Nõukogu direktiiv,

29. mai 1990,

tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

(90/269/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist esitatud komisjoni ettepanekut, [1] koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikkel 118a näeb ette, et nõukogu võtab direktiividega vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate ohutuse ja tervise parem kaitse;

vastavalt kõnealusele artiklile tuleb neis direktiivides hoiduda selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

komisjoni teatis tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitleva programmi kohta [4] näeb ette töötajate töötervishoidu ja -ohutust tagavate direktiivide vastuvõtmise;

nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta [5] teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule lähitulevikus direktiiv, mis käsitleb kaitset raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevate ohtude eest;

töötervishoiu ja -ohutuse paremaks tagamiseks kavandatud miinimumnõuete järgimine on töötajate tervise ja ohutuse kindlustamisel eriti oluline;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate töötervishoiu ja -ohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ [6] artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid täielikult sellise raskuste käsitsi teisaldamise suhtes, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme väljaarendamisel;

vastavalt otsusele 74/325/EMÜ [7] konsulteerib komisjon selles valdkonnas ettepanekute koostamiseks tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevas direktiivis, mis on neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas direktiivis tähendab raskuste käsitsi teisaldamine raskuste vedu või toestamist, sealhulgas raskuste tõstmist, mahapanemist, lükkamist, vedamist, kandmist või liigutamist ühe või mitme töötaja poolt, millega töö omaduste või ebasoodsate ergonoomiliste tingimuste tõttu kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht.

II JAGU

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldsäte

1. Tööandja peab võtma asjakohased korralduslikud meetmed või kasutama asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, et töötajatel poleks vaja raskusi käsitsi teisaldada.

2. Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, peab tööandja, võttes arvesse I lisa, võtma asjakohased korralduslikud meetmed, kasutama asjakohaseid abivahendeid või varustama töötajad selliste vahenditega, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevaid ohte.

Artikkel 4

Töökohtade korraldus

Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, korraldab tööandja töökohad nii, et teisaldamine oleks võimalikult ohutu ja tervisele kahjutu, ning:

a) võttes arvesse I lisa, hindab, võimaluse korral eelnevalt, kõnealuse töö ohutus- ja tervishoiutingimusi ning eelkõige uurib põhjalikult raskuste omadusi;

b) võttes arvesse I lisa, püüab vältida või vähendada eelkõige töötajate seljavigastuse ohtu ja võtab asjakohased meetmed, arvestades eelkõige töökeskkonna eripära ja tegevusele esitatavaid nõudeid.

Artikkel 5

Viide II lisale

Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti b ning artiklite 14 ja 15 rakendamisel tuleks arvesse võtta II lisa.

Artikkel 6

Töötajate teavitamine ja väljaõpe

1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida käesoleva direktiivi kohaselt seoses tervise ja ohutuse kaitsega võetakse.

Tööandjad peavad tagama, et töötajad ja/või nende esindajad saavad üldisi juhiseid ja võimaluse korral täpset teavet:

- raskuse massi kohta,

- raskeima külje raskuskeskme asukoha kohta, kui raskus on keskmest väljas.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 83/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, peavad tööandjad I ja II lisa arvesse võttes tagama, et töötajad saavad lisaks nõuetekohast väljaõpet ja teavet selle kohta, kuidas raskusi õigesti teisaldada ja mis ohud neid ähvardada võivad, eriti juhul, kui nad oma ülesandeid õigesti ei täida.

Artikkel 7

Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine

Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 8

Lisade kohandamine

I ja II lisa rangelt tehniline kohandamine tulenevalt tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes normides ja spetsifikaatides või raskuste käsitsi teisaldamisega seotud teadmiste täienemisest toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korras.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1992.

Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga nelja aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, majandus- ja sotsiaalkomiteed ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteed.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele regulaarselt aruande käesoleva direktiivi rakendamisest, võttes arvesse lõikeid 1—3.

Artikkel 10

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. mai 1990

Nõukogu nimel

eesistuja

B. Ahern

[1] EÜT C 117, 4.5.1988, lk 8.

[2] EÜT C 326, 19.12.1988, lk 137 ja EÜT C 96, 17.4.1990, lk 82.

[3] EÜT C 318, 12.12.1988, lk 37.

[4] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.

[5] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

[6] EÜT L 183, 29.6.1983, lk 1.

[7] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15.

--------------------------------------------------

I LISA [1]

ARVESSEVÕETAVAD TEGURID

(Artikli 3 lõige 2, artikli 4 punktid a ja b ning artikli 6 lõige 2)

1. Raskuse omadused

Raskuse käsitsi teisaldamisega võib kaasneda eelkõige seljavigastuse oht, kui raskus:

- on liiga suure massiga või liiga suurte mõõtmetega,

- on kinnihaaramiseks ebasobiva kujuga,

- on ebakindel või selle sisu võib liikuda,

- asetseb nii, et seda tuleb hoida või käsitseda kehast eemal või ülakeha painutades või pöörates,

- võib oma kuju ja/või sisu tõttu tõenäoliselt kaasa tuua töötajate vigastuse, eelkõige kokkupõrke korral.

2. Nõutav füüsiline pingutus

Füüsilise pingutusega võib eelkõige kaasneda seljavigastuse oht, kui:

- pingutus on liiga koormav,

- seda on võimalik teha üksnes ülakeha pöörates,

- pingutusega võib tõenäoliselt kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine,

- seda tehakse ebakindla kehaasendiga.

3. Töökeskkonna omadused

Töökeskkonna omadused võivad suurendada eelkõige seljavigastuse ohtu, kui:

- teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas,

- põrand on ebatasane, põhjustades komistamisohtu, või töötajate jalatsite jaoks libe,

- töökoht või töökeskkond ei võimalda raskusi teisaldada töötaja jaoks ohutus kõrguses või õige kehaasendiga,

- põranda- või töötasapindade kõrgus vaheldub, mistõttu teisaldustööd tuleb teha erinevatel tasapindadel,

- põrand või jalatugi on ebakindel,

- õhutemperatuur, -niiskus või ventilatsioon on ebasobiv.

4. Tegevusele esitatavad nõuded

Tegevusega võib kaasneda eelkõige seljavigastuse oht, kui sellega on seotud üks või mitu järgmistest probleemidest:

- füüsiline pingutus on liiga sagedane või liiga pikaajaline, koormates eelkõige selgroogu,

- keha puhke- või taastusaeg ei ole küllaldane,

- tõstmis-, mahapaneku- või kandmiskaugus on liiga lühike,

- töötaja ei saa töökiirust tööprotsessist johtuvatel põhjustel muuta.

[1] Mitme teguri analüüsimisel võib samaaegselt arvesse võtta I ja II lisas loetletud tegureid.

--------------------------------------------------

II LISA [1]

INDIVIDUAALSED RISKITEGURID

(Artikkel 5 ja artikli 6 lõige 2)

Töötaja võib olla ohus, kui:

- ta ei ole kõnealuse ülesande täitmiseks füüsiliselt sobiv,

- ta kannab ebasobivat riietust, ebasobivaid jalatseid või muid isiklikke esemeid,

- tal ei ole piisavaid või asjakohaseid teadmisi või vastavat koolitust.

[1] Mitme teguri analüüsimisel võib samaaegselt arvesse võtta I ja II lisas loetletud tegureid.

--------------------------------------------------