Nõukogu otsus,

4. september 1981,

Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni vastuvõtmise kohta

(81/691/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2]

ning arvestades et:

Lõuna-Jäämere hapra ökoloogilise tasakaalu tõttu tuleb selle vete elusressursside majandamist ja kaitset rahvusvaheliselt reguleerida;

selleks koostati 1980. aasta mais Canberras ühenduse osavõtul toimunud diplomaatilisel konverentsil Antarktika vete elusressursside kaitse rahvusvaheline konventsioon (edaspidi "konventsioon");

konventsioon jõustub 30. päeval pärast kaheksanda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva; pärast konventsiooni jõustumist võib ühendus sellega ühineda;

et aidata kaasa ressursside kaitsele konventsioonis nimetatud ja ühenduse kalurite püügipiirkonnaks olevas piirkonnas, on ühendusel vaja konventsiooniga ühineda,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kinnitab Euroopa Majandusühendus Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni.

Konventsiooni tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja annab konventsiooni XXVIII artikli kohaselt kinnitamiskirja hoiule Austraalia valitsusele [3].

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 4. september 1981

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Walker

[1] EÜT C 317, 4.12.1980, lk 4

[2] EÜT C 101, 4.5.1981, lk 116.

[3] Nõukogu peasekretariaat avaldab konventsiooni jõustumise kuupäeva ühenduse suhtes Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------

Antarktika Vete Elusressursside Kaitse Konventsioon

KONVENTSIOONIOSALISED,

TUNNISTADES keskkonnakaitse ja Antarktist ümbritsevate merede ökosüsteemi rikkumatuse tagamise tähtsust;

MÄRKIDES Antarktika vetes leiduvate mere elusressursside rohkust ja suurenenud huvi võimaluste vastu, mida pakub nende ressursside kasutamine valguallikana;

OLLES TEADLIKUD, et Antarktika vete elusressursside kaitse tagamisega on kiire;

ARVESTADES, et on oluline parandada teadmisi Antarktika vete ökosüsteemist ja selle komponentidest, et rajada püügiotsused usaldusväärsetele teadusandmetele;

USKUDES, et Antarktika vete elusressursside kaitsmiseks on vaja teha rahvusvahelist koostööd, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse Antarktika lepingu sätteid ja milles osalevad aktiivselt kõik Antarktika vetel uurimise ja püügiga tegelevad riigid;

TUNNISTADES Antarktika lepingu konsultatiivosaliste põhivastutust Antarktika keskkonna kaitse ja säilitamise eest ning eriti nende Antarktika lepingu IX artikli lõike 1 punktis f nimetatud vastutust Antarktika elusressursside säilitamise ja kaitse eest;

MEENUTADES Antarktika lepingu konsultatiivosaliste varem võetud meetmeid, eelkõige kokkulepitud meetmeid Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitseks, ning samuti Antarktika hüljeste kaitse konventsiooni sätteid;

PIDADES MEELES konsultatiivosaliste muret Antarktika vete elusressursside kaitse pärast, mida väljendati Antarktika lepingu üheksandal konsultatiivkohtumisel, ning IX soovituse 2. peatüki sätete tähtsust, mille tulemusena koostati käesolev konventsioon;

USKUDES, et kogu inimkonna huvides on kasutada Antarktise mandrit ümbritsevat veeala ainult rahumeelsetel eesmärkidel ja vältida selle muutumist rahvusvaheliste lahkehelide tandriks või põhjustajaks;

TUNNISTADES eelöeldu valguses, et on soovitatav luua sobiv mehhanism Antarktika vete elusressursside kaitse tagamise meetmete ja teadusuuringute soovitamiseks, edendamiseks, nende üle otsustamiseks ja nende kooskõlastamiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I artikkel

1. Konventsiooni kohaldatakse Antarktika vete elusressursside suhtes, mida leidub 60o lõunalaiusest lõuna pool asuvas piirkonnas, ning Antarktika vete elusressursside suhtes, mida leidub selle laiuskraadi ja antarktilise konvergentsi vahel ja mis moodustavad osa Antarktika vete ökosüsteemist.

2. Antarktika vete elusressursid on kalade, limuste, vähkide ja muude elusorganismide (sealhulgas linnud) kõikide liikide populatsioonid, mida leidub antarktilisest konvergentsist lõuna pool.

3. Antarktika vete ökosüsteem on kogum Antarktika elusressursside omavahelistest suhetest ja nende suhetest elukeskkonnaga.

4. Antarktiliseks konvergentsiks loetakse joont, mis ühendab järgmisi punkte geograafilistel laiustel ja pikkustel:

50oJ, 0o; 50oJ, 30oV; 45oJ, 30oV; 45oJ, 80oV; 55oJ, 80oV; 55oJ, 150oV; 60oJ, 150oV; 60oJ, 50oZ; 50oJ, 50oZ, 50oJ, 0o.

II artikkel

1. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Antarktika vete elusressursse.

2. Konventsiooni kohaldamisel hõlmab "kaitsmine" ressursside ratsionaalset kasutamist.

3. Mis tahes püük ja sellega seotud tegevus konventsiooni kohaldamise piirkonnas peab toimuma kooskõlas konventsiooni sätete ning järgmiste kaitsepõhimõtetega:

a) vältida püütava populatsiooni kahanemist allapoole niisugust taset, mis tagab selle stabiilse taastumise. Selleks ei tohi lasta sellel langeda allapoole taset, mis on ligilähedane suurimat aastaiivet tagavale tasemele;

b) säilitada ökoloogilised suhted püütavate ning nendest sõltuvate ja nendega seotud Antarktika vete elusressursside populatsioonide vahel ning taastada kahanenud populatsioonid punktis a määratletud tasemeni;

c) vältida mere ökosüsteemi niisuguseid muutusi või vähendada niisuguste muutuste riski, mida ei ole võimalik tagasi pöörata kahe või kolme aastakümne jooksul, arvestades olemasolevat teadmiste taset püügi otseste ja kaudsete tagajärgede kohta, võõrliikide sissetoomise ja sellega seotud tegevuse mõju kohta mere ökosüsteemile ning keskkonnamuutuste mõju kohta, et teha võimalikuks Antarktika vete elusressursside pidev kaitse.

III artikkel

Konventsiooniosalised, olenemata sellest, kas nad on või ei ole Antarktika lepingu osalised, lepivad kokku, et nad ei osale Antarktika lepingu kohaldamise piirkonnas tegevuses, mis on vastuolus selle lepingu põhimõtete ja eesmärkidega, ning et omavahelistes suhetes on Antarktika lepingu I ja V artiklis nimetatud kohustused neile siduvad.

IV artikkel

1. Antarktika lepingu kohaldamise piirkonnaga seoses on Antarktika lepingu IV ja VI artikkel kõigile konventsiooniosalistele, olenemata sellest, kas nad on või ei ole Antarktika lepingu osalised, nende omavahelistes suhetes siduvad.

2. Konventsiooni ning konventsiooni kehtivuse ajal tehtavaid tegusid ja toiminguid ei saa:

a) võtta aluseks territoriaalse suveräänsuse nõude esitamisele, toetamisele või vaidlustamisele Antarktika lepingu kohaldamise piirkonnas või mis tahes suveräänsete õiguste kehtestamisele Antarktika lepingu kohaldamise piirkonnas;

b) tõlgendada kui konventsiooniosalise loobumist rannikuriigi jurisdiktsiooni teostamise õigusest, nõudest või nõude alusest rahvusvahelise õiguse alusel konventsiooni kohaldamise piirkonnas või tõlgendada kui nimetatud õiguse, nõude või nõude aluse kitsendamist või kahjustamist;

c) tõlgendada konventsiooniosalise seisundi kahjustamisena seoses nimetatud õiguse, nõude või nõude aluse tunnustamise või tunnustamata jätmisega;

d) need ei tohi mõjutada Antarktika lepingu IV artikli lõike 2 sätet, et Antarktika lepingu kehtivuse ajal ei esitata Antarktikas kehtiva territoriaalse suveräänsuse kohta uut nõuet ega laiendata olemasolevat nõuet.

V artikkel

1. Konventsiooniosalised, kes ei ole Antarktika lepingu osalised, tunnistavad Antarktika lepingu konsultatiivosaliste erilisi kohustusi ja vastutust Antarktika lepingu kohaldamise piirkonna keskkonna kaitse ja säilitamise eest.

2. Konventsiooniosalised, kes ei ole Antarktika lepingu osalised, lepivad kokku, et võimaluse korral järgivad nad oma tegevuses Antarktika loomastiku ja taimestiku kaitse kooskõlastatud meetmeid ning muid meetmeid, mida on soovitanud Antarktika lepingu konsultatiivosalised, kandes vastutust Antarktika keskkonna kaitse eest inimtegevuse mis tahes kahjustava toime eest.

3. Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse mõistet "Antarktika lepingu konsultatiivosalised" Antarktika lepingu osaliste kohta, kelle esindajad võtavad osa Antarktika lepingu IX artiklis sätestatud kohtumistest.

VI artikkel

Konventsiooniga ei piirata konventsiooniosaliste õigusi ega kohustusi, mis on sätestatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelises konventsioonis ja Antarktika hüljeste kaitse konventsioonis.

VII artikkel

1. Konventsiooniosalised asutavad käesolevaga Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (edaspidi "komisjon") ja lepivad kokku, et tagavad selle toimimise.

2. Komisjon koosneb järgmistest liikmetest:

a) komisjoni liikmeks on iga konventsiooniosaline, kes osales kohtumisel, kus konventsioon vastu võeti;

b) igal osalisriigil, kes on ühinenud konventsiooniga XXIX artikli kohaselt, on õigus olla komisjoni liige niikaua, kui ta tegeleb konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate mere elusressursside uurimise või püügiga;

c) igal piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonil, kes on ühinenud konventsiooniga XXIX artikli kohaselt, on õigus olla komisjoni liige niikaua, kui selleks on õigus selle liikmesriikidel;

d) konventsiooniosaline, kes soovib punktide b ja c kohaselt osa võtta komisjoni tööst, teatab hoiulevõtjale, mis alusel ta soovib saada komisjoni liikmeks, ja oma valmisolekust kiita heaks kehtivad kaitsemeetmed. Hoiulevõtja edastab selle teatise ja lisateabe kõigile komisjoni liikmetele. Kahe kuu jooksul pärast hoiulevõtjalt niisuguse teate saamist võib iga komisjoni liige taotleda, et komisjon peaks selle küsimuse arutamiseks erakorralise koosoleku. Kui hoiulevõtja saab niisuguse taotluse, kutsub ta kokku koosoleku. Kui koosoleku pidamise taotlust ei esitata, loetakse, et teatise esitanud konventsiooniosaline vastab komisjoni liikmeks saamise nõuetele.

3. Igal komisjoni liikmel on üks esindaja, kellega võivad kaasas olla asendajad ja nõunikud.

VIII artikkel

Komisjon on juriidiline isik ja tal on iga osalisriigi territooriumil niisugune õigus- ja teovõime, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja konventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja selle töötajate privileegid ja immuniteedid osalisriigi territooriumil määratakse kindlaks komisjoni ja asjaomase osalisriigi vahelise lepinguga.

IX artikkel

1. Komisjoni ülesandeks on ellu viia käesoleva konventsiooni II artiklis sätestatud eesmärke ja põhimõtteid. Selleks teeb komisjon järgmist:

a) loob soodsad tingimused Antarktika vete elusressursside ja Antarktika vete ökosüsteemi igakülgseks teaduslikuks uurimiseks;

b) kogub andmeid Antarktika elusressursside olukorra ja populatsiooni muutuste kohta ning püütavate liikide ning nendest sõltuvate ja nendega seotud liikide või populatsioonide levimust, arvukust ja produktiivsust mõjutavate tegurite kohta;

c) tagab saagi ja püügikoormuse statistika laekumise püütavate populatsioonide kohta;

d) analüüsib, levitab ja kirjastab punktides b ja c osutatud teavet ning teaduskomitee aruandeid;

e) teeb kindlaks kaitsevajadused ja analüüsib kaitsemeetmete tõhusust;

f) töötab välja ja võtab vastu kaitsemeetmed ning muudab neid parimate kättesaadavate teaduslike tõendite alusel vastavalt käesoleva artikli lõike 5 sätetele;

g) rakendab käesoleva konventsiooni XXIV artikli kohaselt loodava vaatlus- ja inspekteerimissüsteemi;

h) võtab muid meetmeid, mis on vajalikud konventsiooni eesmärgi saavutamiseks.

2. Lõike 1 punktis f nimetatud kaitsemeetmed on järgmised:

a) konventsiooni kohaldamise piirkonnas püütavate liikide arvu kindlaksmääramine;

b) piirkondade ja allpiirkondade kindlaksmääramine Antarktika vete elusressursside populatsioonide levimuse alusel;

c) piirkondade ja allpiirkondade populatsioonide püügi lubatava suuruse kindlaksmääramine;

d) kaitsealuste liikide kindlaksmääramine;

e) püüda lubatud liiki isendi suuruse, vanuse ja vajaduse korral soo kindlaksmääramine;

f) püügihooaja kindlaksmääramine;

g) kindlaksmääramine, kas mingi ala, piirkond või allpiirkond sobib teadusuuringuteks või kaitse alla võtmiseks või mitte, sealhulgas erikaitsealade ja teadusuuringuteks eraldatud alade loomine;

h) rakendatava püügikoormuse ja püügiviiside, sealhulgas püügivahendite kasutamise reguleerimine, et muu hulgas vältida liigset püügi keskendumist mõnesse piirkonda või allpiirkonda;

i) muude kaitsemeetmete võtmine, mida komisjon peab vajalikuks konventsiooni eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas meetmed seoses püügi ja sellega seotud tegevuse mõjuga muudele mere ökosüsteemi komponentidele kui püütavad populatsioonid.

3. Komisjon avaldab kõik kehtivad kaitsemeetmed ja peab nende kohta arvestust.

4. Täites lõikes 1 sätestatud ülesandeid, võtab komisjon täiel määral arvesse teaduskomitee soovitusi ja nõuandeid.

5. Komisjon võtab täiel määral arvesse kõiki asjakohaseid meetmeid ja eeskirju, mis on kehtestatud või mida on soovitatud Antarktika lepingu IX artiklis sätestatud konsultatiivkohtumistel või mille on kehtestanud või mida soovitanud olemasolevad kalanduskomisjonid, kes vastutavad konventsiooni kohaldamise piirkonda siseneda võivate liikide eest, et ei tekiks vastuolu konventsiooniosalise õiguste ja kohustuste vahel nimetatud eeskirjade ja meetmete alusel ning komisjoni kavandatavate kaitsemeetmete alusel.

6. Konventsiooni kohaselt komisjonis vastuvõetud kaitsemeetmeid rakendavad komisjoni liikmed järgmisel viisil:

a) komisjon teatab kaitsemeetmetest kõigile komisjoni liikmetele;

b) välja arvatud punktides c ja d sätestatud juhtudel, muutuvad kaitsemeetmed kõigile komisjoni liikmetele siduvaks 180 päeva pärast nimetatud teatamist;

c) kui komisjoni liige teatab 90 päeva jooksul pärast punktis a nimetatud teatamist komisjonile, et ei kiida kaitsemeedet täielikult või osaliselt heaks, ei ole see meede nimetatud ulatuses sellele komisjoni liikmele siduv;

d) kui mõni komisjoni liige kasutab punktis c sätestatud menetlust, tuleb komisjon mis tahes liikme taotlusel kokku, et kaitsemeede läbi vaadata. Niisuguse koosoleku ajal või 30 päeva pärast seda koosolekut on igal komisjoni liikmel õigus deklareerida, et ei kiida seda kaitsemeedet enam heaks, millisel juhul ei ole see meede temale enam siduv.

X artikkel

1. Komisjon juhib konventsiooniga mitteühinenud riikide tähelepanu mis tahes nende kodanike või laevade tegevusele, mis komisjoni arvates mõjutab konventsiooni eesmärgi saavutamist.

2. Komisjon juhib konventsiooniosaliste tähelepanu mis tahes tegevusele, mis komisjoni arvates mõjutab konventsiooniosalise poolt konventsiooni eesmärgi saavutamist või tema konventsioonis sätestatud kohustuste täitmist.

XI artikkel

Komisjon püüab teha koostööd konventsiooniosalistega, kes teostavad jurisdiktsiooni konventsiooni kohaldamise piirkonnaga külgnevatel merealadel, et kaitsta selliste omavahel seotud liikide varusid, mida leidub nii nendel aladel kui ka konventsiooni kohaldamise piirkonnas, et ühtlustada neid varusid käsitlevad kaitsemeetmed.

XII artikkel

1. Olulise tähtsusega küsimused otsustab komisjon konsensuse alusel. Küsimus, kas küsimus on olulise tähtsusega, loetakse olulise tähtsusega küsimuseks.

2. Otsused lõikes 1 nimetamata küsimustes tehakse kohal olnud ja hääletanud komisjoni liikmete lihthäälteenamusega.

3. Iga otsustamist nõudva küsimuse arutamisel komisjonis selgitatakse välja, kas otsuse tegemisel osaleb mõni piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon, ja kui see on nii, kas selles osaleb ka mõni selle liikmesriik. Sel viisil osalevate konventsiooniosaliste arv ei tohi ületada komisjoni liikmeteks olevate piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide liikmesriikide arvu.

4. Käesoleva artikli kohasel otsuse tegemisel on piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidel ainult üks hääl.

XIII artikkel

1. Komisjoni peakorter asutatakse Austraalias Tasmaania osariigis Hobartis.

2. Komisjon peab igal aastal korralist koosolekut. Muid koosolekuid peetakse ühe kolmandiku komisjoni liikmete taotlusel ja muudel konventsioonis sätestatud juhtudel. Komisjoni esimene koosolek peetakse kolme kuu jooksul pärast konventsiooni jõustumist, juhul kui konventsiooniosaliste hulgas on vähemalt kaks konventsiooni kohaldamise piirkonnas püügiga tegelevat riiki. Esimene koosolek peetakse igal juhul ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist. Hoiulevõtja peab konventsioonile allakirjutanud riikidega nõu komisjoni esimese koosoleku asjus, võttes arvesse, et komisjon vajab tõhusaks tegevuseks nende riikide laialdast esindatust.

3. Hoiulevõtja kutsub komisjoni esimese koosoleku kokku komisjoni peakorteris. Edaspidi peetakse komisjoni koosolekuid selle peakorteris, kui komisjon ei otsusta teisiti.

4. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle kummagi ametiaeg on kaks aastat ning kelle võib tagasi valida veel üheks ametiajaks. Esimene esimees valitakse siiski kolmeaastaseks ametiajaks. Esimees ja aseesimees ei või olla ühe ja sama konventsiooniosalise esindajad.

5. Komisjon võtab vastu koosolekute pidamise töökorra ja vajaduse korral muudab seda, välja arvatud käesoleva konventsiooni XII artiklis sätestatud küsimustes.

6. Komisjon võib asutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke allorganeid.

XIV artikkel

1. Konventsiooniosalised asutavad Antarktika vete eluressursside kaitse teaduskomitee (edaspidi "teaduskomitee"), mis on komisjoni nõuandeorgan. Teaduskomitee peab tavaliselt koosolekuid komisjoni peakorteris, kui teaduskomitee ei otsusta teisiti.

2. Iga komisjoni liige on teaduskomitee liige ja määrab selleks tööks sobiva teadusliku kvalifikatsiooniga esindaja, kellega võivad kaasas olla eksperdid ja nõunikud.

3. Teaduskomitee võib vastavalt vajadusele erandkorras nõu küsida ka teistelt teadlastelt ja ekspertidelt.

XV artikkel

1. Teaduskomitee on konventsiooni kohaldamise piirkonna mere elusressursside alase teabe kogumise, uurimise ja vahetamisega tegelev nõuande- ja koostööfoorum. Selle ülesanne on soodustada ja edendada koostööd teadusuuringute vallas eesmärgiga levitada teadmisi Antarktika mere ökosüsteemi kuuluvatest mere elusressurssidest.

2. Teaduskomitee täidab ülesandeid, mille on määranud komisjon, pidades silmas konventsiooni eesmärkide saavutamist, ning:

a) määrab kindlaks kriteeriumid ja meetodid, mille abil tehakse otsused käesoleva konventsiooni IX artiklis nimetatud kaitsemeetmete kohta;

b) hindab regulaarselt Antarktika vete elusressursside populatsioonide olukorda ja suundumusi;

c) analüüsib andmeid püügi otsese ja kaudse mõju kohta Antarktika vete elusressursside populatsioonidele;

d) hindab püügimeetodite ja -koguste kavandatavate muudatuste mõju ning kavandatavaid kaitsemeetmeid;

e) edastab komisjonile taotluse alusel ja omal algatusel hinnanguid, analüüsitulemusi, aruandeid ja soovitusi konventsiooni eesmärgi saavutamiseks vajalike meetmete ja teadusuuringute kohta;

f) koostab ettepanekuid Antarktika vete elusressursside uurimise rahvusvaheliste ja riiklike programmide elluviimiseks.

3. Oma ülesandeid täites võtab teaduskomitee arvesse teiste asjakohaste tehnika- ja teadusorganisatsioonide tööd ning Antarktika lepingu raames tehtavat teadustööd.

XVI artikkel

1. Teaduskomitee esimene koosolek toimub kolme kuu jooksul pärast komisjoni esimest koosolekut. Edaspidi peab teaduskomitee koosolekuid nii sageli, kui on vaja tema ülesannete täitmiseks.

2. Teaduskomitee võtab vastu oma töökorra ja vajaduse korral muudab seda. Töökorra ja selle muudatused kiidab heaks komisjon. Töökord peab sisaldama vähemusaruannete esitamise korda.

3. Komisjoni loal võib teaduskomitee asutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke allorganeid.

XVII artikkel

1. Komisjoni määratud tingimustel ja korras nimetab komisjon ametisse komisjoni ja teaduskomitee täitevsekretäri. Täitevsekretäri ametiaeg on neli aastat ja ta võib ametisse tagasi nimetada.

2. Komisjon kinnitab sekretariaadile vajaliku töötajate koosseisu ning täitevsekretär nimetab ametisse, juhendab ja kontrollib töötajaid vastavalt komisjoni määratud eeskirjadele, menetlustele ja tingimustele.

3. Täitevsekretär ja sekretariaat täidavad komisjoni antud ülesandeid.

XVIII artikkel

Komisjoni ja teaduskomitee ametlikud keeled on hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel.

XIX artikkel

1. Igal aastakoosolekul võtab komisjon konsensuse alusel vastu oma ja teaduskomitee eelarve.

2. Komisjoni, teaduskomitee ja kõigi allorganite eelarvete projektid valmistab ette täitevsekretär ning esitab need komisjoni liikmetele vähemalt 60 päeva enne komisjoni aastakoosolekut.

3. Kõik komisjoni liikmed maksavad eelarvesse osamaksu. Viie aasta vältel pärast konventsiooni jõustumist on kõigi komisjoni liikmete osamaks võrdne. Seejärel määratakse osamaks kindlaks vastavalt kahele kriteeriumile, milleks on püügi kogus ja võrdne jaotus kõigi komisjoni liikmete vahel. Komisjon otsustab konsensuse alusel nende kahe kriteeriumi rakendamise suhte.

4. Komisjoni ja teaduskomitee finantstegevus peab vastama komisjoni vastuvõetud finantssätetele ning seda auditeerivad igal aastal komisjoni valitud välisaudiitorid.

5. Iga komisjoni liige kannab ise oma komisjoni ja teaduskomitee koosolekutel osalemise kulud.

6. Komisjoni liikmel, kes ei ole kaks järjestikust aastat maksnud osamaksu, ei ole osamaksu maksmata jätmise ajal õigust osaleda komisjoni otsuste tegemisel.

XX artikkel

1. Komisjoni liikmed annavad komisjonile ja teaduskomiteele igal aastal võimalikult palju statistilisi, bioloogilisi ja muid andmeid, mida komisjon ja teaduskomitee vajavad oma ülesannete täitmiseks.

2. Komisjoni liikmed annavad ettenähtud viisil ja sagedusega teavet oma püügi, sealhulgas püügialade ja laevade kohta, et võimaldada koostada püügi ja püügikoormuse statistikat.

3. Komisjoni liikmed annavad ettenähtud sagedusega komisjonile teavet komisjoni vastuvõetud kaitsemeetmete rakendamiseks tehtud sammudest.

4. Komisoni liikmed lepivad kokku, et püügi ajal kasutavad nad võimalust koguda andmeid, mis on vajalikud püügi mõju hindamiseks.

XXI artikkel

1. Kõik konventsiooniosalised võtavad oma pädevuse piires asjakohaseid meetmeid, et tagada konventsiooni sätete ja komisjoni vastuvõetud kaitsemeetmete järgimine, mis on konventsiooniosalistele siduvad vastavalt käesoleva konventsiooni IX artiklile.

2. Kõik konventsiooniosalised edastavad komisjonile teavet lõike 1 kohaste meetmete kohta, sealhulgas rikkumiste puhul rakendatud sanktsioonide kohta.

XXII artikkel

1. Kõik konventsiooniosalised kohustuvad kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga tegema asjakohaseid pingutusi, et takistada konventsiooni eesmärgiga vastuolus olevat tegevust.

2. Kõik konventsiooniosalised teatavad niisugusest neile teatavaks saanud tegevusest komisjonile.

XXIII artikkel

1. Komisjon ja teaduskomitee teevad koostööd Antarktika lepingu konsultatiivosalistega viimaste pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2. Komisjon ja teaduskomitee teevad asjakohast koostööd ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooniga ning teiste spetsialiseeritud asutustega.

3. Komisjon ja teaduskomitee püüavad arendada asjakohaseid koostöösuhteid valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, kes võivad kaasa aidata nende tööle, sealhulgas Antarktika uurimise teaduskomitee, ookeaniuuringute teaduskomitee ja rahvusvahelise vaalapüügikomisjoniga.

4. Komisjon võib sõlmida lepinguid käesolevas artiklis nimetatud organisatsioonide ja muude asjakohaste organisatsioonidega. Komisjon ja teaduskomitee võivad kutsuda nende organisatsioonide vaatlejaid oma koosolekutele ja oma allorganite koosolekutele.

XXIV artikkel

1. Konventsiooni eesmärgi saavutamiseks ja selle sätete järgimise tagamiseks lepivad konventsiooniosalised kokku, et luuakse vaatlus- ja inspekteerimissüsteem.

2. Komisjon töötab vaatlus- ja inspekteerimissüsteemi välja järgmiste põhimõtete alusel:

a) konventsiooniosalised teevad koostööd vaatlus- ja inspekteerimissüsteemi tõhusaks rakendamiseks, võttes arvesse olemasolevat rahvusvahelist kogemust. See süsteem hõlmab muu hulgas komisjoni määratud vaatlejate ja inspektorite pardalemineku ja inspekteerimise korda ning lipuriigi kohaldatavat vastutuselevõtmise ja sanktsioonide rakendamise korda nimetatud pardalemineku ja inspekteerimise tulemusena saadud tõendite alusel. Käesoleva konventsiooni XXI artiklis sätestatud teave peab sisaldama nimetatud vastutuselevõtmise ja rakendatud sanktsioonide aruannet;

b) et kontrollida konventsiooniga vastuvõetud meetmete järgimist, korraldavad vaatlusi ja inspekteerimist laevade pardal, mis on seotud mere elusressursside uurimise ja püügiga konventsiooni kohaldamise piirkonnas, komisjoni liikmete määratud vaatlejad ja inspektorid, kes tegutsevad komisjoni kehtestatud tingimustel;

c) määratud vaatlejad ja inspektorid kuuluvad selle konventsiooniosalise jurisdiktsiooni alla, mille kodanikud nad on. Nad annavad aru neid ametisse määranud komisjoni liikmele, kes annab omakorda aru komisjonile.

3. Kuni vaatlus- ja inspekteerimissüsteemi sisseseadmiseni püüavad komisjoni liikmed luua vaatlejate ja inspektorite määramise ajutise korra ning sel viisil määratud vaatlejatel ja inspektoritel on õigus inspekteerida lõikes 2 sätestatud põhimõtete kohaselt.

XXV artikkel

1. Kui kahe või enama konventsiooniosalise vahel tekib konventsooni tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlus, arutavad need konventsiooniosalised küsimust omavahel, püüdes lahendada vaidlust läbirääkimiste, järelepärimise, vahenduse, lepitamise, vahekohtu- või kohtumenetluse teel või muul nende valitud rahulikul viisil.

2. Mis tahes lahendamata jäänud seda laadi vaidlus esitatakse, kui kõik vaidlusosalised on iga juhtumi puhul eraldi andnud oma nõusoleku, lahendamiseks kas Rahvusvahelisse Kohtusse või vahekohtusse; kuid kokkuleppele mittejõudmine Rahvusvahelisse Kohtusse või vahekohtusse pöördumise suhtes ei vabasta vaidlusosalisi kohustusest jätkata püüdlusi lahendada vaidlus mõnel lõikes 1 nimetatud rahulikul viisil.

3. Juhul kui vaidlus esitatakse vahekohtusse, määratakse vahekohtu koosseis vastavalt käesoleva konventsiooni lisale.

XXVI artikkel

1. Konventsioon on 7.–20. maini 1980. aastal Canberras toimunud Antarktika vete elusressursside kaitse konverentsist osavõtnud riikidele allkirjastamiseks avatud 1. augustist 31. detsembrini 1980. aastal Canberras.

2. Riigid, kes sellele siis alla kirjutavad, saavad konventsiooni algselt allakirjutanud riikideks.

XXVII artikkel

1. Konventsioon ratifitseeritakse, võetakse vastu või kinnitatakse allakirjutanud riikides.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule Austraalia valitsusele, kes käesolevaga määratakse hoiulevõtjaks.

XXVIII artikkel

1. Konventsioon jõustub 30. päeval pärast kaheksanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, või kinnitamiskirja hoiuleandmist käesoleva konventsiooni XXVI artikli lõikes 1 nimetatud riikide poolt.

2. Iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes, kes annab ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiule pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva, jõustub konventsioon 30. päeval pärast nimetatud hoiulevõtmist.

XXIX artikkel

1. Konventsioon on ühinemiseks avatud kõigile riikidele, kes on huvitatud konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate mere elusressursside uurimisest või püügist.

2. Konventsioon on ühinemiseks avatud suveräänsetest riikidest koosnevatele piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonidele, millesse kuulub üks või mitu komisjoni liikmesriiki ja millele tema liikmesriigid on täielikult või osaliselt üle andnud pädevuse konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Niisuguste piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonide ühinemist peavad komisjoni liikmed omavahel arutama.

XXX artikkel

1. Konventsiooni võib muuta igal ajal.

2. Kui üks kolmandik komisjoni liikmetest taotleb kavandatava muudatuse arutamiseks koosolekut, kutsub hoiulevõtja koosoleku kokku.

3. Muudatus jõustub, kui hoiulevõtja on kätte saanud muudatuse ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja kõigilt komisjoni liikmetelt.

4. Pärast seda jõustub muudatus mis tahes muu konventsiooniosalise suhtes, kui hoiulevõtja on saanud sellelt ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisteate. Iga konventsiooniosalist, kellelt ei ole ühe aasta jooksul pärast lõike 3 kohast muudatuse jõustumist niisugust teadet saadud, loetakse käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astunuks.

XXXI artikkel

1. Iga konventsiooniosaline võib käesoleva konventsiooni osaliste hulgast välja astuda mis tahes aasta 30. juunil, andes sellest hiljemalt sama aasta 1. jaanuaril teada hoiulevõtjale, kes, olles niisuguse teate saanud, edastab selle viivitamata teistele konventsiooniosalistele.

2. Iga muu konventsiooniosaline võib 60 päeva jooksul pärast hoiulevõtjalt sellise teate koopia saamist teatada hoiulevõtjale kirjalikult oma väljaastumisest, misjärel konventsioon kaotab teate esitanud konventsiooniosalise suhtes kehtivuse sama aasta 30. juunil.

3. Mis tahes komisjoniliikme väljaastumine käesoleva konventsiooni osaliste hulgast ei mõjuta tema konventsioonis sätestatud finantskohustusi.

XXXII artikkel

Hoiulevõtja teeb kõigile konventsiooniosalistele teatavaks:

a) iga konventsioonile allakirjutamise ning ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

b) konventsiooni ja selle mis tahes muudatuse jõustumise kuupäeva.

XXXIII artikkel

1. Konventsioon, mille hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Austraalia valitsusele, kes edastab nõuetekohaselt tõestatud koopiad kõigile selle allkirjastanud ja sellega ühinenud konventsiooniosalistele.

2. Hoiulevõtja registreerib konventsiooni kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 20. mail 1980. aastal Canberras.

--------------------------------------------------

LISA

VAHEKOHUS

XXV artikli lõikes 3 nimetatud vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kes nimetatakse järgmiselt.

Menetluse algatanud osaline teatab vahekohtuniku nime teisele osalisele, kes omakorda teatab 40 päeva pärast niisuguse teate saamist teise vahekohtuniku nime. 60 päeva jooksul pärast teise vahekohtuniku nimetamist nimetavad osalised kolmanda vahekohtuniku, kellel ei tohi olla kummagi osalise kodakondsust ega ka kahe esimese vahekohtunikuga sama kodakondsust. Vahekohtu eesistujaks on kolmas vahekohtunik.

Kui teist vahekohtunikku ei ole ettenähtud aja jooksul nimetatud või kui osalised ei ole jõudnud ettenähtud aja jooksul kolmanda vahekohtuniku nimetamises kokkuleppele, nimetab alalise vahekohtu peasekretär ükskõik kumma osalise taotlusel vahekohtunikuks rahvusvaheliselt tunnustatud isiku, kes ei ole ühegi käesoleva konventsiooni osalisriigi kodanik.

Vahekohus otsustab, kuhu asutatakse tema peakorter, ja võtab vastu oma menetluskorra.

Vahekohtu otsus tehakse tema liikmete häälteenamusega, kes ei või hääletamisest kõrvale hoida.

Mis tahes konventsiooniosaline, kes ei ole vaidlusosaline, võib vahekohtu loal menetlusse sekkuda.

Vahekohtu otsus on lõplik ja kõigile vaidlusosalistele ning menetlusse sekkunud osalistele siduv ning seda tuleb viivitamata täita. Vahekohus tõlgendab otsust mis tahes vaidlusosalise või sekkunud osalise taotlusel.

Kui vahekohus ei määra juhtumi eriliste asjaolude tõttu teisiti, maksavad vahekohtu kulud, sealhulgas tasu selle liikmetele, vaidlusosalised võrdselt.

--------------------------------------------------