Komisjoni määrus (Euratom) nr 3227/76,

19. oktoober 1976,

Euratomi kaitsemeetmeid käsitlevate sätete kohaldamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 77, 78, 79 ja 81,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu

ning arvestades, et:

Euroopa Aatomienergiaühenduse komisjoni määruses nr 7 on sätestatud asutamislepingu artikli 78 [1] kohaselt nõutavate teatiste rakenduskord;

Euroopa Aatomienergiaühenduse komisjoni määruses nr 8 [2] on määratletud asutamislepingu artiklis 79 nimetatud nõuete laad ja ulatus;

pidades silmas ühenduses toodetavate, kasutatavate ja veetavate tuumamaterjalide koguste suurenemist ja kõnealuste materjalidega kauplemise arengut, on kaitsemeetmete tõhususe tagamiseks oluline määratleda asutamislepingu artiklis 79 osutatud ja eespool nimetatud määruses nr 8 ettenähtud nõuete laad ja ulatus ning kaasajastada need lähtuvalt kogemustest, eriti seoses kõnealuste materjalide transportimise ja neid hõlmava kaubandustegevusega;

lisaks sellele sõlmisid Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) 5. aprillil 1973. aastal Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga lepingu (edaspidi "leping") tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks;

lepingus on sätestatud ühenduse erikohustus seoses kaitsemeetmete kohaldamisega lähteainete ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes nende ühenduse liikmesriikide territooriumil, kellel ei ole oma tuumarelvi ja kes on tuumarelva leviku tõkestamise lepingu ning osana ühendusest ka 5. aprillil 1973. aastal Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga allakirjutatud lepingu osalised (edaspidi "lepinguosalised liikmesriigid");

kõnealuse kohustuse rakendamine eeldab konkreetse korra kehtestamist seoses kaitsemeetmete kohaldamisega lepinguosaliste liikmesriikide territooriumil, selleks et toetada eespool nimetatud määruste nr 7 ja 8 sätteid;

lisaks sellele on kõnealuses lepingus ettenähtud kord kooskõlas korraga, mis töötati tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõikeid 1 ja 4 silmas pidades koos Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuriga välja väga laiaulatuslike rahvusvaheliste läbirääkimiste käigus, mille tulemused kiitis heaks kõnealuse organisatsiooni juhatajate nõukogu, ning nimetatud kord põhineb värskeimal kaitsemeetmete vallas toimunud arendustööl;

seepärast on otstarbekas määratleda lepingu VII peatüki sätete kohaldamiseks uus kord;

6. septembril 1976. aastal kirjutasid ühendus, Ühendkuningriik ja Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur alla lepingule, milles sisaldub erikohustus seoses kaitsemeetmete kohaldamisega lähteainete ja lõhustuvate erimaterjalide suhtes Ühendkuningriigi territooriumil;

raamatupidamissüsteemi ja maake käsitlevate andmete esitamise jaoks on otstarbekas ette näha erisätted;

selliste liikmesriikide territooriumil, mis ei ole lepinguosalised, võib kaitseotstarbelisse tootmistsüklisse kaasata teatavaid rajatisi või nende osi ja materjale; seepärast on otstarbekas täpsustada konkreetne kaitsemeetmete kord, mis võtaks arvesse nimetatud asjaolusid;

selguse huvides ja eelkõige selleks, et lihtsustada kaitsemeetmeid käsitlevate määruste järgimist, on otstarbekas kodifitseerida nimetatud määrused ühte teksti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

TEHNILISED PÕHINÄITAJAD JA KAITSEMEETMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

TEHNILISTE PÕHINÄITAJATE TEATAMINE

Artikkel 1

Kõik isikud ja ettevõtjad, kes ehitavad rajatise lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide tootmiseks, eraldamiseks või muul viisil kasutamiseks või kiiritatud tuumkütuste töötlemiseks või kes kasutavad sellist rajatist, teatavad komisjonile rajatise tehnilised põhinäitajad, kasutades selleks käesoleva määruse I lisas esitatud asjaomast küsimustikku.

Esimese lõike sätteid kohaldatakse kõigi isikute ja ettevõtjate suhtes, kes vastutavad lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide ladustamise eest.

Artikkel 2

Kui rajatise tehnilised põhinäitajad on komisjonile juba edastatud, võib artiklis 1 osutatud teatise esitada viitena varasemale sellisele teatisele, tingimusel et kõik artiklis 1 osutatud küsimustikuga nõutavad lisaandmed esitatakse 30 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

Uute rajatiste tehnilised põhinäitajad teatatakse artiklis 1 sätestatud korras vähemalt 45 päeva enne esimese tuumamaterjalisaadetise kavandatud vastuvõtmist.

Artikkel 3

Artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevad erimeetmed" määravad täpsemalt kindlaks need olulised tehniliste põhinäitajate muudatused, millest tuleb ette teatada.

Kõigist muudest tehniliste põhiandmete muudatustest teatatakse komisjonile koos esimese pärast muudatuse tegemist koostatud varude muutumise teatega.

Artikkel 4

Kui esitatakse vastavasisuline põhjendatud taotlus, võib komisjon eelnevate artiklitega nõutavate teatiste koostamiseks anda lisaaega.

Artikkel 5

Artikli 1 sätteid ei kohaldata isikute ega ettevõtjate suhtes, kelle valdusse kuuluvad ainult sellised tuumamaterjalid, mis on vastavalt artiklile 22 vabastatud teatise esitamise nõudest.

TEGEVUSKAVA

Artikkel 6

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad teatavad kaitsemeetmete kavandamiseks komisjonile ka järgmised andmed:

a) kord aastas tegevuskava lühiiseloomustus, mis on koostatud vastavalt artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevatele erisätetele", kusjuures esimene teatis koostatakse X lisas esitatud suuniste põhjal samal ajal kui artiklis 1 osutatud teatis tehniliste põhinäitajate kohta;

b) vähemalt 40 päeva enne varude inventuuri alustamist selle töö kava;

c) vähemalt 40 päeva enne, kui alustatakse partiikaupa laetava reaktori peatamist järellaadimiseks, sellise peatamise kava, kui artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" ei ole ette nähtud teisiti.

Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist muudatustest, mis mõjutavad varude inventuuri või reaktori peatamist selle järellaadimiseks.

KAITSEMEETMEID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 7

Tehniliste põhinäitajate teatiste ja artikli 6 kohaselt edastatud andmete põhjal täpsustab komisjon "kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes" korra, mille kohaselt asjaomased isikud ja ettevõtjad täidavad nende suhtes kehtestatud kaitsemeetmetega seonduvaid nõudeid. Muu seas hõlmab see kord järgmist:

a) materjalibilansi alade kindlaksmääramine ja nende strateegiliste punktide valimine, mis on tuumamaterjalide ringluse ja varude määramise põhimõõtepunktid;

b) iga materjalibilansi ala puhul tuumamaterjalide üle arvestuse pidamise ja aruannete koostamise kord;

c) raamatupidamise eesmärgil tehtava varude inventuuri sagedus ja kord kaitsemeetmete raames;

d) kaitsetõkke ja järelevalvemeetmed vastavalt rajatise käitajaga kokkulepitud tingimustele;

e) proovivõtmine rajatise käitaja poolt ainult kaitsemeetmete eesmärgil.

"Kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" nähakse ette ka käesoleva määruse artikli 6 kohaselt nõutavate edaspidiste teatiste sisu ja tingimused, mille korral tuleb tuumamaterjalide vedamisest ja vastuvõtmisest ette teatada.

Komisjon hüvitab asjaomastele isikutele või ettevõtjatele kulud, mis tekivad seoses "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" ettenähtud eriteenustega või mida osutatakse komisjoni või inspektorite eritaotluse korral ja kokkulepitud prognoosi alusel. Asjaosalised määravad kindlaks hüvitamise ulatuse ja viisi ja vaatavad selle vajaduse korral teatava aja tagant läbi.

Artikkel 8

Artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevad erimeetmed" koostatakse komisjoni üksikotsusega pärast asjaomase isiku või ettevõtja ja asjakohase liikmesriigiga konsulteerimist.

Isikule või ettevõtjale, keda komisjoni üksikotsus mõjutab, teatatakse kõnealusest üksikotsusest ja sellise teatise koopia edastatakse asjaomasele liikmesriigile.

II OSA

RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM

Artikkel 9

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad peavad raamatupidamis ja kontrollisüsteemi tuumamaterjalide üle. Nimetatud süsteem hõlmab raamatupidamis- ja tegevusandmikke, eelkõige andmeid kõnealuste materjalide koguse, laadi, vormi ja koostise kohta vastavalt artikli 21 nõuetele, nende tegeliku asukoha, konkreetsete kaitsemeetmetega seotud kohustuste ja selle kohta, kuidas asjaomased isikud või ettevõtjad kavatsevad selliseid materjale vastavalt oma otsustele kasutada, ning materjalide veo puhul ka andmed saatja või vastuvõtja kohta.

Raamatupidamise aluseks olev mõõtmissüsteem on kooskõlas viimaste rahvusvaheliste standarditega või on nimetatud standarditega kvaliteedilt samaväärne. Kõnealuse raamatupidamise põhjal peab olema võimalik koostada ja põhjendada artiklites 12-21 sätestatud kujul ja vaheaegade järel komisjonile saadetavaid teatisi. Dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat.

RAAMATUPIDAMISANDMIKUD

Artikkel 10

Raamatupidamisandmikud näitavad iga materjalibilansi ala kohta järgmist:

a) kõik varude muutused, nii et mis tahes ajal oleks võimalik kindlaks määrata arvestuslik laoseis;

b) kõik tegeliku laoseisu kindlaksmääramiseks kasutatavad mõõtmis- ja loendamistulemused;

c) kõik varude muutuste, arvestusliku laoseisu ja tegeliku laoseisu kohta tehtud parandused.

Iga varude muutuse ja tegeliku laoseisu puhul esitatakse raamatupidamisandmikes iga tuumamaterjalipartii kohta materjali tunnusandmed, andmed partii kohta ja algandmed. Nimetatud andmikes käsitletakse igas tuumamaterjalipartiis sisalduvat uraani, tooriumi ja plutooniumi eraldi. Lisaks märgitakse iga varude muutuse puhul ära varude muutumise kuupäev ning vajaduse korral saatja materjalibilansi ala ja vastuvõtja materjalibilansi ala või vastuvõtja.

TEGEVUSANDMIKUD

Artikkel 11

Tegevusandmik sisaldab võimaluse korral iga materjalibilansi ala kohta järgmist:

a) andmed tegevuse kohta, mida kasutatakse varude ja tuumamaterjali koostise muutuste kindlakstegemiseks;

b) mahutite ja mõõteriistade kalibreerimise ning proovide võtmise ja analüüsimisega saadud andmed, mõõtmiste kvaliteedi kontrollimise kord ning tuletatud hinnangud juhuslike ja süstemaatiliste vigade kohta;

c) varude inventuuriks valmistumise ja inventuuri käigus võetud järjestikuste meetmete kirjeldus, et tagada inventuuri täpsus ja täielikkus;

d) võimaliku juhusliku või mõõdetamatu kahju põhjuse ja ulatuse kindlakstegemiseks võetud meetmete kirjeldus.

RAAMATUPIDAMISARUANDED JA ERIARUANDED

Artikkel 12

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad esitavad komisjonile raamatupidamisaruanded ja lisavad neile vajaduse korral eriaruanded.

Raamatupidamisaruannetes esitatakse aruande koostamise kuupäeval kättesaadavad andmed, mida tuleb vajaduse korral hiljem parandada.

Komisjoni põhjendatud taotluse korral esitatakse nimetatud aruannetega seotud täiendavad üksikasjad või selgitused tavaliselt kolme nädala jooksul pärast kõnealuse taotluse laekumist.

Varude algjääk

Artikkel 13

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad edastavad komisjonile varude arvestusliku algjäägi kõigi mingil põhjusel nende käsutuses olevate tuumamaterjalide kohta 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuu viimast päeva. Nimetatud varude inventuur näitab kõnesoleva kuu viimase päeva olukorda. Selleks kasutatakse käesoleva määruse IV lisas esitatud vormi.

Varude muutuse aruanne

Artikkel 14

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad esitavad komisjonile iga materjalibilansi ala puhul varude muutuse aruande kõigi tuumamaterjalide kohta vastavalt II lisas esitatud näidisele. Aruandes esitatakse materjalide tunnusandmed ja andmed iga materjalipartii kohta, varude muutumise kuupäev ning vajaduse korral saatja materjalibilansi ala ja vastuvõtja materjalibilansi ala või vastuvõtja.

Tuumamaterjalide vedu käsitlevates aruannetes tuleb vastuvõtmise korral ära märkida ka kasutusotstarve vastavalt artiklile 9 ja lähetamise korral tuumamaterjali kasutus aruande esitanud rajatises. Kui artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes" ei ole määratletud teisiti, ei ole kasutusest teatamine kohustuslik, kui vedu toimub sama rajatise eri materjalibilansi alade vahel.

Kõnealused varude muutusi, arvestuslikke laoseise ja parandusi kajastavad aruanded saadetakse ära koondloeteluna või eraldi võimalikult kiiresti ja hiljemalt 15 päeva jooksul pärast selle kuu lõppu, mille jooksul varud muutusid või mille jooksul muutustest teada saadi. Nende kuude kohta, mille jooksul varud ei muutunud, võivad asjaomased isikud või ettevõtjad esitada varude muutuse aruande vormi, millel on märge selle kohta, et olukord ei ole muutunud. Varude väikesed muutused, nagu näiteks proovide vedu analüüsimiseks, võib rühmitada nii, nagu on kõnealuse rajatise suhtes sätestatud artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes", et neist saaks aruandes teatada ühe varude muutusena.

Artikkel 15

Artiklis 14 osutatud aruannetele lisatakse lühimärkused, milles:

a) selgitatakse varude muutusi käesoleva määruse artikli 11 punktis a sätestatud tegevusandmikus sisalduvate tegevust käsitlevate andmete põhjal;

b) kirjeldatakse artiklis 7 nimetatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" ettenähtud viisil asjaomase rajatise tegevuskava ja eelkõige varude inventeerimist.

Kui olemasolevad dokumendid sisaldavad nõutavaid andmeid, võib lühimärkused asendada selliste dokumentide koopiatega.

Materjalibilansi aruanne ja tegelike varude nimekiri

Artikkel 16

Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad esitavad komisjonile iga materjalibilansi ala kohta III lisas esitatud näidise kohase materjalibilansi aruande, milles teatatakse:

a) tegelik esialgne laoseis;

b) varude muutused (kõigepealt suurenemised, seejärel vähenemised);

c) lõplik arvestuslik laoseis;

d) tegelik lõplik laoseis;

e) tulemuste lahknemine.

Igale materjalibilansi aruandele lisatakse tegelik laoseis, milles loetletakse vastavalt IV lisas esitatud näidisele eraldi kõik partiid ja esitatakse muu hulgas materjalide tunnusandmed ning andmed iga materjalipartii kohta ja artikli 9 kohaselt ka otstarve, milleks asjaomased isikud või ettevõtjad kavatsevad kõnealust materjali kasutada.

Nimetatud aruanded edastatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 30 päeva jooksulpärast varude inventeerimise kuupäeva, kui artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" ei ole ette nähtud teisiti.

Eriaruanded

Artikkel 17

Iga kord, kui ilmnevad artiklites 18 ja 27 nimetatud asjaolud, esitavad artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad komisjonile eriaruande.

Sellistes aruannetes sisalduvate andmete liik täpsustatakse artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega".

Eriaruanded ja täiendavad üksikasjad või võimalikud komisjoni nõutavad selgitused kõnealuste aruannete kohta esitatakse viivitamata.

Artikkel 18

Eriaruanne tuleb koostada viivitamata:

a) kui ebatavalise vahejuhtumi või ebatavaliste asjaolude tõttu on põhjust uskuda, et tuumamaterjali on kadunud või seda võib kaduda rohkem, kui artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" on sellisel juhul lubatud või

b) kui kaitsetõkked on artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes" ettenähtuga võrreldes ootamatult muutunud sel määral, et tuumamaterjali on võimalik vedada ilma loata.

Asjaomased isikud ja ettevõtjad hakkavad eespool nimetatud kohustusi täitma kohe, kui nad saavad teada sellisest kaotusest või ootamatust kaitsetõkete tingimuste muutumisest või muust asjaolust, mis annab neile põhjust uskuda, et midagi sellist on toimunud. Põhjustest teatatakse kohe, kui need on kindlaks tehtud.

Üksikasjalikud rakenduseeskirjad

Artikkel 19

Reaktorite puhul kehtivad artiklites 10-16 sätestatud kohustused järgmistel tingimustel.

Tuumamuundumiste puhul esitatakse arvutatud andmed varude muutuse aruandes hiljemalt siis, kui kiiritatud tuumkütus veetakse reaktori materjalibilansi alalt välja. Lisaks sellele täpsustatakse artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes" vajaduse korral muud korraldused tuumamuundumiste registreerimiseks ja aruandluseks.

Artikkel 20

Kui ühenduse ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti, tähistatakse tuumamaterjalid, mille suhtes kohaldatakse sellisest lepingust tulenevaid kaitsemeetmetega seotud kohustusi, iga kohustuse puhul eraldi järgmistes teatistes:

a) varude arvestuslik laojääk (artikkel 13);

b) varude muutuste aruanded, välja arvatud arvestuslik laoseis (artikkel 14);

c) tegelike varude nimekirjad (artikkel 16) ja

d) kavandatud import ja eksport (artiklid 24 ja 25).

Kui eespool osutatud lepingus ei ole sätestatud sellekohast keeldu, ei välista selline eristamine materjalide tegelikku segamist.

Käesolevat artiklit ei kohaldata kõnealuse lepingu ega ühegi muu ühenduse ja liikmesriigi ning Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel sõlmitud kokkuleppe suhtes.

Artikkel 21

a) Igas käesolevas määruses nimetatud teatises esitatakse lähtematerjali kogused kilodes ja lõhustuva erimaterjali kogused grammides.

b) Vastavaid materjaliarvestuse andmikke peetakse käesoleva artikli punktis a osutatud ühikutes või väiksemates ühikutes. Andmikke peetakse nii, et need oleksid usaldusväärsed ja eelkõige kooskõlas liikmesriikides kehtivate tavadega.

c) Eespool sätestatud teatistes võib koguseid ümardada, jättes viimase säilitatava numbri samaks, kui esimene number pärast koma on 0-4, ja suurendades viimast säilitatavat numbrit ühe võrra, kui esimene number pärast koma on 5-9.

d) Kui artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" ei ole ette nähtud teisiti,

i) esitatakse teatistes koostisainete kogukaal: uraan, toorium või plutoonium ning lisaks sellele rikastatud uraani puhul ka lõhustuvate isotoopide kogukaal. Kui plutooniumi isotoopkoostis on rajatises tööotstarbel registreeritud, esitatakse see komisjonile viimase taotluse korral;

ii) varude muutuste aruannetes, tegelike varude nimekirjades ja eraldi materjalibilansi aruannetes tehakse järgmiste tuumamaterjaliliikide jaoks kanded eraldi ridadele:

- vaesestatud uraan,

- looduslik uraan,

- kuni 20 %ni rikastatud uraan,

- üle 20 % rikastatud uraan,

- plutoonium,

- toorium.

ERANDID JA VABASTUSED

Artikkel 22

a) Selleks et võtta arvesse võimalikke eritingimusi, milles kaitsemeetmete all olevaid materjale kasutatakse või toodetakse, võib komisjon artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" võimaldada tuumamaterjalide tootjatele ja kasutajatele erandeid käesolevas määruses sätestatud teatamise vormist ja sagedusest.

Komisjon võib seda otsustada eriti selliste rajatiste puhul, mille valduses on vaid väikesed tuumamaterjalikogused, mida hoitakse pika aja jooksul muutumatutena.

b) Asjaomaste isikute või ettevõtjate taotluse korral VIII lisas esitatud vormi kohaselt võib komisjon teatise esitamise nõudest vabastada järgmised materjalid tingimusel, et neid ei töödelda ega säilitata koos selliste tuumamaterjalidega, mis ei ole kõnealusest kohustusest vabastatud:

- lõhustuvad erimaterjalid, mida kasutatakse kuni grammiste kogustena või mõõteriistade andurites,

- plutoonium, mille isotoopkoostises on üle 80 % plutoonium-238,

- tuumamaterjalid, mida kasutatakse ainult toiminguteks, mis ei ole seotud tuumaenergiaga.

Kui vabastuse andmise tingimusi enam ei täideta, siis vabastus tühistatakse. Asjaomane isik või ettevõtja teatab IX lisas esitatud vormi kohaselt komisjonile, et vabastuse andmise tingimusi enam ei täideta.

Artikkel 23

Käesolevat määrust ei kohaldata selliste valdajate suhtes, kelle valmistooteid ei kasutata tuumaenergia otstarbel ja neis sisalduvat tuumamaterjali ei saa taaskasutada.

III OSA

ÜLEANDMINE: IMPORT-EKSPORT

Artikkel 24

a) Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad, kes ekspordivad lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale kolmandatesse riikidesse, teatavad igast sellisest eksportimisest eelnevalt komisjonile. Lisaks sellele teatatakse komisjonile eelnevalt ka järgmistest toimingutest:

- eksport lepinguosalisest liikmesriigist liikmesriiki, mis ei ole lepinguosaline, ja

- eksport Ühendkuningriigist lepinguosalisse liikmesriiki.

Eelnev teatamine on kohustuslik siiski ainult juhul, kui:

i) saadetis on suurem kui üks efektiivkilogramm;

ii) artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" on nii ette nähtud rajatiste puhul, mis veavad suuri tuumamaterjalikoguseid pidevalt samasse riiki; ka juhul, kui ükski saadetis eraldi ei ole suurem kui üks efektiivkilogramm.

b) Selline teatis esitatakse veole eelnevate kokkulepete sõlmimise järel ja igal juhul piisavalt aegsasti, et komisjon saaks selle kätte kaheksa tööpäeva enne materjali saatmiseks ettevalmistamist.

c) Sellised teatised esitatakse käesoleva määruse V lisas esitatud vormi kohaselt ja neis teatatakse muu hulgas:

- üleantavate materjalide tunnusandmed ja võimaluse korral nende eeldatav kogus ja koostis ning materjalibilansi ala, kust need pärinevad,

- riik, kuhu tuumamaterjal saadetakse,

- tuumamaterjali saatmiseks ettevalmistamise kuupäevad ja kohad,

- tuumamaterjali väljasaatmise ja sihtkohta jõudmise ligikaudsed kuupäevad,

- otstarve, milleks asjaomased isikud või ettevõtjad tuumamaterjali kasutavad.

d) Kui seda on vaja füüsilise kaitse huvides, võib komisjoniga kokku leppida selliste teatiste vormi ja esitamist käsitlevak onkreetse korra.

Artikkel 25

a) Artiklis 1 osutatud isikud ja ettevõtjad, kes impordivad lähtematerjale või lõhustuvaid erimaterjale kolmandatest riikidest, teatavad igast sellisest importimisest eelnevalt komisjonile. Lisaks sellele teatatakse komisjonile eelnevalt ka järgmistest toimingutest:

- import lepinguosalisse liikmesriiki liikmesriigist, mis ei ole lepinguosaline, ja

- import Ühendkuningriiki lepinguosalisest liikmesriigist.

Eelnev teatamine on kohustuslik siiski ainult juhul, kui:

i) saadetis on suurem kui üks efektiivkilogramm;

ii) artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega" on nii ette nähtud rajatiste puhul, kuhu veetakse pidevalt suuri tuumamaterjalikoguseid ühest ja samast riigist; ka juhul, kui ükski saadetis eraldi ei ole suurem kui üks efektiivkilogramm.

b) Selline teatis esitatakse võimalikult vara enne tuumamaterjali kavandatud sihtkohta jõudmist ja igal juhul hiljemalt tuumamaterjali vastuvõtmise kuupäeval ning piisavalt aegsasti, et komisjon saaks selle kätte viis tööpäeva enne materjali lahtipakkimist.

c) Sellised teatised esitatakse VI lisas esitatud vormi kohaselt ja neis teatatakse muu hulgas:

- materjalide tunnusandmed ja võimaluse korral nende eeldatav kogus ja koostis,

- eeldatav sihtkohta jõudmise kuupäev ning tuumamaterjali eeldatava lahtipakkimise koht ja aeg.

d) Kui seda on vaja füüsilise kaitse huvides, võib komisjoniga kokku leppida selliste teatiste vormi ja esitamist käsitleva konkreetse korra.

Artikkel 26

Kui artiklis 1 nimetamata isikud või ettevõtjad otsustavad eksportida või importida artiklites 24 ja 25 osutatud tuumamaterjale, peavad nimetatud isikud ja ettevõtjad esitama artiklitega 24 ja 25 ettenähtud teatised.

Artikkel 27

Artiklitega 24 ja 25 hõlmatud isikud ja ettevõtjad koostavad artiklis 17 sätestatud eriaruande juhul, kui nad on erandlike asjaolude või mõne vahejuhtumi tõttu saanud teada, et tuumamaterjali on või tundub olevat kadunud, eriti juhul, kui üleandmise käigus on ette tulnud märkimisväärseid viivitusi. Samade asjaolude korral peavad ka artikliga 26 hõlmatud isikud või ettevõtjad teatama sellest komisjonile.

Artikkel 28

Kui tegemist ei ole muutusega, mille kohta tuleb esitada eriaruanne, teatatakse igast tuumamaterjalide saatmiseks ettevalmistamise, saatmise või lahtipakkimise kuupäeva muutmisest võrreldes artiklites 24 ja 25 sätestatud teatistes esitatud kuupäevadega viivitamata, teatades võimaluse korral ka uued kuupäevad.

IV OSA

ERISÄTTED

MAAGITOOTJAD

Artikkel 29

Iga isik või ettevõtja, kes kaevandab maake liikmesriigi territooriumil, peab selle kohta raamatupidamisandmikku. Selles tuleb esitada eelkõige kaevandatud maagi ja kaevanduses olevate varude kogus ja keskmine uraani- ja tooriumisisaldus ning tõend saatmise kohta, milles on märgitud kuupäev, kaubasaaja ja kogus. Sellist andmikku säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 30

Hiljemalt iga aasta jaanuarikuu lõpuks teatavad maagitootjad komisjonile VII lisas esitatud vormi kohaselt eelmise aasta jooksul igast kaevandusest väljasaadetud materjali koguse.

Artikkel 31

Iga isik või ettevõtja, kes ekspordib maake kolmandasse riiki, teatab sellest komisjonile VII lisas esitatud vormi kohaselt tegelikul saatmiskuupäeval.

VEOETTEVÕTJAD

Artikkel 32

Iga isik või ettevõtja, kes tegeleb liikmesriikide territooriumil lähtematerjalide või lõhustuvate erimaterjalide veoga või nende ajutise ladustamisega saatmise ajal, võib selliseid materjale vastu võtta või üle anda ainult nõuetekohaselt allkirja ja kuupäeva kandva kviitungi vastu. Kviitungil on kirjas nii materjale üleandva kui ka vastuvõtva poole nimi, veetava materjali kogus, laad, esinemisvorm ja koostis.

Kui seda on vaja füüsilise kaitse huvides, võib veetavate materjalide spetsifikaadi asendada saadetise sobivate tunnusandmetega. Selliste tunnusandmete põhjal peab olema võimalik leida artiklis 1 osutatud isikute või ettevõtjate valduses olevad andmikud, milles on esitatud nimetatud spetsifikaadid.

Selliseid dokumente säilitavad lepinguosalised vähemalt ühe aasta.

Artikkel 33

Artiklis 32 sätestatud dokumendid ja kviitungid võib asendada dokumentidega, mille isikud või ettevõtjad on koostanud või mis on nende käes kooskõlas eeskirjadega, mida nende suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi territooriumil, kus nad tegutsevad, tingimusel et sellised dokumendid sisaldavad kõiki vajalikke andmeid.

VAHENDAJAD

Artikkel 34

Kõik vahendajad, eelkõige volitatud esindajad, maaklerid, komisjonärid või kaubaagendid, kes võtavad osa tuumamaterjali tarnelepingu sõlmimisest, säilitavad kõiki nende poolt või nende nimel teostatud tehingutega seotud dokumente vähemalt ühe aasta pärast kõnealuse lepingu kehtivusaja lõppu. Sellistes dokumentides märgitakse ära lepinguosaliste nimed, lepingu sõlmimise kuupäev, materjali kogus, laad, esinemisvorm ja koostis ning päritolu ja sihtkoht.

V OSA

TUUMARIIKIDEST LIIKMESRIIKIDE TERRITOORIUMIL KOHALDATAVAD ERISÄTTED

Artikkel 35

1. Käesoleva määruse sätteid ei kohaldata:

a) kaitsevajaduste rahuldamiseks mõeldud rajatiste või rajatiste osade suhtes, mis asuvad sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole lepinguosaline, ega

b) kõnealuse liikmesriigi kaitsevajaduste rahuldamiseks mõeldud tuumamaterjalide suhtes.

2. Selliste tuumamaterjalide, tuumarajatiste või tuumarajatiste osade puhul, mida võidakse kasutada kaitsevajaduste rahuldamiseks ja mis asuvad sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole lepinguosaline, määrab komisjon käesoleva määruse kohaldamise ulatuse ja korra kindlaks pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja kokkuleppe saavutamist, võttes arvesse asutamislepingu artikli 84 teise lõike sätteid.

3. Igal juhul on kokku lepitud, et:

a) artiklite 1-4, 7 ja 8 sätteid kohaldatakse rajatiste ja rajatiste osade suhtes, milles teatava aja jooksul kasutatakse ainult tuumamaterjale, mida võidakse kasutada kaitseotstarbe rahuldamiseks, kuid milles muul ajal kasutatakse ainult tsiviilotstarbelisi tuumamaterjale;

b) välja arvatud riikliku julgeolekuga seotud erandjuhud, kohaldatakse artiklite 1-4, 7 ja 8 sätteid selliste rajatiste ja rajatiste osade suhtes, millele juurdepääs võib olla riikliku julgeoleku tõttu piiratud, kuid kus toodetakse, käideldakse, eraldatakse, töötatakse ümber või kasutatakse muul viisil samal ajal nii tsiviilotstarbelisi tuumamaterjale kui ka tuumamaterjale, mida kasutatakse või võidakse kasutada kaitseotstarbe rahuldamiseks;

c) artiklite 6 ja 9-37 sätteid kohaldatakse kõigi eespool punktides a ja b osutatud rajatistes või rajatiste osades paiknevate tsiviilotstarbeliste tuumamaterjalide suhtes.

VI OSA

LÕPPSÄTTED

MÕISTED

Artikkel 36

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) leping — 5. aprillil 1973. aastal Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ning Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri vahel sõlmitud leping tuumarelva leviku tõkestamise lepingu III artikli lõigete 1 ja 4 rakendamiseks;

b) lepinguosaline liikmesriik — Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Iirimaa, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik või Madalmaade Kuningriik;

c) liikmesriik, mis ei ole lepinguosaline — Prantsusmaa või Ühendkuningriik;

d) kolmas riik — mis tahes riik, mis ei ole Euroopa Aatomienergiaühenduse liige;

e) lõhustuvad erimaterjalid — plutoonium-239; uraan-233; uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatuduraan ja kõik ained, mis sisaldavad ühte või mitut eespool nimetatud isotoopi, ning muud komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratud lõhustuvad materjalid; väljend "lõhustuvad erimaterjalid" ei hõlma siiski lähtematerjale, maake ega maagijäätmeid;

f) uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan — uraan, mis sisaldab uraaniisotoopi U-235 või U-233 või mõlemat nimetatud uraaniisotoopi sellisel hulgal, et nende isotoopide summa isotoopkoguste suhe isotoobi 238 koguse suhtes on suurem kui looduses esinev isotoopide 235 ja 238 suhe. Rikastamine — uraaniisotoopide U-233 ja U-235 kogukaalu suhe kogu kõnealuse uraani kogukaalu suhtes;

g) lähtematerjalid — looduses esinevat isotoopide segu sisaldav uraan; uraan, mille uraaniisotoobi U-235 sisaldus on tavalisest väiksem; toorium; ükskõik milline eespool nimetatud aine metallisulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul; kõik muud ained, mis sisaldavad ühte või mitut eespool nimetatud ainet komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratavas kontsentratsioonis, ja kõik muud materjalid, mille nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks määrata. "Lähtematerjalid" ei hõlma maake ega maagijäätmeid;

h) maagid — kõik maagid, mis sisaldavad komisjoni ettepaneku põhjal nõukogu poolt kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaksmääratava keskmise kontsentratsiooniga aineid, millest vastava keemilise või füüsikalise töötluse teel võib saada eespool määratletud lähtematerjale;

i) tuumamaterjalid — kõik eespool punktides e, f, g ja h määratletud maagid, lähtematerjalid ja lõhustuvad erimaterjalid;

j) materjali laad — olenevalt asjaoludest looduslik uraan, vaesestatud uraan, uraaniisotoobi U-235 või U-233 suhtes rikastatud uraan, toorium või plutoonium;

k) partii — tuumamaterjali kogus, mida raamatupidamise eesmärgil käsitatakse põhimõõtepunktis ühe ühikuna ning mille koostis ja kogus on määratletud samade spetsifikaatide või mõõtmistega. Tuumamaterjal võib esineda puistekaubana või teatava hulga eristatavate ühikutena;

l) andmed partii kohta — tuumamaterjali iga elemendi kogukaal ning plutooniumi ja uraani puhul vajaduse korral ka isotoopkoostis. Aruandmist silmas pidades liidetakse partiis sisalduvate eri ühikute kaalud omavahel enne lähima ühikuni ümardamist;

m) materjalibilansi ala arvestuslik laoseis — kõnealuse materjalibilansi ala kõige viimase tegeliku laoseisu ja kõigi pärast varude inventuuri toimunud varude muutuste algebraline summa;

n) parandused — kanne raamatupidamisandmikus või aruandes, millega korrigeeritakse kindlakstehtud viga või mis kajastab varem andmikku või aruandesse kantud koguse täiustatud mõõtmise tulemust. Iga paranduse puhul tuleb ära märkida kanne, mille kohta see parandus käib;

o) efektiivkilogramm — tuumamaterjali kaitsemeetmetes kasutatav spetsiaalne ühik. Kogus efektiivkilogrammides on:

i) plutooniumi puhul plutooniumi kaal kilogrammides;

ii) 0,01 (1 %) ja suurema rikastusega uraani puhul sellise uraani kilogrammides mõõdetud kaalu ja rikastusastme ruudu korrutis;

iii) 0,005 (0,5 %) kuni 0,01 (1 %) rikastusega uraani puhul sellise uraani kaal kilogrammides korrutatud 0,0001 -ga;

iv) 0,005 (0,5 %) või madalama rikastusega vaesestatud uraani puhul ja tooriumi puhul sellise aine kaal kilogrammides korrutatud 0,00005 -ga;

p) varude muutus — materjalibilansi alal paikneva tuumamaterjali partiides mõõdetav lisandumine või vähenemine;

q) põhimõõtepunkt — koht, kus tuumamaterjal esineb sellisel kujul, et seda on võimalik materjaliringluse või varude kindlaksmääramiseks mõõta. Seega hõlmavad põhimõõtepunktid sisendeid ja väljundeid (sealhulgas mõõdetud väljapraagitud materjale) ning materjalibilansi ala ladustamiskohti, kuid ei piirdu nendega;

r) materjalibilansi ala — selline ala, mis võimaldab:

i) kindlaks määrata iga materjalibilansi alale või sellelt välja veetava tuumamaterjali koguse ja

ii) vajaduse korral kindlaks määrata iga materjalibilansi ala tegeliku laoseisu sätestatud korras,

selleks et koostada materjalibilanss;

s) tulemuste lahknemine — erinevus tegeliku laoseisu ja arvestusliku laoseisu vahel;

t) tegelik laoseis — kõigi teataval ajal materjalibilansi alal olevate tuumamaterjalipartiide mõõdetud või arvutatud koguste summa, mis saadakse sätestatud korras;

u) saatja ja vastuvõtja vahe — saatja materjalibilansi ala teatatud tuumamaterjalipartiide koguse ja vastuvõtja materjalibilansi alal mõõdetud tuumamaterjalipartiide koguse vaheline erinevus;

v) algandmed — andmed, mis on registreeritud mõõtmise või kalibreerimise käigus või mida kasutatakse selliste empiiriliste seoste tuletamiseks, mille põhjal saab kindlaks teha tuumamaterjali või mis annavad teavet partii kohta. Algandmete hulka võivad kuuluda näiteks ühendite kaal, elemendi kaalu kindlaksmääramise muundustegurid, erikaal, elementide kontsentratsioon, isotoopsuhted, mahu ja rõhu vaheline suhe ning toodetud plutooniumi ja toodetud energia vaheline suhe;

w) strateegiline punkt — projekteerimisandmete uurimisel valitud koht, kus tavatingimustel ja koos kõigist ülejäänud strateegilistest punktidestpärinevate andmetega saadakse ja kontrollitakse andmeid, mis on lepingust tulenevate kaitsemeetmete kohaldamiseks vajalikud ja piisavad; strateegiline punkt võib hõlmata iga kohta, kus tehakse materjaliarvestusega seotud põhimõõtmisi ning viiakse ellu kaitsetõkke- ja järelevalvemeetmeid.

LISA D

Artikkel 38

Käesoleva määruse lisad on selle lahutamatud osad. Komisjon võib nimetatud lisades teha väikesi tehnilisi muudatusi.

JÕUSTUMINE

Artikkel 39

Käesolev määrus jõustub 15 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, tunnistatakse käesolevaga kehtetuks Euroopa Aatomienergiaühenduse komisjoni määrused nr 7 ja 8.

Artikkel 40

Käesoleva määruse artikleid 9-16, 19 ja 21 hakatakse kohaldama alates artiklis 7 osutatud "kaitsemeetmeid käsitlevate erisätete" vastuvõtmisest.

Kuni nimetatud erisätete vastuvõtmiseni kohaldatakse jätkuvalt eespool nimetatud määruse nr 8 artikleid 2, 5, 7, 8 ja 10.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. oktoober 1976

Komisjoni nimel

president

François-Xavier Ortoli

[1] EÜT 15, 12.3.1959, lk 298/59 ja Euratomi määruste nummerdamist käsitlevad teatised (EÜT 34, 29.5.1959, lk 649/59).

[2] EÜT 34, 29.5.1959, lk 651/59.

--------------------------------------------------

I LISA

KÜSIMUSTIK RAJATISE TEHNILISTE PÕHINÄITAJATE TEATAMISEKS

A. REAKTORID

Kuupäev …

RAJATISE TUNNUSANDMED

1. Nimetus.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Praegune seisund (kasutusel või kavandatud kasutuselevõtmiskuupäev).

6. Rajatise otstarve ja liik.

7. Rajatise kasutusviis, mis mõjutab selle tootlikkust. (Kasutatav vahetuste süsteem, ligikaudsed kuupäevastatud tööperioodid aasta lõikes jne)

8. Rajatise tegutsemiskoha põhiplaan. Kaart, millel on tegutsemiskoha plaanina esitatud rajatise piirid ja territoorium; ehitised, teed, jõed, raudteed jne.

9. Rajatise põhiplaan:

a) rajatise kaitsetõkked, aiad ja juurdepääsuteed;

b) vastuvõetava materjali ladustamisala;

c) reaktoriala;

d) katse- ja eksperimendiala, laboratooriumid;

e) väljasaadetava materjali ladustamisala;

f) tuumamaterjali jäätmete lõpphoiustamine.

NB:

1. Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist artikli 78 kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

2. Küsimusele võib vajaduse korral vastata "ei kehti". Komisjonil on siiski õigus nõuda lisaandmeid, mida ta asjaomase küsimustiku puhul oluliseks peab.

Käesolev küsimustik tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

10. Lisaandmed põhirajatise kohta:

a) soojuslik nimivõimsus reaktori kohta pideva kasutamise korral;

b) lähtematerjal ja lõhustuv erimaterjal;

c) algsüdamiku rikastusaste;

d) aeglusti;

e) jahuti.

RAJATISE ÜLDINE KORRALDUS, KAASA ARVATUD MATERJALIARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA JÄRELEVALVEGA SEOTUD ANDMED

Tuumamaterjali kirjeldus [1]

11. Kütuseelemendi ja/või kütusemooduli piisavalt üksikasjaline visand, mis annaks ülevaate üldstruktuurist ja üldistest mõõtmetest. (Element on väikseim kütuseühik; moodul on elementide ühend, mis moodustab käitlusühiku, näiteks kobara või kimbu. Võimaluse korral tuleks esitada meetmed elementide vahetuse kohta ja märkida, kas tegemist on harjumuspärase tegevusega.)

12. Kütusematerjal (sealhulgas vajaduse korral reguleerimis- või kompensatsiooniseadmetes olev materjal):

a) keemiline koostis või sulami peamised komponendid;

b) keskmine rikastusaste mooduli kohta;

c) kütusematerjali nominaalkaal mooduli kohta koos nimitolerantsiga.

13. Kestamaterjal.

14. Meetod, mille järgi määratakse vajaduse korral kindlaks üksikud kütuseelemendid ja/või -moodulid.

15. Muud rajatises kasutatavad tuumamaterjalid (nimetada lühidalt materjal, selle kasutamise otstarve ja viis, näiteks: võimendusvarras).

Tuumamaterjali ringlus

16. Graafik, millel märgitakse ära kohad, kus tuumamaterjal kindlaks tehakse või kus seda mõõdetakse, materjaliarvestuses kasutatud materjalibilansi alad ja varude asukohad ning tuumamaterjalivarude hinnanguline suurus neil aladel harilike töötingimuste korral.

17. Eeldatavad nominaalandmed kütusetsükli kohta (võimaluse korral):

a) tuumareaktori südamiku laadimine;

b) eeldatav põlemus;

c) järellaaditava kütuse kogus aastas;

d) järellaadimisintervall (koormuse all ja koormusvabalt);

e) tootlikkuse ja varude ning vastuvõtmise ja väljasaatmise ligikaudne prognoos.

Tuumamaterjali käitlemine

18. Kiiritamata kütuse ladustamisala põhiplaan ja üldine paigutusjoonis ning pakendi kirjeldus.

19. Kiiritamata kütuse ettevalmistus- ja/või analüüsiruumide ning reaktori laadimisala põhiplaan ja üldine paigutusjoonis.

20. Kiiritamata ja kiiritatud kütuse vedamise seadmete, sealhulgas järellaadimismasinate või -seadmete üldised paigutusjoonised.

21. Reaktorianuma, tuumareaktori südamiku asukoha ja anuma avauste üldine paigutusjoonis ning kütuse käitlemise meetod reaktorianumas.

22. Tuumareaktori südamiku visand, millel on näha üldine paigutus, võre, vorm, võresamm ja südamiku mõõtmed, peegeldi, reguleerimiselementide asukohad, kuju ja mõõtmed ning katse- ja/või kiiritamiskohad.

23. Kütuseelementide või -moodulite ja tuumareaktori südamikus paiknevate reguleerimiselementide kanalite arv ja suurus.

24. Kasutatud tuumkütuse ladustamine:

a) ladustamiskoha üldine paigutusjoonis;

b) ladustamisviis;

c) hoidla arvestuslik mahutavus;

d) kasutatud tuumkütuse käitlemise seadmed;

e) minimaalne jahutusaeg enne kasutatud tuumkütuse vedu;

f) kasutatud tuumkütuse transpordikonteineri joonis ja kirjeldus (nagu on nõutud pitseerimisvõimaluse kontrollimiseks).

25. Tuumamaterjali katsetamisala (vajaduse korral):

a) toimingute laadi lühikirjeldus;

b) peamiste seadmete kirjeldus (näiteks: kuumkamber, kütuseelemendi kestast vabastamise ja lahustamise seadmed);

c) tuumamaterjali transpordimahutite ning jäätmete ja jääkide pakendamise kirjeldus (nagu on nõutud pitseerimisvõimaluse kontrollimiseks);

d) kiiritamata ja kiiritatud tuumamaterjali ladustamine;

e) eespool nimetatud seadmete põhiplaanid ja üldised paigutusjoonised, kui neid ei ole mujal käsitletud.

Andmed jahuti kohta

26. Soojusbilansi arvutamiseks vajalikud jahuti graafikud (näitavad survet, temperatuuri ja massivoolu kiirust olulisemates kohtades).

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

Raamatupidamissüsteem

27. Tuumamaterjali raamatupidamis- ja kontrollisüsteem (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas asjakohased proovimõõtmismeetodid koos mõõtmiste tõenäolise täpsusega, ning kõigi kontrolli- ja aruandlusmeetmete puhul kasutatavate vormide täitmata näidised). Kindlaks tuleks määrata selliste dokumentide säilitamise aeg.

Tegelik laoseis

28. Meetmete kirjeldus, kavandatud sagedus, ettevõtja inventuuri teostamise meetodid (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi puhul, sealhulgas peamised proovimõõtmismeetodid), eeldatav täpsus; juurdepääs tuumareaktori südamikus paiknevale tuumamaterjalile ja väljaspool südamikku paiknevale kiiritatud tuumamaterjalile, eeldatav kiirgustase.

MUU KAITSEMEETMETE KOHALDAMISEKS OLULINE TEAVE

29. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

30. Andmed ettenähtud tervisekaitse ja tööohutuse eeskirjade kohta, mida inspektorid rajatises järgima peavad.

B. KRIITILISED RAJATISED (JA NULLENERGIARAJATISED)

Kuupäev …

RAJATISE TUNNUSANDMED

1. Nimetus.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Praegune seisund (kasutusel või kavandatud kasutuselevõtmiskuupäev).

6. Rajatise otstarve ja liik.

7. Rajatise kasutusviis, mis mõjutab selle tootlikkust. (Kasutatav vahetuste süsteem, ligikaudsed kuupäevastatud tööperioodide aasta lõikes jne)

8. Rajatise tegutsemiskoha põhiplaan. Kaart, millel on tegutsemiskoha plaanina esitatud rajatise piirid ja territoorium; ehitised, teed, jõed, raudteed jne.

9. Rajatise põhiplaan:

a) rajatise kaitsetõkked, aiad ja juurdepääsuteed;

b) tuumamaterjali ladustamisala(d);

c) kütuseelementide koosteala, laboratooriumid jne;

d) nõuetekohane kriitiline agregaat. [2]

10. Lisaandmed põhirajatise kohta: [3]

a) suurim eeldatav töövõimsus ja/või neutronivoog;

b) tuumamaterjali peamine liik või peamised liigid ja rikastusaste;

c) aeglusti;

d) peegeldi, vaip;

e) jahuti.

RAJATISE ÜLDINE KORRALDUS, KAASA ARVATUD MATERJALIARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA JÄRELEVALVEGA SEOTUD ANDMED

Tuumamaterjali kirjeldus

11. Kogu rajatises paikneva tuumamaterjali kirjeldamine joonise abil või muul viisil, esitades sealjuures järgmised andmed:

a) kõik ühikute liigid, sealhulgas tavapärased käitlusühikud;

b) keemiline koostis või sulami põhikomponendid;

c) esinemisvorm ja mõõtmed;

d) rikastusaste;

e) tuumamaterjali nominaalkaal koos nimitolerantsiga;

f) kestamaterjal ja

g) ühikute kindlaksmääramise meetod(id).

Tuumamaterjali asukoht ja käitlemine

12. Põhiplaani ja üldiste paigutusjooniste abil või muul viisil järgmiste nähtuste kirjeldus:

a) tuumamaterjali ladustamis- ja koostealad ning nõuetekohane kriitiline agregaat või nõuetekohased kriitilised agregaadid (varude paiknemine);

b) tuumamaterjali varude hinnanguline suurus nimetatud asukohtades;

c) tuumamaterjali koosteks, kontrollimiseks ja mõõtmiseks kasutatavate seadmete füüsiline paiknemine ja

d) tuumamaterjali transportimise marsruut.

13. Kriitilise agregaadi südamiku joonis, millel on näha südamiku tugitarind, kiirgusvarjestus ja soojusärastussüsteem koos kirjeldustega (esitatakse iga kriitilise agregaadi kohta, kui neid on rajatises mitu).

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

Raamatupidamissüsteem

14. Tuumamaterjali raamatupidamis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas peamised proovimõõtmismeetodid koos mõõtmiste tõenäolise täpsusega) ning kõigi kontrolli- ja raamatupidamismeetmete puhul kasutatavate vormide täitmata näidised. Kindlaks tuleks määrata selliste dokumentide säilitamise aeg.

Tegelik laoseis

15. Meetmete kirjeldus, kavandatud sagedus, ettevõtja inventuuri tegemise meetodid (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi puhul, sealhulgas peamised proovimõõtmismeetodid), eeldatav täpsus; juurdepääs tuumareaktori südamikus paiknevale tuumamaterjalile ja väljaspool südamikku paiknevale kiiritatud tuumamaterjalile, eeldatav kiirgustase.

MUU KAITSEMEETMETE KOHALDAMISEKS OLULINE TEAVE

16. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

17. Andmed ettenähtud tervisekaitse ja tööohutuse eeskirjade kohta, mida inspektorid rajatises järgima peavad.

C. MUUNDAMIS-, TOOTMIS- JA ÜMBERTÖÖTAMISRAJATISED

Kuupäev …

RAJATISE TUNNUSANDMED

1. Nimetus.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Praegune seisund (kasutusel või kavandatud kasutuselevõtmiskuupäev).

6. Rajatise otstarve ja liik.

7. Rajatise kasutusviis, mis mõjutab selle tootlikkust. (Kasutatav vahetuste süsteem, ligikaudsed kuupäevastatud tööperioodid aasta lõikes jne).

8. Rajatise tegutsemiskoha põhiplaan. Kaart, millel on tegutsemiskoha plaanina esitatud rajatise piirid ja territoorium; ehitised, teed, jõed, raudteed jne.

9. Rajatise põhiplaan:

a) rajatise kaitsetõkked, aiad ja juurdepääsuteed;

b) tuumamaterjali transportimise marsruut;

c) vastuvõetava tuumamaterjali ladustamine;

d) kõik peamised töötlemisalad ja protsessilaborid;

e) katse- ja eksperimendialad;

f) väljasaadetava tuumamaterjali ladustamine;

g) jäätmete lõpphoiustamisrajatised;

h) analüüsilabor.

RAJATISE ÜLDINE KORRALDUS, KAASA ARVATUD MATERJALIARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA JÄRELEVALVEGA SEOTUD ANDMED

Tuumamaterjali ringlus, asukoht ja käitlemine

10. Graafik, millel märgitakse ära kohad, kus tuumamaterjal kindlaks tehakse või kus seda mõõdetakse, materjaliarvestuses kasutatud materjalibilansi alad ja varude asukohad ning tuumamaterjalivarude hinnanguline suurus neil aladel harilike töötingimuste korral. Kirjeldus peaks (võimaluse korral) sisaldama järgmist:

a) partii suurus või ringluskiirus;

b) ladustamis- või pakendamisviis;

c) ladustamisvõimsus;

d) tootlikkuse ja varude ning vastuvõtmise ja väljasaatmise üldine prognoos.

11. Lisaks eespool sätestatud punktile 10 tuleks ümbertöötamisrajatiste toitematerjali hoiualade kirjeldamiseks kasutada üldisi paigutusjooniseid, millel on näidatud:

a) kütuseelementide ja käitlemisvahendite asukohad;

b) kütuseelementide liigid, sealhulgas tuumamaterjali sisaldus ja rikastusaste.

12. Lisaks eespool sätestatud punktile 10 peaks protsessi taaskasutamisetapi kirjeldus võimaluse korral sisaldama järgmist:

a) ajutise ladustamise kestus;

b) väljaspool toimuva taaskasutamise ajakava (võimaluse korral).

13. Lisaks eespool sätestatud punktile 10 peaks protsessi väljapraakimisetapi kirjelduses sisalduma väljapraakimismeetod (lõpphoiustamine või ladustamine).

14. Iga punktides 10 ja 16 nimetatud graafiku ja punktis 7 nimetatud kasutusviisi kohta tasakaalustatud olukorras tuleb märkida:

a) aasta nimitootlikkus;

b) arvestuslikul mahutavusel põhinev protsessivaru.

15. Rajatise täieliku või osalise puhastamise korra kirjeldus. Sealhulgas puhastamiskorra ja hilisema inventuuriga seotud proovivõtmis- ja mõõtmispunktide kirjeldus, kui seda ei ole kirjeldatud eespool punktis 10.

Tuumamaterjali kirjeldus

16. Kogu ladustamis- ja töötlemisalal paikneva tuumamaterjali eeldatava ringluse ja varude kirjeldus graafiku abil või muul viisil. Kirjeldus peaks sisaldama järgmist:

a) füüsiline ja keemiline esinemisvorm;

b) iga tahke ja vedela väljapraagitud materjali kategooria maksimaalne sisaldus või eeldatav ülempiir;

c) rikastusastme ulatus.

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

Raamatupidamissüsteem

17. Raamatupidamisandmete kirjendamiseks ja neist teatamiseks ning materjalibilansi koostamiseks kasutatud raamatupidamissüsteemi kirjeldus koos kõigi meetmete puhul kasutatud näidisvormidega. Kindlaks tuleks määrata selliste dokumentide säilitamise aeg.

18. Näidata, millal ja kui sageli koostatakse materjalibilanss, sealhulgas võimalikud tööperioodidel tehtavad materjalibilansid. Inventuurijärgse kontode reguleerimismeetodi ja -korra kirjeldus.

19. Saatja ja vastuvõtja vahe käsitlemiskorra ja kontode reguleerimismeetodi kirjeldus.

20. Menetlus- ja kirjavigade puhul kontode korrigeerimiskorra kirjeldus ja vajaduse korral mõju saatja ja vastuvõtja vahele.

Tegelik laoseis

21. Viidatakse punktile 15. Punktides 10 ja 16 osutatud graafikutel tuleb identifitseerida need seadmed, mida inventuuri koostamisel käsitletakse tuumamaterjali mahutitena. Näidata tööperioodi jooksul tehtava inventuuri aeg.

Mõõtmis-, proovivõtmis- ja analüüsimeetodid

22. Kirjeldada tuleks iga märgitud punktis toimuva mõõtmise meetodit; esitada tuleks tegelike kaaluliste või mahuliste koguste kindlaksmääramiseks kasutatud võrrandid ja tabelid ning arvutused. Teatada tuleks ka, kas andmed on protokollitud automaatselt või käsitsi. Kirjeldada tuleks igas märgitud punktis kasutatud proovivõtmismeetodit ja tegelikku korda.

23. Kirjeldada tuleks raamatupidamise eesmärgil kasutatud analüüsimeetodeid. Otstarbekas oleks viidata käsiraamatule või aruandele.

Mõõtmistäpsuse kontrollimine

24. Materjaliarvestuse seisukohast olulise mõõtmiskvaliteedi kontrolliprogrammi kirjeldus, sealhulgas analüüsimise, kaalu, mahu ja proovide täpsuse ja hälvete ning asjaomaste seadmete kalibreerimise jätkuva hindamise programmid (koos täpsusastmetega); punktis 23 osutatud mõõteseadmete kalibreerimismeetod; punktis 23 osutatud analüüsimeetodite puhul kasutatud standardite liik ja kvaliteet; kasutatud analüüsiseadmete liik, kalibreerimismeetod ja sagedus.

Statistiline hinnang

25. Mõõtmiste täpsust ja õigsust ning mõõtemääramatuse arvestamist hindavate mõõtmiskontrolliprogrammide raames kogutud andmete statistilise hindamise meetodite kirjeldus (st mõõtmiste juhuslike ja süstemaatiliste vigade ning veapiiride kindlaksmääramine; statistilised meetodid, mida kasutatakse üksikmõõtmiste vigade hinnangute ühendamiseks, et leida saatja ja vastuvõtja vahe, arvestusliku laoseisu, tegeliku laoseisu ja tulemuste lahknemise üldine veapiir).

MUU KAITSEMEETMETE KOHALDAMISEKS OLULINE TEAVE

26. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

27. Andmed ettenähtud tervisekaitse ja tööohutuse eeskirjade kohta, mida inspektorid rajatises järgima peavad.

D. LADUSTAMISRAJATISED [4]

Kuupäev …

RAJATISE TUNNUSANDMED

1. Nimetus.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Praegune seisund (kasutusel või kavandatud kasutuselevõtmiskuupäev).

6. Rajatise otstarve ja liik.

7. Rajatise põhiplaan. Vajaduse korral rajatise kaitsetõkked, aiad ja juurdepääsuteed.

RAJATISE ÜLDINE KORRALDUS, KAASA ARVATUD MATERJALIARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA JÄRELEVALVEGA SEOTUD ANDMED

Tuumamaterjali kirjeldus

8. Kogu rajatises paikneva tuumamaterjali kirjeldamine joonise abil või muul viisil, esitades sealjuures järgmised andmed:

a) kõik ühikute liigid, sealhulgas tavapärased käitlusühikud;

b) keemiline koostis või sulami peamised komponendid;

c) esinemisvorm ja mõõtmed;

d) rikastusaste;

e) tuumamaterjali nominaalkaal koos nimitolerantsiga;

f) kestamaterjalid;

g) ühikute kindlaksmääramise meetodid.

Tuumamaterjali asukohad ja käitlemine

9. Põhiplaani ja üldiste paigutusjooniste abil või muul viisil järgmiste nähtuste kirjeldus:

a) tuumamaterjali ladustamisala (varude asukohad);

b) tuumamaterjali varude hinnanguline suurus nimetatud asukohtades;

c) tuumamaterjali ladustamis- ja/või transpordimahutid;

d) vajaduse korral tuumamaterjali transportimise marsruudid ja seadmed.

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

Raamatupidamissüsteem

10. Tuumamaterjali raamatupidamis- ja kontrollisüsteemi kirjeldus (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas peamised proovimõõtmismeetodid koos mõõtmiste tõenäolise täpsusega) ning kõigi kontrolli- ja aruandlusmeetmete puhul kasutatavate vormide täitmata näidised.

Tegelik laoseis

11. Meetmete kirjeldus, kavandatud sagedus, ettevõtja inventuuri teostamise meetodid (artiklijärgse ja/või koguselise raamatupidamissüsteemi puhul, sealhulgas peamised proovimõõtmiste meetodid) ja eeldatav täpsus.

MUU KAITSEMEETMETE KOHALDAMISEKS OLULINE TEAVE

12. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

13. Andmed ettenähtud tervisekaitse ja tööohutuse eeskirjade kohta, mida inspektorid rajatises järgima peavad.

E. ISOTOOPIDE ERALDAMISE RAJATISED

Kuupäev …

RAJATISE TUNNUSANDMED

1. Nimetus.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Praegune seisund (kasutusel või kavandatud kasutuselevõtmiskuupäev).

6. Ehitamise ajakava (kui rajatis ei tööta):

a) ehitustegevuse alustamise kuupäev;

b) rajatise vastuvõtmise kuupäev;

c) kasutuselevõtmise kuupäev.

7. Rajatise otstarve ja liik (eraldamise nimivõimsus, rikastusseadmed jne).

8. Rajatise kasutusviis, mis mõjutab selle tootlikkust. (Kasutatav vahetuste süsteem, ligikaudsed kuupäevastatud tööperioodid aasta lõikes jne.)

9. Rajatise tegutsemiskoha põhiplaan. Kaart, millel on tegutsemiskoha plaanina esitatud rajatise piirid ja territoorium; ehitised, teed, jõed, raudteed jne.

10. Rajatise põhiplaan:

a) rajatise kaitsetõkked, aiad ja juurdepääsuteed;

b) rajatise teatavate osade kaitsetõkked;

c) tuumamaterjali transportimise marsruut;

d) vastuvõetava tuumamaterjali ladustamine;

e) kõik peamised töötlemisalad ja protsessilaborid, sealhulgas kaalumis- ja proovivõtmisala, saastepuhastus-, puhastus- ja toitematerjalialad jne;

f) katse- ja eksperimendialad;

g) väljasaadetava tuumamaterjali ladustamine;

h) jäätmete lõpphoiustamisrajatised;

i) analüüsilabor.

RAJATISE ÜLDINE KORRALDUS, KAASA ARVATUD MATERJALIARVESTUSE, KAITSETÕKETE JA JÄRELEVALVEGA SEOTUD ANDMED

Tuumamaterjali ringlus, asukoht ja käitlemine

11. Ladustamis- ja töötlemisalade kirjeldamine joonise abil või muul viisil. Kirjeldus peaks (võimaluse korral) sisaldama järgmist:

a) proovivõtu- ja mõõtmiskohad;

b) partii suurus ja/või ringluskiirus;

c) ladustamis- või pakendamisviis;

d) ladustamisvõimsus.

12. Lisaks eespool punktis 11 sätestatule peaks rajatise kirjeldus sisaldama järgmist:

a) eraldamisvõimsus;

b) rikastamistehnoloogiad või -meetodid;

c) võimalikud toitematerjalide, toodete ja vaesestatud materjali kohad;

d) taaskasutamisrajatised;

e) kasutatud uraanheksafluoriidisilindrite liik ja suurus ning nende täitmise ja tühjendamise meetodid.

13. Vajaduse korral tuleks esitada energiatarbimise maht.

14. Igal skeemil tuleks ära märkida järgmised andmed tasakaalustatud olukorra puhul:

a) aasta nimitootlikkus;

b) kasutatavate materjalide tegelik laoseis;

c) lekkimisest, lagunemisest, sadenemisest vms tulenevate materjalikadude määr;

d) rajatise korralise hoolduse meetmed (perioodiline sulgemine või komponentide pidev asendamine jne).

15. Spetsiaalsete tööprotsessiväliste hooldus- või asendamisseadmete saastest puhastamisega seotud proovivõtmis- ja mõõtmispunktide kirjeldus.

16. Protsessi jäätmete lõpphoiustamiskoha kirjeldus, sealhulgas lõpphoiustamismeetod, ladustamisaeg, lõpphoiustamise liik jne.

Tuumamaterjali kirjeldus

17. Kogu ladustamis- ja töötlemisalal paikneva tuumamaterjali eeldatava ringluse ja varude kirjeldus graafiku abil või muul viisil. Kirjeldus peaks sisaldama järgmist:

a) füüsiline ja keemiline esinemisvorm;

b) toitematerjalide, toodete ja vaesestatud materjalide rikastusastme ulatus;

c) iga tahke ja vedela väljapraagitud materjali kategooria maksimaalne sisaldus või eeldatav ülempiir.

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

Raamatupidamissüsteem

18. Raamatupidamisandmete kirjendamiseks ja neist teatamiseks ning materjalibilansi koostamiseks kasutatud raamatupidamissüsteemi kirjeldus koos kõigi meetmete puhul kasutatud näidisvormidega.

19. Näidata, millal ja kui sageli koostatakse materjalibilanss, sealhulgas võimalikud tööperioodidel tehtavad materjalibilansid. Inventuurijärgse kontode reguleerimismeetodi ja -korra kirjeldus.

20. Saatja ja vastuvõtja vahe käsitlemiskorra ja kontode reguleerimismeetodi kirjeldus.

21. Menetlus- ja kirjavigade puhul kontode korrigeerimiskorra kirjeldus ja vajaduse korral mõju saatja ja vastuvõtja vahele.

Tegelik laoseis

22. Punktides 11 ja 17 osutatud graafikutel tuleb näidata need seadmed, mida inventuuri koostamisel käsitletakse tuumamaterjali mahutitena. Näidata inventuuri tegemise aeg.

Mõõtmis-, proovivõtmis- ja analüüsimeetodid

23. Proovivõtmis- ja mõõtmispunktide asukohtade puhul viidake punktides 11 ja 17 osutatud graafikutele.

24. Kirjeldada tuleks iga märgitud punktis toimuva mõõtmise meetodit; esitada tuleks tegelike kaaluliste või mahuliste koguste kindlaksmääramiseks kasutatud võrrandid ja tabelid ning arvutused. Teatada tuleks ka, kas andmed on protokollitud automaatselt või käsitsi. Kirjeldada tuleks igas märgitud punktis kasutatud proovivõtmismeetodit ja tegelikku korda. Märkida tuleb võetud proovide arv ja tagasilükkamise põhjused.

25. Kirjeldada tuleks raamatupidamise eesmärgil kasutatud analüüsimeetodeid. Viidata võib käsiraamatule või aruandele.

Mõõtmistäpsuse kontrollimine

26. Kaalu, mahu ja proovide täpsuse ja hälvete ning asjaomaste seadmete kalibreerimise jätkuva hindamise programmide kirjeldus.

27. Punktis 25 osutatud analüüsimeetodite puhul kasutatud standardite liigi ja kvaliteedi, kasutatud analüüsiseadmete liigi, kalibreerimismeetodi ja sageduse kirjeldus.

Statistiline hinnang

28. Kaalu, mahu, proovide võtmise ja analüüsimise mõõtmiskontrolliprogrammide raames kogutud andmete statistilise hindamise programmide kirjeldus (st mõõtmiste juhuslike ja süstemaatiliste vigade ning veapiiride kindlaksmääramine); statistilised meetodid, mida kasutatakse üksikmõõtmiste vigade hinnangute ühendamiseks, et leida saatja ja vastuvõtja vahe, arvestusliku laoseisu, tegeliku laoseisu ja tulemuste lahknemise üldine veapiir.

MUU KAITSEMEETMETE KOHALDAMISEKS OLULINE TEAVE

29. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

30. Andmed ettenähtud tervisekaitse ja tööohutuse eeskirjade kohta, mida inspektorid rajatises järgima peavad.

F. RAJATISED, KUS KASUTATAVAD TUUMAMATERJALIKOGUSED ON SUUREMAD KUI ÜKS EFEKTIIVKILOGRAMM

Kuupäev …

Kõigi küsimustiku A–E osas nimetamata liiki kuuluvate rajatiste puhul, kus kasutatava tuumamaterjalikogus aastas on suurem kui üks efektiivkilogramm, on küsimustikus järgmised punktid:

- rajatise tunnusandmed,

- rajatise üldine korraldus, kaasa arvatud materjaliarvestuse, kaitsetõkete ja järelevalvega seotud andmed,

- tuumamaterjali raamatupidamis- ja kontrollisüsteem, sealhulgas tegeliku laoseisu kindlakstegemise meetod,

- muu kaitsemeetmete kohaldamiseks oluline teave.

Nende ettenähtud punktidega nõutavad andmed on vastavalt võimalustele samad, mida oma küsimustikes peavad esitama C, D ja E osas nimetatud rajatised.

G. MUUD RAJATISED [5]

Kuupäev …

RAJATISE JA TUUMAMATERJALI TUNNUSANDMED

1. Nimi.

2. Asukoht, täpne aadress ning telefoni- ja teleksinumber.

3. Omanik (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

4. Käitaja (juriidiliselt vastutav juriidiline või füüsiline isik).

5. Tuumamaterjali liik.

6. Ladustamiseks ja käitlemiseks kasutatavate mahutite kirjeldus (nagu on nõutud pitseerimisvõimaluse kontrollimiseks).

7. Tuumamaterjali kasutamise kirjeldus.

TUUMAMATERJALI RAAMATUPIDAMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM

8. Tuumamaterjali raamatupidamise ja kontrolli kehtiva ja kavandatava korra üldine kirjeldus, sealhulgas inventuuri tegemise kord.

9. Materjaliarvestuse ja kontrolli korraldus.

[1] Punktidele 11—14 tuleb vastata iga rajatises paikneva mooduli puhul eraldi. Kasutada tuleks punktiga 11 kooskõlas olevaid mõisteid

[2] Kui rajatises on mitu kriitilist agregaati, esitatakse need andmed iga seadme kohta.

[3] Kui rajatises on mitu kriitilist agregaati, esitatakse need andmed iga seadme kohta.

[4] Eraldi rajatised, mis ei ole tavaliselt seotud rikastus-, muundamis-, tootmisrajatistega, reaktoritega ning keemilise ümbertöötamise ja regenereerimisrajatistega.

[5] Mõiste "muud" tähistab kõiki A–F osaga hõlmamata rajatisi, kus kasutatava tuumamaterjali kogused ei ületa tavaliselt üht efektiivkilogrammi.

--------------------------------------------------

II LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Rajatis:

Aruande koostanud rajatise nimi ja aadress ning tuumamaterjali üleandmise korral vastava rajatise (lähetuse puhul vastuvõtja ja vastuvõtmise puhul saatja) nimi ja aadress.

2) MBA:

Aruandes kajastatud materjalibilansi ala kood. Selline kood teatatakse asjaomasele rajatisele kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes.

3) Kuupäev:

Varude muutumise päev, kuu ja aasta.

4) PMP:

Põhimõõtepunkt. Koodid teatatakse asjaomasele rajatisele kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes. Kasutada tuleks varude muutumise aruande seisukohast olulist koodi.

5) Mõõtmine:

Tuleb märkida, mille põhjal on aruandes teatatud tuumamaterjali kogus kindlaks tehtud. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada üht järgmistest koodidest:

Mõõdetud | Hinnanguline | Selgitus |

M | E | Materjalibilansi alal |

N | F | Mõnel teisel materjalibilansi alal |

T | G | Materjalibilansi alal, kui kaal on teatatud varasemas varude muutuse aruandes või tegelike varude nimekirjas |

L | H | Mõnel teisel materjalibilansi alal, kui kaal on praegusele materjalibilansi alale teatatud juba varasemas varude muutuse aruandes või tegelike varude nimekirjas |

6) Varude muutumise laad:

Varude muutumise laadist tuleb teatada. Kasutada tuleb üht järgmistest koodidest:

Märksõna | Kood | Selgitus |

Vastuvõtmine | RD | Tuumamaterjali vastuvõtmine ühenduses paiknevalt materjalibilansi alalt. |

Import | RF | Tuumamaterjali import väljastpoolt ühendust. |

Vastuvõtmine, kaitsemeetmetega reguleerimata toimingust | RN | Sellise tuumamaterjali vastuvõtmine, mis pärineb kaitsemeetmetega reguleerimata toimingust (artikkel 35). |

Saatmine | SD | Tuumamaterjali vedu ühenduses paiknevale materjalibilansi alale. |

Eksport | SF | Tuumamaterjali eksport väljapoole ühendust. |

Saatmine kaitsemeetmetega reguleerimata toiminguks | SN | Tuumamaterjali vedu kaitsemeetmetega reguleerimata toiminguteks. |

Mõõdetud väljapraagitud materjalid | LD | Mõõdetud või mõõtmiste põhjal hinnatud tuumamaterjali kogus, mis on töötlemisest kõrvaldatud nii, et see ei sobi edaspidi tuumaenergia otstarbel kasutamiseks. Asjaomane tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi ala varudest maha arvata. |

Vedu säilitatavateks jäätmeteks | TW | Mõõdetud või mõõtmiste põhjal hinnatud jäätmete kogus, mis on veetud teatavasse materjalibilansi alal paiknevasse kohta, kust seda on võimalik kätte saada. Asjaomane tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi ala varudest maha arvata. (Säilitatavate jäätmete hulka kuuluvaks peetakse ka tuumamaterjale, mida arvatavasti ei saa praeguse tehnika abil majanduslikult tasuvalt regenereerida.) |

Säilitatavate jäätmete edasisaatmine | FW | Tuumamaterjali koguse edasisaatmine säilitatavate jäätmete kategooriast materjalibilansi ala varudesse. Selline edasisaatmine toimub juhul, kui säilitatavate jäätmete kategooriasse kuuluv tuumamaterjal viiakse teatavast materjalibilansi alal paiknevast kohast ära kas materjalibilansi alal töötlemiseks või materjalibilansi alalt väljasaatmiseks. |

Säilitatavate jäätmete väljapraakimine | WD | Tuumamaterjali koguse üleviimine säilitatavate jäätmete kategooriast mõõdetud väljapraagitud materjalide hulka. Selline varude muutus asendab kaht varude muutust: "Säilitatavate jäätmete edasisaatmine (FW)" ja "Mõõdetud väljapraagitud materjalid (LD)". Asjaomane tuumamaterjali kogus ei mõjuta materjalibilansi ala varusid. |

Juhuslik hävimine | LA | Teadaoleva tuumamaterjali koguse pöördumatu ja tahtmatu hävimine tööõnnetuse tagajärjel. |

Vabastus | EU | Tuumamaterjali koguse vabastamine teatise esitamise nõudest (artikkel 22). Asjaomane tuumamaterjali kogus tuleb materjalibilansi ala varudest maha arvata. |

Vabastuse tühistamine | DU | Vabastuse tühistamine eelnevalt teatise esitamise nõudest vabastatud tuumamaterjali koguse puhul (artikkel 22). Asjaomane tuumamaterjali kogus tuleb liita materjalibilansi ala varudele. |

Kategooria muutus | CC | Tuumamaterjali koguse arvestuslik üleviimine ühest kategooriast (artikkel 21) teise. |

Partii muutus | RB | Tuumamaterjali koguse arvestuslik üleviimine ühest partiist teise. Sellist võimalust kasutatakse ainult siis, kui kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega on ette nähtud partiide järjepidev kontroll. |

Konkreetse kohustuse muutus | CR | Tuumamaterjali koguse arvestuslik üleviimine ühe konkreetse kaitsemeetmetega seotud kohustuse (artikkel 20) reguleerimisalast teise. |

Kasutuse muutus | CU | Tuumamaterjali koguse arvestuslik üleviimine kavandatud kasutusalalt teisele (artikkel 9). |

Tuumamuundumine | NT | Tuumamuundumisest tulenev tuumamaterjali koguse suurenemine või vähenemine nt lõhustumise, haarde või radioaktiivse lagunemise käigus. |

Saatja ja vastuvõtja vahe | DI | Saatja ja vastuvõtja vahe (artikkel 36 punkt u). |

Uus mõõtmine | NM | Materjalibilansi alal arvelevõetud tuumamaterjali kogus, mis võrdub värskelt mõõdetud koguse ja eelnevalt arvelevõetud koguse vahelise erinevusega ja mis ei ole ei saatja ja vastuvõtja vahe ega parandus. (Sellise märksõna alla kuulub teave rajatise käitaja poolt oma tarbeks teostatud inventuuridest tulenevate erinevuste kohta.) |

Ümardamised | RA | Ümardamised, mille eesmärgiks on viia vajaduse korral teatava ajavahemiku jooksul aruandes kajastatud ümardatud koguste summa vastavusse arvestusliku lõpliku laoseisuga. |

Arvestuslik lõplik laoseis | BA | Arvestuslik laoseis kuu lõpus iga tuumamaterjali kategooria kohta eraldi. |

Muutumatu olukord | NC | Varud ei ole kuu jooksul muutunud. |

7) Vastav MBA:

Teatavate allpool loetletud varude muutuste korral tuleb teatada vastava materjalibilansi ala kood.

a) Vastuvõtmine (RD):

Saatja materjalibilansi ala kood.

b) Import (RF):

Eksportija materjalibilansi ala kood (kui seda ei teata, piisab ekspordiriigi koodist).

c) Saatmine (SD):

Vastuvõtja materjalibilansi ala kood.

d) Eksport (SF):

Importija materjalibilansi ala kood (kui seda ei teata, piisab impordiriigi koodist).

8) Partii tähis:

Partii tähise võib valida käitaja, kuid:

a) varude muutuse "Vastuvõtt (RD)" puhul tuleb kasutada saatja valitud partii tähist;

b) partii tähist ei tohi samal materjalibilansi alal kasutada teise partii kohta;

c) kui kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega on ette nähtud partiide järjepidev kontroll, tuleb partiile varem antud tähist kasutada sama partii puhul ka hiljem. Samal ajal ei tohi materjalibilansi alal olla kaht sama tähisega partiid (sellisel juhul võib partii tähist muuta, kasutades varude muutust "Partii muutus (RB)").

9) Artiklite arv:

Teatada tuleb partiisse kuuluvate ühesuguste artiklite arv. Kui varude muutus hõlmab mitut kannet, esitatakse partiisse kuuluvate artiklite arv eri kannetes sisalduvate artiklite arvu summana.

Mitmest kandest koosnevate lühimärkuste puhul tuleks neid veerge kasutada järjenumbrite jaoks, vt punkt 24.

10) Materjali kirjeldus:

Kasutada tuleb järgmisi koode. Neid tuleb kasutada järgmistele kategooriatele vastavas järjekorras:

a) Vorm (veerud 32 ja 33):

Põhikategooria | Alamkategooriad | Kood |

Maagid | — | OR |

Kontsentraadid | — | YC |

Uraanheksafluoriid (UF6) | — | U6 |

Uraanheksafluoriid (UF4) | — | U4 |

Lahused | Nitraat | LN |

Fluoriid | LF |

Muu | LO |

Pulbrid | Homogeensed | PH |

Heterogeensed | PN |

Keraamilised materjalid | Tabletid | CP |

Kerad | CS |

Muu | CO |

Metall | Puhas | MP |

Sulamid | MA |

Kütus | Vardad, kütusenõelad | ER |

Kütuseplaadid | EP |

Kimbud | EB |

Seadmed | EA |

Muu | EO |

Kinnised kiirgusallikad | — | QS |

Väikesed kogused | — | SS |

Proovid |

Jäägid | Homogeensed | SH |

Heterogeensed (pühkmed, šlakk, setted, peenosised, muu) | SN |

Tahked jäätmed | Kestad | AH |

Segajäätmed (plastmass, kindad, paber jne) | AM |

Saastunud seadmed | AC |

Muu | AO |

Vedelad jäätmed | Madala aktiivsusega | WL |

Keskmise aktiivsusega | WM |

Kõrge aktiivsusega | WH |

b) Mahuti või kütuseelemendi liik (veerg 34):

Mahuti liik | Kood |

Silinder | C |

Pakett | P |

Trummel | D |

Eraldiseisev kütuseühik | S |

Transpordikarkass | B |

Pudel | F |

Paak või muu mahuti | T |

Muu | O |

c) Tuumamaterjali seisund (veerg 35):

Seisund | Kood |

Kiiritamata tuumamaterjal | F |

Kiiritatud tuumamaterjal | I |

Säilitatavad jäätmed | W |

Mitteregenereeritav materjal | N |

Regenereeritav materjal | R |

11) Element:

Kasutada tuleb tuumamaterjali järgmisi kategooriaid:

Kategooria | Kood |

Vaesestatud uraan | D |

Looduslik uraan | N |

Väherikastatud uraan (rikastatud kuni 20 %ni) | L |

Kõrgrikastatud uraan (rikastatud üle 20 %) | H |

Plutoonium | P |

Toorium | T |

Kui partii sisaldab rohkem kui ühe kategooria tuumamaterjale, tuleb iga kategooria jaoks kasutada eraldi ridu tehtavat kannet.

12) Elemendi kaal:

Teatada tuleb punktis 11 nimetatud elemendi kaal. Kasutada tuleks järgmisi ühikuid: vähemalt gramme plutooniumi ja rikastatud uraani puhul, vähemalt kilogramme tooriumi, loodusliku uraani ja vaesestatud uraani puhul. Sellest hoolimata võib teatada ka raamatupidamisandmikes esitatud murdarvud. Selliste varude muutuste puhul nagu "Tuumamuundumine (NT)", "Saatja ja vastuvõtja vahe (DI)", "Uus mõõtmine (NM)" ja "Ümardamised (RA)" tuleb varude suurust vähendavate koguste ette märkida miinusmärk.

13) Ühik:

Kui elemendi kaaluühik erineb punktis 12 nimetatud standardühikutest, tuleb see teatada. Kilogrammide tähiseks on K ja grammide tähiseks G.

14) Isotoop:

See kood näitab, millist liiki lõhustuva isotoobiga on tegemist, ja see tuleks teatada ainult juhul, kui teatatakse lõhustuvate isotoopide kaal. Kasutada tuleks järgmisi koode:

Kood | Selgitus |

G | U-235 |

K | U-233 |

J | U-235 ja U-233 |

15) Lõhustuvate isotoopide kaal:

Kui kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega ei ole ette nähtud teisiti, tuleb lõhustuvate isotoopide kaal teatada ainult rikastatud uraani ja rikastatud uraani hõlmavate kategooria muutuste puhul. Kasutada tuleks sama ühikut kui vastava elemendi kaalu puhul. Sealjuures kehtib ka punkti 12 märkus arvu ette pandava märgi kohta.

16) Ühik:

Kui lõhustuva isotoobi kaaluühik erineb punktis 15 nimetatud standardühikutest, tuleb see teatada. Kilogrammide tähiseks on K ja grammide tähiseks G.

17) Kohustus:

Märge julgeolekukohustuste kohta, mille ühendus on endale võtnud mõne kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel ja mida tuumamaterjali suhtes kohaldatakse (artikkel 20). Komisjon teatab rajatistele vajalikud koodid ja nende võimalikud hilisemad muutused.

18) Kasutamine:

Kahetähelise koodiga märgistatakse tuumamaterjali kasutamine (artikkel 9). Kasutamisest teatamine on kohustuslik ainult rajatisse ja rajatisest välja toimuvate vedude puhul (artikkel 14). Asjaomane rajatis peaks kohaldatava koodi tähenduse kindlaks määrama vastavalt järgmistele tingimustele:

a) kõik samaks kasutuseks kavandatud tuumamaterjalid tuleb tähistada sama koodiga;

b) esimest korda kasutatava koodi tähendus tuleb komisjonile eelnevalt teatavaks teha;

c) erinevad kasutused tuleb tähistada eri koodidega;

d) kui sama rajatise piires määratakse tuumamaterjal kasutamiseks muul otstarbel kui see, millest on eelnevalt teatatud, tuleb sellisest muudatusest teatada varude muutusega "Kasutuse muutus (CU)".

19) Vastavad andmed:

Teatavate allpool loetletud varude muutuste puhul tuleb teatada vastavad andmed.

a) Kategooria muutus (CC):

Tuumamaterjali kategooria kood enne muutust. (Vastav kood pärast muutust tuleb teatada punkti 11 kohaselt).

b) Konkreetse kohustuse muutus (CR):

Konkreetse tuumamaterjali suhtes kohaldatava julgeolekukohustuse kood enne muutust. (Vastav kood pärast muutust tuleb teatada punkti 17 kohaselt).

c) Kasutuse muutus (CU):

Tuumamaterjali ettenähtud kasutuse kood enne muutust. (Vastav kood pärast muutust tuleb teatada punkti 18 kohaselt).

d) Partii muutus (RB):

Partii tähis enne partii muutust, millest teatatakse ainult siis, kui kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega on ette nähtud partiide järjepidev kontroll ja käitaja soovib olemasolevat partii tähist muuta. (Partii tähis pärast partii muutust tuleb teatada punkti 8 kohaselt).

20) Kanne:

See veerg on ette nähtud ainult konkreetsetest kannetest teatamiseks ja see tuleb täita ainult järgmistel juhtudel:

Kood | Selgitus |

I | Kandes sisaldub isotoopkoostis, vt punkt 23 |

N | Kandes sisaldub lühimärkus, vt punkt 24 |

21) Parandus:

Paranduste tegemiseks tuleb kustutada vale kanne (valed kanded) ja lisada õige(d). Kasutada tuleb järgmisi koode:

Kood | Selgitus |

D | Kustutamine. Kustutatavat kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud), välja arvatud lahter 3, kuhu tuleb märkida kande raamatupidamisandmikust kustutamise kuupäev. |

A | Lisamine. Õiget kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud). Lahtrisse 3 tuleb märkida kande raamatupidamisandmikku lisamise kuupäev. |

22) Esialgne kuupäev:

Paranduse puhul tuleb teatada parandatava kande esialgse tegemise päev, kuu ja aasta.

23) Andmed isotoopide kohta:

Kui nii on ette nähtud kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega, tuleb teatada isotoopide massiprotsent. Nõutav täpsus on vähemalt kaks kohta pärast koma. Kande 2–4, 6 ja 8–11 lahtris olevaid andmeid, millele isotoope käsitlevad andmed viitavad, tuleb korrata käesoleva kande vajalikus veerus.

24) Lühimärkused:

Esitada tuleks varude muutuse selgitus (käesoleva määruse artikkel 15). Kande 2–6, 8, 10 ja 11 lahtris olevaid andmeid, millele lühimärkus viitab, tuleb korrata käesoleva kande vajalikus veerus.

Lühimärkused võib vastavalt punktile 25 esitada ka eraldi lehel.

25) Märkused:

Käitajale kasutamiseks mõeldud ruum.

ÜLDISED MÄRKUSED ARUANDEVORMIDE TÄITMISE KOHTA

1. Tuumamaterjali üleandmise korral peab saatja esitama vastuvõtjale kõik varude muutuse aruandeks vajalikud andmed.

2. Punktis 19 osutatud juhul teatatakse erinevustest otse ühe kandena (otsene arvestus). Käitaja võib kannetena siiski esitada ka lisaandmeid näiteks selleks, et näidata, kuidas kõnealused erinevused on tekkinud, tingimusel, et ta kasutab selliste andmete esitamiseks koode kokkulepitud viisil.

3. Täita tuleb kõik asjaomased veerud. Andmed tuleb kanda õigetele väljadele.

4. Komisjoni nõusoleku korral võib aruanded koostada arvutiga ja saata need komisjonile elektroonilisel kujul, tingimusel et niiviisi koostatud aruanded sisaldavad kõiki käesoleva määruse kohaselt nõutavaid andmeid.

5. Kui arvandmed sisaldavad ühikute murdosi, tuleb kümnendkohad eraldada komaga.

6. Kasutada võib järgmist 54 tähemärki: 26 suurtähte A–Z, arve 0–9 ja sümboleid "pluss", "miinus", "kaldjoon", "tärn", "tühik", "võrdusmärk", "suurem kui", "väiksem kui", "punkt", "koma", "vasak sulg", "parem sulg", "koolon", "dollarimärk", "protsendimärk", "jutumärgid", "semikoolon" ja "küsimärk". O-tähest tuleks läbi tõmmata kaldkriips, et vältida selle äravahetamist numbriga "0".

7. Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

8. Vormid tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Rajatis:

Aruande koostanud rajatise nimi ja aadress.

2) Aruandeperioodi algus:

Aruandeperioodi alguse kuupäev, st kell 00.00 eelmise inventuuri päevale järgneval päeval.

3) Kategooria:

Materjalibilansi aruandes käsitletava tuumamaterjali kategooria.

4) MBA:

Aruandes kajastatud materjalibilansi ala kood. Selline kood teatatakse asjaomasele rajatisele kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes.

5) Kuupäev:

Käesoleva inventuuri tegemise päev, kuu ja aasta. Aruandeperiood lõppeb kell 24.00 nimetatud kuupäeval.

6) Andmed varude kohta:

Eri liiki andmed varude kohta tuleks võimaluse korral esitada allpool ettenähtud järjekorras. Kasutada tuleb järgmisi koode:

Märksõna | Kood | Selgitus |

Varude tegelik algjääk | PB | Tegelik laoseis aruandeperioodi alguses. |

Varude muutused (koode vt II lisa selgitavate märkuste punkt 6) | | Iga varude muutuse liigi puhul tuleb teha üks koondkanne kogu aruandeperioodi kohta (kõigepealt suurenemised, seejärel vähenemised). |

Lõplik arvestuslik laoseis | BA | Arvestuslik laoseis aruandeperioodi lõpus. |

Lõplik tegelik laoseis | PE | Tegelik laoseis aruandeperioodi lõpus. |

Tulemuste lahknemine | MF | Tulemuste lahknemine. Arvutatakse järgmiselt: "lõplik tegelik laoseis (PE)" miinus "lõplik arvestuslik laoseis (BA)". |

7) Element:

Tuumamaterjali iga kategooria kohta tuleb koostada eraldi materjalibilansi aruanne. Kasutada tuleb II lisa selgitavate märkuste punktis 11 ettenähtud koode.

8) — 12):

Kohaldatakse II lisa selgitavate märkuste punkte 12, 13, 14, 15 ja 16.

13) Parandus:

Paranduste tegemiseks tuleb kustutada vale kanne (valed kanded) ja lisada õige(d). Kasutada tuleb järgmisi koode:

Kood | Selgitus |

D | Kustutamine. Kustutatavat kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud). |

A | Lisamine. Õiget kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud). |

14) Märkused:

Käitajale kasutamiseks mõeldud ruum.

ÜLDISED MÄRKUSED ARUANDEVORMIDE TÄITMISE KOHTA

II lisa selgitavate märkuste lõpus olevaid üldisi märkusi 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

--------------------------------------------------

IV LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Rajatis:

Aruande koostanud rajatise nimi ja aadress.

2) MBA:

Aruandes kajastatud materjalibilansi ala kood. Selline kood teatatakse asjaomasele rajatisele kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes.

3) Kuupäev:

Päev, kuu ja aasta, millal toimus inventuur, milles käsitleti olukorda sellisena, nagu see oli kell 24.00.

4) PMP:

Põhimõõtepunkt. Koodid teatatakse asjaomasele rajatisele kaitsemeetmeid käsitlevates erisätetes.

5) Mõõtmised:

Kohaldatakse II lisa selgitavate märkuste punkti 5.

6) Partii tähis:

Kui kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega on ette nähtud partiide järjepidev kontroll, tuleb kasutada sama partii tähist, mida on asjaomase partii puhul varem kasutatud varude muutuse aruandes või eelnevas tegelike varude nimekirjas.

7) — 16):

Kohaldatakse II lisa selgitavate märkuste punkte 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 18.

17) Parandus:

Paranduste tegemiseks tuleb kustutada vale kanne (valed kanded) ja lisada õige(d). Kasutada tuleb järgmisi koode:

Kood | Selgitus |

D | Kustutamine. Kustutatavat kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud). |

A | Lisamine. Õiget kannet tuleb täies mahus korrata (kuni veeruni 73, kaasa arvatud). |

18) Märkused:

Käitajale kasutamiseks mõeldud ruum.

ÜLDISED MÄRKUSED ARUANDEVORMIDE TÄITMISE KOHTA

Kui inventuuri tegemise kuupäeval ei ole materjalibilansi alal tuumamaterjali, tuleb täita ainult aruande punktid 1, 2, 3 ja 9.

II lisa selgitavate märkuste lõpus olevaid üldisi märkusi 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse mutatis mutandis.

--------------------------------------------------

V LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Aruandes kajastatud materjalibilansi ala kood, mis on asjaomasele rajatisele teatatud kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega.

2) Tuumamaterjali saatva ja vastuvõtva rajatise nimi, aadress ja riik. Kui tegemist on Ühendkuningriigist pärineva ekspordiga, tuleks vajaduse korral märkida ka lõppsihtkoha vastuvõtja.

3) Elementide kogukaalu väljendatakse kilogrammides, kui tegemist on vaesestatud uraani või tooriumiga, ja grammides, kui tegemist on rikastatud uraani või plutooniumiga. Vajaduse korral märgitakse lõhustuvate isotoopide kaal.

4) Teatatakse keemiline koostis.

5) Vajaduse korral märgitakse rikastusaste või isotoopkoostis.

6) Materjalide kirjeldust tuleb kasutada nii, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisa punktis 10.

7) Märgitakse saadetisse kuuluvate artiklite arv.

8) Mahutite kirjeldus (liik), sealhulgas pitseerimist võimaldavad omadused.

9) Saadetise tunnusandmed (nt mahutite märgistused või numbrid).

10) Võimaluse korral tuleb ära märkida transpordivahend.

11) Märkida koht materjalibilansi alal, kus tuumamaterjali saatmiseks ette valmistatakse ja kus seda on võimalik kindlaks teha ning kus saab võimaluse korral kontrollida tuumamaterjali kogust ja koostist.

12) Viimane kuupäev, millal võib tuumamaterjali kindlaks teha ja võimaluse korral kontrollida selle kogust ja koostist.

13) Saatmise ja eeldatava sihtkohta saabumise ligikaudsed kuupäevad.

14) Märkida, milliseks kasutamiseks on tuumamaterjal ette nähtud.

15) Teatada vastavalt vajadusele järgmised üksikasjad:

- ühenduse ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud leping, mille alusel tuumamaterjal üle antakse,

- komisjoni asutamislepingu artikli 59 kohane luba,

- lepingu sõlmimise kuupäev või kuupäev, mida tarneagentuur käsitab lepingu sõlmimise kuupäevana, ja kõik vajalikud viited,

- tellimustöölepingute (asutamislepingu artikkel 75) ja väikese koguse materjali tarnimiseks sõlmitud lepingute (asutamislepingu artikkel 74 ja komisjoni määrus nr 17/66/Euratom, muudetud määrusega (Euratom) nr 3137/74) puhul tarneagentuurile teatamise kuupäev ja kõik vajalikud viited.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev vorm tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

VI LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Aruandes kajastatud materjalibilansi ala kood, mis on asjaomasele rajatisele teatatud kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega.

2) Tuumamaterjali vastuvõtva ja saatva rajatise nimi, aadress ja riik.

3) Elementide kogukaalu väljendatakse kilogrammides, kui tegemist on vaesestatud uraani või tooriumiga, ja grammides, kui tegemist on rikastatud uraani või plutooniumiga. Vajaduse korral märgitakse lõhustuvate isotoopide kaal.

4) Teatatakse keemiline koostis.

5) Vajaduse korral märgitakse rikastusaste või isotoopkoostis.

6) Materjalide kirjeldust tuleb kasutada nii, nagu on sätestatud käesoleva määruse II lisa punktis 10.

7) Märgitakse saadetisse kuuluvate artiklite arv.

8) Mahutite ja võimaluse korral kinnitatud pitserite kirjeldus (liik).

9) Võimaluse korral tuleb märkida transpordivahend.

10) Aruande koostaja materjalibilansi alale saabumise eeldatav või tegelik kuupäev.

11) Märkida koht materjalibilansi alal, kus tuumamaterjal lahti pakitakse ja kus seda on võimalik kindlaks teha ning kus saab kontrollida tuumamaterjali kogust ja koostist.

12) Materjali lahtipakkimise kuupäev(ad).

13) Teatada vastavalt vajadusele järgmised üksikasjad:

- ühenduse ja kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud leping, mille alusel tuumamaterjal üle antakse,

- lepingu sõlmimise kuupäev või kuupäev, mida tarneagentuur käsitab lepingu sõlmimise kuupäevana, ja kõik vajalikud viited,

- tellimustöölepingute (asutamislepingu artikkel 75) ja väikese koguse materjali tarnimiseks sõlmitud lepingute (asutamislepingu artikkel 74 ja komisjoni määrus nr 17/66/Euratom, muudetud määrusega (Euratom) nr 3137/74) puhul tarneagentuurile teatamise kuupäev ja kõik vajalikud viited.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev vorm tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

VII LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Teatis eelmise aasta saadetiste kohta tuleb koostada hiljemalt iga aasta jaanuari lõpus iga saaja kohta eraldi. Teatis ekspordi kohta tuleb koostada iga ekspordi kohta selle väljasaatmise kuupäeval.

2) Aruande koostanud ettevõtja nimi ja aadress.

3) Teatises käsitletava kaevanduse nimi.

4) Kaevanduse kood, mille komisjon on ettevõtjale teatanud.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev vorm tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

VIII LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Vabastuse taotlemise kuupäev.

2) Vabastust taotleva rajatise nimi, aadress ja riik.

3) Taotluses kajastatud materjalibilansi ala kood, mis on asjaomasele rajatisele teatatud kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega.

4) Elementide kogukaal kilogrammides, kui tegemist on vaesestatud uraani või tooriumiga, ja grammides, kui tegemist on rikastatud uraani või plutooniumiga. Vajaduse korral lõhustuvate isotoopide kaal.

5) Tuumamaterjalide kategooriad vastavalt II lisa punktile 11.

6) Teatatakse keemiline koostis.

7) Vajaduse korral rikastusaste või isotoopkoostis.

8) Materjalide kirjeldus vastavalt II lisa punktile 10.

9) Materjalide koostisse kuuluvate artiklite arv.

10) Koht materjalibilansi alal, kus tuumamaterjali nüüd ladustatakse.

11) Mittevajalikud põhjused tuleb maha tõmmata.

12) Märge kasutuse kohta, milleks vabastamistaotluses käsitletav tuumamaterjal on ette nähtud.

13) Vajaduse korral märge konkreetse tuumamaterjali suhtes kohaldatava julgeolekukohustuse kohta. Kasutada tuleb käesoleva määruse II lisa punktis 17 sätestatud koode.

14) Vajaduse korral materjalibilansi alalt väljaviimise (andurite puhul) või mittetuumaenergiaga seotud kasutusse üleandmise ligikaudne kuupäev.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev vorm tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

IX LISA

+++++ TIFF +++++

SELGITAVAD MÄRKUSED

1) Vabastuse tühistamisest teatamise kuupäev.

2) Vabastuse tühistamisest teatava rajatise nimi, aadress ja riik.

3) Teatises kajastatud materjalibilansi ala kood, mis on asjaomasele rajatisele teatatud kaitsemeetmeid käsitlevate erisätetega.

4) Elementide kogukaal kilogrammides, kui tegemist on vaesestatud uraani või tooriumiga, ja grammides, kui tegemist on rikastatud uraani või plutooniumiga. Vajaduse korral lõhustuvate isotoopide kaal.

5) Tuumamaterjalide kategooriad vastavalt II lisa punktile 11.

6) Teatatakse keemiline koostis.

7) Vajaduse korral rikastusaste või isotoopkoostis.

8) Materjalide kirjeldus vastavalt II lisa punktile 10.

9) Materjalide koostisse kuuluvate artiklite arv.

10) Koht materjalibilansi alal, kus tuumamaterjali nüüd ladustatakse.

11) Kuupäev, millest alates vabastuse tühistamist kohaldatakse.

12) Kõnealuseid tuumamaterjale käsitleva teatise esitamise kohustusest vabastamise kuupäev.

13) Märge selle kohta, milliseks kasutamiseks on tuumamaterjal ette nähtud.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev vorm tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------

X LISA

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON EURATOMI KAITSEMEETMED

SUUNISED KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLIS 6 OSUTATUD TEGEVUSKAVA LÜHIISELOOMUSTUSE EDASTAMISEKS

Võimaluse korral peaksid teatised käsitlema kaht järgmist aastat.

Eelkõige tuleks teatistes märkida:

- toimingute liigid, st kavandatud tööperioodid ja märge toodetavate või töödeldavate kütuseelementide liigi ja koguse, rikastamisprogrammide, reaktorite töörežiimide ja kavandatud sulgemiste kohta,

- materjalide saabumise eeldatav ajakava, milles on märgitud materjali hulk partiis, esinemiskuju (UF6, UO2, kiiritamata või kiiritatud kütus jne), mahuti või pakendi eeldatav liik,

- kuupäevad, milleks tuleb kaupades sisalduvad tuumamaterjalikogused kindlaks teha, ja saatmiskuupäevad,

- inventuuri kuupäevad ja kestus.

NB:

Asutamislepingu artikli 79 kohaselt teatavad kaitsemeetmete reguleerimisalasse kuuluvad isikud asjaomase liikmesriigi ametiasutustele kõigist nimetatud artikli kohaselt komisjonile saadetud teatistest.

Käesolev teatis tuleb pärast nõuetekohast täitmist ja allakirjutamist edastada Euroopa Ühenduste Komisjoni Euratomi kaitsemeetmete direktoraati, mis asub Jean Monnet majas Kirchbergis Luxembourgis (Luksemburgi Suurhertsogiriigis).

--------------------------------------------------