Nõukogu direktiiv,

21. detsember 1976,

ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta

(77/99/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 43 ja 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse assamblee arvamust [1]

ning arvestades, et:

alates turgude ühise korralduse sisseseadmisest võivad lihatooted ühenduses vabalt liikuda; ühendusesisest kõnealuste toodetega kauplemist pidurdavad siiski eri liikmesriikide erinevad tervishoiunõuded kõnealuses sektoris; kõnealuste erinevuste kõrvaldamiseks on vaja asendada riiklikud nõuded ühtsete sätetega;

kõnealuste toodete kvaliteedi tagamiseks tervishoiu seisukohast on nende valmistamisel vaja kasutada üksnes värsket liha, mis on saadud vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, [2] viimati muudetud direktiiviga 75/379/EMÜ, [3] nõukogu 15. veebruari 1971. aasta direktiivis 71/118/EMÜ värske linnulihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta, [4] viimati muudetud direktiiviga 75/379/EMÜ, ja nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivis 72/462/EMÜ tervishoiu- ja veterinaarinspektsiooni probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest, [5] viimati muudetud direktiiviga 75/379/EMÜ, sätestatud ühenduse normidele; lihatooteid tuleb valmistada, ladustada ja vedada tingimustes, mis annavad kõik tagatised seoses tervishoiuga; tõenäoliselt lihtsustab kõnealuste tingimuste täitmise järelevalvet, kui tootmis-ja töötlemisettevõtted peavad taotlema luba; tuleks sätestada tootmisettevõtetele loa andmise põhjendatuse küsimuses tekkinud mis tahes vaidluste lahendamise kord liikmesriikide vahel;

käesolevas direktiivis sätestatud normide ühtseks kohaldamiseks kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada ühenduse kontrollikord; tuleks sätestada kord, millega määratakse kõnealune kontroll kindlaks nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta otsusega [6] moodustatud alalise veterinaarkomitee raames vastavalt ühenduses kehtestatud korrale;

tuleks sätestada, et käesoleva direktiivi teatavatest sätetest võib kehtestada erandeid teatavate lihatoodete korral, mis sisaldavad muid toiduaineid ning väheses koguses liha; kõnealused erandid tuleks kehtestada alalises veterinaarkomitees vastavalt ühenduses kehtestatud korrale;

ühendusesisese kaubanduse korral peetakse pädeva asutuse koostatud veterinaarsertifikaadi väljaandmist parimaks viisiks kinnitada sihtriigi pädevatele asutustele, et lihatoodete partii vastab käesolevale direktiivile; kõnealune sertifikaat peab toodete partiiga sihtkohani kaasas olema;

liikmesriikidel peab olema õigus mitte lubada teisest liikmesriigist tuua oma territooriumile lihatooteid, mis on osutunud inimtoiduks kõlbmatuks või ei vasta ühenduse tervishoiualastele sätetele;

sellistel juhtudel peaks kaubasaatjal või tema esindajal olema taotluse esitamise korral võimalik lihatooted tagasi saada, kui seda ei takista tervishoiuga seotud põhjused;

keelu või piirangu korral tuleks selle põhjustest teavitada kaubasaatjat või tema esindajat ja teatavatel juhtudel ekspordiriigi pädevaid asutusi;

kaubasaatja ja sihtliikmesriigi ametiasutuste vaidluse korral keelu või piirangu põhjendatuse kohta peaks kaubasaatjal olema võimalus paluda ekspertarvamust;

kavandatud meetmete hõlpsamaks rakendamiseks tuleks ette näha kord, mis seab alalise veterinaarkomitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tervishoiunõuded ühendusesiseseks lihatoodetega kauplemiseks.

Artikkel 2

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) lihatooted – tooted, mis on valmistatud täielikult või osaliselt lihast, mida on töödeldud, et tagada teatav säilivusaste.

Liha, mida on üksnes jahutatud või külmutatud, ei käsitata lihatootena.

Käesolev direktiiv ei hõlma järgmisi tooteid:

i) lihaekstrakt, lihapuljong, lihakastmed ja muud samalaadsed tooted, mis ei sisalda lihatükke;

ii) terved, purustatud või peenestatud kondid, lihapeptoon, loomne želatiin, lihapulber, kamarapulber, vereplasma, kuivatatud veri, kuivatatud vereplasma, rakuproteiinid, kondiekstraktid ja samalaadsed tooted;

iii) loomsetest kudedest sulatatud rasv;

iv) puhastatud ja pleegitatud, soolatud või kuivatatud magu, põis, sooled;

b) liha – liha, mis on määratletud:

- direktiivi 64/433/EMÜ artiklis 1,

- direktiivi 71/118/EMÜ artiklis 1,

- direktiivi 72/462/EMÜ artiklis 2;

c) värske liha – direktiivi 64/433/EMÜ artiklis 1, direktiivi 71/118/EMÜ artiklis 1 ning direktiivi 72/462/EMÜ artiklis 2 määratletud värske liha;

d) töötlemine – värske liha töötlemine koos teiste toiduainetega või ilma nendeta, kuumutamise, soolamise või kuivatamise või nende protsesside kombinatsiooni teel;

e) täielik töötlemine – töötlemine, mis on piisav, et tagada toote tervislikkus tavapärasel ümbritseva õhu temperatuuril;

f) mittetäielik töötlemine – töötlemine, mis ei vasta A lisa V peatüki punktis 27 sätestatud täieliku töötlemise nõuetele;

g) kuumtöötlus – kuiva või niiske kuumuse kasutamine;

h) soolamine – soola (NaCl) kasutamine;

i) kuivatamine – veesisalduse loomulik või kunstlik vähendamine;

j) ekspordiriik – liikmesriik, kust lihatooteid saadetakse teise liikmesriiki;

k) sihtriik – liikmesriik, kuhu saadetakse lihatooteid teisest liikmesriigist;

l) partii – ühe veterinaarsertifikaadiga hõlmatud lihatoodete kogus;

m) pakendamine – lihatoodete kaitsmine, kasutades esmast ümbrist või pakendit, mis on asjaomase tootega otsekontaktis; pakend – esmane ümbris või pakend;

n) pakkimine – pakendatud või pakendamata lihatoote või -toodete asetamine teise mahutisse; pakk – kõnealune mahuti.

2. Pärast ettepaneku esitamist vastavalt artikli 9 lõikele 2 ning kuni sätete vastuvõtmiseni liha kohta, mida on töödeldud muul viisil kui kuumutamine, soolamine või kuivatamine või mis on läbinud töötlemise, mis ei vasta A lisa V peatüki punkti 26 nõuetele, kohaldatakse kõnealuse liha suhtes lõike 1 punktis b osutatud direktiivide sätteid.

Artikkel 3

1. Iga liikmesriik tagab, et üksnes järgmistele üldtingimustele vastavaid lihatooteid saadetakse tema territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile:

1) need peavad olema valmistatud vastavalt artiklile 6 heakskiidetud ja kontrollitud ettevõttes;

2) need peavad olema valmistatud, ladustatud ja veetud vastavalt A lisale;

3) need peavad olema valmistatud:

a) artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud värskest lihast. Kõnealune värske liha võib olla pärit:

i) vastavalt direktiivile 64/433/EMÜ liikmesriigist, kus lihatoode valmistatakse, või mis tahes teisest liikmesriigist;

ii) vastavalt direktiivile 72/462/EMÜ kolmandast riigist, otse või teise liikmesriigi poolt impordituna;

iii) vastavalt direktiivi 71/118/EMÜ artiklile 15 kolmandast riigist, tingimusel et:

- kõnealusest lihast saadud tooted vastavad käesoleva direktiivi nõuetele,

- kõnealustel toodetel ei ole A lisa VII peatükis sätestatud tervisemärki,

- ühendusesisese kõnealuste toodetega kauplemise korral kohaldatakse iga liikmesriigi riiklikke sätteid;

b) käesoleva direktiivi nõuetele vastavast lihatootest;

4) need peavad olema valmistatud kuumutamise, soolamise või kuivatamise teel, millele võib lisanduda suitsutamine või laagerdumine, võimaluse korral teatavates mikroklimaatilistes tingimustes ning eelkõige teatavate soolamislisanditega artiklis 12 määratletud tähenduses. Neile võib olla lisatud ka teisi toiduaineid ja maitseaineid;

5) need peavad olema valmistatud vastavalt A lisa III peatükile käideldud värskest lihast;

6) pädev asutus peab olema neid kontrollinud vastavalt A lisa IV peatükile; kõnealused kontrollimised viiakse läbi korraliselt ning vastavalt eeskirjadele, mis vastavalt vajadusele määratletakse artiklis 18 sätestatud korras, selleks ettevalmistatud assistentide abil;

7) need peavad vastama A lisa V peatükis sätestatud normidele;

8) need peavad olema pakendatud ja pakitud vastavalt A lisa VI peatükile, kui pakendamine ja pakkimine on vajalik;

9) neil peab olema A lisa VII peatükis sätestatud tervisemärk;

10) veol sihtriiki peab nendega olema kaasas veterinaarsertifikaat vastavalt A lisa VIII peatükile;

11) need peavad olema ladustatud ja sihtriiki veetud rahuldavates tervishoiutingimustes vastavalt A lisa IX peatükile.

2. Lihatoodete puhul ei tohi olla kasutatud ioniseerivat kiirgust, välja arvatud juhul, kui see on õigustatud meditsiinilistel põhjustel ning kui kõnealune protsess on tootele ja veterinaarsertifikaadile selgelt märgitud.

Artikkel 4

1. Lihatooteid, mis on läbinud täieliku töötlemise vastavalt A lisa V peatüki punktile 27, võib ladustada ja vedada tavapärasel ümbritseva õhu temperatuuril.

Pikaajaliselt looduslikult kääritatud ja laagerdatud tooteid käsitatakse täieliku töötlemise läbinud toodetena, kuni nõukogu muudab komisjoni ettepanekul ühehäälselt A lisa V peatüki punkti 27 alapunktis b esitatud määrasid.

2. Kontrolli eesmärgil peab tootja tagama, et mittetäieliku töötlemise läbinud lihatoodete pakenditel on selge ja loetav märge temperatuuri kohta, mille juures tooteid tuleb vedada ja ladustada, ning ajavahemiku kohta, mille jooksul säilimine on sellistes tingimustes tagatud.

3. Vajaduse korral võib artiklis 18 sätestatud korras vastavalt teatavatele tingimustele, mida kontrollib pädev asutus, kehtestada erandi lõikest 2 teatavate lihatoodete puhul, mis ei vasta A lisa V peatüki punktis 27 sätestatud normidele.

Artikkel 5

Artikleid 3 ja 4 ei kohaldata lihatoodete suhtes, mis on sihtriigi loal imporditud muuks otstarbeks kui inimtoit; sel juhul tagab sihtriik, et kõnealuseid tooteid kasutatakse üksnes eesmärkidel, milleks need asjaomasesse riiki on lähetatud.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriik koostab loetelu ettevõtetest, mille ta on heaks kiitnud ja millel on veterinaarloa number. Ta saadab kõnealuse loetelu teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

Komisjoni koostab kõnealustest heakskiidetud ettevõtetest loetelu ning laseb selle avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, ei kiida liikmesriik ettevõtet heaks, kui ei ole tagatud käesoleva direktiivi järgimine.

Liikmesriik tühistab loa, kui loa saamise tingimusi enam ei täideta.

Kui on läbi viidud kontroll vastavalt artiklile 7, võtab asjaomane liikmesriik selle tulemusi arvesse.

Teisi liikmesriike ja komisjoni teavitatakse loa tühistamisest.

2. Heakskiidetud ettevõtete kontroll ja järelevalve toimuvad pädeva asutuse vastutusel, keda võivad ainult tehnilist laadi ülesannete täitmisel aidata selleks ettevalmistatud töötajad.

Artiklis 18 sätestatud korras määratakse kindlaks kõnealuse abistamise üksikasjalikud eeskirjad.

3. Kui liikmesriik leiab, et teises liikmesriigis asuv ettevõte ei täida enam loa saamise tingimusi, teavitab ta sellest komisjoni ning asjaomase liikmesriigi pädevat keskasutust.

4. Lõikes 3 osutatud juhul algatab komisjon viivitamata artiklis 7 sätestatud menetluse.

Kui see on põhjendatud kontrollakti järelduste põhjal, võib liikmesriikidel lubada artiklis 19 sätestatud korras keelata kõnealustest ettevõtetest pärit lihatoodete toomine oma territooriumile.

Artiklis 19 sätestatud korras võib kõnealuse loa tühistada, kui see on põhjendatud vastavalt artiklile 7 läbiviidud lisakontrolli tulemuste põhjal.

Artikkel 7

Liikmesriikide ja komisjoni eksperdid kontrollivad korrapäraselt heakskiidetud ettevõtteid, et teha kindlaks, kas ettevõtted kohaldavad tegelikult käesolevat direktiivi ja eriti A lisa I ja II peatükki.

Nad esitavad komisjonile aruande kontrollide tulemuste kohta.

Liikmesriigid, mille territooriumil kontrollitakse, osutavad ekspertidele kogu nende töös vajaliku abi.

Liikmesriikide eksperdid, kes kontrolle läbi viivad, määrab komisjon liikmesriikide ettepanekul. Nad peavad olema muu liikmesriigi kodanikud kui see, kus kontroll toimub, ning artikli 6 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel muu kui vaidluses osaleva liikmesriigi kodanikud.

Kontrollid viiakse läbi ühenduse nimel, kes kannab sellest tulenevad kulud.

Kontrollide sagedus ja üksikasjalikud eeskirjad määratakse kindlaks artiklis 18 sätestatud korras.

Artikkel 8

1. Erandina artiklis 3 sätestatud tingimustest võib otsustada artiklis 18 sätestatud korras, et osa käesoleva direktiivi sätetest ei kohaldata teatavate toodete suhtes, mis sisaldavad muid toiduaineid ja üksnes väheses koguses liha või lihatooteid.

Kõnealused erandid on seotud üksnes:

a) A lisa I peatükis sätestatud ettevõtete heakskiitmise tingimustega;

b) A lisa IV ja V peatükis kirjeldatud kontrollinõuetega;

c) artikli 3 lõike 1 punktides 9 ja 10 sätestatud tervisemärgi ja veterinaarsertifikaadi nõuetega.

Kui kaalutakse, kas lubada käesolevas artiklis sätestatud erandeid, võetakse arvesse nii toote laadi kui koostist.

Olenemata käesoleva artikli sätetest, tagavad liikmesriigid, et kõik ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud lihatooted on tervislikud tooted, mis on valmistatud värskest lihast või lihatoodetest käesolevas direktiivis määratletud tähenduses.

2. Lõike 1 esimest lõiku rakendatakse esimest korda enne käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva.

Artikkel 9

1. Nõukogu määrab komisjoni ettepanekul esimest korda enne käesoleva direktiivi rakendamist kindlaks sätted, mida kohaldatakse hakitud, jahvatatud või samalaadselt väikesteks tükkideks purustatud värske liha suhtes, millele lisatakse teisi toiduaineid ja maitseaineid.

Sel viisil vastuvõetud sätete jõustumiseni kohaldatakse kõnealuse liha suhtes riiklikke õigusakte.

2. Komisjon esitab nõukogule enne käesoleva direktiivi rakendamise kuupäeva ettepaneku toodete kohta, mida ei ole töödeldud ning mis seetõttu ei vasta A lisa V peatüki punkti 26 nõuetele.

Artikkel 10

A lisa V peatüki punktides 26 ja 27 sätestatud normidele vastavuse kontrollimiseks nõutav meetod ning kõnealuste normide korral lubatud hälbed kehtestatakse artiklis 18 sätestatud korras kuus kuud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

Vajaduse korral võib kõnealuseid meetodeid, norme ja lubatud hälbeid samas korras muuta või ajakohastada.

Artikkel 11

1. Ilma et see piiraks artiklitest 6 ja 7 tulenevaid volitusi, võib liikmesriik, mille territooriumil avastatakse veterinaarkontrolli käigus, et:

a) teisest liikmesriigist imporditud lihatooted on inimtoiduks kõlbmatud, keelata kõnealuste toodete turustamise oma territooriumil;

b) ei järgita artiklit 3, kehtestada kõnealuse keelu.

2. Vastavalt lõikele 1 vastuvõetud otsuste kohaselt peab kaubasaatja või tema esindaja taotlusel olema lubatud lihatoodete tagasisaatmine, kui sellele ei ole vastunäidustusi tervishoiuga seotud põhjustel. Igal juhul võetakse ettevaatusabinõud kõnealuste toodete vääriti kasutamise vältimiseks.

Kui tagasisaatmine ei ole võimalik, tuleb tooted hävitada selle liikmesriigi territooriumil, kus kontrollimine toimus.

Erandina käesolevast sättest ning kaubasaaja või tema esindaja taotlusel võib liikmesriik, kes teostab loomade ja inimeste tervise kontrolli, lubada oma territooriumile kõnealuseid tooteid kasutamiseks muul otstarbel kui inimtoiduks tingimusel, et see ei ohusta inimeste või loomade tervist. Kõnealuseid lihatooteid ei või asjaomase liikmesriigi territooriumilt välja viia ning see liikmesriik peab kontrollima nende sihtkohta.

Kõnealused otsused tuleb koos nende põhjendustega edastada kaubasaatjale või tema esindajale. Vastava taotluse korral tuleb põhjendatud otsused edastada kirjalikult ning märkida kehtivate õigusaktidega sätestatud edasikaebamise võimalused, vormid ja tähtajad.

3. Kui otsused põhinevad nakkushaiguse tuvastamisel, inimeste tervisele ohtlikul riknemisel või käesoleva direktiivi tõsisel rikkumisel, edastatakse need samuti viivitamata koos kõnealuste otsuste põhjendustega ekspordiriigi pädevale keskasutusele ja komisjonile.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks ühenduse kehtivate eeskirjade kohaldamist toiduainetes kasutada lubatud lisaainete kohta, kohaldatakse lihatoodetes lisaainete kasutamise ja sellist kasutamist reguleerivate üksikasjalike eeskirjade suhtes riiklikke õigusakte kuni ühenduse sätete jõustumiseni selles valdkonnas.

Artikkel 13

Nõukogu määrab ühehäälselt komisjoni ettepanekul enne 31. detsembrit 1978 kindlaks lõikamise ja esialgse pakendamise ajal järgitavad temperatuurid vastavalt A lisa II peatüki punkti 9 sätetele ning ilma et see piiraks A lisa III peatüki punkti 20 sätete kohaldamist.

Artikkel 14

1. Nõukogu teeb komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälse otsuse ühenduse eeskirjade kohta seoses trihhiinide kindlakstegemise meetoditega ning juhtudega, kui kõnealune tuvastamine ei ole vajalik.

2. Kõnealuste eeskirjade jõustumiseni kohaldatakse liikmesriikide õigusakte sealiha sisaldavates lihatoodetes trihhiinide kindlakstegemise kohta.

3. Ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud lihatoodete valmistamisel ei tohi kasutada sealiha, milles on avastatud trihhinoos.

Artikkel 15

1. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikides kehtivate õigusaktidega ettenähtud edasikaebamise võimalusi käesolevas direktiivis sätestatud pädevate asutuste otsuste suhtes.

2. Liikmesriigid lubavad nende lihatoodete saatjatel, mille liikumine on keelatud artikli 11 lõike 1 alusel, nõuda ekspertarvamust. Iga liikmesriik tagab, et enne kui pädevad asutused võtavad muid meetmeid, näiteks liha hävitamine, on ekspertidel võimalus kindlaks määrata, kas artikli 11 lõike 1 tingimused on täidetud.

Ekspert peab olema muu liikmesriigi kui ekspordi- või sihtriigi kodanik.

Komisjon koostab liikmesriikide ettepaneku põhjal loetelu ekspertidest, kes võivad sellise arvamuse koostada. Pärast liikmesriikidega konsulteerimist kehtestab komisjon kohaldatavad üldeeskirjad, eelkõige selliste arvamuste koostamise korra kohta.

Artikkel 16

Kuni ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavaid loomatervishoiuprobleeme käsitlevate ühenduse sätete jõustumiseni kohaldatakse siseriiklikke eeskirju selles valdkonnas.

Artikkel 17

Kuni lihatoodete importi kolmandatest riikidest käsitlevate ühenduse sätete rakendamiseni kohaldavad liikmesriigid selliseid importi käsitlevaid sätteid, mis on vähemalt samaväärsed käesolevast direktiivist tulenevate sätetega.

Artikkel 18

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse viivitamata nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta otsusega asutatud alalisele veterinaarkomiteele (edaspidi "komitee") kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel.

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete projekti. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt läbivaatamisel olevate küsimuste kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus antakse 41 poolthäälega.

4. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja rakendab viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui arvamust ei ole esitatud, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta. Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast meetmeid võtnud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu ja kohaldab neid viivitamata, kui nõukogu ei ole lihthäälteenamusega selle vastu hääletanud.

Artikkel 19

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel küsimuse viivitamata komiteele.

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatule. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete projekti. Komitee esitab meetmete kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus antakse 41 poolthäälega.

4. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui arvamust ei ole esitatud, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku võetavate meetmete kohta. Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole 15 päeva jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast meetmeid võtnud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu ja kohaldab neid viivitamata, kui nõukogu ei ole lihthäälteenamusega selle vastu hääletanud.

Artikkel 20

Nõukogu võtab enne 1. juulit 1977 esitatava komisjoni ettepaneku põhjal enne 31. detsembrit 1977 vastu sätted, millega määratakse kindlaks isikud, kes on volitatud teostama artikli 3 lõike 1 punktis 6, artikli 4 lõikes 3, artikli 6 lõikes 2 ning A lisa II, IV, V, VII ja VIII peatükis sätestatud järelevalvet ja kontrolli.

Artikkel 21

Artikleid 18 ja 19 kohaldatakse 21. juunini 1981.

Artikkel 22

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 1. juulit 1979.

Liikmesriigid, mis vastavalt kehtivatele veterinaaria-alastele õigusaktidele ei nõua käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval iga-aastast meditsiinilist kontrolli, on kohustatud tegema A lisa II peatüki punktis 17 sätestatud meditsiinilist kontrolli alles 15. veebruarist 1980, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal enne 31. detsembrit 1979 kõnealuse tähtaja komisjoni esitatud aruande alusel edasi lükata.

Artikkel 23

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. detsember 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. L. M. M. van der Stee

[1] EÜT C 114, 11.11.1971, lk 40.

[2] EÜT 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

[3] EÜT L 172, 3.7.1975, lk 17.

[4] EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23.

[5] EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28.

[6] EÜT L 255, 18.10.1968, lk 23.

--------------------------------------------------

A LISA

I PEATÜKK LIHATOOTEID VALMISTAVATE ETTEVÕTETE HEAKSKIITMISE TINGIMUSED

1. Ettevõtetes peavad loa kehtivusajal olema vähemalt:

a) piisavalt suured ruumid järgmiste toodete eraldi ladustamiseks:

i) jahutatult:

- värske liha artikli 2 lõike 1 punktis c määratletud tähenduses,

- muu kui artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud liha;

ii) ümbritseva õhu temperatuuril või vajaduse korral jahutatult:

- käesoleva direktiivi nõuetele vastavad lihatooted,

- muud täielikult või osaliselt lihast valmistatud tooted;

b) vahendid käesolevas direktiivis ettenähtud veterinaarkontrolli ja -järelevalve tõhusaks läbiviimiseks mis tahes ajal;

c) tööruumide läheduses asuv nõuetekohaselt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes pädev asutus;

d) piisavalt suured nõuetekohased ruumid lihatoodete valmistamiseks;

e) lukustatav ruum teatavate koostisainete, nagu näiteks maitseainete ladustamiseks;

f) seade, mis võimaldab piisavas koguses surve all üksnes joogiveega varustamist; erandjuhtudel on siiski lubatud tehnilise vee varustusseade auru tekitamiseks, tulekustutustöödeks ja külmutusseadmete jahutamiseks, tingimusel et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel.

Tehnilise vee torud peavad olema joogiveetorudest kergesti eristatavad ning need ei või läbida ruume, kus käideldakse või ladustatakse värsket liha või lihatooteid.

Viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast võib enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist tegutsevates ettevõtetes erakorraliselt lubada, et tehnilise vee torud läbivad ruume, kus on liha ja lihatooteid, tingimusel et torude nendes osades, mis eespool nimetatud ruume läbivad, ei ole väljalaske;

g) seade, mis võimaldab piisavas koguses surve all sooja joogivee varustust;

h) hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;

i) piisav arv riietusruume, valamuid, dušše ja veeklosette. Veeklosetid ei tohi avaneda otse tööruumidesse. Valamute juures peab olema soe ja külm jooksev vesi või eelnevalt (segistis) sobiva temperatuurini segatud vesi, vahendid käte puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning ühekordselt kasutatavad käterätikud; valamud peavad asuma tualettide lähedal ning neil peavad olema käte abita kasutatavad kraanid;

j) hügieeninõuetele vastavad seadmed:

- värske liha ja lihatoodete käitlemiseks,

- kõnealuste toodete jaoks kasutatavate mahutite ladustamiseks nii, et värske liha, lihatooted ega mahutid ei puutu kokku maapinnaga;

k) vajalikud seadmed kaitseks kahjurite, näiteks putukate ja näriliste eest;

l) lõpliku pakendamise ja lähetamise ruum;

m) spetsiaalsed õhu- ja veekindlad mittekorrodeeruvad kaante ja kinnitustega mahutid inimtoiduks kõlbmatute värske liha, lihatoodete või trimmingute jaoks, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu, või lukustatav ruum kõnealuse liha, lihatoodete või trimmingute jaoks, kui neid on piisavalt suures koguses, et selline ruum vajalikuks osutub, või kui neid ei viida ära ega hävitata iga tööpäeva lõpus;

n) ruum hooldus- ja puhastusseadmete ja -toodete hoiustamiseks;

o) ruum hooldus- ja puhastusseadmete puhastamiseks.

2. Olenevalt asjaomase toote liigist peab ettevõttes olema:

a) lõikamisruum;

b) ruum:

- keetmiseks; kuumtöötlusseadmetel peab olema termomeeter või kaugregistreeriv termomeeter,

- autoklaavimiseks; autoklaavidel peab olema termomeeter või kaugregistreeriv termomeeter ning vahetu lugemiga kontrolltermomeeter;

c) ruum rasva sulatamiseks;

d) suitsetamisruum;

e) kuivatus- ja laagerdusruum;

f) ruum naturaalsetelt sooltelt soola eemaldamiseks, nende leotamiseks või muul viisil töötlemiseks;

g) soolamisruum, vajadusel kliimaseadmega, et säilitada temperatuur alla +10 °C;

h) ruum, vajadusel kliimaseadmega, viilutamiseks või lõikamiseks ja müügipakendites müümiseks ettenähtud lihatoodete pakendamiseks;

i) hoiuruum tühjade konservitooside ladustamiseks ning seade kõnealuste tooside hügieeniliseks viimiseks tööruumi;

j) seade konservitooside põhjalikuks puhastamiseks vahetult enne täitmist;

k) seade konservitooside pesemiseks joogivees pärast nende hermeetilist sulgemist ja enne autoklaavimist;

l) seade hermeetiliselt suletud pakendites lihatoodete proovide inkubeerimiseks.

Tingimusel, et kasutatavad seadmed ei avalda värskele lihale ja lihatoodetele kahjulikku mõju, võib alapunktides b, c, d ja e osutatud eraldi ruumides tehtavate toimingute jaoks kasutada sama ruumi.

3. Punkti 1 alapunktis a ja punkti 2 alapunktides b–i osutatud ruumides peavad olema:

- veekindel põrandakate, mis on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav, kõdunemiskindel ning paigaldatud nii, et see lihtsustaks vee äravoolamist,

- siledad seinad, mis on kaetud heledat värvi pestava materjali või värviga vähemalt kahe meetri kõrguseni ning millel on ümarad nurgad.

4. Punkti 1 alapunktis d ja punkti 2 alapunktis a osutatud ruumides peavad olema:

- veekindel põrandakate, mis on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav, kõdunemiskindel ning paigaldatud nii, et see lihtsustaks vee äravoolamist; vesi tuleb juhtida äravoolu suunas, millel on haisulukud ja restid,

- siledad seinad, mis on kaetud heledat värvi pestava materjali või värviga ladustamise kõrguseni ja vähemalt kahe meetri kõrguseni ning millel on ümarad nurgad.

5. Ruumides, kus töödeldakse värsket liha ja lihatooteid, peab olema vähemalt:

- piisav ventilatsioon ning vajadusel auru hea ärajuhtimine,

- piisav loomulik või kunstlik valgustus, mis ei moonuta värve,

- töökohtadele võimalikult lähedal asuvad seadmed käte ja töövahendite puhastamiseks. Kraanid peavad olema käte abita kasutatavad. Käte pesemiseks peab kõnealuste seadmete juures olema soe ja külm jooksev vesi või eelnevalt (segistis) sobiva temperatuurini segatud vesi, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ning ühekordselt kasutatavad käterätikud. Tööriistade puhastamiseks peab vee temperatuur olema vähemalt +82 °C,

- mittekorrodeeruvast materjalist tööriistad ja -vahendid, näiteks lõikelauad, eemaldatava lõikuspinnaga lauad, mahutid, konveierilindid ja saed, mis ei riku liha ning mida on kerge puhastada ja desinfitseerida. Eelkõige on keelatud puidu kasutamine.

II PEATÜKK ETTEVÕTETE TÖÖTAJATE, RUUMIDE, SEADMETE JA TÖÖRIISTADE HÜGIEENINÕUDED

6. Töötajad, ruumid, seadmed ja tööriistad peavad olema piinlikult puhtad.

a) Kõik isikud, kes sisenevad ruumidesse, kus töödeldakse värsket liha ja lihatooteid, peavad kandma eelkõige puhtaid, heledavärvilisi ja kergesti pestavaid tööriideid ja peakatteid, millel on vajadusel kaelakate. Lihatoodete valmistamisega tegelev personal peab käsi pesema ja desinfitseerima mitu korda tööpäeva jooksul, iga kord, kui tööd jätkatakse, ning kui käed on määrdunud. Tööruumides ja laoruumides on suitsetamine keelatud.

b) Ettevõttes ei tohi viibida loomi. Närilisi, putukaid ja teisi kahjureid tuleb korrapäraselt hävitada.

c) Tootmises kasutatavaid seadmeid ja tööriistu tuleb hoolikalt puhastada ja desinfitseerida mitu korda tööpäeva jooksul, tööpäeva lõpus ning enne uuesti kasutamist, kui need on saastunud.

Jätkuvas tootmises kasutatavaid masinaid tuleks puhastada üksnes siis, kui töö on lõpetatud või kui kahtlustatakse saastumist.

7. Ruume, tööriistu ja seadmeid võib kasutada üksnes lihatoodete töötlemiseks.

Pädeva asutuse loal võib neid siiski kasutada ka muude toiduainete töötlemiseks kas samaaegselt või muul ajal, tingimusel et võetakse kõik asjakohased meetmed käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete saastamise või neile kahjulike muutuste tekitamise vältimiseks.

8. Värske liha, lihatooted ja nende koostisained ning pakendid ei tohi:

- kokku puutuda maapinnaga,

- neid ei tohi ladustada ega käidelda tingimustes, mis võivad neid rikkuda.

Tuleb tagada, et tooraine ja valmistooted ei puutuks üksteisega kokku.

9. Punkti 2 alapunktides g ja h osutatud ruumides peab nende kasutamise ajal olema temperatuur alla +10 °C.

10. Punktis 9 sätestatud temperatuuri ei pea järgima, kui pädev asutus sellega nõustub ning seda lubab valmistamise tehniliste tingimuste täitmiseks.

11. Konservitoose ja samalaadseid mahuteid tuleb vahetult enne täitmist põhjalikult puhastada punkti 2 alapunktis j osutatud puhastusseadme abil.

12. Vajadusel tuleb konservitoose ja samalaadseid mahuteid pärast hermeetiliselt sulgemist ning enne autoklaavimist pesta jooksva veega punkti 2 alapunktis k osutatud seadme abil.

13. Hooldus- ja puhastusvahendeid tuleb hoida selleks ettenähtud ruumides.

14. Detergentide, desinfektsioonivahendite ja pestitsiidide kasutamine ei tohi mõjutada värske liha või lihatoodete tervislikkust.

15. Kõikidel eesmärkidel, sealhulgas autoklaavides, tuleb kasutada joogivett. Erandjuhtudel võib siiski tehnilist vett kasutada suletud ringluses auru tekitamiseks, tulekustutustöödel ja külmutusseadmete jahutamiseks tingimusel, et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel.

16. Värsket liha ja lihatooteid on keelatud käidelda isikutel, kes võivad neid saastada, eriti isikutel:

a) kes põevad või kellel kahtlustatakse kõhutüüfust, A- ja B-paratüüfust, nakkuslikku enteriiti (salmonelloosi), düsenteeriat, nakkuslikku hepatiiti, sarlakeid või kes on nende haiguste kandjad;

b) kes põevad või kellel kahtlustatakse nakkuslikku tuberkuloosi;

c) kes põevad või kellel kahtlustatakse nakkuslikku nahahaigust;

d) kes tegelevad samal ajal tegevusega, mis võib põhjustada värske liha või lihatoodete mikroobset saastumist;

e) kes kannavad kätel muud sidet kui veekindel haavaside, mis kaitseb nakatumata haava.

17. Kõik isikud, kes töötavad värske liha või lihatoodetega, peavad esitama arstitõendi. Sellega tõendatakse, et kõnealuseks tööks ei ole takistusi; seda uuendatakse igal aastal ning iga kord, kui pädev asutus seda nõuab; seda hoitakse pädevale asutusele kättesaadavana.

III PEATÜKK NÕUDED LIHATOODETE VALMISTAMISEL KASUTATAVA VÄRSKE LIHA KOHTA

18. Värske liha, mis on pärit tapamajast, lihalõikusettevõttest, külmhoonest või muust töötlemisettevõttest, mis asub samas riigis, kus asjaomane ettevõte, tuleb sinna vedada rahuldavates sanitaartingimustes vastavalt artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud nõukogu direktiivide sätetele, välja arvatud sulgemist käsitlevad sätted.

19. Liha, mis ei vasta artikli 2 lõike 1 punkti c tingimustele, võib hoida heakskiidetud ettevõttes üksnes eraldi kohas ladustatuna; seda tuleb kasutada muudes kohtades ja muul ajal kui liha, mis vastab kõnealustele tingimustele. Pädeval asutusel peab olema igal ajal juurdepääs külmhoonetele ja kõikidele tööruumidele, et kontrollida kõnealuste sätete ranget järgimist.

20. Lihatoodete valmistamiseks ettenähtud värske liha tuleb kohe, kui see ettevõttesse saabub, ning kuni kasutamiseni ladustada ruumis, kus on püsiv sisetemperatuur kuni +7 oC; rupsi korral peab temperatuur olema kuni +3 oC ning linnuliha korral kuni +4 oC.

IV PEATÜKK TOOTMISE JÄRELEVALVE

21. Järelevalvet teostab ettevõtetes pädev asutus, millele tuleb õigeaegselt teatada, kui alustatakse tööd ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud lihatoodetega.

22. Pädeva asutuse pidev järelevalve hõlmab:

- värske liha ja lihatoodete sissetulemise ja väljaminemise registri kontrolli,

- ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud lihatoodete valmistamisel kasutatava värske liha ning artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu punktis b osutatud juhtudel lihatoodete sanitaarkontrolli,

- ettevõttest lähetatavate lihatoodete kontrolli,

- punktis 34 sätestatud veterinaarsertifikaadi täitmist ja väljaandmist,

- tööruumide, -seadmete ja -vahendite puhtuse ning töötajate hügieeni kontrolli vastavalt II peatüki sätetele,

- proovivõtmist laboratoorseks kontrolliks,

- mis tahes järelevalvemeetmeid, mida pädev asutus peab käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks vajalikuks.

Kõnealuste kontrollimiste tulemused registreeritakse.

23. Hermeetiliselt suletud pakendites lihatoodete valmistamise korral peab pädev asutus tagama, et:

- tootja võtab iga päev toodangust proove eelnevalt kindlaksmääratud sagedusega, et teha kindlaks sulgemise tõhusus,

- tootja kasutab kontrollmärke, et kontrollida, kas pakendid on tegelikult läbinud vajaliku kuumtöötlemise,

- hermeetiliselt suletud pakendites tooted eemaldatakse kuumtöötlusseadmest piisavalt kõrge temperatuuri juures, et tagada niiskuse kiire aurumine, ning et neid ei puudutata käega enne, kui nad on täiesti kuivad.

24. Tootjate poolt tehtud eri töötlemiskontrollide ja katsete tulemused tuleb säilitada pädevale asutusele esitamiseks.

V PEATÜKK TÖÖTLEMISE TÕHUSUSE KONTROLL

25. Pädev asutus peab kontrollima lihatoodete töötlemise tõhusust, vajadusel proovide võtmise teel, et kindlaks teha, kas:

- tooteid on töödeldud vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile d,

- töötlemist võib käsitada täielikuna artikli 2 lõike 1 punktis e määratletud tähenduses või mittetäielikuna artikli 2 lõike 1 punktis f määratletud tähenduses.

26. Toodet on töödeldud artikli 2 lõike 1 punktis d määratletud tähenduses, kui aw-väärtus on alla 0,97 või lõikepinnalt on näha, et tootel ei ole enam värske liha omadusi.

27. Toode on läbinud täieliku töötlemise, kui:

a) seda on kuumutatud hermeetiliselt suletud mahutis, kui Fo-väärtus on 3,00 või sellest suurem või kui liikmesriigis, kus seda väärtust tavapäraselt ei kohaldata, on töötlemist kontrollitud 7päevase inkubatsioonitestiga 37 °C juures või 10päevase inkubatsioonitestiga 35 °C juures;

b) see on läbinud muu kui punktis a osutatud töötlemise ning kui:

i) aw-väärtus on kuni 0,95 ning pH on kuni 5,2;

ii) aw-väärtus on kuni 0,91;

iii) pH on kuni 4,5.

Kui töötlemisel ei ole täidetud punktides a ja b osutatud tingimusi, on toode läbinud mittetäieliku töötlemise.

VI PEATÜKK LIHATOODETE PAKENDAMINE

28. Pakendamine peab toimuma rahuldavates hügieenitingimustes selleks ettenähtud ruumides.

29. Pakend peab vastama kõikidele hügieenieeskirjadele, sealhulgas järgmistele:

- see ei tohi muuta lihatoodete organoleptilisi omadusi,

- selle kaudu ei tohi lihatoodetele kanduda inimeste tervisele ohtlikke aineid,

- see peab olema piisavalt tugev lihatoodete nõuetekohaseks kaitsmiseks.

30. Pakendeid ei tohi lihatoodete korral korduvalt kasutada, välja arvatud teatavad erilised savinõud, mida võib pärast puhastamist ja desinfitseerimist korduvalt kasutada.

VII PEATÜKK TERVISEMÄRGID

31. Lihatooted peavad olema märgistatud. Märgistamine peab toimuma pädeva asutuse vastutusel valmistamise ajal või vahetult pärast seda ning märk peab olema nähtavas kohas. Märk peab olema loetav, kustumatu ning selle osad peavad olema kergesti eristatavad.

32. Vaatamata sellele:

a) kui lihatoode on eraldi pakendatud, piisab, kui tervisemärk on pakendil;

b) kui lihatooted lähetatakse teises mahutis, tuleb märk kanda ka asjaomasele teisele mahutile;

c) tervisemärk võib koosneda ka eemaldamatust vastupidavast materjalist plaadist, mis vastab täielikult hügieeninõuetele ning millel on punkti 33 alapunktis a määratletud teave.

33. a) Tervisemärgil peavad olema ovaalikujuliselt järgmised andmed:

- ülal:

ekspordiriigi esitäht või esitähed suurtähtedega, nt B – D – DK – F – IRL – I – L – NL – UK, millele järgneb ettevõtte loanumber,

- all:

üks järgmistest esitähtede kombinatsioonidest: CEE – EEG – EWG – EEC – EØF.

b) Tervisemärgi võib kanda tootele, pakendile või pakile värvi- või põletustempliga või trükkida või paigaldada sildile. Pakendi avamisel peab märk purunema. Märgi mittepurunemine on lubatud üksnes siis, kui pakend puruneb avamisel.

VIII PEATÜKK VETERINAARSERTIFIKAAT

34. Pädev asutus annab pealelaadimise ajal välja veterinaarsertifikaadi originaaleksemplari, mis peab olema lihatoodetega kaasas nende veol sihtriiki.

See peab vormilt ja sisult vastama B lisas esitatud näidisele. See peab olema koostatud vähemalt sihtriigi keel(t)es ning sellel peavad olema kindlaksmääratud andmed. See peab olema koostatud ühel lehel.

IX PEATÜKK LADUSTAMINE JA VEDU

35. Ühendusesiseseks kauplemiseks ettenähtud lihatooteid tuleb ladustada punkti 1 alapunktis a osutatud ruumides.

36. Lihatooteid, mille jaoks on esitatud teatavad hoiutemperatuurid vastavalt artiklile 4, tuleb säilitada nendel temperatuuridel.

37. Lihatooted tuleb lähetada nii, et need on veo ajal piisavalt kaitstud kõige eest, mis võib neid kahjustada või saastada, võttes arvesse veo kestust, transpordivahendit ning ilmastikutingimusi.

38. Lihatooteid tuleb vedada sõidukites, milles on võimalik neid vajaduse korral külmutatuna vedada, nii et ei ületata vastavalt artiklile 4 osutatud temperatuure.

--------------------------------------------------

B LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------