Nõukogu direktiiv,

4. oktoober 1982,

millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded

(82/714/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 75,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

ühise transpordipoliitika eesmärgid ja rakendamine nõuavad muu hulgas siseveeteel laevajuhtimise valdkonnas, et laevade liikumine ühenduse võrgustikus toimuks ohutuse ja konkurentsi osas parimatel tingimustel;

siseveelaevade sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikust tunnustamist käsitleva nõukogu 20. jaanuari 1976. aasta direktiivis 76/135/EMÜ, [3] viimati muudetud direktiiviga 78/1016/EMÜ, [4] on sätestatud, et nõukogu võtab vastu ühised sätted, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded; käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada need nõuded; kuid teatavad laevakategooriad tuleks käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta;

ühenduse siseveeteede ohutuse tase on erinev ning need tuleks seetõttu jaotada erinevatesse tsoonidesse; on soovitav, et ei tekiks vastuolusid Reini laevaliikluse muudetud konventsioonis kehtestatud süsteemiga;

on soovitav sisse viia ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, mis kehtiks kõigil ühenduse veeteedel, v.a need, millel kehtib Reini laevaliikluse muudetud konventsioon, ja mis tunnistaks laevade vastavust ühistele tehnilistele nõuetele;

peab olema võimalik kasutada kõigil ühenduse veeteedel Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud kontrolltunnistust, mille juurde teatavatel juhtudel nõutakse täiendavat ühenduse tunnistust;

pidades silmas teatavate laevade kohalikku tähtsust ja erilisi ohutusnõudeid, peab liikmesriikidel olema võimalus vabastada käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest need laevad, kui nad ei sõida teiste liikmesriikide siseveeteedel;

tuleks kehtestada kuupäevad, millal tuleb läbi viia tehniline kontroll, mille alusel saab välja anda tunnistused kasutusel olevatele laevadele;

soodustamaks käesoleva direktiivi lisade kiiret kohandamist tehnika arenguga tuleks sätestada nende sujuvam muutmiskord;

vastavalt direktiivi 76/135/EMÜ artiklile 7 peavad selles direktiivis sätestatud meetmed olema jõus käesoleva direktiivi jõustumiseni; on vaja, et direktiivi 76/135/EMÜ kohaldataks edasi nende laevade suhtes, mida käesolevas direktiivis ei reguleerita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi tähenduses liigitatakse ühenduse siseveeteed järgmiselt:

- 1. ja 2. tsoon: I lisa 1. peatükis loetletud veeteed,

- 3. tsoon: I lisa 2. peatükis loetletud veeteed,

- 4. tsoon: kõik ülejäänud ühenduse veeteed.

R-tsoon hõlmab neid eespool nimetatud veeteid, millele tuleb kontrolltunnistused välja anda vastavalt Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artiklile 22, nagu see artikkel on sõnastatud direktiivi vastuvõtmise ajal.

Artikkel 2

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

- laevade suhtes, mille kogu dedveit on vähemalt 15 tonni, ja laevade suhtes, mis ei ole mõeldud kaubaveoks ja mille veeväljasurve on vähemalt 15 kuupmeetrit,

- vedur- ja tõukurpuksiiride suhtes, k.a need, mille veeväljasurve on alla 15 kuupmeetri, eeldusel et need on ehitatud laevade vedamiseks, tõukamiseks või külgsuunas liigutamiseks.

2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on välja jäetud:

- reisilaevad,

- parvlaevad,

- ujuvmehhanismid,

- ujuvrajatised ja -alused, k.a need, mida liigutatakse ühest kohast teise,

- lõbusõidulaevad,

- järelevalveasutustele kuuluvad teeninduslaevad ja tuletõrjelaevad,

- sõjalaevad,

- merelaevad, k.a loodetealal või ajutiselt siseveeteedel töötavad või kodusadamat omavad mere vedur- ja tõukurpuksiirid, millel on kehtiv laevasõiduluba,

- vedur- ja tõukurpuksiirid, mille veeväljasurve on alla 15 kuupmeetri ja mis on ehitatud selliste laevade vedamiseks, tõukamiseks või külgsuunas liigutamiseks, mille veeväljasurve on alla 15 kuupmeetri.

Artikkel 3

Artiklis 1 loetletud ühenduse veeteedel tegutsevatel laevadel on:

- Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus, kui need tegutsevad R-tsooni veeteel,

- II lisa nõuetele vastavatele laevadele välja antud ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistus, kui need tegutsevad muude tsoonide veeteedel.

Ühenduse tunnistus koostatakse III lisas esitatud näidise alusel ja antakse välja vastavalt käesolevale direktiivile.

Artikkel 4

1. Kõik laevad, millel on Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikli 22 kohaselt välja antud tunnistus, võivad sõita ühenduse veeteedel, omades vaid seda tunnistust.

2. Kuid kõigile laevadele, millel on lõikes 1 osutatud tunnistus, antakse lisaks sõidukõlblikkuse tunnistus (ühenduse täiendav tunnistus):

- kui need tegutsevad 3. ja 4. tsooni veeteedel ja soovivad kasutada nendel veeteedel kasutatavaid vähendatud tehnilisi nõudeid,

- kui need tegutsevad 1. ja 2. tsooni veeteedel, kui asjaomased liikmesriigid on vastu võtnud nende veeteede kohta tehnilised lisanõuded kooskõlas artikliga 5.

Ühenduse täiendav tunnistus koostatakse IV lisas esitatud näidise alusel ja selle annab välja lõikes 1 osutatud tunnistuse väljaandmiseks pädev riigiasutus enda sätestatud tingimustel.

Artikkel 5

1. Iga liikmesriik võib Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni nõuete alusel ja pärast konsulteerimist komisjoniga võtta vastu II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele lisaks nõudeid oma territooriumi 1. ja 2. tsoonis tegutsevatele laevadele.

Need lisanõuded edastatakse teistele liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne nende jõustumist, kui need ei olnud juba jõus 21. jaanuaril 1977.

2. Laevade vastavus nendele lisanõuetele märgitakse artiklis 3 osutatud ühenduse tunnistusele või, kui kohaldatakse artikli 4 lõiget 2, ühenduse täiendavale tunnistusele.

Artikkel 6

Mis tahes laev, millel on ohtlike ainete Reinil vedamise määruse (ADNR) alusel välja antud tunnistus, võib vedada ohtlikke aineid kõikjal ühenduse territooriumil tunnistuses sätestatud tingimustel.

Mis tahes liikmesriik võib nõuda, et laevadele, millel ei ole ADNR-tunnistust, antakse luba vedada ohtlikke aineid tema territooriumil ainult siis, kui laevad vastavad käesolevas direktiivis sätestatud lisanõuetele. Sellistest nõuetest teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid võivad vabastada käesoleva direktiivi täielikust või osalisest kohaldamisest:

a) laevad, mis tegutsevad üksnes sellistel laevatatavatel veeteedel, mis ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega;

b) laevad, mille dedveit on kuni 350 tonni ja mille kiil pandi maha enne 1. jaanuari 1950 ning mis tegutsevad ainult siseriiklikel veeteedel.

2. Liikmesriigid võivad oma siseriiklikel veeteedel teha erandeid käesoleva direktiivi ühest või mitmest sättest geograafiliselt piiratud aladel või sadamapiirkondades tehtavate reiside suhtes. Kõnealused erandid ja reisid või piirkond, mille suhtes need kehtivad, märgitakse laeva tunnistusele.

3. Käesoleva artikli alusel vastuvõetud eranditest teatatakse komisjonile.

4. Mis tahes liikmesriik, kelle veeteedel ei ole lõigete 1 ja 2 kohaselt antud erandite tulemusel tegutsemas laevu, mille suhtes kohaldada käesolevat direktiivi, ei pea täitma artikleid 9, 10 ja 12.

II JAOTIS

Ühenduse sõidukõlblikkuse tunnistuste väljaandmise tingimused ja eeskirjad

Artikkel 8

1. Ühenduse tunnistus antakse välja laevadele, mille kiil on maha pandud alates 1. jaanuarist 1985 ja mille tehniline kontroll on tehtud enne laeva kasutuselevõtmist, et kontrollida laeva vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele.

2. Ühenduse tunnistus antakse välja laevadele, mis on kasutusel 1. jaanuaril 1985, ja laevadele, mille kiil on maha pandud enne seda kuupäeva ja mille tehniline kontroll tuleb teha ajavahemikus 1. jaanuar 1986 kuni 1. juuli 1998 vastavalt igas liikmesriigis kehtestatavale ajakavale, kontrollimaks laeva vastavust II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele. Ajakavast teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kuid laevade puhul, mis sõidavad ainult siseriiklikus võrgustikus ja mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1970, võib mis tahes liikmesriik teha otsuse pikendada seitsme aasta võrra ajavahemikku, mille jooksul tehniline kontroll tuleb läbi viia.

3. Kui see on asjakohane, kontrollitakse laeva vastavust artiklis 5 osutatud lisanõuetele eelnevates lõigetes sätestatud tehnilise kontrolli käigus või tehnilise kontrolli käigus, mis viiakse läbi laevaomaniku taotlusel.

Artikkel 9

Ühenduse tunnistuse annab välja selle liikmesriigi pädev riigiasutus, kes on laeva registreerinud, puudumise korral selle liikmesriigi pädev asutus, kus on laeva kodusadam, puudumise korral selle liikmesriigi pädev asutus, kus on laevaomaniku elu- või asukoht.

Kui see on asjakohane, võivad need asutused paluda teise liikmesriigi pädevatel asutustel tunnistus välja anda.

Iga liikmesriik edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende pädevate asutuste loendi, kes on pädevad tunnistusi välja andma.

Mis tahes liikmesriik, kes artikli 7 lõike 4 alusel ei ole määranud pädevat asutust, võib paluda, et teine liikmesriik või teised liikmesriigid volitaks oma pädevaid asutusi ühenduse tunnistusi välja andma nendele laevadele, mis on registreeritud või mille kodusadam on tema territooriumil või mille omanike elu- või asukoht on seal.

Artikkel 10

Artiklis 8 osutatud tehnilise kontrolli viivad läbi pädevad asutused, kes võivad loobuda laeva täielikust või osalisest tehnilisest kontrollist, kui nõuetekohasustõendi alusel, mille on välja andnud tõendi väljaandnud riigis heakskiidetud klassifikatsiooniühing, on ilmne, et laev vastab täielikult või osaliselt II lisa nõuetele.

Iga liikmesriik edastab komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende asutuste loendi, kes on pädevad tehnilist kontrolli tegema.

Artikkel 11

Ühenduse tunnistuse kehtivusaja määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asutus, kes on pädev neid tunnistusi välja andma. Kõnealune ajavahemik ei ületa siiski kümmet aastat.

Artikkel 12

Iga liikmesriik sätestab tingimused, mille alusel saab kaotatud või rikutud kehtiva tunnistuse asendada.

III JAOTIS

Tunnistuste kehtivuse pikendamise või muutmise tingimused ja eeskirjad

Artikkel 13

Kehtivusaja lõppemisel pikendatakse ühenduse tunnistuse kehtivust vastavalt nende tunnistuste väljaandmise tingimustele ja eeskirjadele.

Artikkel 14

Tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud asutus võib erandkorras pikendada tunnistuse kehtivusaega maksimaalselt 12 kuu võrra.

Pikendamine märgitakse ühenduse tunnistusele.

Artikkel 15

Suuremate ümberehituste või kapitaalremondi korral, mis muudavad laeva konstruktsiooni tugevust või omadusi, läbib laev enne järgmist sõitu uuesti artiklis 8 sätestatud tehnilise kontrolli.

Pärast kontrolli antakse välja uus tunnistus, millel on kirjas laeva tehnilised omadused.

Kui tunnistus antakse välja teises liikmesriigis kui selles, kus esialgne tunnistus välja anti või selle kehtivusaega pikendati, teavitatakse sellest ühe kuu jooksul tunnistuse väljaandnud või kehtivusaega pikendanud pädevat asutust.

IV JAOTIS

Väljaandmisest keeldumine või kehtetuks tunnistamine

Artikkel 16

Kõik otsused ühenduse tunnistuse väljaandmisest või uuendamisest keeldumise kohta peavad olema asjakohaselt põhjendatud. Sellest ning kaebemenetlusest ja tähtajast asjaomases liikmesriigis teatatakse asjaomasele isikule.

Tunnistuse väljaandnud või uuendanud pädev asutus võib tunnistada kehtetuks mis tahes kehtiva tunnistuse, kui laev ei vasta enam selles tunnistuses märgitud tehnilistele nõuetele.

V JAOTIS

Vastavustõendamine

Artikkel 17

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad igal ajal kontrollida, kas laeval on käesoleva direktiivi tingimustele vastav kehtiv tunnistus ja kas ta vastab tunnistus(t)el sisalduvatele nõuetele.

2. Kui asutused kontrollimisel leiavad, et tunnistus on kehtetu või et laev ei vasta tunnistusel sisalduvatele nõuetele, kuid et kehtetu tunnistus või nõuete mittetäitmine ei kujuta endast ilmset ohtu, peab laeva omanik või esindaja võtma olukorra parandamiseks kõik vajalikud meetmed. Teatatakse asutusele, kes tunnistuse välja andis või seda viimati uuendas.

3. Kui lõikes 1 osutatud kontrolli käigus asutused leiavad, et tunnistust ei ole laeval kaasas või et laev kujutab endast ilmset ohtu, võivad nad keelata laeval edasi liikumast kuni olukorra parandamiseks vajalike meetmete võtmiseni.

Nad võivad ka teha ettekirjutusi meetmete kohta, mis võimaldaksid laeval pärast veotoimingute lõpetamist, kui see on asjakohane, ohutult edasi liikuda kohta, kus laeva kontrollitakse või remonditakse. Teatatakse asutusele, kes tunnistuse välja andis või seda viimati uuendas.

4. Liikmesriik, kes on peatanud laeva liikumise või on teatanud omanikule oma kavatsusest seda teha, kui leitud vigu ei kõrvaldata, teatab tehtud või kavatsetavast otsusest tunnistuse väljaandnud või viimati uuendanud liikmesriigi asutusele.

5. Käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmete alusel laeva liikumise peatamise mis tahes otsus peab olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda kaebemenetlusest, mis liikmesriikides kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selle tähtajast.

VI JAGU

Kolmandate riikide laevade suhtes kohaldatavad sätted

Artikkel 18

Sõltuvalt kokkulepete sõlmimisest sõidukõlblikkuse tunnistuste vastastikuse tunnustamise kohta ühenduse ja kolmandate riikide vahel võivad liikmesriigid tunnustada kolmandate riikide laevade sõidukõlblikkuse tunnistusi ning anda vajaduse korral kooskõlas käesoleva direktiiviga välja ühenduse tunnistusi või ühenduse täiendavaid tunnistusi kolmandate riikide laevadele.

VII JAOTIS

Direktiivi lisade kohandamine tehnika arenguga

Artikkel 19

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu mis tahes muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks tehnika arenguga.

VIII JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 20

Direktiivi 76/135/EMÜ kohaldatakse jätkuvalt:

- käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 2 osutatud laevade suhtes, mis on kasutusel kuni ajani, mil nad läbivad selles artiklis sätestatud kontrolli,

- reisilaevade suhtes,

- laevade suhtes, millel on ühenduse tunnistus, kuid mis veel ei vasta II lisa nõuetele vastavalt 13. peatüki punkti 13.01 alapunktis a sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv ei mõjuta laevapere koosseisu ja kvalifikatsiooni käsitlevaid sätteid ning liikmesriikides kehtivaid vajalikke tunnistusi.

Artikkel 22

Pärast konsulteerimist komisjoniga võtavad liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusaktid vastu hiljemalt 1. jaanuaril 1985.

Artikkel 23

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 4. oktoober 1982

Nõukogu nimel

eesistuja

H. Grove

[1] EÜT C 289, 19.11.1979, lk 25.

[2] EÜT C 182, 21.7.1980, lk 16.

[3] EÜT L 21, 29.1.1976, lk 10.

[4] EÜT L 349, 13.12.1978, lk 31.

--------------------------------------------------

I LISA

GEOGRAAFILISELT 1., 2., 3. JA 4. TSOONI JAOTATUD ÜHENDUSE SISEVEETEEDE LOETELU

(Direktiivi artikkel 1)

I PEATÜKK

1. tsoon

Saksamaa Liitvabariik

Ems: Delfzijli ja Knocki tuletorni ühendavast joonest avamere suunas kuni põhjalaiuseni 53° 30' ja idapikkuseni 6° 45' (s.t umbes väljaspool kuivlastilaevade transiiditsooni Alte Emsil, võttes arvesse Ems-Dollarti koostöölepingut).

2. tsoon

Saksamaa Liitvabariik

Ems: joonest, mis läheb sadamasuudmest kuni Papenburgi ristini Emsil, mis ühendab Diemeni pumbajaama (Diemer Schöpfwerk) ja Halte tammiava, kuni Delfzijli ja Knocki tuletorni ühendava jooneni, võttes arvesse Ems-Dollarti koostöölepingut.

Jade: seespool joont, mis ühendab Schillighörni ülemist tuletorni ja Langwardeni kirikutorni.

Weser: Bremeni raudteesillast jooneni, mis ühendab Langwardeni ja Kappeli kirikutorni Schweiburgi harujõega, kaasa arvatud Kleine Weseri, Rekumer-Lochi ja Rechter Nebenarmi harujõgi.

Elbe: Hamburgi sadama alumisest piirist jooneni, mis ühendab Döse paaki ja Hohe Uferi (Dieksand) loodepunkti Este, Lühe, Schwinge, Oste, Pinnau, Krückau ja Störi lisajõega (kõigil juhtudel paisust suudmeni), kaasa arvatud Nebenelbe.

Meldorfer Bucht: seespool joont, mis ühendab Hohe Uferi (Dieksand) loodepunkti ja Büsumi läänemuulipead.

Flensburger Förde: seespool joont, mis ühendab Kekenisi tuletorni ja Birknacki.

Eckernförder Bucht: seespool joont, mis ühendab Bocknis-Ecki mandriosa loodepoolseima punktiga Dänisch Nienhofis.

Kieler Förde: seespool joont, mis ühendab Bülki tuletorni ja Labö merelaevastiku memoriaali.

Leda: Leeri merelüüsi välissadamasse sisenemiskohast suudmeni.

Hunte: Oldenburgi sadamast ja Oldenburgi Amalienbrückest 200 m allavoolu kuni suudmeni.

Lesum: Bremen-Burgi raudteesillast suudmeni.

Este: Buxtehude paisuväravast Este paisuni.

Lühe: Marschdamm-Horneburgi maanteesillast 250 m ülesvoolu asuvast veskist Lühe paisuni.

Schwinge: Güldensterni bastionist allavoolu Stades asuvast jalakäijate sillast Schwinge paisuni.

Freiburger-Hafenpriel: Freiburg/Elbe lüüsidest suudmeni.

Oste: Bremervörde veskitammist Oste paisuni.

Pinnau: Pinnebergi raudteesillast Pinnau paisuni.

Krückau: Elmshorni vesiveskist Krückau paisuni.

Stör: Pegel Rensingist Störi paisuni.

Eider: Gieselau kanalist Eideri paisuni.

Nord-Ostsee-Kanal (Kieli kanal): Brunsbütteli muulipäid ühendavast joonest jooneni, mis ühendab Kiel-Holtenau sisenemistulesid ja Schirnauer See'd, Bergstedter See'd, Audorfer See'd ning Obereidersee'd Enge, Achterwehreri kanali ja Flemhuder See'ga.

Trave: raudteesillast ja Holsteni sillast (Stadttrave) Lübeckis jooneni, mis ühendab Travemünde kahte välimist muulipead ja Pötenitzer Wieki ning Dassower See'd.

Schlei: seespool joont, mis ühendab Schleimünde muulipäid.

Prantsuse Vabariik

Seine: Jeanne d'Arci sillast Rouenis allavoolu.

Garonne ja Gironde: Bordeaux' kivisillast allavoolu.

Rhône: Trinquetaille' sillast Arles'is allavoolu ja edasi Marseille' suunas.

Madalmaade Kuningriik

Dollard.

Eems.

Waddenzee: kaasa arvatud ühendused Põhjamerega.

IJsselmeer: kaasa arvatud Markermeer ja IJmeer, kuid välja arvatud Gouwzee.

Rotterdam Waterweg ja Scheur.

Hollands Diep.

Haringvliet ja Vuile Gat: kaasa arvatud veeteed, mis jäävad ühelt poolt Goeree-Overflakkee ja teiselt poolt Voorne-Putteni ja Hoekse Waardi vahele.

Hellegat.

Volkerak.

Kramer.

Grevelingen ja Brouwershavense Gat: sealhulgas kõik veeteed Schouwen-Duivelandi ja Goeree-Overflakkee vahel.

Keten, Mastgat, Zijpe, Ida-Schelde ja Roompot: sealhulgas veeteed ühelt poolt Walchereni, Noord-Bevelandi ja Zuid-Bevelandi ning teiselt poolt Schouwen-Duivelandi ja Tholeni vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal.

Schelde ja Lääne-Schelde ja selle mereäärne suue: sealhulgas veeteed ühelt poolt Zeeland Flandersi ja teiselt poolt Walchereni ja Zuid-Bevelandi vahel, välja arvatud Schelde-Reini kanal.

II PEATÜKK

3. tsoon

Belgia Kuningriik

Meresõidukõlblik Schelde (Antwerpeni reidist allavoolu).

Saksamaa Liitvabariik

Doonau: Kelheimist (414,60 km) Saksamaa-Austria piirini.

Rein: Saksamaa-Šveitsi piirist Saksamaa-Madalmaade piirini.

Elbe: Elbe-Seiteni kanali suudmest Hamburgi sadama madalama piirini.

Prantsuse Vabariik

Rein.

Madalmaade Kuningriik

Rein.

Sneekermeer, Koevordermeer, Heegermeer, Fluessen, Slotermeer, Tjeukemeer, Beulakkerwijde, Belterwijde, Ramsdiep, Ketelmeer, Zwartemeer, Veluwemeer, Eemmeer, Alkmaardermeer, Gouwzee, Buiten IJ, afgesloten IJ, Noordzeekanaal, IJmuideni sadam, Rotterdami sadamapiirkond, Nieuwe Maas, Noord, Oude Maas, Beneden Merwede, Nieuwe Merwede, Dordtsche Kil, Boven Merwede, Waal, Bijlandschi kanal, Boven Rijn, Pannersdenschi kanal, Geldersche IJssel, Neder Rijn, Lek, Amsterdam-Reini kanal, Veerse Meer, Schelde-Reini kanal suudmeni Volkerakis, Amer, Bergsche Maas, Meuse allpool Venlot.

III PEATÜKK

4. tsoon

Belgia Kuningriik

Kogu Belgia võrgustik, välja arvatud 3. tsooni veeteed.

Saksamaa Liitvabariik

Kõik liitvabariigi veeteed, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed.

Prantsuse Vabariik

Kogu Prantsuse võrgustik, välja arvatud 1., 2. ja 3. tsooni veeteed.

Madalmaade Kuningriik

Kõik 1., 2. ja 3. tsoonis loetlemata jõed, kanalid ja sisemered.

Itaalia Vabariik

Po jõgi: Piacenzast suudmeni.

Milano-Cremona kanal, Po jõgi: Po viimane 15 km pikkune lõik.

Mincio jõgi: Mantovast Governoloni Po jõel.

Ferrara veeteed: alates Post (Pontelagoscuro) Ferraras Porto Garibaldini.

Brondolo ja Valle kanal: idapoolsest Post Venezia laguunini.

Fissero kanal - Tartaro - Canalbianco: Aadriast idapoolse Poni.

Venezia rannajoon: Venezia laguunist Gradoni.

Luksemburgi Suurhertsogiriik

Mosel.

--------------------------------------------------

II LISA

1., 2., 3. JA 4. TSOONI VEETEEDEL TEGUTSEVATELE LAEVADELE ESITATAVAD TEHNILISED MIINIMUMNÕUDED

(Direktiivi artikkel 3)

| Lehekülg |

1. PEATÜKK — MÕISTED … | 155 |

2. PEATÜKK — LAEVAEHITUSEGA SEOTUD NÕUDED … | 156 |

2.01. Põhireegel … | 156 |

2.02. Laevakere … | 156 |

2.03. Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed … | 156 |

2.04. Kütmine vedelkütustega, mille leekpunkt on üle 55 °C … | 157 |

2.05. Kütmine tahke kütustega … | 157 |

2.06. Masina- ja katlaruumid ning punkrid … | 158 |

3. PEATÜKK — ROOLISEADE JA ROOLIKAMBER … | 158 |

3.01. Üldosa … | 158 |

3.02. Rooliseadme tõhusus … | 158 |

3.03. Konstruktsiooni üldnõuded … | 159 |

3.04. Mehaaniline rooliseade … | 159 |

3.05. Varuajami kasutamine … | 159 |

3.06. Käsiajam … | 159 |

3.07. Käsitsi juhitav hüdroajam … | 159 |

3.08. Hüdroajam … | 159 |

3.09. Elektriajam … | 160 |

3.10. Rool-sõukruvid ja Voith-Schneideri tiivikkäiturid … | 160 |

3.11. Kaugjuhtimisseadmed … | 160 |

3.12. Aksiomeeter … | 160 |

3.13. Roolimise abiseadmed … | 160 |

3.14. Takistusteta väljavaade … | 161 |

3.15. Helirõhk … | 161 |

3.16. Rooliseadme elektrilised komponendid … | 161 |

3.17. Langetatav roolimaja … | 162 |

4. PEATÜKK — OHUTU SÜGAVUSVARU, VABAPARRAS JA SÜVISESKAALA … | 162 |

4.01. Mõisted … | 162 |

4.02. Ohutu sügavusvaru … | 162 |

4.03. Vabaparras … | 162 |

4.04. Süvisemärgid … | 162 |

4.05. Süviseskaala … | 163 |

5. PEATÜKK — MASINAD … | 163 |

5.01. Üldosa … | 163 |

5.02. Ohutusvahendid … | 163 |

5.03. Käiturseadmed … | 163 |

5.04. Masina väljalasketoru … | 164 |

5.05. Paagid, punkrid ja torustik … | 164 |

5.06. Pilsipumbad … | 164 |

5.07. Õlijäätmete kogumissüsteem … | 165 |

5.08. Vintsid … | 165 |

5.09. Laeva sisemüra … | 165 |

6. PEATÜKK — ELEKTRISEADMED … | 166 |

6.01. Üldosa … | 166 |

6.02. Lubatav maksimumpinge … | 166 |

6.03. Ühendus maismaaga … | 166 |

6.04. Generaatorid ja mootorid … | 167 |

6.05. Akud … | 167 |

6.06. Elektrikilbid … | 168 |

6.07. Lülitid, pistikud, sulavkaitsmed ja kaablikaitse … | 168 |

6.08. Lekkevoolu detektorid … | 169 |

6.09. Valgustus … | 169 |

6.10. Signaaltuled … | 169 |

6.11. Maandus … | 169 |

6.12. Avarii-jõuseade … | 169 |

7. PEATÜKK — VARUSTUS … | 170 |

7.01. Ankrud, ketid ja ankruketid … | 170 |

7.02. Muu varustus … | 170 |

7.03. Tuletõrjevahendid … | 170 |

7.04. Laevapaadid … | 172 |

7.05. Päästerõngad, kuulujukid ja päästevestid … | 173 |

8. PEATÜKK — OLMEVEDELGAASISEADMED … | 173 |

8.01. Üldosa … | 173 |

8.02. Seadmed … | 174 |

8.03. Mahutid … | 174 |

8.04. Toiteallikate asukoht ja korraldus … | 174 |

8.05. Tagavara- ja tühjad mahutid … | 174 |

8.06. Reduktsiooniklapid … | 174 |

8.07. Rõhk … | 175 |

8.08. Torud ja painduvad torud … | 175 |

8.09. Jaotussüsteem … | 175 |

8.10. Gaasiaparaadid ja nende seadeldised … | 175 |

8.11. Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine … | 176 |

8.12. Kasutus- ja ohutusjuhend … | 176 |

8.13. Kontroll … | 176 |

8.14. Katsed … | 176 |

8.15. Kinnitus … | 177 |

9. PEATÜKK — ROOLIKAMBRI ERIKORRALDUS AINUISIKULISEKS JUHTIMISEKS RADARI ABIL … | 177 |

9.01. Üldsätted … | 177 |

9.02. Konstruktsiooni üldtingimused … | 177 |

9.03. Radarid ja pöördekiiruse näitur … | 177 |

9.04. Signaal- ja signaalimisseadmed … | 178 |

9.05. Laeva roolimisseadeldised ja masinate juhtimisseadeldised … | 178 |

9.06. Ahtriankru kasutusseadmed … | 178 |

9.07. Telefoniseadmed … | 178 |

9.08. Häiresignaalid … | 179 |

9.09. Muud seadised … | 179 |

9.10. Kontrolltunnistuse kinnitus … | 179 |

10. PEATÜKK — ERISÄTTED VEETAVATE JA TÕUGATAVATE KOOSSEISUDE NING PARRAS-PARDAGA HAALATUD KOOSSEISUDE MOODUSTAMISEKS MÕELDUD LAEVADE KOHTA … | 179 |

10.01. Tõukurpuksiirid … | 179 |

10.02. Lihtrid … | 179 |

10.03. Tõukamisvõimelised liikurlaevad ja puksiirid … | 180 |

10.04. Tõugatavate koosseisude katsed … | 180 |

10.05. Pukseerivad laevad … | 180 |

10.06. Parras-pardaga haalatud koosseisude vedamiseks mõeldud laevad … | 180 |

11. PEATÜKK — TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS LAEVAPERE ELURUUMIDES JA TÖÖKOHTADEL … | 181 |

11.01. Üldosa … | 181 |

11.02. Eluruumide paigutus ja sisustus … | 181 |

11.03. Eluruumide mõõtmed … | 181 |

11.04. Eluruumide torustik … | 182 |

11.05. Eluruumidesse sissepääsud, eluruumide uksed ja kajutitrepid … | 182 |

11.06. Eluruumide põrandad, seinad ja laed … | 182 |

11.07. Eluruumide küte ja ventilatsioon … | 182 |

11.08. Päevavalgus ja valgustus eluruumides … | 183 |

11.09. Eluruumide sisustus … | 183 |

11.10. Kambüüsid, messid ja laoruumid … | 183 |

11.11. Sanitaarseadmed … | 183 |

11.12. Joogiveeseadmed … | 184 |

11.13. Ohutusseadised … | 184 |

11.14. Juurdepääs töökohtadele … | 185 |

11.15. Töökohtade mõõtmed … | 185 |

11.16. Kaitse kukkumise eest … | 185 |

11.17. Töökohtade juurdepääsud, uksed ja kajutitrepid … | 185 |

11.18. Põrandad, tekipinnad, trümmipõrandakatted, seinad, laed, aknad ja keilutid … | 186 |

11.19. Töökohtade ventilatsioon ja küte … | 186 |

11.20. Töökohtade loomulik valgus ja valgustus … | 186 |

11.21. Kaitse müra ja vibratsiooni eest … | 186 |

12. PEATÜKK — TEHNILISI NÕUDEID KÄSITLEVAD SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE 3. TSOONIS TEGUTSEVATE SISEVEELAEVADE SUHTES LISAKS 4. TSOONI NÕUETELE … | 187 |

12.01. Laevaehitusega seotud nõuded … | 187 |

12.02. Vabaparras, ohutu sügavusvaru ja süviseskaala … | 187 |

12.03. Varustus … | 190 |

12.04. Erisätted veetavate ja tõugatavate koosseisude ning parras-pardaga haalatud koosseisude moodustamiseks mõeldud laevade kohta … | 191 |

13. PEATÜKK — KASUTUSES OLEVATELE LAEVADELE TEHTAVAD ERANDID … | 191 |

14. PEATÜKK — MENETLUS … | 195 |

14.01. Taotlus kontrolli tegemiseks … | 195 |

14.02. Laeva esitamine kontrollimiseks … | 195 |

14.03. Kulud … | 195 |

14.04. Teave … | 195 |

14.05. Ühenduse tunnistuste register … | 195 |

14.06. Ühenduse tunnistuste täitmine … | 196 |

14.07. Märkused tunnistuse erinevate punktide kohta … | 196 |

1. PEATÜKK

MÕISTED

Käesolevas direktiivis ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) laev — siseveelaev;

b) tavaline liikurlaev — kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis ei ole tanker ja mis on ehitatud nii, et see saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita;

c) liikurtanker — kinnitatud mahutites kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis on ehitatud nii, et see saab iseseisvalt oma liikumapaneva jõu abil sõita;

d) liikurlaev — tavaline liikurlaev või liikurtanker;

e) vedurpuksiir — spetsiaalselt pukseerimiseks ehitatud mis tahes laev;

f) tõukurpuksiir — spetsiaalselt tõugatavate koosseisude edasilükkamiseks ehitatud mis tahes laev;

g) vedur-tõukurpuksiir — spetsiaalselt tõugatavate koosseisude pukseerimiseks ja edasilükkamiseks ehitatud mis tahes laev;

h) teisaldatav praam — kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis ei ole praamtanker ja mis on ehitatud nii, et seda tuleb pukseerida, ning:

- millel puudub oma liikumapanev jõud,

- või millel on piisavalt liikumapanevat jõudu ainult lühikeste manöövrite sooritamiseks;

i) praamtanker — kohtkindlates mahutites kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis on ehitatud nii, et seda tuleb pukseerida, ja:

- millel puudub oma liikumapanev jõud,

- või millel on piisavalt liikumapanevat jõudu ainult lühikeste manöövrite sooritamiseks;

k) praam — teisaldatav praam või praamtanker;

l) tavalihter — kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis ei ole lihtertanker ja mis on ehitatud või spetsiaalselt ümberseadistatud nii, et seda tuleb tõugata, ja:

- millel puudub oma liikumapanev jõud,

- või millel on piisavalt liikumapanevat jõudu ainult lühikeste manöövrite sooritamiseks, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa;

m) lihtertanker — kinnitatud mahutites kaubaveoks mõeldud mis tahes laev, mis on ehitatud või spetsiaalselt ümberseadistatud nii, et seda tuleb tõugata, ja:

- millel puudub oma liikumapanev jõud,

- või millel on piisavalt liikumapanevat jõudu ainult lühikeste manöövrite sooritamiseks, kui see ei ole tõugatava koosseisu osa;

n) praamkonteiner — tõugatav lihter, mis on mõeldud merelaevadel vedamiseks ja siseveeteedel sõitmiseks;

o) lihter — tavalihter, lihtertanker või praamkonteiner;

p) reisilaev — mis tahes laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada üle 12 reisija;

q) ujuvmehhanism — mis tahes ujuvrajatis, millel on mehaanilised seadmed ja mis on mõeldud töötamiseks veeteedel või sadamates (nt põhjasüvendi, tõstuk, saksid või kraana);

r) ujuvrajatis — mis tahes ujuvalus, mida tavaliselt ei liigutata (nt ujumisbassein, dokk, maabumissild või paadikuur);

s) ujuvalus — parv või mis tahes muu ehitis, asi või koost, mis on suuteline sõitma, kuid mis ei ole laev, ujuvmehhanism ega -rajatis;

t) roolikamber — koht, kuhu on paigaldatud kõik laeva juhtimiseks vajalikud seadmed;

u) masinaruum — koht, kuhu on paigaldatud pea- ja lisajõudseadmed;

v) eluruumid — kohad, mida kasutavad tavaliselt laeval elavad isikud või reisijad, sealhulgas kambüüs, toidumoona hoiuruum, tualetid ja pesuruumid, pesupesemisruum, trepimademed ja maabumissillad, kuid mitte roolikamber;

w) suurima süvise veejoone tasand — veetasand, mis vastab suurimale süvisele, mille juures laev tohib sõita;

x) vabaparras — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja külgteki madalaimat punkti läbiva paralleelse tasapinna vahele, külgteki puudumisel kasutatakse täieliku plangutuse või plaadistuse ülemise serva madalaimat punkti;

y) ohutu sügavusvaru — vahemaa, mis jääb suurima süvise veejoone tasandi ja paralleelse tasandi vahele, mis läbib madalaimat punkti, millest kõrgemal ei loeta laeva veekindlaks;

z) tunnistus — ühenduse siseveelaevade tunnistus.

2. PEATÜKK

LAEVAEHITUSEGA SEOTUD NÕUDED

2.01. Põhireegel

Laevad peavad olema konstrueeritud vastavalt heale laevaehitustavale; nende püstivus peab vastama kasutuseesmärgile.

2.02. Laevakere

2.02.1. Laevakere peab olema piisavalt tugev, pidamaks vastu kõigile jõududele, mis sellele tavatingimustes mõjuvad.

2.02.2. Laevakerede külge kinnitatud veevõtu- ja vee äravoolukohti ning torusid loetakse veetihedateks, kui need on ehitatud nii, et vesi ei saa juhuslikult laeva sisse voolata.

2.02.3. Tekini või teki puudumisel laevakere plangutuse või plaadistuse ülemise ääreni ulatuvad veekindlad vaheseinad tuleb paigaldada järgmiselt:

a) põrkevahesein vöörtäävist kohasele kaugusele;

b) laevades, mille kogupikkus on üle 25 meetri, ahtrivahesein ahtrist kohasele kaugusele.

2.02.4. Eluruumid, masina- ja katlaruumid ning mis tahes tööruumid, mis moodustavad nende osa, tuleb veetihedalt trümmidest eraldada.

2.02.5. Mis tahes kambrit, mis tavaliselt reisi ajal ei ole hermeetiliselt suletud, peab saama tühjaks pumbata. Iga kambrit peab olema võimalik eraldi tühjaks pumbata.

2.02.6. Põrkevaheseinast eespool ei tohi eluruume olla. Eluruumid peavad olema masina- ja katlaruumidest eraldatud gaasitihedate vaheseintega ja neisse peab pääsema otse tekilt. Kui selline juurdepääs puudub, peab olema avariiväljapääs, mis viib otse tekile.

2.02.7. Punktide 2.02.3 ja 2.02.4 alusel nõutavates vaheseintes ja muudes ruumidevahelistes eraldustes ei tohi olla avasid. Vaheseintes, välja arvatud põrkevahesein, võivad olla pääseluugid, kui need on veetihedalt lukustatud. Ahtrivaheseina luugid ja jõuseadme võllide, torustiku jne avaused on lubatud, kui need on konstrueeritud nii, et need ei mõjuta vaheseinte ja muude ruumidevaheliste eralduste tõhusust.

2.02.8. Erandina punktidest 2.02.5 ja 2.02.7 võib ahtriruum olla ühendatud masinaruumiga kergesti juurdepääsetava isesulguva kuivendusseadmega.

2.03. Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed

2.03.1. Kütte-, toiduvalmistamis- ja külmutusseadmed koos lisavarustusega peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et need ei ole ohtlikud isegi ülekütmise korral. Need paigaldatakse nii, et need ei saa minna ümber ega tahtmatult liikuda.

2.03.2. Kui punktis 2.03.1 osutatud seadmed töötavad vedelkütusega, võib neis kasutada ainult selliseid kütuseid, mille leekpunkt on alla 55 °C.

2.03.3. Erandina punktist 2.03.2 on lubatud eluruumides ja roolikambris toiduvalmistamis-, kütte- ja külmutusseadmed, mis on varustatud tahiga põletitega ja mis töötavad tööstusliku parafiiniga, eeldusel et kütusepaagi maht ei ületa 12 liitrit.

2.03.4. Punktis 2.03.1 osutatud seadmeid ei tohi paigaldada kohtadesse või masinaruumidesse, kus ladustatakse või kasutatakse K1n-, K1s- või K2-kategooria aineid, mis kuuluvad ADNRi IIIa klassi.

Nende seadmete lõõrid ei tohi minna läbi nimetatud kohtade või masinaruumi.

2.03.5. Tuleb tagada põlemiseks vajaliku õhu sisenemine. Ventilaatoritele ei tohi paigaldada sulgureid.

2.03.6. Kütte- ja toiduvalmistamisseadmed tuleb kindlalt kinnitada lõõride külge. Lõõritorud peavad olemas heas seisukorras ja neile peavad olema paigaldatud sobivad kuplid või seadmed, mis kaitsevad tuule eest. Kütteseadmete lõõrid peavad olema seatud nii, et piirata põlemissaaduste põhjustatud ummistamise võimalust ja võimaldada nende puhastamist.

2.03.7. Vedelkütusel töötavate külmutusseadmete väljalaskeavade kohale tuleb paigaldada ventilaatorid.

2.04. Kütmine vedelkütustega, mille leekpunkt on üle 55 °C

2.04.1. Kõik seadmed peavad olema ehitatud nii, et neid saab süüdata teise põlevvedeliku abita. Need tuleb kinnitada metallist tilgakoguja kohale, mis on piisavalt mahukas, vältimaks tahtmatut kütuse ülevoolu, ja olema varustatud seadmega, mis väldib lekkimist leegi tahtmatu väljapääsu korral. Kui kütusepaak ja seade on eraldi, ei tohi paagi ja põletite vaheline tilkumine ületada tootja kasutusjuhendis sätestatud tilkumist. Paak ei tohi olla leegi lähedal. Kütuse voolamist peab saama tekilt peatada.

Kütusepaake, mille mahutavus on üle 12 liitri, ei tohi paigaldada eluruumidesse.

2.04.2. Kui seade paigaldatakse masinaruumi, tuleb selle kasutustingimused asetada nähtavale kohale.

Kui lahtise leegiga seadmed paigaldatakse masinaruumi, tuleb need asetada lekkimistiheda kausi kohale, mille külgseinad ulatuvad vähemalt 0,20 m kõrgusele põrandast.

2.04.3. Kui seade paigaldatakse masinaruumi, peab seadme ja masinate õhuvarustus olema selline, et seade ja masinad saaksid töötada sõltumatult, tõhusalt ja täielikult ohutult. Vajaduse korral võib paigaldada eraldi õhutoitetorud.

2.04.4. Kõik loomuliku tõmbega seadmed tuleb varustada seadmega, mis väldiks tõmbe inversiooni.

Sundtõmbega seadmed tuleb varustada seadmega, mis automaatselt seiskaks kütuse juurdevoolu, kui põlemiseks vajaliku õhu juurdevool on katkenud.

2.04.5. Masinaruumi või masinaruumist pääsetavasse ruumi paigaldatud sundtõmbega keskkütteseadmed peavad vastama ka järgmistele nõuetele:

a) käivitamise ajal peab ventilaator esialgu töötama üksinda, tagamaks katla hea ventileerituse;

b) kütuse juurdevoolu reguleerimiseks peab olema termostaat;

c) kütus tuleb automaatselt süüdata süüteleegiga või muul viisil;

d) ventilaatorit ja põleti kütusepumpa peab saama tekilt peatada;

e) kui keskkütteseade on masinaruumis, peab see olema paigaldatud nii, et põleti leek ei ulatu ruumis olevate muude asjadeni;

f) kui õhkkütteseadmed on paigaldatud masinaruumi, peavad õhu sisselaskeavad olema kinnitatud välisõhuga ühenduses olevatesse püstikutesse.

2.05. Kütmine tahke kütusega

2.05.1. Välja arvatud juhtudel, kui kütteseadmed on paigaldatud tulekindlatest materjalidest ehitatud ruumi, mis on spetsiaalselt katla jaoks konstrueeritud, peavad tahkel kütusel töötavad kütteseadmed olema paigaldatud (üleskeeratud servadega) metallplaadile või analoogsele kaitseseadmele, tagamaks seda, et põlev kütus ega kuum tuhk ei kukuks mujale kui sellele plaadile.

2.05.2. Tahkel kütusel töötavatel küttekateldel peavad olema termostaadid põlemisõhuvoolu reguleerimiseks.

2.05.3. Iga kütteseadme lähedusse tuleb paigaldada vahend, mille abil saab tuhka kiiresti kustutada.

2.06. Masina- ja katlaruumid ning punkrid

2.06.1. Masina- ja katlaruumid peavad olema ehitatud nii, et neis olevaid seadmeid on kerge ja ohutu kontrollida ning hooldada.

2.06.2. Vedelkütuse- või määrdeõlipunkritel ei tohi olla ühiseid seinu eluruumidega.

2.06.3. Masina- ja katlaruumide ning punkrite seinad, laed ja uksed peavad olema terasest või muust sama tulekindlast materjalist.

2.06.4. Masina- ja katlaruume ning muid ruume, kus võib tekkida süttivaid või mürgiseid gaase, peab saama piisavalt õhutada.

2.06.5. Kajutitrepid ning masina- ja katlaruumidesse ning punkritesse viivad redelid peavad olema püsivalt kinnitatud ja olema terasest või sama tugevast ja tulekindlast materjalist.

2.06.6. Masina- ja katlaruumidel peab olema kaks väljapääsu, millest üks võib olla avariiväljapääs.

2.06.7. Maksimaalne lubatud helirõhk masinaruumis on 110 dB(A). Mõõtepunktid tuleb valida nii, et võetakse arvesse vajalikke hooldustöid seadme normaalse töötamise korral.

Kui masinaruumi helirõhk ületab 90 dB(A), tuleb panna iga sissepääsu juurde nähtavale kohale sõnaselge hoiatus.

3. PEATÜKK

ROOLISEADE JA ROOLIKAMBER

3.01. Üldosa

3.01.1. Igal laeval peab olema usaldusväärne rooliseade, vajaduse korral ka vöörirool, mis tagab hea manööverdavuse, pidades silmas laeva kasutamist ja põhimõõtmeid.

3.01.2. Rooliseade peab olema konstrueeritud nii, et rool ei muudaks oma asendit, kui see ei pea seda tegema.

3.02. Rooliseadme tõhusus

Rooliseade peab täitma järgmisi nõudeid:

a) rooliseadme käsitsi juhtimise korral peab üks käsiratta täisring vastama vähemalt rooli pöördenurga 3 kraadile;

b) kui rooliseade on täielikult mehaaniline, peab olema võimalik saavutada rooli pöördenurga keskmine muutmiskiirus 4°/sek kogu rooli pöördeala ulatuses, kui rool on täielikult vees ja laev sõidab täiel kiirusel;

c) kui rooliseade on varustatud abijõuseadmega (abijõuseade, mis täiendab käsitsi juhitavat peamist rooliseadet), peab olema võimalik saavutada rooli pöördenurga keskmine muutmiskiirus 3°/sek 30° nurga piires mõlemal pool rooli neutraalasendit, kui rool on täielikult vees ja laev sõidab täiel kiirusel;

d) kui täielikult mehaanilisele rooliseadmele on lisaks teine, käsitsi juhitav juhtimisseadis, peab viimase abil laev saama vähemalt vähendatud kiirusel silduda.

3.03. Konstruktsiooni üldnõuded

3.03.1. Kogu rooliseade peab olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et see taluks kuni 15° püsikreeni ja ümbritseva õhu temperatuuri kuni 40°C.

3.03.2. Rooliseadme osad peavad olema selliste mõõtmetega, et need peaksid vastu maksimaalpingele normaalsetes töötingimustes. Pidamaks vastu nii tõhusalt kui võimalik erakordsetele välisjõududele, ei tohi rooliseade olla süsteemi kõige nõrgem osa. Selles osas võib rahuldavaks pidada mis tahes rooliseadet, mis on ehitatud vastavalt tunnustatud klassifikatsiooniühingu eeskirjadele.

3.04. Mehaaniline rooliseade

3.04.1. Kui laeval on mehaaniline rooliseade, peab olema sõltumatu varuroolimissüsteem, tagamaks viivitamatu manööverdamisvõime juhuks, kui pearooliseade läheb rikki.

3.04.2. Ajami jõumomendi piiramiseks peab mehaaniline rooliseade olema varustatud ülekoormuse kaitseseadisega.

3.04.3. Mehaanilise rooliseadme tahtmatut väljalülitamist või riket peavad roolikambris märkima visuaalsed ja helisignaalid.

3.05. Varuajami kasutamine

3.05.1. Kui rooliseadme varuajam ei lülitu peaajami rikke korral tööle automaatselt, peab olema võimalik seda käega kohe ja lihtsalt tööle lülitada rooli mis tahes asendis. Tehtavaid operatsioone ei tohi olla rohkem kui kaks ja neid peab olema suuteline tegema üks isik.

3.05.2. Seadme peab saama tööle lülitada vähem kui viie sekundiga. Roolikambris peab saama kindlaks teha, milline ajamiseadis on kasutusel.

3.06. Käsiajam

3.06.1. Kui sõltumatu varuajam on käsiajam, peab see sisse lülituma automaatselt või seda peab saama roolikambris kohe sisse lülitada, kui jõuajam lülitub välja või läheb rikki. Lülitatavaid nukksidureid võib kasutada ainult siis, kui neile ei rakendu sisselülitamisel jõumoment.

3.06.2. Jõuajam ei tohi käivitada käsiratast; peab olema seadis, mis väldib käsiratta tagasipöördumist rooli mis tahes asendisse, kui käsiajam lülitub automaatselt sisse.

3.07. Käsitsi juhitav hüdroajam

3.07.1. Hüdrauliline käsirooliseade on seadis, milles rooli juhitakse pumbaga, mida omakorda juhib ainult käsijuhitav rooliratas (rooliratta pump).

3.07.2. Kui ainus roolimisseadis on hüdrauliline käsijuhitav süsteem, ei saa seda punkti 3.04 tähenduses käsitleda mehaanilise rooliseadmena, mis vajab sõltumatut varuroolimissüsteemi, eeldusel et:

- torustiku mõõtmed, ehitus ja konstruktsioon välistavad kahjustused mehaanilise tegevuse või tulekahju tõttu, ja

- rooliratta pumba ehitus tagab selle häireteta toimimise.

3.08. Hüdroajam

3.08.1. Kui pearooliseade toimib hüdrauliliselt ja varurooliseade käsitsi, peab käsijuhitava seadme torustik olema peaseadme torustikust eraldi.

Peaajamit peab saama kasutada ilma varuajami rooliratta pumpa kasutamata.

3.08.2. Kui nii pea- kui varuajamid on hüdraulilised, peavad vastavate pumpade ajamid olema sõltumatud (näiteks:

- kui peapumpa toidab peamasin, peab varupumba toide olema elektriline,

- kui peapump töötab peavooluahelas, peab varupump töötama avarii-vooluahelas,

- kui peapumpa toidab I generaator, peab varupumpa toitma II generaator).

3.08.3. Kui varupumpa toidab avariimasin, mis laeva liikumise ajal pidevalt ei tööta, tuleb avariimasina käivitamise ajal pumba toiteks paigaldada vaheseade.

3.08.4. Kahel seadmel peavad olema eraldi torud, ventiilid, juhtseadised jne. Kuid kui kahe seadme sõltumatu toimimine on tagatud, võivad neil olla ühised osad.

3.09. Elektriajam

3.09.1. Kui pea- ja varuajam on elektrilise toitega, peavad vastavad toite- ja juhtimissüsteemid olema teineteisest sõltumatud. Igal süsteemil peab olema oma mootor.

3.09.2. Kui varumootorit toidab abimasin, mis laeva liikumise ajal pidevalt ei tööta, tuleb abimasina käivitamise ajal varumootori toiteks paigaldada vaheseade.

3.10. Rool-sõukruvid ja Voith-Schneideri tiivikkäiturid

Kui rooli ja Voith-Schneideri tiivikkäiturite kaugjuhtimine on elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline, peab roolikambri ja peajõuseadmete vahel olema kaks sõltumatut juhtimissüsteemi.

Kui on kaks või enam sõltumatut peajõuseadet, ei ole vaja sõltumatut varujuhtimissüsteemi, kui laev on ühe seadme rikke puhul piisavalt manööverdamisvõimeline.

3.11. Kaugjuhtimisseadmed

Kaugjuhtimisseadmed, sealhulgas väljaspool roolikambrit asuvad kaugjuhtimisseadmed peavad olema püsivalt kinnitatud. Kui neid saab välja lülitada, peavad olema indikaatorid, mis näitavad, kas seade on sisse või välja lülitatud.

Juhtimisseadiste asetus ja käivitamine peavad vastama nende funktsioonile.

3.12. Aksiomeeter

Rooli asend peab olema roolimiskohalt selgesti nähtav; vajaduse korral peab olema usaldusväärne indikaator.

3.13. Roolimise abiseadmed

3.13.1. Roolimise abiseadmed on käsijuhitavale rooliseadmele lisaks paigaldatud jõuajamiga seadmed.

3.13.2. Kui kasutatakse abirooliseadet, peavad ühendused pea- ja abirooliseadmete vahel olema sellised, et roolirattale ei ole vaja rakendada märkimisväärselt suuremat inimjõudu.

3.13.3. Lisaks eespool nimetatule peab roolimise abiseade vastama järgmistele nõuetele:

a) roolimise abiseadet peab saama roolimiskohalt sisse või välja lülitada rooli mis tahes asendis. "Sees" ja "väljas" asendid peavad olema selgelt näidatud;

b) elektrilised, hüdraulilised ja pneumaatilised ühendused abiseadme ja käsijuhtimisega mehaanilise pearooliseadme vahel ei tohi piirata peaseadme kohese töölerakendamise võimet. Roolimise abiseadmete muud rikked ei tohi põhjustada peaseadme riket ega kinnikiilumist;

c) roolimise abiseadme kõik olemasolevad osad ja hiljem lisatud mis tahes uued osad peavad vastama käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

3.13.4. Aksiomeeter peab töötama nii pea- kui varurooliseadmega.

3.13.5. Siin kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka siis, kui roolimise abiseade on paigaldatud pärast laeva ehitamist.

3.14. Takistusteta väljavaade

Roolikambrist peab olema igas suunas piisavalt takistusteta väljavaade. Väljavaade ettepoole tuleb tagada usaldusväärsete optiliste vahenditega.

3.15. Helirõhk

Tavalistes tegutsemistingimustes ei tohi laeva tekitatud müra helirõhk roolimehe pea juures ületada 70 dB(A).

3.16. Rooliseadme elektrilised komponendid

3.16.1. Masinate nominaalvõimsus peab vastama rooliseadme suurimale pöördemomendile. Hüdrauliliste seadmete puhul peab masina nominaalvõimsus olema selline, et tagada seadme suurima rõhu juures (kaitseklapi seadistus) pumba maksimaalne tootlikkus, pidades silmas pumba tõhusust.

3.16.2. Mootorid peavad vastama vähemalt järgmistele nõuetele.

a) Mehaanilise rooliseadme katkendlikuks töötamiseks:

- Elektrohüdraulilise ajamiga mootorid ja seotud konverterid peavad olema konstrueeritud pidevaks töötamiseks katkendliku laadimisega ja 15 % võimsusteguriga. Eeldatakse 10 minuti pikkust töötsüklit.

- Elektrilised mehaanilised rooliseadmed peavad olema konstrueeritud käivitusprotsessist mõjutamata katkendlikuks töötamiseks ja 15 % võimsusteguriga. Eeldatakse 10 minuti pikkust töötsüklit.

b) Pideva energiavajadusega rooliseadmed tuleb konstrueerida pidevaks töötamiseks.

3.16.3. Ajami- ja juhtimisahelat võib kaitsta ainult lühiste eest. Juhtimisahelat tuleb kaitsta vooluahela kahekordse maksimaalse nimivoolu eest; kaitseseadised ei tohi olla alla 6 A.

3.16.4. Mootori toitekaableid tuleb kaitsta järgmiselt.

Kui kasutatakse sulavkaitsmeid, peab nende nimivool olema mootorite nimivoolust kahe astme võrra suurem, kuid katkendliku või lühiajalise töötamisega mootorite puhul mitte rohkem kui 160 % nimivoolust. Kaitselülitite lühisvoolu-hetkvabastid ei tohi olla seatud nimivoolule, mis ületab ajami mootori nimivoolu enam kui 10 korda.

3.16.5. Kui kaitselülitites on termovabastid, tuleb need muuta mittetoimivaks või seada mootori kahekordsele nimivoolule.

3.16.6. Elektriseadmetel peavad olema järgmised seire- ja näiduseadised:

a) roheline signaallamp, mis näitab, et seade töötab;

b) punane signaallamp, mis hakkab põlema, kui seade läheb katki või on kogemata välja lülitatud, kui elektrimootor on üle koormatud või kui üks faas kolmefaasilisest toitest ei tööta. Üheaegselt punase tule põlema hakkamisega peab kostma helisignaal.

Kui toide on ainult läbi kaitselülitite, ei ole faasihäirete seire vajalik.

3.16.7. Kui aksiomeeter on elektriline, peab sellel olema sõltumatu voolutoide.

3.17. Langetatav roolimaja

Kui roolimaja saab langetada, peab sellel olema seade, mis takistaks isikute lähenemist sellele langetamise ajal. Kui isikud võivad sellise roolimaja alt läbi kõndida, peab olema kuuldav häireseade, mis hakkab roolimaja langetamisel automaatselt tööle. Kui roolimaja langetamise seade läheb rikki, peab saama seda operatsiooni teha muude vahenditega.

4. PEATÜKK

OHUTU SÜGAVUSVARU, VABAPARRAS JA SÜVISESKAALA

4.01. Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pikkus L — laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

b) laeva keskkoht — pool pikkusest L;

c) seadist või struktuuriüksust loetakse "pritsmekindlaks ja ilmastikukindlaks" siis, kui sellesse tavalistes tingimustes imbub ainult natuke vett.

4.02. Ohutu sügavusvaru

Minimaalne ohutu sügavusvaru on:

a) pritsme- ja ilmastikukindlalt suletavate uste ja avade puhul, välja arvatud luugid: 0,15 m;

b) pritsme- ja ilmastikukindlalt mittesuletavate uste ja avade puhul, välja arvatud luugid: 0,20 m;

c) pritsme- ja ilmastikukindlalt suletavate luukide puhul: 0,30 m;

d) luukide puhul, mida ei saa sulgeda eriseadmetega või mida ei suleta (lahtised trümmid): 0,50 m.

4.03. Vabaparras

Ohutute sügavusvarude täitmise tagamiseks peab olema piisav vabaparras; see ei tohi olla negatiivne.

4.04. Süvisemärgid

4.04.1. Suurima süvise veejoone tasand tuleb kindlaks määrata nii, et tagada samal ajal ka vastavus minimaalse ohutu sügavusvaru nõuetele, tagades, et see tase ei oleks üheski punktis kõrgem külgtekkidest ja külgtekkide puudumise korral laevakere plangutuse või plaadistuse ülemisest äärest.

4.04.2. Suurima süvise veejoone tasand tuleb märkida selgelt nähtavate kustumatute süvisemärkidega.

4.04.3. Süvisemärk on 0,30 m pikkune ja 0,04 m kõrgune ristkülik, mille alus on horisontaalne ja ühtib käesolevas lisas lubatud suurima süvise veejoone tasandiga. Need märgid võib ühitada muude märkidega, mida nõutakse muude määruste alusel.

4.04.4. Igal laeval peab olema vähemalt kolm paari süvisemärke, üks paar laeva keskel ja teised umbes ühe kuuendiku kaugusel laeva pikkusest vastavalt vööri ja ahtri poolt.

Siiski võib kasutada:

- alla 40 m pikkuste laevade puhul kahte märgipaari umbes ühe neljandiku kaugusel laeva pikkusest vastavalt vööri ja ahtri poolt,

- kaubaveoks mittemõeldud laevade puhul ühte märgipaari umbes laeva keskel.

4.04.5. Uue tehnilise kontrolli järel kehtetuks muutunud märgid ja teave tuleb tunnistust väljaandva asutuse järelevalve all eemaldada või märkida, et see enam ei kehti.

Kui mingil põhjusel süvisemärk kaob, võib selle asendada ainult tunnistust väljaandva asutuse järelevalve all.

4.04.6. Kui laev on mõõdetud vastavalt siseveelaevade mõõtmise konventsioonile [1] ja mõõteplaatide tasand vastab käesoleva lisa nõuetele, võib aktsepteerida mõõteplaate kui alternatiivi süvisemärkidele.

4.05. Süviseskaala

4.05.1. Mis tahes laeval, mille süvis võib olla 1 m, peab olema ahtri pool mõlemal küljel süviseskaala; sellel võib olla lisasüviseskaalasid.

4.05.2. Iga süviseskaala nullpunkt peab olema vertikaalselt süviseskaala all kohas, mis on paralleelne suurima süvise veejoone tasandiga ja läbib laevakere või, kui kiil on olemas, kiilu madalaimat punkti. Vertikaalset vahemaad nulli kohal tuleb gradueerida detsimeetrites. Need jaotised tuleb märkida alates koormata süvise tasandist kuni 10 cm suurima süvise veejoone tasandi kohal stantsitud või graveeritud joontega, mis on värvitud kahe erineva värviga nii, et need oleksid selgelt nähtavad. Skaalajaotused märgitakse numbritega skaala kõrvale vähemalt iga 5 dm järel ja skaala ülemisse otsa.

4.05.3. Punktis 4.04.6 osutatud konventsiooni kohaselt tehtud kaks tagumist mõõteskaalat võivad asendada süviseskaalat, kui need on gradueeritud vastavalt eespool esitatud nõuetele ning neile on vajadusel lisatud süvist tähistavad arvud.

5. PEATÜKK

MASINAD

5.01. Üldosa

5.01.1. Kõik masinad ja nendega seotud seadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud vastavalt hea inseneritava reeglitele.

5.01.2. Katlad ja muud surveanumad ning nende lisavarustus peavad kuni ühenduse eeskirjade kehtestamiseni vastama eeskirjadele, mis kehtivad tunnistust välja andvas liikmesriigis.

5.01.3. Pea- ja abimasinad, mis töötavad alla 55 °C leekpunktiga kütusel, on keelatud.

Kuid mootorid, mis varustavad energiaga ankrupelisid, laevapaate ja portatiivseid mootoripumpe, võivad töötada alla 55 °C leekpunktiga kütusel.

5.01.4. On lubatud kasutada käivitusabivahendeid, mis töötavad alla 55 °C leekpunktiga kütusel.

5.02. Ohutusvahendid

5.02.1. Kõik masinad tuleb paigaldada nii, et oleks piisav juurdepääs nendega töötamiseks ja nende hooldamiseks ning et need ei kujutaks endast ohtu asjaomastele töötajatele.

5.02.2. Pea- ja abimasinad, katlad ja kogu lisavarustus tuleb paigaldada koos ohutusseadistega, mis vastavad tunnistust välja andvas liikmesriigis kehtivatele eeskirjadele.

5.02.3. Surve- ja tõmbeventilaatoreid käitavaid mootoreid peab olema võimalik seisata väljaspool ruumi, kuhu nad on paigaldatud.

5.03. Käiturseadmed

5.03.1. Laeva käiturseadmeid (sõukruvid, rattad jne) peab olema võimalik kiiresti ja ohutult käivitada ja seisata ning nende suunda muuta.

5.03.2. Kui laeva sõitmise ajal ei juhita käiturseadet roolikambrist, peab olema usaldusväärne kahesuunaline sidesüsteem roolikambri ja masinaruumi vahel.

5.04. Masina väljalasketoru

5.04.1. Eluruume või roolikambrit läbivad väljalasketorud peavad olema piisavalt gaasikindlas ümbrises. Väljalasketoru ja ümbrise vaheline ruum peab olema ühenduses välisõhuga.

5.04.2. Kõik heitgaasid tuleb laevalt kõrvaldada. Tuleb võtta kõik sobivad meetmed, et vältida mürgiste gaaside pääsemist erinevatesse ruumidesse. Peamasinate väljalaskeseadmed, mis juhivad gaase läbi või üle parda, on keelatud.

5.04.3. Väljalasketorud peavad olema kohaselt kaitstud, isoleeritud või jahutatud.

5.04.4. Kui väljalasketorud kulgevad kergsüttivate materjalide kõrval või läbi nende, peavad kergsüttivad materjalid olema kaitstud isoleerivast materjalist kihiga või mis tahes muu vahendiga, mis tõhusalt isoleerib.

5.05. Paagid, punkrid ja torustik

5.05.1. Vedelkütust tuleb hoida laevakere külge kindlalt kinnitatud paakides või punkrites.

5.05.2. Paagid ja punkrid, nende torustik ja muu lisavarustus peavad olema paigaldatud ja varustatud nii, et kütus ega gaas ei pääseks laeva.

5.05.3. Välja arvatud paagid, mida täidetakse ühepäevaseks tarbimiseks, peab vedelkütusepaakide ja -punkrite täitetoru suu olema tekil. Täitetorul peab olema sulgemisvahend. Igal paagil ja punkril peab olema ventilatsioonitoru, mille ots on välisõhus teki kohal ja see peab olema seatud nii, et vesi ei pääse sinna sisse.

5.05.4. Vedelkütuse jaotustorudel peab olema paagi või punkri väljavoolu juures sulgemisvahend.

Lisaks sellele peab olema võimalik seisata vool tekil nendes torudes, mis otseselt varustavad masinaid, katlaid ja kütteseadmeid.

Kütusetorud ei tohi kokku puutuda kahjuliku kuumuse toimega ning neid peab saama kontrollida kogu pikkuses.

5.05.5. Vedelkütusepaakide ja -punkrite mõõteklaasid peavad olema piisavalt kaitstud löökide eest, neil peavad olema isesulguvad kraanid ning need peavad olema ühendatud paakide või punkritega ülemises otsas.

5.05.6. Vedelkütusepaakidel ja -punkritel peavad olema puhastamiseks ja kontrollimiseks lekkimiskindlalt sulguvad avad.

5.05.7. Otseselt käiturmasinaid varustavatel paakidel peab olema seade, mis annab roolikambris nähtavalt ja kuuldavalt märku, kui kütuse hulk ei ole enam ohutuks toimimiseks piisav.

5.05.8. Eluruumide piirkonda ja läbipääsudesse ei tohi paigaldada ohtlike gaaside või vedelike torusid, eelkõige torusid, milles olev rõhk võib isikuid ohustada. See nõue ei kehti aurutorude ja hüdrauliliste süsteemide torustike suhtes, eeldusel et need on ümbritsetud kaitsva metallkorpusega.

5.06. Pilsipumbad

5.06.1. Kohaldatakse punkti 2.02.5 sätteid.

5.06.2. Laevaperega laevadel on vähemalt üks pilsipump. Kuid laevadel, mille mehaaniline peajõuseade on võimsam kui 225 kW, ja laevadel, mille dedveit on üle 350, peab olema vähemalt kaks eraldi pilsipumpa, millest vähemalt üks on mootoriga.

Käsipilsipump on piisav alla 4 m pikkuste veekindlate ruumide puhul.

5.06.3. d = 1,5

+ 25 (mm)

.

Erinevate imikurnade külge kinnituvate harutorude siseläbimõõt da peab olema vähemalt:

d

= 2,0

+ 25 (mm)

,

kus:

- L on laeva perpendikulaaridevaheline pikkus (meetrites),

- B on laeva teoreetiline laius (meetrites),

- C on teoreetiline pardakõrgus peatekini (meetrites),

- l on vastava veekindla ruumi pikkus (meetrites).

5.06.4. Mootoriga pilsipumba võimsus peab olema vähemalt 0,1 d2 l/min.

Mootoriga pilsipumba võimsus peab olema vähemalt 0,1 da2 l/min, kus da tähendab pikimat veekindlat ruumi.

Ainult ühes ruumis kasutatava mis tahes käsipilsipumba võimsus peab olema vähemalt:

0,1 da2 l/min, kus da tähendab seda ruumi.

5.06.5. Lubatud on ainult iseimevad pilsipumbad.

5.06.6. Iga üle 5 m laiuse lameda põhjaga ruumi kohta peab olema mõlemal pool vähemalt üks imikurn. Kui masinaruum on üle 5 m pikk, peab olema vähemalt kaks imikurna.

5.06.7. Ahtriruumi peab saama tühjendada masinaruumist automaatselt sulguvate torude abil (2.02.8).

5.06.8. Erinevate ruumide harutühjendustorud peavad olema ühendatud peatoruga suletavate tagasilöögiklappidega.

Ballastiruumid ja muud ballasti jaoks kasutatavad kohad tuleb äravoolusüsteemi ühendada ainult lihtsa lukustusseadmega.

5.07. Õlijäätmete kogumissüsteem

Masinaruumi pilsside äravooluseadmed peavad olema välja töötatud nii, et pilssidest väljapumbatud õli või õline vesi jääks pardale.

Torustikku pilsipumbast allavoolu tuleb paigaldada dünaamiline õlipüüdur, kui see ei ole võimalik, tuleb iga imikurna ümber paigaldada staatiline püüdur.

Nendel seadmetel peab olema ühe liikmesriigi pädeva asutuse tüübikinnitus ja need peavad olema kohase suurusega.

5.08. Vintsid

5.08.1. Üle 50 kg ankrutel peavad olema ankrupelid.

5.08.2. Nii mootoriga kui käsitsi töötamiseks mõeldud vintsid tuleb konstrueerida nii, et jõuajam ei paneks käsiajamit liikuma.

5.09. Laeva sisemüra

5.09.1. Sõitva laeva sisemüra, eelkõige masina sisselaske- ja väljalasketoru müra tuleb kohaste vahenditega summutada.

5.09.2. Tavapärase kasutamise korral ei tohi laeva parda kõrval 25 m kaugusel mõõdetud müra ületada 75 dB(A).

6. PEATÜKK

ELEKTRISEADMED

6.01. Üldosa

6.01.1. Kõik elektriseadmed peavad vastama käesoleva peatüki nõuetele.

6.01.2. Pardal peavad olema järgmised dokumendid:

a) kontrolliva ametiasutuse kontrollitud ja allkirjastatud elektri- ja paigaldusskeem, milles on määratud kindlaks:

- kasutatavate masinate ja aparaatide tüübid ja margid,

- kaabli tüübid ja ristlõiked,

- kõik muud üksikasjad, mis on vajalikud ohutusnõuete täitmise hindamiseks;

b) elektriseadmete kasutusjuhendid.

6.01.3. Kõik elektriseadmed peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et oleks võimalik kuni 15° püsikreen ja ümbritseva õhu temperatuur kuni 40 °C.

6.02. Lubatav maksimumpinge

6.02.1. Järgmisi pingeid ei tohi ületada:

Seadme laad | Lubatud maksimumpinge |

Alalisvool | Ühefaasiline vahelduvvool | Kolmefaasiline vahelduvvool |

A.Jõu- ja kütteseadmed, sealhulgas üldkasutatavad pistikupesad | 250 V | 250 V | 500 V |

B.Valgustusseadmed, sealhulgas üldkasutatavad pistikupesad | | 250 V | 250 V | — |

C.Pistikupesad käeshoitavate seadmete elektritoiteks avatud tekkidel või kitsastes ja niisketes metallümbrisega ruumides, v.a katlad ja paagid: | 1.üldiselt | 50 V | 50 V | — |

2.kasutades isoleerivat transformaatorit, mis toidab ühte seadet. Selle süsteemi mõlemad juhtmed peavad olema maast isoleeritud | — | 250 V | — |

3.tugevdatud või topeltisolatsiooniga seadmete kasutamisel | 250 V | 250 V | — |

D.Pistikupesad kateldes ja paakides kasutatavate käeshoitavate seadmete elektritoiteks | | 50 V | 50 V | — |

6.02.2. Ettenähtud ohutusnõuete täitmisel lubatakse suuremat pinget:

a) akulaadimisseadmetes, kui see on laadimiseks vajalik;

b) masinate puhul, mille võimsus seda nõuab;

c) laeva eriseadmete puhul (nt raadioseadmed ja käivitusseadmed).

6.03. Ühendus maismaaga

6.03.1. Kui elektriseadmeid toidab maismaal asuv vooluallikas, peab kaablitel olema pardal kindel ühendus või need peavad olema varustatud püsiühenduse või vooluvõtuseadmetega.

Tuleb hoolt kanda selle eest, et kaablitele ja nende ühendustele ei rakendataks tõmbepinget.

6.03.2. Kasutatakse ainult painduvaid kaableid, mis on isoleeritud õlikindla ja tuld tõkestava kaablikestaga.

6.03.3. Kui kaldalt võetava voolu pinge ületab 50 V, peab laevakere olema tõhusalt maandatud. Laevakerel oleval pistikupesal peab olema erimärgistus.

6.03.4. Elektri peakilbil peab olema indikaator, mis näitab, kas maismaavõrgu ühendus on voolu all.

6.04. Generaatorid ja mootorid

6.04.1. Generaatorid ja mootorid peavad olema asetatud nii, et neid saaks hõlpsasti kontrollida, mõõta ja parandada ning et vesi ja/või õli ei tungiks mähisesse. Juurdepääs klemmikarpidele peab olema hõlbus.

6.04.2. Peamasina, sõukruvivõlli või muudel eesmärkidel kasutavate abimasinate jõul töötavad generaatorid peavad olema konstrueeritud nii, et need oleksid suutelised taluma pöörete arvu muutumist töötamise ajal.

6.05. Akud

6.05.1. Akud peavad olema laeva pardal kasutamiseks spetsiaalselt kohandatud. Kärgkastid peavad olema löögikindlast materjalist, mis ei ole kergesti süttiv, ja olema tehtud nii, et 40° kalde puhul vertikaalsuunas ei voola elektrolüüti välja.

6.05.2. Akud peavad olema kinnitatud nii, et need ei nihku laeva liikumisel. Need peavad olema asetatud nii, et ei puutuks kokku ülemäärase kuumuse, ekstreemse külma, pritsmete, auru või niiskusega.

Akud peavad olema seatud nii, et nendele on hõlbus juurdepääs ja et nende aurud ei ohustaks kõrvalolevaid seadmeid.

Akupatareisid ei tohi paigaldada roolikambrisse, eluruumidesse ega trümmidesse.

Kuid portatiivsete seadmete akud võivad olla roolikambris ja eluruumides.

6.05.3. Akud, mille laadimiseks on vaja enam kui 2 kW voolu (arvutatud maksimaalse laadimisvoolu ja aku nimipinge alusel), peab paigaldama eraldi selle jaoks ettenähtud ruumi. Kui need asuvad tekil, peavad need olema kapis või kastis.

Akud, mille laadimiseks on vaja alla 2 kW voolu, võib paigaldada tekist allapoole kappi või kasti. Neid võib paigaldada ka masinaruumi või mujale hästi ventileeritud kohta, kui need on kaitstud kukkuvate esemete ja tilkuva vee eest.

6.05.4. Kõigi spetsiaalselt akude hoidmiseks kasutatavate kohtade, kappide, kastide, riiulite ja muude alakoostude sisemus peab olema elektrolüüdi söövitava toime eest kaitstud värvikihiga või vooderdusmaterjaliga, mis on tehtud elektrolüüdikindlast materjalist.

6.05.5. Kui akusid hoitakse suletud ruumis, kapis või kastis, tuleb neid tõhusalt õhutada. Õhk peab sisenema põhjast ja väljuma ülevalt, nii et on tagatud kogu gaasi eemaldamine. Ventilatsioonikanalites ei tohi olla seadiseid, mis takistavad õhu liikumist (nt sulgeventiilid).

6.05.6. ,

kus:

- J on (amprites) veerand laadimisseadme võetavast maksimumvoolust,

- n on elementide arv.

6.05.7. Loomuliku ventilatsiooni korral peab kanali ristlõikepindala vastama nõutavale õhuvoolule kiirusel 0,5 m/sek. Pliiakude puhul ei tohi see olla alla 80 cm2 ja leelisakude puhul alla 120 cm2.

6.05.8. Kui vajalikku ventilatsiooni ei saada loomuliku õhuliikumisega, tuleb panna ventilaator, eelistatavalt tõmbeventilaator, mille mootorit ei läbi õhu gaasivool.

Tuleb paigaldada eriseadmed, et gaasid ei läheks mootorisse.

Ventilaatorid peavad olema sellise konstruktsiooniga ja sellisest materjalist, mis välistab sädemete tekke laba ja ventilaatori korpuse vahel ning elektrostaatiliste laengute tekke.

6.05.9. Akusid sisaldavate ruumide, kappide või kastide ustele ja kaantele pannakse vähemalt 0,10 m läbimõõduga tähis "Suitsetamine keelatud".

6.06. Elektrikilbid

6.06.1. Elektrikilbid peavad olema juurdepääsetavates ja hästi ventileeritud kohtades, kus ei ole gaasilisi ega happelisi heitmeid. Need peavad olema seatud nii, et on kaitstud põrutuste ja igasuguste kahjustuste eest, mida võib põhjustada halb ilm, vesi, õli, vedelkütus, aur või niiskus.

Elektrikilpe ei tohi panna peiltorude ega vedelkütusepaakide õhuavade juurde.

6.06.2. Üldiselt peavad elektrikilpide ehitamiseks kasutatud materjalid olema sobiva mehaanilise tugevusega, vastupidavad ja mittesüttivad. Need ei tohi olla hügroskoopsed.

6.06.3. Kui pinge on suurem kui 50 V:

a) tuleb kasutada selliseid elektrikilpe, mille voolu all olevad osad on paigutatud või kaitstud nii, et vältida juhuslikku kokkupuudet;

b) peab olema isoleeriv matt või immutatud puitrest; kuid seda ei kohaldata siiski väljalülituskilpide suhtes;

c) juhtpaneeli raamide või alamosade metallosad ja seadmete metallkorpused peavad olema hoolikalt maandatud.

6.06.4. Kõik elektrikilpide osad, sealhulgas ühendused, peavad olema kergesti juurdepääsetavad kontrollimiseks, hooldamiseks või asendamiseks ja neid peab saama lahti ühendada.

6.06.5. Elektrikilpidele tuleb kinnitada kõigi pea- või ühendatud vooluahelate näidikuplaadid, mis näitavad asjaomast vooluahelat.

6.07. Lülitid, pistikud, sulavkaitsmed ja kaablikaitse

6.07.1. Kogu seadmestikku, peaelektrikilbist tulevaid harukaableid ja jaotuskilbist tulevaid harukaableid peab saama lahti ühendada lülitite või automaatsete kaitselülitite abil, mis lülitavad üheaegselt välja kõik voolu all olevad elektrijuhid.

Kui vool on kuni 50 V, on lubatud teha erandeid jaotuskilpidest tulevatele harukaablitele, eelkõige sel juhul, kui vooluahelal on iga seadme jaoks eraldi lülitid.

6.07.2. Kõik generaatorid ja vooluahelad peavad olema kaitstud liigvoolu eest mis tahes maandamata poolusel või elektrijuhis. Selleks võib kasutada lühisvoolu- või liigkoormusvabastiga automaatseid kaitselüliteid või kinnise ehitusega sulavkaitsmeid. Need elektrilised kaitseseadised peavad olema paigaldatud nii, et need on kohaselt kaitstud põrutuste eest.

6.07.3. Rooliseadme osade kaitse puhul tuleb täita punktide 3.16.3, 3.16.4 ja 3.16.5 nõudeid.

6.07.4. "Sees" ja "väljas" asendid peavad olema lülitusseadmetes näidatud. See ei kehti valgustuslülitite kohta, kus on alla 10 A.

6.07.5. Kõik lülitid ja pistikud peavad olema konstrueeritud nii, et kõik elektrijuhid ühendatakse lahti üheaegselt. Alla 10 A valgustuslülitid võib sellest nõudest vabastada, välja arvatud niiskete alade valgustus.

6.07.6. Seadmed, mis vajavad üle 10 A voolu, tuleb ühendada spetsiaalsesse vooluahelasse.

6.07.7. Kaablitel peab olema veekindel kaablikest, mis on tuld tõkestav ja seda tüüpi, mida tavaliselt laevadel kasutatakse.

Muud tüüpi kaableid võib kasutada eluruumides, eeldusel et need on tõhusalt kaitstud ja tuld tõkestavad.

Kaableid tuleb kaitsta igasuguse kahjustusohu eest tavalistes tegutsemistingimustes, eelkõige tekil ja trümmides.

6.07.8. Teisaldatavate seadmete toide ei tohi mingil juhul tulla metallkattega kaablitest.

6.07.9. Kaablid ja seadmed tuleb ühendada tugevate ja vastupidavate seadistega, mis väldivad ühenduste sattumist tõmbe alla.

6.08. Lekkevoolu detektorid

Kõigil üle 50 V maandamata vooluahelatel peavad olema kohased lekkevoolu detektorid.

6.09. Valgustus

6.09.1. Kõik valgustusseadmed peavad olema paigaldatud nii, et nendest eralduv soojus ei paneks põlema lähedal asuvaid süttivaid esemeid või seadmeid.

6.09.2. Suletud kohtades, kus hoitakse akusid või värvi või muid kergesti süttivaid aineid, kasutatakse ainult madala lõhkemisohuga valgustusseadmeid.

6.09.3. Masina- ja katlaruumides olevad valgustusseadmed peavad olema jagatud vähemalt kahte vooluahelasse.

6.10. Signaaltuled

6.10.1. Signaaltulede elektrikilp tuleb paigaldada roolikambrisse; selle toiteks peab saama kasutada eraldi kaablit peaelektrikilbist.

6.10.2. Iga tuli peab saama eraldi toite signaaltulede elektrikilbist ning neid tuleb eraldi kaitsta ja neid peab saama eraldi lülitada. Rühma moodustavate tulede toide võib olla ühest vooluahelast, kui mis tahes lambi rike aktiveerib häireseadme seireseadmes.

6.10.3. Kui otsene kontroll ei ole võimalik roolikambrist, tuleb tulesid jälgida märgulambi või samalaadse seadme abil, mis on paigaldatud juhtpaneelile roolikambris. Märgulambi rike ei tohi mõjutada selle jälgitava tule toimimist.

6.11. Maandus

6.11.1. Kasutamise ajal peavad olema voolu all mitteolevad metallosad, nagu masinate kered ja korpused, seadmed, abidetailid ja lisavarustus, maandatud, kui need ei ole juba paigaldatud nii, et neil on tõhus metallkontakt laevakerega.

6.11.2. Alalisvooluga töötavad metallabiseadmed ja lisavarustus, kaablite ja juhtmete metallkestad peavad olema maandatud vähemalt mõlemas otsas. Kui kaablid on paigaldatud puidule või plastmaterjalile, piisab ühest maandusühendusest. Vahelduvvooluga töötavaid ühesoonelisi kaableid ja juhtmeid ei tohi maandada rohkem kui ühes punktis.

6.11.3. Seadmed, mille pinge ei ületa 50 V, võib jätta maandamata.

6.11.4. Kui pinge ületab 50 V, tuleb teisaldatavate elektriseadmete korpused, kui need ei ole tehtud isolatsioonimaterjalist või ei ole kaitstud, maandada toitekaablis lisaelektrijuhiga, milles tavaliselt voolu ei ole.

6.12. Avarii-jõuseade

6.12.1. Avarii-jõuseadmena võib kasutada järgmisi seadmeid:

a) abiseade, mille kütusetoitesüsteem on peamasinast sõltumatu ja millel on eraldi jahutussüsteem, seade hakkab peaelektrisüsteemi rikke korral automaatselt tööle või seda saab käsitsi sisse lülitada, kui see on paigaldatud roolikambri või mis tahes muu kvalifitseeritud töötajatega pidevalt mehitatud ruumi vahetusse lähedusse, ning mis on 30 sekundi jooksul võimeline hakkama iseseisvalt vooluvajadusi katma; või

b) akupatarei, mis peaelektrisüsteemi rikke korral hakkab automaatselt vooluga varustama või mida saab käsitsi sisse lülitada roolikambrist või mis tahes muust kvalifitseeritud töötajatega pidevalt mehitatud ruumist, ja mis suudab laadimata ja liigse pingelanguseta varustada ettenähtud aja jooksul loetletud elektriseadmeid vooluga.

6.12.2. Abiseadmeid, avariiakusid ja juurdekuuluvaid lüliteid võib paigaldada masinaruumi, kuid nii kõrgele kui võimalik.

6.12.3. Miinimumnõudena peavad avarii-jõuallikad olema suutelised tagama, kui see on kohustuslik ja kui seadmetel ei ole sõltumatut avarii-energiavaru, järgmiste elektriseadmete üheaegse toimimise:

a) signaaltuled;

b) helisignaalid;

c) avariivalgustus;

d) raadiotelefon;

e) üldhäiresüsteem, kohane valjuhääldi või muud avariisüsteemid;

f) avarii-tulvaprožektor.

Periood, mille jooksul avariiseadmed peavad olema suutelised toimima, tuleb kindlaks määrata vastavalt laeva ettenähtud kasutusalale, kuid see ei tohi olla alla 30 minuti.

7. PEATÜKK

VARUSTUS

7.01. Ankrud, ketid ja ankruketid

Ankrute ja ankrukettide arv ja kaal peab vastama kasutatavate veeteede omadustele ja selle kehtestab kohalik pädev asutus.

7.02. Muu varustus

7.02.1. Laevadel peab olema vähemalt järgmine varustus:

a) optiliste ja helisignaalide väljastamiseks ning laevade märgistamiseks vajalikud aparaadid ja seadmed, nagu seda nõuavad kehtivad laevanduseeskirjad;

b) laeva peaelektrisüsteemist sõltumatud avariituled, mis võiksid vajaduse korral asendada tulesid, mida nõuavad eespool nimetatud eeskirjad seisvate, madalikul olevate või uppunud laevade puhul;

c) köied ja terastrossid;

d) avariiplaaster, kui tunnistusel pole näidatud, et seda pole vaja;

e) vähemalt 0,40 m laiune ja 4 m pikkune maabumissild, mille küljed on märgistatud heledavärvilise triibuga; sellel peavad olema käsipuud;

f) ujuvvendrid või ujuvad puitvendrid;

g) pootshaak;

h) esmaabipakk;

i) binokkel;

j) plakat, millel on uppunu päästmise ja elustamise juhend;

k) kaanega mahuti õliste kaltsude kogumiseks;

l) viskenöör;

m) kirves.

7.02.2. Laevadel, mille tekk on kõrgemal kui 1,50 m üle veepiiri, peab olema kajutitrepp või pardatrepp.

7.03. Tuletõrjevahendid

7.03.1. Pardal peavad olema vähemalt:

a) roolikambris: üks käsitulekustuti;

b) iga tekilt eluruumidesse viiva sissepääsu juures: üks käsitulekustuti;

c) iga mis tahes teeninduspiirkonda viiva sissepääsu juures, kuhu ei saa eluruumidest ja kuhu on paigaldatud tahkel või vedelkütusel töötavad kütte-, toiduvalmistamis- või külmutusseadmed: üks käsitulekustuti;

d) iga masina- ja katlaruumi viiva sissepääsu juures: üks käsitulekustuti;

e) masinate koguvõimsusega üle 110 kW laevade puhul sobivas kohas tekist allpool masinaruumis: üks käsitulekustuti.

7.03.2. Ettenähtud käsitulekustutid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) vedelikuga käsitulekustutite maht ei tohi olla üle 13,5 liitri ja alla 9 liitri. Pulberkustutite kustutusainet peab olema vähemalt 6 kg;

b) miinimumnõudena peab tulekustutusaine sobima seda tüüpi põlengu kustutamiseks, mis kõige tõenäolisemalt võib selles kohas või kohtades tekkida, mille jaoks tulekustuti peamiselt on mõeldud. Laevadel, mille elektriseadmete tööpinge ületab 50 volti, peab tulekustutusaine sobima ka elektriseadmete põlengute kustutamiseks. Igal käsitulekustutil peab olema selge kasutusjuhend;

c) punktis 7.03.1 ettenähtud käsitulekustuti tulekustutusaine ei tohi sisaldada CO2 ega aineid, mis võivad kasutamisel eraldada mürgiseid gaase (nt süsiniktetrakloriid);

d) äärmise külma või kuumuse suhtes tundlikud tulekustutid tuleb paigaldada või neid kaitsta nii, et tagada nende pidev tõhusus.

7.03.3. Kõiki tuletõrjevahendeid tuleb kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Pardal peab olema kontrolli läbiviinud isiku allkirjaga tunnistus.

7.03.4. Kui tuletõrjevahendid on paigaldatud nii, et need ei ole nähtavad, tuleb nende kate tähistada punase F-tähega, mis on vähemalt 10 cm kõrge.

7.03.5. Tulekustutussüsteemi, mis kasutab surve all olevat vett ja koosneb torustikust, mis saab vett ühest või mitmest pumbast ja mis varustab pihusteid vesikute ja voolikute abil, võib paigaldada järgmistel tingimustel:

a) tuletõrjepumbad peavad olema mootoriga. Neid ei tohi paigaldada põrkevaheseinast ettepoole;

b) vesikutes peab veesurve olema vähemalt 3 baari;

c) torustik ja vesikud peavad olema konstrueeritud nii, et voolikuid saab kergesti kinnitada;

d) kõik pihustid peavad olema varustatud seadmega, millega saab reguleerida kõrgsurve all olevat vett või pihustunud vett ja peatada voolamine;

e) kogu süsteem peab vastama kehtivatele standarditele.

7.03.6. Ainus tulekustutusaine, mida võib kasutada alaliselt paigaldatud seadmetes, on haloon 1301 (CBrF3). Seda võib kasutada järgmiste tingimuste täitmisel:

a) neid seadmeid võib kasutada ainult masina-, katla- ja pumbaruumides;

b) tulekustutusainet peab olema nii palju, et see täidaks gaasilises olekus 20 °C juures 4,25 kuni 7 % kaitstava ruumi kogumahust, sealhulgas ventilatsioonišahtid.

Vajaliku tulekustutusaine hulga arvutamisel eeldatakse, et 20 °C juures täidab 1 kg haloon 1301 0,160 m3 ruumala;

c) haloon 1301 säilitamiseks mõeldud rõhu all olevad paagid peavad vastama volitatud kontrollasutuste nõuetele. Paagid peavad vastu pidama ka samale rõhule, mille all on kogu süsteem tingimustes, mil ümbritseva õhu temperatuur tõuseb maksimumini 60 °C. Mahutitele tuleb selgesti loetavalt ja kustumatult märkida järgmine teave: nimitöörõhk, rõhk, mille all hoitakse kustutusainet, tootmisaasta ja viimase kontrolli aasta ning kustutusaine tüüp ja kogus;

d) kaitstavas ruumis asuvatel paakidel peab olema automaatne kaitseseadis, mis tagab kustutusaine vallapääsemise kaitstavale alale, kui põlengu korral pääsevad leegid paagini ja tulekustutussüsteem ei ole hakanud tööle; see ohutusseadis peab hakkama tööle ümbritseva õhu temperatuuri juures 60 °C;

e) väljaspool kaitstavat ala asuvad paagid peavad olema piisavalt kaitstud ülemäärase rõhu eest kuni ümbritseva õhu maksimaalse temperatuurini 60 °C. Need tingimused kehtivad ka paakide kohta, mis sisaldavad propellenti;

f) mis tahes paagil, mis sisaldab ka propellenti, peab olema manomeeter või samaväärne seade, mis võimaldab kontrollida propellendi rõhku. Lähedal peab olema rõhu/temperatuuri suhet näitav tabel;

g) torustik ja tarvikud peavad olema tehtud terasest või samaväärse kuumuskindlusega materjalist;

h) kaitstavatel aladel asuvates paakides on ainus lubatud propellent lämmastik, mis peab nendes paakides olema piisava rõhu all;

i) väljalaskekraanid tuleb paigaldada nii, et kustutusaine saaks jaotuda ühtlaselt, ja olema sellise konstruktsiooniga, et kustutusaine seguneks õhuga ühtlaselt ja täielikult, vältimaks paiguti suurt aine kontsentratsiooni;

j) torustiku ja väljalaskekraanide süsteem peab olema konstrueeritud nii, et see võimaldaks lasta kustutusainet kaitstavale alale 10 sekundiga, oletades, et kustutusaine on ümbritseva õhu temperatuuril 0 °C ja vedelas olekus;

k) kustutussüsteemi peab saama juhtida käsitsi roolikambrist või mis tahes muust sobivast ruumist; see koht peab olema väljaspool kaitstavat ruumi;

automaatne avamisseadis, mis ei ole varustatud helisignaalseadmega, ei ole lubatud;

l) kui kustutussüsteem peab kaitsma mitut ala, tuleb selgelt ära näidata kasutusjuhend ja kui palju kustutusainet on iga ala jaoks vaja;

m) pneumaatilised, hüdraulilised ja elektrilised juhtimissüsteemid tuleb paigaldada nii, et minimeerida rikete võimalus tulekahju või plahvatuse korral;

n) kustutussüsteemi tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu jooksul. Kontrolli alla kuulub vähemalt:

- kogu süsteemi väline kontroll,

- plommide lahtimurdmiseks kasutatava elektrilise süsteemi nõuetekohase toimimise kontrollimine,

- paakides oleva rõhu kontrollimine.

Üheski paagis ei tohi rõhu lubatud vähenemine ületada 10 %.

Teise kontrolli käigus tuleb kontrollida ka paakides oleva kustutusaine kogust. Üheski tulekustutis ei tohi see kogus olla vähenenud rohkem kui 5 %;

o) kontrollija allkirjaga kontrolltunnistused peavad olema laevas;

p) kui laevas on üks või mitu kontrollitud tulekustutussüsteemi, milles kasutatakse haloon 1301, peab laevale antud tunnistusel olema numbri 18 all järgmine teave:

"… (arv) haloon 1301 kasutavad püsivalt paigaldatud kustutussüsteemi. Nõutavad tunnistused peavad olema laevas."

7.04. Laevapaadid

7.04.1. Üle 150 dedveitiga liikurlaevadel ja -praamidel ning veeväljasurvega üle 150 m3 vedurpuksiiridel, tõukurpuksiiridel ja vedur-tõukurpuksiiridel peab olema vähemalt üks laevapaat.

7.04.2. Laevapaat asub laevas nii, et selle saab täiesti ohutult ning kiiresti vette lasta, seda vajaduse korral kohase allalaskmisseadme abil.

7.04.3. Punktides 7.04.1 ja 7.04.2 nõutud laevapaadid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) neil peavad olema istmed vähemalt kolme isiku jaoks, iga istme laius peab olema vähemalt 0,45 m;

b) need peavad olema piisavalt tugevad;

c) maht peab olema vähemalt 1,5 m3 või laius × pikkus × sügavus ei tohi olla alla 2,7 m3;

d) kui laevapaadis on kolm umbes 75 kg kaaluvat isikut, peab laevapaadi vabaparras olema vähemalt 25 cm;

e) need peavad olema piisavalt stabiilsed. Neid loetakse piisavalt stabiilseks siis, kui kaks umbes 75 kg kaaluvat isikut istub ühel pool võimalikult lähedal pardalatile ja vabaparras on vähemalt 10 cm;

f) kui pardal ei ole kedagi, kuid paat on täiesti vett täis, peab paadi ujuvusvaru (kilogrammides) olema vähemalt 30 × pikkus × laius × sügavus;

g) pardal peavad olema järgmised vahendid:

- üks paar aere,

- üks kinnitustross,

- üks hauskar.

7.04.4. Punktis 7.04.3:

- pikkus on laevapaadi maksimaalpikkus (meetrites),

- laius on maksimaallaius (meetrites),

- sügavus on maksimaalne teoreetiline pardakõrgus (meetrites).

7.05. Päästerõngad, kuulujukid ja päästevestid

7.05.1. Igal laeval peab olema vähemalt kolm päästerõngast või kaks päästerõngast ja kaks kuulujukit. Need peavad olema kasutusvalmid ja pandud tekile sobivas kohas, aga need ei tohi olla oma hoidikute külge kinnitatud. Roolikambri vahetus läheduses peab olema vähemalt üks päästerõngas.

Kuni 40 m pikkustel liikurlaevadel piisab kahest päästerõngast.

Vähemalt ühel päästerõngal või kuulujukil peab olema piisava pikkusega viskenöör.

7.05.2. Päästerõngad:

- nende üleslükkejõud magevees peab olema vähemalt 7,5 kg,

- need peavad olema tehtud sobivast materjalist ning peavad olema õli- ja õliderivaadikindlad ning pidama vastu soojusele kuni 50 °C,

- need peavad olema värvitud nii, et nad on vees hästi nähtavad,

- need peavad kaaluma vähemalt 2,5 kg,

- nende siseläbimõõt peab olema 0,45 m ± 10 %,

- nende ümber peab olema nöör, millest saab kinni hoida.

7.05.3. Kuulujukid:

- nende üleslükkejõud magevees peab olema vähemalt 7,5 kg,

- need peavad olema tehtud sobivast materjalist ning peavad olema õli- ja õliderivaadikindlad ning pidama vastu soojusele kuni 50 °C,

- need peavad olema värvitud nii, et nad on vees hästi nähtavad,

- need peavad kaaluma vähemalt 1 kg,

- nende ümber peab olema võrk, millest saab kinni hoida.

7.05.4. Iga regulaarselt pardal viibiva isiku otseses läheduses peab olema päästevest.

7.05.5. Päästevesti ujuvus, materjal ja värv peab vastama punktis 7.05.2 sätestatud tingimustele.

Täispuhutavad päästevestid peavad minema õhku täis automaatselt või käsitsi; neid peab saama ka suuga täis puhuda.

8. PEATÜKK

OLMEVEDELGAASISEADMED

8.01. Üldosa

8.01.1. Iga vedelgaasiseade koosneb peamiselt toiteallikast, mis sisaldab ühe või mitu gaasimahutit, ning ühest või mitmest reduktsiooniklapist, jaotussüsteemist ja mitmest gaasiaparaadist.

8.01.2. Seadmetes tohib kasutada ainult majanduspropaani.

8.02. Seadmed

8.02.1. Vedelgaasiseadmed peavad olema tervikuna kohandatud propaani kasutamiseks, need tuleb paigaldada vastavalt heale tavale ja need peavad vastama tunnistuse välja andnud liikmesriigis kehtivatele eeskirjadele.

8.02.2. Vedelgaasiseadet võib kasutada eluruumides ja roolikambris ainult olmeks.

8.02.3. Laeval võib olla mitu erinevat seadet. Ühte seadet ei tohi kasutada eluruumide teenindamiseks, mida eraldab trümm või püsipaak.

8.03. Mahutid

8.03.1. Kasutada tohib ainult lubatud mahuga mahuteid 5 kuni 35 kg.

8.03.2. Mahutid peavad vastama tunnistuse välja andnud liikmesriigis kehtivatele nõuetele.

Neil peab olema ametlik tempel, mis kinnitab, et need on läbinud kohustuslikud katsed.

8.04. Toiteallikate asukoht ja korraldus

8.04.1. Kui kasutatakse mahuteid sisaldusega kuni 35 kg, peab toiteallikas olema paigaldatud tekile spetsiaalsesse kappi või seinakappi, mis asub väljaspool eluruume sellises kohas, et see ei sega laevas liikumist. Kuid seda ei tohi paigaldada vööri või ahtri umbreelingu plaadistuse vastu. Kapp võib olla tekiehitisse ehitatud seinakapp, kui see avaneb ainult väljapoole. See peab asuma ka sellises kohas, et gaasi tarbimispunktidesse minevad torud oleksid võimalikult lühikesed.

Iga seade võib koosneda kuni neljast üheaegselt toimivast mahutist, kus võib olla automaatne ümberlülitusventiil. Mahutite arv pardal koos tagavaramahutitega ei tohi olla suurem kui kuus mahutit seadme kohta.

Rõhualaldi või kaheetapilise alaldamise korral esimene rõhualaldi peab olema paigaldatud sama kapi vaheseina külge, kus asuvad mahutid.

8.04.2. Toiteallikas peab olema paigaldatud nii, et kogu lekkiva gaasi saab allikat sisaldavast kapist lasta välja nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks laeva põlema panna.

8.04.3. Kapp peab olema tehtud tulekindlast materjalist ning see peab olema piisavalt õhutatud üleval ja all olevate avade kaudu. Mahutid peavad olema kapis püsti nii, et need ei saa ümber minna.

8.04.4. Kapp peab olema konstrueeritud ja paigaldatud nii, et mahutite temperatuur ei ületaks 50 °C.

8.04.5. Kapi välisseinal peab olema pealdis "vedelgaasiseade" ja punktis 6.05.9 kirjeldatud tähis "Suitsetamine keelatud".

8.04.6. Kui kapis on vaja sisevalgustust, peab see olema elektriline ja seade peab olema tulekindel.

8.05. Tagavara- ja tühjad mahutid

Toiteallikas mitte hoitavaid tagavara- ja tühje mahuteid tuleb hoida väljaspool eluruume ja roolikambrit asuvas kapis, mis on konstrueeritud vastavalt käesoleva peatüki punkti 8.04 nõuetele.

8.06. Reduktsiooniklapid

8.06.1. Gaasiseadmeid võib ühendada mahutite külge ainult jaotussüsteemi kaudu, mis on varustatud ühe või mitme reduktsiooniklapiga, mis vähendavad gaasi rõhu kasutusrõhuni. Rõhku võib vähendada ühe- või kaheetapiliselt. Kõik reduktsiooniklapid peavad olema püsivalt reguleeritud rõhule, mis on kindlaks määratud vastavalt punktile 8.07.

8.06.2. Viimasel rõhualaldil või vahetult pärast seda peab olema seade, mis automaatselt kaitseb toru ülerõhu eest reduktsiooniklapi rikke korral. Kui kaitseseade laseb gaasi välja, tuleb gaas lasta välisõhku nii, et gaas ei tungiks laeva sisemusse ega puutuks kokku millegagi, mis võiks laeva põlema panna; vajaduse korral võib selleks paigaldada eritoru.

8.06.3. Tuleb vältida vee sattumist nii kaitseseadmetesse kui õhuavadesse.

8.07. Rõhk

8.07.1. Rõhk viimase rõhualaldi väljapääsuotsakus ei tohi atmosfäärirõhku ületada rohkem kui 0,05 baari, lubatud hälve on 10 %.

8.07.2. Kui kasutatakse kaheetapilist vähendamissüsteemi, ei tohi keskmine rõhk ületada atmosfäärirõhku rohkem kui 2,5 baari.

8.08. Torud ja painduvad torud

8.08.1. Torud peavad olema jäigad teras- või vasktorud.

Kuid mahuteid ühendavad torud peavad olema painduvad kõrgsurvetorud või propaani jaoks sobivad spiraaltorud. Kui gaasiseadmed ei ole püsivalt paigaldatud, võib neid ühendada sobivate painduvate torudega, mille pikkus ei ületa 1 m.

8.08.2. Torud peavad vastu pidama mis tahes rõhule või korrosioonile, mis võib laevas tavalistes tegutsemistingimustes esineda, ning nende karakteristikud ja asetus peavad olema sellised, et oleks tagatud rahuldav gaasi voolamine gaasiseadmetesse kohase rõhu all.

8.08.3. Torudel peab olema võimalikult vähe muhve. Nii torud kui muhvid peavad olema gaasikindlad ja jääma gaasikindlaks vibratsioonile või laienemisele vaatamata.

8.08.4. Torudele juurdepääs peab olema hõlbus, need peavad olema korralikult kinnitatud ja kaitstud igas punktis, kus need võivad sattuda löögi või hõõrdumise alla, eelkõige nendes kohtades, kus need läbivad terasest vaheseinu või metallseinu.

Terastorude kogu välimine pind peab olema töödeldud korrosioonitõrjevahendiga.

8.08.5. Painduvad torud ja nende muhvid peavad vastu pidama mis tahes survele, mis võib tavalistes tegutsemistingimustes laevas olla. Need peavad olema koormamata ja paigaldatud nii, et neid saab kontrollida kogu pikkuses.

8.09. Jaotussüsteem

8.09.1. Vedelgaasiseadme ükski osa ei tohi asuda masinaruumis.

Tankeritel, mille suhtes kohaldatakse ohtlike kaupade veo eeskirju, ei tohi vedelgaasiseadme ükski osa asuda lastialal.

8.09.2. Kogu jaotussüsteemi peab saama kinni keerata kiiresti ja hõlpsalt juurdepääsetava ventiili abil.

8.09.3. Igal gaasiaparaadil peab olema jaotussüsteemi eraldi haru ning igal harul peab olema eraldi sulgur.

8.09.4. Ventiilid peavad nii palju kui võimalik olema sellistes kohtades, kus need on ilmastiku ja löökide eest kaitstud.

8.10. Gaasiaparaadid ja nende seadeldised

8.10.1. Paigaldada tohib ainult tunnistuse välja andnud liikmesriigis tüübikinnituse saanud ja propaanil töötavaid aparaate, mis on varustatud seadmetega, mis tõkestavad tõhusalt gaasi väljavoolamist nii leegi kui signaallambi kustumise korral.

8.10.2. Iga aparaat peab olema asetatud ja ühendatud nii, et vältida ühendustorude tahtmatu paindumise ohtu.

8.10.3. Kütte- ja veesoojendusaparaadid peavad olema ühendatud põlemisgaaside eemaldamise püstikusse.

8.10.4. Gaasiaparaate tohib roolikambrisse paigaldada ainult siis, kui roolikamber on ehitatud nii, et lekkiv gaas ei pääse laeva alumistesse osadesse, eriti mitte masinaruumi sinna viivate kontrollseadmete avade kaudu.

Tankeritel, mille suhtes kohaldatakse ohtlike kaupade veo eeskirju, ei tohi roolikambris olla ühtki gaasiaparaati.

8.10.5. Magamisruumidesse tohib gaasiaparaate paigaldada ainult siis, kui põlemine ei sõltu ruumide õhust.

8.10.6. Gaasiaparaadid, mille põlemine sõltub nende asukoha ruumides olevast õhust, tuleb paigaldada piisavalt suurtesse ruumidesse.

8.10.7. Tankeritel, mille suhtes kohaldatakse ohtlike kaupade veo eeskirju, peab gaasiaparaatidel olema silmatorkav punane märk.

8.11. Ventilatsioon ja põlemisgaaside eemaldamine

8.11.1. Ruumides, kus on gaasiaparaate, mille põlemine sõltub ümbritsevast õhust, tuleb värske õhu juurdevool ja põlemisgaaside eemaldamine tagada piisavalt suurte õhuavadega, mille mõõtmed määratakse kindlaks vastavalt aparaatide võimsusele.

8.11.2. Õhuavadel ei tohi olla sulgureid ja need ei tohi avaneda magamisruumidesse.

8.11.3. Eemaldamisseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et tagada põlemisgaaside ohutu eemaldamine. Need peavad toimima usaldusväärselt ja olema tulekindlad. Ventilaatorid ei tohi nende tööd mõjutada.

8.12. Kasutus- ja ohutusjuhend

Laeva pardal sobivas kohas on teatis, mis sisaldab aparaadi kasutusjuhendit. Teatises peavad muu hulgas olema ühes või vajaduse korral mitmes keeles järgmised juhised:

- "jaotussüsteemi külge ühendamata mahutite kraanid peavad olema kinni ka siis, kui mahutid on eeldatavasti tühjad",

- "painduvad torud tuleb vahetada kohe, kui nende olukord seda nõuab",

- "kõik mahutid peavad olema ühendatud, kui vastavad ühendustorud ei ole suletud kraanidega või muul viisil".

8.13. Kontroll

Enne vedelgaasiaparaadi kasutamist, pärast mis tahes muudatuste tegemist või parandamist ja punktis 8.15 osutatud nõuetekohasuse tõestamise iga uuenduse järel tuleb nimetatud aparaat esitada kontrollimiseks tunnistust välja andva liikmesriigi tunnustatud eksperdile. Kontrolli käigus peab ekspert veenduma, et aparaat vastab käesoleva peatüki nõuetele. Ta peab esitama tunnistust välja andvale pädevale asutusele kontrollakti.

8.14. Katsed

Paigaldusjärgsed katsed tuleb teha järgmise korra kohaselt.

8.14.1. Keskmise rõhuga torud esimese alaldi ava ja ventiilide vahel, mis asuvad enne viimast rõhualaldit:

a) õhu, inert- või vedelgaasiga atmosfäärirõhust 20 baari suurema rõhu all tehtud tugevuskatse;

b) õhu või inertgaasiga atmosfäärirõhust 3,5 baari suurema rõhu all tehtud gaasikindluskatse.

8.14.2. Kasutusrõhuga torud ühe või viimase rõhualaldi ja ventiilide vahel, mis asuvad enne gaasiaparaate:

- õhu või inertgaasiga atmosfäärirõhust 1 baar suurema rõhu all läbi viidud lekkekatse.

8.14.3. Torud ühe või viimase rõhualaldi ja gaasiaparaadi juhtseadise vahel:

- lekkekatse atmosfäärirõhust 0,2 baari suurema rõhu all.

8.14.4. Punkti 8.14.1 alapunktis b, punktides 8.14.2 ja 8.14.3 osutatud katsete korral loetakse torud gaasikindlateks siis, kui pärast normaalse tasakaalu taastamiseks kuluva piisava aja möödumist ei ole katserõhk järgmise kümne minuti jooksul langenud.

8.14.5. Mahutite ühendused, torustik ja muud mahutites rõhu all olevad liitmikud ja muhvid reduktsiooniklapi ja jaotustoru vahel:

- vahutava ainega lekkekatse töörõhu juures.

8.14.6. Kõiki gaasiaparaate tuleb kasutada ja katsetada nimirõhu juures, tagamaks rahuldav põlemine reguleerimisnuppude erinevates asendites.

Tuleb kontrollida ohutusseadmeid, et tagada nende rahuldav töötamine.

8.14.7. Pärast punktis 8.14.6 osutatud katset tuleb iga lõõriga ühendatud gaasiaparaadi puhul kontrollida, kas pärast viieminutilist töötamist nimirõhu juures suletud akende ja ustega ning töötavate ventilatsiooniseadmetega pääseb põlemisgaase siibrist välja.

Kui gaase pääseb välja rohkem kui juhuslikult, tuleb põhjus kohe kindlaks teha ja kõrvaldada. Aparaadi kasutamiseks ei tohi enne kõigi vigade kõrvaldamist nõusolekut anda.

8.15. Kinnitus

8.15.1. Tunnistusel peab olema kinnitus selle kohta, et pärast punktis 8.13 osutatud kontrolli vastavad kõik vedelgaasiaparaadid käesoleva peatüki nõuetele.

8.15.2. Kinnitus kehtib kuni kolm aastat. Seda võib uuendada ainult pärast kontrollimist, mis on tehtud vastavalt punktile 8.13.

Kui laeva omanik või tema esindaja esitab põhjendatud taotluse, võib tunnistuse välja andnud liikmesriik pikendada kinnitust kuni kuue kuu võrra, tegemata punktis 8.13 nõutud kontrollimist. Pikendus tuleb kanda tunnistusele. Pikenduse tõttu ei tohi edasi lükata järgmise kontrolli ettenähtud kuupäeva.

9. PEATÜKK

ROOLIKAMBRI ERIKORRALDUS AINUISIKULISEKS JUHTIMISEKS RADARI ABIL

9.01. Üldsätted

Roolikamber sobib ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, kui see vastab käesoleva peatüki tingimustele.

9.02. Konstruktsiooni üldtingimused

9.02.1. Roolikamber peab olema konstrueeritud nii, et selles on iste roolimehe jaoks.

9.02.2. Kõik aparaadid, instrumendid ja juhtseadised peavad asuma nii, et roolimees saab neid mugavalt kasutada kogu reisi jooksul, lahkumata oma istekohalt ja radariekraani silmist kaotamata.

Juhtseadised peavad minema kergelt tööasendisse, mis peab olema eksimatult selge.

9.02.3. Seireinstrumentide lugemine peab olema lihtne ning nende valgustust peab saama valgustustingimustest olenemata roolikambris sujuvalt kuni kustutamiseni reguleerida, nii et valgustus ei tekitaks probleeme ega halvendaks nähtavust.

9.02.4. Roolikambris peab olema reguleeritav küte. Roolikambri pimendusseade ei tohi mõjuda ventilatsioonile.

9.03. Radarid ja pöördekiiruse näitur

9.03.1. Radariekraan ei tohi olla oluliselt roolimehe vaateväljast väljas, kui ta on oma tavaasendis rooli taga.

9.03.2. Radaripilt peab olema täielikult nähtav ilma pimeduskaitse või filtri abita, sõltumata roolikambri välistest valgustustingimustest.

9.03.3. Otse radariekraani kohal või all peab olema pöördekiiruse näitur.

9.04. Signaal- ja signaalimisseadmed

9.04.1. Tulesid ja valgussignaale juhitakse lülititega, mille paigutus peegeldab tulede ja valgussignaalide tegelikku asukohta. Iga tuld või valgussignaali peab seirama tule või valgussignaaliga sama värvi märgulamp, mis on ehitatud lülitisse või asub selle kõrval. Tule või valgussignaali rikke korral peab vastav märgulamp kustuma.

9.04.2. Helisignaalseadmeid peab saama juhtida jalaga.

9.05. Laeva roolimisseadeldised ja masinate juhtimisseadeldised

9.05.1. Laeva rooliseadet tuleb juhtida horisontaalse hoovaga. Hooba peab olema kerge käsitseda ning hoova ja laeva keskjoone vaheline nurk peab täpselt peegeldama roolilehe hälbe nurka. Hooba peab saama mis tahes hoova asendis lahti lasta roolilehe asendit muutmata. Samasugune juhtimissüsteem võib olla Voith-Schneideri tiivikkäituri ja rooli-sõukruvi puhul.

Kui laeval on ka tagurdus- või vöörirool, tuleb neid juhtida eraldi hoobadega.

9.05.2. Iga masina juhtimiseks peab olema üks hoob, mis liigub läbi laeva pikiteljega enam-vähem paralleelsel tasapinnal oleva ringi kaare. Hoova liigutamine ettepoole peab panema laeva liikuma edasi ja liigutamine ahtri poole peab panema liikuma tagasi. Käik tuleb anda või selle suunda muuta siis, kui hoob on umbes neutraalses asendis. Kui hoob läheb neutraalsesse asendisse, peab olema selgelt eristatav naksatus. Hoova liikumine neutraalsest asendist asendisse "täiskäik edasi" ja neutraalsest asendist asendisse "täiskäik tagasi" ei tohi olla üle 90°.

9.05.3. Tuleb näidata laevakruvide pöörlemise suund ja kiirus.

9.06. Ahtriankru kasutusseadmed

Roolimees peab saama ahtriankrut (ahtriankruid) vette lasta oma kohalt lahkumata. See nõue ei kehti kuni 86 m pikkuste tõugatavate koosseisude ega parras-pardaga haalatud koosseisude laevade kohta.

9.07. Telefoniseadmed

9.07.1. Laevadel peavad olema raadiotelefoniseadmed laevadevaheliseks sidepidamiseks. Vastuvõtmine peab toimuma valjuhääldi ja edastamine kinnitatud mikrofoni abil. Roolimees peab saama teha mõlemat operatsiooni. Üleminek vastuvõtmiselt edastamisele peab toimuma surunupu abil. Roolimees peab ulatuma selle seadmeni oma istmelt.

Vajaduse korral kehtivad samad nõuded laevajuhtimisteabe suhtes.

9.07.2. Kui roolikambris olev raadiotelefoniseade on ühendatud avalikku võrku, peab vastuvõtt toimuma roolimehe istme juures oleva valjuhääldi kaudu. Kuid laevadevaheliseks sidepidamiseks mõeldud mikrofoni ei tohi mingil juhul kasutada telefonikõnedeks avaliku võrgu kaudu.

9.07.3. Igal laeval peab olema kõnesidesüsteem. See peab toimima vähemalt järgmistes kohtades:

- laeva vööris või koosseisu esiotsas,

- laevapere ruumides ja

- roolimehe kajutis.

Vastuvõtmine peab toimuma eraldi valjuhääldi abil ja edastamine kinnitatud mikrofoni abil, mis võib olla laevadevaheliseks sidepidamiseks mõeldud mikrofon, kui see ei tekita segadust kahe võrgu vahel. Üleminek vastuvõtmiselt edastamisele peab toimuma surunuppude või ümberlülitite abil.

9.08. Häiresignaalid

9.08.1. Roolimehe kasutuses peab olema häiresüsteem, mida juhitakse "sisse/välja" lülitiga. Ei ole lubatud kasutada lüliteid, mis lahtilaskmisel automaatselt välja lülituvad.

9.08.2. Eluruumides peab signaali tugevus olema vähemalt 75 dB(A). Masinaruumis peab see olema 5 dB(A) võrra suurem kui ümbritsev müratase, kui peajõuseade töötab täie võimsusega.

9.09. Muud seadised

Muid seadiseid, mida eespool ei ole nimetatud, peab olema minimaalselt.

9.10. Kontrolltunnistuse kinnitus

Kui laev vastab käesoleva peatüki nõuetele, tuleb tunnistusele kanda järgmine kinnitus:"Lubatud juhtida ainuisikuliselt radari abil".

10. PEATÜKK

ERISÄTTED VEETAVATE JA TÕUGATAVATE KOOSSEISUDE NING PARRAS-PARDAGA HAALATUD KOOSSEISUDE MOODUSTAMISEKS MÕELDUD LAEVADE KOHTA

10.01. Tõukurpuksiirid

10.01.1. Tõukurpuksiiride vööris peab olema tõukeseade, mis ei ole kitsam kui kaks kolmandikku laeva suurimast laiusest. Platvorm peab olema konstrueeritud nii, et haakimismanöövrite algusest peale saaksid toimingutega seotud töötajad liikuda kergesti ja ohutult haakeseadmega ühelt laevalt teisele.

Platvorm peab olema ka selline, et tõukurpuksiir saaks lihtrite suhtes olla fikseeritud asendis, eelkõige selleks, et tõukurpuksiir ei kalduks kõrvale lihtrite ahtri suhtes.

10.01.2. Tõukurpuksiiridel peavad olema nõutavad haakeseadmed; kui haakimiseks kasutatakse kaableid, peab tõukurpraamidel olema vähemalt kaks spetsiaalset vintsi või samaväärset seadeldist.

10.01.3. Peamasinaid tuleb juhtida roolikambrist. Nende tööd tuleb jälgida roolikambrisse paigaldatud seadmete abil.

10.02. Lihtrid

10.02.1. Lihtrite suhtes ei kohaldata 3. peatükki ja punkte 7.02, 7.04 ja 7.05.1. Punkti 5.06 ei kohaldata eluruumideta ja masina- või katlaruumita lihtrite suhtes.

10.02.2. Praamkonteinerid peavad vastama ka järgmistele ehitusnõuetele.

a) Punktis 2.02.3 osutatud veekindlaid põikivaheseinu ei nõuta, kui vöör ja ahter suudavad vastu pidada vähemalt 2,5 korda suuremale löögile, kui nõutakse sama süvisega siseveelaeva põrkevaheseina puhul, kui laev on ehitatud tunnistuse välja andva liikmesriigi heakskiidetud klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt.

b) Erandina punkti 2.02.5 nõuetest ei pea raskesti ligipääsetavad topeltpõhjaga ruumid olema äravooluga, kui kõnealuse ruumi maht ei ületa 5 % praamkonteineri veeväljasurvest lubatud maksimaalse süvise juures.

c) Tekkide, külgtekkide ja luugikatete viimistlus peab olema libisemiskindel. Vajaduse korral peavad kaldpindadel olema jalatoed.

d) Piki joont, kus tekk või külgtekid moodustavad laeva küljega nurga, peavad olema vähemalt 0,03 m kõrgused reelingutitsid või stringeri talad ja vähemalt 0,90 m kõrgused kaitsereelingud; kaitsereelingud võivad olla äravõetavad.

Vööris ei nõuta kaitsereelinguid.

10.03. Tõukamisvõimelised liikurlaevad ja puksiirid

Selleks et liikurlaevadel ja puksiiridel lubataks tõukamistoiminguid teha:

a) peab neil olema punktis 10.01.1 nõutav tõukeseade või

b) peavad neil olema kohased ja tõhusad seadmed, mis väldivad tõukurlaeva kõrvalekaldumist tõugatava laeva ahtri suhtes.

10.04. Tõugatavate koosseisude katsed

10.04.1. Tõukurpuksiiridele või vedur-tõukurpuksiiridele tunnistuse väljaandmiseks või tõukamiseks sobiva liikurlaeva või puksiiri tunnistuse kinnitamiseks peab pädev asutus otsustama, kas ja millised tõugatavad koosseisud tuleb esitada katsetamiseks, ja viima läbi katsed nende koostudega, mis on tema arvates kõige ebasoodsamad. Tunnistusel peab olema ära näidatud, millistel tingimustel kehtib tõukurpuksiirile antud tunnistus või kinnitus "sobib tõukamiseks".

10.04.2. Katsetega tuleb tõendada, et:

a) koosseisul on piisav suunastabiilsus;

b) suure kursimuutuse ja seejärel kursile tagasipöördumise saab teha sujuvalt ja kergelt;

c) koosseisul on piisav kiirus vee suhtes;

d) vajaduse korral on olemas piisav tagasikäik, et koosseis saaks peatuda, kui see suundub allavoolu;

e) haakeseadet on kerge ja ohutu käsitseda, kui koosseisu haagitakse kokku või lahti.

Haakeseade peab vastama ka järgmistele nõuetele:

- koosseisu jäikus peab püsima,

- haakeseade peab tagama ühesuguse pinge, eelistatavalt spetsiaalsete vintside abil.

10.04.3. Eespool nimetatud katsete käigus ei võta tunnistust väljaandev pädev asutus arvesse lihtritele paigaldatud eriseadmete (roolid, peajõuseadmed jne) mõju, kui lihtrid ei kuulu alati samasse koosseisu. Kui kuuluvad, siis tuleb koosseisu vedava laeva tunnistusel nimetada heakskiidetud lihtrid.

10.05. Pukseerivad laevad

Et laevadel lubataks läbi viia pukseerimistoiminguid, peavad need vastama järgmistele nõuetele:

a) puksiirseade peab olema paigaldatud nii, et see ei seaks kasutamisel ohtu laevapere ega lasti ohutust. Laev peab pukseerimisel jääma piisavalt manööverdamisvõimeliseks ja stabiilseks;

b) roolimees peab saama ise peajõuseadet juhtida või juhtima neid toiminguid roolikambrist lahkumata;

c) kui pukseerimiseks kasutatakse trosse, peab puksiirseade koosnema vintsidest või puksiirhaagist, mida saab valla päästa roolikambrist. Puksiirseade peab olema paigaldatud laevakruvide tasapinnast ettepoole. Kuid see ei kehti liigendühendusega puksiiride kohta.

10.06. Parras-pardaga haalatud koosseisude vedamiseks mõeldud laevad

Et laevadel lubataks parras-pardaga haalatud koosseise vedada, peavad laevad:

1. vastama punkti 10.05 alapunktidele a ja b;

2. olema varustatud seadistega, mille hulk ja konstruktsioon tagavad, et liikurlaevade ja veetavate laevade karavan oleks nii lastiga kui ilma tugevasti koos.

11. PEATÜKK

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS LAEVAPERE ELURUUMIDES JA TÖÖKOHTADEL

11.01. Üldosa

11.01.1. Laeval, kus isikud peavad väljaspool tööaega pidevalt viibima, peavad olema vajalikud eluruumid.

11.01.2. Eluruumid peavad olema kavandatud nii, neil peavad olema sellised mõõtmed ja sisustus, et need vastaksid laeval olijate töötervishoiu, tööohutuse ja mugavuse vajadustele. Sellised eluruumid peavad vastama punktide 11.02 kuni 11.12 nõuetele.

11.01.3. Kontrollivad asutused võivad lubada erandeid allpool kehtestatud reeglitest, kui tagatakse muude vahenditega laeval olijate samaväärne töötervishoid, tööohutus ja mugavus.

11.01.4. Punkte 11.03, 11.08.2, 11.09, 11.10 ja 11.11 ei kohaldata eluruumide suhtes, mida kasutavad ainult laevapere liikmed, kes ei tööta töölepingute alusel. Need erandid tuleb tunnistusel märkida numbri 21 all.

11.02. Eluruumide paigutus ja sisustus

11.02.1. Eluruumid peavad asuma põrkevaheseinast tagapool ja võimalikult palju eluruume peab olema tekist kõrgemal.

Laeva esiosas ei tohi ükski põrand olla suurima süvise veejoone tasandist madalamal kui 1,20 m.

Erandeid võib teha nendele eluruumidele, mida ei kasutata pidevalt.

11.02.2. Eluruumidesse peab pääsema kergesti ja täiesti ohutult.

Üldreeglina peab tekilt pääsema eluruumidesse ja kambüüsidesse koridori kaudu.

11.02.3. Eluruumid peavad asuma ja olema sisustatud nii, et vältida nii palju kui võimalik saastatud õhu imbumist neisse laeva teistest ruumidest (näiteks masinaruumist ja trümmidest). Kui kasutatakse sundventilatsiooni, peavad õhuvõtuavad asuma sellistes kohtades, et eespool osutatud nõue oleks täidetud. Kambüüside või sanitaarruumide läppunud õhk tuleb laevast kõige otsesemat teed pidi välja juhtida.

11.02.4. Eluruume tuleb kaitsta ülemäärase müra ja vibratsiooni eest. Lubatud suurimad helirõhutasemed on:

- eluruumides 70 dB(A),

- magamisruumides 60 dB(A), välja arvatud ainult päeval töötavad laevad.

11.02.5. Võimaldamaks kiiret väljumist laevaõnnetuse või tulekahju korral peavad eluruumidel olema üksteisest võimalikult kaugel asuvad avariiväljapääsud, mis võimaluse korral viivad tüür- ja pakpoordile.

See nõue ei kehti järgmiste ruumide suhtes:

a) kiiret väljumist võimaldava mitme väljapääsu, akna või keilutiga eluruumide kohta;

b) sanitaarruumide kohta.

11.02.6. Avariiväljapääsud ja avariiväljapääsudeks mõeldud akendel või keilutitel peab olema vähemalt 0,36 m2 suurune vaba ava ning väikseim mõõt peab olema vähemalt 0,50 m.

11.03. Eluruumide mõõtmed

11.03.1. Laevapere ruumide puhas kõrgus peab olema vähemalt 2 m.

11.03.2. Eluruumide vaba põrandapind peab olema vähemalt 2 m2 inimese kohta. Vaba põrandapinna hulka loetakse teisaldatava mööbli, nagu toolid ja lauad, alune pind.

11.03.3. Eluruumides peab õhu maht inimese kohta olema vähemalt 3,5 m3 ja magamisruumides vähemalt 5 m3 esimese ja 3 m3 teise inimese kohta. Õhu maht saadakse pärast kappide, koide jne ruumala kohast lahutamist.

11.03.4. Iga elu- ja magamisruumi ruumala peab olema vähemalt 7 m3.

11.03.5. Tualettruumide minimaalne põrandapind peab olema vähemalt 1 m2 (laius vähemalt 0,75 ja pikkus vähemalt 1,1 m).

11.03.6. Magamiskajutid peavad olema kavandatud ainult kuni kahele täiskasvanule.

11.04. Eluruumide torustik

Eluruumide torustik peab vastama punkti 5.05.8 nõuetele.

11.05. Eluruumidesse sissepääsud, eluruumide uksed ja kajutitrepid

11.05.1. Eluruumide sissepääsud peavad olema korraldatud nii ja need peavad olema selliste mõõtmetega, et neid saaks ohutult või raskusteta kasutada.

See nõue loetakse täidetuks, kui:

a) sissepääsuava ees on takistamatuks sisenemiseks piisavalt ruumi;

b) sissepääsud on piisavalt kaugel võimalikest ohtlikest seadistest, nagu vintsid, puksiir-, haalamis- ja lastiseadmed;

c) läbipääsu laius on vähemalt 0,60 m ja juurdepääsu kogukõrgus koos koominguga on vähemalt 1,90 m, viimase mõõtme saamiseks võib kasutada katet;

d) ukseavadesse paigaldatud koomingud ei tohi olla kõrgemad kui 0,40 m, ilma et see piiraks muude ohutuseeskirjade sätteid;

e) avariiväljapääsud on isoleeritud ja kaetud tulekindlate materjalidega.

11.05.2. Tuleb vältida uste ja hingedega luukide juhuslikku avanemist või sulgumist.

11.05.3. Ustel peavad olema sulgurid, mida saab mõlemalt poolt avada ja sulgeda.

11.05.4. Kui tekilt ei pääse eluruumidesse ja kui tasapindade erinevus on üle 0,30 m, peab eluruumidesse pääsema kajutitreppide abil.

11.05.5. Kajutitrepid peavad olema kinnitatud. Neil peab saama ohutult liikuda ning neid loetakse sellisteks, kui:

a) need on vähemalt 0,50 m laiad;

b) astme sügavus on vähemalt 0,15 m;

c) astmed on libisemiskindlad;

d) üle nelja astmega kajutitreppidel on vähemalt üks käsipuu.

11.06. Eluruumide põrandad, seinad ja laed

11.06.1. Põrand, seinad ja laed peavad olema kergesti puhastatavad. Põrandakatted peavad olema libisemiskindlad. Pinna viimistluskihid ei tohi olla tervisele ohtlikud.

11.06.2. Eluruumid ja laevapere eluruumideks kasutatavas laeva osas olevad koridorid peavad olema isoleeritud väljast või lähedal olevatest või külgnevatest ruumidest tuleva külma ja kuuma eest.

11.07. Eluruumide küte ja ventilatsioon

11.07.1. Eluruumides peab olema küttesüsteem, mis suudab tagada rahuldava temperatuuri nendes ilmastiku- ja kliimatingimustes, kuhu laev satub.

11.07.2. Ventilatsiooni peab saama reguleerida, et tagada piisav õhuvahetus kõigis kliimatingimustes.

11.08. Päevavalgus ja valgustus eluruumides

11.08.1. Eluruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Elutoad, magamisruumid ja kambüüsid peavad saama päevavalgust ja nende aknad peaksid võimaluse korral olema laeva välisküljel.

11.08.2. Eluruumidesse peab olema paigaldatud piisav elektrivalgustus.

11.08.3. Mis tahes valgustusseadmed, mis töötavad vedelkütusel, peavad olema metallist ja neis tohib põletada ainult neid kütuseid, mille leekpunkt on üle 55 °C, või parafiini. Tuleohu vältimiseks peavad need olema kinnitatud.

11.09. Eluruumide sisustus

11.09.1. Laevapere igal liikmel peab olema oma koi. Koid peavad vastama inimkeha biomeetrilistele andmetele.

11.09.2. Koisid ei tohi asetada kõrvuti nii, et kasutaja peab oma koisse saamiseks ronima üle teise koi.

11.09.3. Koid peavad olema vähemalt 0,30 m kõrgusel põrandast. Kui üks koi asub teise koi kohal, peab ülemine koi olema umbes alumise koi põhja ja laetalade alumise ääre vahepeal. Ruumi puhas kõrgus iga koi kohal peab olema vähemalt 0,60 m.

11.09.4. Koid ja nende raamid peavad olema kõvast ja siledast materjalist. Kui üks koi asub teise kohal, peab ülemise koi all olema tolmukindel kate.

11.09.5. Laevapere igal liikmel peab olema sobiv lukustatav riidekapp. Kappide kasutatav kõrgus peab olema vähemalt 1,70 m ning kasutatav pind 0,25 m2.

11.09.6. Halva ilma ja musta töö puhul kasutatavate riiete riputamiseks peavad olema hästi ventileeritud kohad, kuid mitte kajutites, salongides ega messides.

11.10. Kambüüsid, messid ja laoruumid

11.10.1. Üldiselt peab laevades olema vähemalt üks magamisruumidest eraldatud ruum, mida kasutatakse kambüüsina või ühitatud salongi ja kambüüsina (ühitatud salong ja kambüüs).

11.10.2. Kambüüsides ning ühitatud salongides ja kambüüsides peavad olema:

a) toiduvalmistusseadmed;

b) sobiv valamu koos äravooluga;

c) joogiveega varustamise seade;

d) külmutuskapp, mille maht on laevapere liikmetele piisav;

e) vajalikud kapid või riiulid.

11.10.3. Messid ning ühitatud salongid ja kambüüsid peavad olema piisavalt suured, mahutamaks seal tavaliselt üheaegselt viibivaid laevapere liikmeid, istmed peavad olema vähemalt 0,60 m laiad.

11.10.4. Messides ning ühitatud salongides ja kambüüsides peab olema piisavalt laudu ja leeniga istmeid.

11.10.5. Alalise laevaperega laevadel peavad olema külmutuskapid ja toiduainete hoiukohad. See koht peab olema kuiv ja hästi õhutatud. Seda peab olema võimalik hoida laitmatutes hügieenitingimustes. Külmutuskappe ja külmruume peab saama avada seestpoolt isegi siis, kui need on suletud väljastpoolt.

11.11. Sanitaarseadmed

11.11.1. Eluruumidega laevades peavad olema vähemalt järgmised sanitaarseadmed:

a) üks külma ja kuuma joogiveega ühendatud valamu eluruumi või laevapere nelja liikme kohta. Valamud peavad olema sobiva suurusega ning tehtud siledast materjalist, mis ei juuspragune ega korrodeeru;

b) üks külma ja kuuma joogiveega ühendatud vann või dušš eluruumi või laevapere kuue liikme kohta;

c) üks veeklosett eluruumi või laevapere kuue liikme kohta.

11.11.2. Sanitaarseadmed peavad olema eluruumide läheduses. Veeklosettidel ei tohi olla otsest pääsu kambüüsidesse, messidesse ega ühendatud salongi ja kambüüsi.

11.11.3. Sanitaarseadmeid sisaldavad ruumid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) põrandad ja seinad peavad olema vastupidavast ja veekindlast materjalist;

b) põrandate ja seinte vahelised ühendused peavad olema veekindlad.

11.11.4. Veeklosettides peab olema välisõhuga õhutus.

11.11.5. Veeklosettides peab olema loputussüsteem. Klosetipotid peavad olema kergesti puhastatavad.

11.12. Joogiveeseadmed

11.12.1. a) Eluruumidega laevadel peab olema üks või mitu joogiveepaaki või joogivee puhastusseade;

b) nende mahust peab pardal olevatele isikutele piisama, minimaalkogus on 150 liitrit isiku kohta.

11.12.2. Joogiveepaagid peavad olema ka konstrueeritud ja paigaldatud nii, et ei oleks vee saastumise ega selle maitse või lõhna halvenemise ohtu, eelkõige vedelkütuse või määrdeõli toimel.

Joogiveepaagid peavad võimalikult palju olema kaitstud joogivee ülesoojenemise eest.

11.12.3. Joogiveepaakidel peab olema veetaseme näitur.

11.12.4. Joogiveepaakidel ei tohi olla ühiseid seinu muuks otstarbeks mõeldud paakidega.

11.12.5. Joogiveepaakidel peab olema ava või pääseluuk, et oleks võimalik puhastada selle sisemust.

11.12.6. Joogivee survepaagid peavad töötama ainult loodusliku koostisega surveõhuga. Kui surveõhku saadakse survemahutitest, mida kasutatakse laeva toimimiseks või muuks otstarbeks, või kui seda toodetakse kompressoritega, peab vahetult joogivee survepaagi ette olema paigutatud õhufilter või õlipüüdur, kui vett ja õhku ei eralda membraan.

11.12.7. Joogiveetorud ei tohi läbida muid vedelikke sisaldavaid paake. Muid vedelikke sisaldavad torud ei tohi läbida joogiveepaake.

Joogiveevarustussüsteemi ja muude torustike vahelised ühendused on keelatud.

Joogiveetorud peavad olema vastupidavad, sileda kattega ja neil peavad olema ühendused kail olevate vesikute tarvis.

11.12.8. Joogiveepaakide täiteavad ja ühendustorud peavad olema märgistatud hoiatustega, et kasutaja ei valaks neisse muid vedelikke.

11.13. Ohutusseadised

11.13.1. Laevad peavad olema sisustatud nii, et laevapere liikmed saaksid kergesti liikuda ja töötada. Vajaduse korral tuleb tekil asuvad liikuvad osad ja avad kaitsta ohutusseadistega ning paigaldada plaadistus, kaitsereelingud ja käsipuud. Vintsid ja puksiirhaagid peavad olema konstrueeritud nii, et nendega oleks ohutu töötada.

Kõik laeva pardal tööks vajalikud seadised tuleb konstrueerida, ja paigutada ning neid kaitsta nii, et alusel tehtavad toimingud, hooldus ja remont oleks ohutu ja kerge.

11.13.2. Vintside ja pollarite läheduses olevad tekid, külgtekid, masinaruumi põrandad, trepimademed, kajutitrepid ja külgteki pollarite ülemised otsad peavad olema libisemiskindlad.

11.13.3. Külgteki pollarite ülemised otsad ja mis tahes takistused laevapere liikumispiirkonnas (nt kajutitrepi astmed) tuleb märgistada heleda värviga.

11.13.4. Luugikattevirnade ankurdamiseks peavad olema kohased seadised.

11.14. Juurdepääs töökohtadele

11.14.1. Töökohtadele juurdepääs peab olema hõlbus ja ohutu.

11.14.2. Kui juurde-, välja- ja läbipääsutasemete erinevus on üle 0,50 m, peavad seal olema kajutitrepp, redel või redelipulgad. Kui alaliselt mehitatud töökohtade ja juurdepääsude taseme erinevus on üle 1 m, peab seal olema kajutitrepp.

11.14.3. Avariiväljapääsud peavad olema nendena selgelt märgistatud.

11.14.4. Väljapääsude ning avariiväljapääsude arv, konstruktsioon ja mõõtmed peavad vastama ruumide eesmärgile ja suurusele.

11.15. Töökohtade mõõtmed

11.15.1. Töökohtade mõõtmed peavad olema sellised, et laevapere igal liikmel, kes seal töötab, oleks piisav liikumisvabadus.

11.15.2. Alaliselt mehitatud töökohtade mõõtmed peavad olema piisavad, tagamaks:

a) vähemalt 7 m3 õhu koguruumala, välja arvatud alla 40 m pikkuste laevade roolikambrid;

b) iga töökoha vaba põrandapinna ja ruumi puhta kõrguse, mis annab toiminguteks, kontrollimiseks ning tavahoolduseks ja remondiks piisava liikumisvabaduse.

11.15.3. Külgtekkide läbipääsu laius peab olema vähemalt 0,60 m; sildumispollarite juures võib laius olla väiksem.

11.16. Kaitse kukkumise eest

11.16.1. Vee lähedal olevatel töökohtadel või seal, kus taseme erinevus on üle 1 m, peab olema selline varustus, et laevapere liikmed ei libastuks ega kukuks.

11.16.2. Laevaperega laevadel peab olema käsipuust, põlvekõrgusest vahekaitsmest ja reelingutitsist koosnev kaitsereeling, mis kaitseb libastumise ja merre kukkumise eest. Laevapereta laevadel piisab käsipuust.

11.17. Töökohtade juurdepääsud, uksed ja kajutitrepid

11.17.1. Isikute liikumiseks ja lasti teisaldamiseks kasutatavate kajutitreppide, juurdepääsude ja koridoride suurus ja korraldus peab olema selline, et neid saaks ohtu sattumata vabalt kasutada. Miinimumnõuded loetakse täidetuks, kui:

a) juurdepääsuava ees on takistamatuks liikumiseks piisavalt ruumi;

b) avad on seadmetest, mis võivad kujutada ohtu, piisavalt kaugel;

c) vahekäigu läbipääsu laius vastab töökoha eesmärgile ja on vähemalt 0,60 m, välja arvatud kuni 8 m laiused laevad, mille vahekäikude laiust võib vähendada kuni 0,50 meetrini;

d) ruumi puhas kõrgus koos koominguga on vähemalt 1,90 m.

11.17.2. Uste konstruktsioon ja ehitus peavad olema sellised, et need ei ohustaks neid avavaid või sulgevaid isikuid. Uksed peavad olema kaitstud juhusliku sulgemise ja avamise eest, neid peab saama avada ja sulgeda mõlemalt poolt.

11.17.3. Ühelt tasandilt teisele viivate läbipääsude osad, eelkõige kajutitrepid, redelid ja redelipulgad peavad olema sellised, et nende kasutamine on ohutu. Miinimumnõuded loetakse täidetuks, kui:

a) kajutitrepid ja redelid on püsivalt kinnitatud või kaitstud libisemise ja ümberminemise eest;

b) kajutitrepid on vähemalt 0,50 m laiad ning käsipuude vaheline laius on vähemalt 0,60 m; redelid ja redelipulgad on vähemalt 0,30 m laiad;

c) astme sügavus on vähemalt 0,15 m;

d) astmeid ja redelipulki saab ohutult kasutada külgsuunas libisemise ohuta; redelipulgad peavad olema ülevalt nähtavad;

e) üle nelja astmega kajutitreppidel on käsipuud;

f) vertikaalsetel redelitel on käepidemed väljapääsude kohal;

g) teisaldatavad redelid (trümmiredelid) on kaitstud ümberminemise ja libisemise eest ning piisavalt pikad, et need ulatuksid luugi äärest 1 m kõrgemale, kui need on asetatud horisontaaltasapinnast 60° nurga alla. Redelid peavad olema vähemalt 0,40 m ja alaosas 0,50 m laiad;

h) redelipulgad on kinnitatud nii, et need ei pöördu ega tule lahti ning maksimaalne pulkadevaheline vahemaa on 0,30 m.

11.17.4. Avariiväljapääsudel ja avariiväljapääsudeks mõeldud akendel või keilutitel peab olema vähemalt 0,36 m2 suurune vaba ava ning väikseim mõõt peab olema vähemalt 0,50 m.

11.18. Põrandad, tekipinnad, trümmipõrandakatted, seinad, laed, aknad ja keilutid

11.18.1. Sisemiste töökohtade põrandad ja trümmipõrandakatted, väliste töökohtade tekipinnad ja pinnad, millel töötajad liiguvad, peavad olema tugevad ja konstrueeritud nii, et vältida libastumist ja kukkumist.

11.18.2. Kui tekkides või põrandates olevad avad on avatud, peab neil olema kaitse, et inimesed sisse ei kukuks.

11.18.3. Põrand, tekipinnad, trümmipõrandakatted, seinad ja laed peavad olema konstrueeritud nii, et neid saab puhastada.

11.18.4. Avad ja keilutid peavad olema seatud ja varustatud nii, et neid saab ohutult kasutada ja puhastada.

11.19. Töökohtade ventilatsioon ja küte

11.19.1. Suletud ruume, kus töötatakse, välja arvatud laoruumid, peab saama õhutada. Ventilatsiooniseadmed ei tohi tekitada tõmbetuult ning need peavad töökohtadel olevaid isikuid varustama piisavas koguses värske õhuga.

Kui loomulik õhuvahetus ei ole piisav, tuleb kasutada mehaanilist ventilatsiooni. Õhuvahetust võib pidada piisavaks, kui see toimub vähemalt viis korda tunnis.

11.19.2. Kolde- või ventilatsiooniseadmed ei tohi halvendada töökohtadel oleva õhu kvaliteeti.

11.19.3. Laeva sees asuvates töökohtades peavad olema kütteseadmed, mis säilitaksid piisava temperatuuri.

11.20. Töökohtade loomulik valgus ja valgustus

11.20.1. Võimaluse korral peab töökohtadel olema piisav loomulik valgus isegi suletud uste puhul. Alaliselt mehitatud töökohad peavad avanema laevast otse välja, kui toimimis- ja konstruktsiooninõuded seda võimaldavad.

11.20.2. Valgustus peab olema korraldatud nii, et pimestamine on välditud.

11.20.3. Töökohtade valgustuslülitid peavad olema kergelt juurdepääsetavates kohtades uste juures.

11.21. Kaitse müra ja vibratsiooni eest

11.21.1. Alalised töökohad ja nendes olevad seadmed peavad olema konstrueeritud ja tehtud helikindlaks nii, et kasutajate ohutus ja tervis oleks kaitstud müra ja vibratsiooni eest.

Ilma et see piiraks punktide 2.06.7 ja 3.15 sätteid, ei tohi alaliselt mehitatud töökohtades ümbritseva müra tase ületada 90 dB(A) pea kõrgusel ja igal sissepääsul peab olema selgelt sõnastatud hoiatus.

11.21.2. Kui see tase on suurem, peab olema piisav arv individuaalseid mürakaitsevahendeid.

11.21.3. Töökohad peavad asuma sellistes kohtades, olema varustatud ja konstrueeritud nii, et laevapere liikmed ei puutuks kokku kahjuliku vibratsiooniga.

12. PEATÜKK

TEHNILISI NÕUDEID KÄSITLEVAD SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE 3. TSOONIS TEGUTSEVATE SISEVEELAEVADE SUHTES LISAKS 4. TSOONI NÕUETELE

(Punktide 4.02 ja 4.03 nõudeid ei kohaldata 3. tsooni veeteedel)

12.01. Laevaehitusega seotud nõuded

Üle 86 m pikkused laevad, tõugatavad koosseisud ja parras-pardaga haalatud koosseisud.

12.01.1. Iga mehaaniliste käituritega laev, mille maksimumpikkus on üle 86 m, peab olema ehitatud ja varustatud nii, et see suudaks allavoolu liikudes õigeaegselt peatuda, jäädes seiskamise ajal ja pärast seda piisavalt manööverdatavaks. See nõue kehtib ka üle 86 m pikkuste tõugatavate koosseisude ja parras-pardaga haalatud koosseisude kohta.

Selleks kontrollitakse seiskamiskatse abil, kas tagasikäik on piisav. Seiskamiskatset ei ole vaja, kui saab tõendada mingil muul moel, et see nõue on täidetud.

Laeva või koosseisu maksimaalne veeväljasurve allavoolu liikudes tehakse kindlaks seiskamiskatse tulemuste või tõendusmaterjali alusel; kontrolltunnistusele kantakse vastav kinnitus.

12.01.2. Laev, tõugatav koosseis ja parras-pardaga haalatud koosseis peavad olema suutelised saavutama piisava minimaalkiiruse.

12.02. Vabaparras, ohutu sügavusvaru ja süviseskaala

12.02.1. Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pikkus L — laevakere maksimaalne pikkus ilma rooli ja pukspriidita;

b) laius B — maksimaalne laius, mis on mõõdetud väljaspool külgplangutust või -plaadistust sõuratast arvestamata;

c) laeva keskkoht — pool pikkusest L;

d) sisseehitatud tekiehitis — teki peale kõvade veekindlate seintega tehtud ehitis, mis on tekile alaliselt ja veekindlalt kinnitatud;

- tekiehitise laius — selle keskmine laius, ja

- tekiehitise kõrgus — selle vertikaalne kõrgus, mõõdetuna laeva küljel, mis on tekiehitise ülemise teki ja vabaparda teki vahel; kui seintes on avasid, nagu uksed ja aknad, mõõdetakse tekiehitise kõrgust ainult kuni nende avauste madalaima punktini;

e) struktuuriosi ja seadmeid loetakse "veekindlateks", kui need on varustatud selliselt, et välditakse vee sattumist laeva:

- kui sellele avaldatakse survet, mis võrdub 1 m veejoaga ühe minuti jooksul, või

- kui sellele rakendatakse 10 minuti jooksul igas suunas ja üle kogu pinna vähemalt 1baarise rõhuga veejuga;

f) struktuuriosa või seadist loetakse "pritsmekindlaks ja ilmastikukindlaks" siis, kui sellesse tavalistes tingimustes imbub ainult natuke vett.

12.02.2. Ohutu sügavusvaru

1. Ohutu sügavusvaru peab olema vähemalt 30 cm.

2. Ohutut sügavusvaru suurendatakse 20 cm võrra laevadel, mille avasid ei saa pritsme- ja ilmastikukindlalt sulgeda, ning katmata trümmidega sõitvatel laevadel.

Kuid katmata trümmidega laevade puhul kohaldatakse seda suuremat ohutut sügavusvaru ainult katmata trümmide koomingute suhtes ja kuni saadakse ettenähtud 50 cm suurune vahemaa suurima süvise veejoone tasandi ja koomingute ülemiste servade vahel.

12.02.3. Vabaparras

1. Pideva tekiga laevadel, ilma kõrguse tõusu ja tekiehitisteta, peab vabaparras olema 150 mm.

See väärtus on ka kõrguse tõusu ja tekiehitistega laevade põhivabaparras.

2. F = F

−

β

· Se

+ β

· Se

215

Vabaparras F ei tohi mingil juhul olla alla nulli.

Valemis:

- F0 on punkti 12.02.3 lõikes 1 osutatud põhivabaparras (millimeetrites),

- α οn paranduskoefitsient, mis võtab arvesse kõiki asjaomaseid tekiehitisi,

- α =

,

kus:

- le on tekiehitise tegelik pikkus (meetrites), ja

- L on punktis 12.02.1 määratletud laeva pikkus (meetrites),

- Se1 ja Se2 on vastavalt tegelik vööri kõrguse tõus ja ahtri kõrguse tõus (millimeetrites),

- β1 ja β2 on laeva vööris või ahtris asuvatest tekiehitistest tulenevad vööri ja ahtri kõrguse tõusu paranduskoefitsiendid,

- β1 arvutatakse järgmise valemi abil:

β

= l −

,

kus:

- β2 arvutatakse järgmise valemi abil:

β

= l −

3le2L

Nendes valemites on:

- le1 esimese tekiehitise tegelik pikkus (meetrites), ja

- le2 tagumise tekiehitise tegelik pikkus (meetrites).

Kuid tegelikku pikkust võetakse arvesse ainult siis, kui tekiehitis asub laeva pikkuse L esimeses või tagumises veerandis.

3. Se = p S

,

kus:

- S on kõnealuse vööri või ahtri tegelik kõrguse tõus (millimeetrites),

- S ei tohi vööris ületada 1000 mm,

- S ei tohi ahtris ületada 500 mm, ja

- p on allpool olevast tabelist võetud koefitsient vastavalt suhtele

X

L

:

XL | 0,25 ja rohkem | 0,20 | 0,15 | 0,10 | 0,05 | 0 |

p | 1 | 0,8 | 0,6 | 0,4 | 0,2 | 0 |

X

L

vahepealsete väärtuste koefitsient saadakse lineaarse interpolatsiooni teel.

X on vööri või ahtri punktis, kus kõrguse tõus võrdub 0,25 S, mõõdetud x-telg (vt allpool olev joonis).

+++++ TIFF +++++

Kui β2 Se2 on suurem kui β1 Se1, võetakse β1 Se1 väärtuseks β2 Se2 väärtus.

4. le = l

b

B

− 1,5h0,6 × 0,6

,

kus:

- l on kõnealuse tekiehitise tegelik pikkus (meetrites),

- b on kõnealuse tekiehitise laius (meetrites),

- B on punktis 12.02.1 määratletud laeva laius (meetrites)

(kuid le1 ja le2 puhul tuleks kasutada laeva laiust kõnealuse tekiehitise keskkohas),

- h on kõnealuse tekiehitise kõrgus (meetrites)

(luukide puhul saadakse h, lahutades koomingute kõrgusest pool punktis 12.02.2 osutatud ohutust sügavusvarust).

Mingil juhul ei tohi h väärtus olla suurem kui 0,6 × 0,6 m (s.t 0,36 m).

b

Bβ

on väiksem kui 0,6, tuleb sulgudes olev väärtus lugeda nulliks (s.t tekiehitise tegelik pikkus le tuleks lugeda nulliks).

12.02.4. Minimaalne vabaparras

Võttes arvesse punktis 12.02.3 osutatud vähendusi, ei tohi minimaalne vabaparras olla alla 50 mm.

Kuid pädev asutus võib sätestada väiksema vabaparda, kui on tagatud laevapere ohutu liikumine oma töö tegemisel laeva kogu pikkuse ulatuses.

12.02.5. Süvisemärgid

Erinevates siseveeteede tsoonides (1., 2., 3. ja 4. tsoon) tegutsevatel laevadel peab ühe või mitme siseveeteede tsooni vööri ja ahtri vööri pool asuvatel süvisemärkidel olema vertikaalne joon ja üks või mitu 150 mm pikkust lisasüvisejoont.

Vertikaalne joon ja horisontaalsed jooned peavad olema 30 mm paksused. Lisaks vööri suunas kulgevale süvisemärgile peab olema 60 × 40 mm suurune number, mis näitab vastavat tsooni (vt joonised 1 ja 2).

12.03. Varustus

Päästerõngad, kuulujukid ja päästevestid.

Kuni 40 m pikkusel liikurlaeval peab olema vähemalt kolm päästerõngast või kaks päästerõngast ja kaks kuulujukit.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

12.04. Erisätted veetavate ja tõugatavate koosseisude ning parras-pardaga haalatud koosseisude moodustamiseks mõeldud laevade kohta

12.04.1. Tõukurpuksiiridel peavad olema jõuajamiga ankrupelid.

12.04.2. Pukseerimisvõimelised laevad

Et laevad saaksid läbi viia pukseerimistoiminguid, peavad need vastama järgmistele nõuetele.

a) Laevade pikkus ei tohi ületada 86 m; erandkorras võib kohalik pädev asutus lubada vedada allavoolu üle 86 m pikkustel laevadel, kui asutuse sätestatud teatavad tingimused on täidetud. Sama kehtib ka tõukurpuksiiride kohta, mis on mõeldud 86 × 12 m ja pikemate koosseisude tõukamiseks.

b) Kui on oht, et puksiirtross rikub laeva ahtrit, peavad olema puksiirloogad.

13. PEATÜKK

KASUTUSES OLEVATELE LAEVADELE TEHTAVAD ERANDID

13.01. Laevad, mis on kasutusse võetud või mille kiil on maha pandud enne 1. jaanuari 1985, kuid mille ehitus ja seadmed ei vasta täielikult käesoleva direktiivi sätetele, tuleb viia nendega vastavusse ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 2 sätestatud esimese tehnilise kontrolli kuupäevast, välja arvatud allpool oleva tabeli 1 sätted, mille suhtes kehtivad järgmised tingimused.

a) Tabeli esimeses veerus loetletud nõudeid tuleb rakendada viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud esimese kontrolli kuupäevast.

b) Teise veeru nõudeid ei kohaldata juba kasutuses olevate laevade suhtes, mille puhul laeva ja laevapere ohutus on tagatud muul kohasel viisil.

c) Punkti 13.01 alapunktis a ja punkti 13.01 alapunktis b osutatud erandeid ei kohaldata osade suhtes, mida on muudetud või asendatud.

d) Kui punkti 13.01, punkti 13.01 alapunkti a (pärast üleminekuaja lõppemist) ja punkti 13.01 alapunkti c nõuete rakendamine ei ole tegelikkuses võimalik või tooks endaga kaasa põhjendamatuid kulusid, võib tunnistuse väljaandmise eest vastutav asutus teha erandeid.

e) Punkti 13.01 alapunkti a alusel tehtud kõigi erandite asjakohased üksikasjad tuleb kanda tunnistusele käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva esimese kontrolli käigus; punkti 13.01 alapunkti d alusel tehtud erandid tuleb kanda tunnistusele nende tegemise käigus.

13.02. Laevadel, millele on juba antud luba ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil, on 9. peatüki nõuete täitmiseks aega viis aastat. Laevad, mis soovivad sellist luba saada esimest korda, peavad olema viidud vastavusse 9. peatükiga enne loa saamist.

13.03. Laevad, millel on 1. jaanuaril 1985 alaliselt paigaldatud tuletõrjevahendid, mille tulekustutusaine on CO2, võivad neid seadmeid edasi kasutada, kui need vastavad järgmistele tingimustele.

CO2 võib kasutada tulekustutusainena alaliselt paigaldatud tulekustutusseadmetes järgmistel tingimustel.

a) CO2 seadmeid võib kasutada ainult masina-, katla- ja pumbaruumides.

b) Kõigil alaliselt paigaldatud CO2 seadmetel peab olema häireseade, mille signaal on selgelt kuuldav kõikjal, kus on ette nähtud CO2ga kustutamine, see peab olema valjem võimalikust suurimast loomuomasest töömürast ning selgelt eristatav igasugustest muudest helihäiresignaalidest laeva pardal.

CO2 häiresignaalid peavad olema selgelt kuuldavad ka naabruses olevates kohtades läbi tekikappide ja olema valjemad võimalikust suurimast loomuomasest töömürast, kui evakueerimine nendest kohtadest võib toimuda läbi ruumide, milles on ette nähtud kustutamine CO2ga.

Järgmine punaste tähtedega valgel taustal olev teatis hollandi, prantsuse ja saksa keeles ning liikmesriikide keeltes, kus laev tegutseb, peab olema pandud sobivasse kohta iga koha sisse- ja väljapääsu juurde, kus võib toimuda kustutamine CO

2

ga:

"CO2 hoiatussignaali kuuldes (signaali kirjeldus) lahkuge siit kohe — lämbumisoht."

c) Iga seadme juures, mis käivitab CO2 tulekustutussüsteemi, peab olema selgelt ja vastupidavalt kirjutatud kasutusjuhend hollandi, prantsuse ja saksa keeles ning selle liikmesriigi keeles, kus laev tegutseb.

Torudel, mis lõpevad CO2ga tõenäoliselt mõjutatavates kohtades, peavad olema sulgurid.

Alapunkti b alusel nõutav hoiatusseade peab automaatselt käivituma enne tulekustutussüsteemi töölehakkamist.

d) CO2 paagid peavad olema paigaldatud muudest kohtadest eraldatud gaasikindlasse kohta.

Sellele kohale peab olema otsene juurdepääs ainult väljastpoolt ning seal peab olema piisav ja sõltumatu ventilatsioonisüsteem, mis on kõigist muudest pardal olevatest ventilatsioonisüsteemidest täiesti eraldi.

Selles kohas ei tohi temperatuur olla kõrgem kui 60 °C.

Igal rõhu all oleval paagil peab olema punasel taustal valgega kirjutatud pealdis "CO2". Tähed peavad olema vähemalt 6 cm kõrged.

e) Kõik rõhu all olevad CO2 paagid, toruliitmikud ja torustikud peavad vastama tunnistuse välja andnud liikmesriigis kehtivatele nõuetele. Neil peab olema ametlik tempel, mis kinnitab, et neid on reguleerimiskatsete järel lubatud kasutada.

f) Alapunktis b osutatud häireseadet tuleb kontrollida vähemalt kord 12 kuu jooksul.

Tulekustutussüsteeme tuleb kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Kontrolli hulka kuulub vähemalt:

- kogu süsteemi välispidine kontroll,

- torustiku ja väljalaskeotsakute funktsionaalne kontroll,

- käivitusmehhanismi funktsionaalne kontroll,

- CO2 koguse kontroll igas kulupaagis.

g) kontrollija allkirjaga kontrolltunnistused peavad olema laevas. Tunnistustel peavad olema mainitud vähemalt eespool nimetatud kontrollimised, saadud tulemused ja kontrolli kuupäev.

h) Kui laeval on üks või mitu kontrollitud CO

2

tulekustutussüsteemi, peab laevale väljaantud tunnistusel olema numbri 18 all järgmine kinnitus:

"kinnitatud … (arv) CO2 tulekustutussüsteemi. Nõutavad tunnistused peavad olema laevas."

13.04 11. peatüki sätteid kohaldatakse ainult käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 osutatud laevade suhtes. Kuid ohutusega seotud põhjustel kohaldatakse punktis 13.01 osutatud laevade suhtes punktide 11.01.1, 11.01.3 ja 11.01.4 sätteid ning käesoleva peatüki tabeli 2 sätteid kehtestatud tähtaja jooksul.

13.05. Olemasolevatel kuni 0,50 m laiuste külgtekkidega laevadel võib väliskülje kaitsereelingu asendada pingul trossi näol käsipuu või käsipuudega piki luugikoominguid.

TABEL 1

Erandid | Kasutusel olevate laevade suhtes viie aasta jooksul pärast esimest kontrolli kohaldatavad nõuded | Kasutusel olevate laevade suhtes mittekohaldatavad nõuded |

Peatükk | Punkt | Alapunkt | Punkt | Alapunkt |

2. Laevaehitusega seotud nõuded | | | 2.02 | 3, 6, 7 |

2.03 | 2, 3 | | |

2.04 | 1, 2, 3, 4, 5 | | |

2.05 | 1, 2, 3 | | |

2.06 | 3, 5, 6 | 2.06 | 2, 7 |

3. Rooliseade ja roolikamber | 3.01 | 2 | | |

| | 3.02 | |

3.03 | 2 | 3.03 | 1 |

3.04 | 1, 2, 3 | | |

3.05 | 1, 2 | | |

3.06 | 1, 2 | | |

3.08 | 1, 2, 3, 4 | | |

3.09 | 1, 2 | | |

3.10 | | | |

3.11 | | | |

3.12 | | | |

3.13 | 2, 3, 4, 5 | | |

3.14 | | | |

| | 3.15 | |

3.16 | 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 | | |

| | 3.17 | |

4. Vabaparras, ohutu sügavusvaru ja süviseskaala | 4.05 | 1, 2, 3 | | |

5. Masinad | | | 5.01 | 3 |

5.02 | 2, 3 | | |

| | 5.03 | 2/vastastikune |

| | 5.04 | 1, 2, 3, 4 |

5.05 | 2, 3, 4, 5, 6 | 5.05 | 7, 8 |

5.06 | 8 | 5.06 | 2, 3, 4, 5, 6, 7 |

| | 5.08 | 1, 2 |

| | 5.09 | 2 |

6. Elektriseadmed | | | 6.01 | 2, 3 |

| | 6.02 | 1, 2 |

6.03 | 1, 2, 3, 4 | | |

| | 6.04 | 1, 2 |

6.05 | 1, 2, 5, 6, 7, 8 | 6.05 | 3 |

6.06 | 1, 2, 3, 4, 5 | | |

| | 6.07 | 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 |

6.08 | | | |

6.09 | 1, 2 | 6.09 | 3 |

| | 6.10 | 1, 2, 3 |

6.11 | 1, 2, 3, 4 | | |

| | 6.12 | 1, 2, 3 |

7. Varustus | 7.03 | 6 | 7.03 | 5 |

7.04 | 1, 2 | 7.04 | 3, 4 |

| | 7.05 | 2, 3, 5 |

8. Olmevedelgaasiseadmed | Kogu peatükk, v.a punkt 8.15 | Viie aasta asemel kolm aastat | | |

12. 3. tsooni siseveeteedel tegutsevatele laevadele 4. tsooni nõuetele lisaks esitatavaid tehnilisi nõudeid käsitlevad sätted | | | 12.02 | 2, 3, 4 |

| | 12.03 | |

TABEL 2

Erandid | Kasutusel olevate laevade suhtes viie aasta jooksul pärast esimest kontrolli kohaldatavad nõuded | Kasutusel olevate laevade suhtes ühe aasta jooksul pärast esimest kontrolli kohaldatavad nõuded |

Peatükk | Punkt | Alapunkt | Punkt | Alapunkt |

11. Tervishoid ja ohutus eluruumides ja töökohtadel | 11.01 | 2 | | |

11.02 | 5 | | |

11.05 | 2 | | |

| | 11.08 | 3 |

11.12 | 5, 6, 7 | 11.12 | 8 |

11.13 | 1, 2, 3, 4 | | |

| | 11.14 | 1, 3, 4 |

11.16 | 1, 2 | | |

11.17 | 2 | 11.17 | 3 a) |

11.18 | 1, 2, 4 | | |

11.20 | 2, 3 | | |

| | 11.21 | 2 |

14. PEATÜKK

MENETLUS

14.01. Taotlus kontrolli tegemiseks

Tunnistusi välja andvate asutuste ülesanne on määrata kindlaks kontrollitaotluse esitamise kord ning teha otsus kontrolli koha ja aja suhtes. Kord peab olema selline, et kontroll toimuks pärast taotluse esitamist mõistliku aja jooksul.

14.02. Laeva esitamine kontrollimiseks

14.02.1. Omanik või tema esindaja peab esitama kontrollimiseks laeva, mis on lastita, puhastatud ja seadmetega varustatud; ta peab kontrolli tegemisel andma vajalikku abi, näiteks andma kohase paadi, võimaldama kasutada töötajaid ja aitama kaasa laevakere nende osade või aparaatide kontrollimisele, millele ei pääse otse ligi või mis ei ole nähtavad.

14.02.2. Eripõhjuste olemasolu korral võib asutus esitada ka järgmisi taotlusi:

a) laeva kontrollimine veest ülestõstetuna;

b) toimimiskatsed;

c) arvutuste teel saadud tõendid laevakere tugevuse kohta;

d) arvutuste teel saadud tõendid püstivuse kohta, vajaduse korral kreenikatse abil.

14.03. Kulud

Kui laeva omanik või tema esindaja peab katma kulud, mis on seotud kontrolli ja tunnistuse väljaandmisega vastavalt iga liikmesriigi kehtestatavale üksikasjalikule maksegraafikule, ei tohi diskrimineerida registreerimisriigi, omaniku kodakondsuse või alalise asu- või elukoha alusel.

14.04. Teave

Isikud, kes suudavad põhjendada oma vajadust saada teavet teatava laeva tunnistuse kohta, võivad seda saada tunnistust välja andvalt asutuselt ning võivad oma kulul saada tunnistusest väljavõtteid või tõestatud koopiaid, mis vastavalt tähistatakse.

14.05. Ühenduse tunnistuste register

14.05.1. Tunnistust välja andvad asutused peavad igale tunnistusele andma järjekorranumbri ja kandma need registrisse.

14.05.2. Tunnistust välja andvad asutused peavad jätma endale koopia igast väljaantud tunnistusest ja kandma neile kõik tunnistuste kinnitused, muudatused, tühistamised ja asendamised.

14.06. Ühenduse tunnistuste täitmine

1. Tunnistused tuleb trükkida või täita trükitähtedega. Kirjutada tuleb musta või sinisega.

2. Üksikasjad, millele järgneb joonealune märkus, mida ei kasutata, tuleb vajaduse korral musta või sinisega maha tõmmata.

3. Kui kannet ei kohaldata, tuleb punktiir musta või sinise horisontaalse pidevjoonega läbi tõmmata.

4. Kanded, mida tuleb muuta, tuleb punasega maha tõmmata. Musta või sinisega maha tõmmatud kanded tuleb punasega alla joonida.

5. Uued kanded tuleb lisada musta või sinisega tunnistuse numbri 23 alla.

14.07. Märkused tunnistuse erinevate punktide kohta

2. Laevatüübi märkimisel tuleks võimalikult palju kasutada 1. peatükis määratletud termineid. Tuleks esitada ka viited nendele terminitele (näiteks "pukseeriv laev viide 1 alapunkt e").

3. Reini või Moseli laevaliiklusmääruste alusel antud ametlik number või siseriiklike õigusaktide alusel antud number, kui see on olemas.

4. Omaniku kehtiv postiaadress.

15 ja 17. Kui asutus annab tunnistuse ainult mõne tsooni tarvis, tuleb teised kastid läbi kriipsutada. Sellise tunnistuse omanik võib hiljem esitada taotluse täiendava tunnistuse saamiseks, mis kehtib muudes tsoonides, või lasta tunnistust muuta.

15. Kalibreerimistunnistuses esitatud teave; kahe kümnendikkohani.

16. Esitada tuleb ainult mass, pikkus ja efektiivne katkekoormus. Veerus esitatud teave käib ankrute ja kettide kohta, mis olid kontrolli toimumise ajal laeva pardal.

20. Loetelu võib täiendada teabega, mis on seotud siseriiklikes eeskirjades sätestatud seadmete ja varustusega.

Tuleb esitada esemete arv, kuid tüübi märkimine ei ole kohustuslik.

21. Alalised ja ajutised nõuded viitega asjaomastele artiklitele ja tähtpäev.

Selle pealkirja all võib märkida ka töötamise, laadimise jms seotud erisätted või -tingimused. Siin võib nimetada ohtlike ainete veo tunnistust.

22. kuni 25. Vajaduse korral võib lisateabe esitamiseks kasutada lisalehekülgi. Need tuleks nummerdada 5a, 5b, 6a, 6b jne. Originaalleheküljed tuleb tunnistusse alles jätta.

Lehekülg 10 ja vajaduse korral ka leheküljed 10a ning 10b jne on jäetud siseriiklike kinnituste, deklaratsioonide ja/või lubade tarvis.

Tunnistust tuleb hoida vastupidavas ümbrises. Kui see ei ole läbipaistev, tuleks kaanele kanda tunnistuse pealkiri (s.t vähemalt tunnistuse 1. lehekülg kuni kohani "laeva nimi").

[1] Nr E/ECE/626.Nr E/ECE/546, 15. veebruar 1966.

--------------------------------------------------

III LISA

ÜHENDUSE SISEVEELAEVADE TUNNISTUSE NÄIDIS

(Direktiivi artikkel 3)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

ÜHENDUSE SISEVEELAEVADE TÄIENDAVA TUNNISTUSE NÄIDIS

(Direktiivi artikkel 4)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------