Nõukogu määrus (EMÜ) nr 337/75,

10. veebruar 1975,

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse loomise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artikli 128 alusel sätestas nõukogu oma 2. aprilli 1963. aasta otsuses [3] ühise kutseõppepoliitika rakendamise üldpõhimõtted;

vastavalt asutamislepingu artiklile 118 on komisjoni ülesanne edendada tihedat koostööd liikmesriikide vahel sotsiaalvaldkonnas, eelkõige põhi- ja täienduskutseõppega seotud küsimustes;

nõukogu seadis sotsiaaltegevuse programmi käsitleva 21. jaanuari 1974. aasta resolutsiooniga [4] selle programmi üheks eesmärgiks ühise kutseõppepoliitika rakendamise, et jõuda selle põhieesmärkide järkjärgulise saavutamiseni, eriti õppestandardite ühtlustamiseni, luues eelkõige Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse; nõukogu peab seda eesmärki esmatähtsaks;

ühise kutseõppepoliitika rakendamine toob kaasa veel keerukamaid probleeme ja kuna nende probleemide lahendamine nõuab asjaomaste isikute, täpsemalt tööandjate ja töövõtjate laiaulatuslikku osalemist;

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse — komisjoni talitustest sõltumatu, kuid nendega täiel määral koostööd tegeva asutuse — loomine on vajalik kõnealuse ühise poliitika tõhusaks elluviimiseks; asutamislepingus ei ole ette nähtud erivolitusi niisuguse keskuse loomiseks;

keskus luuakse Euroopa ühenduste raames ning see tegutseb kooskõlas ühenduse õigusega; tuleb kindlaks määrata teatud üldsätete rakendamise tingimused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga luuakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus, edaspidi nimetatud "keskus".

Keskusel on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis juriidilistele isikutele antakse.

Keskus on mittetulunduslik asutus. Selle asukoht on Lääne-Berliinis.

Artikkel 2

1. Keskuse eesmärk on abistada komisjoni kutse- ja täiendusõppe edendamisel ja arendamisel ühenduses.

Sel eesmärgil aitab keskus ühenduse sätestatud suuniste kohaselt oma teadusliku ja tehnilise tegevuse kaudu kaasa ühise kutseõppepoliitika elluviimisele.

Keskus edendab eelkõige teabe ja kogemuste vahetamist.

2. Keskuse peamised ülesanded on:

- koostada valikdokumendid, mis käsitlevad eelkõige asjaomase valdkonna käesolevat olukorda, viimase aja arengusuundi ja uurimusi ning kutseõppe struktuuri,

- aidata kaasa eespool nimetatud valdkondade arendamisele ja koordineerimisele,

- levitada kasulikke dokumente ja teavet,

- edendada ja toetada igasugust initsiatiivi, mis võiks hõlbustada kooskõlastatud tegevust kutseõppe probleemide käsitlemisel. Keskus tegeleb sel alal eelkõige kutseõppe standardite ühtlustamise küsimusega, et oleks võimalik vastastikku tunnustada tunnistusi ja muid kutseõppe läbimist tõendavaid dokumente,

- tegutseda kõigi asjaomaste isikute kohtumispaigana.

3. Keskus võtab oma tegevuses arvesse olemasolevaid sidemeid kutseõppe ja muude haridusharude vahel.

Artikkel 3

1. Keskus võtab vajalikud meetmed oma eesmärkide saavutamiseks. Keskus võib eelkõige:

- korraldada kursusi ja seminare,

- sõlmida uuringulepinguid ja vahendada või vajaduse korral ise korraldada oma tööprogrammi rakendamist toetavaid katseprojekte või individuaalprojekte,

- avaldada ja levitada kasulikke dokumente, sealhulgas ühenduse kutseõppe bülletääni.

2. Oma ülesannete täitmisel sõlmib keskus vajalikke sidemeid, eelkõige nii avaliku kui erasektori, nii riiklike kui rahvusvaheliste erialaasutustega, ametivõimudega ja haridusasutustega ning töövõtjate ja tööandjate organisatsioonidega.

Artikkel 4

1. Keskust juhib haldusnõukogu, kuhu kuulub 30 liiget, kellest:

a) üheksa liiget esindavad liikmesriikide valitsusi;

b) üheksa liiget esindavad tööandjate kutseorganisatsioone;

c) üheksa liiget esindavad töövõtjate ametiühinguorganisatsioone;

d) kolm liiget esindavad komisjoni.

Punktides a, b ja c märgitud liikmed nimetab nõukogu nii, et igasse nimetatud rühma kuulub üks liige igast liikmesriigist.

Komisjon nimetab liikmed, kes teda esindavad.

2. Liikmete ametiaeg on kolm aastat. Liikmeid võib ametisse tagasi nimetada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.

3. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast üheks aastaks esimehe ja kolm aseesimeest.

4. Esimees kutsub haldusnõukogu kokku vähemalt kaks korda aastas või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

5. Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete absoluutse häälteenamusega.

Artikkel 5

Haldusnõukogu võtab vastu kodukorra, mis jõustub, kui nõukogu on selle vastavalt komisjoni otsusele heaks kiitnud.

Ta otsustab, kas luua ajutised töörühmad vastavalt aasta tööprogrammi nõuetele. Keskus teavitab korrapäraselt komisjoni oma tegevusest.

Artikkel 6

1. Keskuse direktori ja asedirektori nimetab komisjon haldusnõukogu esitatud kandidaatide nimistust.

2. Direktori võib ametisse tagasi nimetada iga viie aasta järel.

Artikkel 7

1. Direktor viib ellu haldusnõukogu otsused ja vastutab keskuse igapäevase juhtimise eest. Ta on keskuse seaduslik esindaja.

2. Ta valmistab ette ja korraldab haldusnõukogu tööd ning tagab koosolekuteks sekretariaadi töö.

3. Ta koordineerib töörühmade tegevust.

4. Ta vastutab kõikide personaliküsimuste eest ning personali töölevõtmise ja töölt vabastamise eest.

5. Direktor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Artikkel 8

1. Direktori esitatud eelnõu alusel võtab haldusnõukogu vastu komisjoniga kooskõlastatud aasta tööprogrammi. Programmis võetakse arvesse ühenduse institutsioonide märgitud esmavajadusi.

2. Keskus võtab oma töö planeerimisel arvesse teiste kutseõppe valdkonna asutuste tegevust.

Artikkel 9

Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks koostab haldusnõukogu aasta üldaruande keskuse tegevuse ja finantsolukorra kohta ning esitab selle komisjonile.

Artikkel 10

Haldusnõukogu koostab iga eelarveaasta kohta, mis vastab kalendriaastale, tasakaalustatud tulude ja kulude kalkulatsiooni.

Artikkel 11

1. Haldusnõukogu saadab hiljemalt iga aasta 31. märtsil komisjonile tulude ja kulude kalkulatsiooni. Komisjon edastab selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu, nõukogule koos Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojektiga.

2. Igal aastal kantakse Euroopa ühenduste eelarvesse eraldi rubriigi all toetus keskusele.

Selle subsiidiumi määramisel kohaldatakse kehtivat assigneeringute ühest peatükist teise ülekandmise korda.

Eelarvepädevad institutsioonid koostavad keskuse ametikohtade loetelu.

3. Haldusnõukogu võtab enne eelarveaasta algust vastu kulude ja tulude kalkulatsiooni, seades selle vastavusse eelarvepädevate institutsioonide määratud subsiidiumiga. Sel viisil vastuvõetud kalkulatsiooni edastab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele.

Artikkel 12

1. Keskuse suhtes kohaldatavad rahandussätted võetakse vastu asutamislepingu artikli 209 alusel.

2. Haldusnõukogu saadab hiljemalt 31. märtsil komisjonile ja audiitornõukogule aruande keskuse kõikide eelmise eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Audiitornõukogu vaatab selle läbi vastavalt asutamislepingu artikli 206 teisele lõigule.

3. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande ja audiitornõukogu ettekande koos oma märkustega hiljemalt 31. oktoobril. Nõukogu ja Euroopa Parlament annavad keskuse haldusnõukogu tegevusele heakskiidu vastavalt asutamislepingu artikli 206 neljandas lõigus sätestatud korrale.

4. Komisjoni finantskontrolör kontrollib kõikide keskuse poolt võetud kohustuste ja kulutuste eest tasumist ning kõikide tulude arvestust ja sissenõudmist.

Artikkel 13

Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu sätted keskuse töötajate kohta.

Artikkel 14

Haldusnõukogu liikmed, direktor, töötajad ja teised keskuse tegevuses osalevad isikud ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla käivat infot.

Artikkel 15

Keskuse töös kohaldatakse Euroopa ühenduste keelte kohta kehtivaid eeskirju.

Artikkel 16

Keskuse suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 17

1. Keskuse lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub otsuste tegemine vastavalt keskuse sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2. Lepinguvälise vastutuse puhul hüvitab keskus kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega kogu kahju, mida keskus või selle teenistujad on oma kohustuste täitmisel põhjustanud.

Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.

3. Teenistujate vastutust keskuse ees reguleerivad keskuse töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 18

Liikmesriigid, haldusnõukogu liikmed ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad kolmandad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga keskuse otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks.

Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai esmakordselt teada kõnealusest toimingust.

Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 1975

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Fitzgerald

[1] EÜT C 127, 18.10.1974, lk 20.

[2] EÜT C 125, 16.10.1974, lk 41.

[3] EÜT 63, 20.4.1963, lk 1338/63.

[4] EÜT C 13, 12.2.1974, lk 1.

--------------------------------------------------