Komisjoni direktiiv,

19. mai 1978,

millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 74/60/EMÜ mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad)

(78/632/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, [1] viimati muudetud ühinemisaktiga, eriti selle artikleid 11, 12 ja 13,

võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1973. aasta direktiivi 74/60/EMÜ mootorsõidukite sisustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) [2]

ning arvestades, et:

saadud kogemusi ja tehnika taset silmas pidades on nüüd võimalik muuta nõuded tegelikele katsetingimustele paremini vastavaks;

käesoleva direktiivi sätted on kooskõlas mootorsõidukikaubanduselt tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 74/60/EMÜ lisasid muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Alates 1. jaanuarist 1979 ei tohi ükski liikmesriik mootorsõidukite sisustusega (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) seotud põhjustel:

- keelduda sõidukitüübile EMÜ tüübikinnituse andmisest, direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumendi väljastamisest ega siseriikliku tüübikinnituse andmisest, või

- keelata sõidukite kasutuselevõttu, kui kõnealuse sõidukitüübi või sõidukite sisustus (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) vastab käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 74/60/EMÜ sätetele.

2. Alates 1. jaanuarist 1979 liikmesriigid:

- ei tohi enam väljastada direktiivi 70/156/EMÜ artikli 10 lõike 1 viimases taandes nimetatud dokumenti sõidukitüübile, mille sisustus (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 74/60/EMÜ sätetele,

- võivad keelduda siseriikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille sisustus (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 74/60/EMÜ sätetele.

3. Alates 1. oktoobrist 1982 võivad liikmesriigid keelata selliste sõidukite kasutuselevõtu, mille sisustus (sõitjateruumi sisustus, välja arvatud sisemised tahavaatepeeglid, juhtseadiste paigutus, katus või lükandkatus, seljatugi ja istmete tagumised osad) ei vasta käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 74/60/EMÜ sätetele.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 1979 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. mai 1978

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Étienne Davignon

[1] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

[2] EÜT L 38, 11.2.1974, lk 2.

--------------------------------------------------

LISA

17. DETSEMBRI 1973. AASTA DIREKTIIVI 74/60/EMÜ LISADES TEHTAVAD MUUDATUSED

I LISA

MÕISTED, EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE JA SPETSIFIKATSIOONID

Punkt 2.6 asendatakse järgmisega:

vööjoon – joon, mille moodustab sõiduki külgakende läbipaistev alumine kontuurjoon.

Punkt 2.7 asendatakse järgmisega:

kabriolett– sõiduk, mille teatava konfiguratsiooni puhul puudub sõidukikerel ülalpool vööjoont jäik osa, välja arvatud eesmised katusetoestikud ja/või turvakaared ja/või turvavööde kinnituspunktid.

Punkt 2.8 asendatakse järgmisega:

faeton– sõiduk, millel saab ainult katust või selle osa kokku voltida või avada või lahti lükata, kusjuures vööjoonest kõrgemal jäävad sõiduki olemasolevad konstruktsiooniosad alles.

Punkt 2.9 asendatakse järgmisega:

klappiste– aeg-ajalt kasutamiseks mõeldud lisaiste, mis on tavaliselt üles tõstetud.

Punkt 5.3 asendatakse järgmisega:

Sõitjateruumi muu sisustus kõige tagumistele istmetele asetatud mannekeeni torso võrdlusjoont läbivast püsttasapinnast eespool.

Punkt 5.3.1 asendatakse järgmisega:

Reguleerimisala

Allpool oleva punkti 5.3.2 nõudeid kohaldatakse juhtimispidemete, -hoobade ja -nuppude ning mis tahes väljaulatuvate osade suhtes, mida ei ole nimetatud punktides 5.1 ja 5.2 (vt ka punkti 5.3.2.2).

Punkt 5.3.2 asendatakse järgmisega:

Nõuded

Kui punktis 5.3.1 osutatud osad on paigutatud nii, et sõidukis sõitjad võivad nendega kokku puutuda, peavad need vastama punktide 5.3.2.1–5.3.4 nõuetele. Kui neid saab puutuda 165 mm läbimõõduga kera ja kui need on esiistmete madalaimast H-punktist (vt IV lisa) kõrgemal ning kõige tagumisel istmel oleva mannekeeni torso võrdlusjoone püsttasapinnast eespool ning punktides 2.3.1 ja 2.3.2 määratletud aladest väljaspool, loetakse need nõuded täidetuks, kui:

Punkt 5.3.3 asendatakse järgmisega:

Punkti 5.3.2.3 nõudeid ei kohaldata põrandale kinnitatud käsipiduri suhtes; kui selle piduri vabastatud asendis on mõni osa kõrgemal horisontaaltasapinnast, mis läbib esiistmete madalaimat H-punkti (vt IV lisa), peab piduri ristlõikepindala olema vähemalt 6,5 cm2, mõõdetuna kuni 6,5 mm kaugusel kõrgeimale ulatuvast osast (vertikaalsuunas mõõdetuna). Kumerusraadius peab olema vähemalt 3,2 mm.

Punkti 5.3.4 järele lisatakse järgmine punkt:

5.3.4.1. Katusele paigaldatud osad, mis ei ole katusekonstruktsiooni osad, nt käepidemed, laternad, päikesesirmid jms, peavad olema kumerusraadiusega vähemalt 3,2 mm, kusjuures väljaulatuvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole; või peavad need osad läbima energia neelamise katse vastavalt III lisa nõuetele.

Punkt 5.4.2.1 asendatakse järgmisega:

Katuse siseseina sellel osal, mis asub sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis on suunatud tahapoole või allapoole. Väljaulatuvate osade laius ei tohi olla väiksem kui nende ulatus allapoole ning servade kumerusraadius peab olema vähemalt 5 mm. Eelkõige ei tohi jäigad katusepulgad või -ribid, välja arvatud klaaspindade ja ukseraamide ülaserv, ulatuda allapoole rohkem kui 19 mm.

Punkt 5.4.2.2 asendatakse järgmisega:

Kui katusepulgad või -ribid ei vasta punkti 5.4.2.1 nõuetele, peavad need läbima energia neelamise katse vastavalt III lisa nõuetele.

Punkti 5.4.2 järele lisatakse järgmine punkt:

5.4.2.3. Metallridvad, mis pingutavad laekatendit ja päikesesirmide raame, ei tohi olla läbimõõduga üle 5 mm või peavad energiat neelama, nagu on ette nähtud III lisas. Päikesesirmide raamide mittejäigad kinnitusosad peavad vastama punkti 5.3.4.1 nõuetele.

Punkt 5.5 asendatakse järgmisega:

Faetonid.

Punkt 5.5.1.1 asendatakse järgmisega:

Faetonite suhtes, mille katus on suletud asendis, kohaldatakse allpool esitatud nõudeid ning punkti 5.4 nõudeid.

Punkt 5.5.1.2.2 asendatakse järgmisega:

Nende pinnad on ümarate servadega, mille kumerusraadius on vähemalt 5 mm.

Punkt 5.6 asendatakse järgmisega:

"Kabrioletid".

Punkt 5.6.1 asendatakse järgmisega:

Kabriolettide puhul peavad üksnes turvakaare ülemise osa alumine pool ja tuuleklaasi raami ülemine osa kõikides selle tavapärastes kasutusasendites vastama punkti 5.4 nõuetele. Pehmekatuse toetamiseks kasutatavate kokkulükatavate varraste või ühenduste süsteemil, mis paikneb sõitjate kohal või neist eespool, ei tohi olla ohtlikke ebatasasusi ega teravaid servi, mis on suunatud tahapoole või allapoole.

Punkt 5.6.2 jäetakse välja.

Punkt 5.7 asendatakse järgmisega:

Sõidukisse kinnitatud istmete tagumised osad.

Punkt 5.7.1.2.3 asendatakse järgmisega:

Peaga kokkupõrke tsoonis, mis jääb punktides 5.7.1.2.1–5.7.1.2.2 (k.a) ettenähtud piiridest välja, peab peaga otsese kokkupuute vältimiseks olema istme raam polsterdatud ja nendes tsoonides peab sellel olema vähemalt 5 mm kumerusraadius. Või peavad nimetatud osad vastama III lisas sätestatud energia neelamise nõuetele.

Punkt 5.7.2 asendatakse järgmisega:

Neid nõudeid ei kohaldata kõige tagumiste istmete, küljega või seljaga sõidu suunas olevate istmete, vastastikku leenidega istmete ega klappistmete suhtes. Kui istmete kokkupõrketsoonid, peatoed ja nende alused sisaldavad osi, mille kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kohaldatakse eespool esitatud nõudeid, v.a III lisas kirjeldatud energia neelamist käsitlevad nõuded, ainult jäikade osade suhtes.

Punkt 5.8 nummerdatakse ümber punktiks 5.8.1.

Lisatakse uus punkt 5.8 järgmises sõnastuses:

Muu sisustus, täpsustamata.

II LISA

PEAGA KOKKUPÕRKE TSOONI KINDLAKSMÄÄRAMINE

Punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

Kõik eespool H-punkti asuvad puutepunktid määratakse kindlaks liigesepunktist pealaeni oleva vahemiku iga mõõtme puhul, mida saab mõõteseadmega sõiduki sisemõõtmete raames mõõta.

Juhul kui peakujuline katseseade, mille vars on seatud miinimumpikkusele, ulatub tagumisest H-punktist üle esiistme, ei määrata kõnealuse toimingu jaoks puutepunkti.

Punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

Hoides mõõteseadet vertikaalselt, määratakse võimalikud puutepunktid kindlaks, pöörates mõõteseadet ettepoole ja allapoole läbi vertikaaltasapindade kõigi kaarte kuni 90 kraadini kummalgi pool sõiduki vertikaalset pikitasapinda, mis läbib H-punkti.

III LISA

ENERGIAT NEELAVATE MATERJALIDE KATSETAMISE KORD

Punkti 1.3.3 tekst jäetakse välja. Punkti number paigutatakse sulgudesse.

Punkt 1.4.1 asendatakse järgmisega:

Katsetatava pinna igas löögipunktis on löök suunatud II lisas kirjeldatud mõõteseadme peakujulise katseseadme trajektoori puutujale.

I lisa punktides 5.3.4.1 ja 5.4.2.2 nimetatud osade katsetamiseks pikendatakse mõõteseadme vart, kuni saavutatakse kokkupuude vajaliku osaga, kusjuures piirnormiks on 1000 mm seadme liigesepunktist pealaeni. Kõik punktis 5.4.2.2 nimetatud katusepulgad ja -ribid, mida ei ole võimalik puutuda, peavad siiski vastama I lisa punkti 5.4.2.1 nõuetele, välja arvatud väljaulatuva osa kõrgust käsitlev nõue.

IV LISA

Käesoleva lisa tekst asendatakse järgmisega:

H-PUNKTI JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD NING R- JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA NING SELJATOE TOOTJA ETTENÄHTUD KALDENURGA JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA VAHELISE SUHTE TÕENDAMISE KORD

1. MÕISTED

1.1. H-punkt

Sõitjateruumis istuva sõitja asukohta tähistav H-punkt – punktis 3 kirjeldatud inimkeha kujutava mannekeeni reite ja torso vahelise teoreetilise pöörlemistelje lõikepunkt vertikaalse pikitasapinnaga.

1.2. R-punkt ehk istme võrdluspunkt

R-punkt ehk istme võrdluspunkt – sõiduki tootja ettenähtud võrdluspunkt:

1.2.1. millel on sõiduki konstruktsiooni suhtes kindlaksmääratud koordinaadid;

1.2.2. mis vastab torso/reite pöörlemispunkti (H-punkt) teoreetilisele asukohale kõige madalamas ja kõige tagumises normaalses juhtimisasendis või kasutusasendis, mille sõiduki tootja on iga tema kindlaksmääratud istekoha jaoks ette näinud.

1.3. Leeni kaldenurk

Leeni kaldenurk – leeni kalle vertikaalsuunas.

1.4. Leeni tegelik kaldenurk

Leeni tegelik kaldenurk – H-punkti läbiva vertikaaljoone ja punktis 3 kirjeldatud inimkeha kujutava mannekeeni torso võrdlusjoone vahel moodustuv nurk.

1.5. Tootja ettenähtud leeni kaldenurk

Tootja ettenähtud leeni kaldenurk – sõiduki tootja ettenähtud nurk:

1.5.1. millega määratakse kindlaks leeni nurk kõige madalamas ja kõige tagumises normaalses juhtimisasendis või kasutusasendis, mille sõiduki tootja on iga tema kindlaksmääratud istekoha jaoks ette näinud;

1.5.2. mille moodustavad R-punktis vertikaaljoon ja torso võrdlusjoon;

1.5.3. mis teoreetiliselt vastab leeni tegelikule kaldenurgale.

2. H-PUNKTIDE JA TEGELIKE LEENI KALDENURKADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

2.1. Iga sõiduki tootja ettenähtud istekoha jaoks määratakse kindlaks H-punkt ja leeni tegelik kaldenurk. Kui samas reas olevaid istekohti võib käsitada samaväärsetena (pinkistmed, identsed istmed jne), määratakse iga istmerea puhul kindlaks vaid üks H-punkt ja üks tegelik leeni kaldenurk, kusjuures punktis 3 kirjeldatud mannekeen istub seda rida esindaval kohal. See koht on:

2.1.1. esirea puhul juhiiste;

2.1.2. tagarea või tagaridade puhul kõige äärmine iste.

2.2. H-punkti ja leeni tegeliku kaldenurga kindlaksmääramisel seatakse asjassepuutuv iste kõige madalamasse ja kõige tagumisse normaalsesse juhtimis- või kasutusasendisse, mille on määranud sõiduki tootja. Kui leeni kaldenurk on reguleeritav, lukustatakse see vastavalt tootja spetsifikatsioonidele, või kui need puuduvad, asendisse, mis vastab leeni tegelikule kaldenurgale, st nii lähedale kui võimalik 25°-le.

3. MANNEKEENI KIRJELDUS

3.1. Kasutatakse kolmemõõtmelist mannekeeni, mille mass ja kuju vastab keskmise pikkusega täiskasvanud mehele. Mannekeeni on kujutatud käesoleva lisa liite joonistel 1 ja 2.

3.2. Mannekeen koosneb järgmistest osadest:

3.2.1. kaks osa, millest üks kujutab selga ja teine istmikku ja mis on liigestega kinnitatud torso ja reie vahelisele pöörlemisteljele. Selle telje lõikepunktis istekoha vertikaalse keskpikitasapinnaga asub H-punkt;

3.2.2. kaks osa, mis kujutavad jalgu ning on liigestega kinnitatud istmikku kujutava osa külge;

3.2.3. kaks osa, mis kujutavad jalalabasid ja on pahkluid kujutavate liigestega kinnitatud jalgade külge.

3.2.4. Lisaks sellele on istmikku kujutaval osal vaaderpass, millega saab kontrollida põikiasetust.

3.3. Keharaskused kinnitatakse asjaomastele raskuskeskmetele vastavatesse punktidesse, nii et mannekeeni kogumass oleks 75 kg ± 1 %. Andmed erinevate raskuste masside kohta on esitatud käesoleva lisa liite joonisel 2 olevas tabelis.

3.4. Mannekeeni torso võrdlusjooneks on sirgjoon, mis läbib reie ja torso vahelist liigest ning kaela ja rindkere vahelist teoreetilist liigest (vt käesoleva lisa liite joonis 1).

4. MANNEKEENI PAIGUTAMINE

Kolmemõõtmeline mannekeen paigutatakse järgmiselt:

4.1. sõiduk asetatakse horisontaalsele tasapinnale ning istmed reguleeritakse vastavalt punktile 2.2;

4.2. katsetatav iste on kaetud riidega, mis võimaldab mannekeeni õigesti paigutada;

4.3. mannekeen asetatakse asjaomasele istmele nii, et selle pöörlemistelg on risti sõiduki keskpikitasapinnaga;

4.4. mannekeeni jalad asetatakse järgmiselt:

4.4.1. esiistmetel nii, et mannekeeni istmiku põikiasetust kontrolliv vaaderpass on horisontaalne;

4.4.2. tagaistmetel võimalikult kaugele ette nii, et jalad puutuksid kokku esiistmetega. Kui jalad toetuvad siis põranda eri tasanditele, on võrdluspunktiks jalg, mis kõigepealt puutub kokku esiistmega, ja teine jalg pannakse nii, et mannekeeni istmiku põikiasetust kontrollida võimaldav vaaderpass on horisontaalne;

4.4.3. kui H-punkt määratakse kindlaks keskmisel istmel, asetatakse jalad teine teisele poole tunnelit;

4.5. jalgadele asetatakse raskused, mannekeeni istmiku põikiasetust kontrolliv vaaderpass seatakse horisontaali ning mannekeeni istmikku kujutavale osale asetatakse reieraskused;

4.6. põlveliigese kangi abil liigutatakse mannekeen leenist eemale ja mannekeeni selg kallutatakse ettepoole. Mannekeen pannakse sõiduki istmele tagasi, nihutades mannekeeni istmel tahapoole kuni takistuse ilmnemiseni ning mannekeeni selg pannakse tagasi leeni vastu;

4.7. mannekeeni suhtes rakendatakse kaks korda 10 ± 1 daN suurust horisontaaljõudu. Jõu suund ja rakenduspunkt on näidatud liite joonisel 2 musta noolega;

4.8. paremale ja vasakule küljele pannakse istmikuraskused ning seejärel pannakse kohale torsoraskused. Mannekeeni põikiasetust kontrolliv vaaderpass hoitakse horisontaalsena;

4.9. hoides mannekeeni põikiasetust kontrollivat vaaderpassi horisontaalsena, kallutatakse mannekeeni selg ette, kuni torsoraskused on H-punktist kõrgemal, vältimaks hõõrdumist vastu leeni;

4.10. mannekeeni selg lükatakse õrnalt tahapoole ja paigutamine on valmis. Mannekeeni põikiasetust kontrolliv vaaderpass on horisontaalne. Vastasel korral korratakse eespool kirjeldatud protseduuri.

5. TULEMUSED

5.1. Kui mannekeen on paigutatud punkti 4 kirjelduse kohaselt, loetakse asjaomane H-punkt ja sõiduki istme leeni tegelik kaldenurk vastavalt mannekeeni torso võrdlusjoone H-punktiks ja kaldenurgaks.

5.2. Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmel ristuval tasandil ning leeni tegelik kaldenurk, et võrrelda neid sõiduki tootja esitatud andmetega.

6. R-PUNKTI JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA KONTROLLIMINE NING TOOTJA ETTENÄHTUD LEENI KALDENURGA JA LEENI TEGELIKU KALDENURGA VAHELINE SUHE

6.1. Punkti 5.2 kohase H-punkti ja leeni tegeliku kaldenurga mõõtmise tulemusi võrreldakse R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja ettenähtud leeni kaldenurgaga.

6.2. R-punkti ja H-punkti suhteline asukoht ning tootja ettenähtud leeni kaldenurga ja leeni tegeliku kaldenurga suhe loetakse kõnealuse istekoha puhul rahuldavaks, kui koordinaatide järgi määratud H-punkt asub pikiristkülikul, mille pikkus ja kõrgus on vastavalt 30 ja 20 mm ning mille diagonaalid lõikuvad R-punktis, ning kui leeni tegelik kaldenurk erineb tootja ettenähtud leeni kaldenurgast kuni 3° võrra.

6.2.1. Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse katsetamiseks R-punkti ja tootja ettenähtud leeni kaldenurka ning vajaduse korral reguleeritakse mannekeeni asendit nii, et H-punkt langeb kokku R-punktiga ning leeni tegelik kaldenurk langeb kokku tootja ettenähtud leeni kaldenurgaga.

6.3. Kui H-punkt või leeni tegelik kaldenurk ei vasta punkti 6.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja leeni tegelik kaldenurk kindlaks veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest kolmest toimingust kahe tulemused vastavad nõuetele, loetakse katse tulemus rahuldavaks.

6.4. Kui kolmest katsest vähemalt kahe tulemused ei vasta punkti 6.2 nõuetele, loetakse katse tulemus mitterahuldavaks.

6.5. Kui tekib punktis 6.4 kirjeldatud olukord või kui kontrollimine ei ole võimalik, kuna sõiduki tootja ei ole esitanud andmeid R-punkti või tootja ettenähtud leeni kaldenurga kohta, võib kasutada kolme katse tulemuste keskmist ja seda võib kasutada kõikidel juhtudel, kus käesolevas direktiivis on viidatud R-punktile või tootja ettenähtud leeni kaldenurgale.

6.6. Kui kontrollitakse R-punkti ja H-punkti suhtelist asukohta ning tootja ettenähtud leeni kaldenurga ja leeni tegeliku kaldenurga suhet seeriatootmises olevas sõidukis, asendatakse punktis 6.2 nimetatud ristkülik ruuduga, mille külje pikkus on 50 mm, ning leeni tegelik kaldenurk ei tohi tootja ettenähtud leeni kaldenurgast erineda rohkem kui 5° võrra.

Liide

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

V LISA

VÄLJAULATUVATE OSADE MÕÕTMISMEETOD

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

Määramaks kindlaks, kui palju osa ulatub välja pinnast, mille külge see on kinnitatud, liigutatakse mööda asjaomast osa 165 mm kera, hoides seda osaga kokkupuutes, alustades kohast, kus see esimesena asjaomast osa puutub. Väljaulatuva osa suuruseks on suurim kõikidest Y variantidest, kusjuures variante mõõdetakse pinnaga risti asetseva kera keskpunktist.

Kui pindade, osade jms kattematerjali Shore’i kõvadus A on alla 50, kasutatakse eespool kirjeldatud väljaulatuvate osade mõõtmise menetlust üksnes pärast selliste materjalide eemaldamist.

I, II, III, IV JA VI LISA LIIDE

MÄRKUSED

I LISA KOHTA

MÕISTED, EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE JA SPETSIFIKATSIOONID

Punkti 2.2 kohta:

Võrdlusvöönd piiritletakse tahavaatepeeglita. Energia neelamise katse tehakse tahavaatepeeglita. Pendel ei tohi mõjutada peegli kinnitust.

Punktide 2.3 ja 2.3.1 kohta:

Kõnealuste punktidega ettenähtud erand rooliratta taga kehtib ka esiistme reisija(te) peaga kokkupõrke tsooni kohta.

Reguleeritavate roolirataste puhul on lõplikku eranditsooni vähendatud, nii et selleks on eranditsoonide ühisosa rooliratta kõikide võimalike juhtimisasendite puhul.

Kui võimalik on valida eri roolirataste vahel, määratakse eranditsoon kindlaks kõige vähem sobiva rooliratta järgi, mille läbimõõt on kõige väiksem.

Punkti 2.4 kohta:

Armatuurlaua tase ulatub üle kogu sõitjateruumi laiuse ja määratakse kindlaks sõiduki laiuses liigutatava vertikaaljoone kõige tagumise punkti järgi, kus see armatuurlaua pinnaga kokku puutub. Kahe või rohkema üheaegse puutepunkti korral kasutatakse armatuurlaua taseme kindlaksmääramiseks alumist puutepunkti. Kui konsoolide puhul ei ole võimalik armatuurlaua taset vertikaaljoone puutepunktide järgi kindlaks määrata, on armatuurlaua tasemeks 25,4 mm esiistmete H-punktist kõrgemal asuva horisontaaljoone ja konsooli lõikepunkt.

Punkti 2.5 kohta:

Sõiduki külgedel lõpeb katus ukseava ülaservaga. Üldjuhul on katuseääre piiriks piirjooned, mille moodustab ülejäänud kere alumine serv (äärte järgi), kui uks on avatud. Akende puhul on katuseääre piiriks läbipaistev pidevjoon (külgaknaklaaside läbiviigupunkt). Postide kohal jookseb katuseääre piir mööda läbipaistvate joonte vahelist ühendusjoont. Punktis 2.5 esitatud määratlus kehtib ka kõigi katuseavade kohta suletud asendis, kui tegemist on punktis 2.7 või 2.8 määratletud sõidukiga.

Mõõtmisel ei võeta arvesse allapoole suunatud äärikuid. Need loetakse sõiduki külje osaks.

+++++ TIFF +++++

Punkti 2.7 kohta:

Püsivalt kinnitatud tagaakent käsitatakse jäiga konstruktsioonielemendina.

Püsivalt kinnitatud jäigast materjalist tagaakendega autod loetakse punktis 2.8 määratletud faetoniteks.

Punkti 5.1.1 kohta:

Terav serv on jäigast materjalist serv, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, v.a alla 3,2 mm väljaulatuvad osad pinnalt mõõdetuna. Sellisel juhul minimaalne kumerusraadius ei kehti, kui väljaulatuva osa kõrgus ei ületa poolt selle laiusest ning selle servad on tömbid.

Võred loetakse eeskirjadele vastavaks, kui need vastavad järgmises tabelis sätestatud miinimumnõuetele:

(mm) |

Elementide vahekaugus | Lamedad elemendid | Ümardatud elemendid (min raadius) |

e/min | min raadius |

0–0 | 1,5 | 0,25 | 0,50 |

10–15 | 2,0 | 0,33 | 0,75 |

15–20 | 3,0 | 0,50 | 1,25 |

+++++ TIFF +++++

Punkti 5.1.2 kohta:

Katse käigus määratakse kindlaks, kas kokkupõrketsoonis asuvad tugevdusosad võivad paigalt nihkuda või esile tungida, suurendades seeläbi ohtu reisijaile või vigastuste raskusastet.

Punkti 5.1.3 kohta:

Kõnealused kaks mõistet (armatuurlaua tase ja alumine serv) võivad olla eristatavad. Käesolev lõik sisaldub aga punktis 5.1 (… ülalpool armatuurlaua taset…) ning seepärast kohaldatakse seda üksnes juhul, kui need kaks mõistet esinevad koos. Kui need kaks tingimust esinevad eraldi, st armatuurlaua alumine serv asetseb allpool armatuurlaua taset, käsitletakse vastavat juhtumit punkti 5.3.2.1 alusel, võttes arvesse punkti 5.8.

Punkti 5.1.4 kohta:

Kui tõmbekäepideme või nupu laius on 50 mm või üle selle ning see asub tsoonis kus, kui selle laius oleks alla 50 mm, määrataks selle maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt V lisa punktile 2 peakujulise mõõteseadme abil, tehakse maksimaalne väljaulatuv osa kindlaks vastavalt V lisa punktile 1, st 165 mm läbimõõduga kera abil ja määrates Y-telje kõrguse maksimaalse varieeruvuse.

Ristlõikepindala mõõdetakse tasapinnal, mis on paralleelne pinnaga, mille külge osa on kinnitatud.

Punkti 5.1.5 kohta:

Punktid 5.1.4 ja 5.1.5 täiendavad teineteist; kohaldatakse punkti 5.1.5 esimest lauset (st tagasitõmbe ja eraldumisjõud 37,8 daN) ning seejärel punkti 5.1.4, kui tagasitõmbel on väljaulatuv osa 3,2–9,5 mm või, eraldumise korral, punkti 5.1.5 kaht viimast lauset (ristlõikepindala mõõdetakse enne jõu rakendamist). Seevastu kui praktilistel põhjustel tuleb kohaldada punkti 5.1.4 (tagasitõmme 3,2–9,5 mm), võib tootja otsustada, et mugavam on punkti 5.1.4 spetsifikatsioone kontrollida enne, kui rakendatakse punktis 5.1.5 sätestatud 37,8 daN jõudu.

+++++ TIFF +++++

Punkti 5.1.6 kohta:

Kuna pehmete materjalide olemasolu korral kehtivad nõuded üksnes jäiga toe kohta, siis mõõdetakse üksnes jäiga toe väljaulatuvat osa.

Shore’i kõvadust mõõdetakse katseobjekti näidistel. Kui materjali seisundi tõttu ei saa kõvadust mõõta Shore’i kõvaduse A meetodil, siis antakse hinnang võrdväärsete mõõtmiste põhjal.

Punkti 5.2.1 kohta:

Arvesse ei võeta jalapedaale, nende varsi ja vahetut pöördmehhanismi, kuid see ei kehti ümbritseva tugimetalli kohta.

Punkti 5.2.2 kohta:

Seisupiduriga kokkupuute võimalikkuse kindlaksmääramiseks kasutatakse:

- II lisas kirjeldatud peakujutist, kui pidur asub armatuurlaua tasemel või sellest ülalpool (katsetatakse vastavalt punktile 5.1 ning kokkupõrketsoonis);

- VI lisas kirjeldatud põlve, kui piduri element on armatuurlaua tasemest allpool (sel juhul katsetatakse pidurikangi vastavalt punktile 5.3.2.3).

Punkti 5.2.3 kohta:

Punktis 5.2.3 sätestatud tehnilisi spetsifikatsioone kohaldatakse ka riiulite ning esiistmete vahel armatuurlaua tasemest allpool asuvate konsooliosade suhtes, juhul kui need paiknevad H-punktist eespool. Kui süvend on suletud, käsitatakse seda kindalaekana ning need spetsifikatsioonid selle suhtes ei kehti.

Punkti 5.2.3.1 kohta:

Esitatud mõõtmed kirjeldavad pinda, mis ei ole veel kaetud materjaliga, mille Shore’i kõvadus A on alla 50 (5.2.4). Energia neelamise katsed korraldatakse vastavalt III lisale.

Punkti 5.2.3.2 kohta:

Kui riiul eraldub või puruneb, ei tohi sellel tekkida ohtlikke omadusi; see ei kehti mitte üksnes ääriku, vaid ka teiste servade suhtes, mis pärast jõu rakendamist on suunatud sõitjateruumi poole.

Loetakse, et riiuli tugevaim osa paikneb mõne seadme kõrval. Seejuures tähendab "märkimisväärselt moondunud", et rakendatud jõu tulemusena peab riiuli läbipaindumine, mõõdetuna katsesilindriga algsest puutepunktist, olema murdumine või deformatsioon, mis on palja silmaga nähtav. Elastne deformatsioon on lubatud.

Katsesilindri pikkus on vähemalt 50 mm.

Punkti 5.3 kohta:

"Muud osad" on muu hulgas sellised osad nagu aknasulgurid, turvavööde ülemised kinnituspunktid ja muud jalaruumis ning ukse siseküljel olevad osad, mida ei ole tekstis varem käsitletud ega sellest välja jäetud.

Punkti 5.3.2 kohta:

Esivaheseina ja armatuurlaua vahelise ruumi suhtes, mis asub armatuurlaua alumisest servast kõrgemal, punkti 5.3 spetsifikatsioone ei kohaldata.

Punkti 5.3.2.1 kohta:

3,2 mm raadius kehtib kõikide mis tahes kasutusasendis punkti 5.3 alla kuuluvate osade suhtes, millega võib kokkupuude tekkida.

Erandina võetakse kindalaekad arvesse üksnes suletuna, turvavööd võetakse tavaliselt arvesse üksnes kinnitatuna, kuid kõik osad, millel on kindel paigalduskoht, peavad nimetatud kohta paigaldatuna samuti vastama 3,2 mm raadiuse nõudele.

Punkti 5.3.2.2 kohta:

Viitepind leitakse, rakendades V lisa punktis 2 kirjeldatud seadet jõuga 2 daN. Kui see ei ole võimalik, kasutatakse V lisa punktis 1 kirjeldatud meetodit jõuga 2 daN.

Ohtlike väljaulatuvate osade hindamine on katsete eest vastutava asutuse pädevuses.

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt alla 35 või 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN horisontaalse pikijõu rakendamiseks kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

Punkti 5.3.2.3 kohta:

Käigukangi puhul on kõige kaugemale väljaulatuv osa pideme või nupu osa, mida pikisuunas horisontaalselt liigutatav vertikaaltasapind esimesena puutub. Kui käigukangi või seisupiduri mõni osa on H-punktist ülalpool, tuleb lugeda, et kogu kang on H-punktist ülalpool.

Punkti 5.3.4 kohta:

Kui kõige madalamas asendis esi- ja tagaistmete H-punkte läbivad horisontaaltasapinnad ei ühti, määratakse kindlaks sõiduki pikiteljega risti asetsev vertikaaltasapind, mis läbib esiistme H-punkti. Seejärel käsitletakse eraldi eranditsooni reisijateruumi esi- ja tagaosa puhul, lähtudes nende vastavast H-punktist ning kuni eespool määratletud vertikaaltasapinnani.

Punkti 5.3.4.1 kohta:

Liigutatavaid päikesesirme võetakse arvesse kõikides kasutusasendites. Päikesesirmide raame ei loeta jäikadeks tugedeks (vt punkti 5.3.5).

Punkti 5.4 kohta:

Kui katsetatakse katust, et mõõta neid väljaulatuvusi ja osi, mida saab puutuda 165 mm läbimõõduga keraga, tuleb eemaldada laekatend. Ettenähtud raadiuste hindamisel võetakse arvesse laekatendi materjalide eeldatavat kuju ja omadusi. Katuse puhul katsetatakse piirkonda, mis jääb kõige tagumisele istmele paigutatud mannekeeni torso võrdlusjoonega piirnevast püsttasapinnast ette- ja ülespoole.

Punkti 5.4.2.1 kohta ("teravad servad" on määratletud punktis 5.1.1):

Mõõdetakse katuse tavapärast ulatust allapoole vastavalt V lisa punktile 1.

Väljaulatuva osa laiust mõõdetakse väljaulatuva osa piirjoone suhtes õigete nurkade all. Eelkõige ei tohi jäigad katusevardad või -ribid ulatuda katuse sisepinnast välja rohkem kui 19 mm.

Punkti 5.5 kohta:

Lükandkatuste ribid peavad vastama punkti 5.4 nõuetele, kui neid on võimalik puutuda 165 mm läbimõõduga keraga.

Punktide 5.5.1.2, 5.5.1.2.1 ja 5.5.1.2.2 kohta:

Avamis- ja juhtimisseadised peavad puhkeasendis ja suletud katuse korral vastama kõikidele ettenähtud tingimustele.

Punkti 5.5.1.2.3 kohta:

37,8 daN jõudu rakendatakse ka juhul, kui algne väljaulatuv osa on vastavalt kuni 25 mm. Väljaulatuvat osa mõõdetakse rakendatava koormuse all.

37,8 daN jõu rakendamiseks kokkupõrke suunas, mis III lisas on määratletud peakujulise katseseadme trajektoori puutujana, kasutatakse üldjuhul kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga varba, kuid kui see ei ole võimalik, kasutatakse samaväärset meetodit; näiteks võib takistused eemaldada.

"Puhkeasend" on juhtseadise asend lukustatuna.

Punkti 5.6 kohta:

Kabriolettide katuste vardasüsteemi ei käsitata turvakaarena.

Punkti 5.6.1 kohta:

Tuuleklaasi raami ülaosa algab ülalpool tuuleklaasi läbipaistvat piirjoont.

Punkti 5.7.1.1 kohta:

"Terav serv" on määratletud punktis 5.1.1.

Punkti 5.7.1.2 kohta:

Määrates kindlaks peaga kokkupõrke tsooni esiistmete leenil, käsitatakse kõnealuse leeni osana kõiki konstruktsioone, mis on vajalikud leeni toetamiseks.

Punkti 5.7.1.2.3 kohta:

Istmeraami polsterduse puhul tuleb samuti vältida ohtlikku karedust ja teravaid servi, mis võivad suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu.

II LISA KOHTA

PEAGA KOKKUPÕRKE TSOONI KINDLAKSMÄÄRAMINE

Punkti 2.1.1.2 kohta:

Kahe kõrguse kindlaksmääramise menetluse vahel teeb valiku tootja.

Punkti 2.2 kohta:

Puutepunktide kindlaksmääramisel ei muudeta ühe toimingu käigus mõõteseadme varre pikkust. Kõiki toiminguid alustatakse vertikaalasendist.

Punkti 3 kohta:

Mõõt 25,4 mm on kaugus H-punkti läbivast horisontaaltasapinnast peakujulise katseseadme alumise külje horisontaalpuutujani.

III LISA KOHTA

ENERGIAT NEELAVATE MATERJALIDE KATSETAMISE KORD

Punkti 1.4 kohta:

Mis tahes osa purunemise korral energia neelamise katses vt märkust I lisa punkti 5.1.2 kohta.

IV LISA KOHTA

H-PUNKTI JA SELJATOE TEGELIKU KALDENURGA KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD NING R- JA H-PUNKTI SUHTELISE ASUKOHA NING TOOTJA ETTENÄHTUD LEENI KALDENURGA JA LEENI TEGELIKU KALDENURGA VAHELISE SUHTE KONTROLLIMISE KORD

Punkti 4 kohta:

Mistahes istme H-punkti kindlaksmääramiseks eemaldatakse vajaduse korral teised istmed.

VI LISA KOHTA

SEADE JA MENETLUS I LISA PUNKTI 5.2.1 KOHALDAMISEKS

Esimene lause:

Jalaga käitatavaid juhtimisseadmeid käsitatakse pedaalidena.

--------------------------------------------------