Nõukogu direktiiv,

30. november 1989,

töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)

(89/656/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse pärast tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega konsulteerimist esitatud komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artiklis 118a on sätestatud, et nõukogu võtab direktiivide abil vastu miinimumnõuded, et eelkõige töökeskkonna parandamisega tagada töötajate tervise ja ohutuse tõhusam kaitse;

kõnealuse artikli alusel hoidutakse neis direktiivides selliste haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest, mis pidurdaksid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

komisjoni teatis tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitleva programmi kohta [4] näeb ette direktiivi vastuvõtmise isikukaitsevahendite kasutamise kohta tööl;

nõukogu võttis oma 21. detsembri 1987. aasta resolutsioonis tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu kohta [5] teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada nõukogule lähitulevikus töötajate ohutuse ja tervishoiu korraldamise miinimumnõuded;

vastavus miinimumnõuetele, mis on kavandatud isikukaitsevahendite kasutaja tervise ja ohutuse tõhusamaks tagamiseks, on töötajate tervise ja ohutuse tagamisel põhiline;

käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ [6] artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu kohaldatakse nimetatud direktiivi sätteid töötajate isikukaitsevahendite kasutamisel täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvaid rangemaid ja/või erisätteid;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse ulatuse väljaarendamisel;

ühiskaitsevahendeid eelistatakse isikukaitsevahenditele; tööandja on kohustatud tagama ohutusvahendid ja võtma tarvitusele ohutusabinõud;

käesolevas direktiivis sätestatud nõuded ei või põhjustada selliste isikukaitsevahendite muutmist, mille konstruktsioon ja tootmine vastavad ühenduse töötervishoidu ja -ohutust käsitlevatele direktiividele;

tuleb sätestada kirjeldused, mida liikmesriigid saaksid isikukaitsevahendite kasutamise üldeeskirjade kehtestamisel kasutada;

vastavalt otsusele 74/325/EMÜ, [7] viimati muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga, konsulteerib komisjon selles valdkonnas ettepanekute koostamisel tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Teema

1. Käesolevas direktiivis, mis on kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse töötajate isikukaitsevahendite kasutamise miinimumnõuded.

2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas direktiivis tähendab "isikukaitsevahend" igasugust vahendit, mis on kavandatud selleks, et töötaja kannaks või hoiaks seda kaitseks ühe või mitme tema tervist ja turvalisust ohustada võiva mõjuri eest, või muud samal eesmärgil mõeldud abivahendit või lisatarvikut.

2. Lõikes 1 toodud määratlus ei hõlma:

a) tavalist töö- ja vormiriietust, mis ei ole otseselt kavandatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks;

b) hädaabi- ja päästeteenistuste kasutatavat varustust;

c) isikukaitsevahendeid, mida kannavad või kasutavad kaitsejõud, politsei ja teised avaliku korra kaitse teenistused;

d) maanteevedudel kasutatavaid isikukaitsevahendeid;

e) spordivarustust;

f) enesekaitse- või tõrjevahendeid;

g) ohtude ja kõrvalekallete avastamiseks ja sellest teatamiseks kasutatavaid kaasaskantavaid vahendeid.

Artikkel 3

Üldnorm

Isikukaitsevahendeid kasutatakse juhul, kui ohtu ei suudeta tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorraldusmeetmete, -meetodite või -protseduuridega vältida või piisavalt vähendada.

II JAGU

TÖÖANDJA KOHUSTUSED

Artikkel 4

Üldsätted

1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu.

Kõik isikukaitsevahendid peavad:

a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada;

b) vastama olemasolevatele tööoludele;

c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit;

d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima.

2. Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandma samaaegselt mitut isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima ja säilitama tõhusa kaitse kõnealus(t)e ohu või ohtude eest.

3. Isikukaitsevahendite kasutustingimused, eelkõige nende kasutusaeg, määratakse kindlaks vastavalt ohu suurusele, ohuga kokkupuutumise sagedusele, töötaja töökoha omadustele ning isikukaitsevahendi kasutegurile.

4. Isikukaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikuks kasutamiseks.

Kui asjaolud nõuavad, et isikukaitsevahendit peab kasutama mitu töötajat, võetakse tarvitusele meetmed tagamaks, et selline kasutus ei põhjusta isikukaitsevahendi kasutajatele ei tervise- ega hügieeniprobleeme.

5. Ettevõttes ja/või asutuses tuleb tagada ja kättesaadavaks teha küllaldane teave lõigetes 1 ja 2 ettenähtud isikukaitsevahendite kohta.

6. Isikukaitsevahendi annab töötajale tasuta kasutamiseks tööandja, kes tagab vajaliku hoolduse, remondi ja asendamisega selle heas töökorras oleku ja rahuldavad hügieenitingimused.

Liikmesriigid võivad kooskõlas siseriiklike tavadega siiski ette näha, et juhul kui isikukaitsevahendit ei kasutata üksnes töökohal, tasub osa selle maksumusest töötaja.

7. Tööandja teatab töötajale eelnevalt ohtudest, mille eest isikukaitsevahend töötajat kaitseb.

8. Tööandja tagab töötajale väljaõppe ja korraldab vajaduse korral isikukaitsevahendi kasutamise näitliku esitluse.

9. Välja arvatud teatavad erandolukorrad, võib isikukaitsevahendit kasutada üksnes selleks ettenähtud eesmärgil.

Isikukaitsevahendit peab kasutama vastavalt selle kasutusjuhendile.

Kasutusjuhend peab olema töötajatele arusaadav.

Artikkel 5

Isikukaitsevahendite hindamine

1. Tööandja peab enne isikukaitsevahendi valimist hindama, kas kasutada kavatsetav vahend vastab artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele.

Hindamise käigus tuleb:

a) analüüsida ja hinnata ohutegureid, mille mõju pole muul viisil võimalik vältida;

b) määratleda omadused, mis isikukaitsevahendil peavad olema tagamaks tõhusat kaitset punktis a nimetatud ohtude eest, võttes arvesse ohtusid, mida vahend ise võib põhjustada;

c) võrrelda kättesaadava isikukaitsevahendi omadusi punktis b nimetatud omadustega.

2. Lõikes 1 ettenähtud hindamist tuleb korrata, kui lähteandmed on muutunud.

Artikkel 6 [8]

Kasutuseeskirjad

1. Ilma et see piiraks artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse isikukaitsevahendite kasutamise üldeeskirjad ja/või eeskirjad, millistel juhtudel tööandja peab tagama isikukaitsevahendi, võttes arvesse ühenduse õigusakte isikukaitsevahendite vaba liikumise kohta.

Kõnealustes eeskirjades näidatakse eelkõige asjaolusid või ohuolukordi, mille puhul, vaatamata ühiskaitsevahendite eelistamisele, on vaja kasutada isikukaitsevahendeid.

I, II ja III lisas, mida võib käsitada juhendina, sisaldub selliste eeskirjade kehtestamiseks vajalik teave.

2. Lõikes 1 nimetatud eeskirjade kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse olulisi muutusi, mida tehnoloogiline areng võib kaasa tuua ohutegurite ning ühis- ja isikukaitsevahendite osas.

3. Liikmesriigid konsulteerivad lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeskirjade suhtes tööandjate ja töötajate organisatsioonidega.

Artikkel 7

Töötajate teavitamine

Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mis võetakse töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks seoses isikukaitsevahendite kasutamisega.

Artikkel 8

Töötajate nõustamine ja nende osalemine

Töötajate ja/või nende esindajate nõustamine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.

III JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 9

Lisade kohandamine

I, II ja III lisa puhttehniline kohandamine

- seoses isikukaitsevahendite tehnilist ühtlustamist ja standardimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmisega ja/või

- tulenevalt tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides või teadmiste täienemisest isikukaitsevahendite valdkonnas

toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 ettenähtud korras.

Artikkel 10

Lõppsätted

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 1992. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate ning juba vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades tööandjate ja töötajate arvamusele.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteele.

4. Komisjon annab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele regulaarselt aru käesoleva direktiivi rakendamise kohta, võttes arvesse lõikeid 1, 2 ja 3.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. november 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

J. P. Soisson

[1] EÜT C 161, 20.6.1988, lk 1,EÜT C 115, 8.5.1989, lk 27 jaEÜT C 287, 15.11.1989, lk 11.

[2] EÜT C 12, 16.1.1989, lk 92 jaEÜT C 256, 9.10.1989, lk 61.

[3] EÜT C 318, 12.12.1988, lk 30.

[4] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.

[5] EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.

[6] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[7] EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15.

[8] Vt komisjoni teatist (EÜT C 328, 30.12.1989, lk 3).

--------------------------------------------------

I LISA

OHUTEGURITE KAARDISTAMISE NÄIDISTABEL ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMISEKS

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

II LISA

ISIKUKAITSEVAHENDITE VALIKLOETELU

PEA KAITSMINE

- Tööstuses (kaevandustes, ehitusplatsidel ja muudel tööstusobjektidel) kasutatavad kaitsekiivrid.

- Peanaha kaitsevahendid (sirmiga või sirmita, nokaga või nokata mütsid ja juuksevõrgud).

- Kaitsvad peakatted (riidest, eritöötlusega riidest vms nokaga ja nokata mütsid, süüdvestrid jne).

KUULMISELUNDITE KAITSMINE

- Kõrvatropid ja muud samalaadsed vahendid.

- Helikindel kiiver.

- Kõrvaklapid, mida saab kinnitada tööstuses kasutatavale kaitsekiivrile.

- Kõrvakaitsmed, milles on madalsageduslik induktiivvastuvõtja.

- Sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsmed.

SILMADE JA NÄO KAITSMINE

- Prillid.

- Kaitseprillid.

- Eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks.

- Näokaitsmed.

- Kaarkeevitusmaskid ja -kiivrid (käsimaskid, pea või kaitsekiivri külge kinnitatavad kaitsemaskid).

HINGAMISTEEDE KAITSMINE

- Tolmufiltrid, gaasifiltrid ja radioaktiivse tolmu filtrid.

- Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend.

- Eemaldatava keevitusmaskiga respiraatorid.

- Sukeldumisvarustus.

- Sukeldumisülikonnad.

KÄTE JA KÄSIVARTE KAITSMINE

- Kindad, mis kaitsevad:

- mehaaniliste ohutegurite (torgete, sisselõigete, vibratsiooni jne) eest,

- kemikaalide eest,

- elektritöödel ja kuumuse eest.

- Labakindad.

- Sõrmekaitsmed.

- Kaitsekäised.

- Randmekaitse raskuste käsitsi teisaldamisel.

- Sõrmedeta kindad.

- Kaitsekindad.

JALGADE JA JALALABADE KAITSMINE

- Madalad kingad, poolsaapad, säärsaapad, kaitsesaapad.

- Kiiresti jalast võetavad kingad.

- Turvaninaga kingad.

- Kuumakindla tallaga kingad ja pealiskingad.

- Kuumakindlad kingad, saapad ja pealissaapad.

- Soojapidavad kingad, saapad ja pealissaapad.

- Vibratsioonikindlad kingad, saapad ja pealissaapad.

- Antistaatilised kingad, saapad ja pealissaapad.

- Dielektrilised kingad, saapad ja pealissaapad.

- Kaitsesaapad kettsae kasutajale.

- Puutallaga kingad.

- Põlvekaitsmed.

- Eemaldatavad pöiakaitsmed.

- Kedrid.

- Eemaldatavad tallad (kuuma- või torkekindlad või higistamisvastased).

- Eemaldatavad tallanaastud jääl, lumel või libedatel pindadel töötamiseks.

NAHA KAITSMINE

- kaitsekreemid ja -salvid.

KERE JA ALLKEHA KAITSMINE

- Kaitsevestid, -jakid ja -põlled mehaaniliste ohutegurite (torgete, sisselõigete, sulametalli pritsmete jne) eest kaitsmiseks.

- Kemikaalikindlad kaitsevestid, -jakid ja -põlled.

- Soojendusvestid.

- Päästevestid.

- Röntgenikiirguse eest kaitsvad põlled.

- Ohutusrihmad.

KOGU KEHA KAITSMINE

- Varustus kukkumise vältimiseks

- Kukkumisvastane varustus (täisvarustus koos kõigi vajalike manustega).

- Kineetilist energiat vähendavad pidurdusseadmed (täisvarustus koos kõigi vajalike manustega).

- Keha kinnihoidvad kaitsevahendid (kaitserakmed).

- Kaitseriietus

- "Turvariietus" (kahest osast koosnev riietus või kombinesoon).

- Riietus mehaaniliste ohutegurite (torgete, sisselõigete jne) eest kaitsmiseks.

- Riietus kemikaalide eest kaitsmiseks.

- Riietus sulametalli pritsmete ja infrapunakiirguse eest kaitsmiseks.

- Kuumakindel riietus.

- Soojapidav riietus.

- Riietus radioaktiivse saaste eest kaitsmiseks.

- Tolmukindel riietus.

- Gaasikindel riietus.

- Fluorestseeriv märguriietus, valgust peegeldav riietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, jne).

- Kaitsekatted.

--------------------------------------------------

III LISA

VALIKLOETELU TÖÖDEST JA TEGEVUSALADEST, MIS EELDAVAD ISIKUKAITSEVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMIST

1. PEA KAITSMINE (KOLJU KAITSMINE)

Kaitsekiivrid

- Ehitustööd, eelkõige töö tellingutel või kõrgel asuvatel tööpindadel, nende all või läheduses, raketise ehitamine ja lammutamine, kooste- ja paigaldustööd, tellingute püstitamine ja lammutustööd.

- Töö terassildadel, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastides, tornides, hüdraulilistel teraskonstruktsioonidel, kõrgahjude juures, terasetehastes, valtsimisel, katlamajades ja elektrijaamades ning suurte mahutite ja suurediameetriliste torujuhtmetega seotud töö.

- Töö kaevandis, kaevikus, šahtis ja tunnelis.

- Pinnase- ja kivitööd.

- Töö allmaakaeveõõnes, töö karjääris, avakaevanduses, aheraine eemaldamisel.

- Töö poldikeeramisseadmega.

- Lõhkamistööd.

- Töö liftide, tõsteseadmete, kraanade ja konveierite lähedal.

- Töö kõrgahju juures, rikastustehases, terasetehases, valtsimisel, metalli töötlemisel, sepistamisel, vormstantsimisel ja valamisel.

- Töö tööstusahju juures, mahutis, seadmetes, silohoidlas, punkris ja torustikus.

- Laevaehitus.

- Rongide koostamine ja manööverdamine.

- Töö tapamajas.

2. JALGADE KAITSMINE

Torkekindlate taldadega kaitsekingad

- Ehitise karkassi valmistamine, vundamendi tegemine ning teedeehitus.

- Töö tellingutel.

- Ehitise karkassi lammutamine.

- Töö betoon- ja muude valmisdetailidega, sealhulgas raketise ehitamine ja lammutamine.

- Töö ehitusplatsidel ja ladudes.

- Katusetööd.

Tavaliste taldadega kaitsekingad

- Töö terassildadel, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastides, tornides, hüdraulilistel teraskonstruktsioonidel, kõrgahjude juures, terasetehastes, valtsimisel, katlamajades ja elektrijaamades ning suurte mahutite ja suurediameetriliste torujuhtmetega seotud töö.

- Ahjude ehitamine, kütte- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamine ning metallikoostetööd.

- Ümberehitus- ja hooldustööd.

- Töö kõrgahju juures, rikastustehases, terasetehases, valtsimisel, metalli töötlemisel, sepistamisel, vormstantsimisel, kuumpressimisel ja tõmbamisel.

- Töö karjääris, avakaevanduses, aheraine eemaldamisel.

- Kivitööd.

- Lehtklaasi ja klaasanumate valmistamine ja töötlemine.

- Töö vormidega keraamikatööstuses.

- Põletusahju vooderdamine keraamikatööstuses.

- Vormi valamine keraamika- ja ehitusmaterjalitööstuses.

- Transpordi- ja laotööd.

- Külmutatud liha ja konservide käsitsemine.

- Laevaehitus.

- Rongide koostamine ja manööverdamine.

Kontsade või kiiludega ja torkekindlate taldadega kaitsekingad

- Katusetööd.

Isoleertaldadega kaitsekingad

- Töö väga kuumade või väga külmade materjalidega või kuumal või külmal pinnal.

Kergesti eemaldatavad kaitsekingad

- Töö, millega kaasneb sulaaine jalanõusse tungimise oht.

3. SILMADE JA NÄO KAITSMINE

Kaitseprillid, näokaitsmed või maskid

- Keevitus- lihvimis- ja lõiketööd.

- Töö peitli või meisliga.

- Kivitööd.

- Töö poldikeeramisseadmega.

- Töö masinatega selliste materjalide töötlemisel, millest eralduvad lühikesed laastud.

- Vormstantsimine.

- Kildude eemaldamine ja purustamine.

- Abrasiivsete ainete pihustamine.

- Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseerimis- ja söövitavate puhastusvahenditega.

- Töö vedelikupihustiga.

- Töö sulaainega või töö selle läheduses.

- Töö, kus on otsene soojuskiirgus.

- Töö laseriga.

4. HINGAMISELUNDITE KAITSMINE

Respiraatorid/muud hingamisseadmed

- Töö mahutites, kinnistes ruumides ja gaasiahjudes, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku.

- Töö kõrgahju suudme lähedal.

- Töö gaasikonverterite ja kõrgahju gaasitorude läheduses.

- Töö kõrgahju väljalaskeavade lähedal, kus võib olla raskmetallide aurusid.

- Ahjude ja valukoppade vooderdamine, kus võib olla tolmu.

- Värvimine püstolpihustiga, kui tõmbeventilatsioon on ebapiisav.

- Töö šahtis, kanalisatsioonikaevus ja maa-aluses kanalisatsioonitrassis.

- Töö külmhoones, kus on külmutusaine lekke oht.

5. KUULMISELUNDITE KAITSMINE

Kõrvakaitsmed

- Töö metallipressiga.

- Töö pneumaatilise puuriga.

- Lennujaama teenindav personal.

- Rammimistööd.

- Puidu- ja tekstiilitööd.

6. KEHA, KÄTE JA KÄSIVARTE KAITSMINE

Kaitseriietus

- Töö hapete, leeliselahuste ning desinfitseerimis- ja söövitavate puhastusvahenditega.

- Töö kuumade materjalidega või nende läheduses, kus kuuma mõju on tunda.

- Töö lehtklaastoodetega.

- Haavelpuhastus.

- Töö sügavkülmutusruumis.

Tulekindel kaitseriietus

- Keevitustööd kinnises ruumis.

Torkekindlad põlled

- Liha konditustamine ja tükeldamine.

- Töö käsinoaga, kui lõigatakse enda suunas.

Nahkpõlled

- Keevitamine.

- Sepistamine.

- Valutööd.

Käsivarrekaitse

- Liha konditustamine ja tükeldamine.

Kindad

- Keevitamine.

- Teravaservaliste esemete käsitsemine, välja arvatud töö seadmetega, kus kindad võivad kinni jääda.

- Lahtise happe ja leeliselahuse kasutamine.

Metallvõrguga kindad

- Liha konditustamine ja tükeldamine.

- Käsinoa kasutamine lihakeha töötlemisel ja loomade tapmisel.

- Lõikemasina terade vahetamine.

7. ILMASTIKUKINDEL RIIETUS

- Välitingimustes vihma või külma ilmaga töötamine.

8. PEEGELDAV RIIETUS

- Töö, mille puhul töötaja peab olema hästi märgatav.

9. KAITSERAKMED

- Töö tellingutel.

- Valmisdetailide paigaldamine ehitusel.

- Töö mastides.

10. JULGESTUSKÖIED

- Töö kõrgkraana kabiinis.

- Töö laoruumi tõste- või teisaldusseadme kõrgel asetsevas kabiinis.

- Töö puurtorni kõrges osas.

- Töö šahtis või kanalisatsioonikaevus.

11. NAHAKAITSEVAHENDID

- Pinnakattevahenditega töötamine.

- Naha parkimine.

--------------------------------------------------