Nõukogu otsus,

22. detsember 1986,

standardimise kohta infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas

(87/95/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

infotehnoloogia valdkonnas kohaldatavate standardite ning nende ettevalmistamiseks vajalike toimingute puhul tuleb eelkõige arvesse võtta järgmist:

- tehniliste kirjelduste keerukust ning teabe- ja andmevahetuse ja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalikku täpsust,

- vajadust tagada standardite kiire avaldamine, et põhjendamatute viivitustega ei kaasneks tehnoloogiliste muudatuste kiirusest tulenev tekstide kiire vananemine,

- vajadust toetada rahvusvaheliste standardite kohaldamist teabe- ja andmevahetuse suhtes sellisel viisil, mis tagaks nende usaldusväärsuse praktilise rakendamise seisukohast,

- standardimise majanduslikku tähtsust ühenduse turu loomisele kaasaaitamises kõnealuses valdkonnas;

direktiivi 83/189/EMÜ [3] kohaselt teavitatakse komisjoni, liikmesriike ja standardiasutusi standardiasutuste kavatsustest koostada või muuta standardeid ning kõnealuse direktiivi tingimuste kohaselt võib komisjon näha ette suunised ühist huvi pakkuva standardimistöö ühiseks ja varajaseks alustamiseks;

nimetatud direktiiv ei sisalda kõiki sätteid, mis on vajalikud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna standardimist käsitlevate ühenduse põhimõtete rakendamiseks;

standardimise eri valdkondade üha suurenev tehniline kattumine, eriti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni puhul, annab aluse tihedaks koostööks standardiasutuste vahel ning need asutused peaksid kõnealuseid ühist huvi pakkuvaid küsimusi käsitledes tegema koostööd;

komisjon on hiljuti sõlminud lepingud Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsiga (CEPT) sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi raames ja koos ühise standardiorganisatsiooniga Euroopa Standardikomitee/Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CEN/CENELEC) heaks kiidetud üldsuuniste kohaselt;

direktiivis 86/361/EMÜ [4] on sätestatud Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi tööprogrammid seoses kõnealuse valdkonna ühiste tehniliste kirjeldustega (vastavad dokumentidele "Normes Européennes de Télécommunication" (NET)) vajadusel pärast konsulteerimist Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteega;

riigihankelepingute sõlmimise valdkond on sobiv selleks, et soodustada avatud süsteemide vastastikuse sidumise laialdasemat tunnustamist, viidates neile hankedokumentides;

teatavale komiteele tuleb usaldada ülesanne abistada komisjoni otsuses sätestatud eesmärkide saavutamisel ja toimingute elluviimisel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. tehniline kirjeldus – dokumendis sisalduv kirjeldus, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise ja etikettimise kohta;

2. ühine tehniline kirjeldus – tehniline kirjeldus, mis on koostatud ühtseks kohaldamiseks kõigis ühenduse liikmesriikides;

3. standard – tehniline kirjeldus, mille tunnustatud standardiorgan on korduvaks või pidevaks kohaldamiseks kinnitanud ja mille järgimine ei ole kohustuslik;

4. rahvusvaheline standard – standard, mille on vastu võtnud tunnustatud rahvusvaheline standardiorgan;

5. rahvusvahelise standardi kavand – standardikavand, mille on vastu võtnud tunnustatud rahvusvaheline standardiorgan;

6. telekommunikatsiooni rahvusvaheline tehniline kirjeldus – teatava toote kõigi või mõningate omaduste tehniline kirjeldus, mida on soovitanud sellised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Telegraafi- ja Telefonitehnika Komitee (Comité international télégraphique et téléphonique – CCITT) või CEPT;

7. Euroopa standard – standard, mis on kinnitatud ühendusega lepingu sõlminud standardiorgani põhikirja kohaselt;

8. Euroopa eelstandard – standard, mis on vastu võetud viite (EPS) all ühendusega lepingu sõlminud standardiorgani eeskirjade kohaselt;

9. funktsionaalne standard – standard, mis on välja töötatud, et pakkuda süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks vajalikku keerukat funktsiooni ning mis saadakse tavaliselt mitme olemasoleva baasstandardi ühendamisel ja mis võetakse vastu standardiorganite eeskirjade kohaselt;

10. funktsionaalne kirjeldus – kirjeldus, millega määratletakse telekommunikatsiooni valdkonnas ühe või mitme avatud süsteemi vastastikuse sidumise standardi kohaldamine, et toetada erilist kommunikatsiooninõuet infotehnoloogiasüsteemide vahel (standardid, mida on soovitanud sellised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Telegraafi- ja Telefonitehnika Komitee (Comité internationaltélégraphique et téléphonique – CCITT) või CEPT);

11. tehniline norm – tehnilised kirjeldused, sealhulgas asjaomased rakendussätted, mille järgimine on liikmesriigis või selle märkimisväärses osas turustamise või kasutamise puhul de jure või de facto kohustuslik, kui tegemist ei ole kohalike asutuste kehtestatud kirjeldustega;

12. vastavuse kinnitamine – toiming, mille puhul kinnitatakse toote või teenuse vastavust ettenähtud standarditele või muudele tehnilistele kirjeldustele vastavussertifikaadi või vastavusmärgiga;

13. infotehnoloogia – süsteemid, seadmed, komponendid ja tarkvara, mis on vajalikud teabe otsimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks kõigis inimtegevusega seotud kohtades (kodu, kontor, tehas jms) ja mille rakendamine eeldab tavaliselt elektroonika või muu samasuguse tehnoloogia kasutamist;

14. riigihankelepingud –

- lepingud, mis on määratletud direktiivi 77/62/EMÜ [5] artiklis 1,

- lepingud, mis on sõlmitud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud seadmete tarnimiseks olenemata ostja tegevusvaldkonnast;

15. telekommunikatsiooniadministratsioonid – ühenduse tunnustatud asutused või eraõiguslikud ettevõtted, kes pakuvad üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid.

Artikkel 2

Selleks et edendada standardimist Euroopas ning standardite ettevalmistamist ja kohaldamist infotehnoloogia valdkonnas ning funktsionaalsete kirjelduste ettevalmistamist ja rakendamist telekommunikatsiooni valdkonnas, rakendatakse järgmisi meetmeid ühenduse tasandil, kui artikli 3 lõikest 2 ja artiklist 4 ei tulene teisiti:

a) regulaarselt, vähemalt kord aastas prioriteetsete standardimisvajaduste kindlaksmääramine rahvusvaheliste standardite, rahvusvaheliste standardite kavandite või samaväärsete dokumentide põhjal, et valmistada ette tööprogrammid ja tellida sellised Euroopa standardid ja funktsionaalsed kirjeldused, mida peetakse vajalikuks teabe- ja andmevahetuse ja süsteemide koostalitlusvõime tagamiseks;

b) rahvusvahelise standardimistegevuse põhjal:

- Euroopa standardiasutusi ja infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektori spetsialiseeritud tehnikaasutusi kutsutakse üles looma Euroopa standardeid, Euroopa eelstandardeid või telekommunikatsiooni funktsionaalseid kirjeldusi, mis toetuksid vajaduse korral funktsionaalsete standardite kavanditele, et tagada kasutajatele teabe- ja andmevahetuseks ning süsteemide koostalitlusvõimeks vajalik täpsus. Selliste organite töö aluseks on rahvusvahelised standardid, rahvusvaheliste standardite kavandid või telekommunikatsiooni rahvusvahelised tehnilised kirjeldused. Kui rahvusvahelise standardi, rahvusvahelise standardi kavandi või telekommunikatsiooni rahvusvahelise tehnilise kirjelduse sätted on selged ja neid on võimalik ühtselt kohaldada, võetakse need sätted muutmata kujul vastu Euroopa standardina, Euroopa eelstandardina või telekommunikatsiooni funktsionaalse kirjeldusena. Ainult sel juhul, kui rahvusvahelises standardis, rahvusvahelise standardi kavandis või telekommunikatsiooni rahvusvahelises tehnilises kirjelduses puuduvad sellised selged sätted, koostatakse Euroopa standard, Euroopa eelstandard või telekommunikatsiooni funktsionaalne kirjeldus, et selgitada või vajaduse korral täiendada rahvusvahelist standardit, rahvusvahelise standardi kavandit või telekommunikatsiooni rahvusvahelist tehnilist kirjeldust, kaldumata sellest siiski kõrvale,

- samu organeid kutsutakse üles ette valmistama tehnilisi kirjeldusi, mis võiksid moodustada Euroopa standardite või Euroopa eelstandardite aluse juhul, kui kokkulepitud teabe- ja andmevahetuse ning süsteemide koostalitlusvõime rahvusvahelised standardid puuduvad või kui soovitakse nende koostamisele kaasa aidata;

c) meetmed, et toetada standardite ja funktsionaalsete kirjelduste kohaldamist eelkõige liikmesriikide tegevuse koordineerimisega järgmistes valdkondades:

- kindlaksmääratud katsenõuete põhjal selle kontrollimine, kas tooted ja teenused vastavad standarditele ja funktsionaalsetele kirjeldustele,

- standarditele ja funktsionaalsetele kirjeldustele vastavuse kinnitamine nõuetekohaselt ühtlustatud korras;

d) infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni standardite ja funktsionaalsete kirjelduste kohaldamise edendamine avaliku sektori tellimuste ja tehniliste normide puhul.

Artikkel 3

1. Kavandatud meetmete konkreetseid eesmärke kirjeldatakse käesoleva otsuse lisas.

2. Käesoleva otsuse reguleerimisalasse kuuluvad:

- artiklis 5 sätestatud infotehnoloogia valdkonna standardid,

- spetsiaalselt üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude vahendusel pakutavate teenuste funktsionaalsed kirjeldused teabe- ja andmevahetuseks infotehnoloogiasüsteemide vahel.

3. Käesoleva otsuse reguleerimisalasse ei kuulu:

- üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkudega ühendatud lõppseadmete ühised tehnilised kirjeldused, mida käsitletakse direktiivis 86/361/EMÜ,

- selliste seadmete kirjeldused, mis moodustavad osa telekommunikatsioonivõrkudest.

Artikkel 4

Standardimisega seotud vajaduste kindlaksmääramisel ning standardimise ja funktsionaalsete kirjelduste ettevalmistamise tööprogrammi koostamisel viitab komisjon eelkõige teabele, mis on talle edastatud direktiivi 83/189/EMÜ kohaselt.

Pärast artiklis 7 osutatud komiteega konsulteerimist usaldab komisjon tehnilise töö pädevatele Euroopa standardiorganisatsioonidele või spetsialiseeritud tehnilistele organitele (CEN, CENELEC ja CEPT), paludes neil vajaduse korral koostada vastavad Euroopa standardid või funktsionaalsed kirjeldused. Neile organisatsioonidele antavad ülesanded saadetakse nõusoleku saamiseks direktiivis 83/189/EMÜ sätestatud korras nimetatud direktiivi artiklis 5 nimetatud komiteele. Direktiivi 86/361/EMÜ põhjal alustatud või koostatud tööprogrammidega kattuvaid ülesandeid ei anta.

Artikkel 5

1. Arvestades olemasolevate siseriiklike menetluste erinevusi, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed selle tagamiseks, et infotehnoloogiaga seotud riigihankelepingute sõlmimisel viidatakse:

- artikli 2 punktis b kirjeldatud Euroopa standarditele ja Euroopa eelstandarditele,

- rahvusvahelistele standarditele, kui need on lepinguosalise riigis heaks kiidetud,

et neid standardeid kasutataks teabe- ja andmevahetuse ning süsteemide koostalitlusvõime alusena.

2. Et pakkuda täielikku ühilduvust, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et nende telekommunikatsiooniadministratsioonid kasutavad funktsionaalseid kirjeldusi juurdepääsuks oma üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele nende teenuste puhul, mis on mõeldud spetsiaalselt lõikes 1 nimetatud standardeid kasutavate infotehnoloogiasüsteemide vahelise teabe- ja andmevahetuse jaoks.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse arvesse allpool visandatud erilisi asjaolusid, mis võivad õigustada käesolevas otsuses sätestamata standardite ja kirjelduste kasutamist:

- vajadus olemasolevate süsteemide töö järjepidevuseks, kuid seda vaid osana selgelt määratletud ja kinnitatud strateegiatest, mille kohaselt minnakse edaspidi üle rahvusvahelistele või Euroopa standarditele või funktsionaalsetele kirjeldustele,

- teatavate projektide tõeliselt uuenduslik olemus,

- kui kõnealune standard või funktsionaalne kirjeldus on oma otstarbeks tehniliselt ebapiisav seepärast, et ta ei näe ette teabe- või andmevahetuseks või süsteemide koostalitlusvõimeks sobivaid vahendeid või et puuduvad vahendid (sealhulgas katsetused), mis võimaldaksid rahuldavalt kindlaks teha toote vastavuse asjaomasele standardile või kirjeldusele, või kui tegemist on Euroopa eelstandarditega ja need ei ole kohaldamiseks küllalt stabiilsed. Muudele liikmesriikidele jääb võimalus näidata artiklis 7 osutatud komiteele, et standardile vastavaid seadmeid on kasutatud rahuldaval viisil ja kõnealuse erandi kasutamine ei olnud põhjendatud,

- kui pärast turu hoolikat uurimist leitakse, et olulised kulutasuvusega seotud põhjused muudavad kõnealuse standardi või funktsionaalse kirjelduse kasutamise sobimatuks. Muudele liikmesriikidele jääb võimalus näidata artiklis 7 osutatud komiteele, et asjaomasele standardile vastavaid seadmeid on kasutatud rahuldaval viisil tavapärastel kaubanduslikel alustel ja kõnealuse erandi kasutamine ei olnud põhjendatud.

4. Lisaks sellele võivad liikmesriigid nõuda samadel alustel kui lõike 1 puhul viitamist rahvusvahelise standardi kavandile.

5. Lõikele 3 toetuvad ostjad esitavad asjakohased põhjused võimaluse korral esialgsetes pakkumise kohta väljaantud pakkumiskutse dokumentides ning registreerivad need põhjused igal juhul asutusesisestes dokumentides ja esitavad sellise teabe taotluse korral pakkumises osalevatele ettevõtetele ja artiklis 7 osutatud komiteele, järgides samal ajal ärisaladuse hoidmise nõuet. Kaebused lõikes 3 osutatud erandite kasutamise kohta võib esitada ka otse komisjonile.

6. Komisjon tagab, et käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kõigi ühenduse projektide ja programmide suhtes, kaasa arvatud ühenduse eelarvest rahastatavad riigihankelepingud.

7. Kui ostjad peavad seda vajalikuks, võivad nad lepingute puhul, mille väärtus ei ületa 100000 eküüd, kohaldada muid kirjeldusi, kui need ostutehingud ei takista lõigetes 1 ja 2 nimetatud standardite kasutamist suurema väärtusega lepingute puhul kui käesolevas lõikes nimetatud. Vajadus erandi järele ja käesoleva lõikega ettenähtud piirväärtus vaadatakse üle, kui on möödunud kolm aastat käesoleva otsuse kohaldamisest.

Artikkel 6

Käesoleva otsusega hõlmatud valdkondade tehnilisi norme koostades või muutes viitavad liikmesriigid artiklis 5 osutatud standarditele alati, kui need vastavad asjakohasel viisil normiga nõutavatele tehnilistele kirjeldustele.

Artikkel 7

1. Nõuandekomitee, mida nimetatakse infotehnoloogia valdkonna standardimisega tegelevate kõrgemate ametnike rühmaks, abistab komisjoni selle eesmärkide saavutamisel ja käesolevas otsuses sätestatud toimingute elluviimisel. Komitee koosneb liikmesriikide nimetatud esindajatest, kes võivad paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Telekommunikatsiooniga seotud küsimuste puhul on pädev komitee direktiivi 86/361/EMÜ artiklis 5 sätestatud kõrgemate telekommunikatsiooniametnike rühm.

2. Komisjon konsulteerib komiteega, otsustades ühenduse prioriteetide üle, rakendades lisas osutatud meetmeid, käsitledes standarditele vastavuse kontrollimisega seotud küsimustega, jälgides artikli 5 rakendamist, ja muudes küsimustes, mis on seotud standardimisega infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas või muudel nendega kattuvatel aladel. Lisaks sellele konsulteerib komisjon komiteega seoses artiklis 8 osutatud aruandega.

3. Komisjon koordineerib nende komiteede tegevust direktiivi 83/189/EMÜ artiklis 5 sätestatud komiteega eelkõige juhul, kui käesoleva otsuse ja nimetatud direktiivi kohaselt Euroopa standardiasutustele esitatavad taotlused võivad kattuda.

4. Käesoleva otsuse rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle eesistuja või liikmesriigi taotlusel.

5. Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

6. Komitee võtab vastu oma töökorra.

7. Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

Artikkel 8

Iga kahe aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule arenguaruande infotehnoloogiasektori valdkonna standardimisega seotud tegevuse kohta. Selles aruandes käsitletakse ühenduses vastuvõetud rakendussätteid, saavutatud tulemusi, nende tulemuste rakendamist riigihankelepingute ja siseriiklike tehniliste normide puhul ning eelkõige nende praktilist tähtsust sertifitseerimisel.

Artikkel 9

Käesolev otsus ei piira direktiivi 83/189/EMÜ ega direktiivi 86/361/EMÜ kohaldamist.

Artikkel 10

Käesolevat otsust hakatakse kohaldama aasta pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 11

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. detsember 1986

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Shaw

[1] EÜT C 36, 17.2.1986, lk 55.

[2] EÜT C 303, 25.11.1985, lk 2.

[3] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

[4] EÜT L 217, 5.8.1986, lk 21.

[5] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

STANDARDIMISMEETMED INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI VALDKONNAS

1. Eesmärgid

a) Aidata kaasa ühenduse siseturu integratsioonile infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonisektoris;

b) parandada ühenduse tootjate konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul sellega, et tunnustatud Euroopa ja rahvusvaheliste standardite kohaselt toodetud seadmed võtaksid enda alla suurema osa turust;

c) soodustada teabevahetust ühenduses, vähendades takistusi, mis tekivad standardite puudumisest või ebapiisavast täpsusest tulenevast ühildamatusest;

d) tagada, et kasutajate nõudmisi võetakse arvesse, jättes kasutajatele oma süsteemide kokkupanekul suurema vabaduse viisil, mis kindlustaks kasutamisühilduvuse ja seega paremad tulemused madalamate kuludega;

e) soodustada standardite ja funktsionaalsete kirjelduste kohaldamist riigihangetes.

2. Võetavate meetmete ja toimingute kirjeldus

2.1. Tööprogrammide ettevalmistamine ja prioriteetide määratlemine

Tööprogrammide koostamine ja prioriteetide määramine, arvestades ühenduse nõudeid ja nende toimingute majanduslikku mõju kasutajate, tootjate ja telekommunikatsiooniadministratsioonide seisukohast. Sellel tasandil teostatavate ülesannete hulka võivad kuuluda eelkõige:

2.1.1. üksikasjaliku teabe kogumine siseriiklike ja rahvusvaheliste programmide põhjal, selle teabe esitamine võrdlevat analüüsi võimaldaval kujul ja komitee tööks vajalike kokkuvõtete ettevalmistamine;

2.1.2. kõnealuse teabe levitamine, nõuete läbivaatamine ja huvitatud isikute nõustamine;

2.1.3. tööprogrammide ajaline kooskõlastamine rahvusvahelise standardimistegevusega;

2.1.4. tööprogrammide juhtimine;

2.1.5. toimingute teostamist ja nende tegelikke tulemusi kirjeldavate aruannete ettevalmistamine.

2.2. Standardimistoimingute teostamine infotehnoloogia valdkonnas

Tööprogrammide teostamine eeldab hulga meetmete rakendamist, mille eest vastutavad tavaliselt CEN/CENELEC ja CEPT ja mis vastavad toimingu eri etappidele, mis tuleb standardi usaldusväärsuse tagamiseks ellu viia.

Nende toimingute hulka kuuluvad:

2.2.1. rahvusvaheliste standardite viimistlemine, et kõrvaldada ebamäärasused ja võimalused, mis moonutavad teabevahetuse ja operatsioonisüsteemide ühilduvuse tagamiseks mõeldud standardite funktsiooni;

2.2.2. eelstandardite koostamine rahvusvahelise standardimiskorra liigse viivitamisega põhjendatud juhtudel või ühenduse kontekstis vajalike standardite koostamine rahvusvaheliste standardite puudumise korral;

2.2.3. selliste tingimuste määratlemine, mida on vaja täita, et saavutada täielik vastavus standardile;

2.2.4. standarditesse kuuluvate katsestandardite või katsekirjelduste ettevalmistamine ning sellise korra ja struktuuri loomine, mis võimaldaksid katselaboritel kontrollida vastavust neile standarditele nõuetekohaselt ühtlustatud alustel.

2.3. Telekommunikatsioonisektorit mõjutavad toimingud

Telekommunikatsioonisektoriga seotud standardimismeetmed hõlmavad kaht liiki toiminguid:

- olemasolevate rahvusvaheliste või Euroopa standardite/kirjelduste põhjal funktsionaalsete kirjelduste loomine spetsiaalselt infotehnoloogiasüsteemide vaheliseks teabe- ja andmevahetuseks mõeldud teenuste juurdepääsuks üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele. Kõnealune tehniline töö kuulub telekommunikatsioonisektoris toimuva ühtlustamise alla ning see on usaldatud CEPTile direktiivis 86/361/EMÜ ettenähtud korras,

- infotehnoloogiat ja telekommunikatsiooni ühendavas valdkonnas tehtav töö eeldab tihedamat koostööd pädevate tehniliste organite vahel (st CEN/CENELEC/CEPT). See peaks suurendama lähenemist nii, et standardeid ja funktsionaalseid kirjeldusi saab kohaldada võimalikult mitmel viisil ja ühtlustatult, järgides direktiivis 83/189/EMÜ ettenähtud korda.

2.4. Täiendavad meetmed

See programmi osa hõlmab järgmisi meetmeid:

2.4.1. konkreetsed metroloogilised toimingud, mis on seotud järgmisega:

- katse- ja valideerimisseadmete ja ametlike kirjeldamistehnikate edendamine,

- viitejuhtude toetamine, eelkõige rakenduste puhul, mis eeldavad mitme standardi kombinatsioonil põhinevate funktsionaalsete standardite kasutamist;

2.4.2. lõpptarbijale standardi kohaldamiseks juhtnööre andvate käsiraamatute ettevalmistamise toetamine;

2.4.3. standardi kohaldamise tulemusena saavutatud operatsioonilise ühilduvuse demonstreerimise toetamine. Selle toimingu peamine eesmärk on muuta punktis 2.4.1 kirjeldatud katseseadmed ja metroloogilised seadmed kättesaadavaks kasutamiseks eri projektide puhul ja tagada, et arengustandardeid katsetatakse;

2.4.4. selliste meetmete toetamine, mis lähevad tööstusliku standardimise raamistikust kaugemale ning sõltuvad konkreetsetes kutsetegevuse valdkondades sõlmitud kokkulepetest ja aitavad kaasa tulemuslikule teabevahetusele (reisibüroode tehingud, rahaliste tehingute automatiseerimine, tollidokumentide arvutistamine, robootika, bürootöö automatiseerimine, mikroarvutid jms);

2.4.5. spetsiaalselt infotehnoloogia valdkonna standardimisega seotud uuringud ja projektid.

3. Meetmed, mis on seotud standardite kohaldamisega riigihangete sektoris

Kõige tulemuslikumate meetodite kindlaksmääramine, mille abil tagada standardite ja tehniliste kirjelduste kiire kohaldamine käesoleva otsuse raames, tagades samas vajalikud seosed direktiivil 77/62/EMÜ [1] põhinevate toimingutega.

[1] EÜT L 13, 15.1.1977, lk 1.

--------------------------------------------------