Nõukogu direktiiv,

18. juuni 1991,

relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta

(91/477/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikliga 8a nähakse ette siseturu rajamine hiljemalt 31. detsembriks 1992; siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine kooskõlas asutamislepingu sätetega;

oma 25. ja 26 juuni 1984. aasta kohtumisel Fontainebleaus seadis Euroopa Ülemkogu selgesõnaliselt eesmärgi kaotada ühenduse sisepiiridel kõik politsei- ja tolliformaalsused;

kontrolli ja formaalsuste täielik kaotamine ühenduse sisepiiridel eeldab teatavate põhitingimuste täitmist; oma valges raamatus "Siseturu lõplik moodustumine" on komisjon sedastanud, et veetavate esemete ohutuse ja isikute kontrolli kaotamine eeldab muu hulgas relvi käsitlevate õigusaktide ühtlustamist;

relvade valduse kontrolli kaotamine ühenduse sisepiiridel muudab hädavajalikuks selliste tõhusate eeskirjade vastuvõtmise, mis võimaldavad liikmesriikides kontrollida tulirelvade omandamist ja valdust ning nende teise liikmesriiki viimist; seetõttu tuleb ühenduse sisepiiridel kaotada süstemaatiline kontroll;

need eeskirjad suurendavad liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust inimeste turvalisuse kaitsel sedavõrd, kui need põhinevad osaliselt ühtlustatud õigusaktidel; seetõttu oleks kasulik määrata kindlaks need tulirelvaliigid, mille omandamine ja valdus on eraisikutele keelatud või lubatud ainult loa või deklaratsiooniga;

põhimõtteliselt tuleks keelata liikumine ühest liikmesriigist teise koos relvaga; erandi võib teha üksnes juhul, kui on vastu võetud kord, mis võimaldab liikmesriikidel teada saada tulirelva toomisest nende territooriumile;

küttimise ja sportlaskmise suhtes tuleks siiski vastu võtta paindlikumad eeskirjad, et isikute vaba liikumine poleks takistatud rohkem kui vaja;

käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta meetmeid ebaseadusliku relvakaubanduse ärahoidmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. PEATÜKK

Reguleerimisala

Artikkel 1

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad "relvad" ja "tulirelvad" I lisas määratletut. Tulirelvad on liigitatud ja määratletud kõnealuse lisa II jaos.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "relvakaupmees" iga füüsilist või juriidilist isikut, kelle kaubandus- või äritegevus koosneb täielikult või osaliselt tulirelvade valmistamisest, nendega kauplemisest, nende vahetamisest, rendileandmisest, parandamisest või ümbertegemisest.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse isikut selle riigi elanikuna, mis on esitatud aadressis, mis on tema alalist elukohta tõendavas dokumendis nagu pass või isikutunnistus, mis esitatakse valduse kontrollimisel või tulirelva omandamisel liikmesriigi ametiasutustele või relvakaupmehele.

4. Euroopa tulirelvapass on dokument, mille liikmesriigi ametiasutused väljastavad tulirelva seaduslikult omandavale ja kasutavale isikule tema taotluse alusel. See kehtib kõige rohkem viis aastat. Kehtivusaega võib pikendada. Kui tulirelvapassi on märgitud ainult D-klassi tulirelvad, kehtib tulirelvapass kõige rohkem kümme aastat. Tulirelvapass sisaldab II lisas sätestatud teavet. Euroopa tulirelvapass on dokument, mida ei või edasi anda ja millele märgitakse passi omaniku valduses olev ja kasutatav relv või relvad. Pass peab alati olema tulirelva omava isiku valduses. Passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus.

Artikkel 2

1. Käesolev direktiiv ei piira siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist või sportlaskmist.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende relvade ja laskemoona omandamise või valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega relvajõud, politsei, ametivõimud või oma asukohaliikmesriigi tunnustatud kollektsionäärid ja organid, keda huvitavad relvade kultuuriline või ajalooline külg. Samuti ei kohaldata seda lahingurelvade ja -laskemoona kaubandusliku võõrandamise suhtes.

Artikkel 3

Liikmesriigid võivad oma õigusaktidega vastu võtta käesolevas direktiivis sätestatutest rangemaid eeskirju, kui liikmesriikide elanikele artikli 12 lõikega 2 antud õigustest ei tulene teisiti.

2. PEATÜKK

Tulirelvi käsitlevate õigusaktide ühtlustamine

Artikkel 4

Vähemalt A- ja B-klasside puhul võimaldavad liikmesriigid oma territooriumil relvakaupmehena tegutseda ainult loaga, mille andmise aluseks on vähemalt relvakaupmehe isikliku ja erialase usaldusväärsuse kontroll. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse ettevõtte juhti. C- ja D-klassi kohta kehtestab iga liikmesriik, kes ei nõua relvakaupmehena tegutsemiseks luba, sellise tegevuse suhtes aruandekohustuse.

Iga relvakaupmees on kohustatud pidama registrit, millesse kantakse teave kõikide A-, B- ja C-klassi tulirelvade kohta, mis ta on vastu võtnud või võõrandanud, sealhulgas andmed, mis võimaldavad relva ära tunda, eelkõige relva tüübi, margi, mudeli, kaliibri ja seerianumbri ning relva tarnija ja omandaja nime ja aadressi. Liikmesriigid kontrollivad korrapäraselt, et relvakaupmehed seda kohustust täidaksid. Relvakaupmees säilitab seda registrit viis aastat, isegi pärast oma tegevuse lõpetamist.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid B-klassi tulirelvi omandada ja vallata üksnes sellistel isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes:

a) on vähemalt 18-aastased, välja arvatud küttimise ja sportlaskmise puhul;

b) tõenäoliselt ei ohusta ennast, avalikku korda ega avalikku julgeolekut.

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, lubavad liikmesriigid C- ja D-klassi tulirelvi vallata üksnes nendel isikutel, kes täidavad esimese lõigu punkti a tingimused.

Liikmesriigid võivad tulirelva valdamise loa tühistada, kui mõnda esimese lõigu punkti b tingimustest enam ei täideta.

Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud relva valdust, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sellesama relva omandamise nende endi territooriumil.

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et keelata A-klassi tulirelvade ja laskemoona omandamine ja valdus. Erijuhtudel võivad pädevad asutused anda selliste tulirelvade ja laskemoona suhtes loa, kui see ei ohusta avalikku julgeolekut ega avalikku korda.

Artikkel 7

1. Keegi ei või liikmesriigi territooriumil omandada B-klassi tulirelva, kui see liikmesriik ei ole omandajale selleks luba andnud.

Teise liikmesriigi elanikule ei või anda ühtki sellist luba ilma kõnealuse liikmesriigi eelneva nõusolekuta.

2. Keegi ei või liikmesriigi territooriumil vallata B-klassi tulirelva, kui see liikmesriik ei ole valdajale selleks luba andnud. Kui valdaja on teise liikmesriigi elanik, teatakse sellest kõnealusele teisele liikmesriigile.

3. B-klassi tulirelva omandamis- ja valdamisloa võib anda üheainsa haldusotsusega.

Artikkel 8

1. Keegi ei või vallata C-klassi tulirelva, kui ta ei ole sellest teatanud tulirelva asukohaliikmesriigi ametiasutustele.

Liikmesriigid näevad ette kõikide C-klassi kuuluvate ja praegu nende territooriumil asuvate varem deklareerimata tulirelvade kohustusliku deklareerimise ühe aasta jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmise siseriiklike õigusaktide jõustumisest.

2. Iga müüja, relvakaupmees või eraisik teatab C-klassi tulirelva igast üleandmisest või võõrandamisest tehingu toimumiskohaks oleva liikmesriigi asutustele, esitades andmed, mille abil on võimalik tulirelva ja selle omandajat kindlaks teha. Kui selle tulirelva omandaja on teise liikmesriigi elanik, teatavad omandamise toimumiskohaks olev liikmesriik ja tulirelva omandaja sellest kõnealusele teisele liikmesriigile.

3. Kui liikmesriik keelab B-, C- või D-klassi tulirelva omandamise ja valduse oma territooriumil või võimaldab seda üksnes loaga, teatab ta sellest teistele liikmesriikidele, kes teevad artikli 12 lõike 2 kohaselt vastava selgesõnalise märke igasse Euroopa tulirelvapassi, mille nad selle relva kohta annavad.

Artikkel 9

1. A-, B- või C-klassi tulirelva üleandmine isikule, kes ei ela asjaomases liikmesriigis, on lubatud, kui artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud kohustuste täitmisest ei tulene teisiti ja:

- kui omandajale on kooskõlas artikliga 11 antud luba relv ise oma elukohariiki viia,

- kui omandaja esitab kirjaliku avalduse, tõendades ja põhjendades oma kavatsust vallata tulirelva omandamise toimumiskohaks olevas liikmesriigis, tingimusel et ta täidab valduse juriidilised tingimused kõnealuses liikmesriigis.

2. Liikmesriigid võivad lubada selliseid tulirelvi ajutiselt üle anda nende endi kehtestatud korras.

Artikkel 10

Laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse sama korda, mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud.

3. PEATÜKK

Relvade liikumist ühenduses käsitlevad formaalsused

Artikkel 11

1. Tulirelvi võib viia ühest liikmesriigist teise ainult järgmistes lõigetes sätestatud korras, ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist. Neid sätteid kohaldatakse ka postimüügitellimuse alusel üleantavate tulirelvade suhtes.

2. Kui tulirelv viiakse teise liikmesriiki, esitab asjaomane isik enne relva viimist tulirelva asukohaliikmesriigile järgmised andmed:

- tulirelva müüja või võõrandaja ja ostja või omandaja ning vajaduse korral omaniku nimi ja aadress,

- aadress, kuhu tulirelv saadetakse või veetakse,

- saadetavate või veetavate tulirelvade arv,

- andmed, mis võimaldavad tulirelva kindlaks teha, ja märge, et tulirelva on kontrollitud kooskõlas 1. juuli 1969. aasta väikerelvade tulistamisjälgede vastastikuse tunnustamise konventsiooniga,

- veovahend,

- äraviimise kuupäev ja hinnanguline saabumiskuupäev.

Kahes viimases taandes nimetatud andmeid ei ole vaja esitada, kui on tegemist kahe relvakaupmehe vahelise üleandmisega.

Liikmesriigid kontrollivad üleandmistingimusi, eelkõige üleandmise turvalisust.

Kui liikmesriik lubab sellist üleandmist, väljastab ta kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid sisaldava litsentsi. Selline litsents on tulirelvaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni; liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel esitatakse see alati.

3. Iga liikmesriik võib anda relvakaupmeestele õiguse viia oma territooriumilt teises liikmesriigis asuvale relvakaupmehele ilma lõikes 2 nimetatud eelloata muid tulirelvi, mis on artikli 2 lõike 2 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud, lahingurelvad välja arvatud. Selleks väljastab liikmesriik loa, mis kehtib kõige rohkem kolm aastat ja mille kehtivuse võib põhjendatud otsusega igal ajal peatada või tühistada. Loale viitav dokument peab olema tulirelvaga kaasas kuni selle sihtkohta jõudmiseni; liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel tuleb see alati esitada.

Relvakaupmees edastab lähteliikmesriigi ametiasutustele kõik lõike 2 esimeses lõigus loetletud andmed hiljemalt üleandmise ajal.

4. Iga liikmesriik esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema territooriumile võib lubada tuua tema eelneva nõusolekuta.

Tulirelvaloendid edastatakse relvakaupmeestele, kes on saanud nõusoleku tulirelvade üleandmiseks lõikes 3 sätestatud korra kohase eelloata.

Artikkel 12

1. Kui artiklis 11 sätestatud menetlust ei kasutata, ei ole tulirelva valdamine kahte või enamat liikmesriiki läbiva reisi ajal lubatud, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on saanud igalt selliselt liikmesriigilt loa.

Liikmesriigid võivad sellise loa anda üheks või mitmeks reisiks ja kõige rohkem üheks aastaks, misjärel luba võib uuendada. Need load kantakse Euroopa tulirelvapassi, mille reisija peab liikmesriikide ametiasutuste nõudmisel alati esitama.

2. Olenemata lõikest 1 võivad jahimehed oma valduses hoida ühte või mitut C- ja D-klassi ning laskurid ühte või mitut B-, C- ja D-klassi tulirelva ilma eelloata, olles teekonnal läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel et nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kus see tulirelv või need tulirelvad on nimetatud, ja tingimusel, et nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse.

Seda erandit ei kohaldata siiski reiside suhtes liikmesriiki, kes on artikli 8 lõike 3 kohaselt keelanud kõnealuse tulirelva omandamise ja valduse või kes võimaldab seda ainult loa alusel; sel juhul tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne.

Komisjon kaalub liikmesriikidega nõu pidades artiklis 17 nimetatud aruande põhjal teise lõigu kohaldamise tagajärgi, eelkõige selle mõju avalikule korrale ja avalikule julgeolekule.

3. Kaks või enam liikmesriiki võivad siseriiklike dokumentide vastastikuse tunnustamise kokkulepete alusel kehtestada paindlikuma korra, kui käesoleva artikliga ette on nähtud nende territooriumil koos tulirelvadega liikumise suhtes.

Artikkel 13

1. Iga liikmesriik edastab kogu tema käsutuses oleva vajaliku teabe tulirelvade lõplike üleandmiste kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile tulirelvad lõplikult viiakse.

2. Kogu teave, mille liikmesriigid saavad korra kohaldamisel, mis artikliga 11 on kehtestatud tulirelvade üleandmiste suhtes ning artikli 7 lõikega 2 ja artikli 8 lõikega 2 kehtestatud mitteresidentide omandatavate ja vallatavate tulirelvade suhtes, edastatakse hiljemalt asjakohaste üleandmiste ajal sihtliikmesriigile ja vajaduse korral hiljemalt üleandmise ajal transiitliikmesriikidele.

3. Liikmesriigid seavad käesoleva artikli kohaldamiseks sisse teabevahetusvõrgud hiljemalt 1. jaanuariks 1993. Nad teatavad teabe edastamise ja vastuvõtmise ning artikli 11 lõikes 4 nimetatud vorminõuete kohaldamise eest vastutavatest siseriiklikest asutustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 14

Liikmesriigid võtavad vastu asjakohased sätted, millega keelatakse nende territooriumile tuua:

- tulirelva, välja arvatud artiklis 11 ja 12 määratletud juhtudel ja tingimusel, et nendes artiklites sätestatud tingimused on täidetud,

- muud relva kui tulirelva, kui kõnealuse liikmesriigi siseriiklikud õigusnormid nii ette näevad.

4. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 15

1. Liikmesriigid tõhustavad kontrolli relvade valduse üle ühenduse välispiiridel. Eelkõige tagavad nad, et kolmandatest riikidest saabuvad reisijad, kes kavatsevad reisida teise liikmesriiki, järgivad artikli 12 sätteid.

2. Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikidel ega veoettevõtjal kontrolli tegemist veovahendisse sisenemise ajal.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile lõigetes 1 ja 2 nimetatud kontrollimise viisi. Komisjon kogub need andmed kokku ja teeb kõikidele liikmesriikidele kättesaadavaks.

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma siseriiklikest õigusnormidest, sealhulgas relvade omandamise ja valdusega seotud muutused, kui siseriiklikud õigusaktid on rangemad kui miinimumnõuded, mille vastuvõtmist neilt nõutakse. Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 16

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätete rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Need sanktsioonid peavad olema piisavad, et soodustada sätete järgimist.

Artikkel 17

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenenud olukorrast viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmisest siseriiklikku õigusesse, lisades sellele vajaduse korral ettepanekud.

Artikkel 18

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid aegsasti, et käesoleva direktiivis sätestatud meetmeid saaks kohaldada hiljemalt 1. jaanuaril 1993. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele võetud meetmetest viivitamata.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 18. juuni 1991

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Wohlfart

[1] EÜT C 235, 1.9.1987, lk 8 jaEÜT C 299, 28.11.1989, lk 6.

[2] EÜT C 231, 17.9.1990, lk 69 jaEÜT C 158, 17.6.1991, lk 89.

[3] EÜT C 35, 8.2.1988, lk 5.

--------------------------------------------------

I LISA

I. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "relv":

- kõiki käesoleva lisa II jaos määratletud tulirelvi,

- muid relvi kui tulirelvi siseriiklikes õigusaktides määratletud tähenduses.

II. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab "tulirelv":

A. Kõiki esemeid, mis kuuluvad ühte järgmistest klassidest, välja arvatud juhul, kui ese vastab määratlusele, kuid on välja jäetud ühel III jaos loetletud põhjustest.

A-klass – Keelatud tulirelvad

1. Lahinguotstarbelised reaktiivmürsud ja laskeseadeldised.

2. Automaattulirelvad.

3. Mõne muu eseme kuju imiteerivad tulirelvad.

4. Läbistava toimega, lõhke- või süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid.

5. Püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon.

B-klass – Loaga lubatud tulirelvad

1. Poolautomaatsed või käsitsilaetavad mitmelasulised lühikesed tulirelvad.

2. Ühelasulised lühikesed tulirelvad kesktulepadrunile.

3. Ühelasulised lühikesed tulirelvad ääretulepadrunile kogupikkusega vähem kui 28 cm.

4. Poolautomaatsed pikad tulirelvad, mille padrunisalve ja -pessa mahub kokku rohkem kui kolm laengut.

5. Poolautomaatsed pikad tulirelvad, mille padrunisalve ja -pessa ei mahu kokku rohkem kui kolm laengut ja mille laadimisseade on eemaldatav ning mille puhul ei ole kindel, et relva ei saa tavaliste tööriistadega ümber teha relvaks, mille padrunisalve ja -pessa mahub kokku rohkem kui kolm laengut.

6. Käsitsilaetavad mitmelasulised ja poolautomaatsed pikad sileraudsed tulirelvad pikkusega kuni 60 cm.

7. Poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks.

C-klass – Deklareeritavad tulirelvad

1. Muud käsitsilaetavad mitmelasulised pikad tulirelvad kui B-klassi punktis 6 loetletud.

2. Pikad ühelasulised vintraudsed tulirelvad.

3. Muud poolautomaatsed pikad tulirelvad kui B-klassi punktidesse 4–7 kuuluvad.

4. Ühelasulised lühikesed tulirelvad ääresüütepadrunile kogupikkusega vähemalt 28 cm.

D-klass – Muud tulirelvad

Pikad ühelasulised sileraudsed tulirelvad.

B. Nende tulirelvade olulised osad:

tulirelva lukustusmehhanism, padrunipesa ja relvaraud, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on mõeldud.

III. Käesoleva lisa kohaldamisel ei hõlma "tulirelva" määratlus sellele määratlusele vastavaid esemeid, kui need:

a) on muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks ametiasutuse tagatud või tunnustatud tehniliste menetlustega;

b) on mõeldud häire- või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks, harpuunkalastuseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel;

c) on käsitletavad antiikrelvade või nende jäljendustena, juhul kui need ei kuulu eelmistesse klassidesse ja kui nende suhtes kohaldatakse siseriiklikke õigusakte.

Kuni kogu ühenduses toimuva kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid käesolevas jaos loetletud tulirelvade suhtes kohaldada oma siseriiklikke õigusakte.

IV. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lühike tulirelv – tulirelv, mille relvaraua pikkus ei ületa 30 sentimeetrit või mille kogupikkus ei ületa 60 sentimeetrit;

b) pikk tulirelv – kõik muud tulirelvad kui lühikesed tulirelvad;

c) automaattulirelv – tulirelv, mis laeb ennast automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu;

d) poolautomaatne tulirelv – tulirelv, mis laeb ennast automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha ainult ühe lasu;

e) käsitsilaetav mitmelasuline tulirelv – tulirelv, mis laetakse iga kord pärast lasku padrunisalvest või -pesast käsitsi käitatava mehhanismiga;

f) ühelasuline tulirelv – ilma padrunisalveta tulirelv, mida laetakse enne iga lasku, pannes padruni käsitsi padrunipessa või relvaraua tagaosas olevasse laadimiskohta;

g) läbistava toimega laskemoon – lahinguotstarbeline laskemoon, millel on läbistava kõvasüdamikuga mantelkuulid;

h) lõhkelaskemoon – lahinguotstarbeline laskemoon, mille kuulid on varustatud kokkupõrkel takistusega lõhkeva laenguga;

i) süütelaskemoon – lahinguotstarbeline laskemoon, mille kuulid on varustatud kokkupuutel õhuga või kokkupõrkel takistusega süttiva keemilise seguga.

--------------------------------------------------

II LISA

EUROOPA TULIRELVAPASS

Pass peab sisaldama järgmisi osi:

a) omaniku isikuandmed;

b) relva või tulirelva tunnusandmed, sealhulgas viide käesolevas direktiivis määratletud klassile;

c) passi kehtivusaeg;

d) koht sissekanneteks passi väljastavale liikmesriigile (lubade liigid, viited lubadele jne);

e) koht teiste liikmesriikide tehtavateks sissekanneteks (nende territooriumile sisenemise load jne);

f) järgmised märkused:

"Õigust reisida teise liikmesriiki koos ühe või mitme B-, C- või D-klassi ja käesolevas passis nimetatud tulirelvaga saab kasutada siis, kui külastatav liikmesriik on andnud ühe või mitu vastavat eelluba. Selle loa või need load võib märkida passi.

Eespool nimetatud eelluba ei ole põhimõtteliselt vaja, kui C- või D-klassi tulirelvaga reisitakse küttimise eesmärgil, või kui B-, C- või D-klassi tulirelvaga reisitakse sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimusel et reisija valduses on tulirelvapass ja ta suudab reisi põhjendada."

Kui liikmesriik kooskõlas artikli 8 lõikega 3 teatanud teisele liikmesriigile, et teatavate B-, C- või D-klassi tulirelvade valdus on keelatud või lubatud üksnes loaga, lisatakse üks järgmistest märkustest:

"Reisimine … (asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid) tulirelvaga … (tunnusandmed) on keelatud."

"Reisimine … (asjaomane liikmesriik/asjaomased liikmesriigid) tulirelvaga … (tunnusandmed) on lubatud üksnes loaga."

--------------------------------------------------