Nõukogu direktiiv,

21. detsember 1988,

ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

(89/106/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades et:

liikmesriigid peavad tagama, et nende territooriumil asuvad hooned ja rajatised projekteeritakse ja ehitatakse viisil, mis ei ohusta inimesi, koduloomi ega vara, ja pidades ühtlasi kinni muudest olulistest nõuetest üldise heaolu huvides;

liikmesriikidel on sätted, sealhulgas nõuded, mis ei käsitle üksnes ehitiste ohutust, vaid ka tervisekaitset, kestvust, energiasäästlikkust, keskkonnakaitset, majanduslikke aspekte ja muid üldiste huvide seisukohalt tähtsaid aspekte;

nendel nõuetel, mis on sageli seaduse, määruse või halduskorraldusega kehtestatud siseriiklike õigusnormide objektiks, on otsene mõju kasutatavate ehitustoodete laadile ning et nad kajastuvad siseriiklikes tootestandardites, tehnilistes tunnustustes ning muudes tehnilistes kirjeldustes ja sätetes, mis oma erinevuste tõttu takistavad ühendusesisest kaubandust;

Euroopa Ülemkogu poolt juunis 1985 heakskiidetud siseturu väljakujundamist käsitleva valge raamatu lõige 71 kinnitab, et üldise poliitika raames pannakse erilist rõhku teatud sektoritele, sealhulgas ehitusele; tehniliste takistuste kõrvaldamine ehituse valdkonnas määral, mil neid ei saa kõrvaldada samaväärsuse vastastikuse tunnustamise alusel kõikide liikmesriikide seas, peaks järgima nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis [4] sätestatud uut lähenemisviisi, mis nõuab oluliste nõuete määratlemist ohutuse valdkonnas ja teistes aspektides, mis on tähtsad üldise heaolu seisukohalt, vähendamata liikmesriikide olemasolevaid ja põhjendatud kaitsetasandeid;

olulised nõuded kujutavad endast nii üldisi kui spetsiifilisi kriteeriume, millele ehitised peavad vastama; selliseid nõudeid tuleb mõista kui nõudmist, et nimetatud ehitised vastaksid teatud kindlusega ühele, mõnele või kõigile nendele nõuetele, kui ja kus see on eeskirjadega sätestatud;

ühtlustatud standardite või muude tehniliste kirjelduste aluseks Euroopa tasandil ja Euroopa tehnilise tunnustuse koostamiseks või andmiseks kehtestatakse tõlgendusdokumendid konkreetse vormi andmiseks olulistele nõuetele tehnilisel tasandil;

need olulised nõuded on aluseks ehitustoodete ühtlustatud standardite koostamiseks Euroopa tasandil; suurima võimaliku eelise saavutamiseks ühtsel siseturul, võimalikult suure hulga tootjate juurdepääsuks sellele turule, turu võimalikult hea läbipaistvuse tagamiseks ja tingimuste loomiseks üldeeskirjade ühtlustatud süsteemi jaoks ehitustööstuses tuleks võimalikult suures ulatuses ja võimalikult kiiresti kehtestada ühtlustatud standardid; need standardid koostatakse eraõiguslike asutuste poolt ja nad peavad jääma mittekohustuslikeks tekstideks; Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) on tunnustatud kui pädevad asutused ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks kooskõlas komisjoni ja kahe nimetatud asutuse üldiste koostöösuunistega, mis allkirjastati 13. novembril 1984; ühtlustatud standard on käesoleva direktiivi tähenduses tehniline kirjeldus (Euroopa standard või ühtlustatud dokument), mis on vastu võetud ühe või mõlema nimetatud asutuse poolt komisjoni poolt antud mandaadi alusel kooskõlas nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/189/EMÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord [5];

ehitustoodete eriline laad nõuab ühtlustatud standardite täpset sõnastust; seetõttu on vajalik koostada tõlgendusdokumendid seoste loomiseks standardiseerimismandaatide ja oluliste nõuete vahel; ühtlustatud standardites, mis sõnastatakse võimalikult suures ulatuses toodete toimivusena, võetakse arvesse tõlgendusdokumente, mis koostatakse koostöös liikmesriikidega;

toodete toimivustasemed ja nõuded, mida tooted peavad täitma, sätestatakse liikmesriikides tulevikus tõlgendusdokumentides ja ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes klassidena, et võtta arvesse teatud töödele esitatavate oluliste nõuete erinevaid tasemeid ja liikmesriikides valitsevaid erinevaid tingimusi;

ühtlustatud standardid peaksid sisaldama klassifikatsioone, mis lubavad jätkata selliste ehitustoodete turuleviimist, mis vastavad olulistele nõuetele ja mida toodetakse ja kasutatakse seaduslikul viisil vastavalt kohalike kliima- ja muude tingimuste poolt tingitud tehnilistele traditsioonidele;

toote kasutuskõlblikkust eeldatakse, kui ta vastab ühtlustatud standardile, Euroopa tehnilisele tunnustusele või ühenduse tasandil tunnustatud mitteühtlustatud tehnilisele kirjeldusele; juhul kui tooted ei oma suurt tähtsust oluliste nõuete seisukohalt ja kui nad kalduvad kõrvale olemasolevatest tehnilistest kirjeldustest, võib nende kasutuskõlblikkuse kinnitamiseks pöörduda volitatud asutuse poole;

selliselt kasutuskõlblikuks loetud tooted on kergesti äratuntavad EÜ vastavusmärgi järgi; neile tuleb tagada vaba liikumine ja vaba otstarbekohane kasutamine kogu ühenduse ulatuses;

toodete puhul, kus Euroopa standardeid ei ole võimalik välja töötada või ette näha mõistliku ajavahemiku jooksul või toodete puhul, mis kalduvad oluliselt standardist kõrvale, võib selliste toodete kasutuskõlblikkust tõendada Euroopa tehnilise tunnustuse abil üldsuuniste alusel; üldsuunised Euroopa tehnilise tunnustuse andmiseks võetakse vastu tõlgendusdokumentide alusel;

ühtlustatud standardite ja Euroopa tehnilise tunnustuse puudumise korral võib siseriiklikke või muid mitteühtlustatud tehnilisi kirjeldusi tunnustada sobiva alusena olulistele nõuetele vastavuse eeldamiseks;

toodete vastavus ühtlustatud standarditele ja Euroopa tasandil tunnustatud mitteühtlustatud tehnilistele kirjeldustele tuleb tagada tootjate poolt läbiviidava tootmisohje protseduuridega ning sõltumatute kvalifitseeritud kolmandate isikute või tootja enda poolt läbiviidava järelevalve, testimise, hindamise ja sertifitseerimisega;

ajutise meetmena tuleks rakendada erimenetlust toodete suhtes, mille kohta ei ole veel olemas standardeid ega Euroopa tasandil tunnustatud tehnilisi tunnustusi; selline menetlus peaks hõlbustama muus liikmesriigis vastavalt sihtliikmesriigi tehnilistele nõuetele läbiviidud testide tulemuste tunnustamist;

komisjoni abistamiseks käesoleva direktiivi rakendamisel ja praktilisel kohaldamisel kerkivate küsimuste lahendamiseks tuleks moodustada liikmesriikide poolt määratud ekspertidest koosnev alaline ehituskomitee;

liikmesriikide vastutust ohutuse, tervisekaitse ja oluliste nõuetega reguleeritud muude aspektide eest nende territooriumil tuleks tunnustada kaitseklauslis, milles nähakse ette asjakohased kaitsemeetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Reguleerimisala. Mõisted. Nõuded. Tehnilised kirjeldused. Kaupade vaba liikumine

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ehitustoodetele, kuivõrd artikli 3 lõikes 1 osutatud ehitistele esitatavad olulised nõuded neid puudutavad.

2. Ehitustoode tähendab käesoleva direktiivi tähenduses toodet, mis on toodetud püsivaks paigaldamiseks ehitisse, sealhulgas nii hoonetesse kui rajatistesse.

Ehitustooteid nimetatakse edaspidi toodeteks; hooneid ja rajatisi nimetatakse edaspidi ehitisteks.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 osutatud tooteid, mis on kavandatud kasutamiseks ehitistes, võib viia turule ainult juhul, kui nad on kõlbulikud otstarbekohaseks kasutamiseks, see tähendab, et neil on sellised omadused, et ehitised, kuhu nad püsivalt paigaldatakse, üles pannakse, kasutatakse või monteeritakse, vastavad õige projekteerimise ja ehitamise korral artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele, kui selliste ehitiste kohta kehtivad selliseid nõudeid sisaldavad eeskirjad.

2. Kui toodete muude aspektide suhtes kehtivad muud ühenduse direktiivid, näitab artikli 4 lõikes 2 osutatud EÜ vastavusmärk, mida edaspidi nimetatakse EÜ märgiks, sellistel juhtudel, et ka nende muude direktiivide nõuded on täidetud.

3. Kui hilisem direktiiv puudutab peamiselt muid aspekte ja ainult vähesel määral käesoleva direktiivi olulisi nõudeid, peab see hilisem direktiiv sisaldama sätteid, mis tagavad, et ta hõlmab ka käesoleva direktiivi nõudeid.

4. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingut nõuetekohaselt järgides kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus toodete kasutamisel, tingimusel et see ei eelda toodete muutmist käesolevas direktiivis täpsustamata viisil.

Artikkel 3

1. Ehitiste suhtes kohaldatavad olulised nõuded, mis võivad mõjutada toote tehnilisi omadusi, on sätestatud eesmärkide kaupa I lisas. Kohaldada võidakse ühte, mõnda või kõiki nõudeid; nõuded peavad olema täidetud majanduslikult põhjendatud tööea jooksul.

2. Selleks et võtta arvesse geograafiliste või kliimatingimuste või eluviiside võimalikke erinevusi ja samuti erinevaid kaitsetasemeid, mis võivad kehtida siseriiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, võib nõude täitmise seisukohalt kehtestada lõikes 3 osutatud dokumentides ja artiklis 4 osutatud tehnilistes kirjeldustes iga olulise nõude alusel klassid.

3. Olulised nõuded täpsustatakse dokumentides (tõlgendusdokumentides), et luua vajalikud seosed lõikes 1 sätestatud oluliste nõuete ja standardiseerimismandaatide, Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste mandaatide või muude tehniliste kirjelduste vahel artiklite 4 ja 5 tähenduses.

Artikkel 4

1. Standardeid ja tehnilisi tunnustusi nimetatakse käesoleva direktiivi tähenduses tehnilisteks kirjeldusteks.

Ühtlustatud standardid on käesoleva direktiivi tähenduses tehnilised kirjeldused, mille on vastu võtnud CEN või Cenelec või mõlemad, komisjoni poolt antud mandaatide alusel kooskõlas direktiiviga 83/189/EMÜ artiklis 19 osutatud komitee arvamuse põhjal ning kooskõlas komisjoni ja kahe nimetatud asutuse poolt 13. novembril 1984 allkirjastatud koostöö üldsätetega.

2. Liikmesriigid eeldavad, et tooted on kõlbulikud otstarbekohaseks kasutamiseks, kui nad teevad võimalikuks selle, et ehitised, kus neid kasutatakse, tingimusel et viimased on õigesti projekteeritud ja ehitatud, täidavad artiklis 3 osutatud olulisi nõudeid, ning sellised tooted kannavad EÜ märki. EÜ märk näitab:

a) et tooted vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, millesse võetakse üle ühtlustatud standardid, mille viited on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid avaldavad nimetatud siseriiklike standardite kohta viited;

b) et nad vastavad Euroopa tehnilisele tunnustusele, mis on välja antud vastavalt III peatükis esitatud korrale või

c) et nad vastavad lõikes 3 osutatud siseriiklikele tehnilistele kirjeldustele selles osas, kus puuduvad ühtlustatud kirjeldused; selliste siseriiklike kirjelduste nimekiri koostatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile oma siseriiklike tehniliste kirjelduste tekstid, mis nende arvates vastavad artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele. Komisjon edastab need siseriiklikud tehnilised kirjeldused viivitamata teistele liikmesriikidele. Komisjon teavitab liikmesriike artikli 5 lõikes 2 sätestatud korras nendest siseriiklikest tehnilistest kirjeldustest, mille puhul eeldatakse vastavust artiklis 3 osutatud olulistele nõuetele.

Nimetatud menetluse algatab ja seda juhib komisjon, konsulteerides artiklis 19 osutatud komiteega.

Liikmesriigid avaldavad viited nimetatud tehnilistele kirjeldustele. Komisjon avaldab need ka Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Kui tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja ei ole kohaldanud või on ainult osaliselt kohaldanud lõikes 2 osutatud olemasolevaid tehnilisi kirjeldusi, mis tingib vastavalt artikli 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumitele toote esitamise vastavusdeklaratsiooni andmiseks, nagu on määratletud III lisa punkti 2 ii teises ja kolmandas võimaluses, kohaldatakse artikli 13 lõikes 4 ja III lisas esitatud vastavaid otsuseid, ja toote kasutuskõlblikkus artikli 2 lõike 1 tähenduses määratakse III lisa punkti 2 ii teises võimaluses sätestatud korras.

5. Komisjon, konsulteerides artiklis 19 osutatud komiteega, koostab, haldab ja vaatab perioodiliselt läbi toodete nimekirja, mis omavad vähem tähtsust tervisekaitse ja ohutuse seisukohalt, ning neid tooteid on lubatud turule viia, kui tootja on nende kohta välja andnud vastavusdeklaratsiooni, et nad vastavad "tunnustatud tehnoloogiale".

6. EÜ märk tähendab, et tooted vastavad käesoleva artikli lõigete 2 ja 4 nõuetele. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja vastutab EÜ märgi lisamise eest tootele endale, tootele kinnitatud sildile, toote pakendile või tootega kaasas olevatele kaubadokumentidele.

EÜ märgi näidis ja kasutamistingimused on esitatud III lisas.

Lõikes 5 osutatud tooted ei tohi kanda EÜ märki.

Artikkel 5

1. Kui liikmesriigi või komisjoni arvates artikli 4 lõike 2 punktides a ja b osutatud ühtlustatud standardid või Euroopa tehnilised tunnustused või II peatükis osutatud mandaadid ei vasta artiklite 2 ja 3 sätetele, teavitab nimetatud liikmesriik või komisjon sellest artiklis 19 osutatud komiteed, esitades oma põhjendused. Komitee avaldab oma arvamuse viivitamata.

Komitee arvamuse alusel ja ühtlustatud standardite korral pärast konsulteerimist direktiivi 83/189/EMÜ kohaselt moodustatud komiteega teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealused standardid või tunnustused tuleks artikli 7 lõikes 3 osutatud väljaannetes tühistada.

2. Pärast artikli 4 lõikes 3 osutatud teabe saamist konsulteerib komisjon artiklis 19 osutatud komiteega. Komitee arvamuse alusel teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealuse tehnilise kirjelduse kohta peaks kehtima olulistele nõuetele vastavuse eeldamine, ja kui nii, siis avaldab sellekohase viite Euroopa Ühenduste Teatajas.

Kui komisjoni või liikmesriigi arvates tehniline kirjeldus ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud artiklite 2 ja 3 sätetele vastavuse eeldamiseks, konsulteerib komisjon artiklis 19 osutatud komiteega. Nimetatud komitee arvamuse alusel teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealuse siseriikliku tehnilise kirjelduse kohta peaks veel kehtima olulistele nõuetele vastavuse eeldamine, ja kui mitte, kas artikli 4 lõikes 3 osutatud sellekohane viide tuleks tühistada.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi sätetele vastavate toodete vaba liikumist, turuleviimist ega kasutamist oma territooriumil.

Liikmesriigid tagavad, et riigiasutused või eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõtjana või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu, ei kehtesta eeskirju ega tingimusi, mis takistavad selliste toodete otstarbekohast kasutamist.

2. Kuni II ja III peatükis osutatud Euroopa tehnilised kirjeldused ei sätesta teisiti, lubavad liikmesriigid siiski viia oma territooriumil turule tooteid, mis ei ole reguleeritud artikli 4 lõikega 2, kui need vastavad asutamislepinguga kooskõlas olevatele siseriiklikele sätetele. Komisjon ja artiklis 19 osutatud komitee jälgivad ja kontrollivad regulaarselt Euroopa tehniliste kirjelduste arengut.

3. Kui asjakohased Euroopa tehnilised kirjeldused, kas otseselt või artikli 3 lõikes 3 osutatud tõlgendusdokumentide alusel, teevad vahet erinevate klasside vahel, mis vastavad erinevatele toimivustasemetele, võivad liikmesriigid kindlaks määrata nende territooriumil kehtivad toimivustasemed ainult ühenduse tasandil vastuvõetud klassifikatsiooni raames ja ainult juhul kui kasutatakse kõiki või mõnda või ühte klassi.

II PEATÜKK

Ühtlustatud standardid

Artikkel 7

1. Toodete ühtlustatud standardite kvaliteedi tagamiseks töötavad standardid välja Euroopa standardimisorganisatsioonid mandaatide alusel, mille annab komisjon direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud korras ning pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega kooskõlas 13. novembril 1984. aastal allkirjastatud komisjoni ja nimetatud asutuste vahelise koostöö üldsätetega.

2. Väljatöötatud standardid sõnastatakse võimaluse piires toote toimivusena, võttes arvesse tõlgendusdokumente.

3. Kui Euroopa standardimisorganisatsioonid on standardid välja töötatud, avaldab komisjon viited standarditele Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

III PEATÜKK

Euroopa tehniline tunnustus

Artikkel 8

1. Euroopa tehniline tunnustus on positiivne tehniline hinnang toote kasutuskõlblikkuse kohta kavandatud otstarbel, mille aluseks on vastavus ehitistele esitatavatele olulistele nõuetele, kus toodet kasutatakse.

2. Euroopa tehnilise tunnustuse võib anda:

a) toodetele, mille kohta ei ole ühtlustatud standardit ega tunnustatud siseriiklikku standardit ega mandaati ühtlustatud standardi väljatöötamiseks ja mille suhtes komisjon, pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega, leiab, et standardit ei saa või veel ei saa välja töötada, ja

b) toodetele, mis erinevad oluliselt ühtlustatud või tunnustatud siseriiklikest standarditest.

Isegi juhul, kui mandaat ühtlustatud standardi väljatöötamiseks on välja antud, ei välista punktis a märgitud sätted Euroopa tehnilise tunnustuse andmist toodetele, mille suhtes on olemas sellise tunnustuse suunised. Seda kohaldatakse kuni ühtlustatud standardi jõustumiseni liikmesriikides.

3. Erijuhtudel võib komisjon, erandina lõike 2 punktist a, pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega, anda loa Euroopa tehnilise tunnustuse andmiseks toodetele, mille kohta on mandaat ühtlustatud standardi väljatöötamiseks, või mille suhtes komisjon on tuvastanud, et ühtlustatud standardi võib välja töötada. Luba kehtib tähtajaliselt.

4. Euroopa tehniline tunnustus väljastatakse üldjuhul viieks aastaks. Nimetatud tähtaega võib pikendada.

Artikkel 9

1. Tootele Euroopa tehnilise tunnustuse andmise aluseks on uuringud, katsetused ja hinnang artikli 3 lõikes 3 osutatud tõlgendusdokumentide ja kõnealuse toote või vastava tootegrupi kohta artiklis 11 osutatud suuniste põhjal.

2. Kui artiklis 11 osutatud suuniseid ei ole või veel ei ole olemas, võib Euroopa tehnilise tunnustuse välja anda, viidates asjakohastele olulistele nõuetele ja tõlgendusdokumentidele, kui hinnang tootele on vastu võetud II lisas osutatud organisatsioonis ühiselt tegutsevate tunnustusasutuste poolt. Kui tunnustusasutused ei jõua kokkuleppele, antakse asi edasi artiklis 19 osutatud komiteele.

3. Toote Euroopa tehniline tunnustus antakse välja liikmesriigis II lisas sätestatud korras tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja taotlusel.

Artikkel 10

1. Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile asutuste nimed ja aadressid, keda ta on volitanud välja andma Euroopa tehnilisi tunnustusi.

2. Tunnustusasutused peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele ja eriti peavad olema võimelised:

- hindama uute toodete kasutuskõlblikkust teaduslikult põhjendatud ja praktiliste teadmiste alusel,

- vastu võtma otsuseid, mis on erapooletud asjassepuutuvate tootjate või tootja esindajate huvide suhtes ja

- andma erapooletu kokkuvõtliku hinnangu kõikide huvitatud poolte panuste koha.

3. Euroopa tehniliste tunnustuste väljaandmiseks pädevate tunnustusasutuste nimekiri ja selle muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias.

Artikkel 11

1. Komisjon annab pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega liikmesriikide poolt määratud tunnustusasutuste organisatsioonile mandaadi Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste väljatöötamiseks toote või tootegrupi kohta.

2. Euroopa tehnilise tunnustuse suunised toote või tootegrupi kohta peavad eelkõige sisaldama:

a) artikli 3 lõikes 3 osutatud asjakohaste tõlgendusdokumentide nimekirja;

b) toodetele esitatavaid erinõudeid artikli 3 lõikes 1 osutatud oluliste nõuete tähenduses;

c) katsemenetlusi;

d) katsetulemuste hindamise ja analüüsimise meetodeid;

e) inspekteerimise ja vastavuse kontrollimise korda, mis peab vastama artiklitele 13, 14 ja 15;

f) Euroopa tehnilise tunnustuse kehtivusaega.

3. Liikmesriigid avaldavad Euroopa tehnilise tunnustuse suunised pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega oma riigikeeles või riigikeeltes.

IV PEATÜKK

Tõlgendusdokumendid

Artikkel 12

1. Komisjon laseb pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega tehnilistel komiteedel, kus liikmesriigid osalevad, koostada artikli 3 lõikes 3 osutatud tõlgendusdokumendid.

2. Tõlgendusdokumendid:

a) annavad konkreetse vormi artiklis 3 ja I lisas sätestatud olulistele nõuetele, ühtlustades terminoloogia ja tehnilised alused ning märkides iga nõude kohta klassid või tasemed, kui see on vajalik ja kui teadusliku ja tehnilise oskusteabe tase seda võimaldab;

b) viitavad meetoditele nimetatud nõuete klasside või tasemete sidumiseks artiklis 4 osutatud tehniliste kirjeldustega, näiteks arvutus- ja tõestusmeetodid, projekteerimise tehnilised eeskirjad jne;

c) on aluseks ühtlustatud standardite ja Euroopa tehnilise tunnustuse suuniste kehtestamisel ning siseriiklike tehniliste kirjelduste tunnustamisel vastavalt artikli 4 lõikele 3.

3. Komisjon avaldab tõlgendusdokumendid Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias pärast artiklis 19 osutatud komitee arvamuse saamist.

V PEATÜKK

Nõuetele vastavuse tõendamine

Artikkel 13

1. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja vastutab tõendamise eest, et tooted vastavad tehnilise kirjelduse nõuetele artikli 4 tähenduses.

2. Toodete puhul, mille nõuetele vastavust tuleb tõendada, eeldatakse, et nad vastavad tehnilistele kirjeldustele artikli 4 tähenduses. Nõuetele vastavus tuvastatakse katsetamise või muu tõendusmaterjali abil tehniliste kirjelduste alusel vastavalt III lisale.

3. Toote vastavuse tõendamiseks:

a) peab tootja, kellel on tehase tootmisohje süsteem, tagama, et toodang vastab asjakohastele tehnilistele kirjeldustele või

b) teatud toodete osas, millele on viidatud asjakohastes tehnilistes kirjeldustes, peab lisaks tehase tootmisohje süsteemile olema tootmisohje või toote enda hindamisse ja järelevalvesse kaasatud volitatud sertifitseerimisasutus.

4. Komisjon määrab antud tootele või tootegrupile pärast konsulteerimist artiklis 19 osutatud komiteega menetluse valiku lõike 3 tähenduses sõltuvalt:

a) toote tähtsusest oluliste nõuete osas, eriti mis puudutab tervisekaitset ja ohutust;

b) toote laadist;

c) sellest, kuidas toote omaduste muutumine mõjutab toote kasutatavust;

d) puuduste tekkimise tõenäosusest toote valmistamisel

vastavalt III lisas esitatud üksikasjadele.

Iga üksikjuhtumi korral valitakse selline menetlus, mis on kõige vähem koormav ja samas ohutusnõudeid järgiv.

Selliselt kindlaksmääratud menetlusele viidatakse mandaatides ja tehnilistes kirjeldustes või nende avaldamisel.

5. Individuaal- (ja mitte seeriaviisilise) tootmise korral piisab vastavusdeklaratsioonist kooskõlas III lisa punkti 2 ii kolmanda võimalusega, kui tehnilised kirjeldused ei sätesta teisiti toodete osas, mis avaldavad tervisekaitse ja ohutuse seisukohast eriti olulist mõju.

Artikkel 14

1. Vastavalt III lisale on kirjeldatud menetluste tulemuseks:

a) artikli 13 lõike 3 punktis a esitatud juhtumil vastavusdeklaratsiooni esitamine toote kohta tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja poolt või

b) artikli 13 lõike 3 punktis b esitatud juhtumil vastavustunnistuse väljastamine volitatud sertifitseerimisasutuse poolt tootmisohje- ja järelevalve süsteemi või toote enda kohta.

Nõuetele vastavuse tõendamismenetluse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad on esitatud III lisas.

2. Tootja vastavusdeklaratsioon või vastavustunnistus annab tootjale või tema ühenduses registrisse kantud esindajale õiguse vastava EÜ märgi lisamiseks tootele endale, tootele kinnitatud sildile, toote pakendile või tootega kaasas olevatele kaubadokumentidele. EÜ märgi näidis ja selle kasutamise eeskirjad vastavuse tõendamise iga menetluse osas on esitatud III lisas.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid tagavad EÜ märgi õige kasutamise.

2. Kui tuvastatakse, et EÜ märk on lisatud tootele, mis ei vasta või enam ei vasta käesolevale direktiivile, tagab liikmesriik, kus vastavus tõendati, vajaduse korral, et EÜ märgi kasutamine keelustatakse ja müümata tooted kõrvaldatakse või märgid kustutatakse, kuni kõnealune toode viiakse vastavusse nõuetega.

Kõnealune liikmesriik teavitab viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni, esitades kõik kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed andmed, mis on vajalikud nõuetele mittevastava toote identifitseerimiseks.

3. Liikmesriigid tagavad, et keelatakse selliste märkide lisamine toodetele või nende pakenditele, mida võib segamini ajada EÜ märgiga.

VI PEATÜKK

Erimenetlused

Artikkel 16

1. Kui toote kohta puuduvad tehnilised kirjeldused, nagu on määratletud artiklis 4, loeb sihtliikmesriik üksikjuhtumitel, taotluse korral, toote olevat vastavuses kehtivate siseriiklike sätetega, kui nad vastasid tootjaliikmeriigis volitatud asutuse poolt läbiviidud katsetele ja kontrollile vastavalt sihtliikmesriigis kehtivatele või selle liikmesriigi poolt võrdväärseks tunnustatud meetoditele.

2. Tootjaliikmesriik teatab sihtliikmesriigile, kooskõlas kelle sätetega viiakse läbi katsed ja kontroll, asutuse, kelle ta kavatseb määrata selleks otstarbeks. Sihtliikmesriik ja tootjaliikmesriik annavad teineteisele kogu vajaliku informatsiooni. Selle infovahetuse lõpetamisel kinnitab tootjaliikmesriik selliselt määratud asutuse. Kui liikmesriigil on kahtlusi, põhjendab ta oma seisukohti ja teavitab sellest komisjoni.

3. Liikmesriigid tagavad, et määratud asutused annavad üksteisele kogu vajaliku abi.

4. Kui liikmesriik tuvastab, et volitatud asutus ei teosta katseid ega vii läbi kontrolli nõuetekohaselt vastavalt siseriiklikele sätetele, teavitab ta sellest liikmesriiki, kus vastav asutus on selleks volitatud. See liikmesriik teatab informeerinud liikmesriiki rakendatud abinõudest mõistliku aja jooksul. Kui informeerinud liikmesriigi arvates ei ole rakendatud abinõud piisavad, võib ta keelustada kõnealuse toote turuleviimise ja kasutamise või kehtestada tootele eritingimused. Ta teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Artikkel 17

Sihtliikmesriigid omistavad tootjaliikmesriigis artiklis 16 kehtestatud korras väljaantud raportitele ja nõuetele vastavuse tõendamisele samasuguse tähtsuse nagu nad omistavad oma vastavatele siseriiklikele dokumentidele.

VII PEATÜKK

Volitatud asutused

Artikkel 18

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile sertifitseerimisasutuste, kontrolliasutuste ning katselaborite nimede ja aadresside nimekirja, kelle ta on määranud täitma käesolevas direktiivis sätestatud tehnilise tunnustuse, vastavussertifitseerimise, kontrolli ja katsetega seotud ülesandeid.

2. Sertifitseerimisasutused, kontrolliasutused ja katselaborid peavad vastama IV lisas sätestatud kriteeriumidele.

3. Liikmesriigid viitavad lõikes 1 osutatud asutuste ja laborite pädevusse kuuluvatele toodetele ja neile asutustele antavate ülesannete iseloomule.

VIII PEATÜKK

Alaline ehituskomitee

Artikkel 19

1. Käesolevaga moodustatakse alaline ehituskomitee.

2. Komitee moodustatakse liikmesriikide poolt määratud esindajatest. Komitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Iga liikmesriik nimetab kaks esindajat. Esindajatel võivad olla eksperdid.

3. Komitee koostab oma töökorra.

Artikkel 20

1. Artiklis 19 osutatud komitee võib oma eesistuja või liikmesriigi taotlusel läbi vaadata mis tahes käesoleva direktiivi rakendamisel ja praktilisel kohaldamisel esilekerkinud küsimuse.

2. Sätted, mis on vajalikud selleks, et:

a) kehtestada nõuete klassid, kuivõrd nad ei sisaldu tõlgendusdokumentides, ja kehtestada nõuetele vastavuse tõendamise kord mandaatides, mis puudutavad standardeid vastavalt artikli 7 lõikele 1 ning tunnustuste suuniseid vastavalt artikli 11 lõikele 1;

b) anda juhised tõlgendusdokumentide koostamiseks vastavalt artikli 12 lõikele 1 ja otsuste tegemiseks tõlgendusdokumentide kohta vastavalt artikli 12 lõikele 3;

c) tunnustada siseriiklikke tehnilisi kirjeldusi kooskõlas artikli 4 lõikega 3

võetakse vastu lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.

3. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata eesistuja. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

4. Kui kavandatud meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest teinud mingit otsust, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

IX PEATÜKK

Kaitseklausel

Artikkel 21

1. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et toode, mille kohta on avaldatud, et ta vastab käesoleva direktiivi tingimustele, ei vasta artiklitele 2 ja 3, võtab liikmesriik tarvitusele kõik kohased meetmed, et kõrvaldada need tooted turult, keelustada nende turuleviimine või piirata nende vaba liikumist.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, viidates oma otsuse põhjendustele ja täpsustades iseäranis, kas nõuetele mittevastavus tuleneb:

a) artiklite 2 ja 3 mittetäitmisest, kui toode ei vasta artiklis 4 osutatud tehnilistele kirjeldustele;

b) artiklis 4 osutatud tehniliste kirjelduste ebaõigest kohaldamisest;

c) artiklis 4 osutatud tehniliste kirjelduste puudustest.

2. Komisjon konsulteerib asjaosalistega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast sellist konsulteerimist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele.

3. Kui lõikes 1 osutatud otsus omistatakse tulenevaks puudustest standardis või tehnilistes kirjeldustes, esitab komisjon pärast asjaosalistega konsulteerimist küsimuse artiklis 19 osutatud komiteele ja puuduste esinemisel ühtlustatud standardis samuti direktiivi 83/189/EMÜ alusel moodustatud komiteele kahe kuu jooksul, kui meetmed võtnud liikmesriik kavatseb nende juurde jääda, ning alustab artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlust.

4. Kõnealune liikmesriik võtab asjakohased meetmed vastavusdeklaratsiooni väljaandja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

5. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse selle menetluse käigust ja lõpptulemusest.

X PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 22

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi sätete täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 30 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. [6] Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 23

Komisjon, konsulteerides artiklis 19 osutatud komiteega, vaatab hiljemalt 31. detsembriks 1993 uuesti läbi käesolevas direktiivis sätestatud menetluste otstarbekuse ja vajaduse korral teeb ettepanekud vajalike muudatuste tegemiseks.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. detsember 1988

Nõukogu nimel

eesistuja

V. Papandreou

[1] EÜT C 93, 6.4.1987, lk 1.

[2] EÜT C 305, 16.11.1987, lk 74 ja EÜT C 326, 19.12.1988.

[3] EÜT C 95, 11.4.1988, lk 29.

[4] EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

[5] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

[6] Käesolev direktiiv tehti liikmesriikidele teatavaks 27. detsembril 1988.

--------------------------------------------------

I LISA

OLULISED NÕUDED

Tooted peavad olema kõlbulikud ehitiste jaoks, mis (tervikuna ja eraldi osades) on kõlbulikud kavandatud kasutuseks, võttes arvesse majanduslikke tegureid, ja seoses sellega peavad vastama järgmistele olulistele nõuetele, kui ehitiste kohta kehtivad selliseid nõudeid sisaldavad eeskirjad. Arvestades tavalist hooldust, peab vastavus sellistele nõuetele kestma majanduslikult otstarbeka tööea jooksul. Üldiselt puudutavad nõuded ettenähtavaid mõjutusi.

1. Mehhaaniline vastupidavus ja stabiilsus

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neile mõjuvad tõenäolised koormused nende ehitamise ja kasutuse ajal ei põhjusta järgmist:

a) kogu ehitise või selle osa kokkuvarisemist;

b) olulisi deformatsioone lubamatul määral;

c) kahju ehitise teistele osadele või inventarile või paigaldatud seadmetele kandekonstruktsiooni olulise deformatsiooni tagajärjel;

d) juhtumist tulenevat kahju, mille ulatus on algse põhjusega ebaproportsionaalne.

2. Tuleohutus

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel:

- ehitise kandevõime peab teatud aja jooksul vastu,

- tule ja suitsu teke ja levik ehitises on piiratud,

- tule levimine naaberehitistele on piiratud,

- on arvestatud päästemeeskondade ohutusega.

3. Hügieen, tervis ja keskkond

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et ta ei ohusta kasutajate ega naabrite hügieeni ega tervist, eriti järgmistel põhjustel:

- mürgiste gaaside eritumine,

- ohtlike osakeste või gaaside sisaldumine õhus,

- ohtliku kiirguse eraldumine,

- vee või pinnase saastamine või mürgitamine,

- heitvee, suitsu, tahkete või vedelate jäätmete ebaõige kõrvaldamine,

- niiskuse sisaldumine ehitise osades või ehitise pindadel.

4. Ohutus kasutamisel

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tal ei esineks lubamatuid õnnetusriske kasutamisel ja ekspluateerimisel nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, surmava elektrilöögi saamine, vigastused plahvatusest.

5. Kaitse müra eest

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutajate või läheduses olevate inimeste poolt tajutud müra hoitakse tasemel, mis ei ohusta nende tervist ja laseb neil magada, puhata ja töötada rahuldavates tingimustes.

6. Energiasäästlikkus ja soojapidavus

Ehitis ning selle kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutamiseks vajaminev energiakogus oleks väike, arvestades asukoha kliimatingimusi ja kasutajaid.

--------------------------------------------------

II LISA

EUROOPA TEHNILINE TUNNUSTUS

1. Taotluse tunnustuse saamiseks võib esitada tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja ainult ühele selleks eemärgiks volitatud asutusele.

2. Liikmesriikide poolt määratud tunnustusasutused moodustavad organisatsiooni. Oma kohustuste täitmisel on nimetatud organisatsioon kohustatud tegema tihedat koostööd komisjoniga, kes tähtsates küsimustes konsulteerib direktiivi artiklis 19 osutatud komiteega. Kui liikmesriik on määranud enam kui ühe tunnustusasutuse, vastutab liikmesriik selliste asutuste töö koordineerimise eest; ta määrab ka asutuse, kes on esindajaks organisatsioonis.

3. Ühtse menetluskorra eeskirjad taotluse esitamiseks, tunnustuste koostamiseks ja väljaandmiseks töötab välja määratud tunnustusasutustest koosnev organisatsioon. Komisjon võtab vastu ühtse menetluskorra eeskirjad komitee arvamuse alusel kooskõlas artikliga 20.

4. Organisatsiooni raames, kuhu tunnustusasutused kuuluvad, annavad nad üksteisele vajalikku abi. Nimetatud organisatsioon vastutab ka tehnilise tunnustuse eriküsimuste koordineerimise eest. Vajaduse korral moodustab organisatsioon sel eesmärgil alagrupid.

5. Tunnustusasutused avaldavad Euroopa tehnilised tunnustused ja teatavad sellest kõigile teistele volitatud asutustele. Volitatud tunnustusasutuse nõudmisel tuleb talle infoks edastada tõendavate dokumentide täielik komplekt, mille alusel tunnustus anti.

6. Euroopa tehnilise tunnustuse menetlusega seotud kulud tasub taotleja vastavalt siseriiklikele eeskirjadele.

--------------------------------------------------

III LISA

TEHNILISELE KIRJELDUSELE VASTAVUSE TÕENDAMINE

1. VASTAVUSE KONTROLLIMISE MEETODID

Kui määratakse kindlaks toote tehnilisele kirjeldusele vastavuse tõendamise menetlused vastavalt artiklile 13, kasutatakse järgmisi vastavuse kontrollimise meetodeid; meetodite valik ja kombinatsioon mis tahes konkreetse süsteemi jaoks sõltub konkreetsele tootele või tootegrupile esitatavatest nõuetest vastavalt artikli 13 lõigetes 3 ja 4 esitatud kriteeriumidele:

a) toote esmane tüübikatsetus tootja või volitatud asutuse poolt;

b) tehases võetud näidiste katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile tootja või volitatud asutuse poolt;

c) tehases, vabaturul või ehitusplatsil võetud näidiste kontrollkatsetamine tootja või volitatud asutuse poolt;

d) tarnevalmis või tarnitud partiist võetud näidiste katsetamine tootja või volitatud asutuse poolt;

e) tehase tootmisohje;

f) tehase ja tehase tootmisohje esmane kontrollimine volitatud asutuse poolt;

g) tehase tootmisohje pidev järelevalve, analüüsimine ja hindamine volitatud asutuse poolt.

Direktiivis tähendab tehase tootmisohje tootja poolt läbiviidavat pidevat tootmise sisekontrolli. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida ning kehtestada kirjalikult normide ja juhistena. Asjaomase tootmisohjesüsteemi dokumendid kindlustavad ühise arusaamise kvaliteedi tagamisest ja võimaldavad kontrollida nõutavate tooteomaduste saavutamist ja tootmisohjesüsteemi tõhusat toimimist.

2. VASTAVUSE TÕENDAMISE SÜSTEEMID

Eelistatakse järgmiste vastavuse tõendamise süsteemide kohaldamist.

i) Toote vastavuse sertifitseerimine volitatud sertifitseerimisasutuse poolt järgmistel alustel:

a) (tootja ülesanded)

1) tehase tootmisohje;

2) tehases võetud proovide edasine katsetamine tootja poolt vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b) (volitatud asutuse ülesanded)

3) toote esmane tüübikatsetus;

4) tehase ja tehase tootmisohje esmane kontrollimine;

5) tehase tootmisohje pidev järelevalve, hindamine ja heakskiitmine;

6) võimaluse korral tehases, turul või ehitusplatsil võetud näidiste kontrollkatsetamine.

ii) Toote vastavusdeklaratsioon tootja poolt järgmistel alustel:

Esimene võimalus:

a) (tootja ülesanded)

1) toote esmane tüübikatsetus;

2) tehase tootmisohje;

3) võimaluse korral tehases võetud proovide katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile;

b) (volitatud asutuse ülesanded)

4) tehase tootmisohje sertifitseerimine järgmistel alustel:

- tehase ja tehase tootmisohje esmane kontrollimine;

- võimaluse korral tehase tootmisohje pidev järelevalve, hindamine ja heakskiitmine.

Teine võimalus:

1) toote esmane tüübikatsetus volitatud laboratooriumi poolt;

2) tehase tootmisohje.

Kolmas võimalus:

a) esmane tüübikatsetus tootja poolt;

b) tehase tootmisohje.

3. VASTAVUSE TÕENDAMISES OSALEVAD ASUTUSED

Sõltuvalt vastavuse tõendamises osalevate asutuste ülesannetest eristatakse järgmisi asutusi:

i) sertifitseerimisasutus – erapooletu valitsus- või valitsusvälist asutus, kellel on vajalik pädevus ja vastutus teostada nõuetele vastavuse sertifitseerimist vastavalt kehtivatele menetluskorra- ja halduseeskirjadele;

ii) kontrolliasutus – erapooletu asutus, kellel on organisatsiooniline struktuur, personal, pädevus ja usaldusväärsus selleks, et täita vastavalt kindlaksmääratud kriteeriumidele selliseid ülesandeid nagu tootjate kvaliteedikontrolli süsteemi hindamist, heakskiitmise soovitamist ja järgnevat kontrolli ning toodete valimist ja hindamist vastavalt asjakohastele kriteeriumidele kohapeal või tehastes või mujal;

iii) katselabor – laboratoorium, mis mõõdab, uurib, katsetab, kalibreerib või määrab teisiti kindlaks materjalide või toodete omadused või toimivuse.

Lõikes 2 osutatud juhtudel i ja ii (esimene võimalus) võib lõike 3 punktides i–iii esitatud kolme ülesannet täita üks ja seesama asutus või erinevad asutused, millisel juhul vastavuse tõendamises osalev kontrolliasutus ja/või katselabor täidab oma ülesannet sertifitseerimisasutuse nimel.

Sertifitseerimisasutuste, kontrolliasutuste ja katselaborite pädevuse, erapooletuse ja usaldusväärsuse kriteeriumid vaata IV lisas.

4. EÜ VASTAVUSMÄRK, EÜ VASTAVUSTUNNISTUS, EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

4.1. EÜ vastavusmärk

EÜ vastavusmärk koosneb allpool kujutatud sümbolist CE.

+++++ TIFF +++++

Vastavusmärgile lisatakse:

- tootja nimi või tähis,

ja vajaduse korral:

- viited toote omaduste identifitseerimiseks, võimaluse korral tehnilisele kirjeldusele,

- tootmisaasta kaks viimast numbrit,

- asjaomase kontrolliasutuse identifitseerimissümbol,

- EÜ vastavustunnistuse number.

4.2. EÜ vastavustunnistus

EÜ vastavustunnistus peab iseäranis sisaldama järgmist:

- sertifitseerimisasutuse nimi ja aadress,

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja nimi ja aadress,

- toote kirjeldus (tüüp, identifitseerimistunnus, kasutamine…),

- sätted, millele toode vastab,

- toote kasutamise suhtes kohaldatavad eritingimused,

- tunnistuse number,

- tunnistuse tingimused ja kehtivusaeg, kui see on kohaldatav,

- tunnistuse allkirjastamise õigusega isiku nimi ja amet.

4.3. EÜ vastavusdeklaratsioon

EÜ vastavusdeklaratsioon peab iseäranis sisaldama järgmist:

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud esindaja nimi ja aadress,

- toote kirjeldus (tüüp, identifitseerimistunnus, kasutamine…),

- sätted, millele toode vastab,

- toote kasutamise suhtes kohaldatavad eritingimused,

- volitatud asutuse nimi ja aadress, kui see on kohaldatav,

- tootja või tema volitatud esindaja nimel vastavusdeklaratsiooni allkirjastamise õigusega isiku nimi ja amet.

4.4. Vastavustunnistus ja vastavusdeklaratsioon esitatakse selle liikmesriigi riigikeeles või riigikeeltes, kus toode kasutusele võetakse.

--------------------------------------------------

IV LISA

KATSELABORITE, KONTROLLASUTUSTE JA SERTIFITSEERIMISASUTUSTE HEAKSKIITMINE

Liikmesriikide poolt määratud katselaborid, kontrolliasutused ja sertifitseerimisasutused peavad vastama järgmistele minimaalsetele tingimustele:

1. töötajad ning vajalikud vahendid ja vajalik varustus on olemas;

2. töötajad on tehniliselt pädevad ja erialaselt usaldusväärsed;

3. tehnilised ja muud töötajad on käesoleva direktiiviga ettenähtud katsete tegemisel, aruannete koostamisel, tunnistuste väljastamisel ja järelevalveülesannete täitmisel sõltumatud kõikidest ringkondadest, rühmadest või isikutest, kes on otseselt või kaudselt ehitustoodetega seotud;

4. töötajad hoiavad ametisaladust;

5. on olemas tsiviilvastutuskindlustus, välja arvatud juhul, kui vastutus lasub siseriiklike õigusnormide kohaselt riigil.

Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmist.

--------------------------------------------------