31986R2392



Euroopa Liidu Teataja L 208 , 31/07/1986 Lk 0001 - 0004
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 21 Lk 0173
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 21 Lk 0173


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2392/86,

24. juuli 1986,

millega seatakse sisse ühenduse viinamarjaistandusregister

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 5. veebruari 1979. aasta määrust (EMÜ) nr 337/79 veinituru ühiskorralduse kohta, [1] mida on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3805/85, [2] eriti selle artikli 64 lõiget 2 ja artiklit 64a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

määruse (EMÜ) nr 337/79 artiklis 64a sätestatakse, et kõnealuses määruses sätestatud meetmete täielikuks rakendamiseks vajalike tingimuste loomiseks peab nõukogu vastu võtma ühenduse viinamarjaistandusregistri sisseseadmise üldeeskirjad;

sellist registrit on vaja olulise teabe saamiseks tootmispotentsiaali ja -suundade kohta, et tagada veinituru ühiskorralduse ja eelkõige ühenduse sekkumis- ja istutuskorra ning järelevalvemeetmete nõuetekohane toimimine;

majanduslikel ja tehnilistel põhjustel tuleks viinamarjaistandusregistri sisseseadmise kohustusest vabastada need liikmesriigid, kus viinapuude all oleva maa kogupindala on väga väike;

viinamarjaistandusregister peab sisaldama põhiandmeid asjaomaste majandite ülesehituse, selle muutuste ja kogutoodangu kohta; registri kasutuskõlblikkuse tagamiseks tuleks sätestada, et kogu teave koondatakse ühte majanditoimikusse; kui andmekaitset käsitlevad siseriiklikud eeskirjad andmete sellist ühendamist siiski ei luba, tuleks lubada eraldi liigitamist majandite lõikes niivõrd, kuivõrd see ei kahjusta registri sisseseadmise eesmärkide saavutamist;

register peaks sisaldama veinitoodete töötlemist ja turustamist käsitlevaid tootmistoimikuid;

eraelu puutumatuse riivamise vältimiseks tuleks sätestada, et liikmesriigid võtavad meetmeid asjaomaste isikute kaitseks; seetõttu on eriti oluline, et ainult statistilistel eesmärkidel kogutud andmeid ei või kasutada muul otstarbel ja, et asjaomastel isikutel on võimalik arvutifailidest kustutada andmed, mille säilitamine ei ole põhjendatud pärast selliste eeskirjade kohaldamiseks vajalikku ajavahemikku, mille põhjal need andmed on talletatud;

ühest küljest peaks registrisse sisestatav teave olema kättesaadav võimalikult vara; teisest küljest tuleks registri sisseseadmiseks vajaliku haldusalase töö mahtu silmas pidades sätestada kuueaastane tähtaeg, mille jooksul tuleb register sisse seada; pidades silmas teatavate tootmispiirkondade teatavate andmete erilist tähtsust turu nõuetekohase korraldamise jaoks on vaja sätestada, et kõnealustes piirkondades kehtestatakse lühemad tähtajad;

registri sisseseadmiseks kuue aasta jooksul võivad liikmesriigid etapiti edasi minna; andmete kogumise ja töötlemise suhtes tuleks kehtestada mõistlikud tähtajad, nimelt 18 kuud olemasoleva teabe ja 36 kuud muu teabe suhtes;

tuleks sätestada, et liikmesriigid koostavad koostöös komisjoniga programmid registri sisseseadmiseks; selliste programmide ulatust ja nende teostamiseks kuluvat aega ning kogu ühendust hõlmava ühtse registri hädavajalikkust silmas pidades on ilmselt vältimatu, et komisjon tagab koos registri sisseseadmise ja kasutamise eest vastutavate siseriiklike organitega registri toimimise;

registris sisalduv teave peab alati esitama veinituru tegelikku olukorda; seetõttu tuleks sätestada, et registrit ajakohastatakse pidevalt ja et ajakohastatud andmeid kontrollitakse korrapäraselt;

registris sisalduvate andmete tõttu moodustab register olulise turukorraldus- ja -järelevalvevahendi; nii korralduse kui ka järelevalve eest vastutavatel ametiasutustel peab olema juurdepääs registrile;

kavandatavad meetmed tervikuna on ühenduse huvides; järelikult tuleks sätestada, et ühenduse annab registri sisseseadmiseks rahalist toetust; selle toetuse suurust on hinnatud 59 miljonile eküüle,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid, kes toodavad viinamarju välitingimustes, seavad kooskõlas käesoleva määrusega sisse ühenduse viinamarjaistandusregistri, edaspidi "register", mis hõlmab nende territooriumi. Register sisaldab kõiki artiklis 2 nimetatud andmeid.

2. Liikmesriikidele, kus välitingimustes kasvavate viinapuude all oleva maa kogupindala on väiksem kui 500 hektarit, lõikes 1 nimetatud kohustus ei laiene.

Artikkel 2

1. Registri sisseseadmiseks liikmesriigid:

a) koguvad iga viinapuid kasvatava majandi kohta andmeid, mis käsitlevad:

- majandi tunnusandmeid ja asukohta,

- viinapuude all olevaid maatükke,

- majandi üldomadusi ning

- majandis kasvatatavate viinapuude ja nendest valmistatavate toodete omadusi.

Liikmesriigid võivad koguda ka lisaandmeid, mis parandavad tootmis- ja turustuspotentsiaali tundmist, eeskätt kasvuhoonetes haritavate alade ja veinivalmistusseadmete osas;

b) koguvad iga viinamarjakasvataja kohta, kes peab esitama mõne veini ja viinamarjakasvatust käsitlevates ühenduse või siseriiklikes eeskirjades sätestatud deklaratsiooni, kõik nimetatud deklaratsioonides sisalduvad andmed, mis käsitlevad eeskätt tootmist, muutusi viinamarjakasvatuspotentsiaalis, sekkumismeetmeid ja saadud hüvitisi;

c) koguvad iga füüsilise või juriidilise isiku või nende rühma kohta, kes peab esitama mõne veini ja viinamarjakasvatust käsitlevates ühenduse või siseriiklikes eeskirjades sätestatud deklaratsiooni ning kes töötleb viinamarjakasvatusest saadud tooraineid üheks määruse (EMÜ) nr 337/79 artikliga 1 reguleeritud tooteks ja turustab seda, välja arvatud viinamarjamahl, veiniäädikas ja veinivalmistamise kõrvalsaadused, kõik nimetatud deklaratsioonides sisalduvad andmed, mis käsitlevad eeskätt saadud hüvitisi, töödeldud tooteid ja veinivalmistustavasid.

Lisaks võivad liikmesriigid koguda kõiki destilleerimisega tegelevaid füüsilisi või juriidilisi isikuid või nende rühmi käsitlevaid andmeid.

2. Lõike 1 kohaselt saadud andmete alusel koostavad liikmesriigid:

a) iga lõike 1 punktis b nimetatud viinamarjakasvatajat käsitleva majanditoimiku. Majanditoimik sisaldab kõiki lõike 1 punktide a ja b ning juhul, kui kasvataja on samuti töötleja, siis ka punkti c kohaselt saadud andmeid;

b) iga lõike 1 punktis c nimetatud isikut või rühma käsitleva tootmistoimiku. Tootmistoimik sisaldab kõiki lõike 1 punkti c kohaselt saadud andmeid.

Majandi- ja tootmistoimikud ei pea sisaldama kõiki esimeses lõigus nimetatud andmeid, kui siseriiklikud andmekaitse eeskirjad ei luba andmete koondamist ühte toimikusse. Sel juhul tagavad liikmesriigid, et majandi- või tootmistoimikus puuduv teave sisaldub ühe või enama liikmesriikide määratud organi peetavas aruandekohustuslike isikute liigituses.

3. Lõike 1 punktis a nimetatud teabe põhjal tagavad liikmesriigid pärast selle teabe kontrollimist eelkõige, et:

- kõik füüsilised või juriidilised isikud või nende rühmad, kes peavad esitama veini ja viinamarjakasvatust käsitlevate ühenduse eeskirjadega nõutavad deklaratsioonid, täidavad seda kohustust,

- andmed, eriti majandi ülesehitust käsitlevad, on usaldusväärsed.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid tagavad, et:

- registris sisalduvaid andmeid säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik selliste meetmete kohaldamiseks, millega need andmed on seotud, ja igal juhul vähemalt viis veiniaastat pärast seda aastat, millele andmed osutavad,

- registrit kasutatakse ainult veini ja viinamarjakasvatust käsitlevate eeskirjade kohaldamiseks või statistilistel eesmärkidel või struktuurimeetme kohaldamiseks. Kuivõrd nende eeskirjad lubavad, võivad liikmesriigid sätestada, et registrit kasutatakse ka muudel eesmärkidel, eelkõige karistusõiguse ja maksustamise eesmärgil,

- ainult statistilistel eesmärkidel kogutud andmeid ei tohi kasutada muul otstarbel,

- võetakse meetmeid andmete kaitsmiseks, eelkõige varguse ja rikkumise eest,

- aruandekohustuslikud isikud pääsevad neid käsitlevate toimikute juurde viivitamata ja ülemääraste kulutusteta,

- aruandekohustuslikel isikutel on õigus nõuda põhjendatud muudatuste tegemist neid käsitlevas andmetes ja eelkõige õigus nõuda tarbetuks muutunud andmete korrapärast kustutamist.

2. Viinamarjakasvatajad:

- ei tohi takistada selleks volitatud ametiisikutel andmete kogumist, ja

- peavad kõnealustele ametiisikutele esitama kõik käesolevas määruses sätestatud andmed.

Artikkel 4

1. Kogu registri sisseseadmine viiakse lõpule hiljemalt kuue aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

Selliste haldusüksuste puhul, kelle jaoks on teatavad andmed eelkõige tootmisviisi või -mahu tõttu või ühenduse sekkumismeetmete rakendamise seisukohalt turu nõuetekohaseks korraldamiseks asendamatud, määratakse registri sisseseadmiseks siiski lühem tähtaeg.

2. Kui register koostatakse geograafilise plaani põhjal, tuleb igas haldusüksuses koguda ja töödelda:

- artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud andmed hiljemalt 36 kuu jooksul alates tööde algusest,

- artikli 2 lõike 1 punktides b ja c nimetatud andmed hiljemalt 18 kuu jooksul alates tööde algusest.

Kui register koostatakse artiklis 2 nimetatud erinevate andmete järjestikuse kogumise ja töötlemise teel, tuleb need toiminguid teostada:

- artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud andmete puhul hiljemalt 36 kuu jooksul alates tööde algusest,

- artikli 2 lõike 1 punktides b ja c nimetatud andmete puhul hiljemalt 18 kuu jooksul alates tööde algusest.

3. Koostöös komisjoniga koostavad liikmesriigid kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast programmi registri sisseseadmiseks.

Kõnealune programm:

- sisaldab erinevate toimingute lõpuleviimise tähtaegu, piirkondi, kus register esmajärjekorras sisse seatakse, eraldatud vahendeid ja kulude jaotust sisseseadmisperioodi etappide lõikes,

- võib ette näha, et tootjate organisatsioonid osalevad kogu registri või selle osa sisseseadmisel,

- edastatakse komisjonile niipea, kui see on valminud.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid tagavad registri elektrooniliseks haldamiseks vajalikud vahendid.

2. Iga liikmesriik määrab majandi- ja tootmistoimikute haldamiseks ühe või mitu organit.

Liikmesriigid edastavad käesoleva lõike esimeses lõigus ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud organi või organite nime kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast.

3. Liikmesriigid tagavad registri korrapärase ajakohastamise sedamööda, kuidas kogutavad andmed muutuvad kättesaadavaks.

4. Liikmesriigid kontrollivad vähemalt üks kord iga viie aasta jooksul ja esimest korda hiljemalt viis aastat pärast asjaomase toimiku koostamist artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud majandit käsitlevas toimikus sisalduvate ülesehitusega seotud andmete ja majandi tegeliku olukorra vastavust. Selle kontrollimise põhjal tehakse toimikutesse muudatused.

5. Liikmesriigid võtavad kasutusele menetluse artikli 2 lõikes 2 nimetatud üksikutesse toimikutesse kogutud andmete kontrollimiseks. Seda kontrollimist teostatakse:

- meetodite abil, mis määratakse kindlaks artikli 4 lõikes 3 nimetatud sisseseadmisprogrammis,

- ajavahemiku jooksul, mis ei ületa artikli 4 lõikes 2 sätestatud tähtaegu rohkem kui 12 kuu võrra.

Artikkel 6

1. Koostöös registri sisseseadmise eest vastutavate siseriiklike organitega tagab komisjon registri sisseseadmise ja käesoleva määruse ühtse kohaldamise.

2. Käesoleva määruse kohaldamiseks võib komisjon lõikes 1 nimetatud siseriiklikelt organitelt saada, vajaduse korral kohapeal, kõik andmed registri sisseseadmise ja kasutamise kohta, välja arvatud üksikisikute tuvastamist võimaldavad andmed. Registri sisseseadmise ja kasutamise eest vastutavad nimetatud siseriiklikud organid.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et võimaldada oma ametiasutustel, kes vastutavad viinamarjakasvatust käsitlevate eeskirjade kohaldamise ja sellealase järelevalve eest, pääseda artiklis 2 nimetatud andmete juurde.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile lõikes 1 nimetatud ametiasutuste loetelu.

Artikkel 8

Liikmesriigid edastavad komisjonile korrapäraselt aruande registri sisseseadmisega seotud tööde edenemise ja registri haldamiseks võetud meetmete kohta. Selles aruandes tuleb ära märkida kõik ettetulnud raskused ja vajaduse korral esitada ettepanekud töö ümberkorraldamiseks või tähtaegade ülevaatamiseks.

Komisjon edastab liikmesriikidele registri sisseseadmist käsitlevad programmid ja esimeses lõigus nimetatud aruanded.

Asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid esitavad komisjoni nõudmisel lisateavet.

Artikkel 9

1. Ühendus osaleb artiklites 1 ja 2 sätestatud meetmete rahastamisel kuni 50 % ulatuses tegelikest kuludest, mis tulenevad:

- registri sisseseadmisest,

- investeeringutest artikli 5 lõikes 1 nimetatud andmetöötlusvahenditesse, mis on vajalikud registri haldamiseks.

2. Käesolev artikkel ei hõlma selliseid töid või investeeringuid, mille rahastamisel ühendus osaleb muul viisil.

3. Ühenduse osalemine rahastamises toimub kulutuste katteks makstavate hüvitiste kujul, mille üle komisjon otsustab kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika rahastamist käsitleva nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määruse (EMÜ) nr 729/70 [3] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3769/85 [4]) artikli 7 lõikes 1 sätestatud menetlusega. Siiski võidakse otsustada teha korraldusi ettemaksete tegemiseks liikmesriikidele.

4. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud ühenduse rahastamise suhtes kohaldatakse määruse (EMÜ) nr 729/70 artikleid 8 ja 9.

5. Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamiseks võetakse vastu kooskõlas määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklis 13 sätestatud menetlusega.

Artikkel 10

Artikli 2 lõike 1 punktides a ja b nimetatud kohustuslike ja valikuliste andmete loetelu ning artikli 4 lõike 1 teises lõigus nimetatud otsus võetakse vastu kooskõlas määruse (EMÜ) nr 337/79 artiklis 67 sätestatud menetlusega.

Kooskõlas sellesama menetlusega kehtestatakse muud käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas eelkõige:

- eeskirjad, mis võimaldavad registris sisalduvate andmete kasutamise statistilistel ja halduslikel eesmärkidel, eriti nende edastamise komisjonile ja liikmesriikidele,

- eeskirjad, kus määratakse kindlaks ainult statistilistel eesmärkidel kasutatavad andmed,

- eeskirjad, mis käsitlevad artikli 6 kohaldamist,

- eeskirjad, mis käsitlevad eritingimusi registri sisseseadmiseks Portugalis.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuli 1986

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Clark

[1] EÜT L 54, 5.3.1979, lk 1.

[2] EÜT L 367, 31.12.1985, lk 39.

[3] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[4] EÜT L 362, 31.12.1985, lk 17.

--------------------------------------------------