidada registrit.

3.2. Ohutusvahendite hooldus

Piisavad ohutusvahendid peavad alati olema kasutusvalmis ja heas töökorras.

Hooldamise puhul tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta vahendite toimimist.

4. Kaitse plahvatusohu, kahjuliku õhukeskkonna ja tuleohu eest

4.1. Üldosa

4.1.1. Kahjulike ja/või plahvatusohtlike ainete olemasolu hindamiseks õhus ja selliste ainete kontsentratsiooni mõõtmiseks tuleb võtta meetmeid.

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, tuleb kasutada seadmeid gaasi kontsentratsiooni automaatseks ja pidevaks jälgimiseks teatavates kohtades, automaatseid häireseadmeid ja seadmeid voolu automaatseks katkestamiseks elektriseadmetes ja sisepõlemismootorites.

Kui on ette nähtud automaatne mõõtmine, tuleb mõõdetud väärtused salvestada ja alles hoida, nagu ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis on ette nähtud.

4.1.2. Tule- ja plahvatusohtlikes kohtades on suitsetamine keelatud.

Kui ei ole võetud asjakohaseid ohutusabinõusid tulekahjude ja plahvatuste vältimiseks, on keelatud kasutada lahtist tuld ja teha tööd, mis võib tekitada süttimisohu.

4.2. Kaitse plahvatusohu eest

4.2.1. Plahvatusohtliku keskkonna tekke ja akumuleerumise vastu võitlemiseks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed.

4.2.2. Plahvatusohtlikes kohtades tuleb võtta kõik vajalikud meetmed vältimaks plahvatusohtliku keskkonna süttimist.

4.2.3. Koostada tuleb plahvatuste vältimise kava, milles sätestatakse vajalikud seadmed ja meetmed.

4.3. Kaitse kahjuliku õhukeskkonna eest

4.3.1. Kui õhku kogunevad või võivad koguneda ohtlikud ained, tuleb võtta asjakohased meetmed, et tagada:

a) nende eraldumise tagasitõrjumine tekkekohas või

b) nende eraldamine või eemaldamine tekkekohas või

c) kogunevate ainete lahjendamine

selliselt, et need ei ohustaks töötajaid.

Süsteem peab suutma hajutada sellised kahjulikud ained selliselt, et töötajad ei satu ohtu.

4.3.2. Kohtades, kus töötajad võivad kokku puutuda tervisele kahjuliku õhukeskkonnaga, peavad olema asjakohased ja piisavad hingamis- ja elustamisseadmed, ilma et see piiraks direktiivi 89/656/EMÜ [3] sätteid.

Sellisel juhul peab töökohas olema piisav arv töötajaid, kes on läbinud selliste seadmete kasutamise koolituse.

Seadmeid tuleb sobivalt hoiustada ja hooldada.

4.3.3. Kui atmosfääris on või võib olla mürgiseid gaase, peab olemas olema kaitseplaan, milles sätestatakse kasutatavad kaitsevahendid ja võetavad ettevaatusabinõud.

4.4. Kaitse tuleohu eest

4.4.1. Töökohtade projekteerimisel, ehitamisel, seadistamisel, kasutuselevõtmisel, käitamisel ja hooldamisel tuleb võtta piisavad meetmed välistamaks tulekahju tekke ja leviku allikatest, mis on määratletud ohutust ja turvalisust käsitlevas dokumendis.

Ette tuleb näha võimalused kiireks ja tõhusaks tuletõrjeks.

4.4.2. Töökohad peavad olema varustatud sobivate tuletõrjeseadmetega ja vajaduse korral ka tulekahjuandurite ja häiresüsteemidega.

4.4.3. Mehaanilised tuletõrjevahendid peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning vajaduse korral kahjustuste eest kaitstud.

4.4.4. Tulekaitseplaan, milles on sätestatud käesoleva direktiivi artiklite 3, 4, 5 ja 6 kohased ettevaatusabinõud, mis tuleb võtta tulekahju puhkemise ja leviku eest kaitsmiseks ning selle avastamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

4.4.5. Tuletõrjevahendid peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ [4] ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

Märgid peavad paiknema kindlaksmääratud kohtades ja olema vastupidavad.

5. Lõhkeained ja initsieerimisvahendid

Toiminguid, millega kaasneb lõhkeainete ja initsieerimisvahendite ladustamine, transport ja kasutamine, peavad teostama nõuetekohase loa saanud ja pädevad isikud.

Sellised toimingud tuleb korraldada ja ellu viia selliselt, et töötajad ei satuks ohtu.

6. Liikumisteed

6.1. Töökohtadesse peab olema võimalik jõuda ohutult ning sealt peab ohuolukorras saama lahkuda kiiresti ja ohutult.

6.2. Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, kinnitatud redelid ning laadimisplatvormid ja -rambid, peavad olema arvestatud, mõõdetud ja paigaldatud selliselt, et jalakäijatele ja sõidukitele oleks tagatud lihtne, ohutu ja otstarbekas juurdepääs, mis ei seaks ohtu nende liikumisteede läheduses töötavaid töötajaid.

6.3. Jalakäijate ja/või kaupade liikumiseks kasutatavad teed peavad olema mõõtmetega, mis vastaksid tõenäoliste kasutajate arvule ja ettevõtte liigile.

Kui liikumisteedel kasutatakse transpordivahendeid, tuleb jalakäijatele võimaldada piisavalt ohutut liikumisruumi.

6.4. Sõidukite liikumisteede ja uste, väravate, jalakäijate läbipääsude, koridoride ja treppide vahele peab jääma piisavalt ruumi.

6.5. Töötajate kaitsmise huvides tuleb liikumis- ja juurdepääsuteed selgelt tähistada.

6.6. Kui sõidukid või masinad sisenevad töökohta, tuleb vajadusel kehtestada liiklusreeglid.

7. Õues asuvad töökohad

7.1. Õues olevad töökohad, liikumisteed ja muud piirkonnad või rajatised, mida töötajad kasutavad või kus nad on oma toimingute käigus, tuleb organiseerida selliselt, et jalakäijad ja sõidukid saaksid ohutult liikuda.

7.2. Kui päevavalgus ei ole piisav, peab õues asuvates töökohtades olema piisav kunstlik valgustus.

7.3. Kui töötajad töötavad õues asuvates töökohtades, tuleb sellised töökohad korraldada selliselt, et töötajad:

a) on kaitstud halbade ilmastikutingimuste ja vajadusel ka kukkuvate objektide eest;

b) ei puutu kokku kahjuliku müratasemega ega kahjulike välismõjudega, näiteks gaasi, aurude või tolmuga;

c) saavad ohu korral lahkuda oma töökohtadest kiiresti ja neile on võimalik kiiresti abi anda;

d) ei saa libiseda ega kukkuda.

8. Ohualad

8.1. Ohualad peavad olema selgelt tähistatud.

8.2. Kui töökohad sisaldavad ohualasid, kus on töö laadi tõttu ohte, sealhulgas oht, et töötaja või teatavad objektid võivad kukkuda, peavad need kohad olema võimaluse korral varustatud seadmetega, mis välistavad lubadeta töötajate sisenemise sellisele alale.

8.3. Nende töötajate kaitseks, kes tohivad ohualale siseneda, tuleb võtta asjakohased meetmed.

9. Evakuatsiooniteed ja -pääsud

9.1. Ohu korral peab töötajatel olema võimalik kõigist töökohtadest kiiresti ja võimalikult ohutult evakueeruda.

9.2. Evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema vabad ja viima kõige otsemat teed mööda kas vabasse õhku või ohutusse piirkonda, ohutusse kogunemiskohta või ohutusse evakueerimiskohta.

9.3. Evakuatsiooniteede ja -pääsude arv, jaotus ja mõõtmed sõltuvad töökohtade kasutusest, seadmetest ja suurusest ja sellest, milline on maksimaalne seal viibivate inimeste arv.

9.4. Avariiuksed peavad avanema väljapoole.

Avariiuksed ei tohi olla selliselt lukustatud ega suletud, et inimene, kellel on vaja neid ohuolukorras kasutada, ei saa neid lihtsalt ja viivitamata kasutada.

9.5. Avariiuksed ei tohi olla lukustatud.

Evakuatsiooniteed ja -pääsud ja nende juurde viivad liikumisteed ja uksed peavad olema takistustest vabad, et neid oleks võimalik igal ajal ilma raskusteta kasutada.

9.6. Evakuatsiooniteed ja -pääsud, mis vajavad valgustust, tuleb varustada piisava tugevusega avariivalgustusega juhuks, kui valgustus peaks rikki minema.

9.7. Konkreetsed evakuatsiooniteed ja -pääsud peavad olema märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ rakendamiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

10. Evakuatsiooni- ja päästevahendid

10.1. Töötajaid tuleb koolitada ohuolukordades võetavate meetmete alal.

10.2. Päästeseadmed peavad olema paigutatud lihtsalt juurdepääsetavatesse ja otstarbekalt määratud kohtadesse ning olema kasutusvalmis ja märkidega tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

11. Ohutusõppused

Ohutusõppused peavad regulaarselt toimuma kõigis töökohtades, kus töötajad tavaliselt viibivad.

Selliste õppuste peamine eesmärk on koolitada töötajaid ja kontrollida nende töötajate oskusi, kes peavad ohuolukorras täitma eriülesandeid, millega kaasneb avariiseadmete kasutamine, käitamine või nendega töötamine.

Vajaduse korral tuleks töötajatele korraldada õppusi ka selliste seadmete õige kasutamise, käsitsemise ja nendega töötamise kohta.

12. Esmaabivahendid

12.1. Toimingutele vastavad esmaabivahendid peavad olema kättesaadaval kõigis kohtades, kus töötingimused seda eeldavad.

Sellised vahendid peavad olema sobivalt tähistatud ja neile peab olema lihtne juurde pääseda.

12.2. Kui koha suurus, tegevusliik ja õnnetusjuhtumite sagedus seda eeldavad, peab olemas olema üks või mitu esmaabiruumi.

Õnnetusjuhtumi puhuks peavad sellistes ruumides olema selgelt nähtavad esmaabijuhendid.

12.3. Esmaabiruumid peavad olema varustatud elementaarsete esmaabivahendite ja -seadmetega ning neile peab olema võimalik kanderaamiga lihtsalt juurde pääseda.

Vahendid peavad olema tähistatud vastavalt direktiivi 92/58/EMÜ ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklikele eeskirjadele.

12.4. Lisaks sellele peavad esmaabivahendid olema kättesaadavad kõigis kohtades, kus töötingimused seda eeldavad.

Need vahendid peavad olema asjakohaselt tähistatud ja lihtsalt kättesaadavad.

12.5. Piisav arv töötajaid peab saama koolitust olemasolevate esmaabivahendite kasutamise alal.

13. Loomulik ja kunstlik valgustus

13.1. Kõigis töökohtades peab kõikjal olema töökohtades olevate isikute tervise ja ohutuse tagamiseks piisav valgustus.

13.2. Töökohtades peab võimaluse korral olema loomulik valgus ning kliimatingimusi silmas pidades tuleb töökohad töötajate ohutuse ja tervise huvides varustada ka kunstliku valgustusega.

13.3. Töökohti sisaldavate ruumide ja koridoride valgustusseadmed peavad paiknema selliselt, et valgustusseadme liik ei tekita töötajatele õnnetusjuhtumi ohtu.

13.4. Tööruumid, kus töötajad satuvad kunstliku valgustuse rikke korral ohtu, peavad olema varustatud piisava tugevusega avariivalgustusega.

Kui see ei ole võimalik, tuleb töötajad varustada isiklike lampidega.

14. Sanitaarruumid

14.1. Riietusruumid ja kapid

14.1.1. Töötajatele tuleb tagada sobivad riietusruumid, kui nad peavad kandma spetsiaalseid tööriideid ja kui tervist või sündsust silmas pidades ei saa eeldada, et töötajad vahetaksid riideid mõnes teises ruumis.

Riietusruumidele peab olema lihtne juurde pääseda, need peavad olema piisava suurusega ning varustatud istmetega.

14.1.2. Riietusruumid peavad olema piisavalt suured ning neis peavad olema vahendid, mis võimaldavad töötajatel hoida oma riideid tööajal lukustatud kohas.

Kui asjaolud (nt ohtlikud ained, niiskus, mustus) seda eeldavad, peavad tööriiete ja igapäevariiete jaoks olemas olema eraldi kapid.

Ette tuleb näha võimalus märgade tööriiete kuivatamiseks.

14.1.3. Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi riietusruumid või riietusruumide kasutamine eri aegadel.

14.1.4. Kui vastavalt punktile 14.1.1 ei ole riietusruume vaja, peab igal töötajal olema koht oma riiete hoidmiseks.

14.2. Dušid ja valamud

14.2.1. Kui seda eeldab töö laad või tervishoid, tuleb töötajatele võimaldada piisav arv sobivaid dušše.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi duširuumid või duširuumide kasutamine eri aegadel.

14.2.2. Duširuumid peavad olema piisavalt suured, et kõik töötajad saaksid takistusteta pesta asjakohastele hügieenistandarditele vastavates tingimustes.

Dušid peavad olema varustatud nii külma kui ka sooja veega.

14.2.3. Kui punkti 14.2.1 esimese lõigu alusel ei ole dušše vaja, peab töökoha läheduses ja riietusruumides olema piisav arv sooja ja külma veega valamuid.

Meeste ja naiste jaoks peavad olema eraldi valamud või nad peavad neid kasutama eri aegadel, kui sündsus seda nõuab.

14.3. Tualetid ja valamud

Töökohtade, puhkeruumide, riietusruumide ning duši- ja valamuruumide läheduses peavad olema spetsiaalsed ruumid piisava arvu tualettide ja valamutega.

Meeste ja naiste jaoks tuleb ette näha eraldi tualetid või tualettide kasutamine eri aegadel.

Ma all maavarasid kaevandavate tööstuste puhul võivad käesolevas punktis osutatud sanitaarruumid asuda maa peal.

15. Aherainepuistangud ja muud mahapanekukohad

Aherainepuistangud, pinnasekuhjad ja muud mahapanekukohad ning settebasseinid tuleb projekteerida, ehitada ning neid käitada ja hooldada selliselt, et oleks tagatud nii nende stabiilsus kui ka töötajate ohutus ja tervis.

16. Maapealsed abirajatised (täiendavad erisätted)

16.1. Stabiilsus ja tugevus

Töökohad tuleb projekteerida, ehitada, püstitada ning neid käitada, kontrollida ja hooldada selliselt, et nad peaksid vastu eeldatavatele keskkonnamõjudele.

Tööruumide konstruktsioon ja tugevus peavad vastama nende kasutusotstarbele.

16.2. Ruumide põrandad, seinad, laed ja katused

16.2.1. Töökohtade põrandal ei tohi olla ohtlikke muhke, auke ega kallakuid ning põrandad peavad olema kinnitatud ja stabiilsed ega tohi olla libedad.

Tööruumid, kus asuvad töökohad, peavad olema nõuetekohase soojusisolatsiooniga, võttes arvesse asjaomase ettevõtte liiki ja töötajate füüsilist koormust.

16.2.2. Põrandate, seinte ja lagede pind peab olema selline, et neid saaks vastavalt asjakohastele hügieenistandarditele puhastada ja värskendada.

16.2.3. Läbipaistvad ja poolläbipaistvad seinad, eelkõige klaasist vaheseinad ruumides või töökohtade ja liikumisteede lähedal, peavad olema selgelt tähistatud ja valmistatud ohutust materjalist või olema kaitstud selliste kohtade või liikumisteede eest, et töötajad ei puutuks seintega kokku ega saaks viga, kui seinad peaksid purunema.

16.2.4. Juurdepääs ebapiisava tugevusega katustele peab olema keelatud, kui kasutada ei saa varustust, mis tagaks töö ohutu toimumise.

16.3. Ruumide mõõtmed ja õhuruum. Liikumisruum töökohas

16.3.1. Tööruumid peavad olema piisava pindala, kõrguse ja õhuruumiga, et töötajatel oleks võimalik tööd teha oma turvalisust, tervist ja heaolu ohustamata.

16.3.2. Töökoha kasutamata alad peavad olema nii suured, et töötajatel oleks piisavalt liikumisruumi ja nad saaksid ohutult oma tööd teha.

16.4. Aknad ja katuseaknad

16.4.1. Aknad, katuseaknad ja ventilatsiooniseadmed, mida saab avada, kohendada või kinnitada, tuleb projekteerida selliselt, et neid toiminguid saaks teha ohutult.

Avatuna ei tohi nad töötajatele ohtlikud olla.

16.4.2. Aknaid ja katuseaknaid peab saama ohutult puhastada.

16.5. Uksed ja väravad

16.5.1. Uste ja väravate asukoht, arv ja mõõtmed ning nende valmistamiseks kasutatud materjalid olenevad vastavate ruumide või piirkondade laadist ja kasutusest.

16.5.2. Läbipaistvad uksed peavad olema silmakõrgusel vajalikult tähistatud.

16.5.3. Pöörduksed ja -väravad peavad olema läbipaistvad või läbipaistva paneeliga.

16.5.4. Juhul kui uste ja väravate läbipaistvad või poolläbipaistvad pinnad ei ole tehtud turvamaterjalist ja kui on oht, et töötajad võivad ukse või värava purunemisel viga saada, peavad pinnad olema purunemise vastu kaitstud.

16.5.5. Lükanduksed peavad olema varustatud ohutusseadisega, mis ei lase neil siinidelt maha joosta ja ootamatult ümber kukkuda.

16.5.6. Ülespoole avanevad uksed ja väravad peavad olema varustatud mehhanismiga, mis ei lase neil ootamatult tagasi alla kukkuda.

16.5.7. Evakuatsiooniteedele jäävad uksed tuleb vastavalt tähistada.

Selliseid uksi peab alati saama seestpoolt avada ilma eriabita.

Uksi peab saama avada, kui töökohad on hõivatud.

16.5.8. Põhimõtteliselt sõidukitele mõeldud väravate vahetus läheduses peavad olema jalakäijate väravad, kui jalakäijatel ei ole tagatud ohutu läbikäik; need peavad olema selgelt tähistatud ja juurdepääsu neile ei tohi takistada.

16.5.9. Mehaanilised uksed ja väravad peavad töötama selliselt, et nad ei põhjustaks töötajate jaoks õnnetuste ohtu.

Sellised uksed ja väravad peavad olema varustatud hädaseiskamisseadistega, mida on lihtne ära tunda ja millele on lihtne juurde pääseda, ning välja arvatud juhul, kui nad avanevad voolukatkestuse korral automaatselt, peab olema võimalik neid käsitsi avada.

16.6. Kinniste tööruumide ventilatsioon

16.6.1. Tuleb võtta meetmeid, et tagada kinniste tööruumide piisav varustatus värske õhuga, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

Kui kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, tuleb see hoida töökorras.

Kui see on töötajate tervise huvides vajalik, peab kontrollsüsteem rikkeist märku andma.

16.6.2. Kui kasutatakse kliimaseadmeid või mehaanilisi ventilatsiooniseadmeid, ei tohi need tekitada töötajatele ebameeldivat tõmbetuult.

Igasugune sade või mustus, mis võib õhu saastamisega seada otsesesse ohtu töötajate tervise, tuleb viivitamata kõrvaldada.

16.7. Ruumide temperatuur

16.7.1. Tööajal peab temperatuur töökohti sisaldavates ruumides olema inimestele sobiv, võttes arvesse kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

16.7.2. Eluruumide, sanitaarsõlmede, sööklate ja esmaabiruumide, kus need on olemas, temperatuur peab vastama nende ruumide konkreetsele otstarbele.

16.7.3. Aknad, katuseaknad ja klaasist vaheseinad peaksid võimaldama töökohtades vältida liigset päikesevalgust, arvestades töö ja töökoha iseloomu.

16.8. Puhkeruumid

16.8.1. Kui töötajate ohutuse või tervise seisukohast on vajalik, eelkõige seoses teostatava tegevuse liigiga või kui töökohal on rohkem kui teatav arv töötajaid, peab töötajate käsutuses olema lihtsalt juurdepääsetav puhkeruum.

See säte ei kehti töötajate puhul, kes töötavad kontorites või muudes samalaadsetes tööruumides, kus on võimalik vahepeal puhata.

16.8.2. Puhkeruumid peavad olema piisavalt suured ja varustatud asjaomase töötajate arvu jaoks piisava arvu laudade ja seljatugedega istmetega.

16.8.3. Puhkeruumides tuleb võtta asjakohased meetmed kaitsmaks mittesuitsetajaid ebamugavuse eest, mida põhjustab tubakasuits.

16.8.4. Kui töö ajal esineb pidevalt ja sageli töökatkestusi ja puudub puhkeruum, peavad olemas olema muud ruumid, kus töötajad saavad selliste töökatkestuste ajal viibida, kui see on vajalik töötajate ohutuse ja tervise huvides.

Mittesuitsetajate kaitseks tubakasuitsu põhjustatava ebamugavuse eest tuleb võtta asjakohased meetmed.

17. Rasedad naised ja imetavad emad

Rasedatel naistel ja imetavatel emadel peab olema võimalus sobivates tingimustes puhkamiseks pikali heita.

18. Puuetega töötajad

Vajaduse korral tuleb töökohtade korraldamisel arvesse võtta puuetega töötajaid.

See säte kehtib eelkõige uste, vahekäikude, treppide, duššide, valamute, tualettide ja töökohtade suhtes, mida puuetega inimesed otseselt kasutavad või kus nad viibivad.

B OSA

MAA PEAL MAAVARASID KAEVANDAVATE TÖÖSTUSTE SUHTES KOHALDATAVAD ERIMIINIMUMNÕUDED

1. Üldosa

1.1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist, peab siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt käesoleva B osaga hõlmatud töökohtade eest vastutav tööandja tagama, et ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis näidatakse, et on võetud kõik vajalikud meetmed selleks, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist nii tavalistes kui ka erandlikes olukordades.

1.2. Ohutust ja tervist käsitlevat dokumenti tuleb regulaarselt ajakohastada ning see peab olema töökohas olemas, et temaga saaks tutvuda.

Töö peab toimuma kooskõlas ohutust ja tervist käsitleva dokumendiga.

2. Tegevus

2.1. Töö kavandamisel tuleb arvesse võtta ohutust ja tervist käsitleva dokumendi neid osi, mis käsitlevad varinguid või maalihkeid.

Seepärast peab ennetava meetmena aherainepaljandite ja kaevanduste ete kõrgus ja kalle peavad olema vastavuses maapinna omaduste ja stabiilsuse ning töömeetoditega.

2.2. Astangud ja veoteed peavad olema kasutatavate seadmete jaoks piisavalt stabiilsed.

Nad peavad olema ehitatud ja neid tuleb hooldada selliselt, et seadmeid saab ohutult liigutada.

2.3. Enne töö alustamist või taasalustamist tuleb kontrollida, et tööpiirkondade või veoteede kohal olevatel paljandinõlvadel ja kaevanduste etel ei oleks lahtist pinnast ega lahtisi kive.

Vajadusel tuleb kõnealused alad puhastada.

2.4. Etes ja mahapanekukohtades tuleb tööd teha nii, et ei tekiks ebastabiilsus.

C OSA

MAA ALL MAAVARASID KAEVANDAVATE TÖÖSTUSTE SUHTES KOHALDATAVAD ERIMIINIMUMNÕUDED

1. Üldosa

1.1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist, peab siseriiklike õigusnormide ja/või tavade kohaselt käesoleva C osaga hõlmatud töökohtade eest vastutav tööandja tagama, et ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis näidatakse, et on võetud kõik vajalikud meetmed selleks, et kaitsta töötajate ohutust ja tervist nii tavalistes kui ka erandlikes olukordades.

1.2. Ohutust ja tervist käsitlevat dokumenti tuleb regulaarselt ajakohastada ning see peab olema töökohas olemas, et temaga saaks tutvuda.

Töö peab toimuma kooskõlas ohutust ja tervist käsitleva dokumendiga.

2. Allmaakaeveõõnte plaanid

2.1. Allmaakaeveõõnte plaanid tuleb koostada sellises mõõtkavas, mis tagab selge kujutise.

Lisaks teedele ja laadimisaladele tuleb plaanidel ära näidata ka teadaolevad omadused, mis võivad mõjutada töötegemist ja ohutust.

Plaanid peavad olema hõlpsasti kättesaadavad ning neid tuleb alles hoida nii kaua, kui ohutuse huvides vajalik.

2.2. Allmaakaeveõõnte plaane tuleb regulaarselt ajakohastada ning need peavad olema töökohas kättesaadavad.

3. Väljapääsud maapinnale

Kõigist allmaakaeveõõntest peab maa peale pääsema vähemalt kahe eraldi väljapääsu kaudu, mis on kindla konstruktsiooniga ja maa all töötavatele inimestele hõlpsasti juurdepääsetavad.

Kui maa peale pääsemine eeldaks märkimisväärset füüsilist pingutust, peavad sellistes väljapääsudes olema mehaanilised seadmed inimeste tõstmiseks või vedamiseks.

4. Kaeveõõned

Kaeveõõned, kus toimub maa-alune kaevandamine, tuleb konstrueerida, neid käitada, seadmestada ja hooldada selliselt, et oht neis töötavatele ja liikuvatele töötajatele oleks minimaalne.

Liikumisteed peavad olema tähistatud, et töötajatel oleks lihtsam seal õige tee leida.

5. Vedu

5.1. Transpordirajatised tuleb püstitada ning neid käitada ja hooldada selliselt, et oleks tagatud juhtide, kasutajate ja muude lähedal viibivate isikute ohutus ja tervis.

5.2. Mehaanilised seadmed inimeste tõstmiseks või vedamiseks peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud ning neid tuleb kasutada vastavalt kirjalikele juhtnööridele.

6. Toestus ja maapinna stabiilsus

Toestus tuleb paigaldada võimalikult peatselt pärast kaevandamist, kui see ei ole töötajate ohutuse seisukohast tarbetu maapinna stabiilsuse tõttu. Toestus tuleb paigaldada kooskõlas plaanide ja kirjalike juhtnööridega.

Töötajale ligipääsetavate kaeveõõnte puhul tuleb regulaarselt kontrollida maapinna stabiilsust ja toestust vastavalt hooldada.

7. Ventilatsioon

7.1. Kõik allmaakaeveõõned, millele on lubatud juurdepääs, peavad olema nõuetekohaselt ventileeritavad.

Ventilatsioon peab olema pidev, et piisava ohutusvaruga säilitada:

- tervislik õhukeskkond,

- õhukeskkond, kus plahvatusoht ja sissehingatava tolmu kogus on kontrolli all,

- õhukeskkond, kus töötingimused on töötamise ajal asjakohased, arvestades kasutatavaid töömeetodeid ja töötajatele esitatavaid füüsilisi nõudmisi.

7.2. Kui loomulik ventilatsioon ei ole punkti 7.1 nõuete täitmiseks piisav, tuleb põhiventilatsiooni tagamiseks kasutada üht või mitut mehaanilist ventilaatorit.

Stabiilse ja pideva ventilatsiooni tagamiseks tuleb võtta meetmeid.

Peaventilaatori rõhku tuleb pidevalt jälgida ning automaatne häiresüsteem peab andma märku planeerimata seisakutest.

7.3. Ventilatsiooninäitajaid tuleb regulaarselt mõõta ja salvestada.

Koostada tuleb ventilatsiooniplaan, mis sisaldab olulisi üksikasju ventilatsioonisüsteemi kohta, mida tuleb regulaarselt ajakohastada ja mis peab olema töökohas kättesaadav.

8. Gaasi sisaldavad kaevandused

8.1. Allmaakaeveõõnt peetakse gaasi sisaldavaks, kui kaevandusgaasi lendub õhku sellistes kogustes, et plahvatusohtliku keskkonna tekke ohtu ei saa välistada.

8.2. Põhiventilatsioon tuleb tagada ühe või mitme mehaanilise ventilaatori abil.

8.3. Töö tegemisel tuleb kaevandusgaasi lendumist arvesse võtta.

Tuleb võtta meetmeid, et võimalikult suures osas kõrvaldada kaevandusgaasi tekitatavad ohud.

8.4. Abiventilatsiooni kasutamisel tuleb piirduda tööde ettevalmistamise ja päästetöödega ning kohtadega, millel on otseühendus peaventilatsiooni õhujoaga.

Kaeveõõsi võib abisüsteemidega ventileerida ainult siis, kui on võetud kõik asjakohased lisameetmed, et tagada töötajate ohutus ja tervis.

8.5. Punktis 7.3 osutatud ventilatsiooni mõõtmistega peab kaasnema kaevandusgaasi kindlaksmääramine.

Kui ohutust ja tervist käsitlev dokument seda eeldab, tuleb kaevandusgaasi sisaldust pidevalt jälgida õhujoas, mis väljub tootmisüksustest, kus kasutatakse mehaanilist kaevandamist või altkaevandamist, ja mehhaniseeritud tupikkaeveõõnte otstes.

8.6. Kasutada tohib ainult gaasi sisaldavate kaevanduste jaoks mõeldud lõhkeaineid ja initsieerimisvahendeid.

8.7. A osa punkti 4.1.2 sätted asendatakse järgmisega:

- Suitsetamine, suitsetamistubaka ja leegi tekitamiseks kasutatavate esemete kaasaskandmine on keelatud.

- Gaaslõikamine, keevitamine ja muud samalaadsed toimingud on lubatud ainult erandjuhtumitel ning selliste toimingute suhtes kohaldatakse erimeetmeid töötajate ohutuse ja tervise tagamiseks.

9. Kaevandused, kus on tuleohtlikku tolmu

9.1. Söekaevandusi peetakse kohtadeks, kus võib olla tuleohtlikku tolmu, välja arvatud juhul, kui ohutust ja tervist käsitlevas dokumendis ei ole näidatud, et ükski kaevandatav kiht ei sisalda tolmu, mis võiks põhjustada plahvatuse.

9.2. Tuleohtlikku tolmu sisaldavates kaevandustes kohaldatakse C osa punktide 8.6 ja 8.7 sätteid mutatis mutandis.

9.3. Tuleohtliku tolmu kogunemise vähendamiseks ning selle kõrvaldamiseks ja neutraliseerimiseks tuleb võtta meetmeid.

9.4. Tuleohtliku tolmu ja/või kaevandusgaasi plahvatuste levikut, mis võivad põhjustada uusi tuleohtliku tolmu plahvatusi, tuleb piirata plahvatustõkete süsteemi paigaldamisega.

Selliste plahvatustõkete asukoht tuleb tähistada dokumendis, mida regulaarselt ajakohastatakse ja mis on töökohas kättesaadav.

10. Gaasipursked, kivimite varingud ja vee sissetung

10.1. Tsoonide kohta, kus võib tekkida gaasipurse kas koos maavarade või kivimite purskega, kivivaringuga või vee sissetungiga või ilma, tuleb koostada ja ellu viia tegevusplaan, et võimalikult suures ulatuses tagada ohutu töö ja töötajate kaitse.

10.2. Tuleb võtta meetmeid ohutsoonide kindlakstegemiseks, töötajate kaitsmiseks nende tsoonide lähedal asuvates või neid tsoone läbivates kaeveõõntes ja riski kontrollimiseks.

11. Tulekahju, süttimine ja kuumenemine

11.1. Ette tuleb näha isesüttimise vältimine ja vajaduse korral varane avastamine.

11.2. Kaeveõõntesse viidavate tuleohtlike ainete kogus ei tohi olla suurem kui hädavajalik.

11.3. Kui on vaja kasutada hüdraulilisi vedelikke (vedelikud hüdrostaatilise ja/või hüdrokineetilise mehaanilise energia ülekandmiseks), tuleb võimaluse korral kasutada raskestisüttivad vedelikke, et vältida tulekahju tekkimise ja levimise oht.

Hüdraulilised vedelikud peavad vastama tulekindluse ja hügieeniga seotud spetsifikaatidele ja katsetingimustele.

Kui kasutatakse hüdraulilisi vedelikke, mis ei vasta teises lõigus osutatud spetsifikaatidele ja kriteeriumidele, tuleb suurenenud tuleohu ja tule levimise ohu vältimiseks võtta täiendavaid ettevaatusabinõusid.

12. Ettevaatusabinõud töötajate väljaviimiseks

Töötajate ohutuks väljaviimiseks tuleb töötajad vajaduse korral varustada isiklike hingamisteede kaitsevahenditega, mis peavad alati olema käeulatuses.

Töötajaid tuleb selliste kaitsevahendite kasutamiseks koolitada.

Kõnealused vahendid peavad olema alati kohal ning neid tuleb korrasoleku tagamiseks regulaarselt kontrollida.

13. Valgustus

A osa punkti 13 sätted asendatakse järgmisega:

- Töötajatel peavad olema sobivad isiklikud lambid.

- Töökohad peavad võimaluse korral olema varustatud kunstliku valgustusega, mis on piisav töötajate ohutuse ja tervise kaitseks.

- Valgustid tuleb paigaldada selliselt, et paigaldatud valgusti tüüp ei oleks töölistele ohtlik.

14. Arvestuse pidamine maa all oleva tööjõu üle

Alati peab olema täpselt teada, kes on mingil hetkel maa all.

15. Päästeorganisatsioon

Selleks, et saaks suurõnnetuse korral kiiresti ja tulemuslikult teostada vajalikke toiminguid, tuleb luua asjakohane päästeorganisatsioon.

Selleks et päästeorganisatsioon suudaks tegutseda kõikjal, kus toimuvad maa-alused kaeve- või uurimistööd, peab tema käsutuses olema piisavalt koolitatud päästetöötajaid ja asjakohaseid päästevahendeid.

[1] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 9. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/368/EMÜ (EÜT L 198, 22.7.1991, lk 16).

[2] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13

[3] EÜT L 393, 30.12.1989, lk 18.

[4] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.

--------------------------------------------------