Nõukogu direktiiv,

19. detsember 1991,

kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta

(91/674/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 54,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktis g on nõutud, et tuleb vajalikul määral kooskõlastada tagatised, mida liikmesriigid nõuavad äriühingutelt asutamislepingu artikli 58 teises lõigus määratletud tähenduses nii osanike ja aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks, pidades silmas selliste tagatiste muutmist võrdväärseks kogu ühenduse ulatuses;

25. juuli 1978. aasta nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, [4] nagu seda on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ, [5] ei ole kuni edasise kooskõlastamiseni vaja kohaldada kindlustusseltside suhtes; pidades silmas kindlustusseltside suurt tähtsust ühenduses, ei saa sellise kooskõlastamisega pärast direktiivi 78/660/EMÜ rakendamist kauem viivitada;

13. juuni 1983. aasta nõukogu direktiiviga 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb raamatupidamise konsolideeritud aruandeid, [6] nagu seda on viimati muudetud direktiiviga 90/605/EMÜ, on kõrvalekalded kindlustusseltsidele ette nähtud üksnes seni, kui möödub käesoleva direktiivi kohaldamiseks kehtestatud tähtaeg; seepärast peab käesolev direktiiv sisaldama ka konkreetselt kindlustusseltside raamatupidamise konsolideeritud aruandeid käsitlevaid sätteid;

sellist kooskõlastamist on kiirelt vaja ka seepärast, et kindlustusseltside tegevus ületab riigipiire; võlausaldajate, võlgnike, aktsionäride ja osanike, kindlustusvõtjate ja nende nõuandjate ning üldsuse jaoks on otsustava tähtsusega parandada selliste äriühingute raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete võrreldavust;

liikmesriikides konkureerivad eri õigusliku vormiga kindlustusseltsid üksteisega; otsekindlustusega tegelevad äriühingud tegelevad tavapäraselt ka edasikindlustusega ning konkureerivad seepärast spetsialiseerunud edasikindlustusseltsidega; seepärast on kõnealusel kooskõlastamisel asjakohane mitte piirduda direktiivis 78/660/EMÜ hõlmatud õiguslike vormidega, vaid valida reguleerimisala, mis vastab 24. juuli 1973. aasta nõukogu direktiivile 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, v.a elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, [7] nagu seda on viimati muudetud direktiiviga 90/618/EMÜ, [8] ning 5. märtsi 1979. aasta nõukogu direktiivile 79/267/EMÜ otsese elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, [9] nagu seda on viimati muudetud direktiiviga 90/619/EMÜ [10] ning mis samuti hõlmab teatavad äriühingud, mis ei jää nende direktiivide reguleerimisalasse, ja edasikindlustusseltsid;

ehkki kindlustusseltside eripära silmas pidades tundub olevat asjakohane esildada eraldi direktiiv selliste äriühingute raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete kohta, ei eelda see tingimata, et kehtestatakse standardite kogum, mis erineks direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ sätestatust; sellised eraldi standardid ei oleks asjakohased ega vastaks äriühinguõiguse kooskõlastamise põhimõtetele, sest arvestades kindlustusseltside tähtsat positsiooni ühenduses, ei saa neid välja jätta äriühingute jaoks üldiselt kavandatud normide raamistikust; sel põhjusel on arvesse võetud üksnes kindlustusseltside eripära ning käesolev direktiiv käsitleb kõrvalekaldeid direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ sätestatud normidest;

kindlustusseltside bilansi struktuur ja sisu on eri liikmesriikides suuresti erinevad; seepärast tuleb käesoleva direktiiviga ette näha üks ja seesama bilansistruktuur ja -kirjestik kõigi ühenduse kindlustusseltside jaoks;

kui raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruanded peavad olema võrreldavad, tuleb lahendada mitmed põhiküsimused seoses teatavate tehingute avaldamisega bilansis;

parema võrreldavuse huvides on samuti vaja, et määrataks täpselt kindlaks eri bilansikirjete sisu;

võib olla kasulik eristada kindlustusandja ja edasikindlustusandja kohustusi, näidates aktivas edasikindlustusandja osa kindlustustehnilistest reservidest;

tuleb kindlaks määrata ka kasumiaruande struktuur ning määratleda selle teatavad kirjed;

kindlustuse eripära tõttu võib olla kasulik, kui realiseerimata kasu ja kahju käsitletakse kasumiaruandes;

bilansi ja kasumiaruande arvude võrreldavus sõltub oluliselt ka väärtustest, millega vara ja kohustusi bilansis näidatakse; kindlustusseltsi finantsseisundi õigeks mõistmiseks tuleb avaldada investeeringute jooksev väärtus, samuti nende soetus- või tootmismaksumusel põhinev väärtus; investeeringute jooksva väärtuse kohustuslik avaldamine vähemalt raamatupidamisaruannete lisades nähakse ette üksnes võrreldavuse ja selguse eesmärgil ning ei ole mõeldud viima muudatusteni kindlustusseltside maksurežiimis;

elukindlustusreservide väljaarvutamisel võidakse kasutada kindlustusstatistilisi meetodeid, mida turul tavaliselt rakendatakse või mida kindlustusjärelevalve asutused aktsepteerivad; neid meetodeid võib rakendada iga kindlustusstatistik või ekspert kooskõlas tingimustega, mis võidakse ette näha siseriikliku õigusega ning võttes asjakohaselt arvesse kindlustusstatistilisi põhimõtteid, mida on tunnustatud otseelukindlustuse ettenägeliku ja finantsalase järelevalve põhinormide praeguse ja edasise kooskõlastamise raamistikus;

rahuldamata nõuete tarvis mõeldud reservide väljaarvutamisel tuleks ühelt poolt keelata mis tahes kaudne diskonteerimine ja mahaarvamine ning teiselt poolt tuleks ettenägelikkuse ja selguse nimel määratleda otsese diskonteerimise ja mahaarvamise täpsed tingimused;

pidades silmas kindlustusseltside erilist laadi on vaja teatavaid muudatusi seoses raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete lisadega;

vastavalt kavatsusele hõlmata kõik kindlustusseltsid, mis jäävad direktiivide 73/239/EMÜ ja 79/267/EMÜ reguleerimisalasse, ning teatavad muud äriühingud, ei nähta ette kõrvalekaldeid, nagu direktiivis 78/660/EMÜ on ette nähtud näiteks väikeste ja keskmise suurusega kindlustusseltside jaoks, kuid hõlmamata tuleks jätta teatavad väikesed vastastikused kindlustusseltsid, mis on direktiivide 73/239/EMÜ ja 79/267/EMÜ reguleerimisalast välja jäetud;

samadel põhjustel ei ole kindlustusseltsidele laiendatud direktiiviga 83/349/EMÜ liikmesriikide jaoks ette nähtud võimalust vabastada kontserni emaettevõtja sundühendamisest, kui ühendatavad äriühingud üheskoos ei ületa teatavat suurust;

pidades silmas Lloyd'si nime all tegutseva kindlustusandjate ühingu eripära, on selle ühingu jaoks vaja erisätteid;

käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ka nende raamatupidamise konsolideeritud aruannete suhtes, mille on koostanud emaettevõtja, mis on finantsvaldusettevõtja, kui selle tütarettevõtjad on eranditult või põhiliselt kindlustusseltsid;

seoses käesoleva direktiiviga ja eriti selle kohaldamisega esile kerkivate probleemide lahendamine nõuab liikmesriikide esindajate ja komisjoni koostööd kontaktkomitees; selliste komiteede hulga kiire kasvu vältimiseks on soovitav, et see koostöö leiaks aset direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 52 ettenähtud komitees; kindlustusseltsidega seotud probleemide käsitlemise korral peab kõnealune komitee siiski olema asjakohase koosseisuga;

pidades silmas küsimuse keerukust, tuleb käesoleva direktiiviga hõlmatud kindlustusseltsidele selle direktiivi sätete rakendamiseks võimaldada asjakohane tähtaeg; seda aega tuleb pikendada võimaldamaks vajalikke muudatusi, mis puudutavad ühelt poolt Lloyd'si nime all tegutsevat kindlustusandjate ühingut ning teiselt poolt neid äriühinguid, mis käesoleva direktiivi kehtimahakkamise ajal näitavad oma investeeringuid muutumatu soetusmaksumuse põhjal;

suuremat selgust ja ühtlustamist silmas pidades tuleks ette näha käesoleva direktiivi teatavate sätete läbivaatamine selle direktiivi kohaldamise viie aasta kogemuste põhjal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. JAGU

Eelsätted ja reguleerimisala

Artikkel 1

1. Direktiivi 78/660/EMÜ artikleid 2 ja 3, artikli 4 lõikeid 1 ja 3–5, artikleid 6, 7, 13, 14, artikli 15 lõikeid 3 ja 4, artikleid 16–21, 29–35, 37–42, artikli 43 lõike 1 punkte 1–7 ja 9–13, artikli 45 lõiget 1, artikleid 46 ja 48–50, artikli 51 lõiget 1, artikleid 54, 56–59 ja 61 kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 2 osutatud äriühingute suhtes, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

2. Kui direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ on osutatud direktiivi 78/660/EMÜ artiklitele 9 ja 10 (bilanss) või artiklitele 23–26 (kasumiaruanne), peetakse neid viiteid viideteks käesoleva direktiivi artiklile 5 (bilanss) või artiklile 29 (kasumiaruanne), nagu on asjakohane.

3. Direktiivides 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ olevaid viiteid direktiivi 78/660/EMÜ artiklitele 31–42 peetakse viideteks neile artiklitele, võttes arvesse käesoleva direktiivi artikleid 45–62.

4. Kui direktiivi 78/660/EMÜ eespool osutatud sätetes on osutatud bilansikirjetele, mille kohta käesolevas direktiivis võrdväärne säte puudub, peetakse selliseid viiteid viideteks käesoleva direktiivi artiklile 6, milles on loetletud vastavad aktiva- ja passivakirjed.

Artikkel 2

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse asutamislepingu artikli 58 teises lõigus mõeldud äriühingute suhtes, mis on:

a) äriühingud direktiivi 73/239/EMÜ artikli 1 tähenduses, välja arvatud need vastastikused kindlustusseltsid, mis on kõnealuse direktiivi artikliga 3 reguleerimisalast välja jäetud, kuid kaasa arvatud juriidilised isikud, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 punktides a, b, c ja e, välja arvatud juhul, kui nende tegevus ei koosne täielikult või põhiliselt kindlustusest;

b) äriühingud direktiivi 79/267/EMÜ artikli 1 tähenduses, välja arvatud need juriidilised isikud ja vastastikused kindlustusseltsid, millele on osutatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 3; või

c) edasikindlustusega tegelevad äriühingud.

Käesolevas direktiivis osutatakse nendele äriühingutele kui "kindlustusseltsidele".

2. Direktiivi 79/267/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktide c ja d tähenduses grupipensionifondi, mida kindlustusselts haldab omaenda nimel, kuid kolmandate isikute huvides, rahaline vara tuleb bilansis näidata, kui kindlustusselts saab kõnealuse vara omandiõiguse. Sellise vara ja kohustuste kogusumma näidatakse eraldi või raamatupidamisaruannete lisades, liigendatult vastavalt eri aktiva- ja passivakirjetele. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et selline rahaline vara avaldatakse bilansivälistel kirjetel, tingimusel et on olemas erieeskirjad, mille abil saab selle rahalise vara välja arvata jaotatavast varast krediidiasutuse lõpetamise (või samalaadse menetluse) korral.

Bilansis ei tohi näidata kolmanda isiku nimel ja huvides soetatud vara.

Artikkel 3

Käesoleva direktiivi sätteid, mis on seotud elukindlustusega, kohaldatakse mutatis mutandis kindlustusseltside suhtes, mis annavad üksnes tervisekindlustust ning mis teevad seda eranditult või põhiliselt vastavalt elukindlustuse tehnilistele põhimõtetele.

Liikmesriigid võivad kohaldada esimest lõiku tervisekindlustuse suhtes, mille on andnud ühisettevõte vastavalt elukindlustuse tehnilistele põhimõtetele, kui selline tegevus on märkimisväärne.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi kohaldatakse Lloyd'si nime all tegutseva kindlustusandjate ühingu suhtes vastavalt kohandustele, mis on sätestatud lisas võtmaks arvesse Lloyd'si erilist laadi ja struktuuri.

2. JAGU

Üldsätted bilansi ja kasumiaruande kohta

Artikkel 5

Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 4 lõike 3 punktis a või b sätestatud kirjete ühendamine piiratakse kindlustusseltside puhul:

- araabia numbritega tähistatud bilansikirjetele, v.a kindlustustehniliste reservidega seotud kirjed, ja

- ühe või mitme väiketähega tähistatud kasumiaruandekirjetele, v.a kirjed I.1 ja I.4 ning II.1, II.5 ja II.6.

Ühendamist lubatakse üksnes liikmesriikide kehtestatud eeskirjade alusel.

3. JAGU

Bilansiskeem

Artikkel 6

Liikmesriigid näevad bilansi tarvis ette järgmise skeemi.

Aktiva

A. Märgitud sissemaksmata kapital

eraldi näidata tasuda tulev kapital (kui siseriikliku õigusega ei nähta ette, et tasuda tulev kapital tuleb hõlmata passivas; sel juhul tuleb tasuda tulev, kuid seni sissemaksmata kapital hõlmata aktiva kirjel A või E. IV).

B. Immateriaalne põhivara

nagu on kirjeldatud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 kirjetel B ja C. I; eraldi näidata:

- asutamisväljaminekud, nagu on määratletud siseriikliku õigusega ning kuivõrd siseriikliku õigusega lubatakse nende näitamist aktivas (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende avaldamist raamatupidamisaruannete lisades),

- maineväärtus, kuivõrd see on omandatud tasu eest (kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle avaldamist raamatupidamisaruannete lisades).

C. Investeeringud

I. Maa ja ehitised:

eraldi näidata maa ja ehitised, mida kindlustusselts kasutab oma tarbeks (kui siseriikliku õigusega ei nõuta nende avaldamist raamatupidamisaruannete lisades).

II. Investeeringud sidusettevõtetesse ning osalus:

1) sidusettevõtete osad või aktsiad;

2) sidusettevõtete väljalastud võlakirjad ning nendele äriühingutele antud laenud;

3) osalus;

4) võlakirjad, mille on välja lasknud äriühingud, millega kindlustusselts on seotud osaluse kaudu, ning nendele äriühingutele antud laenud.

III. Muud finantsinvesteeringud:

1) investeerimisfondide aktsiad ning muutuvtuluväärtpaberid ja osad investeerimisfondides;

2) võlakirjad ja muud püsituluväärtpaberid;

3) osa lus investorite ühendustes;

4) hüpoteeklaenud;

5) muud laenud;

6) hoiused krediidiasutustes;

7) muu.

IV. Sissemaksed edasikindlustusvõtjatele.

D. Investeeringud elukindlustusvõtjate kasuks, kes kannavad investeerimisriski

E. Nõuded

(Summad, mida võlgnevad:

- sidusettevõtted ja

- äriühingud, millega kindlustusselts on seotud osaluse kaudu,

näidatakse kirjete I, II ja III allkirjetel eraldi).

I. Nõuded otsekindlustustehingutest:

1) kindlustusvõtjad;

2) vahendajad.

II. Nõuded edasikindlustustehingutest.

III. Muud nõuded.

IV. Märgitud sissemakstav kapital, mis tuleb tasuda

(kui siseriikliku õigusega ei nõuta, et märgitud sissemaksmata kapital, mis tuleb tasuda, näidatakse aktiva kirjel A).

F. Muu vara

I. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 kirjetel C. II ja D. I loetletud materiaalne vara ja varud, mis ei ole maa ega ehitised, ehitamisel olevad ehitised ega sissemaksed maalt ja ehitistelt.

II. Raha pangakontodel ja kassas.

III. Oma aktsiad (näidata nende nimiväärtus või selle puudumise korral arvestuslik nimiväärtus), kuivõrd siseriikliku õigusega lubatakse nende näitamist bilansis.

IV. Muu.

G. Ettemaksed ja viitlaekumised

I. Viitintressid ja -rent.

II. Edasilükatud soetuskulud (eristades kahjukindlustus- ja elukindlustustegevuse käigus tekkinud soetuskulud).

III. Muud ettemaksed ja viitlaekumised.

H. Aruandeaasta kahjum

(kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle näitamist passiva kirjel A. VI).

Passiva

A. Omakapital

I. Märgitud kapital või samaväärne rahaline vara

(kui siseriikliku õigusega ei nõuta, et sellel kirjel näidatakse tasuda tulev kapital. Sel juhul tuleb märgitud kapitali ja sissemakstud kapitali summa näidata eraldi).

II. Aažio.

III. Ümberhindluse reserv.

IV. Reserv.

V. Eelnenud perioodide jaotamata kasum või kahjum.

VI. Aruandeaasta kasum või kahjum

(kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle näitamist aktiva kirjel H või passiva kirjel I).

B. Subordineeritud kohustused

C. Kindlustustehnilised reservid

1)Reserv teenimata kindlustusmaksete tarvis: | | |

a)kogusumma | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

2)Elukindlustusreserv: | | |

a)kogusumma (–) | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

3)Rahuldamata nõuete reserv: | | |

a)kogusumma (–) | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

4)Soodustuste ja allahindluste reserv (kui seda ei näidata kirjel 2): | | |

a)kogusumma (–) | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

5)Tasendusreserv | | |

6)Muud kindlustustehnilised reservid: | | |

a)kogusumma (–) | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

D. Kindlustustehnilised reservid elukindlustuspoliiside tarvis, kui investeerimisriski kannab kindlustusvõtja:

a)kogusumma | … | |

b)edasikindlustussumma (–) | … | |

| | … |

E. Reservid muudeks riskideks ja kuludeks

1) Pensionireservid ja reservid samalaadsete kohustuste tarvis.

2) Maksureservid.

3) Muud reservid.

F. Sissemaksed edasikindlustusandjatelt

G. Võlakohustused

(Summad, mida võlgnetakse:

- sidusettevõtetele ja

- äriühingutele, millega kindlustusselts on seotud osaluse kaudu,

näidatakse eraldi allkirjetel.)

I. Võlakohustused otsekindlustustehingutest.

II. Võlakohustused edasikindlustustehingutest.

III. Tagatiseta võlakohustused; eraldi näidata konverteeritavad laenud.

IV. Krediidiasutustele võlgnetavad summad.

V. Muud võlakohustused, sealhulgas maksuvõlad ja sotsiaalkindlustusvõlad.

H. Viitvõlad ja ettesaadud tulud

I. Aruandeaasta kasum

(kui siseriikliku õigusega ei nõuta selle näitamist passiva kirjel A. VI).

Artikkel 7

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 14 ei kohaldata kindlustusega seotud tegevuskohustuste suhtes.

4. JAGU

Teatavate bilansikirjetega seotud erisätted

Artikkel 8

Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 15 lõiget 3 kohaldatakse üksnes aktivakirjete B ning C. I ja C. II suhtes, nagu need on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6. Iga muudatus nendel kirjetel näidatakse aruandeaasta alguse bilansilise väärtuse põhjal.

Artikkel 9

Aktiva: kirje C. III.2

Võlakirjad ja muud püsituluväärtpaberid

1. See kirje hõlmab siirdvõlakirjad ja muud püsituluväärtpaberid, mille on välja lasknud krediidiasutused, muud äriühingud või ametiasutused, kuivõrd neid ei hõlmata kirjel C. II.2 ega C. II.4.

2. Väärtpaberid, mille intressimäär muutub vastavalt teatavatele teguritele, näiteks intressimäärale pankadevahelisel turul või euroturul, peetakse samuti võlakirjadeks ja muudeks püsituluväärtpaberiteks.

Artikkel 10

Aktiva: kirje C. III.3

Osalemine investorite ühendustes

See kirje hõlmab äriühingule kuuluvad osad ühisinvesteeringutes, mille moodustavad mitu äriühingut või pensionifondi ning mille juhtimine on usaldatud ühele nendest äriühingutest või ühele nendest pensionifondidest.

Artikkel 11

Aktiva: kirjed C. III.4 ja C. III.5

Hüpoteek- ja muud laenud

Kindlustusvõtjatele antud laenud, mille põhitagatis on poliis, hõlmatakse kirjel "muud laenud" ning nende summa avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades. Hüpoteeklaenud näidatakse sellisena isegi siis, kui need on tagatud ka kindlustuspoliisiga. Kui poliisiga tagamata "muude laenude" summa on oluline, esitatakse raamatupidamisaruannetes asjakohane liigendus.

Artikkel 12

Aktiva: kirje C. III.6

Hoiused krediidiasutustes

See kirje hõlmab summad, mille väljavõtmise suhtes kehtib ajapiirang. Sellise piiranguta hoiustatud summad näidatakse kirjel F. II ja seda ka siis, kui need kannavad intresse.

Artikkel 13

Aktiva: kirje C. III.7

Muu

See kirje hõlmab investeeringud, mida ei hõlmata kirjetel C. III.1–C. III.6. Kui selliste investeeringute summa on oluline, tuleb need avaldada raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 14

Aktiva: kirje C. IV

Sissemaksed edasikindlustusvõtjatele

See kirje hõlmab edasikindlustust andva äriühingu bilansis summad, mida võlgnevad edasikindlustusvõtjad ning mis vastavad tagatistele, mis on sisse makstud nendele edasikindlustusvõtjatele või kolmandatele isikutele või mida need äriühingud säilitavad.

Neid summasid ei tohi ühte liita muude summadega, mida edasikindlustusvõtja võlgneb edasikindlustusandjale, ega tasaarvestada summadega, mida edasikindlustusandja võlgneb edasikindlustusvõtjale.

Edasikindlustusvõtjatele või kolmandatele isikutele sissemakstud tagatised, mis jäävad edasikindlustusandja omandisse, kantakse edasikindlustusandja raamatupidamisaruande asjakohasele kirjele kui investeering.

Artikkel 15

Aktiva: kirje D

Investeeringud elukindlustusvõtjate kasuks, kes kannavad investeerimisriski

Elukindlustuse puhul hõlmab see kirje ühelt poolt investeeringud, mille väärtust kasutatakse, et määrata kindlaks investeerimisfondiga seotud poliiside väärtus või tulem, ning teiselt poolt investeeringud katmaks kohustusi, mis määratakse kindlaks teatava indeksi järgi. See kirje hõlmab ka investeeringud, mida vallatakse tontiini liikmete kasuks ning mis on mõeldud nende vahel jaotamiseks.

Artikkel 16

Aktiva: kirje F. IV

Muu

See kirje hõlmab vara, mida ei hõlmata kirjetel F. I, F. II ja F. III. Kui selline vara on oluline, tuleb see avaldada raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 17

Aktiva: kirje G. I

Viitintressid ja -rent

See kirje hõlmab kirjeid, mis kajastavad kuni bilansipäevani teenitud intresse ja rendisummasid, mis ei ole veel tasutud.

Artikkel 18

Aktiva: kirje G. II

Edasilükatud soetuskulud

1. Kindlustuspoliiside soetuskulud lükatakse edasi kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 18, kuivõrd liikmesriigid sellist edasilükkamist ei keela.

2. Liikmesriigid võivad siiski lubada kahjukindlustuste puhul soetuskulude mahaarvamist teenimata kindlustusmaksetest ning elukindlustuse puhul soetuskulude kindlustusstatistilisel meetodil mahaarvamist matemaatilistest reservidest. Selle meetodi kasutamise korral tuleb reservidest maha arvatud summad näidata raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 19

Passiva: kirje A. I

Märgitud kapital või samaväärne rahaline vara

See kirje hõlmab olenemata tegelikust nimetusest kõik summad, mida kooskõlas kindlustusseltsi õigusliku vormiga käsitletakse asjaomase liikmesriigi õiguses omakapitalina, mille on märkinud osanikud, aktsionärid või muud isikud.

Artikkel 20

Passiva: kirje A. IV

Reservid

See kirje hõlmab igat liiki reservid, mis on loetletud direktiivi 78/660/EMÜ artikli 9 passiva kirjel A. IV, nagu seal on määratletud. Vajaduse korral võivad liikmesriigid nõuda ka muud liiki reserve, kui seda on vaja direktiivis 78/660/EMÜ kajastamata õigusliku vormiga kindlustusseltside jaoks.

Reservid näidatakse asjaomase kindlustusseltsi bilansis passiva kirje A. IV allkirjetel eraldi, v.a ümberhindluse reserv, mis näidatakse passiva kirjel A. III.

Artikkel 21

Passiva: kirje B

Subordineeritud kohustused

Kui on lepinguga määratud, et kindlustusseltsi likvideerimise või pankroti korral makstakse teatavad kohustused, olenemata sellest, kas nende kohta on sertifikaat või mitte, tagasi üksnes pärast kõikide ülejäänud võlausaldajate nõuete rahuldamist, näidatakse kõnealused kohustused sellel kirjel.

Artikkel 22

Kui liikmesriik lubab hõlmata kindlustusseltsi bilansis fonde, mille jaotamine kas kindlustusvõtjatele, osanikele või aktsionäridele ei ole aruandeaasta lõpuks kindlaks määratud, näidatakse need summad passivakirjel B.a (tulevase jaotamise fond).

Muutused sellel kirjel tuletatakse kasumiaruande kirjelt II.12.a (siirded tulevase jaotamise fondi ja sealt võetud siirded).

Artikkel 23

Passiva: kirje C

Kindlustustehnilised reservid

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 20 kohaldatakse kindlustustehniliste reservide suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 24–30.

Artikkel 24

Passiva: kirjed C.1.b, C.2.b. C.3.b, C.4.b, C.6.b ja D.b

Edasikindlustussummad

1. Edasikindlustussummad hõlmavad tegelikud või hinnangulised summad, mis arvatakse edasikindlustuslepingute alusel maha kindlustustehniliste reservide kogusummast.

2. Seoses reserviga teenimata väljamaksete tarvis arvutatakse edasikindlustussumma kooskõlas artiklis 57 osutatud meetoditega või kooskõlas edasikindlustuspoliisi tingimustega.

3. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et edasikindlustussummad näidatakse aktivas. Selle võimaluse kasutamise korral näidatakse need summad aktivakirjel D.a (edasikindlustusandja osa kindlustustehnilistest reservidest), mis jaotatakse järgmiselt:

1. Reserv teenimata kindlustusmaksete tarvis

2. Elukindlustusreserv

3. Rahuldamata nõuete reserv

4. Soodustuste ja allahindluse reserv (kui neid ei näidata kirjel 2)

5. Muud kindlustustehnilised reservid

6. Kindlustustehnilised reservid elukindlustuspoliiside tarvis, mille investeerimisriski kannab kindlustusvõtja.

Hoolimata artiklist 5 ei liideta neid kirjeid ühte.

Artikkel 25

Passiva: kirje C.1

Teenimata kindlustusmaksete reserv

Teenimata kindlustusmaksete reserv hõlmab summa, mis kajastab sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma seda osa, mis eraldatakse järgmise aruandeaasta või järgmiste aruandeaastate tarvis. Elukindlustuse suhtes võivad liikmesriigid kuni edasise ühtlustamiseni nõuda või lubada, et teenimata kindlustusmaksete reserv hõlmataks kirjel C.2.

Kui kirje C.1 hõlmab vastavalt artiklile 26 ka aegumata riski reservi, nimetatakse seda kirjet "teenimata kindlustusmaksete ja aegumata riski reserviks". Kui aegumata riski summa on oluline, avaldatakse see kas bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

Artikkel 26

Passiva: kirje C.6

Muud kindlustustehnilised reservid

See kirje hõlmab muu hulgas reservi aegumata riski tarvis, st lisaks teenimata kindlustusmaksetele kõrvalepandud summa riski tarvis, mida kindlustusselts kannab pärast aruandeaasta lõppu, et katta seoses kehtivate kindlustuslepingutega kõik rahuldamata nõuded ja kulud, mis ületavad nendega seotud teenimata kindlustusmaksed ja nendelt lepingutelt saadaolevaid mis tahes muid kindlustusmakseid. Reserv aegumata riski tarvis võidakse siiski lisada reservile teenimata kindlustusmaksete tarvis, nagu on määratletud artiklis 25, ning hõlmata kirjel C.1 näidatavas summas, kui riigi õigusaktides nii sätestatakse.

Kui aegumata riski summa on oluline, avaldatakse see kas bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

Kui artikli 3 teises lõigus sätestatud võimalust ei kasutata, hõlmab see kirje ka aegumisreservi.

Artikkel 27

Passiva: kirje C.2

Elukindlustusreserv

Elukindlustusreserv hõlmab kindlustusseltsi kohustuste kindlustusstatistiliselt hinnatud väärtuse, mis sisaldab juba väljakuulutatud soodustusi ja millest on maha arvatud tulevaste kindlustusmaksete kindlustusstatistiline väärtus.

Artikkel 28

Passiva: kirje C.3

Rahuldamata nõuete reserv

Rahuldamata nõuete reserv hõlmab hinnangulise lõppkulu kindlustusseltsile, kui see rahuldaks kõik nõuded, mis tulenevad kuni aruandeaasta lõpuni toimunud juhtumitest, olenemata sellest, kas nendest juhtumitest on teatatud või mitte, miinus selliste nõuete rahuldamiseks juba välja makstud summad.

Artikkel 29

Passiva: kirje C.4

Soodustuste ja allahindluse reserv

Soodustuste ja allahindluse reserv hõlmab summad, mis on mõeldud kindlustusvõtjatele või lepingulistele kindlustatutele soodustusteks või allahindluseks, nagu on määratletud artiklis 39, kuivõrd neid summasid ei ole krediteeritud kindlustusvõtjatele ega lepingulistele kindlustatutele ega hõlmatud kirjel B.a (tulevase jaotamise fond), nagu on sätestatud artikli 22 esimeses lõigus, või kirjel C.2.

Artikkel 30

Passiva: kirje C.5

Tasendusreserv

1. Tasendusreserv hõlmab mis tahes summa, mis on kooskõlas seadusest tulenevate või haldusnõuetega kõrvale pandud, et vähendada kahjusuhte kõikumist tulevastel aastatel või katta erilist riski.

2. Kui puuduvad sellised seadusest tulenevad või haldusnõuded ning reservid artikli 20 tähenduses on moodustatud samal eesmärgil, avaldatakse see raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 31

Passiva: kirje D

Kindlustustehnilised reservid elukindlustuspoliiside tarvis, kui investeerimisriski kannab kindlustusvõtja

See kirje hõlmab kindlustustehnilised reservid katmaks kohustusi investeeringutest seoses elukindlustuspoliisidega, mille väärtus või tulem määratakse kindlaks investeeringu järgi, mille riski kannab kindlustusvõtja, või teatava indeksi järgi.

Mis tahes täiendavad kindlustustehnilised reservid katmaks surmariski, tegevuskulusid või muud riski (näiteks tähtaja möödumisel maksta tulevad hüvitised või tagatud tagasiostuväärtus) näidatakse kirjel C.2.

Kirje D hõlmab ka kindlustustehnilised reservid, mis kajastavad tontiini korraldaja ja liikmete vastastikusi kohustusi.

Artikkel 32

Passiva: kirje F

Sissemaksed edasikindlustusandjatelt

See kirje hõlmab edasikindlustust võtva kindlustusseltsi bilansis teiste kindlustusseltside poolt edasikindlustuslepingute alusel sisse makstud või neilt kinni peetud summad. Neid summasid ei tohi ühte liita muude summadega, mida võlgnetakse kõnealustele kindlustusseltsidele või mida kõnealused kindlustusseltsid võlgnevad.

Kui edasikindlustust võttev kindlustusselts on sissemaksena saanud väärtpabereid, mis on üle antud selle kindlustusseltsi omandisse, hõlmab see kirje summa, mida edasikindlustusvõtja sellise sissemakse tulemusel võlgneb.

5. JAGU

Kasumiaruande skeem

Artikkel 33

1. Liikmesriigid näevad kasumiaruande tarvis ette artiklis 34 sätestatud skeemi.

2. Kahjukindlustustegevuse tehnilist aruannet kasutatakse otsekindlustuse nende liikide jaoks, mis kuuluvad direktiivi 73/239/EMÜ reguleerimisalasse, ning vastavate edasikindlustusliikide jaoks.

3. Elukindlustustegevuse tehnilist aruannet kasutatakse otsekindlustuse nende liikide jaoks, mis kuuluvad direktiivi 79/267/EMÜ reguleerimisalasse, ning vastavate edasikindlustusliikide jaoks.

4. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et kindlustusseltsid, mille tegevus koosneb täielikult edasikindlustusest, kasutavad kahjukindlustustegevuse tehnilist aruannet kogu oma tegevuse jaoks. Seesama kehtib ka kindlustusseltside kohta, mis annavad otsest kahjukindlustust, samuti edasikindlustust.

Artikkel 34

Kasumiaruanne

I. Tehniline aruanne — kahjukindlustustegevus

1.Kindlustusmaksed miinus edasikindlustus: | | | |

a)sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma | … | | |

b)edasikindlustusmaksed kindlustusseltsist väljapoole (–) | … | … | |

c)teenimata kindlustusmaksete reservi kogusumma muutus ning muutus reservis aegumata riski tarvis (+/–), kuivõrd siseriikliku õigusega lubatakse hõlmata see reserv passiva kirjel C.1 | … | | |

d)muutus edasikindlustaja osas teenimata kindlustusmaksete reservist (+/–) | … | … | … |

2.Mittetehnilisest aruandest (kirje III.6) üle kantud jaotatud investeerimiskasum | | | … |

3.Muud kindlustustehnilised tulud miinus edasikindlustus | | | … |

4.Esitatud nõuded miinus edasikindlustus: | | | |

a)rahuldatud nõuded | | | |

aa)kogusumma | … | | |

bb)edasikindlustaja osa (–) | … | … | |

b)muutus rahuldamata nõuete reservis: | | | |

aa)kogusumma | … | | |

bb)edasikindlustaja osa (–) | … | … | … |

5.Muudes rubriikides näitamata muude kindlustustehniliste reservide muutus miinus edasikindlustus (+/–) | | | … |

6.Soodustused ja allahindlus miinus edasikindlustus | | | … |

7.Tegevuskulude puhassumma: | | | |

a)soetuskulud | | … | |

b)edasilükatud soetuskulude muutus (+/–) | | … | |

c)halduskulud | | … | |

d)edasikindlustuse komisjonitasu ja kasumis osalemine (–) | | … | … |

8.Muud kindlustustehnilised kulud miinus edasikindlustus | | | … |

9.Tasendusreservi muutus (+/–) | | | … |

10.Allkokkuvõte (kahjukindlustustegevuse tehnilise aruande tulemus) (kirje III.1) | | | … |

II. Tehniline aruanne — elukindlustustegevus

1.Kindlustusmaksed miinus edasikindlustus: | | | |

a)sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma | | … | |

b)edasikindlustusmaksed kindlustusseltsist väljapoole (–) | | … | |

c)teenimata kindlustusmaksete reservi kogusumma muutus miinus edasikindlustus (+/–) | | … | … |

2.Investeerimistulud: | | | |

a)tulud osalusest, eraldi näidata sellised tulud sidusettevõtetest … | | … | |

b)tulud muudest investeeringutest; eraldi näidata sellised tulud sidusettevõtetest … | | | |

aa)tulud maalt ja ehitistelt | … | | |

bb)tulud muudest investeeringutest | … | … | |

c)investeeringute väärtuse lisatäpsustused | | … | |

d)kasum investeeringute realiseerimisest | | … | … |

3.Realiseerimata investeerimiskasum | | | … |

4.Muud kindlustustehnilised tulud miinus edasikindlustus | | | … |

5.Esitatud nõuded miinus edasikindlustus: | | | |

a)rahuldatud nõuded | | | |

aa)kogusumma | … | | |

bb)edasikindlustaja osa (–) | | … | … |

b)rahuldamata nõuete reservi muutus: | | | |

aa)kogusumma | … | | |

bb)edasikindlustaja osa (–) | … | … | … |

6.Muudes rubriikides näitamata muude kindlustustehniliste reservide muutus miinus edasikindlustus (+/–): | | | |

a)elukindlustusreserv miinus edasikindlustus | | | |

aa)kogusumma | … | | |

bb)edasikindlustaja osa (–) | … | … | |

b)muud kindlustustehnilised reservid miinus edasikindlustus | | … | … |

7.Soodustused ja allahindlused miinus edasikindlustus | | | … |

8.Tegevuskulude puhassumma: | | | |

a)soetuskulud | | … | |

b)edasilükatud soetuskulude muutus (+/–) | | … | |

c)halduskulud | | … | |

d)edasikindlustuse komisjonitasu ja kasumis osalemine (–) | | … | … |

9.Investeerimiskulud: | | | |

a)investeeringute juhtimise kulud, sealhulgas intressid | | … | |

b)investeeringute väärtuse täpsustused | | … | |

c)kahjum investeeringute realiseerimisest | | … | … |

10.Realiseerimata investeerimiskahjum | | | … |

11.Muud kindlustustehnilised kulud miinus edasikindlustus | | | … |

12.Mittetehnilisse aruandesse (kirje III.4) üle kantud jaotatud investeerimiskasum (–) | | | … |

13.Allkokkuvõte (elukindlustustegevuse tehnilise aruande tulemus) (kirje III.2). | | | … |

III. Mittetehniline aruanne

1.Kahjukindlustustegevuse tehnilise aruande tulemus (kirje I.10) | | | … |

2.Elukindlustustegevuse tehnilise aruande tulemus (kirje II.13) | | | … |

3.Investeerimistulud: | | | |

a)tulud osalusest, eraldi näidata sellised tulud sidusettevõtetest … | | … | |

b)tulud muudest investeeringutest, eraldi näidata sellised tulud sidusettevõtetest … | | | |

aa)tulud maalt ja ehitistelt | … | | |

bb)tulud muudest investeeringutest | … | … | |

c)investeeringute väärtuse lisatäpsustused | | … | |

d)kasum investeeringute realiseerimisest | | … | … |

4.Elukindlustuse tehnilisest aruandest üle kantud jaotatud investeerimiskasum (kirje II.12) | | | … |

5.Investeerimiskulud: | | | |

a)investeeringute juhtimise kulud, sealhulgas intressid | | … | |

b)investeeringute väärtuse täpsustused | | … | |

c)kahjum investeeringute realiseerimisest | | … | … |

6.Kahjukindlustuse tehnilisse aruandesse üle kantud jaotatud investeerimiskasum (kirje I.2) | | | … |

7.Muud tulud | | | … |

8.Muud kulud, sealhulgas väärtuse täpsustustest | | | … |

9.Tulumaks põhitegevuskasumilt või -kahjumilt | | | … |

10.Põhitegevuskasum või -kahjum pärast tulumaksustamist | | | … |

11.Erakorralised tulud | | | … |

12.Erakorralised kulud | | | … |

13.Erakorraline kasum või kahjum | | | … |

14.Tulumaks erakorraliselt kasumilt või kahjumilt | | | … |

15.Muud maksud, mida ei ole näidatud eelmistel kirjetel | | | … |

16.Aruandeaasta kasum või kahjum | | | … |

6. JAGU

Erisätted seoses teatavate kasumiaruandekirjetega

Artikkel 35

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.1.aElukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.1.aSõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma

Arvestatud maksete kogusumma hõlmab kõik summad, mis kuuluvad maksmisele aruandeaastal, olenemata asjaolust, et sellised summad võivad olla täielikult või osaliselt seotud hilisema aruandeaastaga, ning hõlmab muu hulgas:

i) veel arvestatavad maksed, kui makseid saab välja arvutada üksnes aasta lõpus;

ii) - üksikmaksed, sealhulgas aastamaksed,

- elukindlustuses üksikmaksed, mis tulenevad soodustuste ja allahindluste reservist, kuivõrd neid tuleb lepingu alusel makseteks pidada ja kui siseriikliku õigusega nõutakse või lubatakse nende näitamist maksete all;

iii) lisamaksed poolaasta-, kvartali- või kuumaksete korral ning kindlustusvõtjate lisamaksed kuludeks, mida kannab kindlustusselts;

iv) kaaskindlustuse korral kindlustusseltsi osa maksete kogusummast;

v) edasikindlustusmaksed, mis kuuluvad maksmisele edasikindlustusvõtjate ja retrosessiooniandjate poolt, sealhulgas portfelli kantud summad;

pärast seda, kui on maha arvatud:

- portfellist võetud summad, mis on krediteeritud edasikindlustusvõtjatele ja retrosessiooniandjatele, ja

- tühistused.

Eespool osutatud summad ei hõlma kindlustusmaksetelt võetavaid makse.

Artikkel 36

Kahjukindlustuste tehniline aruanne: kirje I.1.bElukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.1.bEdasikindlustusmaksed kindlustusseltsist väljapoole

Edasikindlustusmaksed kindlustusseltsist väljapoole hõlmavad kõik maksed, mis on makstud või mis tuleb maksta kindlustusseltsi sõlmitud väliste edasikindlustuslepingute põhjal. Sellele lisatakse portfelli kantud summad, mis tuleb maksta väliste edasikindlustuslepingute sõlmimisel või muutmisel; sellest tuleb maha arvata saadaolevad portfellist võetud summad.

Artikkel 37

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirjed I.1.c ja I.1.dElukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.1.cTeenimata kindlustusmaksete reservi kogusumma muutus miinus edasikindlustus

Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid elukindlustuse korral nõuda või lubada, et teenimata kindlustusmaksete muutus hõlmatakse elukindlustusreservi muutuses.

Artikkel 38

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.4Elukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.5Esitatud nõuded miinus edasikindlustus

1. Esitatud nõuded hõlmavad kõik aruandeaasta jooksul tehtud väljamaksed pluss esitatavate nõuete reservi, kuid miinus reserv eelnenud aruandeaasta osas esitatavate nõuete tarvis.

Need summad hõlmavad aastamakseid, tagasiostmist, kahjueraldiste kandmist edasikindlustusvõtjatele ja edasikindlustusandjatele ning nendelt kahjueraldiste saamist, väliseid ja sisemisi hüvitisetaotluste majandamise kulusid ning nõuete kulusid, mis on tekkinud, kuid millest ei ole teatatud, nagu on osutatud artikli 60 lõike 1 punktis b ja lõike 2 punktis a.

Maha arvestatakse artikli 60 lõike 1 punkti d tähenduses subrogatsiooni ja varapäästmise alusel tagasisaadavad summad.

2. Kui:

- eelnenud aastatel tekkinud, kuid rahuldamata nõuete jaoks aasta alguses tehtud kahjueraldise, ning

- eelnenud aastatel tekkinud nõuete rahuldamiseks kõnealuse aasta jooksul tehtud väljamaksete ja selliste nõuete jaoks aasta lõpus näidatava kahjueraldise vahe on oluline,

avaldatakse see liigi ja summa järgi liigendatult raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 39

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.6Elukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.7Soodustused ja allahindlus miinus edasikindlustus

Soodustused hõlmavad kõik aruandeaastal debiteeritavad summad, mis on makstud või mis tuleb maksta kindlustusvõtjatele või muudele kindlustatutele või mis eraldatakse nende kasuks, sealhulgas summad, mida kasutatakse kindlustustehniliste reservide suurendamiseks või rakendatakse tulevaste maksete vähendamiseks, kuivõrd sellised summad kajastavad äritegevusest kui tervikust või äritegevuse osast tuleneva ülejäägi või kasumi jaotamist pärast seda, kui arvatakse maha eelnenud aastatel eraldatud summad, mida enam ei nõuta.

Allahindlused hõlmavad selliseid summasid, kuivõrd need kajastavad üksiklepingute täitmisest tulenevat maksete osalist tagastamist.

Kui soodustusteks debiteeritud summa ja allahindluseks debiteeritud summa on olulised, avaldatakse need raamatupidamisaruannete lisades eraldi.

Artikkel 40

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.7.aElukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.8.aSoetuskulud

Soetuskulud hõlmavad kindlustuslepingute sõlmimisest tulenevaid kulusid. Need katavad nii otsesed kulud, nagu soetuse komisjonitasu ja kindlustusdokumendi koostamise või portfelli lisamise kulud, kui ka kaudsed kulud, nagu reklaamikulud või halduskulud seoses taotluste läbivaatamise ja poliiside väljaandmisega.

Liikmesriigid võivad nõuda, et komisjonitasud poliisi pikendamise eest kantaks kirjele I.7.c või II.8.c.

Artikkel 41

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.7.cElukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.8.cHalduskulud

Halduskulud hõlmavad kulusid, mis tulenevad maksete kogumisest, portfellihaldusest, soodustuste ja allahindluste käsitlemisest ning edasikindlustuse võtmisest ja andmisest. Eriti hõlmavad need personalikulusid ning kontorimööbli ja -seadmete amortisatsiooni, kuivõrd neid ei tarvitseta näidata soetuskulude, tekkinud nõuete ega investeerimiskulude all.

Artikkel 42

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirjed II.2 ja II.9Mittetehniline aruanne: kirjed III.3 ja III.5Investeerimistulud ja -kulud

1. Kõik kahjukindlustusega seotud investeerimistulud ja -kulud avaldatakse mittetehnilises aruandes.

2. Ainult elukindlustusega tegeleva kindlustusseltsi puhul avaldatakse investeerimistulud ja -kulud elukindlustuse tehnilises aruandes.

3. Kui kindlustusselts tegeleb nii kahju- kui ka elukindlustusega, avaldatakse investeerimistulud ja -kulud, kuivõrd need on otseselt seotud elukindlustustegevusega, elukindlustuse tehnilises aruandes.

4. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et investeerimistulud ja -kulud avaldatakse vastavalt investeeringu päritolule või ülesandele, nähes vajaduse korral ette üksikasjalikumaid kahjukindlustuse tehnilise aruande kirjeid vastavate analoogiliste kirjete järgi elukindlustuse tehnilises aruandes.

Artikkel 43

Kahjukindlustuse tehniline aruanne: kirje I.2Elukindlustuse tehniline aruanne: kirje II.2Mittetehniline aruanne: kirjed III.4 ja III.6Jaotatud investeerimiskasum

1. Kui osa investeerimiskasumist kantakse üle kahjukindlustuse tehnilisse aruandesse, arvatakse mittetehniliselt kontolt üle kantud summa maha kirjelt III.6 ja lisatakse kirjele I.2.

2. Kui osa elukindlustuse tehnilises aruandes avaldatavast investeerimiskasumist kantakse üle mittetehnilisse aruandesse, arvatakse üle kantud summa maha kirjelt II.12 ja lisatakse kirjele III.4.

3. Liikmesriigid võivad ette näha jaotatud kasumi ühest kasumiaruande osast teise ülekandmise korra ja ülekantavad summad. Sellise ülekandmise põhjused ja alused avaldatakse kummalgi juhul raamatupidamisaruannete lisades; kui see on asjakohane, piisab viitest vastava eeskirja tekstile.

Artikkel 44

Elukindlustuse tehniline aruanne: kirjed II.3 ja II.10Realiseerimata investeerimiskasum ja -kahjum

1. Liikmesriigid võivad lubada, et elukindlustustegevuses avaldatakse kasumiaruandekirjetel II.3 ja II.10 täielikult või osaliselt muutused järgmise kahe arvu vahes:

- investeeringu hindamisel selle jooksva väärtuse põhjal või ühel direktiivi 78/660/EMÜ artikli 33 lõikes 1 osutatud meetodil ja

- selle hindamisel soetusmaksumuse põhjal.

Igal juhul nõuavad liikmesriigid, et kui esimeses lõigus osutatud summad on seotud aktivakirjel D näidatavate investeeringutega, avaldataks need summad eespool osutatud kirjetel.

2. Liikmesriigid, mis nõuavad või lubavad aktivakirjel C näidatavate investeeringute hindamist jooksva väärtuse põhjal, võivad kahjukindlustuse suhtes lubada, et kasumiaruande kirjel III.3a ning kirjel III.5a avaldatakse täielikult või osaliselt vahe, mis tekib nende investeeringute hindamisel jooksva väärtuse alusel ja nende hindamisel soetusmaksumuse alusel.

7. JAGU

Hindamisreeglid

Artikkel 45

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 32, mille alusel raamatupidamise aastaaruannetes näidatavate kirjete hindamine peab põhinema soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel, kohaldatakse investeeringu suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 46-49.

Artikkel 46

1. Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et aktivakirjel C näidatavaid investeeringuid hinnatakse nende jooksva väärtuse põhjal, mis on välja arvutatud kooskõlas artiklitega 48 ja 49.

2. Aktivakirjel D näidatakse investeeringud nende jooksva väärtusega.

3. Kui investeeringuid näidatakse soetusmaksumusega, avaldatakse nende jooksev väärtus raamatupidamisaruannete lisades.

Liikmesriigid, kus käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäeval näidatakse investeeringuid soetusmaksumuse alusel, võivad siiski anda kindlustusseltsidele võimaluse esialgu avaldada raamatupidamisaruannete lisades aktiva kirjel C. I näidatavate investeeringute jooksev väärtus hiljemalt viis aastat pärast artikli 70 lõikes 1 osutatud kuupäeva ning muude investeeringute jooksev väärtus hiljemalt kolm aastat pärast sedasama kuupäeva.

4. Kui investeeringuid näidatakse jooksva väärtusega, avaldatakse nende soetusmaksumus raamatupidamisaruannete lisades.

5. Kõikide investeeringute, sealhulgas araabia numbriga tähistatud mis tahes kirje või aktivakirjel C. I näidatava vara suhtes rakendatakse üht ja sama hindamismeetodit.

6. Iga investeeringukirje suhtes rakendatud meetod märgitakse raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 47

Kui investeeringute suhtes rakendatakse jooksvat väärtust, kohaldatakse direktiivi 78/660/EMÜ artikli 33 lõikeid 2 ja 3, kui käesoleva direktiivi artiklites 37 ja 44 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 48

1. Investeeringute korral, mis ei ole maa ega ehitised, tähendab jooksev väärtus turuväärtust, v.a lõikes 5 sätestatu.

2. Kui investeeringud on ametlikul väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud, tähendab turuväärtus väärtust bilansipäeval või kui bilansipäev ei ole börsipäev, väärtust viimasel börsipäeval enne seda kuupäeva.

3. Kui lõikes 2 viitamata investeeringute jaoks on olemas turg, tähendab turuväärtus keskmist hinda, millega nende investeeringutega on kaubeldud bilansipäeval või kui bilansipäev ei ole börsipäev, viimasel börsipäeval enne seda kuupäeva.

4. Kui raamatupidamisaruannete koostamise kuupäeval on lõigetes 2 ja 3 osutatud investeeringuid lühitähtajaga müüdud või neid tuleb lühitähtajaga müüa, vähendatakse turuväärtust tegelike või hinnanguliste realiseerimiskulude võrra.

5. Kui ei rakendata omakapitali meetodit kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 59, hinnatakse kõiki muid investeeringuid alusel, millega asjakohaselt arvestatakse tõenäolist realiseerimisväärtust.

6. Kõikidel juhtudel kirjeldatakse raamatupidamisaruannete lisades täpselt hindamismeetodit ning märgitakse selle tarvitusele võtmise põhjused.

Artikkel 49

1. Maa ja ehitiste korral tähendab jooksev väärtus hindamiskuupäeva seisuga turuväärtust, mida on vajaduse korral vähendatud vastavalt lõigetes 4 ja 5 sätestatule.

2. Turuväärtus tähendab hinda, millega huvitatud müüja saaks maad ja ehitisi sõltumatule ostjale hindamiskuupäeval lepingu alusel müüa, kui eeldada, et see vara on avalikult turul, et turuolukord võimaldab korrapärast võõrandamist ning et müügiläbirääkimisteks on olemas omandi laadi arvestades normaalne aeg.

3. Turuväärtus määratakse kindlaks iga maa- ja ehitisobjekti eraldi hindamise teel vähemalt kord viie aasta jooksul üldtunnustatud või kindlustusjärelevalve asutuste tunnustatud meetodil. Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 35 lõike 1 punkti b ei kohaldata.

4. Kui mis tahes maa- või ehitisobjekti väärtus on pärast eelmist lõike 3 kohast hindamisest kahanenud, tehakse asjakohane väärtuse täpsustus. Sel teel saadud väiksemat väärtust järgmistes bilanssides ei suurendata, kui selline suurendamine ei ole tingitud uuest turuväärtuse määramisest kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

5. Kui raamatupidamisaruannete koostamise kuupäeval on maad ja ehitisi lühitähtajaga müüdud või neid tuleb lühitähtajaga müüa, vähendatakse kooskõlas lõigetega 2 ja 4 saadud turuväärtust tegelike või hinnanguliste realiseerimiskulude võrra.

6. Kui maa- ja ehitisobjekti turuväärtust ei ole võimalik määrata, peetakse jooksvaks väärtuseks soetus- või tootmismaksumuse põhimõttel saadud väärtust.

7. Maa ja ehitiste jooksva väärtuse saamise meetod ning nende liigendus hindamise aruandeaastate järgi avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades.

Artikkel 50

Kui direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 33 kohaldatakse kindlustusseltside suhtes, tehakse seda järgmiselt:

a) lõike 1 punkti a kohaldatakse kirjel F. I näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6;

b) lõike 1 punkti c kohaldatakse vara suhtes, mis näidatakse kirjetel C. I, C. II, C. III, C. IV ja F. I (välja arvatud varud) ning F. III, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Artikkel 51

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 35 kohaldatakse kindlustusseltside suhtes vastavalt järgmistele sätetele:

a) seda kohaldatakse kirjetel B ja C näidatava vara ning kirjel F. I näidatava põhivara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6;

b) lõike 1 punkti c alapunkti aa kohaldatakse kirjetel C. II, C. III, C. IV ja F. III näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Liikmesriigid võivad nõuda, et tehtaks väärtuse täpsustusi investeeringutena näidatavate siirdväärtpaberite suhtes, nii et need näidatakse väiksema väärtusega, mis omistatakse neile bilansipäeval.

Artikkel 52

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 38 kohaldatakse kirjel F. I näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Artikkel 53

Direktiivi 78/660/EMÜ artiklit 39 kohaldatakse kirjetel E. I, E. II, E. III ja F. II näidatava vara suhtes, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 6.

Artikkel 54

Kahjukindlustuse puhul saadakse mis tahes edasilükatud soetuskulud alusel, mis ühildub teenimata kindlustusmaksete puhul kasutatuga.

Elukindlustuse puhul võidakse mis tahes edasi lükata tulevate soetuskulude summa välja arvutada kindlustusstatistiliselt, nagu on osutatud artiklis 59.

Artikkel 55

1. a) Kui aktivakirjetel C. II ja C. III näidatavaid võlakirju ja püsituluväärtpabereid ei ole hinnatud turuväärtuse alusel, näidatakse need bilansis soetusmaksumuse põhjal. Liikmesriigid võivad siiski nõuda või lubada, et sellised võlakirjad näidatakse bilansis tähtaja möödudes tagasimakstava summa põhjal.

b) Kui punktis a osutatud väärtpaberite soetusmaksumus ületab tähtaja möödudes tagasimakstava summa, debiteeritakse see vahe kasumiaruandesse. Liikmesriigid võivad siiski lubada või nõuda, et selle vahe summa kantakse maha ositi, nii et see on väärtpaberite tagasimaksmise ajaks täielikult maha kantud. See vahe tuleb bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi näidata.

c) Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et kui punktis a osutatud väärtpaberite soetusmaksumus on väiksem kui tähtaja möödudes tagasimakstav summa, kantakse see vahe tagasimaksmiseni jäänud aja jooksul ositi tuludesse. See vahe tuleb bilansis või raamatupidamisaruannete lisades eraldi näidata.

2. Liikmesriigid võivad lubada, et kui turuväärtuse põhjal hindamata võlakirju või muid püsituluväärtpabereid müüakse enne tähtaja möödumist ning saadud tulusid kasutatakse muude võlakirjade või püsituluväärtpaberite soetamiseks, võivad liikmesriigid lubada nende müügitulu ja arvestusliku väärtuse vahe ühtlast jaotamist ajavahemikule, mis jääb algse investeeringu tähtaja möödumiseni.

Artikkel 56

Kindlustustehnilised reservid

Kindlustustehniliste reservide summa peab igal ajal võimaldama kindlustuseltsil täita kindlustuslepingutest tulenevaid mis tahes kohustusi, kuivõrd neid on võimalik põhjendatavalt ette arvata.

Artikkel 57

Teenimata kindlustusmaksete reserv

1. Põhimõtteliselt arvutatakse teenimata kindlustusmaksete reserv iga kindlustuslepingu suhtes eraldi. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et kasutatakse statistilisi meetodeid, eriti proportsionaalset ja ühtlase määra meetodit, kui võib eeldada, et need annavad ligikaudu sama tulemuse kui üksikarvutused.

2. Kindlustusliikide puhul, kus ei ole asjakohane eeldada ajalist korrelatsiooni riskikogemuse ja makse vahel, rakendatakse arvutusmeetodeid, mis võtavad arvesse ajas muutuvat riskimudelit.

Artikkel 58

Aegumata riski reserv

Artiklis 26 osutatud aegumata riski reserv arvutatakse välja nõuete ja halduskulude põhjal, mis tõenäoliselt tekivad pärast aruandeaasta lõppu enne seda kuupäeva sõlmitud lepingutest, kuivõrd nende hinnanguline väärtus ületab teenimata kindlustusmaksete reservi ja mis tahes muud reservid, mis on nende lepingute alusel saadaval.

Artikkel 59

Elukindlustusreserv

1. Põhimõtteliselt arvutatakse elukindlustusreserv iga elukindlustuslepingu suhtes eraldi. Liikmesriigid võivad siiski lubada, et kasutatakse statistilisi meetodeid, kui võib eeldada, et need annavad ligikaudu sama tulemuse kui üksikarvutused. Raamatupidamisaruannete lisades esitatakse kokkuvõte tehtud põhimõtteliste eelduste kohta.

2. Kõnealuse arvutuse teeb igal aastal kindlustusstatistik või muu selle valdkonna spetsialist tunnustatud kindlustusstatistilise meetodi põhjal.

Artikkel 60

Rahuldamata nõuete reserv

1. Kahjukindlustus

a) Põhimõtteliselt arvutatakse see reserv iga juhtumi suhtes eraldi, võttes aluseks veel eeldatavasti tekkivad kulud. Võidakse kasutada statistilisi meetodeid, kui need annavad tulemuseks piisava reservi vastavalt riski laadile; liikmesriigid võivad selliste meetodite kasutamise suhtes siiski kehtestada eelneva kooskõlastamise nõude.

b) See reserv on samuti mõeldud nõuete jaoks, mis on tekkinud, kuid mille kohta ei ole bilansipäevaks teatatud; selle summa määratakse kindlaks vastavalt eelnenud kogemustele seoses pärast bilansipäeva esitatud nõuete arvu ja suurusega.

c) Kõnealuse reservi väljaarvutamisel hõlmatakse nõuete rahuldamise kulud olenemata nende päritolust.

d) Rahuldamata nõuete reservist arvatakse maha tagasisaadavad summad, mis tulenevad kindlustusvõtjate õiguste omandamisest kolmandate isikute suhtes (subrogatsioon) või kindlustatud vara seaduslikust omandist (varapäästmine); need prognoositakse ettenägelikult. Kui sellised summad on olulised, avaldatakse need raamatupidamisaruannete lisades.

e) Kaldudes kõrvale punktist d võivad liikmesriigid nõuda või lubada, et tagasisaadavad summad avaldatakse varana.

f) Kui kindlustushüvitis tuleb maksta aastamaksena, arvutatakse sel eesmärgil kõrvale pandavad summad vastavalt tunnustatud kindlustusstatistilistele meetoditele.

g) Keelatakse kaudne diskonteerimine ja mahaarvamine, olenemata sellest, kas see tuleneb ajaldatud väärtuse määramisest rahuldamata nõuete reservile, mis eeldatavasti hiljem suuremas väärtuses välja makstakse, või kas seda tehakse muul viisil.

Liikmesriigid võivad lubada otsest diskonteerimist ja mahaarvamist investeerimistulude arvessevõtmiseks. Sellist diskonteerimist ei lubata muidu kui:

i) nõuete rahuldamise eeldatav keskmine kuupäev on vähemalt neli aastat pärast arvestuskuupäeva;

ii) diskonteerimine või mahaarvamine tehakse tunnustatud, ettenägelikkust arvestaval alusel; meetodi muutmisest tuleb pädevatele ametiasutustele ette teatada;

iii) kindlustusselts võtab rahuldatavate nõuete kogumaksumust välja arvutades arvesse kõiki tegureid, mis võivad põhjustada selle maksumuse suurenemist;

iv) kindlustusseltsi käsutuses on piisavad andmed, et koostada usaldusväärne nõuete rahuldamise määra mudel;

v) ajaldatud väärtuse väljaarvutamiseks kasutatav intressimäär ei ületa investeerimistulusid, mis ettenägeliku prognoosi kohaselt saadakse nõuete tarvis mõeldud reservina investeeritud varalt selliste nõuete rahuldamiseks vajaliku aja jooksul. Peale selle ei tohi see ületada ühte järgmistest:

- eelnenud viie aasta jooksul selliselt varalt saadud investeerimistulud,

- bilansipäevale eelnenud aastal selliselt varalt saadud investeerimistulud.

Diskonteerimise või mahaarvamise korral avaldab kindlustusselts oma raamatupidamisaruannete lisades reservide kogusumma enne diskonteerimist või mahaarvamist, nende nõuete liigid, mis diskonteeritakse või millelt tehakse mahaarvatisi, ning iga nõudeliigi puhul kasutatud meetodid, eriti määrad, mida on kasutatud eelmise lõigu alapunktides iii ja v osutatud prognoosides, ning kriteeriumid, mille põhjal on hinnatud nõuete rahuldamiseni jäänud aega.

2. Elukindlustus

a) Nõuete tarvis mõeldud reservide summa võrdub nõude esitajatele võlgnetava summaga, millele on liidetud nõuete rahuldamise kulud. See hõlmab reservi tekkinud, kuid esitamata nõuete tarvis.

b) Liikmesriigid võivad nõuda, et punktis a osutatud summad avaldataks passiva kirjel C.2.

Artikkel 61

1. Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid nõuda või lubada, et kui teave kindlustamisaastal saadaolevate maksete, makstaolevate nõuete või mõlema kohta on raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal kõnealuse kindlustusharu või -liigi laadi tõttu ebapiisav täpsete prognooside tegemiseks, rakendatakse järgmisi meetodeid.

Meetod 1

Kindlustusmakse ning kindlustamisaastal algavate lepingute suhtes rahuldatud nõuete ja kulude vahe moodustab kindlustustehnilise reservi, mis hõlmatakse bilansi passiva kirjel C.3 näidatavasse kindlustustehnilisse reservi rahuldamata nõuete tarvis. Samuti võidakse reserv arvutada sõlmitud lepingute järgsete maksete osatähtsuse alusel, kui selline meetod on kõnealuse riskiliigi puhul asjakohane. Vajaduse tekkides suurendatakse selle kindlustustehnilise reservi summat, et muuta see piisavaks olemasolevate ja tulevaste kohustuste täitmiseks. Sel meetodil moodustatud kindlustustehniline reserv asendatakse rahuldamata nõuete reserviga, mis prognoositakse niipea, kui on kogutud piisavalt teavet, ning hiljemalt kindlustamisaastale järgneva kolmanda aasta lõpus.

Meetod 2

Kindlustustehnilises aruandes või selle teatavatel kirjetel näidatavad arvud seotakse aastaga, mis on kõnealusele aruandeaastale täielikult või osaliselt eelnenud. See aasta ei tohi eelneda kõnealusele aruandeaastale rohkem kui 12 kuud. Vajaduse korral suurendatakse raamatupidamise aastaaruandes näidatavate kindlustustehniliste aruannete summasid, et muuta need piisavaks olemasolevate ja tulevaste kohustuste täitmiseks.

2. Ühe lõikes 1 kirjeldatud meetodi tarvituselevõtmise korral rakendatakse seda meetodit järgmistel aastatel järjekindlalt, kui asjaolud ei õigusta muudatust. Sellise meetodi kasutamine avaldatakse koos selle põhjustega raamatupidamisaruannete lisades; rakendatava meetodi muutmise korral näidatakse raamatupidamisaruannete lisades selle mõju varale, kohustustele, finantsseisundile ning kasumile või kahjumile. Meetodi 1 kasutamise korral avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades aeg, mis möödub enne, kui tavalisel alusel moodustatakse rahuldamata nõuete reserv. Meetodi 2 kasutamise korral avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades aeg, mille võrra varasem, kõnealuste arvudega seotud aasta eelneb käsitletavale aruandeaastale, ning vastavate tehingute suurus.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab "kindlustamisaasta" aruandeaastat, mil kõnealuse kindlustusharu või -liigi kindlustuslepingud on jõustunud.

Artikkel 62

Kuni edasise kooskõlastamiseni võivad need liikmesriigid, mis nõuavad tasendusreservide moodustamist, ette näha nende reservide suhtes kohaldatavad hindamisreeglid.

8. JAGU

Raamatupidamisaruannete lisade sisu

Artikkel 63

Direktiivi 78/660/EMÜ artikli 43 lõike 1 punktiga 8 ette nähtud teabe asemel esitavad kindlustusseltsid järgmised andmed:

I. Kahjukindlustuse kohta avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades:

1) sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma;

2) tasutud kindlustusmaksete kogusumma;

3) esitatud nõuete kogukulu;

4) kogutegevuskulu;

5) edasikindlustussaldo.

Need summad liigendatakse otsekindlustuseks ja edasikindlustuseks, kui võetud edasikindlustus moodustab 10 % või rohkem sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusummast, ning otsekindlustus liigendatakse omakorda järgmisteks harurühmadeks:

- kindlustus õnnetusjuhtumite vastu ja tervisekindlustus,

- liikluskindlustus kolmanda isiku vastutuse suhtes,

- muud liikluskindlustuse harud,

- mere-, lennu- ja transpordikindlustus,

- kindlustus tulekahju ja muu varakahju vastu,

- tsiviilvastutuse kindlustus,

- laenu- ja käenduskindlustus,

- õigusabikulud,

- abi,

- mitmesugune.

Otsekindlustustegevuse harurühmadeks liigendamist ei nõuta, kui kõnealuse kontserni sõlmitud kindlustuslepingute järgsed otsekindlustusmaksed ei ületa 10 miljonit eküüd. Kindlustusseltsid avaldavad siiski igal juhul summad, mis on seotud nende tegevuse kolme suurima harurühmaga.

II. Elukindlustuse kohta avaldatakse raamatupidamisaruannete lisades:

1) sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma, mis liigendatakse otsekindlustuseks ja edasikindlustuseks, kui võetud edasikindlustus moodustab 10 % või rohkem sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusummast, ning seejärel omakorda otsekindlustuses, et näidata:

a) i) individuaalmaksed;

ii) maksed rühmalepingute alusel;

b) i) perioodilised maksed;

ii) üksikmaksed;

c) i) maksed soodustuseta lepingute eest;

ii) maksed soodustusega lepingute eest;

iii) maksed lepingute eest, kus investeerimisriski kannab kindlustusvõtja.

Punktiga a, b või c seotud arvu avaldamist ei nõuta, kui see arv ei ületa 10 % sõlmitud kindlustuslepingute järgsete otsekindlustusmaksete kogusummast.

2) edasikindlustussaldo.

III. Artikli 33 lõikes 4 käsitletaval juhul maksete kogusumma liigendatuna elukindlustuseks ja kahjukindlustuseks.

IV. Kõikidel juhtudel otsekindlustusmaksete kogusumma, mis tuleneb kindlustusseltsi sõlmitud lepingutest:

- liikmesriigis, kus asub peakontor,

- teistes liikmesriikides,

- muudes riikides,

kuid eespool osutatuga seotud arvu avaldamist ei nõuta, kui see ei ületa 5 % maksete kogusummast.

Artikkel 64

Kindlustusseltsid avaldavad oma raamatupidamisaruannete lisades kõnealusel aruandeaastal arvestatud otsekindlustustegevuse komisjonitasude kogusumma. See nõue hõlmab mis tahes laadi komisjonitasud, eriti komisjonitasu soetamise, pikendamise, sissenõudmise ja portfellijuhtimise eest.

9. JAGU

Raamatupidamise konsolideeritud aruannetega seotud sätted

Artikkel 65

1. Kindlustusseltsid koostavad raamatupidamise konsolideeritud aruandeid ja tegevuse konsolideeritud aruandeid vastavalt direktiivile 83/349/EMÜ, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

2. Kuivõrd liikmesriik ei saa tugineda direktiivi 83/349/EMÜ artiklile 5, kohaldatakse lõiget 1 ka emaettevõtjate suhtes, mille ainus või põhieesmärk on omandada osalust tütarettevõtjates ning selle abil kasumit saada, kui need tütarettevõtjad on eranditult või põhiliselt kindlustusseltsid.

Artikkel 66

Direktiivi 83/349/EMÜ kohaldatakse vastavalt järgmistele sätetele.

1. Artikleid 4, 6 ja 40 ei kohaldata.

2. Artikli 9 lõike 2 esimeses ja teises taandes osutatud teave, nimelt:

- põhivara summa ja

- puhaskäive,

asendatakse sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusummaga, nagu on määratletud käesoleva direktiivi artiklis 35.

3. Liikmesriik võib samuti kohaldada direktiivi 83/349/EMÜ artiklit 12 kahe või rohkema kindlustusseltsi suhtes, mis ei ole omavahel seotud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 1 või 2 kirjeldatule, kuid mida juhitakse ühisel alusel, mis ei ole ette nähtud lepinguga ega asutamislepingu ega põhikirja sätetega. Ühine juhtimine võib koosneda ka tähtsatest ja kestvatest edasikindlustussidemetest.

4. Liikmesriigid võivad lubada kõrvalekaldumist direktiivi 83/349/EMÜ artikli 26 lõike 1 punktist c, kui tehing on sõlmitud vastavalt normaalsetele turuoludele ning sellega on loodud kindlustusvõtja õigused. Kõik sellised kõrvalekaldumised avaldatakse ning kui need avaldavad olulist mõju ühendatava kindlustusseltsi varale, kohustustele, finantsseisundile ning kasumile või kahjumile, avaldatakse see asjaolu raamatupidamise konsolideeritud aruande lisades.

5. Direktiivi 83/349/EMÜ artikli 27 lõiget 3 kohaldatakse tingimusel, et ühendatava kindlustusseltsi bilansipäev ei eelne ühendbilansipäevale rohkem kui kuus kuud.

6. Direktiivi 83/349/EMÜ artiklit 29 ei kohaldata passivakirjete suhtes, mille hindamine ühendatavate kindlustusseltside poolt põhineb kindlustusseltse käsitlevate spetsiifiliste sätete kohaldamisel, ega aktivakirjete suhtes, mille väärtuse muutumine loob või mõjutab kindlustusvõtjate õigusi. Kui on tuginetud sellele kõrvalekaldumisele, avaldatakse see asjaolu raamatupidamise konsolideeritud aruande lisades.

Artikkel 67

Liikmesriigid võivad nõuda või lubada, et üksnes raamatupidamise konsolideeritud aruandes avaldatakse kõik investeerimistulud ja -kulud mittetehnilises aruandes, isegi kui sellised tulud ja kulud on seotud elukindlustustegevusega.

Peale selle võivad liikmesriigid sellisel puhul nõuda või lubada, et osa investeerimiskasumist eraldataks elukindlustuse tehnilisse aruandesse.

10. JAGU

Avaldamine

Artikkel 68

1. Kindlustusseltsi nõuetekohaselt kinnitatud raamatupidamise aastaaruanne ning tegevusaruanne ja aruanne, mille on esitanud raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutav isik, avaldatakse vastavalt iga liikmesriigi siseriiklikule õigusele kooskõlas direktiivi 68/151/EMÜ [11] artikliga 3.

Liikmesriik võib oma siseriikliku õigusega siiski lubada, et tegevusaruannet ei avaldata esimese lõiguga ette nähtud viisil. Sel juhul tehakse see üldsusele kättesaadavaks äriühingu registrisse kantud asukohas asjaomases liikmesriigis. Taotluse korral peab olema võimalik tasuta saada kogu sellise aruande või selle mis tahes osa koopia. Sellise koopia hind ei tohi ületada selle halduskulusid.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka asjakohaselt kinnitatud raamatupidamise konsolideeritud aruannete, tegevuse konsolideeritud aruannete ning raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavate isikute aruannete suhtes.

3. Kui raamatupidamise aasta- või konsolideeritud aruande koostanud kindlustusselts ei ole asutatud ühena direktiivi 78/660/EMÜ artikli 1 lõikes 1 loetletud liiki äriühingutest ning sellelt kindlustusseltsilt ei nõuta siseriikliku õiguse kohaselt, et see avaldaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumendid vastavalt direktiivi 68/151/EMÜ artiklis 3 ettenähtule, peab see kindlustusselts vähemalt tegema need dokumendid üldsusele kättesaadavaks oma peakontoris. Taotluse korral peab olema võimalik hankida selliste dokumentide koopiaid. Sellise koopia hind ei tohi ületada selle haldusmaksumust.

4. Liikmesriigid näevad ette asjakohased sanktsioonid käesolevas artiklis osutatud avaldamisnormide täitmatajätmise eest.

11. JAGU

Lõppsätted

Artikkel 69

Kooskõlas direktiivi 78/660/EMÜ artikliga 52 asutatud kontaktkomiteel on asjakohase koosseisuga koosolekutel ka järgmised ülesanded:

a) ilma et see piiraks asutamislepingu artiklite 169 ja 170 kohaldamist, hõlbustada käesoleva direktiivi ühtlustatud kohaldamist korrapäraste koosolekute abil, millel käsitletakse praktilisi probleeme, mis tekivad seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega;

b) vajaduse korral nõustada komisjoni käesoleva direktiivi täiendamise või muutmise suhtes.

Artikkel 70

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. jaanuari 1994. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametliku avaldamise korral nendesse meetmetesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriik võib ette näha, et lõikes 1 osutatud norme kohaldatakse esmakordselt raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete suhtes aruandeaastate kohta, mis algavad 1. jaanuaril 1995 või 1995. kalendriaasta jooksul.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhilised siseriikliku õiguse tekstid.

Artikkel 71

Viis aastat pärast artikli 70 lõikes 2 osutatud kuupäeva vaatab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal läbi käesoleva direktiivi kõik sätted, milles pakutakse liikmesriikidele valikuvõimalusi, ning vajaduse korral muudab neid käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste taustal, pidades eriti silmas käesolevas direktiivis osutatud sätete suuremat selgust ja ühtlustatust.

Artikkel 72

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Dankert

[1] EÜT C 131, 18.4.1987, lk 1.

[2] EÜT C 96, 17.4.1989, lk 93 ning EÜT C 326, 16.12.1991.

[3] EÜT C 319, 30.11.1987, lk 13.

[4] EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11.

[5] EÜT L 317, 16.11.1990, lk 60.

[6] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1.

[7] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

[8] EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44.

[9] EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1.

[10] EÜT L 330, 29.11.1990, lk 50.

[11] EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.

--------------------------------------------------

LISA

LLOYD'SIGA SEOTUD SÄTTED

A. Üldine

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse nii Lloyd's i kui ka Lloyd's i sündikaate kindlustusseltsidena.

Vastavalt B jaos sätestatud vajalikele kohandustele:

- koostavad Lloyd'si sündikaadid raamatupidamise aruandeid ("raamatupidamise sündikaataruandeid"), ning

- Lloyd's koostab direktiivis 83/349/EMÜ ette nähtud raamatupidamise konsolideeritud aruannete asemel raamatupidamise liitaruandeid ("raamatupidamise liitaruanded").

Käesolevas lisas tähendavad "Lloyd's i raamatupidamisaruanded" mõlemat liiki aruandeid, millele on osutatud eespool.

B. Erisätted

1. Sündikaataruannete sisu

Vastavalt lõikele 9 koostatakse raamatupidamise sündikaataruanne kumulatiivsel alusel kolme kindlustusaruandeaasta kohta korraga ning see hõlmab eraldi kindlustusaruandeaastad iga sellise aasta kohta ning kõikide selliste aastate bilansi kokkuvõetult. Vastavalt 12 ja 24 kuu järel koostatud aruandeid nimetatakse lahtiste aastate aruanneteks. Kindlustusaruanne koostatakse analoogiliselt sätetega, mis reguleerivad kasumiaruande koostamist; lisaks sellele näidatakse seal:

a) iga kande kohta muutus arvudes alates eelnenud arvestuskuupäevast;

b) sündikaadi eraldatud võimsus kõnealuse kindlustusaruandeaasta tarvis.

2. Raamatupidamise liitaruande sisu

Raamatupidamise liitaruanne koostatakse kõigi Lloyd'si sündikaatide raamatupidamisaruannete kumuleerimise teel. See sisaldab lisa, milles esitatakse üksikasjad:

a) sündikaatidevahelise äritegevuse, sealhulgas sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete ja rahuldatud nõuete kohta;

b) meetodi kohta, mille alusel võetakse arvesse lõikes 9 osutatud jätkaruandeaastaid;

c) meetodi kohta, mille alusel arvutatakse välja maksetulude limiit Lloyd'si sündikaatide üksikliikmetele.

3. Kapital

Lloyd'silt ega Lloyd'si sündikaatidelt ei nõuta, et need avaldaksid vastavalt raamatupidamise liitaruandes ja raamatupidamise sündikaataruandes arvud passivakirjete A. I (märgitud kapital või samaväärne rahaline vara), A. II (aažio) ning A. IV (reservid) kohta. Selle asemel lisab Lloyd's raamatupidamise liitaruandele lisa, milles avaldatakse:

a) Liikmete isiklikud ressursid

1. Lloyd'si sissemaksed

2. Isiklike reservide fond

3. Erireservide fond

4. Muud avaldatavad vahendid

b) Lloyd'si keskressursid

1. Keskfondi vara puhasmaksumus

2. Lloyd'si korporatsiooni puhasmaksumus

4. Maksustamine

a) Lloyd'silt ega Lloyd'si sündikaatidelt ei nõuta, et need avaldaksid vastavalt raamatupidamise liitaruandes ja raamatupidamise sündikaataruandes arvud passivakirjete E.2 (maksureserv) ja G. V (muud võlakohustused, sealhulgas maksuvõlad ja sotsiaalkindlustusvõlad) kohta, kuivõrd need on seotud üksnes maksudega, ning kasumiaruande kirjete III.9 (tulumaks põhitegevuskasumilt või -kahjumilt) ja III.14 (tulumaks erakorraliselt kasumilt või kahjumilt) kohta, välja arvatud summad, mis arvatakse maha nende tekkides.

b) Kõigi Lloyd'si raamatupidamisaruannete lisas tuleb siiski selgitada, miks ei ole näidatud maksukulusid, ning näidata tekkides maha arvatud summade suhtes rakendatav põhiline maksumäär.

5. Arvestuspõhimõtted

a) Jätkuvuseeldus

Lloyd'si raamatupidamisaruannete kohta ei kehti direktiivi 78/660/EMÜ artikli 31 lõike 1 punktis a sätestatud jätkuvuseelduse põhimõte.

b) Tekkepõhisus

Lloyd'si raamatupidamisaruannete kohta ei kehti direktiivi 78/660/EMÜ artikli 31 lõike 1 punktis d sätestatud tekkepõhisuse põhimõte.

c) Tulude eraldamine

Hiljemalt kolm aastat pärast artikli 70 lõikes 1 osutatud kuupäeva eraldavad Lloyd's ja Lloyd'si sündikaadid kindlustuslepingutest tulenevate tulude tekkimiskuupäeva põhjal sündikaataruande aastatele.

d) Muud arvestuspõhimõtted

Kõikides Lloyd'si raamatupidamisaruannetes:

- käsitletakse samasuguseid kirjeid ühtsel viisil,

- edasikindlustusest tagasi saadud summad võetakse arvesse avatud aastate suhtes, kui sündikaat on hüvitise välja maksnud,

- põhitegevuskulud eraldatakse kindlustusaruandeaastale, mil need on tekkinud.

6. Kindlustustehnilised reservid

Vastavalt lõikele 9 ning kaldudes kõrvale artiklitest 56 ja 60 ei avaldata Lloyd'si raamatupidamisaruannetes kindlustustehnilisi reserve.

Sellest hoolimata:

a) näidatakse avatud aastate kindlustusaruannetes kogutud maksete ning rahuldatud nõuete ja kulude vahe analoogiliselt artikliga 61;

b) arvutatakse kindlustusaruandeaasta lõpetamisel välja rahuldamata nõuete reserv ning avaldatakse see kooskõlas lõikega 8.

7. Avatud aastad

Sündikaadid koostavad avatud aastate raamatupidamisaruandeid rahatulemi ja maksete põhjal.

8. Edasikindlustus lõpetamisel

Vastavalt lõikele 9 lõpetavad sündikaadid oma raamatupidamisaruanded kolmeaastase perioodi lõpul, makstes kindlustusmakse ("edasikindlustus lõpetamisel"), ning avaldavad vähemalt järgmise teabe:

—esitatud, kuid rahuldamata nõuete kogusumma | … | | |

—edasikindlustusest eeldatavasti tagasi saadavad summad (–) | … | | |

—esitatud, kuid rahuldamata nõuete puhassumma | | … | |

—reserv tekkinud, kuid esitamata nõuete kogusumma tarvis | … | | |

—edasikindlustusest eeldatavasti tagasi saadavad summad (–) | … | | |

—reserv tekkinud, kuid esitamata nõuete puhassumma tarvis | | … | |

—aruandeaasta puhasmaksed "edasikindlustus lõpetamisel" (puhasmaksumus kokku) | | | … |

9. Jätkaruandeaasta

a) Käesoleva lõike kohaldamisel on jätkaruandeaasta aasta, mille suhtes kuupäeval, mil see kooskõlas lõikega 8 harilikult lõpetataks, ebaselgus takistab makse "edasikindlustus lõpetamisel" määramist, ning mis vastavalt sellele jäetakse avatuks kuni selle ebaselguse lahendamiseni.

b) Iga jätkaruandeaasta suhtes hõlmavad raamatupidamise sündikaataruanded kindlustusaruande, milles näidatakse kõigi teadaolevate ja teadmata väljamaksmata kohustuste täitmiseks säilitatav summa, mis kujutab endast tavalisel viisil prognoositud rahuldamata nõuete reservi.

10. Edasikindlustusvõtjatele tehtud sissemaksete avaldamine

Kuni kolm aastat pärast artikli 70 lõikes 1 osutatud kuupäeva ei nõuta Lloyd'silt ega Lloyd'si sündikaatidelt, et need avaldaksid arvud aktivakirje C. IV (sissemaksed edasikindlustusvõtjatele) kohta.

11. Elukindlustus

Kaldudes kõrvale artikli 33 lõikest 3 võidakse Lloyd'si elukindlustustegevust (puhastähtajaga elukindlustust kuni 10 aasta pikkuseks ajaks) Lloyd'si raamatupidamisaruannetes näidata vormis, mis on ette nähtud kahjukindlustuse tarvis artikli 34 lõikega 1.

12. Maksete kogusumma

Kaldudes kõrvale artiklist 35 võidakse maksete kogusummast maha arvata maakleritasu. Lisaks artikli 35 nõuetele kasumiaruandekirjete I.1.a ja II.1.a (sõlmitud kindlustuslepingute järgsete maksete kogusumma miinus edasikindlustus), esitatakse:

- iga raamatupidamise sündikaataruande juurde lisa, milles selgitatakse komisjoni- ja maakleritasu debiteerimise aluseid ning näidatakse komisjoni- ja maakleritasu keskmine hinnanguline määr kõnealuse sündikaadi tegevuse iga põhiharu kohta;

- raamatupidamise liitaruande juurde lisa, milles näidatakse komisjoni- ja maakleritasu keskmine hinnanguline määr kogu turul.

13. Lloyd'si raamatupidamisaruannete lisade sisu

Lloyd'si raamatupidamisaruannete lisades vastab maksete kogusumma tähendus lõikes 12 sätestatule.

--------------------------------------------------