Nõukogu direktiiv,

24. juuli 1986,

meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides

(86/378/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut ja eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

asutamisleping sätestab, et iga liikmesriik tagab põhimõtte rakendamise, et mehed ja naised peaksid saama võrdse töö eest võrdse tasu; "tasu" all tuleks mõista harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnd muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab;

ehkki võrdse tasustamise põhimõte on tõepoolest vahetult kohaldatav juhtudel, kui diskrimineerimist saab tuvastada lihtsalt võrdse kohtlemise ja võrdse tasustamise kriteeriumi järgides, tuleb ette olukordi, kus kõnesoleva põhimõtte rakendamine eeldab selle ulatust täpsemalt määratlevate lisameetmete võtmist;

nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiiv 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe, edutamise ning töötingimustega [4] näeb artikli 1 lõikes 2 ette, et nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted, mis määratlevad kõnealuse põhimõtte sisu, ulatuse ja kohaldamise korra, selleks et tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärguline rakendamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas; nõukogu on selleks vastu võtnud 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ [5] meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas;

direktiivi 79/7/EMÜ artikli 3 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted, mis määratlevad võrdse kohtlemise põhimõtte sisu, ulatuse ja kohaldamise korra, selleks et tagada kõnealuse põhimõtte rakendamine kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides;

võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb rakendada kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides, mis pakuvad kaitset direktiivi 79/7/EMÜ artikli 3 lõikes 1 täpsustatud juhtudel, samuti muudes kindlustusskeemides, mis näevad töötajatele ette muid tasumooduseid kas rahas või loonusena asutamislepingus määratletud tähenduses;

võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine ei piira sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on rakendada kutsealastes sotsiaalkindlustusskeemides meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtet, edaspidi "võrdse kohtlemise põhimõte".

Artikkel 2

1. Kutsealased sotsiaalkindlustusskeemid on direktiiviga 79/7/EMÜ reguleerimata kindlustusskeemid, mille eesmärk on töötavatele isikutele, nii töötajatele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetes või ettevõtete grupis, majandustegevuse alal või kutsealases sektoris või selliste sektorite grupis anda hüvitisi, mis täiendavad või asendavad riiklike sotsiaalkindlustusskeemide hüvitisi, olgu sellistes skeemides liikmeks olemine kohustuslik või vabatahtlik.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) üksiklepingute suhtes;

b) skeemide suhtes, milles on vaid üks liige;

c) palgatöötajate puhul selliste kindlustuslepingute suhtes, milles tööandja ei osale;

d) kutsealaste kindlustusskeemide fakultatiivtingimuste suhtes, mida pakutakse osalejatele individuaalselt tagamaks:

- kas täiendavad hüvitised või

- võimalus valida tavaliste hüvitiste saamise alguskuupäev või võimalus valida mitme hüvitise vahel.

Artikkel 3

Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötava elanikkonna — see tähendab töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate, kelle töötamine on katkenud haiguse, raseduse ja sünnituse, õnnetuse või sunnitud töötuse tõttu, samuti tööotsijate — ning pensionile jäänud või invaliidistunud töötajate suhtes.

Artikkel 4

Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) kutsealaste kindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad kaitset järgmistel juhtudel:

- haigus,

- invaliidsus,

- vanadus, kaasa arvatud varajane pensionileminek,

- tööõnnetused ja kutsehaigused,

- töötus;

b) kutsealaste kindlustusskeemide suhtes, mis pakuvad muid rahalisi või mitterahalisi sotsiaalhüvitisi, eriti toitjakaotushüvitisi ja peretoetusi, kui need on määratud töötajatele, moodustades niiviisi hüve, mida töötaja saab tööandjalt töötamise eest.

Artikkel 5

1. Järgmistes sätetes ettenähtud tingimuste kohaselt tähendab võrdse kohtlemise põhimõte seda, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti perekonnaseisu põhjal, ning eelkõige siis, kui kõne all on:

- skeemide ulatus ja neile ligipääsu tingimused,

- sissemaksekohustus ja sissemaksete arvutamine,

- hüvitiste arvutamine, sealhulgas abikaasa või ülalpeetavate puhul suurendatava hüvitise arvutamine, ning hüvitiste saamise õiguse kestuse ja säilitamise tingimused.

2. Võrdse kohtlemise põhimõte ei piira sätete kohaldamist, mis käsitlevad naiste kaitset seoses raseduse ja sünnitusega.

Artikkel 6

1. Võrdse kohtlemise põhimõtetega vastuolus on sätted, mis lähtuvad kas otseselt või kaudselt soolisest kuuluvusest, eriti perekonnaseisust, selleks et:

a) kindlaks määrata isikud, kes võivad osaleda kutsealases kindlustusskeemis;

b) kindlaks määrata kutsealases kindlustusskeemis osalemise kohustuslikkus või vabatahtlikkus;

c) ette näha eeskirjad inimese vanuse suhtes kindlustusskeemiga liitumisel või töötamise või kindlustusskeemis osalemise miinimumaja suhtes, mis on nõutav kindlustusskeemi alusel hüvitise saamiseks;

d) ette näha eeskirjad sissemaksete tagasimaksmise kohta juhul, kui töötaja lõpetab skeemis osalemise, ilma et oleks täitnud tingimusi, mis kindlustavad talle tulevikus õiguse saada pikaajalisi hüvitisi, välja arvatud punktides h ja i ettenähtud eeskirjad;

e) luua töötajatele soolisest kuuluvusest lähtudes erinevad, kas soodus- või piiravad tingimused hüvitiste saamiseks;

f) kinnitada erinevad pensioniead;

g) peatada õiguste säilitamine või omandamine seaduse või lepinguga ettenähtud ja tööandja poolt tasustatava rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või perekondlikel põhjustel töölt eemalviibimise ajal;

h) kindlaks määrata hüvitiste erinev tase, välja arvatud sissemaksetest sõltuvate hüvitiste puhul, kui on vaja arvestada kindlustusmatemaatilisi tegureid, mis on meeste ja naiste jaoks erinevad;

i) kindlaks määrata töötajate sissemaksete erinev tase;

kindlaks määrata tööandjate sissemaksete erinev tase hüvitiste puhul, mida määratletakse kui sissemaksetest sõltuvaid, välja arvatud juhul, kui seda tehakse hüvitismäärade võrdsustamiseks;

j) kehtestada eri standardid või ainult ühest soost töötajatele kohaldatavad standardid, välja arvatud punktides h ja i ettenähtud juhtudel, millest lähtuvalt töötaja kindlustusskeemist lahkumise korral tagatakse või säilitatakse õigus saada hüvitisi tulevikus.

2. Juhul kui käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate hüvitiste määramise võivad otsustada kindlustusskeemi juhtorganid, peavad nad arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.

Artikkel 7

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et:

a) juriidiliselt kohustuslikes kollektiivlepingutes, ettevõtete personalieeskirjades ja teistes kutsealaste kindlustusskeemidega seotud korraldustes võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevad sätted oleksid tühised või võidaks need kehtetuks tunnistada või neid muuta;

b) selliseid sätteid sisaldavad kindlustusskeemid jääksid haldusmeetmete abil kinnitamata või pikendamata.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevate kutsealaste kindlustusskeemide sätete muutmine 1. jaanuariks 1993.

2. Direktiiv ei välista, et enne kindlustusskeemi muutmist kutsealases kindlustusskeemis osalemise kestusest tulenenud õigused ja kohustused jääksid reguleerituks osalemise ajal kehtinud kindlustusskeemi sätetega.

Artikkel 9

Liikmesriigid võivad võrdse kohtlemise põhimõtte kohustuslikku rakendamist edasi lükata:

a) pensioniea määramisel vanaduspensioni ja väljateenitud pensioni andmiseks ning selle võimalike mõjude puhul teistele hüvitistele:

- ajani, millal selline võrdsus saavutatakse riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides,

- või hiljemalt seni, kuni selline võrdsus on direktiiviga kohustuslikuks tehtud;

b) toitjakaotuspensionide suhtes seni, kuni direktiiv nõuab sellealastes riiklikes sotsiaalkindlustusskeemides võrdse kohtlemise põhimõtet;

c) artikli 6 lõike 1 punkti i esimese lõigu kohaldamise suhtes mitte kauem kui 13 aastat alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest, selleks et arvesse võtta mitmesuguseid kindlustusmatemaatilisi tegureid.

Artikkel 10

Liikmesriigid võtavad oma siseriiklikes õigussüsteemides meetmed, võimaldamaks isikutel, kes leiavad, et neid on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu õigusvastaselt koheldud, taotleda oma õiguste kaitset kohtu kaudu, olles vastava võimaluse korral esmalt pöördunud teiste pädevate organite poole.

Artikkel 11

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kaitsta töötajat vallandamise eest, kui see on tööandja vastutegevus ettevõttesisesele kaebusele või kohtumenetlusele, mille eesmärk on tagada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kolme aasta jooksul pärast selle teatavakstegemist. [6] Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Hiljemalt viis aastat pärast direktiivi teatavakstegemist esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe, võimaldamaks komisjonil koostada nõukogule aruanne käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. juuli 1986

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Clark

[1] EÜT C 134, 21.5.1983, lk 7.

[2] EÜT C 117, 30.4.1984, lk 169.

[3] EÜT C 35, 9.2.1984, lk 7.

[4] EÜT L 39, 14.2.1976, lk 40.

[5] EÜT L 6, 10.1.1979, lk 24.

[6] Käesolevast direktiivist on liikmesriikidele teatatud 30. juulil 1986.

--------------------------------------------------