Komisjoni direktiiv,

15. juuli 1991,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 71/320/EMÜ (teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)

(91/422/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiivi 71/320/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite ja nende haagiste piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 88/194/EMÜ, [2] eriti selle artiklit 5,

ning arvestades, et:

piduritehnoloogia arengut silmas pidades on nüüdseks võimalik nõudeid karmistada ning teha eelkõige kohustuslikuks automaatsete hõõrdkatteregulaatorite paigaldamine teatavatele raskeveokitele ja haagistele, et parandada liiklusohutust;

käesoleva direktiivi sätted on kooskõlas mootorsõidukeid käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 71/320/EMÜ I, II, III, IV, V, VII, IX, X ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Alates 1. oktoobrist 1991 ei tohi liikmesriigid piduriseadmetega seotud põhjustel:

- keelduda sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest või direktiivi 70/156/EMÜ [3] artikli 10 lõike 1 viimases taandes ettenähtud tüübikinnitustunnistuse koopia väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest ega

- keelata sõidukite kasutuselevõtmist,

kui kõnealuse sõidukitüübi või kõnealuste sõidukite piduriseadmed vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 71/320/EMÜ sätetele.

2. Alates 1. oktoobrist 1992 liikmesriigid:

- ei väljasta enam sõidukitüübile direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud tüübikinnitustunnistuse koopiat, kui sõidukitüübi piduriseadmed ei vasta direktiivi 71/320/EMÜ (viimati muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele,

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille piduriseadmed ei vasta direktiivi 71/320/EMÜ sätetele, nagu seda on viimati muudetud käesoleva direktiiviga.

3. Alates 1. oktoobrist 1994 võivad liikmesriigid keelata mis tahes sõidukite kasutuselevõtmise, kui nende piduriseadmed ei vasta direktiivi 71/320/EMÜ (viimati muudetud käesoleva direktiiviga) sätetele.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid 1. oktoobriks 1991. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid kõnealused normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. juuli 1991

Komisjoni nimel

asepresident

Martin Bangemann

[1] EÜT L 202, 6.9.1971, lk 37.

[2] EÜT L 92, 9.4.1988, lk 47.

[3] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

DIREKTIIVI 71/320/EMÜ (NAGU SEDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIDEGA 74/132/EMÜ, 75/524/EMÜ, 79/489/EMÜ, 85/647/EMÜ ja 88/194/EMÜ) LISADE MUUDATUSED

I LISA: MÕISTED, EHITUS- JA PAIGALDUSNÕUDED

Punkt 1.16.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.16.3. Kesktelghaagis –

veetav sõiduk pukseerimisseadisega, mis ei ole (haagise suhtes) vertikaalselt liigutatav ning mille telg/teljed paikneb/paiknevad (ühtlaselt koormatud) sõiduki puhul raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei moodusta üle 10 % haagise täismassile vastavast koormusest, või koormus mitte üle 1000 daN (olenevalt sellest, kumb on väiksem)."

(ülejäänu muutmata)Punkti 2.1.2.3 lõppu lisatakse järgmine tekst:

"Haagise õhkpiduri ja veduki seisupiduri võib tööle rakendada samaaegselt tingimusel, et juht on igal ajahetkel võimeline kontrollima, et autorongi seisupidurisüsteemi puhtmehaaniliselt saadud pidurdustõhusus on piisav."

Punkt 2.2.1.5.2 sõnastatakse ümber järgmiselt: (muudetakse üksnes ingliskeelset teksti)

"2.2.1.5.2. Lisaks peavad energiasalvestid, mis asuvad…"

(ülejäänu muutmata)Punkt 2.2.1.8 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.2.1.8. Sõidupiduriseadme toime peab asjakohaselt jaotuma telgede vahel. Rohkem kui kahe teljega sõidukite puhul võib rattalukustusest või piduri hõõrdkatete klaasistumisest hoidumiseks tavapärasest väiksema koormuse puhul pidurdusjõudu teatavatel telgedel automaatselt vähendada nullini, kui sõiduk vastab kõigile II lisas ettenähtud jõudlusnõuetele."

Punkti 2.2.1.11 järele lisatakse järgmised uued punktid 2.2.1.11.1 ja 2.2.1.11.2:

"2.2.1.11.1 Sõidupidurite kulumisega seotud reguleerimine peab toimuma automaatselt. N2- ja N3-kategooria maastikusõidukite ja tagapiduritega M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul ei ole automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine kohustuslik. Kulumist automaatselt reguleerivad seadmed peavad tagama tõhusa pidurdamise ka pärast kuumenenud pidurite jahtumist. Eelkõige peab sõiduk olema tavapäraselt kasutatav pärast katseid, mis on tehtud II lisa punkti 1.3 (I tüübi katse) ja II lisa punkti 1.4 (II tüübi katse) kohaselt.

2.2.1.11.2. Sõidupiduri hõõrdkatete kulumine peab olema kergesti kontrollitav väljastpoolt või sõiduki alt sõiduki tavaliste tööriistade või seadmete abil; näiteks kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid. Teise võimalusena on vastuvõetavad akustilised ja optilised seadmed, mis teatavad juhiistmel asuvale juhile hõõrdkatete väljavahetamise vajadusest. Esi- ja/või tagarataste eemaldamine kõnealusel eesmärgil on lubatud ainult M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul."

Punkti 2.2.1.12.2 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.2.1.12.3:

"2.2.1.12.3. Piduriseadme hüdroajamis kasutatava vedeliku tüüp tuleks kindlaks määrata standardi ISO 9128-1987 kohaselt. Asjakohane tähis tuleb jooniste 1 või 2 kohaselt kinnitada 100 mm kaugusele vedelikumahutite täiteavadest; tähis peab asuma nähtaval kohal ning olema kustumatu; tootjad võivad lisada täiendavaid andmeid."

Punkt 2.2.1.18.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.2.1.18.3. Õhujuurdevoolutorudest ühe (või muu võimaliku sellist tüüpi ühenduse) purunemise või lekke korral peab juht saama haagise pidureid kõigest hoolimata osaliselt või täielikult käivitada kas sõidupiduri, rikkepiduri või seisupiduri kontrollseadise abil, kui purunemine või leke ei ole automaatselt haagist II lisa punktis 2.2.3 ettenähtud tõhususega pidurdanud;."

Punktid 2.2.1.18.4.1 ja 2.2.1.18.4.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.2.1.18.4.1. Punktis 2.2.1.18.3 mainitud kontrollseadistele vastava pidurdusseadise täieliku käivitatuse korral peab rõhk toitetorustikus järgmise kahe sekundi jooksul langema alla 1,5 baari.

2.2.1.18.4.2. Kui toitetorustik tühjeneb kiirusega vähemalt 1 baar sekundis, siis hakkab haagise automaatpidurdus tööle enne, kui rõhk juurdevoolutorus langeb 2 baarini."

Punkti 2.2.1.23 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.2.1.24:

"2.2.1.24. Mootorsõidukite puhul, millega on lubatud vedada O3- või O4-kategooria haagist, peab haagise sõidupiduriseade olema töölerakendatav ainult koos veduki sõidu-, rikke- või seisupidurisüsteemiga."

Punkti 2.2.2.8 järele lisatakse järgmised uued punktid 2.2.2.8.1 ja 2.2.2.8.2:

"2.2.2.8.1. Sõidupidurite kulumisega seotud reguleerimine peab toimuma automaatselt. O1- ja O2-kategooria sõidukite puhul ei ole automaatsete reguleerimisseadmete paigaldamine siiski kohustuslik. Kulumist automaatselt reguleerivad seadmed peavad tagama tõhusa pidurdamise ka pärast kuumenenud pidurite jahtumist.

Eelkõige peab sõiduk olema tavapäraselt kasutatav pärast katseid, mis on tehtud II lisa punkti 1.3 (I tüübi katse) ja II lisa punkti 1.4 (II tüübi katse) kohaselt.

2.2.2.8.2. Sõidupiduri hõõrdkatete kulumine peab olema kergesti kontrollitav väljastpoolt või sõiduki alt sõiduki tavaliste tööriistade või seadmete abil; näiteks kasutades asjakohaseid kontrollavasid või muid vahendeid."

Punktis 2.2.2.9 jäetakse kolmandas reas välja sõna "üheteljeline" ning asendatakse sõna "purunemine" sõnaga "eraldumine" ning sõna "puruneb" sõnaga "eraldub".

Punkt 2.2.2.11 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.2.2.11. Kui haagisele on paigaldatud piduriseadme (välja arvatud seisupiduriseadme) suruõhuga aktiveerimist katkestada võimaldav seade, siis peab kõnealune seade olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle väljalülitatud asend taastub hiljemalt koos haagise suruõhutoite taastumisega."

II LISA: PIDURDAMISKATSED JA PIDURISEADMETE TÕHUSUS

Punkt 1.1.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.1.1. Piduriseadmete ettenähtud tõhusus põhineb peatumisteekonnal ja/või täisaeglustuse keskmisel väärtusel. Piduriseadme tõhusus määratakse peatumisteekonna mõõtmise teel sõiduki algkiiruse suhtes ja/või keskmise täisaeglustuse mõõtmise teel katse ajal."

Punkti 1.1.3.7 lõppu lisatakse järgmine tekst:

"Rattalukustus on lubatud ainult spetsiaalselt mainitud juhul."

Punkti 1.2.1.2.3 lõppu lisatakse järgmine tekst:

"sõiduk peab vastama nii kõnealuse sõidukikategooria ettenähtud pidurdusteekonna kui ka keskmise täisaeglustuse nõuetele, kuid mõlemat näitajat ei ole alati tingimata tarvis mõõta;."

Punkti 1.2.3.1 järele lisatakse järgmine uus punkt 1.2.3.2:

"1.2.3.2. Edasised katsed tehakse ühendatud mootoriga, alates konkreetsele sõidukikategooriale ettenähtud pöörlemiskiirusest. Saavutada tuleb igale kategooriale ettenähtud minimaalne tõhusus. Poolhaagiste vedukeid, mis on täismassiga poolhaagise toime jäljendamiseks varustatud kunstliku koormusega, ei katsetata kiirusel üle 80 km/h."

Punkt 1.3.1.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.3.1.3. Kõnealustes katsetes peab kontrollseadisele rakendatav jõud olema reguleeritud nii, et esimesel pidurdamisel saadakse keskmine täisaeglustus 3 m/s2. Kõnealune jõud peab jääma püsivaks kõigil järjestikustel pidurdamistel."

Punkt 1.3.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.3.3. Kuumenemine

1.3.3.1. I tüübi katse lõpul… sõidupiduri kuumenemine… Kõnealune kuumenemine mootorsõidukitel…Seevastu haagiste puhul kuumenenud piduri pidurdusjõud… (ülejäänu muutmata)

1.3.3.2. Mootorsõidukit, mis vastab punktis 1.3.3.1 ettenähtud 60 % nõudele, kuid ei vasta punktis 1.3.3.1 sätestatud 80 % nõudele, võib teha täiendava pidurite kuumenemise katse kontrolljõuga, mis ei ületa käesoleva lisa punktis 2.1.1.1 kindlaksmääratud jõudu. Mõlema katse tulemused kantakse katseprotokolli."

Punkt 1.4.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.4.3 Katse lõpul on tööpiduri kuumenemine…

Kõnealune pidurite kuumenemine peab mootorsõidukite puhul andma peatumisteekonna, mis ei ületa järgmisi väärtusi, ning keskmine täisaeglustus ei tohi olla väiksem järgmistest väärtustest, kui kontrolljõud on alla 700 N:

M3-kategooria: | s = 0,15 V + 1,33 V2130 | (teine väärtus vastab keskmisele täisaeglustusele 3,75 m/s2); |

N3-kategooria: | s = 0,15 V + 1,33 V2115 | (teine väärtus vastab keskmisele täisaeglustusele 3,3 m/s2). |

Seevastu haagiste puhul kuumenenud piduri pidurdusjõud rataste välispinnal… (ülejäänu muutmata)"

Punkt 2.1.1.1.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.1.1.1.1. M- ja N-kategooria sõidukite sõidupidureid katsetatakse järgmises tabelis esitatud tingimuste kohaselt:

| Katse liik | 1M | 2M | 3M | 1N | 2N | 3N |

O-I | O-I | O-I-II | O-I | O-I | O-I-II |

O tüübi katse lahutatud mootoriga | V | 80 km/h | 60 km/h | 60 km/h | 80 km/h | 60 km/h | 60 km/h |

s ≤ | 0,1 V + V2150 | 0,15 V + V2130 |

dm ≥ | 5,8 m/s2 | 5 m/s2 |

O tüübi katse ühendatud mootoriga | V = 80 % max, kuid ≤ | 160 km/h | 100 km/h | 90 km/h | 120 km/h | 100 km/h | 90 km/h |

s≤ | 0,1 V + V2130 | 0,15 V + V2103,5 |

dm ≥ | 5 m/s2 | 5 m/s2 |

| F ≤ | 500 N | 700 N |

kus:

V = katsekiirus

s = peatumisteekond

dm = täisaeglustus

f = pedaalile rakendatav jõud

Vmax = sõiduki suurim kiirus"

Punkt 2.1.2.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.1.2.1. Rikkepiduriseadme abil peab isegi juhul, kui seda käivitavat kontrollseadist kasutatakse ka muudeks pidurdustoiminguteks, saama peatumisteekonna, mis ei ületa järgmisi väärtusi, ning keskmise täisaeglustuse, mis vastab vähemalt järgmistele väärtustele:

M1-kategooria: | s = 0,1 V + 2 V2150 | (teine väärtus vastab keskmise täisaeglustuse väärtusele 2,9 m/s2); |

M2- ja M3-kategooria: | s = 0,15 V + 2 V2130 | (teine väärtus vastab keskmise täisaeglustuse väärtusele 2,5 m/s2); |

N-kategooria: | s = 0,15 V + 2 V2115 | (teine väärtus vastab keskmisele täisaeglustusele 2,2 m/s2)." |

Punkti 2.1.2.4 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.1.2.5:

"2.1.2.5. Rikkepidurdustõhususe katses luuakse sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimused."

Punkt 2.1.4.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"2.1.4.1. Sõidupiduriseadme jääktõhusus peab ülekandesüsteemi osa rikke korral andma peatumisteekonna, mis juhtimisseadmele mõjuva jõu puhul mitte üle 700 N ei ületa järgmisi väärtusi, ning vähemalt järgmistele väärtustele vastava keskmise täisaeglustuse, katsetamisel O tüübi katses lahutatud mootoriga asjaomase sõidukikategooria järgmiste algkiiruste juures:

Peatumisteekond (m) ja keskmine täisaeglustus (m/s2)

… (tabeli ülejäänud osa muutmata)"

Punkti 2.1.4.1 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.1.4.2:

"2.1.4.2. Jääktõhususkatses luuakse sõidupidurisüsteemi tegeliku rikke tingimused."

Punkt 2.2.1.2.1 sõnastatakse ümber järgmiselt: (muudatus seondub üksnes ingliskeelse tekstiga)

"2.2.1.2.1. Kui sõidupiduriseade on ahel- või poolpidurdamise tüüpi, siis peab pidurdatud rataste välispinnale mõjuvate jõudude summa…"

(ülejäänud osa muutmata)Punkti 2.2.2.1 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.2.3:

"2.2.3. Automaatpidurdus

2.2.3.1. Automaatpidurduse tõhusus rõhu täieliku kadumise korral õhujuurdevoolutorus, täismassiga sõiduki katsetamisel kiirusega 40 km/h, ei tohi olla alla 13,5 % seisva sõiduki ratastele langevast maksimaalsest massist. Rattalukustus on lubatud tõhususel üle 13,5 %."

II LISA LIIDE: PIDURDUSTÕHUSUSE JAGUNEMINE SÕIDUKI TELGEDE VAHEL (75/524/EMÜ)

Punkt 3.1.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"3.1.2. Kui mootorsõidukit, millega on lubatud vedada suruõhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid, katsetatakse väljalülitatud energiaallikaga, blokeeritud toitetorustikuga ning juhtimistorustikuga ühendatud 0,5liitrise mahutiga ning süsteemi sisse- ja väljalülitusrõhkudega, siis peab sõidupidurisüsteemi kontrollseadise täielikul rakendamisel rõhk toitetorustiku ja juhtimistorustiku ühenduspeade juures olema vahemikus 6,5–8,5 baari ning see ei tohi oleneda sõiduki koormusest. Need rõhud peavad haagisest eraldatud vedukil olema tõestatavalt mõõdetavad. Jooniste 2, 3 ja 4 A vastavusribasid ei tohi laiendada üle 7,5 baari."

Punkt 3.1.4.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"3.1.4.1. TM

PM

ja rõhu pm lubatud suhe joonisel 2 näidatud piires."

Punkti 5.1.2 järele lisatakse järgmine uus punkt 5.1.3:

"5.1.3. TR

PR

ja surve pm lubatud suhe tühimassi ja täismassi puhul peab jääma joonisel 2 näidatud vahemikesse."

Punkt 7.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"IX lisa punkt 18.2 peab sisaldama.…"

(ülejäänud osa muutmata)Punkt 8.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"8.2. Survekatseühendused peavad vastama ISO standardi 3583-1984 punktile 4."

= O

= 0,1

TR

PR

ja ühenduspea juures mõõdetud rõhk juhttorustikus olema võrdelises seoses."

III LISA: SURUÕHKPIDURITEGA VARUSTATUD SÕIDUKITE REAKTSIOONIAJA MÕÕTMISE MEETOD

Punkti 1.1 lõppu lisatakse järgmine tekst:

"Sõidukitel, mis on varustatud koormusanduritega, tuleb need seada asendisse koormus ".""

Punkti 2.6 järele lisatakse järgmine uus punkt 2.7:

"2.7. Mootorsõidukitel, millega on lubatud vedada suruõhkpidurisüsteemidega varustatud O3- või O4-kategooria haagiseid, kontrollitakse lisaks eespool mainitud nõuetele I lisa punkti 2.2.1.18.4.1 nõudeid järgmise katse abil:

a) rõhu mõõtmine 2,5 m pikkuse ja 13 mm siseläbimõõduga toru otsa juures, mis on ühendatud toitetorustiku ühenduspeaga;

b) juhtimistorustiku ühenduspea juures esineva rikke jäljendamine;

c) sõidupidurisüsteemi kontrollseadise käivitamine 0,2 sekundi jooksul, nagu on kirjeldatud punktis 2.3."

Punkt 4.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"4.2. Survekatseühendused peavad vastama ISO standardi 3583-1984 punktile 4."

IV LISA: ENERGIAMAHUTID JA ENERGIAALLIKAD

A. SURUÕHKPIDURISÜSTEEMID

Punkt 1.3.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.3.1. Haagistele paigaldatavad mahutid peavad olema sellised, et töötavate osade toiterõhk ei langeks pärast veduki kaheksat täielikku pidurdamist alla poole rõhu tasemest, mis vastab poolele rõhu väärtusele, mis saadakse esimesel pidurdamisel ning haagise automaatpiduriseadet või seisupiduriseadet käivitamata."

Punkt 1.3.2.1 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1.3.2.1. Katse alguses peab rõhk mahutites olema 8,5 baari;."

Punkt 3.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"3.2. Survekatseühendused peavad vastama ISO standardi 3583-1984 punktile 4."

V LISA: VEDRUAKUD

Punkti 2.3 kolmanda ja neljanda lause vahele lisatakse järgmine uus lause:

"Pidurisüsteemi uuesti laadimisel rõhu nullväärtusest ei tohi vedruakud ühelgi juhul vabaneda enne, kui sõidupidurisüsteemi rõhk on piisav, et sõidupidurisüsteemi kontrollseadist kasutades saada vähemalt pidurdustõhusus, mis on ette nähtud täismassiga sõiduki rikkepidurisüsteemi puhul."

VII LISA: JUHUD, MIL TÜÜBIKINNITUSEKS ESITATUD SÕIDUK EI VAJA I JA/VÕI II (VÕI II A) TÜÜBI KATSET

Kõikides allpool loetletud punktides asendatakse sõna "jääk-" sõnaga "kuum-".

1. liide:

punktid 3.1.2, 3.2.1, 3.5.1.1, 3.5.2.4, 3.5.3.4 ja 4.3.7;

2. liide:

punkt 2 (tabel)

IX LISA: TEATIS SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE KOHTA PIDURITE OSAS

Punkt 7 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"7. Massi jaotumine telgede vahel

(suurim väärtus) …"

.Punkt 8 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"8. Piduri hõõrdkatete mark ja tüüp …

8.1. Alternatiivsed piduri hõõrdkatted …

8.1.1. Tüübikinnituskatse meetod: katse sõidukil/XII lisa/muu(1) …"

.Punkt 9.4.3 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"9.4.3. kesktelghaagis: märgitakse ka …"

Punkti 9.4.4 järele lisatakse järgmine uus punkt 9.4.5:

"9.4.5. haagisekategooria o: piduritega/piduriteta(1)"

Punkti 9.5 järele lisatakse järgmine uus punkt 9.6:

"9.6. sõiduk on/ei ole(1) varustatud mitteblokeeruva pidurisseadmega haagiste vedamiseks vajaliku varustusega."

Punkt 13 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"13. Sõiduki mass …"

Punkt 14.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"14.2. O tüübi katse

mootor ühendatud

sõidupidurdus

II lisa punkti

2.1.1.1.1 kohaselt …"

Tabeli 3. veerg sõnastatakse ümber järgmiselt:

"Kontrollseadisele rakendatud jõud (N)."

Punkt 14.5 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"14.5. II/II A(1) tüübi katses kasutatud piduriseade/seadmed …"

.Punkt 14.6 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"14.6. Reaktsiooniaeg ja…

14.6.1. Reaktsiooniaeg…

14.6.2. Reaktsiooniaeg…"

Punkt 14.7.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

+++++ TIFF +++++

Punkt 14.7.3. sõnastatakse ümber järgmiselt:

+++++ TIFF +++++

Punkt 14.7.4. Tabelis asendatakse sõna "jääk-" sõnaga "kuum-".Punkti 19.2 järele lisatakse järgmised uued punktid 20 ja 21:

"20. Suruõhkpidurisüsteemiga haagiste automaatpidurdus

20.1. Saadud pidurdusjõu väärtus …

21. Elektrilise pidurisüsteemiga haagised

21.1. Kas sõiduk vastab XI lisas sisalduvatele nõuetele: jah/ei(4)

21.2. Saadud pidurdusjõu väärtus …"

Punktid 20–27 nummerdatakse ümber punktideks 22–29.Allmärkus sõnastatakse ümber järgmiselt:

"1 Poolhaagise puhul märkida sadulseadmele langevale koormusele vastav mass."

X LISA: MITTEBLOKEERUVATE PIDURISEADMETEGA SÕIDUKITE KATSETAMISNÕUDED

Punkt 6.1.2 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"6.1.2. Algne energiatase… võrdub 8,5baarise rõhuga haagise survetorustiku ühenduspeas."

(ülejäänu muutmata) Punkt 6.1.5 sõnastatakse ümber järgmiselt:

"6.1.5. Pidurdamise lõpus aktiveeritakse seisva sõiduki sõidupidurit täielikult üks kord. Pidurdamise kestel peab rõhk töösüsteemis olema piisav, et rataste välispinnal tekiks täielik pidurdusjõud, mis on võrdne vähemalt 22,5 % seisva sõiduki ratastele langevast maksimaalsest massist ning mis ei põhjusta ühegi sellise pidurisüsteemi automaatset rakendumist, mis ei ole mitteblokeeruva piduriseadme poolt kontrollitav."

XII LISA: PIDURI HÕÕRDKATETE INERTSDÜNAMOMEETERKATSE MEETOD

Punktides 4.4.3, 4.4.3.1, 4.4.3.2, 4.5.3, 4.5.3.1 ja 4.5.3.2 asendatakse sõna "jääk-" sõnaga "kuum-".

--------------------------------------------------