31984R2262



Euroopa Liidu Teataja L 208 , 03/08/1984 Lk 0011 - 0013
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 17 Lk 0260
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 3 Köide 17 Lk 0260
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 03 Köide 31 Lk 0240
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 03 Köide 31 Lk 0240


Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2262/84,

17. juuli 1984,

milles sätestatakse erimeetmed oliiviõli suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 22. septembri 1966. aasta määruse nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2260/84, [5] artiklis 5 on kehtestatud oliiviõli tootmistoetuste süsteem; kõnealune toetus teataval kuupäeval oliivikasvatuseks kasutatavate alade jaoks antakse kasvatajatele, kes on määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20c lõikes 1 kindlaksmääratud tootjaorganisatsiooni liikmed ja kelle keskmine toodang on vähemalt 100 kg õli turustusaastas, ning teistele kasvatajatele oliivipuude arvu ja tootmispotentsiaali ning nende puude ühtse meetodiga määratud saagise põhjal, tingimusel et kasvatatud oliivid on tegelikult koristatud;

kogemus on näidanud, et vaatamata eeskirjadele, milles sätestatakse arvukad erikontrollimised, esineb õigeaegse ja tõhusa kontrolli tagamisel probleeme; see võib tekitada ühendusele põhjendamatuid finantskohustusi;

seepärast tuleks praeguses olukorras kehtestada erimeetmed, et tagada tootmistoetuskava nõuetekohane ja ühtne kohaldamine;

kogemus on näidanud, et tootjaliikmesriikide haldusstruktuurid on ebapiisavad ühenduse eeskirjades sätestatud kontrolli rakendamiseks; seepärast peavad need liikmesriigid rajama kõnealuste ülesannete täitmiseks halduslikult autonoomsed asutused; tuleks sätestada ühenduse rahaline toetus teatava aja jooksul, kuna liikmesriigid peavad kiiresti asutama eristruktuurid, mis täidavad muid ülesandeid kui liikmesriikide poolne kontroll vastavalt nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrusele (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, [6] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3509/80 [7];

tõhusa kontrollikorra ja määruste rikkumise avastamise korral kohaldatavate sanktsioonide vahel on seos; kehtivat sanktsioonide korda tuleks muuta rangemaks ja täiendada, et saavutada suurem hoiatav mõju, võttes arvesse oliiviõli turu ühise korralduse eriomadusi; sellest lähtuvalt peaksid liikmesriigid kohaldama sanktsioonide süsteemi, kui avastatakse tootmistoetuskava rikkumine; kõnealuste sanktsioonide nõuetekohase ja ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata teatavad erijuhud, millal sanktsioone kohaldatakse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Iga tootjaliikmesriik rajab kooskõlas oma õiguskorraga asutuse oliiviõli tootmistoetuskavaga seotud teatavate kontrollimiste ja toimingute jaoks.

Liikmesriigid, kelle toodang kindlaksmääratud võrdlusperioodil on väiksem kui 3000 tonni, ei pea asutust rajama. Sellisel juhul võtavad kõnealused liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas artiklis nimetatud asutuse ülesannete täitmine.

2. Tootmistoetuste korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks teeb lõikes 1 osutatud asutus vastavalt lõikes 4 osutatud tööplaanile järgmist:

- kontrollib, et tootjaorganisatsioonide ja nende ühenduste töö vastab nõukogu 17. juuli 1984. aasta määrusele (EMÜ) nr 2261/84, milles sätestatakse oliiviõli tootmistoetuse ja oliiviõli tootjate organisatsioonidele toetuse andmise üldeeskirjad, [8]

- kontrollib heakskiidetud pressimisettevõtteid,

- kontrollib oliivide pressimisel saadud õli lõppkasutust ja selle kõrvalsaaduste lõppkasutust,

- kogub, kontrollib ja töötleb riiklikul tasandil andmeid, mis on vajalikud määruse (EMÜ) nr 2261/84 artiklis 18 osutatud saagise kindlakstegemiseks,

- korraldab oliiviõli tootmise, töötlemise ja tarbimise statistilisi vaatlusi.

Liikmesriigi nõudel asutus:

- vaatab läbi määruse (EMÜ) nr 2261/84 artikli 15 lõikes 2 osutatud dokumendid,

- viib läbi määruse (EMÜ) nr 2261/84 artikli 14 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kontrollimisi,

- viib läbi seoses tarbimistoetusega ettenähtud kontrollimisi.

Liikmesriik võib omal algatusel või komisjoni nõudel teha asutusele ülesandeks viia läbi eriuurimisi.

3. Kõnealusele asutusele antakse täielik halduslik autonoomsus. Asjaomased liikmesriigid annavad kõnealusele asutusele lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks täisvolitused.

Kõnealuse asutuse personal koosneb ametiisikutest, kelle arv ja väljaõppe tase vastavad eespool osutatud ülesannetele.

4. Asjaomane liikmesriik koostab enne iga turustusaasta algust kõnealuse asutuse ettepanekul eelarvekalkulatsiooni ja tööplaani, et tagada tootmistoetuskava nõuetekohane kohaldamine; liikmesriik edastab eelarve ja plaani komisjonile. Komisjon võib lasta liikmesriigil teha eelarvekalkulatsiooni või tööplaani mis tahes muudatusi, mida komisjon peab asjakohaseks, ilma et see piiraks liikmesriigi kohustusi.

Komisjoni poolt määratud isikud võivad igal ajal jälgida kõnealuse asutuse tööd.

Asutus esitab liikmesriigile ja komisjonile tehtud töö kohta korrapäraselt aruandeid. Sellistesse aruannetesse märgitakse kõik tekkinud probleemid ning vajaduse korral soovitused kontrollikorra tõhustamiseks.

5. Kolme aasta jooksul alates 1. novembrist 1984 kaetakse Euroopa ühenduste üldeelarvest järgmised protsendimäärad asutuse tegelikest kuludest:

- esimesel kahel aastal 100 %, maksimaalselt 14 miljonit eküüd Itaalia asutuse puhul ja 7 miljonit eküüd Kreeka asutuse puhul,

- kolmandal aastal 50 %.

Liikmesriigid võivad vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korras kindlaksmääratud tingimustele katta osa nende poolt kantavatest kuludest, arvestades kõnealuse summa maha ühenduse oliiviõli toetusest.

Nõukogu võtab komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega 1. jaanuariks 1987 vastu kõnealuste kulude rahastamise viisi alates 1987/88. turustusaastast.

6. Komisjon otsustab lõikes 5 osutatud tegelike kulude aastase summa asjaomase liikmesriigi poolt esitatud andmete põhjal. Kõnealune summa makstakse, kui komisjon on tuvastanud, et kõnealune asutus on rajatud ja teinud ära talle määratud töö.

Asjaomase asutuse rajamise ja tegutsemise hõlbustamiseks võib kõnealuse summa maksta osamaksetena ette kõnealuse aasta jooksul vastavalt asutuse aastaeelarvele, mis koostatakse liikmesriigi ja komisjoni nõusolekul enne iga järgneva aasta oktoobri lõppu.

Artikkel 2

Tootjaliikmesriik võtab vastavalt määruse nr 136/66/EMÜ artiklile 11a asjakohased erimeetmed, et karistada tootmistoetuste korra rikkumiste eest, eriti kui on avastatud, et:

a) määruse (EMÜ) nr 2261/84 artiklis 3 osutatud põllumajanduskultuuri deklaratsioonis esitatud andmed ei vasta tegelikule olukorrale;

b) toetuse saamise tingimustele vastava õli kogus on väiksem kui kogus, mille puhul tootjaorganisatsiooni kuuluvad kasvatajad, kes saavad toetust vastavalt tegelikult toodetud oliiviõli kogusele, on toetust taotlenud;

c) tootjaorganisatsioon või selliste organisatsioonide ühendus ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi;

d) pressimisettevõte ei ole täitnud käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

Artikkel 3

1. Artikli 2 sätete rakendamiseks võtavad liikmesriigid vähemalt järgmised meetmed:

a) artikli 2 lõikes a osutatud juhul, kui ebaõige põllukultuurideklaratsioon sisaldab oliiviõli tootmispotentsiaali kasvu, mis ei vasta tegelikule olukorrale, peab asjaomane kasvataja maksma summa, mis on seotud potentsiaali tõstmisest tuleneva kasvuga ja on piisavalt hoiatav;

b) artikli 2 lõikes b osutatud juhul saab asjaomane liikmesriik tagasi mis tahes summa, mis on ekslikult toetusena makstud, ning asjaomane kasvataja peab maksma summa, mis on piisavalt hoiatav ja on seotud toetuse summaga, mida taotleti õli koguse puhul, mis ei vasta toetuse saamise tingimustele.

2. Kui tootjaorganisatsioon, kuhu kasvataja kuulub, ei kontrollinud nõuetekohaselt ja vastavalt oma kohustustele üksikuid abitaotlusi ja põllukultuurideklaratsioone, on ta lõikes 1 osutatud juhtudel ning ilma et see piiraks määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20c kohaldamist, solidaarselt vastutav lõikes 1 osutatud summade maksmise eest.

3. Kui lõikes 1 osutatud juhtudel registreeritud rikkumiste mõju on minimaalne, ei pea asjaomased liikmesriigid nõudma kasvatajatelt lõikes 1 osutatud summade maksmist.

Artikkel 4

1. Kui tootjaorganisatsioon või selliste organisatsioonide ühendus pole läbi viinud kontrollimisi, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EMÜ) nr 2261/84 artiklitele 6, 8 ja 10, tühistab asjaomane liikmesriik tunnustuse üheks kuni viieks turustusaastaks.

2. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, kui pressimisettevõtte kontrollimisel ilmnevad rikkumised, millega kaasneb oluline erinevus pressitud oliivide või toodetud õli koguste ja laoarvestuses osutatud koguste vahel, laoarvestuse ebatäielikkus või rikkumine sellest teavitamisel, tühistab asjaomane liikmesriik kõnealuse pressimisettevõtte tunnustuse üheks kuni viieks turustusaastaks.

3. Määrates ajavahemikku, milleks tunnustus või kinnitus tühistatakse, peab pädev asutus võtma arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust.

4. Kogu lõigetes 1 ja 2 osutatud tunnustuse või kinnituse tühistamise ajal ei või asjaomane liikmesriik anda uut tunnustust ega kinnitust taotluse alusel, mille eesmärgiks on kehtestatud sanktsioonidest kõrvalehoidmine.

Kui pressimisettevõtte kinnituse tühistamisel on tõsiseid tagajärgi pressimistööstusele asjaomases tootmispiirkonnas, võib lubada pressimisettevõttel töötada erikorra alusel.

Artikkel 5

Käesoleva määruse kohaldamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse nr 136/66/EMÜ artiklis 38 sätestatud korras.

Artikkel 6

Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva määruse alusel võetud meetmetest.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Ühenduste Teatajas.

Määrus kehtib alates 1. novembrist 1984.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 1984

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Deasy

[1] EÜT C 249, 17.9.1983, lk 5.

[2] EÜT C 104, 16.4.1984, lk 92.

[3] EÜT C 23, 30.1.1984, lk 20.

[4] EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66.

[5] EÜT L 208, 3.8.1984, lk 1.

[6] EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13.

[7] EÜT L 367, 31.12.1980, lk 87.

[8] EÜT L 208, 3.8.1984, lk 3.

--------------------------------------------------