Nõukogu direktiiv,

12. detsember 1972,

tervishoiu ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest

(72/462/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse assamblee arvamust

ning arvestades, et:

ühendus on välja andnud määrusi tervishoiunõuete kohta ühendusesiseses veiste ja sigade ning värske liha kaubanduses;

eespool nimetatud määruste kohaselt on vaja määratleda ühenduse sätted, mida kohaldatakse selliste loomade ja liha impordi suhtes kolmandatest riikidest;

kõnealuste sätete alusel on vaja koostada loetelu kogu ühenduse jaoks kolmandate riikide või nende osade kohta, kust võidakse importida loomi ja värsket liha, ning ettevõtete kohta, millest võib importida värsket liha;

nende riikide ja ettevõtete väljavalimine peab põhinema üldist laadi kriteeriumidel nagu kariloomade tervislik seisund, veterinaarteenistuste korraldus ja volitused ning kehtivad veterinaareeskirjad; peale selle tuleks sätestada, et ettevõtted peavad vastama teatavale hulgale eristandarditele, mis on kavandatud, tagamaks, et neist pärinev liha vastab ühenduse poolt vajalikuks peetud tervishoiunõuetele;

lisaks sellele ei tohiks lubada loomade ega värske liha importi riikidest, mis on nakatunud loomanakkushaigustega, mida ühenduses ei esine, või riikidest, mis on olnud sellisest nakkusest vabad liiga lühikest aega ja mis seega kujutavad endast tõsist ohtu ühenduse karjadele; need kaalutlused kehtivad samuti impordi suhtes kolmandatest riikidest, kus vaktsineeritakse kõnealuste haiguste vastu;

impordile kolmandatest riikidest kohaldatavaid üldtingimusi tuleb täiendada igaühes neist riikidest valitseva loomatervise olukorra alusel koostatud eritingimustega; kuna kriteeriumid, millest need eritingimused sõltuvad, on tehnilist laadi ja mitmekesised, tuleb nende määratlemiseks tugineda paindlikule ja kiirele ühenduse menetlusele, milles komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd;

standardvormis sertifikaadi esitamine loomade importimisel on mõjus viis kontrollida ühenduse eeskirjade kohaldamist; sellised eeskirjad võivad sisaldada erisätteid, mis võivad erineda sõltuvalt asjaomasest kolmandast riigist, ning seda tuleb standardse sertifikaadivormi koostamisel arvesse võtta;

impordikontroll peab hõlmama ka loomade päritolu ja tervislikku seisundit;

liikmesriikidel tuleb loomade saabumisel ühenduse territooriumile ning transiidi ajal sihtkohta lubada võtta kõik inimese ja loomade tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas tapmine ja hävitamine;

on vaja nõuda, et värske liha pärineks tunnustatud ettevõtetest ning tuleb määratleda tervishoiu- ja kontrollinõuded, millele liha peab eriti tootmise, ladustamise ja transpordi ajal vastama;

on vaja, et liikmesriigid võtaksid ühise seisukoha värske liha suhtes, mille sissevedu ühendusse on keelatud tervishoiuga seotud põhjustel, ning eriti tuleks keelata inimese tervisele kahjulike või tõenäoliselt ohtlike või kahjustavate ainete jälgi sisaldava liha import;

eksportiva kolmanda riigi riikliku veterinaararsti koostatud terviseohutuse sertifikaadi ning veterinaarsertifikaadi esitamine on asjakohaseim viis, tagamaks, et värske liha kaubasaadetis sobib impordiks;

värske liha peab, olenemata tolliprotseduurist, mille alusel see deklareeritakse, läbima ühenduse territooriumile jõudmisel veterinaarkontrolli, vältimaks nõutavate sertifikaatideta liha ümbersuunamist selle saabumisel kolmandatest riikidest, kust importimine ei ole lubatud, või kui sellel puudub korrektselt täidetud terviseohutuse sertifikaat;

kontrollimaks, et eksportiv kolmas riik järgib käesoleva direktiivi sätteid, ning vältimaks inimese tervisele ohtliku liha importi, peavad liikmesriigid iga sellise värske liha kaubasaadetise importimisel esitama selle terviseohutuse ja veterinaarkontrolliks riiklikule veterinaararstile; tuleb sätestada, et kõnealuse impordikontrolli standardimiseks tuleb vastu võtta eeskiri selle kohaldamiseks vastavalt menetlusele, milles komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd;

igal värske liha kaubasaadetisel, mis on pärast impordikontrolli lubatud liikmesriiki ja värske liha edasisaatmisel teise liikmesriiki, peab olema kaasas sertifikaat, milles on ametlikult märgitud, et ettenähtud impordinõuded on täidetud; erandiks on liha, mis on tunnustatud tükeldamisettevõttes tükkideks lõigatud pärast importimist;

nii loomi kui ka liha kontrollitakse ühenduse üldistes huvides; seepärast tuleb sätestada, et kontroll toimuks ruumides, mis on tunnustatud kooskõlas ühenduse kriteeriumide ja korraga;

igal liikmesriigil peab olema õigus kohe keelustada import kolmandast riigist, kui selline import on ohtlik inimeste või loomade tervisele; sellisel puhul tuleb viivitamata tagada liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamine selle kolmanda riigi suhtes, ilma et see piiraks võimalikke parandusi nende riikide ja ettevõtete loetelus, kellel on lubatud ühendusse eksportida;

ühenduse veterinaareksperte tuleks instrueerida, et nad kontrolliksid käesoleva direktiivi sätete järgimist eriti kolmandate riikide poolt;

enne, kui selliselt koostatud ühenduse sätted saavad jõustuda, peab ühendus nende toimimiseks ette valmistama mitmeid dokumente ning liikmesriigid peavad tegema olulisi muudatusi oma seadustes; seega tuleks neid sätteid rakendada etapiti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

ESIMENE PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmisele impordile kolmandatest riikidest:

- koduveised ja -sead aretamiseks, tootmiseks või tapmiseks,

- järgmist liiki koduloomade värske liha: veised, sead, lambad ja kitsed ning kabjalised.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a) loomad, mis on mõeldud eranditult karjatamiseks või veoks ühenduse piiri naabruses;

b) liha, mis moodustab osa reisijate isiklikust pagasist ning on mõeldud nende isiklikuks tarbimiseks, kui transporditav hulk või kogus ei ületa ühte kilogrammi isiku kohta ning kõnealune liha on pärit kolmandast riigist või selle osast, mis on vastavalt artiklile 3 koostatud loetelus ja kust importimine ei ole keelatud artikli 28 alusel;

c) liha, mida saadetakse väikestes pakkides eraisikutele, tingimusel et sellist liha ei impordita kaubanduse huvides, selle kogus ei ületa ühte kilogrammi ning see on pärit kolmandast riigist või selle osast, mis on vastavalt artiklile 3 koostatud loetelus ja kust importimine ei ole keelatud artikli 28 alusel;

d) liha, mis on mõeldud tarbimiseks rahvusvahelise transpordivahendi meeskonna ja reisijate poolt.

Kõnealune liha või köögijäätmeid tuleb mahalaadimisel hävitada. Seda liha ei ole siiski vaja hävitada, kui see viiakse vahetult või pärast ajutise tollijärelevalve all viibimist ühelt transpordivahendilt teisele.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse mõisteid:

a) riiklik veterinaararst – veterinaar, kelle on määranud liikmesriigi või kolmanda riigi pädev keskasutus;

b) sihtriik – liikmesriik, kuhu loomad või värske liha saadetakse kolmandast riigist;

c) kolmas riik – riik, kus ei kohaldata nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) [1], mida on viimati muudetud 7. veebruari 1972. aasta direktiiviga, [2] ega nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi (ühendusesisest värske liha kaubastamist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) [3], mida on viimati muudetud 27. oktoobri 1970. aasta direktiiviga [4];

d) importimine – kolmandatest riikidest pärit loomade või värske liha sissetoomine ühenduse territooriumile;

e) majand– ametliku järelevalve all tegutsev põllumajandus-, tööstus- või kaubandusettevõte, mis asub kolmanda riigi territooriumil ning milles korrapäraselt hoitakse või aretatakse aretus-, tootmis- või tapaloomi;

f) tapaloomad – II peatüki kohaldamisel veised või sead, kes viiakse sihtriiki saabumisel otse tapamajja;

g) aretamiseks või tootmiseks ettenähtud loom – muud loomad kui punktis f osutatud veised ja sead, sealhulgas aretamiseks, piima või liha tootmiseks ettenähtud loomad või veoloomad;

h) ametlikult tuberkuloosivaba veisekari – veisekari, mis vastab A lisa I peatükis sätestatud tingimustele;

i) ametlikult brutselloosivaba veisekari – veisekari, mis vastab A lisa II peatüki A jao lõikes 1 sätestatud tingimustele;

j) brutselloosivaba veisekari – veisekari, mis vastab A lisa II peatüki A jao lõikes 2 sätestatud tingimustele;

k) brutselloosivabad sead – sead, kes vastavad A lisa II peatüki B jao lõikes 1 sätestatud tingimustele;

l) ametlikult brutselloosivaba seakari – seakari, mis vastab A lisa II peatüki B jao lõikes 2 sätestatud tingimustele;

m) episootiavaba piirkond – piirkond, kus ametliku kinnituse kohaselt ei ole loomad haigestunud ühtegi artiklis 29 sätestatud korras koostatud loetelus loetletud nakkushaigusesse samas korras määratletud aja jooksul ja raadiuses;

n) liha – koduveiste, -sigade, -lammaste ja -kitsede ja kabjaliste kõik osad, mis on inimtoiduks kõlblikud;

o) värske liha – liha, mis ei ole läbinud ühtegi säilitusmenetlust; jahutatud ja külmutatud liha arvatakse siiski värske liha hulka;

p) rümp – tapetud looma kogu lihakeha pärast veretustamist ja sisikonna eemaldamist, jäsemete eemaldamist randme ja kanna juures, pea, saba ja piimanäärmete eemaldamist ja lisaks sellele, veiste, lammaste, kitsede ja kabjaliste korral, pärast nülgimist;

q) rups – muu värske liha, kui punktis p määratletud rümp, ka siis, kui see jääb loomulikult rümba külge;

r) sisikond – rinna-, kõhu- ja vaagnaõõne, sealhulgas hingetoru ja söögitoru, rups;

s) transpordivahendid – mootorsõidukite, raudteesõidukite ja õhusõidukite osad, laevatrümmid ning maismaa-, mere- või õhutranspordil kasutatavad mahutised, mis on ette nähtud kaupade vedamiseks;

t) kaubasaadetis – sama sertifikaadiga hõlmatud lihakogus või loomade arv;

u) ettevõte – tunnustatud tapamaja, tunnustatud tükeldamisettevõte või tunnustatud külmhoone, mis asub vastavatest tunnustatud tapamajadest ja ettevõtetest eraldi, ja mis on kolmanda riigi poolt tunnustatud ja esineb artikli 4 kohaselt koostatud loetelus või loeteludes.

Artikkel 3

1. Nõukogu koostab komisjoni ettepaneku alusel loetelu riikide või nende osade kohta, kust liikmesriigid lubavad importida veiseid, sigu ja värsket liha või ühte või mitut sellistest looma- või kaubaliikidest, võttes arvesse terviseohutuse olukorda kõnealustes riikides või nende osades. Seda loetelu võidakse täiendada või muuta artiklis 30 sätestatud korras.

2. Otsustades veiste ja sigade ning värske liha korral, kas riik või selle osa võib olla lõikes 1 osutatud loetelus, võetakse eriti arvesse:

a) kolmanda riigi kariloomade, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, pöörates erilist tähelepanu eksootilistele loomahaigustele, ning kõnealuse riigi keskkonna terviseohutuse olukorda, mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist liikmesriikides;

b) teavet, mida kõnealune kolmas riik annab loomanakkushaiguste olemasolu kohta oma territooriumil, eriti seoses rahvusvahelise episootiaameti A- ja B-loetelu haigustega;

c) kõnealuse riigi eeskirju loomahaiguste profülaktika ja tõrje suhtes;

d) kõnealuse riigi veterinaarteenistuste struktuuri ja volitusi;

e) meetmete korraldamist ja rakendamist loomanakkushaiguste profülaktika ja tõrje tarvis.

3. Lõikes 1 osutatud loetelu ja selle kõik muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 4

1. Artiklis 29 sätestatud korras koostatakse üks või mitu loetelu ettevõtete kohta, millest liikmesriigid võivad lubada värske liha importimist. Kõnealust loetelu või loetelusid võib muuta või täiendada artiklis 30 sätestatud korras.

2. Otsustades, kas tapamaja, tükeldamisettevõte või väljaspool tapamaja või tükeldamisettevõtet asuv külmhoone võib olla ühes lõikes 1 osutatud loeteludest, võidakse eriti arvesse võtta:

a) tagatisi, mida asjaomane kolmas riik saab anda käesoleva direktiivi sätete järgimise suhtes;

b) asjaomase kolmanda riigi eeskirju, mis käsitlevad tapaloomadele selliste ainete manustamist, mis võivad mõjutada liha terviklikkust;

c) käesoleva direktiivi sätete järgimist igal üksikjuhul;

d) liha kontrolliteenistuse korraldust kolmandas riigis või selle riigi osas, kõnealuste teenistuste volitusi ja nende suhtes kohaldatavat järelevalvet.

3. Tapamaja, tükeldamisettevõte või väljaspool tapamaja või tükeldamisettevõtet asuv külmhoone võib olla lõikes 1 osutatud loetelus või loeteludes üksnes juhul, kui see asub ühes artikli 3 lõikes 1 osutatud riikidest ning lisaks on sellele andnud ühendusse eksportimiseks ametliku tunnustuse kolmanda riigi pädevad asutused. Kõnealuse tunnustuse andmisel tuleb täita järgmisi nõudeid:

a) B lisa sätete järgimine;

b) pidev kolmanda riigi riikliku veterinaararsti järelevalve.

4. Lõikes 1 osutatud loetelu või loetelud ning kõik nende muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 5

Liikmesriikide ja komisjoni veterinaareksperdid viivad läbi kohapealset kontrolli, et veenduda, kas käesoleva direktiivi, eriti selle artikli 3 lõike 2 ning artikli 4 lõigete 2 ja 3 sätteid tegelikult kohaldatakse.

Liikmesriikide eksperdid määrab komisjon liikmesriikide ettepaneku alusel.

Kõnealust kontrolli viiakse läbi ühenduse nimel, kes kannab kõik sellega seotud kulud.

Kõnealuse kontrolli sagedus ja kord määratakse kindlaks artiklis 29 sätestatud korras.

TEINE PEATÜKK VEISTE JA SIGADE IMPORTIMINE

Artikkel 6

Olenemata artikli 3 lõike 1 sätetest, lubavad liikmesriigid importida käesolevas direktiivis osutatud loomi üksnes juhul, kui need on pärit mitteliikmesriikidest,

a) mis on olnud vabad haigustest, mille suhtes kõnealused loomad on vastuvõtlikud:

- 12 kuu jooksul veiste katkust, eksootilisest suu- ja sõrataudist, nakkavast kopsukelmepõletikust, sigade aafrika katkust ja sigade nakkavast halvatusest (Tescheni tõvest),

- kuue kuu jooksul lammaste katarraalsest palavikust ja nakkavast vesikulaarsest stomatiidist;

b) kus ei ole viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud punkti a esimeses taandes osutatud haiguste vastu, mille suhtes kõnealused loomad on vastuvõtlikud.

Artikkel 7

Artiklis 29 sätestatud korras võib otsustada, et artikli 6 punkti a kohaldatakse üksnes mitteliikmesriigi territooriumi osa suhtes.

Samas korras ja erandina artikli 6 punktist b võib teatavatel tingimustel lubada käesolevas direktiivis osutatud loomade importimist mitteliikmesriikidest või nende osadest, kus vaktsineeritakse ühe või mitme artikli 6 punkti a esimeses taandes osutatud haiguse vastu.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid lubavad käesolevas direktiivis osutatud loomade importimist mitteliikmesriikidest, kui need vastavad artiklis 29 sätestatud korras vastu võetud tervishoiutingimustele kõnealusest mitteliikmesriigist importimise suhtes vastavalt loomade liigile ja sihtkohale, ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 sätete kohaldamist.

2. Artiklis 29 sätestatud korras võib otsustada, et load peavad piirduma konkreetsete liikidega, tapa-, aretus- või tootmisloomadega või eriotstarbeliste loomadega ning et pärast importi tuleb kohaldada kõiki vajalikke loomatervishoiu meetmeid.

3. Artiklis 29 sätestatud korras võib otsustada loobuda A lisa II peatüki A jao sätetest järgmise suhtes:

- kui brutselloosivaba kari kvalifitseerub ametlikult kui brutselloosivaba,

- brutselloosivabadest karjadest pärinevate veiste sissetoomisel ametlikult brutszloosivabasse karja,

- ametlikult brutselloosivaba karja kvalifikatsiooni tagasivõtmisel.

Artikkel 9

Juhul, kui liikmesriik leiab, et suu- ja sõrataudi vastastel vaktsiinidel, mida kasutatakse mitteliikmesriigis A-, O- või C-viiruse vastu, on teatavad puudujäägid, keelab kõnealune liikmesriik asjaomasest mitteliikmesriigist pärit olevate veiste ja sigade toomise oma territooriumile. Kõnealune liikmesriik teatab võimalikult kiiresti teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma otsusest ning esitab selle põhjendused. Pärast kõnealust teadet leiab aset võimalikult kiiresti alalise veterinaarkomitee koosolek. Otsus võetakse vastu artiklis 30 sätestatud korras.

Artikkel 10

Liikmesriigid lubavad importida veiseid ja sigu, kui kõnealused loomad on enne sihtriiki transportimiseks laadimise päeva olnud mitteliikmesriigi või selle osa territooriumil, mis on vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud loetelus:

a) vähemalt kuus kuud aretus- või tootmisloomade korral;

b) vähemalt kolm kuud tapaloomade korral.

Loomade puhul, kelle vanus on vastavalt alla kuue või kolme kuu, algab kõnealune tähtaeg alates sünnist.

Artikkel 11

1. Liikmesriigid lubavad importida veiseid ja sigu üksnes eksportiva mitteliikmesriigi riikliku veterinaararsti koostatud sertifikaadi esitamisel.

Kõnealune sertifikaat peab:

a) olema väljastatud kõnealuste loomade sihtriiki saatmiseks laadimise päeval;

b) olema koostatud vähemalt ühes sihtriigi ametlikus keeles ning ühes artikliga 12 ettenähtud korras impordikontrolli läbi viiva riigi ametlikus keeles;

c) kõnealuse sertifikaadi originaal peab olema loomadega kaasas;

d) tõendama, et kõnealused veised ja sead vastavad käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimustele ning nende alusel kehtestatud tingimustele impordi suhtes kolmandatest riikidest;

e) olema ühel lehel;

f) olema väljastatud ühe saaja nimele.

2. Kõnealune sertifikaat peab vastama artiklis 29 sätestatud korras kehtestatud näidisele.

Artikkel 12

1. Liikmesriigid tagavad, et veised ja sead läbivad ühenduse territooriumile saabudes veterinaarkontrolli (impordikontrolli), mille teostab riiklik veterinaararst.

2. Liikmesriigid tagavad, et veiste ja sigade ühendusesisene liikumine on keelatud, kui lõikega 1 ettenähtud kontrolli käigus leitakse, et:

- loomad ei ole pärit vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud loetelus oleva kolmanda riigi territooriumilt või selle osalt,

- loomad on nakkushaigusega nakatunud, nakkuskahtlased või nakkushaigusega saastunud,

- eksportiv mitteliikmesriik ei ole järginud käesolevas direktiivis ja selle lisades sätestatud tingimusi,

- loomadega kaasasolev sertifikaat ei vasta artiklis 11 sätestatud tingimustele.

3. Lõikes 1 osutatud kontrolli läbi viinud liikmesriik võtab kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks.

Muuhulgas võivad need meetmed hõlmata järgmist:

a) - nakkuskahtlaste või nakkushaigusega saastunud loomade karantiin,

- lõike 2 neljandas taandes sätestatud juhul eksportija, importija või nende esindaja taotlusel loomade kontrolli all hoidmine kuni asjakohase sertifikaadi kinnitamiseni;

b) loomade, kelle liikumist ei saa vastavalt lõikele 2 lubada, tagasisaatmine, kui sellele ei ole vastuväiteid loomatervishoiu seisukohast;

Kui loomade tagasisaatmine ei ole võimalik, annab pädev ametiasutus korralduse nende tapmiseks ning määrab ettevõtte, mida selleks eesmärgiks kasutatakse.

c) kõikide kõnealuse kaubasaadetises olevate loomade tapmine ja hävitamine, kui eespool osutatud kontrolli käigus ilmneb artiklis 29 sätestatud korras koostatud loetelus olev episootiline haigus või selle kahtlus.

4. Imporditavate veiste ja sigadega kaasasolev sertifikaat peab pärast veterinaarkontrolli (impordikontrolli) selgelt osutama, kas loomade sisenemine on lubatud või keelatud.

5. Ühenduse territooriumi läbimisel sihtliikmesriiki jõudmiseks rakendab liikmesriik lõike 3 punkti a esimeses taandes ja lõike 3 punktis c osutatud meetmeid, kui kõnealused loomad on nakkuskahtlased, nakkushaigusega nakatunud või nakkushaigusega saastunud.

6. Loomad, kelle kohta on antud impordiluba ja kelle sihtkoht ei ole lõikega 1 ettenähtud impordikontrolli läbi viinud liikmesriik, tuleb suunata sihtriiki tolli kontrolli all ilma maha laadimata.

7. Loomad, kes on rahuldanud lõikega 1 ettenähtud impordikontrolli, läbivad sihtriigis mis tahes vajaliku lisakontrolli, et veenduda, kas käesoleva direktiivi sätteid, sealhulgas vastavalt artiklile 3 artiklis 29 sätestatud korras kehtestatud eritingimusi on järgitud.

Kõnealust kontrolli võib läbi viia piiril, mis tahes muus sihtriigi pädeva ametiasutuse määratud kohas või mõlemas.

8. Eksportija, importija või nende esindaja kannab kõik kulud, mis on tekkinud seoses käesoleva artikli kohaldamisega, sealhulgas loomade tapmise ja hävitamise kulud, ilma asjaomase riigi hüvituseta.

Artikkel 13

Sihtriiki saabumisel suunatakse tapaloomad otse tapamajja ning tapetakse vastavalt loomatervishoiu nõuetele hiljemalt kolme tööpäeva möödudes alates nende saabumisest kõnealusesse tapamajja.

Sihtriigi pädev asutus võib tervishoiu kaalutlustel määrata tapamaja, kuhu kõnealused loomad tuleb toimetada, ilma et see piiraks ühegi eritingimuse kohaldamist, mis võidakse kehtestada artiklis 29 sätestatud korras.

KOLMAS PEATÜKK VÄRSKE LIHA IMPORT

Artikkel 14

1. Värske liha peab olema saadud loomadelt, kes on viibinud vähemalt kolm kuud enne tapmist, või kui kõnealused loomad on alla kolme kuu vanused, alates sünnist riigi või selle osa territooriumil, mis on artikli 3 lõikes 1 sätestatud korras koostatud loetelus.

2. Olenemata artikli 3 lõike 1 sätetest, lubavad liikmesriigid importida värsket liha üksnes, kui see on pärit mitteliikmesriikidest, kus:

a) eelnenud 12 kuu jooksul ei ole esinenud järgmisi haigusi, mille suhtes liha päritoluloomad on vastuvõtlikud: veiste katk, eksootiline suu- ja sõrataud, sigade aafrika katk, sigade nakkuslik halvatus (Tescheni tõbi);

b) 12 kuu jooksul ei ole vaktsineeritud punktis a osutatud haiguste vastu, mille suhtes liha päritoluloomad on vastuvõtlikud.

Artikkel 15

Artiklis 29 sätestatud korras võib otsustada, et artikli 14 lõike 2 punkti a sätteid kohaldatakse üksnes mitteliikmesriigi territooriumi osa suhtes.

Samas korras ja olenemata artikli 14 lõike 2 punkti b sätetest, võib teatavatel tingimustel lubada värske liha importi mitteliikmesriigist või selle territooriumi osast, kus on vaktsineeritud ühe või mitme artikli 14 lõike 2 punktis a osutatud haiguse vastu.

Artikkel 16

Liikmesriigid lubavad värske liha importi mitteliikmesriigist, kui kõnealune liha vastab artiklis 29 sätestatud korras vastuvõetud terviseohutuse nõuetele värske liha impordi suhtes mitteliikmesriigist vastavalt loomaliigile, ilma et see piiraks artiklite 14 ja 15 sätete kohaldamist.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid lubavad värske liha importi rümpadena, sealhulgas poolrümpadena sigade korral ning pool- või veerandrümpadena veiste või kabjaliste korral, üksnes juhul, kui on võimalik rekonstrueerida iga looma kogu rümp.

2. Sellise importimise suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: värske liha peab

a) olema saadud tapamajast, mida on mainitud vastavalt artikli 4 lõikele 1 koostatud loetelus;

b) olema pärit tapaloomalt, kes on läbinud riikliku veterinaararsti teostatud tapajärgse veterinaarkontrolli vastavalt B lisa V peatükile ning on tunnistatud tapakõlbulikuks vastavalt käesoleva direktiivi sätetele, pidades silmas ühendusse eksportimist;

c) olema käideldud hügieenilistes tingimustes vastavalt B lisa VI peatükile;

d) olema läbinud tapajärgse kontrolli riikliku veterinaararsti poolt vastavalt B lisa VII peatükile ning ei tohi olla ilmutanud ühtegi muutust, välja arvatud vahetult enne tapmist tekkinud traumaatilisi vigastusi või lokaliseerunud väärmoodustisi või muutusi, tingimusel et vajaduse korral tehakse asjakohaste laboratoorsete testide abil kindlaks, et need ei muuda rümpa ega rupsi toidukõlbmatuks ega inimese tervisele ohtlikuks;

e) olema varustatud terviseohutuse sertifikaadiga vastavalt B lisa X peatükile;

f) olema ladustatud pärast tapajärgset kontrolli rahuldavates hügieenitingimustes B lisa XII peatükile vastavates ladustamisettevõtetes;

g) olema transporditud sihtriiki rahuldavates hügieenitingimustes.

3. Värske liha tindiga tembeldamisel võib kasutada üksnes metüülvioletset.

Muid värviliike võib kasutada artiklis 29 sätestatud korras.

4. Lõike 2 punktis d osutatud tapajärgsel kontrolli läbiviimisel võivad riiklikku veterinaararsti abistada abilised, kes töötavad tema juhtimisel.

Kõnealused abilised peavad olema:

a) määratud eksportijariigi pädeva keskasutuse poolt kooskõlas kehtivate sätetega;

b) asjakohase väljaõppega;

c) staatusega, mis tagab nende erapooletuse ettevõtete juhtide suhtes;

d) ilma volitusteta veterinaarkontrolli lõpptulemuse otsustamisel.

Artikkel 18

1. Olenemata artikli 17 lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada importida:

a) poolrümpasid, eraldatud veerandrümpasid või rupse, mis vastavad artikli 17 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning on pärit tapamajadest, mis on määratud selleks otstarbeks artiklis 29 sätestatud korras;

b) veerandrümpadest väiksemaid raietükke või konditustatud liha, mis on pärit vastavalt artiklile 4 kontrollitud ja artiklis 29 sätestatud korras selleks otstarbeks tunnustatud tükeldamisettevõtetest. Selline liha peab lisaks artikli 17 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastama veel järgmistele tingimustele:

i) peab olema tükeldatud ja saadud kooskõlas B lisa VIII peatüki sätestusega;

ii) peab olema kontrollitud riikliku veterinaararsti poolt kooskõlas B lisa IX peatüki sätetega;

iii) vastama B lisa XI peatüki sätestusele pakendi osas;

iv) läbima kogu ühenduse veterinaararstide poolt läbiviidava kontrolli, mida nõutakse eespool osutatud sätete järgimise tagamiseks;

v) kabjaliste värske liha osas tuleb läbida sihtriigi kontroll, pidades silmas võimalikke piiranguid sellise liha kasutamise suhtes, kui neid on.

2. Artiklis 29 sätestatud korras, olenemata B lisa lõikest 32, võib tükeldada liha soojalt, millisel juhul tuleb järgida järgmisi miinimumnõudeid:

a) värske liha tuleb transportida otse taparuumist tükeldusruumi, mis peab asuma samas hoonete kompleksis ja olema piisavalt lähedal, kuna tükeldatav liha tuleb ühest ruumist teise üle anda ühe operatsiooni käigus sildkraanat kasutades; tükeldamine peab toimuma viivitamata;

b) niipea kui ettenähtud tükeldamine ja pakendamine on lõpetatud, tuleb liha transportida B lisa II peatüki lõike 2 punktis a sätestatud jahutusruumi.

Artikkel 19

Artikleid 17 ja 18 ei kohaldata:

a) värske liha suhtes, mis on imporditud sihtriigi loal muuks otstarbeks kui inimtoiduks;

b) värske liha suhtes, mis on mõeldud eksponeerimiseks või eriuuringute või analüüside tarvis, tingimusel et haldusjärelevalve abil on võimalik tagada, et inimesed seda liha ei tarbi, ning tingimusel, et kui kõnealune eksponeerimine lõpeb või kui kõnealused eriuuringud või analüüsid on läbi viidud, viiakse selline liha, välja arvatud analüüsiks kasutatud liha, ühenduse territooriumilt välja või hävitatakse.

Sel juhul ning punktis a osutatud juhul tagab sihtriik, et kõnealust liha ei ole võimalik kasutada ühelgi muul eesmärgil kui otstarbel, milleks see kõnealuse riigi territooriumile lubati;

c) värske liha suhtes, mis on mõeldud eranditult rahvusvaheliste organisatsioonide varustamiseks, vastavalt artiklis 29 sätestatud korras ette nähtud tunnustusele ning tingimusel, et kõnealune liha on pärit vastavalt artikli 3 lõikele 1 kehtestatud loetelus loetletud riigist ning et loomatervishoiu nõudeid järgitakse. Liikmesriigid, kelle territooriumil asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid asuvad, tagavad, et kõnealust liha ei lasta vabasse liikumisse.

Artikkel 20

Liikmesriigid keelavad importida:

a) värsket kuldi- ja peitmunandiliste sigade liha;

b) värsket liha, mis sisaldab östrogeensete või türeostaatiliste ainete, antibiootikumide, antimoni, arseeni, pestitsiidide või muude ainete jääke, mis on kahjulikud või võivad muuta värske liha tarbimise ohtlikuks või kahjulikuks inimeste tervisele, kui kõnealused jäägid ületavad lubatud taset.

Lubatud tasemed määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepanekul ning neid võib hiljem muuta artiklis 29 sätestatud korras;

c) värsket liha, mida on töödeldud ioniseeritud või ultraviolettkiirgusega, ning värsket liha loomadelt, kellele on manustatud pehmendajaid või muid tooteid, mis tõenäoliselt mõjuvad kahjulikult liha organoleptilistele koostisele või omadustele;

d) värsket liha, millele on terviseohutuse tembelduse eesmärgil lisatud aineid, mis ei ole ette nähtud artikli 17 lõikega 3;

e) värsket liha, mis on saadud loomadelt, kellel on avastatud tuberkuloosi mis tahes vorm ja kes on tunnistatud tuberkuloosihaigeks pärast positiivset tuberkuliini reaktsiooni;

f) värsket liha, mis on saadud loomadelt, kellel on pärast tapmist avastatud tuberkuloosi mis tahes vorm või kellel on avastatud elusa või surnuna larvide tsüstid, või sigade korral keeritsussid;

g) värsket liha, mis on saadud liiga noorelt tapetud loomadelt;

h) rümba osi või rupsi traumaatiliste vigastustega, mis on tekkinud vahetult enne tapmist, või artikli 17 lõike 2 punktis d osutatud väärmoodustiste või muutustega;

i) verd;

j) värsket hakkliha või sarnasel viisil töödeldud värsket liha;

k) lihas- või rasvkudede osi ja muid kudesid, mis tekivad liha tükeldamise ja konditustamise tagajärjel või on kondi küljes ja lihaskoe ja muude pea küljes olevate kudede osi, välja arvatud keelt.

Artikkel 21

Meetodid ja menetlused, mida nõutakse keeritsusside tuvastamiseks värskes sealihas, kehtestab nõukogu komisjoni ettepanekul.

Artikkel 22

1. Liikmesriigid lubavad värske liha importi üksnes veterinaarsertifikaadi ja terviseohutuse sertifikaadi esitamise korral, mille on koostanud eksportiva kolmanda riigi riiklik veterinaararst.

Need sertifikaadid peavad olema:

a) koostatud vähemalt ühes sihtriigi ametlikus keeles ning ühes artiklitega 23 ja 24 ettenähtud impordikontrolli läbi viiva riigi ametlikus keeles;

b) originaalkujul värske lihaga kaasas;

c) ühel lehel;

d) väljastatud ühe saaja jaoks.

Veterinaarsertifikaat peab tõendama, et värske liha vastab käesolevas direktiivis sätestatud loomatervishoiu nõuetele ning vastaval käesolevale direktiivile sätestatud nõuetele värske liha impordi suhtes mitteliikmesriigist.

2. Kõnealune sertifikaat peab vastama näidisele, mis on koostatud artiklis 29 sätestatud korras.

3. Terviseohutuse sertifikaat peab vastama värske liha korral nii esitusviisi kui ka sisu poolest C lisas antud näidisele ning olema väljastatud päeval, mil kõnealune värske liha on laaditud sihtriiki saatmiseks.

Artikkel 23

1. Liikmesriigid tagavad, et värske liha läbib ühenduse territooriumile saabudes viivitamata pädeva asutuse läbiviidava veterinaarkontrolli, olenemata tolliprotseduurist, mille alusel see on deklareeritud.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid impordi keelamise, kui kontrolli käigus ilmneb, et:

- liha ei ole pärit mitteliikmesriigi territooriumilt või selle osast, mis on vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud loetelus;

- liha on pärit mitteliikmesriigi territooriumilt või selle osast, kust import on keelatud vastavalt artiklitele 14 ja 27 kohaselt;

- lihaga kaasasolev veterinaarsertifikaat ei vasta artiklis 22 sätestatud tingimustele.

3. Liikmesriigid lubavad transportida ühest mitteliikmesriigist pärit värsket liha teise mitteliikmesriiki, tingimusel et:

a) asjaomane pool esitab sertifikaadid, et mitteliikmesriik, kuhu liha transporditakse, ei lükka mingil juhul pärast transiiti läbi ühenduse territooriumi tagasi liha, mille importi või transiiti ta on lubanud, ega saada seda ühendusele tagasi;

b) selliseks transportimiseks on eelnevalt andnud loa selle liikmesriigi pädevad asutused, kelle territooriumil leiab aset impordi terviseohutuse kontroll;

c) see transportimine leiab aset kaupu ühenduse territooriumil ümberlaadimata, pädevate asutuste järelevalve all ning pädevate asutuste pitseeritud sõidukites või konteinerites; ainus sellise transpordi käigus lubatud käitlemine on ühenduse territooriumile sisenemise või sealt väljumise kohas aset leidev otsene ümberlaadimine laevast või lennukist mis tahes muusse transpordivahendisse või vastupidi.

4. Kõik käesoleva artikli kohaldamisega seotud kulud kannab kaubasaatja, kaubasaaja või nende agendid, ilma asjaomase riigi hüvituseta.

Artikkel 24

1. Liikmesriigid tagavad, et iga värske liha partii läbib importimisel terviseohutuse kontrolli ja riikliku veterinaararsti läbiviidava veterinaarkontrolli.

Liikmesriigid tagavad, et importijad kohustuvad teatama vähemalt kaks tööpäeva varem liha koguse ja laadi ning aja, millest alates võidakse kontrolli läbi viia, kohalikule osakonnale, kes vastutab impordikontrolli eest kohas, kus värske liha tuleb kontrollimiseks esitada.

2. Lõikes 1 sätestatud terviseohutuse kontroll viiakse läbi iga rümba, poolrümba ja veerandrümba suhtes, kui importimine toimub artikli 17 lõike 1 kohaselt ja muude tükkide korral pisteliste proovide võtmise teel. Kõnealuse kontrolli eesmärk on eelkõige kontrollida vastavalt lõikele 3:

a) terviseohutuse sertifikaati, värske liha vastavust kõnealusele sertifikaadile, tembeldust;

b) säilitusseisundit ning mustuse või patogeensete organismide olemasolu;

c) artiklis 20 osutatud ainete jääkide olemasolu;

d) kas tapmine ja tükeldamine on leidnud aset selleks tunnustatud ettevõtetes;

e) transporditingimusi.

3. Artiklis 29 sätestatud korras võetakse vastu rakenduseeskirjad, mida on vaja lõikes 1 osutatud kontrolli ühtseks läbiviimiseks, eelkõige artikli 20 sätete kohaldamise ning eriti analüüsimeetodite ning proovivõtmise sageduse ja standardite osas.

4. Liikmesriigid keelavad värske liha turustamise, kui lõikes 1 sätestatud kontroll on teinud kindlaks, et:

- kõnealune värske liha ei ole toidukõlblik,

- käesolevas direktiivis ja käesoleva direktiivi lisades sätestatud tingimusi ei ole täidetud,

- üks artiklis 22 osutatud iga partiiga kaasasolevatest sertifikaatidest ei vasta nimetatud artiklis sätestatud tingimustele.

5. Kui värsket liha ei ole võimalik importida, tuleb selle sissepääs keelata, kui see ei ole vastuolus loomatervishoiu või terviseohutuse kaalutlustega.

Kui sissepääsu ei saa keelata, tuleb liha hävitada selle liikmesriigi territooriumil, kus kõnealune kontroll on läbi viidud.

Erandina sellest sättest ning kui importija või tema esindaja seda taotleb, võib veterinaar- ja terviseohutuse kontrolli läbi viiv liikmesriik lubada kõnealuse liha sisenemist riiki muul otstarbel kui inimtoiduks, tingimusel et puudub oht inimestele ja loomadele ja et kõnealune liha on riigist, mis on vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud loetelus ning et selline import ei ole keelatud artikli 28 kohaselt. Selline liha ei tohi väljuda kõnealuse liikmesriigi territooriumilt, kes peab kontrollima kõnealuse liha lõppsihtkohta.

6. Pärast lõikes 1 osutatud kontrolli peavad asjakohased sertifikaadid igal juhul selgelt osutama kõnealuse liha sihtkoha.

Artikkel 25

1. Kõikidel värske liha partiidel, mille liikmesriik on ühenduses liikumisse lubanud artikli 24 lõikes 1 osutatud kontrolli alusel, peab enne sihtkohta saatmist olema kaasas sertifikaat, mis vastab nii esitusviisi kui ka sisu poolest D lisas antud näidisele.

See sertifikaat peab olema:

a) koostatud pädeva veterinaararsti poolt kontrolli läbiviimise või ladustamise kohas;

b) väljastatud päeval, mil värske liha on laaditud sihtriiki saatmiseks;

c) koostatud vähemalt ühes viimase riigi ametlikus keeles;

d) originaalkujul kaasas kõnealuse värske liha partiiga.

Artikkel 26

Kõik artiklite 24 ja 25 kohaldamise, eriti värske liha kontrolli, liha ladustamise ja liha hävitamise tulemusel tekkinud kulud kannab kaubasaatja, kaubasaaja või nende agent, ilma asjaomase riigi hüvituseta.

NELJAS PEATÜKK ÜLDSÄTTED

Artikkel 27

1. Liikmesriigid koostavad ning saadavad komisjonile järgmised loetelud:

a) veiste ja sigade impordi kontrollimise kohad piiril;

b) värske liha kontrollimise kohad.

Need tolli- ja kontrollipunktid peavad olema tunnustatud artiklis 29 sätestatud korras.

2. Et piiril asuvad lõike 1 punktis a osutatud kontrollimise kohad saaksid tunnustuse, peavad sealsete töötajate käsutuses seadmed, mida on vaja artikli 12 lõikes 1 osutatud kontrolli läbiviimiseks, desinfitseerimiseks, söödajäätmete, aluspõhu, sõnniku, uriini ja kõigi muude jäätmete kõrvaldamiseks.

3. Et lõike 1 punktis b osutatud kontrollimise kohad saaksid tunnustuse, peavad sealsete töötajate käsutuses olema vähemalt:

a) kontrollimise ruumid, mis on piisavalt suured normaalseks kontrolli läbiviimiseks;

b) piisavad jahutus- ja külmutusruumid;

c) piisav sulatusruum;

d) labor.

4. Kontrolli eest vastutab riiklik veterinaararst. Puhtalt rutiinsete ülesannete täitmisel võivad teda abistada spetsiaalse väljaõppe saanud abilised.

Üksikasjalikud eeskirjad kõnealuse abistamise kohta võetakse vastu artiklis 29 sätestatud korras.

5. Veterinaareksperdid kontrollivad, kas tunnustatud kontrollimise kohtade seadmed vastavad käesoleva artikli tingimustele ning kas kontrolli viiakse läbi vastavalt käesolevale direktiivile.

Kõnealused eksperdid peavad olema sellise liikmesriigi kodanikud, kus ei asu kontrollitav koht.

Käesoleva lõike kohaldamise tingimused ning eriti veterinaarekspertide määramine ja kontrolliprotseduurid, määratakse kindlaks artiklis 29 sätestatud korras.

6. Kõik lõike 5 esimese lõigu kohaldamisega seotud kulud kannab ühendus.

Artikkel 28

1. Kui mitteliikmesriigis puhkeb või levib nakkav loomahaigus, mis võib ohustada ühe liikmesriigi eluskarja tervist, või kui see on mis tahes muul veterinaarkontrolliga seotud põhjusel õigustatud, keelab asjaomane liikmesriik käesoleva direktiivi objektiks olevate loomaliikide importimise kas tervest mitteliikmesriigist või viimase territooriumi osast, olenemata sellest, kas imporditakse otse või kaudselt teise liikmesriigi kaudu, ilma et see piiraks artikli 6 sätete kohaldamist.

2. Kui nakkav loomahaigus puhkeb või levib mitteliikmesriigis, mis on vastavalt artikli 3 lõikele 1 koostatud loetelus, mis võib levida värske liha kaudu ja ohustada inimeste või eluskarja tervist ühes liikmesriigis, või mis tahes muul juhul veterinaarkontrolliga põhjendatud juhul, keelab asjaomane liikmesriik kõnealuse liha importimise kas tervest mitteliikmesriigist või viimase territooriumi osast, olenemata sellest, kas imporditakse otse või kaudselt teise liikmesriigi kaudu, ilma et see piiraks artikli 14 sätete kohaldamist.

3. Liikmesriikide poolt vastavalt lõigetele 1 ja 2 võetud meetmetest ja vastavate meetmete tühistamisest tuleb teatada viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile koos asjakohaste põhjendustega.

Pärast kõnealust teadet tuleb alaline veterinaarkomitee võimalikult kiiresti kokku ning otsustab artiklis 30 sätestatud korras, kas kõnealuseid meetmeid tuleks muuta, eriti nende koordineerimiseks teiste liikmesriikide poolt võetud meetmetega, või kas kõnealused meetmed tuleks tühistada.

Kui tekib lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud olukord ning ka teistel liikmesriikidel oleks vaja kohaldada vastavalt kõnealustele lõigetele võetud meetmeid, mida on vajaduse korral muudetud vastavalt eelmisele lõigule, võetakse asjakohased meetmed vastu artiklis 30 sätestatud korras.

4. Luba impordi jätkamiseks asjaomasest mitteliikmesriigist antakse samas korras.

Artikkel 29

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel viivitamata nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta otsusega asutatud alalisele veterinaarkomiteele (edaspidi "komitee").

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikele 2. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete kava. Komitee esitab meetmete kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus esitatakse kaheteistkümne poolthäälega.

4. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee oma arvamust ei esita, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku meetmete vastuvõtmiseks.

Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast meetmeid vastu võtnud, võtab ettepandud meetmed vastu komisjon ja kohaldab neid viivitamata, kui nõukogu ei ole lihthäälteenamusega meetmete vastu otsustanud.

Artikkel 30

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja küsimuse omal algatusel või liikmesriigi nõudmisel viivitamata nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta otsusega asutatud alalisele veterinaarkomiteele (edaspidi "komitee").

2. Liikmesriikide hääli komitees arvestatakse vastavalt asutamislepingu artikli 148 lõikele 2. Eesistuja ei hääleta.

3. Komisjoni esindaja esitab võetavate meetmete kava. Komitee esitab meetmete kohta oma arvamuse kahe päeva jooksul. Arvamus esitatakse kaheteistkümne poolthäälega.

4. Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab viivitamata. Kui meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee oma arvamust ei esita, teeb komisjon viivitamata nõukogule ettepaneku meetmete vastuvõtmiseks. Nõukogu võtab meetmed vastu kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole viieteistkümne päeva jooksul alates ettepaneku esitamise kuupäevast meetmeid vastu võtnud, võtab ettepandud meetmed vastu komisjon ja kohaldab neid viivitamata, kui nõukogu ei ole lihthäälteenamusega meetmete vastu otsustanud.

Artikkel 31

Artiklite 29 ja 30 sätteid kohaldatakse kaheksateistkümne kuu jooksul alates asja esmakordsest komiteele esitamise kuupäevast kas artikli 29 lõike 1 alusel või artikli 30 lõike 1 alusel või mis tahes muu vastava eeskirja alusel.

Artikkel 32

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi ja selle lisade täitmiseks vajalikud õigusnormid:

a) hiljemalt 1. oktoobril 1973 artikli 23 lõike 1 ning lõike 3 punktide a, b ja c osas;

b) hiljemalt 1. jaanuaril 1976 kõigi ülejäänud sätete osas, välja arvatud need, milles on ette nähtud ühenduse menetlus.

2. Liikmesriigid hakkavad järgima sätteid, mis sisaldavad direktiivis sätestatud ühenduse menetluse hiljemalt 1. jaanuaril 1977.

Nende sätete alusel võetavate meetmete vastuvõtmise ja eespool mainitud kuupäeva vaheline aeg peab siiski olema vähemalt kaks aastat.

3. Lõikes 2 sätestatud kuupäeval tühistatakse nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi (ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta) artiklid 4 ja 11 ning nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivi (ühendusesisest värske liha kaubastamist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) artikkel 9.

Artikkel 33

1. Uutel liikmesriikidel lubatakse säilitada siseriiklikud eeskirjad kolmandatest riikidest impordi suhtes kuni 31. detsembrini 1977, järgides EMÜ asutamislepingut järgmise osas:

a) veised ja sead aretuseks, tootmiseks või tapmiseks;

b) järgmist liiki koduloomade värske liha: veised, sead, lambad ja kitsed ning kabjalised.

Nende eeskirjade kontekstis töötatakse välja kohandused kõnealust importi reguleerivate reeglite ühenduseülese kohaldamise ettevalmistuse käigus; selleks vaatab kõnealused eeskirjad läbi alaline veterinaarkomitee.

2. Komisjon esitab nõukogule aruande hiljemalt 1. juulil 1976 ja esitab vajalikus ulatuses kohased ettepanekud, võttes arvesse leitud lahendusi probleemidele, mis tekkisid ühendusesisest kõnealuste toodete kaubandust reguleerivate eeskirjade laiendamisest üle terve ühenduse.

Artikkel 34

Käesolev direktiiv ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad loomatervishoiualastest kokkulepetest, mille on enne käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva omavahel sõlminud üks või mitu liikmesriiki ning üks või mitu mitteliikmesriiki.

Ulatuses, milles need kokkulepped ei ühildu käesoleva direktiiviga, peab asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid olema valmis märgitud ühildamatuse kõrvaldamiseks.

Artikkel 35

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 12. detsember 1972

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Lardinois

[1] EÜT L 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

[2] EÜT L 38, 12.2.1972, lk 95.

[3] EÜT L 121, 29.7.1964, lk 2012/64.

[4] EÜT L 239, 30.10.1970, lk 42.

--------------------------------------------------

A LISA

I PEATÜKK TUBERKULOOSIVABA VEISEKARI

Veisekarja käsitatakse ametlikult tuberkuloosivabana, kui:

a) ühelgi loomal ei esine tuberkuloosi kliinilisi tunnuseid;

b) kõikide üle kuue nädala vanuste loomade puhul peab olema saadud negatiivne tulemus vähemalt kahe ametliku nahasisese tuberkuliiniproovi puhul, millest esimene on tehtud kuus kuud pärast karja desinfitseerimise lõpetamist, teine kuus kuud hiljem ja järgmised aastaste ajavahemike järel. Kui mitteliikmesriigis, mille kõikide veisekarjade suhtes kohaldatakse tuberkuloosivastase võitluse ametlikke meetmeid, ei ole tuberkuloosi nakatunud veisekarjade protsent kahe järjestikuse järelevalveperioodi jooksul, mille intervall on üks aasta, suurem kui 1, võib kõnealust intervalli pikendada kahe aastani. Kui nakatunud veisekarjade protsent ei ole kahe järjestikuse järelevalveperioodi jooksul, mille intervall on kaks aastat, suurem kui 0,2, võib kõnealust intervalli pikendada kolme aastani;

c) karja ei ole toodud juurde ühtegi veist, kellel puudub riikliku veterinaararsti sertifikaat selle kohta, et loom on pärit ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast ja et üle kuue nädala vanuste loomade puhul on nahasisese tuberkuliiniproovi tulemus olnud negatiivne;

i) nahasisest tuberkuliiniproovi ei nõuta siiski kolmandates riikides, kus tuberkuloosi nakatunud veisekarjade majandite protsent on alla 0,2, ja juhul, kui riikliku veterinaararsti väljaantud sertifikaadis on märgitud, et loom:

1. on nõuetekohaselt identifitseeritud;

2. on pärit asjaomase mitteliikmesriigi ametlikult tuberkuloosivabast veisekarjast;

3. ei ole vedamisel puutunud kokku veistega, kes ei ole pärit ametlikult tuberkuloosivabadest veisekarjadest;

ii) alapunktis i sätestatud sertifikaati ei ole vaja nõuda mitteliikmesriigis, kus vähemalt nelja aasta jooksul:

- on vähemalt 99,80 % veisekarjadest tunnistatud ametlikult tuberkuloosivabaks ja

- karjad, mis ei ole ametlikult tuberkuloosivabad, on olnud ametliku järelevalve all, kusjuures kõnealustest karjadest pärit veiste üleviimine on lubatud üksnes juhul, kui loomad viiakse ametliku järelevalve all tapamajja.

II PEATÜKK BRUTSELLOOSIVABAD SEAD NING BRUTSELLOOSIVABAD VEISE- JA SEAKARJAD

A. Veisekarjad

1. Veisekarja käsitatakse ametlikult brutselloosivabana, kui:

a) selles ei ole brutselloosi vastu vaktsineeritud veiseid, välja arvatud lehmad, keda on vaktsineeritud vähemalt kolm aastat tagasi;

b) ühelgi veisel ei ole vähemalt kuue kuu jooksul esinenud brutselloosi kliinilisi tunnuseid;

c) kõik üle 12 kuu vanused veised vastavad järgmistele tingimustele:

i) kolme kuni kaheteistkümne kuulise intervalliga tehtud kahe seerumi aglutinatsiooni testi puhul on brutsellasisaldus olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta; esimese seerumi aglutinatsiooni testi võib asendada kolme laboritevahelise võrdlusega, mis tehakse kolmekuuliste intervallidega, tingimusel et teist seerumi aglutinatsiooni testi ei tehta varem kui kuus nädalat pärast kolmandat laboritevahelist võrdlust;

ii) igal aastal kontrollitakse loomadel brutselloosi esinemise puudumist, kasutades kolme laboritevahelist võrdlust vähemalt kolmekuulise intervalliga ja ühte seerumi aglutinatsiooni testi, mida ei tehta varem kui kuus nädalat pärast teist laboritevahelist võrdlust. Kui laboritevahelist võrdlust ei ole võimalik läbi viia, tehakse igal aastal kaks seerumi aglutinatsiooni testi kolme- kuni kuuekuulise intervalliga. Kui mitteliikmesriigis, mille veisekarjade suhtes kohaldatakse brutselloosivastase võitluse ametlikke meetmeid, ei ole nakatunud veisekarjade protsent suurem kui 1, piisab sellest, kui igal aastal viia läbi kaks laboritevahelist võrdlust vähemalt kolmekuulise intervalliga või juhul, kui võrdluste läbiviimine ei ole võimalik, teha üks seerumi aglutinatsiooni test;

d) karja ei ole toodud juurde ühtegi veist, kellel puudub riikliku veterinaararsti sertifikaat selle kohta, et loom on pärit ametlikult brutselloosivabast veisekarjast ja et üle 12 kuu vanuste loomade puhul on brutsellasisaldus seerumi aglutinatsiooni testi puhul olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta;

i) seerumi aglutinatsiooni testi ei ole siiski vaja nõuda kolmandas riigis, kus brutselloosi nakatunud veisekarjade protsent ei ole vähemalt kahe aasta jooksul olnud suurem kui 0,2, ja juhul, kui riikliku veterinaararsti väljaantud sertifikaadis on märgitud, et loom:

1. on nõuetekohaselt identifitseeritud;

2. on pärit asjaomase mitteliikmesriigi ametlikult brutselloosivabast veisekarjast;

3. ei ole vedamisel puutunud kokku veistega, kes ei ole pärit ametlikult brutselloosivabast veisekarjast;

ii) alapunktis i sätestatud sertifikaati ei ole vaja nõuda mitteliikmesriigis, kus vähemalt nelja aasta jooksul:

- on vähemalt 99,80 % veisekarjadest tunnistatud ametlikult brutselloosivabaks ja

- karjad, mis ei ole ametlikult brutselloosivabad, on ametliku järelevalve all, kusjuures kõnealustest karjadest pärit veiste üleviimine on lubatud üksnes juhul, kui loomad viiakse ametliku järelevalve all tapamajja.

2. Veisekarja käsitatakse brutselloosivabana, kui:

a) selles ei ole brutselloosi vastu vaktsineeritud pulle;

b) kõik lehmad või osa neist on hiljemalt kuue kuu vanuses vaktsineeritud elusvaktsiiniga Buck 19 või mõne muu artiklis 29 sätestatud korras tunnustatud vaktsiiniga;

c) kõik veised vastavad lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimustele, nii et alla 30 kuu vanuste veiste puhul võib brutsellasisaldus olla 30 rahvusvahelist aglutinatsiooniühikut ml kohta või rohkem, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tegemisel:

- on vähem kui 12 kuu eest vaktsineeritud lehmade puhul brutsellasisaldus alla 30 EMÜ ühiku,

- on kõikidel muudel juhtudel brutsellasisaldus alla 20 EMÜ ühiku;

d) karja ei ole toodud juurde ühtegi veist, kellel puudub riikliku veterinaararsti sertifikaat selle kohta, et kohaldatakse lõike 1 punktis d sätestatud tingimusi või et loom on pärit brutselloosivabaks tunnistatud veisekarjast ning et viimati nimetatud juhul on brutsellasisaldus üle 12 kuu vanuste loomade puhul 30 päeva jooksul enne karja toomist olnud alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta ja komplemendi sidumise testi tulemus olnud negatiivne. Kogu kõnealune kontroll peab toimuma ametliku järelevalve all.

Kui asjaomane veis on vaktsineeritud ja alla 30 kuu vanune, võib brutsellasisaldus olla 30 rahvusvahelist ühikut ml kohta või rohkem, kuid alla 80 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta, tingimusel et komplemendi sidumise testi tegemisel:

- on vähem kui 12 kuu eest vaktsineeritud lehmade puhul brutsellasisaldus alla 30 EMÜ ühiku,

- on pärast vaktsineerimisjärgset 12. kuud brutsellasisaldus alla 20 EMÜ ühiku.

B. Sead ja seakarjad

1. Siga käsitatakse brutselloosivabana, kui:

a) loomal ei esine kõnealuse haiguse kliinilisi tunnuseid;

b) üle 25 kg kaaluva looma puhul saadakse ühel ajal tehtavate ametlike seroloogiliste testide puhul järgmised tulemused:

i) seerumi aglutinatsiooni testi puhul on brutsellasisaldus alla 30 rahvusvahelise aglutinatsiooniühiku ml kohta;

ii) komplemendi sidumise testi tulemus on negatiivne.

2. Seakarja käsitatakse brutselloosivabana, kui:

a) ühelgi seal ei ole vähemalt ühe aasta jooksul esinenud kõnealuse haiguse kliinilisi tunnuseid;

b) majandis samal ajal peetavad veised kuuluvad ametlikult brutselloosivabasse karja või brutselloosivabasse karja.

--------------------------------------------------

B LISA

I PEATÜKK TAPAMAJADE HEAKSKIITMISE TINGIMUSED

1. Tapamajades peab olema vähemalt:

a) sobiv laut või pehme kliima puhul hooldusaedikud loomade majutamiseks; aedikud peavad olema ehitatud vähemalt kõvale, läbilaskmatule pinnasele ning peavad olema varustatud loomade desinfitseerimis-, jootmis- ja söötmisseadmetega ning neil peab olema sobiv drenaažisüsteem vedelike juhtimiseks haisulukkude ja restidega äravoolu suunas;

b) taparuumid, mis on piisavalt suured töö rahuldavaks tegemiseks; kui sead ja muud liiki loomad tuleb tappa samas taparuumis, tuleb tapetavatele sigadele ette näha eraldi koht; sellised eraldi kohad ei ole siiski kohustuslikud, kui sead ja muud loomad tapetakse erinevatel aegadel, kuid sellisel juhul peab kuuma veega töötlemine, depileerimine, sleimimine ja kõrvetamine toimuma eraldi kohas, mis on tapaliinist selgesti eraldatud kas vähemalt viiemeetrise avatud ruumiosa või vähemalt kolm meetrit kõrge vaheseinaga;

c) ruum magude ja soolestiku tühjendamiseks ja puhastamiseks;

d) ruumid soolte ja mao puhastamiseks, kui seda tehakse tapamajas;

e) eraldi ruumid rasva ladustamiseks ning nahkade, sarvede, sõrgade ja seaharjaste ladustamiseks, kui neid ei viida tapamajast ära tapmise päeval;

f) lukustatavad ruumid või pehme kliima puhul aedikud haigete või taudikahtlaste loomade majutamiseks; lukustatavad ruumid selliste loomade tapmiseks, kinni peetud ja arestitud liha säilitamiseks.

Haigete või taudikahtlaste loomade majutamiseks ette nähtud ruumid ja aedikud koos nende loomade tapmiseks ette nähtud kohtadega ei ole kohustuslikud nendes ettevõtetes, kus mitteliikmesriigi eeskirjad keelavad nende loomade tapmise;

g) piisavalt suured jahutus- või külmutusruumid;

h) piisavalt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes veterinaarteenistus; sobivalt varustatud ruum trihhinelloskoopilise uuringu tegemiseks, kui selline uuring on kohustuslik;

i) riietusruumid, valamud, dušid ja veeklosetid; veeklosetid ei tohi avaneda otse tööruumidesse, valamute juures peab olema soe ja külm jooksev vesi, vahendid käte puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning ühekordselt kasutatavad käterätikud; valamud peavad asuma tualettide lähedal;

j) rajatised, mis võimaldavad igal ajal tõhusalt läbi viia käesoleva direktiiviga ette nähtud veterinaarkontrolli;

k) vahendid tapamajja sisse- ja sealt väljapääsemise reguleerimiseks;

l) piisav eraldus ehitise saastunud ja puhaste osade vahel, et kaitsta viimast kogu saastuse ning eelkõige lõhnade ja tolmu eest;

m) punktides b, c, d, e, f, g ja i osutatud ruumides:

- veekindel põrandakate, mis on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav, kõdunemiskindel ning paigaldatud nii, et see lihtsustaks vee äravoolamist; vesi tuleb juhtida haisulukkude ja restidega äravoolu suunas katte all,

- siledad seinad, mis on kaetud heledat värvi pestava materjali või värviga vähemalt kolme meetri kõrguseni ning millel on ümarad nurgad;

n) piisav ventilatsioon ja auru ärajuhtimine liha töötlemise ruumides;

o) samades ruumides piisav loomulik või kunstlik valgustus, mis ei moonuta värve;

p) piisavas koguses surve all üksnes joogivett; erandjuhtudel on siiski lubatud tehnilise vee kasutamine auru tekitamiseks, tingimusel et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel; lisaks on erandjuhtudel siiski lubatud tehnilise vee kasutamine külmutusseadmete jahutamiseks. Sellistel juhtudel peavad tehnilise vee torud olema joogiveetorudest selgesti eristatavad ning need ei või läbida värsket liha sisaldavaid ruume;

q) piisav varu sooja joogivett;

r) hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;

s) tööruumides seadmed käte ja töövahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks; kõnealused seadmed peavad olema töökohtadele võimalikult lähedal; kraanid peavad olema käte abita kasutatavad; nende seadmete juures peab olema soe ja külm jooksev vesi, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ning ühekordselt kasutatavad käterätikud; tööriistade puhastamiseks peab vee temperatuur olema vähemalt 82 °C;

t) seadmed, mis võimaldavad ülesriputatud looma pärast uimastamist võimalikult põhjalikult puhastada; kui nülgimine toimub metallraamidel, siis peavad need olema mittekorrodeeruvast materjalist ja piisavalt kõrged, et rümp ei puudutaks põrandat;

u) õhurööbassüsteem liha hilisemaks käitlemiseks;

v) vajalikud seadmed kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste jms eest;

w) instrumendid ja töövahendid, eelkõige mittekorrodeeruvast materjalist ning kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad sisikonnakonteinerid;

x) spetsiaalselt virtsa jaoks sisse seatud koht;

y) koht ja piisavad seadmed sõidukite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks; need ei ole kohustuslikud, kui on olemas sätted sõidukite puhastamise ja desinfitseerimise kohta riiklikes firmades; maanteesõidukite kasutamisel peavad firmad asuma tapamaja lähedal.

II PEATÜKK TÜKELDAMISETTEVÕTETE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED

2. Tükeldamisettevõtetes peab olema vähemalt:

a) värske liha säilitamiseks piisavalt suur jahutusruum;

b) lõikes 46 sätestatud tükeldus-, konditustamis- ja pakendamisruum;

c) lõikes 45 sätestatud pakendamistoimingute ja liha kaubasaadetiste ruum;

d) piisavalt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes veterinaarteenistus;

e) sobivalt varustatud ruum trihhinelloskoopilise uuringu tegemiseks, kui selliseid uuringuid tehakse tükeldamisettevõttes;

f) riietusruumid, valamud, dušid ja veeklosetid; veeklosetid ei tohi avaneda otse tööruumidesse, valamute juures peab olema soe ja külm jooksev vesi, vahendid käte puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning ühekordselt kasutatavad käterätikud; valamud peavad asuma tualettide lähedal;

g) spetsiaalsed õhu- ja veekindlad mittekorrodeeruvad kaante ja kinnitustega konteinerid inimtoiduks kõlbmatu liha või tükeldamisel saadud rupsi jaoks, et takistada kõrvalistel isikutel nendest asju eemaldamast, või lukustatav ruum kõnealuse liha ja rupsi jaoks, kui neid on piisavalt suures koguses, et selline ruum vajalikuks osutub, või kui neid ei viida ära ega hävitata iga tööpäeva lõpus;

h) punktides a ja b sätestatud ruumides:

- veekindel põrandakate, mis on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav, kõdunemiskindel ning paigaldatud nii, et see lihtsustaks vee äravoolamist; vesi tuleb juhtida haisulukkude ja restidega äravoolu suunas katte all,

- siledad seinad, mis on kaetud heledat värvi pestava materjali või värviga vähemalt kahe meetri kõrguseni ning millel on ümarad nurgad;

i) punktides a ja b sätestatud ruumides jahutusseadmed, et hoida liha sisetemperatuuril, mis ei ületa +7 °C;

j) termomeeter või kaugregistreeriv termomeeter tükeldamisruumis;

k) vahendid käesoleva direktiiviga ettenähtud veterinaarkontrolli ja -järelevalve tõhusaks läbiviimiseks mis tahes ajal;

l) piisav ventilatsioon liha töötlemise ruumides;

m) liha töötlemise ruumides piisav loomulik või kunstlik valgus, mis ei moonuta värve;

n) piisavas koguses surve all üksnes joogivett; erandjuhtudel on siiski lubatud tehnilise vee kasutamine auru tekitamiseks, tingimusel et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel; lisaks on erandjuhtudel siiski lubatud tehnilise vee kasutamine külmutusseadmete jahutamiseks. Sellistel juhtudel peavad tehnilise vee torud olema joogiveetorudest selgesti eristatavad ning need ei tohi läbida ruume, mis sisaldavad värsket liha;

o) piisav varu sooja joogivett;

p) hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;

q) liha töötlemise ruumides; töökohtadele võimalikult lähedal asuvad seadmed käte ja töövahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Kraanid peavad olema käte abita kasutatavad. Nende seadmete juures peab olema soe ja külm jooksev vesi, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ning ühekordselt kasutatavad käterätikud. Tööriistade puhastamiseks peab vee temperatuur olema vähemalt 82 °C;

r) hügieeninõuetele vastavad seadmed värske liha käitlemiseks ning lihakonteinerite ladustamiseks nii, et ei värske liha ega konteinerid puutu kokku maapinnaga;

s) vajalikud seadmed kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste jms eest;

t) mittekorrodeeruvast materjalist tööriistad ja -vahendid, näiteks lõikelauad, eemaldatava lõikuspinnaga lauad, konteinerid, konveierilindid ja saed, mis ei riku liha ning mida on kerge puhastada ja desinfitseerida. Puidu kasutamine on keelatud.

III PEATÜKK VÄLJASPOOL TAPAMAJU JA TÜKELDAMISETTEVÕTTEID ASUVATE KÜLMHOONETE TUNNUSTAMISE TINGIMUSED

3. Väljaspool tapamaju ja tükeldamisettevõtteid asuvates külmhoonetes peavad olema vähemalt:

a) piisavalt suured kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad külmutusruumid, kus saab ladustada värsket liha ja hoida lõikes 48 sätestatud temperatuure.

Need ruumid ei tohi olla ühelgi viisil ühenduses ruumidega, kus ladustatakse muid toiduaineid peale värske liha.

Lakke paigaldatud külmutusseadmete hulgas peab olema hästi isoleeritud ja otse heitveetorudega ühendatud drenaaž.

Põrandakattesse paigaldatud külmutusseadmed peavad olema paigutatud rennidesse, millel on iseseisev heitvee äravoolu süsteem või mis on otse ühendatud ettevõtte enda süsteemiga;

b) spetsiaalsed lukustatavad ruumid arestitud või saadetava värske liha ladustamiseks;

c) piisavalt varustatud lukustatav ruum, mida kasutab üksnes veterinaarteenistus;

d) koht ja piisavad vahendid sõidukite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. See koht ja need vahendid ei ole vajalikud, kui on olemas sätted sõidukite puhastamise ja desinfitseerimise kohta avalikes keskustes. Maanteesõidukite kasutamisel peavad viimased asuma ettevõtte lähedal;

e) punktides a ja b osutatud ruumides:

- veekindel põrandakate, mis on kergesti puhastatav ja desinfitseeritav, kõdunemiskindel, kerge kaldega ning sobiva drenaažiga vee juhtimiseks haisulukkude ja restidega äravoolu suunas, ning kaitstud ilmastikumõjude eest,

- siledad seinad, mis on kaetud heledat värvi pestava materjali või värviga vähemalt kolme meetri kõrguseni või laeni ning millel on ümarad nurgad,

- karastatud metallist uksed ning puidust uksed peavad olema mõlemalt poolt kaetud või värvitud. Ukseprofiilid peavad olema löögikindlad ja valmistatud nii, et nende kaudu ei satuks lihani mingeid kahjulikke aineid; need peavad olema pragudeta,

- põrandad, seinad ja laed ning torud, mis on isoleeritud kõdunemis-, veekindlate ja lõhnatute materjalidega;

f) lõikes 48 sätestatud temperatuuride saavutamiseks ja hoidmiseks sobilikud seadmed;

g) külmutusruumides roostekindlad seadmed, mis on projekteeritud nii, et värske liha ei puutuks transportimisel ega ladustamisel kokku põranda või seintega;

h) piisavas koguses surve all üksnes joogivett; erandjuhtudel on siiski lubatud tehnilise vee kasutamine auru tekitamiseks, tingimusel et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel; lisaks on erandjuhtudel siiski lubatud tehnilise vee kasutamine külmutusseadmete jahutamiseks. Sellistel juhtudel peavad tehnilise vee torud olema joogiveetorudest selgesti eristatavad ning need ei või läbida värsket liha sisaldavaid ruume;

i) hügieeninõuetele vastav heitvee äravoolu süsteem;

j) vajalikud seadmed kaitseks kahjurite, näiteks putukate, näriliste jms eest;

k) piisav loomulik või kunstlik valgustus, mis ei moonuta värve;

l) piisav ventilatsioon;

m) ladustamisruumidele võimalikult lähedal asuvad piisavad seadmed käte ja töövahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks; kraanid peavad olema käte abita kasutatavad; kõnealuste seadmete juures peab olema soe ja külm jooksev vesi, puhastus- ja desinfitseerimisvahendid ning ühekordselt kasutatavad käterätikud. Tööriistade puhastamiseks peab vee temperatuur olema vähemalt 82 °C;

n) riietusruumid, valamud, dušid ja veeklosetid; valamud peavad olema varustatud kuuma ja külma jooksva veega, käte puhastamiseks ja desinfitseerimiseks vajalike materjalide ja ühekordselt kasutatavate käterätikutega; valamud peavad asuma klosettide lähedal;

o) termomeeter või kaugregistreeriv termomeeter igas ladustamisruumis.

IV PEATÜKK ETTEVÕTETE TÖÖTAJATE, RUUMIDE JA SEADMETE HÜGIEEN

4. Töötajad, ruumid ja seadmed peavad olema absoluutselt puhtad.

a) Töötajad peavad kandma eelkõige puhtaid tööriideid ja peakatteid, millel on vajadusel kaelakate. Loomade tapmisega või liha töötlemise või selle käitlemisega tegelev personal peab käsi pesema ja desinfitseerima mitu korda tööpäeva jooksul ja iga kord, kui tööd jätkatakse. Haigete loomade või nakatunud lihaga kontaktis olnud isikud peavad pärast viivitamata pesema käsi ja käsivarsi hoolikalt kuuma veega ja need seejärel desinfitseerima. Tööruumides ja laoruumides on suitsetamine keelatud.

b) Ükski loom ei tohi siseneda ettevõttesse, välja arvatud tapamajade puhul tapaloomad ning seoses nende tapamajade maa-aladega nende käitamiseks vajalikud loomad. Närilisi, putukaid ja teisi kahjureid tuleb korrapäraselt hävitada.

c) Värske liha töötlemiseks kasutatavaid seadmeid ja tööriistu tuleb hoida puhtana ja heas seisukorras. Neid tuleb hoolikalt puhastada ja desinfitseerida mitu korda tööpäeva jooksul, tööpäeva lõpus ning enne uuesti kasutamist, kui need on saastunud, eelkõige haigusetekitajatega.

5. Ruume, tööriistu ja -vahendeid ei tohi kasutada muudel eesmärkidel kui üksnes värske liha töötlemiseks. Värske liha tükeldamiseks mõeldud vahendeid kasutatakse üksnes selleks.

6. Värske liha ja lihakonteinerid ei tohi kokku puutuda maapinnaga.

7. Detergentide, desinfektsioonivahendite ja pestitsiidide kasutamine ei tohi mõjutada värske liha tervislikkust.

8. Kõikidel eesmärkidel tuleb kasutada joogivett; erandjuhtudel võib siiski auru tekitamiseks kasutada tehnilist vett, tingimusel et selleks paigaldatud torud välistavad kõnealuse vee kasutamise muudel eesmärkidel. Lisaks võib lubada tehnilist vett kasutada erandlikel juhtudel külmutusseadmete jahutamiseks. Tehnilise vee torud peavad olema joogiveetorudest selgesti eristatavad ning need ei või läbida tööruume või ruume, mida kasutatakse värske liha ladustamiseks.

9. Saepuru või mis tahes muu sarnase aine laotamine värske liha töötlemis- ja ladustamisruumide põrandale on keelatud.

10. Liha tükeldatakse nii, et välditakse värske liha saastamist.

11. Luukillud ja vereklombid eemaldatakse. Tükeldamisel saadud värske liha, mis ei ole mõeldud inimtoiduks, kogutakse tükeldamisel lõike 2 punktis g osutatud konteineritesse.

11. Tapmise, tükeldamise, töötlemise ja muude värske liha käitlemise protsesside ajal on keelatud juurdepääs isikutel, kes võivad seda saastada, eriti isikutel:

a) kes põevad või kellel kahtlustatakse kõhutüüfust, A- ja B-paratüüfust, nakkuslikku enteriiti (salmonelloosi), düsenteeriat, nakkuslikku hepatiiti, sarlakeid või kes on nende haiguste kandjad;

b) kes põevad või kellel kahtlustatakse nakkuslikku tuberkuloosi;

c) kes põevad või kellel kahtlustatakse nakkuslikku nahahaigust;

d) kes tegelevad samal ajal tegevusega, mis võib põhjustada mikroobide sattumist värskele lihale;

e) kes kannavad kätel muud sidet kui veekindlat haavasidet, mis kaitseb nakatumata sõrmehaava.

12. Kõik isikud, kes töötavad värske lihaga, peavad esitama arstitõendi. Sellega tõendatakse, et kõnealuseks tööks ei ole takistusi; seda uuendatakse igal aastal ning iga kord, kui riiklik veterinaararst seda nõuab; seda hoitakse viimasele kättesaadavana.

V PEATÜKK TAPAEELNE TERVISEKONTROLL

13. Loomad peavad läbima oma tapamajja saabumise päeval tapaeelse kontrolli. Kontrolli tuleb korrata kohe enne tapmist, kui loom on olnud laudas üle kahekümne nelja tunni.

14. Riiklik veterinaararst peab läbi viima tapaeelse kontrolli kooskõlas erialaste eeskirjade ja sobiva valguse all.

15. Kontrolli käigus tuleb kindlaks teha:

a) kas loomad põevad haigusi, mis võivad inimestele ja loomadele edasi kanduda või kas neil on sümptomeid või nende üldseisund on selline, mis viitab haigestumise võimalusele;

b) kas nende üldseisundis on haiguse või tervisehäire sümptomeid;

c) kas nad on väsinud või ärevil.

16. Loomi ei tohi tappa värske liha importimiseks ühendusse, kui:

a) loomadel esineb mis tahes lõike 15 punktides a ja b loetletud tingimusi;

b) nad ei ole puhanud piisava aja jooksul, mis väsinud või ärevil loomade puhul ei tohi olla lühem kui kakskümmend neli tundi;

c) neil on leitud mis tahes vormis tuberkuloosi või nende reaktsioon tuberkuliinile on positiivne ja kellel seepärast on avastatud tuberkuloos.

VI PEATÜKK TAPA- JA TÜKELDAMISHÜGIEEN

17. Tapamajja toodud tapaloomad tuleb tappa viivitamata.

18. Veretustamine peab olema täielik; inimtoiduks mõeldud veri tuleb koguda täiesti puhastesse konteineritesse. Seda ei tohi segada käega, vaid üksnes hügieenitingimustele vastavate vahenditega.

19. Viivitamatu ja täielik nülgimine on kohustuslik, välja arvatud sigade puhul. Nülgimata sigadelt tuleb viivitamata eemaldada harjased.

20. Siseelundid tuleb eemaldada viivitamata ja see tuleb lõpetada hiljemalt pool tundi pärast veretustamist. Kopsud, süda, maks, põrn ja keskseinand tuleb kas eemaldada või jätta loomulike ühenduste abil rümba külge. Eemaldamisel tuleb need nummerdada või mingil viisil märgistada, et oleks võimalik kindlaks teha, et need kuuluvad antud rümba juurde; see kehtib ka pea, keele, seedetrakti ja looma kõigi muude osade kohta, mida on vaja kontrollida. Eespool mainitud osad peavad jääma kontrollimise lõpuni rümba lähedale. Kõikide liikide puhul peavad neerud jääma loomulike ühenduste kaudu rümba külge, kuid nende rasvkate tuleb eemaldada.

21. Liha puhastamine lapiga pühkimise teel ja organite õhuga täitmine on keelatud. Organi õhuga täitmist võib aga lubada, kui seda nõuab usuline talitus, tingimusel et organit ei ekspordita ühendusse.

22. Kabjaliste, üle nelja nädala vanuste sigade ja üle kolme kuu vanuste veiste rümbad tuleb kontrolliks esitada piki selgroogu pooleks lõigatud rümpadena. Sigade ja kabjaliste puhul tuleb ka pea pikuti lahti lõigata. Kui see on kontrolliks vajalik, võib riiklik veterinaararst nõuda iga rümba pikuti lahtilõikamist.

23. Rümba tükeldamine või tapetud looma mis tahes osa eemaldamine või töötlemine enne kontrolli lõpetamist on keelatud.

24. Kinni peetud või arestitud liha, maod, soolestik, nahad, sarved, sõrad ja seaharjased tuleb võimalikult kiiresti viia vastavatesse ruumidesse.

VII PEATÜKK TAPAJÄRGNE TERVISEKONTROLL

25. Kõiki looma osi, sealhulgas verd, tuleb kontrollida viivitamata pärast tapmist.

26. Tapajärgne kontroll peab hõlmama:

a) tapetud looma visuaalset kontrolli;

b) teatavate organite, eelkõige kopsude, maksa, põrna, emaka, udara ja keele palpatsiooni;

c) sisselõigete tegemist organitesse ja lümfisõlmedesse.

Kui visuaalse kontrolli ajal teatavate organite palpeerimisel ilmneb, et loomal on kahjustusi, mis võivad põhjustada rümpade, vahendite, personali või tööruumide saastumise, ei tohi nendesse organitesse tapamaja ruumides sisselõikeid teha;

d) konsistentsi, värvi, lõhna ja asjakohastel puhkudel maitse anomaaliate uuringuid;

e) vajadusel laboratoorset kontrolli, mis sisaldab eelkõige artikli 20 lõigetes b, c ja d loetletud ainete uurimist.

27. Riiklik veterinaararst peab kontrollima eelkõige:

a) vere värvi, selle hüübimisomadusi ning võõrkehade võimalikku esinemist veres;

b) pead, kõri, neelutaguseid submaksillaarseid ja kõrvaaluseid lümfisõlmi (Lnn. retropharyngiales, mandibulares ja parotidei) ja mandleid, kui keel on vabastatud suu ja kurgu üksikasjaliku vaatlemise võimaldamiseks. Mandlid tuleb pärast kontrolli eemaldada;

c) kopse, hingetoru, söögitoru, bronhi ja keskseinandi lümfisõlmi (Lnn. bifurcationes, eparteriales ja mediastinales), hingetoru ja peabronhe, mis on pikuti avatud, ning kopse, mille viimasele kolmandikule on tehtud sisselõige põhiteljega risti;

d) südamepauna ja südant, viimasesse tehakse pikisuunas sisselõige, et avada vatsakesed ja lõigata läbi vatsakestevaheline sein;

e) diafragmat;

f) maksa, sapipõit ja sapijuhasid ning maksa ja kõhunäärme lümfisõlmi (Lnn. portales);

g) seedekulglat, soolekeset, mao- ja soolekeskme lümfisõlmi (Lnn. gastrici mesenterici, craniales ja caudales);

h) põrna;

i) neere ja nende lümfisõlmi (Lnn. renales) ning põit;

j) rinna- ja kõhukelmet;

k) genitaale; lehmade puhul tuleb emakas avada pikisuunas tehtud sisselõike abil;

l) udarat ja selle lümfisõlmi (Lnn. supramammarii); lehmade puhul tuleb udar avada pika sügava sisselõikega piimanäärmeteni;

m) noorloomade nabapiirkonda ja liigeseid; kahtluste puhul tuleb nabapiirkonda teha sisselõige ja liigesed tuleb avada.

Eespool osutatud lümfisõlmed tuleb süstemaatiliselt vabastada ja tükeldada piki põhitelge võimalikult õhukeselt.

Kahtluste puhul tuleb teha sama moodi sisselõiked järgmistesse lümfisõlmedesse: pindmine kaela, abaluu-eesne (Lnn. cervales superficiales), kaenla (Lnn. axillares proprii et primae costae), rinnakualune (Lnn. sternales craniales), sügav kaela (Lnn. cervicales profundi), kaelaroide (Lnn. costocervicales), õndla (Lnn. poplitei), sääre eesosa (Lnn. subiliaci), istmiku (Lnn. ischiatici), niude ja nimme (Lnn. iliaci et lumbales) lümfisõlmedesse.

Lammaste ja kitsede puhul tuleb süda avada ja pea lümfisõlmedesse sisselõiked teha üksnes kahtluse korral.

28. Lisaks sellele peab riiklik veterinaararst süstemaatiliselt:

A. kontrollima tsüstitserkoosi esinemist:

a) üle kuuenädalastel veistel:

- keel, mille lihastesse tuleb teha pikilõige alapinnal, põhjustamata organile suuremaid kahjustusi,

- söögitoru, mis tuleb vabastada hingetorust,

- süda, mis tuleb lisaks lõike 27 punktis d sätestatud sisselõikele jaotada kahest vastastikusest punktist kodadest tipuni – välised ja sisemised mälumislihased, millesse tehakse sisselõige kahel tasandil paralleelselt alalõuaga alumisest äärest kuni ülemise lihaselise osani,

- diafragma, mille lihaseline osa tuleb vabastada seroossest osast,

- rümba vahetult nähtavad lihaspinnad;

b) sigade puhul kontrollima vahetult nähtavatel lihaspindadel eelkõige reielihaste, kõhuseina, rasvkoest vabastatud nimmelihaste, diafragma tugisammaste, rinnalihaste, südame, keele ja kõri kontrollimise kaudu;

B. kontrollima veiste, lammaste ja kitsede puhul fastsioloosi esinemist sisselõigete tegemise kaudu maksa maopoolsel pinnal, et kontrollida sapijuhasid, ning sügava sisselõike kaudu sabasagara allosas;

C. kontrollima kabjaliste puhul malleuse esinemist hingetoru, kõri, ninaõõne, -urgete ja nende harude limaskestade hoolika vaatluse teel pärast pea jaotamist keskelt ja ninavaheseina väljalõiget.

VIII PEATÜKK NÕUDED TÜKELDAMISEKS MÕELDUD LIHA KOHTA

29. Tükeldamine väiksemaks kui poolrümbad ja veerandid ning konditustamine on lubatud üksnes tükeldamisettevõtetes.

30. Ettevõtte omanik või tema esindaja lihtsustab järelevalvet ettevõtte üle, eelkõige vajalikuks peetavat käitlemist, ja võimaldab järelevalveteenistusele vajalikud vahendid; eelkõige peab ta järelevalve eest vastutavale riiklikule veterinaararstile nõudmisel teatama tema tükeldamisettevõttesse toodud värske liha päritolu.

31. Värsket liha, mis ei vasta käesoleva direktiivi tingimustele, võib viia tunnustatud tükeldamisettevõtetesse üksnes tingimusel, et seda ladustatakse seal eraldi kohas; seda tuleb tükeldada mujal või muul ajal kui nendele tingimustele vastavat värsket liha. Riiklikul veterinaararstil peab olema alati vaba juurdepääs külmhoonetele ja kõigile tööruumidele, et tagada eespool mainitud sätete range järgimine.

32. Tükeldamiseks mõeldud värske liha tuleb kohe, kui see ettevõttesse saabub, ning kuni kasutamiseni ladustada lõike 2 punktis a sätestatud ruumi; selles rümpade ja nende tükeldamise ruumis tuleb tagada püsiv temperatuur kuni +7 °C.

33. Lõike 2 punktis b osutatud ruumidesse tuleb värske liha tuua järk-järgult ja nõuetekohaselt. Niipea kui ettenähtud tükeldamine ja pakendamine on lõpetatud, tuleb liha transportida lõike 2 punktis a sätestatud jahutusruumi.

34. Tükeldamise ajal ei tohi hoone temperatuur ületada +10 °C.

35. Lõigetes 45 ja 46 osutatud tükeldamise, konditustamise ja pakendamise ajal tuleb värsket liha säilitada sisetemperatuuril kuni +7 °C. Tükeldamise ajal ei tohi liha pH ületada 6,1: see uuring tuleb teha kolmeteistkümnenda ribi suurel seljalihasel.

36. Liha puhastamine lapiga pühkimise teel ja organi täitmine õhuga on keelatud. Organi õhuga täitmist võib aga lubada, kui seda nõuab usuline talitus, tingimusel et õhuga täidetud organit ei kasutata inimtoiduks.

IX PEATÜKK VÄRSKE TÜKELDATUD LIHA SANITAARKONTROLL

37. Tükeldamisettevõtete üle peab järelevalvet riiklik veterinaararst. Viimast tuleb aegsasti teavitada ühendusesiseseks kaubastamiseks mõeldud värske liha tükeldamisest.

38. Riikliku veterinaararsti järelevalvepädevus hõlmab järgmisi ülesandeid:

- järelevalve värske liha sissetulemise ja tükeldatud liha väljaminemise registri üle,

- tükeldamisettevõttes hoitava ja ühendusse importimiseks mõeldud värske liha sanitaarkontroll,

- ühendusesiseseks kauplemiseks mõeldud värske liha sanitaarkontroll enne tükeldamist ja tükeldamisettevõttest lahkumisel,

- dokumentide koostamine ja väljastamine, millega tõendatakse lõikes 44 ja artiklis 22 sätestatud järelevalve pidamist tükeldatud liha üle,

- järelevalve IV peatükis sätestatud hoonete, vahendite ja tööriistade puhtuse ning personali hügieeni üle,

- kõigi proovide võtmine laboratoorseks kontrolliks, et teha kindlaks näiteks ohtlike mikroobide, lisandite või muude lubamatute keemiliste ainete esinemine. Sellise kontrollimise tulemused registreeritakse,

- mis tahes järelevalve, mida veterinaararst peab vajalikuks, et tagada direktiivi sätete järgimine.

X PEATÜKK TERVISEMÄRGID

39. Märgistamine peab toimuma riikliku veterinaararsti vastutusel. Selleks peavad tal olema:

a) liha tervisemärgistamiseks vajalikud vahendid, mille ta võib märkimise ajal üle anda abipersonalile selleks vajalikuks ajaks;

b) lõikes 44 mainitud etiketid, kui need on juba märgistatud käesolevas peatükis sätestatud templiga. Need etiketid antakse abipersonalile nende paneku ajal ja vajalikus koguses.

40. Tervisemärk peab olema 6,5 cm laiune ja 4,5 cm kõrgune ovaalne märk. Märgil peab olema täiesti loetavalt järgmine teave:

- ülemises osas trükitähtedega ekspordiriigi nimi või asjakohastel puhkudel selle riigi kinnitatud initsiaalid vastavalt mootorsõidukite registreerimise rahvusvahelisele konventsioonile;

- keskel tapamaja veterinaarloa number.

Tähed peavad olema 0,8 cm kõrged ja numbrid 1 cm kõrged.

Templil võib olla ära näidatud värske liha sanitaarkontrolli läbi viinud veterinaararst.

41. Rümpasid märgistatakse tindi või sissepõletatud templiga kooskõlas lõikega 40:

- üle 60 kg kaaluvate rümpade puhul tuleb tembeldada mõlemad poolrümbad vähemalt järgmistes kohtades: reie väliskülg, seljatükk, selg, rinnak, õlg ja rinnakelme,

- muud rümbad tuleb tembeldada vähemalt neljas kohas õlgadel ja reite välisküljel.

42. Maksadele tuleb kanda sissepõletatud tempel kooskõlas lõikega 40.

Pead, keeled, südamed ja kopsud tuleb märgistada tindiga või sissepõletatud templiga kooskõlas lõikega 40.

Alla kolmekuuste sigade, lammaste ja kitsede puhul ei ole keelte ja südamete tembeldamine siiski kohustuslik.

43. Kui raietükid, välja arvatud rasv, nahaalune rasv, sabad, kõrvad ja jalad, mis on tükeldamisettevõttes saadud korralikult märgitud rümpadest, ei ole tembeldatud, märgistatakse need tindiga või sissepõletatud templiga vastavalt lõike 40 nõuetele ja lisatakse tapamaja asemel tükeldamisettevõtte veterinaarloa number.

Sea tahke välis- ja kõhurasva raietükid, millelt on eemaldatud kamar, võib koondada kuni viiest raietükist koosnevateks partiideks; iga eraldi partii ja raietükk tuleb pitseerida ametliku järelevalve all ja varustada see lõike 44 nõuetele vastava etiketiga.

Märgistamiseks võib kasutada ka ovaalset templit. Igale raietükile löödav pitser ei tohi olla korduvalt kasutatav, see peab olema valmistatud tugevatest materjalidest ja vastama kõigile hügieeninõuetele. Pitseril peab olema täiesti loetavalt järgmine teave:

- ülemises osas trükitähtedega eksportiva kolmanda riigi nimi või eksportiva kolmanda riigi initsiaalid vastavalt mootorsõidukite registreerimise rahvusvahelisele konventsioonile,

- keskel tükeldamisettevõtte veterinaarloa number.

Tähed ja numbrid peavad olema 0,2 cm kõrged.

Pitseril võib olla ära näidatud värske liha sanitaarkontrolli läbi viinud veterinaararst.

44. Pakenditel peab olema selgesti nähtav etikett, millel on selgesti loetav märk, millel reprodutseeritakse üks lõigetes 40 ja 43 sätestatud märkidest. See märk peab olema pandud nii, et see rebitakse pakendi avamisel katki. Etiketil peab olema ka seerianumber.

XI PEATÜKK VÄRSKE TÜKELDATUD LIHA PAKENDAMINE

45. a) Pakend (näiteks pakkekastid, pappkastid) peavad vastama kõigile hügieenieeskirjadele, eelkõige:

- need ei tohi muuta värske liha organoleptilisi omadusi,

- nende kaudu ei tohi värskele lihale kanduda inimeste tervisele ohtlikke aineid,

- need peavad olema piisavalt tugevad värske liha tulemuslikuks kaitsmiseks transpordi ja käitlemise ajal.

b) Pakendeid ei tohi värske liha puhul korduvalt kasutada, välja arvatud juhul, kui need on valmistatud mittekorrodeeruvast materjalist, mis on kergesti puhastatav ning mida on varem puhastatud ja desinfitseeritud.

46. Vajaduse korral, kui värske tükeldatud liha või rups pakendatakse sellega otse kokku puutuvasse pakendisse, näiteks kilesse, tuleb seda teha kohe pärast tükeldamist ja kooskõlas hügieenieeskirjadega.

Sea tahke välis- ja kõhurasva raietükid välja arvata, tuleb värske tükeldatud liha alati varustada kaitsepakendiga, kui seda ei transpordita rippuvas asendis.

Sellised pakendid peavad olema läbipaistvad ja värvitud ning samuti vastama lõike 45 punkti a tingimustele; neid ei tohi kasutada teist korda värske liha pakkimiseks.

47. Lõigetes 45 ja 46 osutatud pakendid võivad sisaldada üksnes sama liiki looma värsket tükeldatud liha.

XII PEATÜKK LADUSTAMINE

48. Ühendusse importimiseks mõeldud värske liha tuleb jahutada viivitamata pärast tapajärgset kontrolli ja säilitada püsival tempera-tuuril, mis ei ületa +7 °C rümpade puhul ja +3 °C rupsi puhul.

XIII PEATÜKK TRANSPORT

49. Värsket liha tuleb transportida sõidukites, mis peavad olema konstrueeritud ja varustatud selliselt, et kogu veo ajal oleks võimalik säilitada lõikes 48 määratud temperatuuri ja liha identifikatsiooni.

50. Sellise liha transportimiseks mõeldud sõidukid või konteinerid peavad vastama järgmistele nõuetele:

a) nende sisepinnad või muud osad, mis puutuvad kokku värske lihaga, peavad olema mittekorrodeeruvast materjalist, mis ei muuda värske liha organoleptilisi omadusi ega muuda seda inimeste tervisele ohtlikuks; need pinnad peavad olema siledad ning kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad;

b) need peavad olema varustatud tõhusate seadmetega, et kaitsta värsket liha putukate ja tolmu eest ning olema veekindlad, et vältida vedelike läbijooksmist;

c) rümpade, poolrümpade või veerandite transportimiseks peavad need olema varustatud mittekorrodeeruvate vahenditega värske liha ülesriputamiseks sellisele kõrgusele, et liha ei puuduta põrandat; käesolevat sätet ei kohaldata hügieenilises pakendis külmutatud liha suhtes.

51. Värske liha transportimiseks ette nähtud sõidukeid ega konteinereid ei tohi kasutada elusloomade ega ühegi värsket liha mõjutada või saastada võiva toote transportimiseks.

52. Ühtki muud toodet ei tohi transportida värske lihaga samal ajal samas sõidukis või konteineris. Lisaks ei tohi neis transportida magusid, välja arvatud kuuma veega töödeldud magusid, ega päid ja jalgu, välja arvatud nülituna või kuuma veega töödelduna ja depileerituna.

53. Värsket liha ei tohi transportida sõidukis ega konteineris, mis ei ole puhas ega desinfitseeritud.

54. Rümbad, poolrümbad ja veerandid, välja arvatud hügieeninõuetega kooskõlas pakendatud külmutatud liha, peavad olema alati transportimiseks üles riputatud. Muud raietükid ja rups peavad olema üles riputatud või paigutatud tugedele, kui need pole pakitud ega paikne mittekorrodeeruvates konteinerites. Sellised toed, pakendid või konteinerid peavad vastama hügieeni- ja käesoleva direktiivi nõuetele. Sisikondi tuleb alati transportida tugevas vee- ja rasvakindlas pakendis, mida võib taaskasutada üksnes pärast puhastamist ja desinfitseerimist.

55. Riiklik veterinaararst peab enne kaubasaadetise lähetamist tagama, et transpordisõidukid või -konteinerid ja laadimistingimused vastavad käesoleva peatüki hügieeninõuetele.

--------------------------------------------------

C LISA

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

D LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------