31968R0259



Euroopa Liidu Teataja L 056 , 04/03/1968 Lk 0001 - 0007
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 1 Köide 1 Lk 0039
Taanikeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1968(I) Lk 0030
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 1 Köide 1 Lk 0039
Ingliskeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1968(I) Lk 0030
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Peatükk 1 Köide 1 Lk 0108
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 1 Lk 0129
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 01 Köide 1 Lk 0129


Personalieeskirjad

Märkus

OSADELE I JA II [1]

Käesolevas tekstis on konsolideeritud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused, [2] mida kohaldatakse alates 5. märtsist 1968 nagu on sätestatud nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (Euroopa Ühenduste Teataja L 56, 4.3.1968 – 1968. aasta eriväljaanne, 1. detsember 1972) artiklites 2 ja 3, ning järgnevalt loetletud seda määrust muutvad määrused. Konsolideeritud tekst on koostatud ainult informatiivsel eesmärgil ja ei ole juriidiliselt siduv. [3] Numbrid, mis on esitatud teatud artiklite järel sulgudes, vastavad allpool loetletud numbritele ning viitavad määrustele, millega neid on muudetud.

(1) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2278/69 (EÜT L 289, 17.11.1969, lk 1)

(2) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 95/70 (EÜT L 15, 21.1.1970, lk 1)

(3) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 96/70 (EÜT L 15, 21.1.1970, lk 4)

(4) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 16/71 (EÜT L 5, 7.1.1971, lk 1)

(5) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2653/71 (EÜT L 276, 16.12.1971, lk 1)

(6) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2654/71 (EÜT L 276, 16.12.1971, lk 6)

(7) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1369/72 (EÜT L 149, 1.7.1972, lk 1)

(8) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1473/72 (EÜT L 160, 16.7.1972, lk 1)

(9) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2647/72 (EÜT L 283, 20.12.1972, lk 1)

(10) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 558/73 (EÜT L 55, 28.2.1973, lk 1)

(11) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2188/73 (EÜT L 223, 11.8.1973, lk 1)

(12) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2/74 (EÜT L 2, 3.1.1974, lk 1)

(13) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3191/74 (EÜT L 341, 20.12.1974, lk 1)

(14) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 711/75 (EÜT L 71, 20.3.1975, lk 1)

(15) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1009/75 (EÜT L 98, 19.4.1975, lk 1)

(16) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 1601/75 (EÜT L 164, 27.6.1975, lk 1)

(17) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2577/75 (EÜT L 263, 11.10.1975, lk 1)

(18) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2615/76 (EÜT L 299, 29.10.1976, lk 1)

(19) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3177/76 (EÜT L 359, 30.12.1976, lk 1)

(20) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3178/76 (EÜT L 359, 30.12.1976, lk 9)

(21) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 1376/77 (EÜT L 157, 28.6.1977, lk 1)

(22) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2687/77 (EÜT L 314, 8.12.1977, lk 1)

(23) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2859/77 (EÜT L 330, 23.12.1977, lk 1)

(24) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 912/78 (EÜT L 119, 3.5.1978, lk 1)

(25) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 914/78 (EÜT L 119, 3.5.1978, lk 8)

(26) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2711/78 (EÜT L 328, 23.11.1978, lk 1)

(27) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3084/78 (EÜT L 369, 29.12.1978, lk 1)

(28) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3085/78 (EÜT L 369, 29.12.1978, lk 6)

(29) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2955/79 (EÜT L 336, 29.12.1979, lk 1)

(30) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 160/80 (EÜT L 20, 26.1.1980, lk 1)

(31) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 161/80 (EÜT L 20, 26.1.1980, lk 5)

(32) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 187/81 (EÜT L 21, 24.1.1981, lk 18) ja määrus

(Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 397/81 (EÜT L 46, 19.2.1981, lk 1)

(33) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2780/81 (EÜT L 271, 26.9.1981, lk 1)

(34) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3821/81 (EÜT L 386, 31.12.1981, lk 1)

(35) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 371/82 (EÜT L 47, 19.2.1982, lk 8)

(36) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 372/82 (EÜT L 47, 19.2.1982, lk 13)

(37) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3139/82 (EÜT L 331, 26.11.1982, lk 1)

(38) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 440/83 (EÜT L 53, 26.2.1983, lk 1)

(39) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 1819/83 (EÜT L 180, 5.7.1983, lk 1)

(40) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2074/83 (EÜT L 203, 27.7.1983, lk 1)

(41) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3647/83 (EÜT L 361, 24.12.1983, lk 1)

(42) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 419/85 (EÜT L 51, 21.2.1985, lk 1)

(43) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 420/85 (EÜT L 51, 21.2.1985, lk 6)

(44) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1578/85 (EÜT L 154, 13.6.1985, lk 1)

(45) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1915/85 (EÜT L 180, 12.7.1985, lk 3)

(46) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2799/85 (EÜT L 265, 8.10.1985, lk 1)

(47) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3580/85 (EÜT L 343, 20.12.1985, lk 1)

(48) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3855/86 (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 1)

(49) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3856/86 (EÜT L 359, 19.12.1986, lk 5)

(50) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 793/87 (EÜT L 79, 21.3.1987, lk 1)

(51) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3019/87 (EÜT L 286, 9.10.1987, lk 3)

(52) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3212/87 (EÜT L 307, 29.10.1987, lk 1)

(53) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3784/87 (EÜT L 356, 18.12.1987, lk 1)

(54) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2338/88 (EÜT L 204, 29.7.1988, lk 1)

(55) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2339/88 (EÜT L 204, 29.7.1988, lk 5)

(56) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3982/88 (EÜT L 354, 22.12.1988, lk 1)

(57) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 2187/89 (EÜT L 209, 21.7.1989, lk 1)

(58) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3728/89 (EÜT L 364, 14.12.1989, lk 1)

(59) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2258/90 (EÜT L 204, 2.8.1990, lk 1)

(60) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3736/90 (EÜT L 360, 22.12.1990, lk 1)

(61) Määrus (EMÜ) nr 2232/91 (EÜT L 204, 22.7.1991, lk 1)

(62) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3830/91 (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 1)

(63) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3831/91 (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 7)

(64) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3832/91 (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 9)

(65) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3833/91 (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 10)

(66) Määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 3834/91 (EÜT L 361, 31.12.1991, lk 13)

(67) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 571/92 (EÜT L 62, 7.3.1992, lk 1)

(68) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3761/92 (EÜT L 383, 29.12.1992, lk 1)

(69) Määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 3947/92 (EÜT L 404, 31.12.1992, lk 1)

(70) Määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3608/93 (EÜT L 328, 29.12.1993, lk 1)

(71) Määrus (ESTÜ, EÜ, Euratom) nr 3161/94 (EÜT L 335, 23.12.1994, lk 1), muudetud määrusega

(EÜ, Euratom, ESTÜ) nr 1197/95 (EÜT L 119, 30.5.1995, lk 1)

(72) Määrus (ESTÜ, EÜ, Euratom) nr 2963/95 (EÜT L 310, 22.12.1995, lk 1)

(73) Määrus (Euratom, ESTÜ, EÜ) nr 1354/96 (EÜT L 175, 13.7.1996, lk 1)

(74) Määrus (Euratom, ESTÜ, EÜ) nr 2485/96 (EÜT L 338, 28.12.1996, lk 1)

(75) Määrus (ESTÜ, EÜ, Euratom) nr 2192/97 (EÜT L 301, 5.11.1997, lk 5.)

(76) Määrus (ESTÜ, EÜ, Euratom) nr 2591/97 (EÜT L 351, 23.12.1997, lk 1)

(77) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 781/98 (EÜT L 113, 15.4.1998, lk 4)

(78) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2458/98 (EÜT L 307, 17.11.1998, lk 1)

(79) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2594/98 (EÜT L 325, 3.12.1998, lk 1)

(80) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2762/98 (EÜT L 346, 22.12.1998, lk 1)

(81) Komisjoni teadaanne teistele institutsioonidele, mis käsitleb personalieeskirjades nr 1999/C 60/09

(EÜT C 60, 3.2.1999, lk 11) nimetatud summade konverteerimist eurodeks.

(82) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 620/1999 (EÜT L 78, 24.3.1999, lk 1)

(83) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 1238/1999 (EÜT L 150, 17.6.1999, lk 1)

(84) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2700/1999 (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 1).

(85) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 212/2000 (EÜT L 24, 29.1.2000, lk 1)

(86) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 628/2000 (EÜT L 76, 25.3.2000, lk 1)

(87) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2804/2000 (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 3)

(88) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2805/2000 (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 7)

(89) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 1986/2001 (EÜT L 271, 12.10.2001, lk 1)

(90) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2581/2001 (EÜT L 345, 29.12.2001, lk 1)

(91) Määrus (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 490/2002 (EÜT L 77, 20.3.2002, lk 1)

(92) Määrus (EÜ, Euratom) nr 2265/2002 (EÜT L 347, 20.12.2002, lk 1) [4]

[1] Käesoleva kokkuvõtte on valmistanud ette komisjoni personalieeskirjade üksus. Kommentaare käesoleva trükise kohta võib saata elektronpostiga aadressil ADMIN-QUICK-WAY@cec.eu.int.

[2] Käesolevad personalieeskirjad ja teenistustingimused asendavad Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused, mis kehtestati nõukogu 18.12.1961 määrustega nr 31 (EMÜ) ja nr 11 (Euratom) (EÜT 45, 14.6.1962 – 1959-1962 eriväljaanne, november 1972), ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused.

[3] Õigusaktide konsolideerimine ei oma juriidilist jõudu, väljaarvatud kui akti on koostanud õigust jõustav institutsioon. Kuna käesolevas kokkuvõttes sisalduv nõukogu määruste konsolideeritud tekst on koostatud komisjoni poolt, tuleb kohtuvaidluse korral viidata vastavale nõukogu määrusele nagu ta on algselt Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud ning mitte käesolevale konsolideeritud versioonile.Teiste sõnadega, käesolev kokkuvõte on koostatud äärmiselt hoolikalt ning loodetavasti kujuneb ta vääruslikuks infoallikaks ja kasulikuks töövahendiks.

[4] Selle määrusega kohandati viimati Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate töötasu vastavalt personalieeskirjade artilile 65.

--------------------------------------------------

I

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad

I jaotis Üldsätted

II jaotis Ametnike õigused ja kohustused

III jaotis Ametnike teenistuskäik

1. peatükk Töölevõtmine

2. peatükk Halduslik seisund

1. jagu. Teenistus

2. jagu. Lähetus

3. jagu. Puhkuse võtmine isiklikel põhjustel

4. jagu. Reservi arvamine

5. jagu. Puhkus seoses sõjaväeteenistusega

3. peatükk Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine

4. peatükk Teenistuse lõpetamine

1. jagu. Ametist lahkumine

2. jagu. Tagandamine

3. jagu. Teenistuse huvides teenistusest vabastamine

4. jagu. Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamine

5. jagu. Pensionilejäämine

6. jagu. Aunimetus

IV jaotis Ametnike töötingimused

1. peatükk Tööaeg

2. peatükk Puhkus

3. peatükk Riigipühad

V jaotis Ametnike töötasud ja sotsiaalkindlustushüvitised

1. peatükk Töötasu ja kulude korvamine

1. jagu. Töötasu

2. jagu. Kulude korvamine

2. peatükk Sotsiaalkindlustushüvitised

3. peatükk Pensionid

4. peatükk Alusetult makstud summade tagasimaksmine

5. peatükk Õiguste üleminek ühendustele

VI jaotis Distsiplinaarmeetmed

VII jaotis Edasikaebamine

VIII jaotis Ühenduste teaduslike või tehniliste teenistusüksuste ametnike suhtes kohaldatavad erisätted

VIIIa jaotis Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted

IX jaotis Ülemineku- ja lõppsätted

1. peatükk Üleminekusätted

2. peatükk Lõppsätted

I lisa Põhiametikohad ja vastavad karjäärivahemikud

A. Põhiametikohad ja vastavad karjäärivahemikud igas kategoorias ja keeleüksustes vastavalt käesolevate personalieeskirjade artikli 5 lõikele 4

B. Ühenduste teaduslike ja tehniliste üksuste ametnike põhiametikohad ja vastavad karjäärivahemikud vastavalt personalieeskirjade artiklile 92

II lisa Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord

1. jagu. Personalikomitee

2. jagu. Ühiskomitee

3. jagu. Distsiplinaarnõukogu

4. jagu. Töövõimetuskomitee

5. jagu. Hindamiskomitee

III lisa Konkursid

IV lisa Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus

IVa lisa Poole kohaga töötamine

V lisa Puhkus

1. jagu. Põhipuhkus

2. jagu. Eripuhkus

3. jagu. Sõiduaeg

VI lisa Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest

VII lisa Töötasu ja kulude hüvitamine

1. jagu. Peretoetused

2. jagu. Kodumaalt lahkumise toetus

2a. jagu. Kindlasummaline toetus

2b. jagu. Õpetamistoetus

3. jagu. Kulude hüvitamine

A. Sisseseadmistoetus

B. Ümberasumistoetus

C. Sõidukulud

D. Kolimiskulud

E. Päevaraha

F. Lähetuskulud

G. Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas

4. jagu. Tasumisele kuuluvate summade maksmine

VIII lisa Pensioniskeem

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Vanaduspension ja lahkumistoetus

1. jagu. Vanaduspension

2. jagu. Lahkumistoetus

3. peatükk Invaliidsuspension

4. peatükk Toitjakaotuspension

5. peatükk Ajutised pensionid

6. peatükk Pensioni suurendamine ülalpeetavate laste puhul

7. peatükk 1. jagu. Pensioniskeemi rahastamine

2. jagu. Pensioni arvutamine

3. jagu. Hüvitiste maksmine

8. peatükk Üleminekusätted

IX lisa Distsiplinaarmenetlus

X lisa Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Kohustused

3. peatükk Töötingimused

4. peatükk Töötasu ja sotsiaalkindlustushüvitised

1. jagu. Töötasu ja peretoetused

2. jagu. Kulude hüvitamise eeskirjad

3. jagu. Sotsiaalkindlustushüvitised

5. peatükk Distsipliin

6. peatükk Üleminekusätted

XI lisa Personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 rakendamise eeskirjad

1. peatükk Töötasu iga-aastane läbivaatamine

1. jagu. Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased kohandused

2. jagu. Töötasu iga-aastase kohandamise kord

2. peatükk Töötasu ajutised kohandused

3. peatükk Suure inflatsioonimääraga riigid

4. peatükk Paranduskoefitsientide koostamine

5. peatükk Erandiklausel

6. peatükk Euroopa Ühenduste Statistikaameti roll ja suhted liikmesriikide siseriiklike statistikaasutustega

7. peatükk Lõppsäte ja parandusklausel

I jaotis. Üldsätted

Artikkel 1 (21) (73)

Käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel tähendab "ühenduste ametnik" iga isikut, kes on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele mõne ühenduste institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega nimetatud selle institutsiooni koosseisulisele ametikohale.

Majandus- ja sotsiaalkomiteed, regioonide komiteed ja Euroopa Liidu ombudsmani käsitatakse käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel ühenduste institutsioonidena, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 1a (77)

1. Käesolevate personalieeskirjade alusel tagatakse ametnike võrdne kohtlemine ilma, et otseselt või kaudselt arvestataks rassi, poliitilisi, filosoofilisi või usulisi tõekspidamisi, sugu või seksuaalset sättumust, piiramata asjaomaseid sätteid, mis eeldavad teatavat perekonnaseisu.

2. Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööea jooksul, ei takista võrdse kohtlemise põhimõte Euroopa ühenduste institutsioone säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad erilisi eeliseid alaesindatud soole, et hõlbustada tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.

3. Institutsioonid määravad pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega ühisel kokkuleppel kindlaks meetmed ja abinõud meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamiseks käesolevate personalieeskirjadega reguleeritavates valdkondades ning võtavad vastu vajalikud sätted, et heastada tegelik ebavõrdsus, mis kahjustab naiste võimalusi kõnealustes valdkondades.

Artikkel 2 (69) (73)

Iga institutsioon määrab kindlaks, kes kasutab käesolevate personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa Liidu ombudsmani sekretariaadi ametnike puhul määratakse nende komiteede ja ombudsmani töökorraga kindlaks, kes kasutab käesolevate personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.

Kaks või enam institutsiooni võivad siiski usaldada ühele endi seast või institutsioonidevahelisele organile ametisse nimetava asutuse või ametiisiku volitused, mis on seotud töölevõtmise ning sotsiaalkindlustus- ja pensioniskeemiga.

Artikkel 3

Ametnikku ametisse nimetavas dokumendis on märgitud kuupäev, mil ametissenimetamine jõustub; see kuupäev ei tohi olla ametniku tööleasumise kuupäevast varasem.

Artikkel 4

Ametnikke nimetatakse ametisse ja edutatakse üksnes vaba ametikoha täitmiseks ja järgides käesolevaid personalieeskirju.

Institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on otsustanud, et koht tuleb täita.

Kui vaba ametikohta ei ole võimalik täita üleviimise, edutamise või sisekonkursi teel, teatatakse sellest kõigi kolme Euroopa ühenduse töötajatele.

Artikkel 5 (8)

1. Käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele alanevas järjekorras neljaks kategooriaks: A, B, C ja D.

A-kategooria koosneb kaheksast palgaastmest; need on jagatud karjäärivahemikeks, millest igaüks hõlmab harilikult kaks palgaastet haldus- või nõuandvate ülesannetega töötajatele, mis eeldavad kõrgharidust või sellega samaväärseid ametialaseid kogemusi.

B-kategooria koosneb viiest palgaastmest; need on jagatud karjäärivahemikeks, millest igaüks hõlmab harilikult kaks palgaastet täitevülesannetega töötajatele, mis eeldavad kõrgemal astmel omandatud keskharidust või sellega samaväärseid ametialaseid kogemusi.

C-kategooria koosneb viiest palgaastmest; need on jagatud karjäärivahemikeks, millest igaüks hõlmab harilikult kaks palgaastet tehnilistele töötajatele, mis eeldavad keskharidust või sellega samaväärseid ametialaseid kogemusi.

D-kategooria koosneb neljast palgaastmest; need on jagatud karjäärivahemikeks, millest igaüks hõlmab harilikult kaks palgaastet töölise või teenindaja ülesannetega töötajatele, mis eeldavad algharidust, mida on vajaduse korral täiendatud tehnilise koolitusega.

Erandina eelmistest sätetest võib siiski ühe erikutseala ametikohti kooskõlas käesolevate personalieeskirjade läbivaatamise menetlusega kujundada teenistuskohtadeks, mis hõlmavad ühe või mitme eeltoodud kategooria mitut palgaastet.

2. Tõlkide ja tõlkijate kohad ühendatakse keeleüksusteks, mida tähistatakse lühendiga LA, mis koosnevad kuuest A-kategooria 3.–8. palgaastmega võrdsest palgaastmest ja mis jagatakse harilikult karjäärivahemikeks, millest igaüks hõlmab kaks palgaastet.

3. Kõikide ühe kategooria või teenistuse ametnike suhtes kohaldatakse samu töölevõtmis- ja teenistuskarjääri tingimusi.

4. Põhiametikohti ja nendele vastavaid karjäärivahemikke kirjeldav tabel on esitatud I lisas.

Selle tabeli põhjal kinnitab iga institutsioon pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega iga põhiametikohaga kaasnevad kohustused ja volitused.

Artikkel 6

Eelarve igat institutsiooni käsitleva osa ametikohtade loendis on näidatud iga kategooria ja teenistusüksuse igale palgaastmele ja karjäärivahemikule vastavate ametikohtade arv.

Artikkel 7 (8)

1. Ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab üksnes teenistusüksuse huvides tegutsedes ja kodakondsust arvestamata iga ametniku ametissenimetamise või üleviimise teel selle kategooria või teenistusüksuse ametikohale, mis vastab selle ametniku palgaastmele.

Ametnik võib taotleda üleviimist teisele ametikohale selles institutsioonis, mille teenistuses ta on.

2. Ametnikule võidakse teha ettepanek asuda ajutiselt oma kategooria või teenistusüksuse ametikohale karjäärivahemikus, mis on kõrgem tema põhilisest karjäärivahemikust. Alates neljanda kuu algusest pärast sellist ajutist tööleasumist saab ametnik diferentseeritud hüvitist, mis võrdub tema palgaastme ja -järgu alusel saadava töötasu ja selle töötasu vahega, mida ta saaks palgajärgu alusel, mis talle määrataks ajutise töökoha karjäärivahemiku esimesel palgaastmel.

Ajutine töö ei tohi kesta kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui sellise töö otsene või kaudne eesmärk on asendada ametnikku, kes on omakorda määratud teenistuse huvides mõnele teisele ametikohale, kutsutud ajateenistusse või viibib pikaajalisel haiguspuhkusel.

Artikkel 8

Mõnda teise Euroopa ühenduste institutsiooni lähetatud ametnik võib kuue kuu möödudes taotleda oma üleviimist sellesse institutsiooni.

Kui ametniku koduinstitutsioon ja institutsioon, kuhu ta on lähetatud, on mõlemad üleviimisega nõus, loetakse, et ametnik on töötanud kogu oma ühenduse teenistuskarjääri jooksul viimases institutsioonis. Sellise üleviimise korral ei saa ta rahalisi hüvitisi, mida ametnikul on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele õigus saada teenistuse lõppemise korral mõnes ühenduste institutsioonis.

Kui taotlust rahuldava otsuse kohaselt tuleb ametnik määrata kõrgemale palgaastmele kui ta oli oma koduinstitutsioonis, käsitatakse seda ametialase edutamisena; sellist otsust tohib teha üksnes artiklis 45 sätestatud tingimustel.

Artikkel 9 (69)

1. Moodustatakse järgmised organid:

a) igas institutsioonis:

- personalikomitee, mille tööd võib erinevate töötamiskohtade korral korraldada sektsioonide kaupa;

- töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ühiskomiteed;

- töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu distsiplinaarnõukogu;

- vajaduse korral hindamiskomitee;

b) ühenduste jaoks:

- töövõimetuskomitee,

mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.

1a. Käesolevate personalieeskirjade teatavate sätete kohaldamiseks võib kahe või enama institutsiooni jaoks luua ühtse ühiskomitee.

2. Organite koosseisu ja töökorra määrab iga institutsioon kindlaks kooskõlas II lisa sätetega.

Nende organite liikmete nimed avaldatakse igakuises Ühenduste Töötajate Bülletäänis.

3. Personalikomitee esindab töötajate huve institutsiooni ees ning hoiab pidevat kontakti institutsiooni ja töötajate vahel. Ta annab oma panuse teenistusüksuse töö laabumisse, luues töötajatele võimaluse väljendada oma arvamust.

Komitee juhib institutsiooni pädevate organite tähelepanu kõigile käesolevate personalieeskirjade tõlgendamise ja rakendamisega seotud üldprobleemidele. Komiteega võib konsulteerida kõigi selliste probleemide ilmnemisel.

Komitee esitab institutsiooni pädevatele organitele ettepanekuid töökorralduse ja töö toimimise kohta ning personali töötingimuste või üldiste elamistingimuste parandamiseks.

Komitee võtab osa institutsiooni poolt oma töötajate huvides moodustatud sotsiaalhoolekandeorganite juhtimisest ja järelevalvest. Ta võib institutsiooni nõusolekul ise selliseid hoolekandeteenuseid luua.

4. Lisaks ühiskomiteele või -komiteedele käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesannete võib ametisse nimetav asutus või ametiisik või personalikomitee konsulteerida kõnealuse komiteega või kõnealuste komiteedega mis tahes üldist laadi küsimustes.

5. Hindamiskomitee arvamust taotletakse järgmistel juhtudel:

a) pärast katseaja läbimist võetavate meetmete kohta;

b) ebapädevuse pärast töölt vabastamise korral ja

c) nende töötajate väljavalimise korral, keda võib igasugune teenistusüksuse tegevusulatuse vähendamine mõjutada.

Komitee tagab, et igas institutsioonis koostatakse korralisi aruandeid töötajate kohta ühtselt.

Artikkel 10

Personalieeskirjade komitee koosneb ühenduste institutsioonide esindajatest ja samast arvust nende personalikomiteede esindajatest. Personalieeskirjade komitee liikmete ametissenimetamise kord määratakse kindlaks institutsioonide ühisel kokkuleppel.

Peale käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesannete võib komitee teha personalieeskirjade muutmise ettepanekuid. Komisjon peab komiteega nõu kõikide ettepanekute üle, mis käsitlevad personalieeskirjade muutmist; viimane teeb oma arvamuse teatavaks komisjoni kehtestatava tähtaja jooksul. Komitee tuleb kokku esimehe, institutsiooni või mõne institutsiooni personalikomitee taotlusel.

Komitee koosolekute protokollid saadetakse asjaomastele organitele.

Artikkel 10a (8)

Institutsioonid näevad ette ajavahemikud, mille jooksul personalikomitee, ühiskomitee ja personalieeskirjade komitee peavad esitama neilt palutud seisukohad; kõnealused ajavahemikud ei tohi olla lühemad kui viisteist tööpäeva. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole seisukohta esitatud, teeb institutsioon oma otsuse.

II jaotis. Ametnike õigused ja kohustused

Artikkel 11

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ühenduste huve silmas pidades; ta ei palu ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult.

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Artikkel 12

Ametnik väldib igasugust tegevust ja eriti sellise avaliku arvamuse avaldamist, mis võib mõjutada tema seisundit.

Ta ei tohi otseselt ega kaudselt omada ega omandada üheski ettevõttes, mis kuulub tema institutsiooni alla või mis teeb selle institutsiooniga tehinguid, ühtki sedalaadi või sedavõrd suurt huvi, et see hakkaks kahjustama tema sõltumatust oma kohustuste täitmisel.

Ametnik, kes soovib teha palgalist või tasuta tööd või minna lähetusse väljaspool ühendusi, peab selleks hankima ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loa. Luba ei anta, kui kõnealune töö või lähetus kahjustab ametniku sõltumatust või ühenduste tegevust.

Artikkel 13

Kui ametniku abikaasa on tasustataval töökohal, teatab ametnik sellest oma institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Kui abikaasa töö laad osutub sobimatuks ametniku tööga ja kui ametnik ei saa kinnitada, et see töö lõpeb kindlaksmääratud aja jooksul, otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega, kas ametnik jätkab tööd oma ametikohal, viiakse üle teisele ametikohale või temalt nõutakse tagasiastumist.

Artikkel 14

Iga ametnik, kellel oma kohustuste täitmisel tuleb otsustada küsimus, mille lahendamise või tulemuse vastu tal on tema sõltumatust kahjustav isiklik huvi, teatab sellest ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule.

Artikkel 15

Ametnik, kes kandideerib valitavale ametikohale, taotleb isiklikel põhjustel puhkust kõige rohkem kolmeks kuuks.

Iga sellise ametisse valitud ametniku juhtumit hindab ametisse nimetav asutus või ametiisik eraldi. Pidades silmas ameti tähtsust ja sellega kaasnevaid kohustusi, otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik, kas asjaomane ametnik peab jätkama oma teenistust või taotlema isiklikel põhjustel puhkust. Viimasel juhul võrdub puhkuse pikkus ajaga, milleks ametnik on valitud.

Artikkel 16

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel.

Iga institutsioon määrab pärast nõupidamist ühiskomiteega kindlaks need ametikohad, mis lubavad nendel töötanud ametnikel kolm aastat pärast kõnealusest teenistusest lahkumist teha mis tahes tasustatavat või tasuta tööd üksnes siis, kui nad järgivad järgmisi sätteid.

Kõnealuse kolme aasta jooksul nõutakse igalt sellisel ametikohal töötanud ametnikult, et ta teataks kohe institutsioonile, mille teenistuses ta kolme aasta jooksul enne teenistusest lahkumist oli, talle pakutavatest ametikohtadest ja tööülesannetest.

Institutsioon teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega asjaomasele isikule 15 päeva jooksul pärast isikult vastava teate saamist, kas ta lubab või keelab tal neid kohustusi või ülesandeid vastu võtta.

Artikkel 17

Ametnik suhtub suurima diskreetsusega kõigisse faktidesse ja teabesse, mis ta saab oma kohustuste täitmise käigus või seoses nende täitmisega; ta ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingil viisil varem avalikustamata dokumente ega teavet. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

Ametnik ei avalda ega lase avaldada üksi ega koos teistega ühtki ühenduste tööd käsitlevat küsimust ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada ühenduste huve.

Artikkel 18

Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, on selle ühenduse vara, mille tegevusega need kirjutised või töö on seotud.

Artikkel 19

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma kohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad ühenduste huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

Eelmise lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb kolmest Euroopa ühendusest ühe teenistujat või endist teenistujat.

Artikkel 20

Ametnik elab kas teenistuskohas või sellele piisavalt lähedal, et korralikult täita oma kohustusi.

Artikkel 21 (24)

Ametiastmest olenemata abistab ametnik oma ülemusi ja annab neile nõu; ta vastutab talle määratud kohustuste täitmise eest.

Teenistusüksuse juhtiv ametnik vastutab oma ülemuste ees talle antud volituste ja juhiste täitmise eest. Tema alluvate vastutus ei vabasta teda mingil viisil tema enda vastutusest.

Kui ametnik saab juhiseid, mida ta peab ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavaks, teatab ta sellest oma vahetule ülemusele, vajaduse korral kirjalikult. Kui ülemus kinnitab juhised kirjalikult, täidab ametnik neid, kui need ei ole vastuolus kriminaalõiguse või asjakohaste ohutusnormidega.

Artikkel 22

Ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt ühenduste kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse distsiplinaarküsimustes sätestatud korra kohaselt.

Selle sätte põhjal tekkivad vaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu piiramatu jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 23 (24)

Ametnikele on antud privileegid ja immuniteedid üksnes ühenduste huvides.

Kui privileegide ja immuniteetide protokollist ei tulene teisiti, ei ole ametnikud vabastatud oma isiklike kohustuste täitmisest ega kehtivate seaduste ja politseieeskirjade järgimisest.

Kui ametniku privileegid ja immuniteedid on vaidlustatud, teatab asjaomane ametnik sellest kohe ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule .

Privileegide ja immuniteetide protokollis ettenähtud reisiluba väljastatakse palgaastmete A 1–A 4 või nendega võrdväärse järgu ametnikele. Kui see on teenistuse huvides vajalik, võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku vastava eriotsusega kõnealuse reisiloa väljastada teiste palgaastmete ametnikele, kelle teenistuskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriume.

Artikkel 24 (8)

Ühendused aitavad iga ametnikku, eelkõige menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakutega isiku või omandi vastu, mille all ametnik või tema pereliige kannatab ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu.

Ühendused kompenseerivad ametnikule sellistel juhtudel kantud kahju niivõrd, kuivõrd töötaja ise ei ole teadlikult ega tõsise hooletuse tõttu kahju tekitanud ega ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult.

Ühendused hõlbustavad ametnike täiendõpet sel määral, mil see on vajalik teenistusüksuse laitmatuks toimimiseks ja on kooskõlas teenistusüksuse enda huvidega.

Sellist täiendõpet võetakse arvesse nende ametialasel edutamisel.

Artikkel 24a (8)

Ametnikel on õigus kasutada oma ühinemisvabadust; eelkõige võivad nad kuuluda Euroopa ametnike ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.

Artikkel 25 (8)

Ametnikud võivad esitada taotlusi ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule selles institutsioonis, mille teenistuses nad on.

Igast käesolevate personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele töötajale. Igas ametniku kahjuks tehtud otsuses peab sisalduma põhjendus.

Konkreetsed otsused ametniku ametisse nimetamise, alaliselt töölevõtmise, ametialase edutamise, üleviimise, haldusliku seisundi määramise ning teenistuse lõpetamise kohta riputatakse kohe üles selle institutsiooni ruumidesse, mille teenistuses ametnik on, ning avaldatakse igakuises Euroopa Ühenduste Töötajate Bülletäänis.

Artikkel 26

Ametniku isikutoimik sisaldab järgmist:

a) kõiki dokumente ametniku haldusliku seisundi kohta ja kõiki aruandeid tema pädevuse, tulemuslikkuse ja käitumise kohta;

b) kõiki ametniku märkusi nende dokumentide kohta.

Dokumendid registreeritakse, nummerdatakse ja kantakse toimikusse järjekorras; punktis a osutatud dokumente tohib institutsioon ametniku vastu kasutada või tsiteerida üksnes juhul, kui ta on nendest dokumentidest enne nende toimikusse kandmist ametnikule teatanud.

Ametnik tõendab iga talle edastatud dokumendi kättesaamist oma allkirjaga, või siis edastatakse dokument tähtkirja teel.

Ametniku isikutoimik ei sisalda ühtki viidet ametniku poliitiliste, filosoofiliste ega usuliste vaadete kohta.

Iga ametniku kohta on üksnes üks isikutoimik.

Ametnikul on ka pärast teenistusest lahkumist õigus tutvuda kõikide oma toimikus olevate dokumentidega.

Isikutoimik on konfidentsiaalne ning sellega võib tutvuda üksnes asutuse ruumides. Sellegipoolest saadetakse see Euroopa Kohtule, kui seal on algatatud ametnikuga seotud kohtuasi.

III jaotis. Ametnike teenistuskäik

1. peatükk. Töölevõtmine

Artikkel 27 (77)

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Ametnike valimisel ei tehta vahet rassi, poliitiliste, filosoofiliste ega usuliste tõekspidamiste, soo ega seksuaalse sättumuse põhjal ega võeta arvesse perekonnaseisu ega pereolusid.

Ühtki töökohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Artikkel 28

Ametnikku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et:

a) ta on ühe Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;

b) ta täidab kõiki talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustusi;

c) ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks;

d) ta on vastavalt artikli 29 lõikele 2 läbinud III lisas ettenähtud konkursi, mis põhineb kas kvalifikatsioonidel või katsetel või nii kvalifikatsioonidel kui ka katsetel;

e) ta on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi ja

f) ta esitab tõendi ühe ühenduste keele põhjaliku tundmise ja teise ühenduste keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

Artikkel 29

1. Enne vaba ametikoha täitmist mõnes institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

a) kas seda kohta on võimalik täita institutsioonidevahelise edutamise või üleviimise teel;

b) kas korraldada institutsioonis sisekonkurss;

c) milliseid üleviimistaotlusi on esitanud kolme Euroopa ühenduse teiste institutsioonide ametnikud

ning rakendab siis konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

Menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

2. Palgaastmete A 1 ja A 2 ametnike tööle võtmiseks ja erandjuhtudel ka erikvalifikatsiooni eeldavate kohtade täitmiseks võib ametisse nimetav asutus või ametiisik kasutada konkursimenetlusest erinevat menetlust.

Artikkel 30

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. See koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised nendest kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.

Artikkel 31

1. Sel moel välja valitud kandidaadid nimetatakse ametisse järgmiselt:

- A-kategooria või keeleüksuste ametnikud: oma kategooria või teenistusüksuse esimesele palgaastmele;

- ülejäänud kategooriate ametnikud: selle ametikoha esimesele palgaastmele, millele nad värvati.

2. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib aga sellegipoolest teha eelmiste sätete suhtes erandeid järgmiste piirangute raames:

a) palgaastmete A 1, A 2, A 3 ja LA 3 ametnike suhtes

- kuni poolte ametissenimetamiste puhul, kui on tegemist vabanevate ametikohtadega;

- kuni kahe kolmandiku ametissenimetamiste puhul, kui on tegemist uute ametikohtadega;

b) ülejäänud palgaastmete ametnike suhtes

- kuni ühe kolmandiku ametissenimetamiste puhul, kui on tegemist vabanevate ametikohtadega;

- kuni poolte ametissenimetamiste puhul, kui on tegemist uute ametikohtadega.

Käesolevat sätet kohaldatakse kuue ametikoha kaupa, mis tuleb vastavalt käesolevale sättele täita igal palgaastmel, välja arvatud palgaastmel LA 3.

Artikkel 32 (8) (69)

Ametnik võetakse tööle oma palgaastme esimeses järgus.

Arvestades asjaomase isiku väljaõpet ja erikogemusi sellel töökohal, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik võimaldada talle staažilisa selles palgaastmes; see ei tohi ületada palgaastmete A 1–A 4 ning LA 3 ja LA 4 puhul 72 kuud ning ülejäänud palgaastmete puhul 48 kuud.

Institutsiooni kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ametnikeks kohe pärast ajutise teenistuse lõppu.

Artikkel 33 (24)

Enne ametisse nimetamist vaatab institutsiooni teenistuses olev arst konkursi võitja läbi, tõendamaks institutsioonile, et kõnealune isik vastab artikli 28 punkti e nõuetele.

Kui esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli põhjal antakse negatiivne meditsiiniline arvamus, võib kandidaat kahekümne päeva jooksul pärast seda, kui institutsioon on talle sellest arvamusest teatanud, taotleda, et tema juhtum esitataks läbivaatamiseks arstlikule komisjonile, mis koosneb kolmest arstist, kelle ametisse nimetav asutus või ametiisik valib institutsiooni teenistuses olevate arstide hulgast. Arstlik komisjon kuulab ära algse negatiivse arvamuse eest vastutava meditsiinitöötaja. Kandidaat võib arstlikule komisjonile esitada enda valitud arsti arvamuse. Kui arstliku komisjoni arvamus kinnitab esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli otsust, maksab kandidaat 50 % arstitasudest ja lisakuludest.

Artikkel 34 (8) (24) (69)

1. Kõik ametnikud, välja arvatud palgaastmete A 1 ja A 2 ametnikud, peavad enne ametisse kinnitamist läbima katseaja. A-kategooria, keeleüksuste ja B-kategooria ametnike katseaeg kestab üheksa kuud, teiste ametnike katseaeg kuus kuud.

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artiklis 58 nimetatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada.

2. Kui katseajal olev teenistuja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta teha aruande ükskõik millal tema katseaja vältel.

See aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused kaheksa päeva jooksul. Katseajal oleva teenistuja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamata ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamuse selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva teenistuja teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette; teenistuse kestus ei tohi aga ületada tavalist katseaega.

Erandlike asjaolude korral võib ametisse nimetav asutus või ametiisik lubada katseaega jätkata ja määrata ametniku tööle muusse talitusse. Sellisel juhul peab uus määramine olema vähemalt kuueks kuuks; selle suhtes kohaldatakse lõikes 4 sätestatud maksimumtähtaega.

3. Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu tehakse aruanne katseajal oleva teenistuja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. See aruanne edastatakse katseajal olevale teenistujale, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused kaheksa päeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega pikendada, edastab katseajal oleva teenistuja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Kui katseajal olev teenistuja ei osutu vastavaks oma ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe. Erandlike asjaolude korral võib ametisse nimetav asutus või ametiisik pikendada katseaega kuni kuue kuu võrra ja määrata katseajal oleva teenistuja tööle muusse talitusse.

4. Kogu katseaeg ei tohi mingil juhul olla pikem kui 15 kuud.

5. Kui katseajal olev teenistuja vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

6. Lõikeid 2, 3, 4 ja 5 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.

2. peatükk. Halduslik seisund

Artikkel 35

Ametnikele omistatakse üks järgmistest halduslikest seisunditest:

a) teenistuses;

b) lähetuses;

c) isiklikel põhjustel võetud puhkusel;

d) reservi arvatud;

e) puhkusel seoses sõjaväeteenistusega.

1. jagu. Teenistus

Artikkel 36

Teenistuses olev ametnik on ametnik, kes täidab IV jaotises sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud.

2. jagu. Lähetus

Artikkel 37 (8) (40) (69)

Lähetuses olev ametnik on alaline ametnik, kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:

a) suunatud teenistuse huvides:

- täitma ajutiselt ülesandeid ametikohal väljaspool institutsiooni, mille teenistuses ta on, või

- abistama ajutiselt isikut, kes töötab ühenduste asutamislepingutega või ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne ühenduste institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni valitud esimeest;

- töötama ajutiselt ametikohal, mis kuulub nende ametikohtade loetellu, mida rahastatakse teadusuuringute ja investeeringute assigneeringutest ja mille eelarvepädevad institutsioonid on liigitanud ajutiseks ametikohaks.

b) tema oma soovi kohaselt:

- suunatud Euroopa ühenduste mõne muu institutsiooni teenistusse või

- suunatud sellise ühenduse huvide edendamisega tegeleva organisatsiooni teenistusse, mis on kantud nimekirja, mis koostatakse ühenduse institutsioonide kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

Lähetuses viibivale ametnikule säilivad vastavalt artiklites 38 ja 39 sätestatud tingimustele kõik tema õigused ning ta on kohustatud täitma edasi kõiki oma kohustusi oma koduinstitutsiooni ametnikuna. Võttes arvesse artikli 77 kolmanda lõigu pensionialaseid sätteid, kohaldatakse esimese lõigu punkti a teises taandes nimetatud lähetuses olevate ametnike suhtes siiski samu sätteid kui nende ametnike suhtes, kelle palgaaste on sama kui ametikohal, millel asjaomane isik lähetuse ajal töötab.

Artikkel 38 (8)

Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

a) lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;

b) lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik;

c) iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;

d) artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;

e) artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses olev ametnik jätkab pensionimaksete tasumist oma palgast ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis;

f) lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele;

g) lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.

Artikkel 39 (8) (40)

Lähetust ametniku enda taotlusel reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:

a) lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik, kes määrab kindlaks lähetuse kestuse;

b) kuue kuu jooksul alates uuele tööle asumisest võib ametnik taotleda lähetuse lõpetamist; sellisel juhul ennistatakse ta kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust;

c) pärast kõnealust kuut kuud tohib ametniku ametikohale nimetada kellegi teise;

d) lähetuse ajal arvutatakse pensionimaksed ja võimalik pensioniõigus palga alusel ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.

Artikli 37 lõike 1 punkti b alusel lähetuses viibiv ametnik, kes omandab pensioniõiguse organis, millesse ta on lähetatud, ei ole kõnealuse lähetuse kestel seotud pensioniskeemiga selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.

Artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande kohases lähetuses viibimise ajal töövõime kaotanud ametnikul ja sama ajavahemiku jooksul surnud ametniku ülalpeetavatel on käesolevate personalieeskirjade alusel õigus saada invaliidsus- või toitjakaotuspensioni, millest arvatakse maha summad, mida neile maksab samadel alustel ja samal ajal organ, kuhu ametnik oli lähetatud.

Nimetatud sätte põhjal ei teki ametnikul ega tema ülalpeetavatel õigust saada pensioni, mis on kokku suurem kui maksimumsumma, mida ta käesolevate personalieeskirjade kohaselt võiks saada;

e) pärast lähetuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööleennistamiseni on ametnik jätkuvalt lähetuses, kuid selle eest ei maksta.

3. jagu. Puhkuse võtmine isiklikel põhjustel

Artikkel 40 (8) (24) (40)

1. Alalisele ametnikule tohib erandlikel asjaoludel ja tema enda taotlusel anda isiklikel põhjustel palgata puhkust.

2. Selline puhkus ei kesta üle ühe aasta, ilma et see piiraks artikli 15 sätteid.

Seda võib kaks korda ühe aasta võrra pikendada.

Kui aga ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et:

- tegeleda sellise alla viieaastase lapse kasvatamisega, kes on ametniku ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses, või

- tegeleda sellise lapse kasvatamisega, kes on ametniku ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ja kellel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud raske vaimne või füüsiline puue ning kes vajab pidevat hooldamist või järelevalvet,

võib kõnealust puhkust pikendada neli korda ühe aasta võrra tingimusel, et iga pikendamise ajal on üks kahest eelmises taandes osutatud tingimustest täidetud.

Kui ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et saata oma abikaasat, kes on samuti ühenduste ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama niivõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist, võib puhkust pikendada viis korda ühe aasta võrra tingimusel, et iga pikendamise ajal on täidetud tingimused, mille tõttu puhkust anti. Ametnik võib eelmist sätet puhkuse pikendamise kohta kasutada vaid ühe korra oma ametiaja jooksul.

3. Puhkuse ajal ei ole ametnikul õigust tõusta kõrgemale palgaastmele või ametijärgule; tema osalus artiklites 72 ja 73 ettenähtud sotsiaalkindlustusskeemis ning sellest tulenev riskikate peatatakse.

Ametnik, kes tõendab, et tema suhtes ei saa artiklites 72 ja 73 nimetatud riskide vastu kohaldada ühtegi muud riiklikku kindlustusskeemi, võib isiklikel põhjustel võetud puhkuse alguskuule järgneva kuu jooksul taotleda, et tema suhtes jätkataks nende artiklite kohase kindlustuse kohaldamist, tingimusel et ta teeb isiklikel põhjustel võetud puhkuse esimese aasta jooksul pooled artikli 72 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud riskide katmiseks mõeldud sissemaksetest ja ülejäänud puhkuse jooksul kõik sissemaksed; sissemaksed arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel. Peale selle võib ametnik, kes tõendab, et tal ei ole võimalik omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, taotluse korral omandada kuni ühe aasta jooksul uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta teeb sissemakse, mis võrdub kolmekordse artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja -järgule vastava põhipalga alusel.

4. Isiklikel põhjustel antakse puhkust järgmiste eeskirjade kohaselt:

a) selle annab asjaomase ametniku taotlusel ametisse nimetav asutus või ametiisik;

b) pikendustaotlus tuleb esitada kaks kuud enne puhkuse lõppu;

c) ametniku kohale võib määrata kellegi teise;

d) pärast puhkuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni on ametnik jätkuvalt isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusel.

4. jagu. Reservi arvamine

Artikkel 41 (8) (46) (78) (79)

1. Reservi arvatud ametnik on ametnik, kes on ametikohtade arvu vähendamise tõttu oma institutsiooni koosseisust välja arvatud.

2. Konkreetse palgaastme ametikohtade arvu vähendamise üle otsustab asjaomane eelarvepädev institutsioon eelarvemenetluse korras.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab pärast nõupidamist ühiskomiteega, mis liiki ametikohti sellised meetmed mõjutavad.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab pärast nõupidamist ühiskomiteega nimekirja ametnikest, keda sellised meetmed mõjutavad, võttes arvesse ametnike pädevust, tulemuslikkust, tööalast käitumist, pereolusid ja teenistusstaaži. Iga ametnik, kes töötab mõnel eelmises lõigus osutatud ametikohal ja kes avaldab soovi, et ta kantaks reservi, kantakse kohe sellesse nimekirja.

Selles nimekirjas olevad ametnikud kantakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega reservi.

3. Reservis ei täida ametnik oma kohustusi ning jääb ilma oma õigustest tasule või tõusta kõrgemale ametijärgule, kuid kogub mitte üle viie aasta edasi oma palgaastmel ja ametijärgul põhinevat vanaduspensioni.

Kahe aasta jooksul alates reservi arvamise kuupäevast on ametnikul eesõigus olla ennistatud oma kategooria või teenistusüksuse mis tahes vabanevale või tekkivale ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, tingimusel et tal on selleks vajalik erialane ettevalmistus.

Reservi arvatud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa järgi.

Eelmises lõigus sätestatud toetusest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

Ametnik esitab vastavalt vajadusele kirjalikud tõendid ja teatab institutsioonile asjaoludest, mis võivad mõjutada tema õigusi.

Neljandas lõigus osutatud toetuse ja viimati saadud kogutöötasu suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis on kehtestatud ühendustes asuvale riigile, kus saaja tõendab oma viimase elukoha olevat.

Kui saaja elab väljaspool ühendusi asuvas riigis, kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.

Toetus väljendatakse eurodes. Toetust makstakse toetusesaaja elukohariigi vääringus.

Muus vääringus kui eurodes makstavad toetused arvutatakse artikli 63 teises lõigus toodud vahetuskursside alusel.

4. Toetuse saamise aja lõpus nõutakse ametnikult tagasiastumist. Vajaduse korral saab ta pensioniskeemis ettenähtud vanaduspensioni.

5. Ametnikult, kellele pakutakse lõikes 3 osutatud kahe aasta jooksul tema palgaastmele vastavat ametikohta ja kes lükkab selle pakkumise hea põhjuseta tagasi, võidakse pärast nõupidamist ühiskomiteega võtta ära tema eelmistest sätetest tulenevad õigused ja nõuda temalt tagasiastumist.

5. jagu. Puhkus seoses sõjaväeteenistusega

Artikkel 42

Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse või kordusõppustele või kes kutsutakse relvajõudude teenistusse, määratakse eriseisundisse "puhkus seoses sõjaväeteenistusega".

Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse, lakkab saamast töötasu, kuid säilitab oma õiguse tõusta kõrgemale ametijärgule või saada ametialast edutust vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.

Ametnik, kes kutsutakse kordusõppustele või relvajõudude teenistusse, saab õppuste ajal või relvajõudude teenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.

3. peatükk. Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine

Artikkel 43

Iga ametniku, välja arvatud palgaastmete A 1 ja A 2 ametnike, pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse korrapäraselt, kuid vähemalt üks kord kahe aasta jooksul iga institutsiooni poolt vastavalt artiklile 110 ettenähtud aruanne.

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida.

Artikkel 44

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku.

Artikkel 45 (69)

1. Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega. Selleks nimetatakse ametnik tema kategooria või teenistusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse välja eranditult need ametnikud, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud teatava minimaalse aja, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid ja aruandeid nende kohta.

Oma kategooria või teenistusüksuse esimese palgaastme ametikohale nimetatud ametnike puhul on kõnealuseks minimaalseks ajaks kuus kuud alates tööleasumise päevast; ülejäänud ametnike puhul on see kaks aastat.

2. Ametnikku võib ühest teenistusüksusest teise üle viia või ühest kategooriast teise edutada üksnes konkursi teel.

3. Kui aga institutsiooni konkreetsed personalivajadused seda eeldavad, võib lõike 2 sätetest kõrvale kalduda, et keeleüksuste ametnikke saaks ilma konkursita üle viia A-kategooriasse ja vastupidi vastavalt lõikele 4.

4. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab kasutada nimetatud erandit, määrab ta ühiskomitee arvamust nõuetekohaselt arvesse võttes kindlaks ametikohtade arvu, mille puhul kõnealust meedet võib kasutada. Kõnealune asutus või ametiisik otsustab sama korra kohaselt kavandatava üleviimise kriteeriumid ja tingimused, võttes arvesse asjaomaste ametnike omadusi, väljaõpet ja ametialaseid kogemusi.

Kui ametniku suhtes kohaldatakse lõikes 3 lubatud erandit, hakatakse lõikes 1 nimetatud staaži palgaastmel, kuhu ametnik üle viiakse, arvutama alates üleviimise kuupäevast.

Mingil juhul ei tohi ametniku uuel palgaastmel saadav põhipalk olla madalam kui põhipalk, mida ta oleks saanud oma endisel palgaastmel.

Vastavalt vajadusele võtab iga institutsioon vastu lõigete 3 ja 4 üldised rakendussätted kooskõlas artikli 110 sätetega.

Artikkel 46 (8)

Ametnik, kes on nimetatud kõrgema palgaastme ametikohale, saab oma uuel palgaastmel staažilisa, mis vastab sellele järgule või sellest vahetult kõrgemale nominaalsele järgule, mis tal oli endisel palgaastmel, koos uue palgaastme järgu kaheaastase lisasummaga.

Selle sätte kohaldamiseks jagatakse iga palgaaste teenistuskuudele ja astmepalkadele vastavateks järkudeks; iga selline tegelik järk tõuseb ühe kahekümneneljandiku võrra selle palgaastme kaheaastasest lisasummast. Mingil juhul ei tohi ametniku uuel palgaastmel saadav põhipalk olla madalam kui põhipalk, mida ta oleks saanud oma endisel palgaastmel.

Ametnikku, kes on määratud kõrgema palgaastme ametikohale, ei liigitata madalamale kui selle palgaastme esimesse järku.

4. peatükk. Teenistuse lõpetamine

Artikkel 47

Teenistus lõpeb:

a) ametist lahkumise korral,

b) tagandamise korral,

c) teenistuse huvides teenistusest vabastamise korral,

d) ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamise korral,

e) teenistusest vabastamise korral,

f) pensionilejäämise korral või

g) surma korral.

1. jagu. Ametist lahkumine

Artikkel 48 (8)

Ametist lahkuda sooviv ametnik avaldab oma selgesõnalise kavatsuse lahkuda lõplikult institutsiooni teenistusest kirjalikult.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse ametist lahkumise kinnitamise kohta ühe kuu jooksul alates lahkumisavalduse saamisest. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski keelduda ametist lahkumist heaks kiitmast, kui lahkumisavalduse vastuvõtmise kuupäeval on ametniku vastu käimas distsiplinaarmenetlus või kui selline menetlus algatatakse järgmise kolmekümne päeva jooksul.

Lahkumine jõustub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud kuupäeval; see ei ole A-kategooria ja keeleüksuste ametnike puhul hiljem kui kolm kuud ning ülejäänud kategooriate ametnike puhul hiljem kui üks kuu pärast ametniku lahkumisavalduses pakutud kuupäeva.

2. jagu. Tagandamine

Artikkel 49 (8)

Ametnikku tohib tagandada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam artikli 28 punktis a sätestatud tingimustele, või artiklites 13, 39 ja 40, artikli 41 lõigetes 4 ja 5 ning VIII lisa artikli 14 teises lõigus ettenähtud juhtudel.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb ametniku tagandamise otsuse koos põhjendustega pärast nõupidamist ühiskomiteega ja asjaomase ametniku ärakuulamist.

3. jagu. Teenistuse huvides teenistusest vabastamine

Artikkel 50 (8) (46)

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib oma otsusega vabastada teenistuse huvides teenistusest palgaastme A 1 või A 2 ametikohal oleva ametniku.

Selline teenistuses vabastamine ei ole distsiplinaarmeede.

Kui sel moel teenistusest vabastatud ametnikku ei määrata oma kategooria või teenistusüksuse piires mõnele teisele ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, saab ta hüvitist, mida arvutatakse vastavalt IV lisale.

Eelmises lõigus sätestatud hüvitisest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

Kohaldatakse artikli 41 lõike 3 viiendat kuni üheksandat lõiku.

Kui ametniku õigus hüvitist saada lõpeb ja ta on saanud 55aastaseks, on tal õigus saada pensioni, millest ei tehta VIII lisa artikli 9 kohaseid mahaarvamisi.

4. jagu. Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamine

Artikkel 51

1. Ametnik, kes osutub oma kohustuste täitmisel ebapädevaks, võidakse teenistusest vabastada.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski teha sellisele ametnikule ettepaneku alandada tema palgaastet.

2. Ametniku teenistusest vabastamise ettepanekut tuleb põhjendada ning see tuleb edastada asjaomasele ametnikule. Tal on õigus seda kommenteerida.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse IX lisas sätestatud korras.

5. jagu. Pensionilejäämine

Artikkel 52 (46)

Ilma et see piiraks artikli 50 sätteid, jääb ametnik pensionile

- kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 65aastaseks,

- või tema oma taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on vähemalt 60aastane või kui ta on 50–60aastane ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9.

Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 53 (46)

Ametnik, kelle suhtes tuleb töövõimetuskomitee arvates kohaldada artikli 78 sätteid, läheb pensionile automaatselt selle kuu viimasel päeval, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik tunnistab, et töötaja on püsivalt võimetu oma kohuseid täitma.

6. jagu. Aunimetus

Artikkel 54

Teenistuse lõppemisel võidakse ametnikule ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega anda aunimetus kas tema enda karjäärivahemikust või sellest järgmisest kõrgemast karjäärivahemikust.

Aunimetusega ei kaasne rahalisi hüvesid.

IV jaotis. Ametnike töötingimused

1. peatükk. Tööaeg

Artikkel 55 (7) (8) (16)

Teenistuses olevad ametnikud on igal ajal oma institutsiooni käsutuses.

Tavaline töönädal ei ületa siiski 42 tundi, mis jaotatakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ajakava alusel. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib samu piiranguid arvestades pärast nõupidamist personalikomiteega määrata kindlaks teatavate erikohustustega ametnikerühmade tööaja.

Peale selle võidakse ametnikult teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt nõuda, et ta täidaks väljaspool tööaega töökohal või kodus valveajakohustust. Institutsioon kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 55a (8)

Erandina võib ametisse nimetav asutus või ametiisik nõuetekohaselt tõendatud põhjustel lubada ametnikul töötada poole kohaga, kui ta leiab, et see on täielikult institutsiooni huvides.

Sellise loa andmise kord on sätestatud IVa lisas.

Ametnik, kellel on lubatud töötada poole kohaga, töötab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud viisil iga kuu poole tavalisest tööajast.

Artikkel 56 (8)

Ametnikult võib nõuda ületunnitööd ainult edasilükkamatutel juhtudel või eriti tungiva töö puhul; töötamist öösel ning pühapäevadel või riigipühadel lubatakse ainult ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud korra kohaselt. Kogu ületunnitöö, mida ametnikult võidakse nõuda, ei tohi kuue kuu jooksul ületada 150 tundi.

A- ja B-kategooria ning keeleüksuste töötajate ületunnitöö ei anna õigust mingile hüvitisele või lisatasule.

Nagu on sätestatud VI lisas, on C- ja D-kategooria ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kuu jooksul.

Artikkel 56a (7) (15)

Ametnikul, kes peab töötama korrapäraselt öösiti, laupäeviti, pühapäeviti või riigipühadel, on õigus erihüvitistele, kui ta teeb vahetustega tööd, mida institutsioon nõuab teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt ning mida ta peab korraliseks ja alaliseks tööks.

Ettepaneku põhjal, mille komisjon esitab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, määrab nõukogu kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.

Vahetustega töötava ametniku tavaline tööaeg ei tohi ületada tavalist aastast tööaega.

Artikkel 56b (7) (16)

Ametnikul on õigus erihüvitistele, kui ta peab vastavalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusele väljaspool tööaega teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt täitma töökohal või kodus valveajakohustust.

Ettepaneku põhjal, mille komisjon esitab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, määrab nõukogu kindlaks nende ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.

2. peatükk. Puhkus

Artikkel 57

Ametnikel on õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, vastavalt eeskirjadele, mis sätestatakse ühenduste institutsioonide ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

Peale põhipuhkuse võib ametnikule erandjuhtudel taotluse põhjal anda eripuhkust. Sellise puhkusega seotud eeskirjad on sätestatud V lisas.

Artikkel 58 (8) (24)

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada puhkust, mis algab kuus nädalat enne tõendil märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb kümme nädalat pärast sünnituskuupäeva; selline puhkus kestab vähemalt kuusteist nädalat.

Artikkel 59 (8)

1. Ametnikul, kes esitab tõendi oma võimetuse kohta täita oma kohustusi haiguse või õnnetuse tõttu, on automaatselt õigus saada haiguspuhkust.

Asjaomane ametnik teatab oma töövõimetusest oma institutsioonile niipea kui võimalik ning teatab seejuures ka oma hetkel kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Temalt võib nõuda institutsiooni korraldatud tervisekontrolli läbimist.

Kui ametnik puudub kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse tõttu korraga kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui kaksteist päeva, peab ta edaspidi esitama haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib töövõimetuskomiteele suunata iga ametniku asja, kes on kolme aasta jooksul haiguspuhkusel viibinud kokku rohkem kui 12 kuud.

2. Ametnikult võidakse pärast seda, kui institutsiooni meditsiinitöötaja on ta läbi vaadanud, nõuda, et ta võtaks puhkuse, kui seda on vaja tema tervise pärast või mõni tema leibkonna liige põeb mõnda nakkushaigust.

3. Vaidlused suunatakse töövõimetuskomiteele seisukoha võtmiseks.

4. Iga ametnik läbib igal aastal tervisekontrolli, mille viib läbi kas institutsiooni meditsiinitöötaja või ametniku valitud arst.

Viimasel juhul tasub arsti tasud institutsioon maksimaalselt kuni summani, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab igal aastal kindlaks pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

Artikkel 59a (8)

Kui ametnikul on lubatud töötada poole kohaga, lühendatakse tema põhipuhkust poole kohaga töötamise ajaks poole võrra. Mahaarvamisel võetakse arvesse ainult täispäevi.

Artikkel 60

Välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ei või ametnik puududa töölt ilma oma vahetu ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase ametniku põhipuhkusest. Kui töötaja on oma põhipuhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.

Kui ametnik soovib veeta puhkuse mujal kui kohas, kus ta töötab, peab ta selleks saama ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva nõusoleku.

3. peatükk. Riigipühad

Artikkel 61

Riigipühade loetelu koostavad ühenduste institutsioonid ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

V jaotis. Ametnike töötasud ja sotsiaalkindlustushüvitised

1. peatükk. Töötasu ja kulude korvamine

1. jagu. Töötasu

Artikkel 62

Vastavalt VII lisale on nõuetekohaselt ametisse nimetatud ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, välja arvatud juhul, kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti.

Ametnik ei tohi oma õigust töötasule loovutada.

Töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.

Artikkel 63

(28) (31) (32) (36) (38) (41) (42) (43) (47) (49) (53) (56) (58) (60) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab.

Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati 1. juulil 2002 Euroopa ühenduste üldeelarve täitmisel.

Seda kuupäeva muudab artiklis 65 ettenähtud töötasu iga-aastase läbivaatamise ajal nõukogu, tehes vastava otsuse vastavalt EMÜ asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele ja Euratomi asutamislepingu artikli 118 lõikele 2 kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal.

Ilma et see piiraks artiklite 64 ja 65 kohaldamist, kohandab nõukogu eespool nimetatud kuupäeva muutmise korral nende artiklite järgi kindlaksmääratud paranduskoefitsiente ning korrigeerib seejuures kolmandas lõigus kirjeldatud korras mõjusid, mis tulenevad euro varieerumisest teises lõigus osutatud vahetuskursside suhtes.

Artikkel 64 (78)

Ametniku eurodes väljendatud tasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või nende rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %ga sõltuvalt elamistingimustest erinevates teenistuskohtades.

Nõukogu võtab kõnealused paranduskoefitsiendid vastu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teises lõigus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõikes 2. Ühenduste ajutistel ametikohtadel töötavate ametnike töötasu suhtes kohaldatav paranduskoefitsient on 1. jaanuari 1962. aasta seisuga 100 %.

Artikkel 65

1. Nõukogu vaatab ametnike ja ühenduste muude teenistujate töötasu igal aastal läbi. Ta teeb seda septembrikuus komisjoni ühisaruande põhjal, mis põhineb Euroopa Ühenduste Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega koostatud ühisindeksil; indeks vastab igas ühenduste liikmesriigis 1. juuli seisule.

Läbivaatamisel kaalub nõukogu, kas töötasusid tuleks ühenduste majandus- ja sotsiaalpoliitika osana kohandada. Ta võtab eriti arvesse igasugust palgatõusu avalikus teenistuses ja vajadust uute ametnike järele.

2. Elukalliduse olulise suurenemise korral otsustab nõukogu kahe kuu jooksul, kuidas paranduskoefitsiente kohandada ja, vajaduse korral, kas neid tuleb kohaldada tagasiulatuvalt.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teise lõigu esimeses taandes ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõikes 2.

Artikkel 65a (62)

Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad on sätestatud XI lisas.

Artikkel 66

(1) (2) (4) (5) (9) (11) (12) (13) (19) (23) (27) (30) (31) (32) (35) (36) (37) (38) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

Igakuine põhipalk (eurodes) määratakse igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

Palgaastmed | Palgajärgud |

1.7.2002 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |

A1 | 12179,52 | 12826,51 | 13473,50 | 14120,49 | 14767,48 | 15414,47 | | |

A2 | 10808,33 | 11425,71 | 12043,09 | 12660,47 | 13277,85 | 13895,23 | | |

A3 | 8951,25 | 9491,28 | 10031,31 | 10571,34 | 11111,37 | 11651,40 | 12191,43 | 12731,46 |

A4 | 7520,00 | 7941,50 | 8363,00 | 8784,50 | 9206,00 | 9627,50 | 10049,00 | 10470,50 |

A5 | 6199,87 | 6567,17 | 6934,47 | 7301,77 | 7669,07 | 8036,37 | 8403,67 | 8770,97 |

A6 | 5357,85 | 5650,18 | 5942,51 | 6234,84 | 6527,17 | 6819,50 | 7111,83 | 7404,16 |

A7 | 4612,02 | 4841,51 | 5071,00 | 5300,49 | 5529,98 | 5759,47 | | |

A8 | 4078,92 | 4243,42 | | | | | | |

B1 | 5357,85 | 5650,18 | 5942,51 | 6234,84 | 6527,17 | 6819,50 | 7111,83 | 7404,16 |

B2 | 4642,16 | 4859,80 | 5077,44 | 5295,08 | 5512,72 | 5730,36 | 5948,00 | 6165,64 |

B3 | 3893,81 | 4074,78 | 4255,75 | 4436,72 | 4617,69 | 4798,66 | 4979,63 | 5160,60 |

B4 | 3367,80 | 3524,74 | 3681,68 | 3838,62 | 3995,56 | 4152,50 | 4309,44 | 4466,38 |

B5 | 3010,37 | 3137,37 | 3264,37 | 3391,37 | | | | |

C1 | 3435,01 | 3573,53 | 3712,05 | 3850,57 | 3989,09 | 4127,61 | 4266,13 | 4404,65 |

C2 | 2987,74 | 3114,68 | 3241,62 | 3368,56 | 3495,50 | 3622,44 | 3749,38 | 3876,32 |

C3 | 2787,00 | 2895,75 | 3004,50 | 3113,25 | 3222,00 | 3330,75 | 3439,50 | 3548,25 |

C4 | 2518,27 | 2620,28 | 2722,29 | 2824,30 | 2926,31 | 3028,32 | 3130,33 | 3232,34 |

C5 | 2322,00 | 2417,15 | 2512,30 | 2607,45 | | | | |

D1 | 2624,21 | 2738,95 | 2853,69 | 2968,43 | 3083,17 | 3197,91 | 3312,65 | 3427,39 |

D2 | 2392,77 | 2494,68 | 2596,59 | 2698,50 | 2800,41 | 2902,32 | 3004,23 | 3106,14 |

D3 | 2227,04 | 2322,36 | 2417,68 | 2513,00 | 2608,32 | 2703,64 | 2798,96 | 2894,28 |

D4 | 2099,79 | 2185,90 | 2272,01 | 2358,12 | | | | |

Artikkel 66a (34) (52) (63) (78) (88)

1. Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 [1] artikli 3 lõikest 1 kohaldatakse ühenduste poolt oma teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 1992 kuni 1. juulini 2003 ajutist meedet, mida nimetatakse "ajutiseks maksuks".

2. a) Kõnealuse ajutise maksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 määratletud põhitasu suhtes, on 5,83 %.

b) Nõukogu võib Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artikli 24 lõikes 1 sätestatud korras toimides pärast muude asjaomaste institutsioonidega nõupidamist vajaduse korral komisjoni aruande ja ettepaneku põhjal personalieeskirjade XI lisa artikli 15 lõikes 2 ettenähtud läbivaatamise raames muuta punktis a osutatud ajutise maksu määra.

3. a) Ajutise maksu arvutamisel kasutatav põhitasu on töötasu arvutamiseks kasutatav palgaastmele ja -järgule vastav põhipalk, millest on maha arvatud:

- sotsiaalkindlustusmaks ja pensionimaksed ning maksud, mida sama palgaastme ja -järgu ametnik, kellel ei ole ülalpeetavaid VII lisa artikli 2 tähenduses, peab maksma enne ajutise maksu tasumist, ning

- palgaastme D4 1. järgu ametniku põhipalk.

b) Ajutise maksu arvutamisel aluseks võetava põhitasu kindlakstegemiseks kasutatavaid osi väljendatakse eurodes ja nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.

4. Ajutise maksu kohaldamise tõttu ei tohi palgad langeda allapoole enne maksu kehtestamist saadud netosummasid. [2]

Maksu osa, mida konkreetsel aastal eelmise sätte tõttu ei kohaldatud, lisatakse järgmise aasta maksule.

5. Ajutine maks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna ühenduste üldeelarvesse.

Artikkel 67

(1) (2) (4) (5) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (19) (23) (24) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (40) (79)

1. Peretoetused on järgmised:

a) majapidamistoetus;

b) ülalpeetava lapse toetus;

c) õppetoetus.

2. Käesolevas artiklis sätestatud peretoetusi saav ametnik teatab mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.

3. Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et asjaomane laps kannatab vaimse või füüsilise puude all, mis tekitab ametnikule suuri kulusid.

4. Kui neid peretoetusi makstakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 kohaselt muule isikule kui ametnik, makstakse need toetused asjaomase isiku elukohariigi vääringus ja arvutatakse vajaduse korral artikli 63 teises lõigus nimetatud vahetuskursside alusel. Nende toetuste suhtes kohaldatakse kõnealuse riigi paranduskoefitsienti, kui see riik asub ühendustes, või paranduskoefitsienti 100, kui elukohariik on väljaspool ühendusi.

Kui sellisele isikule makstakse peretoetusi, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

Artikkel 68 (8)

Artikli 67 lõikes 1 sätestatud peretoetuste maksmist jätkatakse, kui ametnikul on õigus saada toetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse endiste personalieeskirjade artikli 41 või artikli 34 või 42 alusel.

Asjaomane isik teatab sama lapse jaoks mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.

Artikkel 68a (8)

Ametnikul, kellel on lubatud töötada poole kohaga, on õigus saada töötasu, mis arvutatakse IVa lisas sätestatud korras.

Artikkel 69

(1) (2) (4) (5) (9) (10) (11) (12) (13) (19) (23) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

Kodumaalt lahkumise toetus moodustab 16 % ametniku põhipalga, majapidamistoetuse ja ülalpeetava lapse toetuse kogusummast, mida ametnikul on õigus saada. Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt 424,07 eurot kuus.

Artikkel 70 (8)

Ametniku surma korral makstakse tema lesele või ülalpeetavatele lastele lahkunu täispalk kolme kuu vältel alates tema surma kuule järgnevast kuust.

Kui sureb isik, kellel on õigus saada pensioni, kohaldatakse eespool esitatud sätteid lahkunu pensioni suhtes.

Artikkel 70a (24)

Ametnik, kellele ametisse nimetav asutus või ametiisik on määranud õpetamiskohustuse vastavalt artikli 24 kolmandas lõigus nimetatud täiendõppe kavale, võib saada toetust vastavalt VII lisa artiklis 4b sätestatud tingimustele.

2. jagu. Kulude korvamine

Artikkel 71

Ametnikul on vastavalt VII lisa sätetele õigus saada tööleasumisel, üleviimisel või teenistusest lahkumisel talle tekkinud kulude eest hüvitist, samuti on tal õigus saada hüvitist kohustuste täitmise käigus või sellega seoses tekkinud kulude eest.

2. peatükk. Sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 72 (8) (10) (40)

1. Ametnik, tema abikaasa, kui abikaasal ei ole muu õigusnormi kohaselt õigust saada samasuguseid ja sama tasandi hüvitisi, ning ametniku lapsed ja muud ülalpeetavad VII lisa artikli 2 tähenduses on haiguste vastu kindlustatud 80 % ulatuses kuludest, võttes arvesse eeskirju, mis on koostatud ühenduse institutsioonide kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. Seda määra tõstetakse 85 %ni järgmiste teenuste puhul: konsultatsioonid ja visiidid, kirurgilised operatsioonid, haiglaravi, farmaatsiatooted, radioloogia, analüüsid, laboratoorsed uuringud ja arsti retsepti alusel antud proteesid, välja arvatud hambaproteesid. Seda määra tõstetakse 100 %ni tuberkuloosi, lastehalvatuse, vähktõve, vaimuhaiguste ja muude haiguste puhul, mida ametisse nimetav asutus või ametiisik peab sama raskeks haiguseks, ning varase diagnoosi uuringute ja sünnituse puhul. 100 %list hüvitist ei kohaldata siiski kutsehaiguse või õnnetuse korral, mille korral kohaldatakse artiklit 73.

Üks kolmandik sellise kindlustuskaitse jaoks vajalikust sissemaksest tuleb maksta ametnikul, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2 % tema põhipalgast.

1a. Kui ametniku teenistus lõpeb ja ta tõendab, et tema suhtes ei saa kohaldada ühtegi muud riiklikku ravikindlustusskeemi, võib ta teenistuse lõppemise kuule järgneva kuu jooksul taotleda, et tema suhtes jätkataks lõike 1 kohase ravikindlustuse kohaldamist kuni kuue kuu jooksul pärast teenistuse lõppemist. Eelmises lõikes nimetatud sissemakse arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel ja poole sissemaksest tasub ametnik ise.

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, mille see teeb pärast nõupidamist institutsiooni meditsiinitöötajaga, ei kohaldata eelmises lõigus sätestatud taotluse esitamise ühekuulist tähtaega ja kuuekuulist tähtaega, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus ettenähtud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud tervisekontrolli.

1b. Ametniku endine abikaasa või laps, kes lakkab olemast ametniku ülalpeetav, või isik, keda enam ei käsitata ülalpeetava lapsena personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, kes tõendab, et talle ei laiene ükski muu riiklik ravikindlustusskeem, võib kõige rohkem üheks aastaks saada jätkuvalt lõikes 1 nimetatud ravikindlustuse isikuna, kes on kindlustatud ametniku kindlustusega; selle kindlustuskaitse alusel ei nõuta sissemakse tasumist. Ühe aasta pikkune ajavahemik algab lahutuse jõustumise või ülalpeetava lapse seisundi või ülalpeetava lapsena käsitatava isiku seisundi kaotamise kuupäevast.

2. Ametnikul, kes on olnud ühenduste teenistuses kuni 60aastaseks saamiseni või kes saab invaliidsuspensioni, on pärast teenistusest lahkumist õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni alusel.

Neid sätteid kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni pärast sellise ametniku surma, kes oli korralises teenistuses või oli ühenduste teenistuses kuni 60aastaseks saamiseni või sai invaliidsuspensioni. Sissemakse suurus arvutatakse tema pensioni alusel.

2a. Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei kuulu mõne teise riikliku ravikindlustusskeemi alla:

- endised ametnikud, kellel on õigus saada vanaduspensioni ja kes on lahkunud ühenduste teenistusest enne 60aastaseks saamist;

- isikud, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus ühenduste teenistusest enne 60aastaseks saamist.

Lõikes 1 osutatud sissemakse arvutatakse endise ametniku pensioni alusel ja poole sissemaksest tasub toitjakaotuspensioni saama õigustatud isik.

Orvupensioni õigusega isikul on õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi siiski üksnes taotluse alusel. Sissemakse arvutatakse orvupensioni alusel.

3. Kui 12 kuu jooksul kogunenud hüvitamata kulusid on kokku rohkem kui pool ametniku igakuisest põhipalgast või pensionist, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata lõikes 1 osutatud eeskirjades ettenähtud korras erihüvitise, võttes arvesse asjaomase isiku pereolusid.

4. Kõnealuseid hüvitisi saama õigustatud isik teatab kõigi hüvitiste summa, mis talle on makstud või mida ta saab endale või oma kindlustusega hõlmatud isikutele nõuda mõne muu õigusaktidega ettenähtud ravikindlustusskeemi alusel.

Kui saadavate hüvitiste kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud hüvitiste summa, lahutatakse vahe lõike 1 kohaselt hüvitatavast summast, välja arvatud ühenduste ravikindlustusskeemi kohaselt mittehüvitatavaid kulusid hõlmava täiendava eraravikindlustusskeemi alusel saadud hüvitised.

Artikkel 73 (24) (46)

1. Ametnik on teenistusse asumise päevast alates kindlustatud kutsehaiguse- ja tööõnnetuseriski vastu vastavalt eeskirjadele, mille ühenduste institutsioonid on koostanud ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega. Ta maksab kutseväliste riskide vastu kindlustamiseks kuni 0,1 % oma põhipalgast.

Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, milliseid riske ei kindlustata.

2. Makstavad hüvitised on järgmised:

a) surma korral:

alljärgnevalt loetletud isikutele makstakse ühekordne summa, mis võrdub lahkunu viiekordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal:

- lahkunud ametniku abikaasale ja lastele vastavalt ametniku pärandit reguleerivale pärimisseadusele; abikaasale makstav summa peab olema vähemalt 25 % ühekordselt makstavast summast;

- kui eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis teistele järeltulijatele vastavalt ametniku pärandit reguleerivale pärimisseadusele;

- kui kummaski eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis ülenejatele sugulastele vastavalt ametniku pärandit reguleerivale pärimisseadusele;

- kui üheski eelmises kategoorias nimetatud isikuid pole, siis institutsioonile;

b) püsiva täieliku töövõimetuse korral:

ametnikule makstakse ühekordne summa, mis võrdub tema kaheksakordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal;

c) püsiva osalise töövõimetuse korral:

ametnikule makstakse punktis b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud skaala kohaselt.

Nagu nimetatud eeskirjades on sätestatud, võib eespool ettenähtud maksed asendada annuiteediga.

Eespool loetletud hüvitisi võib maksta lisaks 3. peatükis ettenähtud hüvitistele.

3. Lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud viisil kaetakse ka järgmised kulud: arsti-, ravimi-, haigla-, operatsiooni-, proteesi-, röntgenograafia-, massaaži-, ortopeedilised, kliinilised ja transpordikulud ning kõik muud samalaadsed õnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkivad kulud.

Kulud hüvitatakse ainult juhul, kui artikli 72 alusel ametnikule makstav summa ei kata täielikult tekkinud kulusid.

Artikkel 74 (1) (8) (10) (24) (78) (81)

1. Ametniku lapse sünni puhul makstakse tegelikult last hooldavale isikule toetust 198,31 eurot.

Sama toetust makstakse ametnikule, kes lapsendab alla viieaastase lapse, kes on ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses

2. Kõnealust toetust makstakse samuti vähemalt seitse kuud kestnud raseduse katkemise korral.

3. Lapse sünnitoetuse saaja teatab kõigist samalaadsetest toetustest, mida saadakse sama lapse puhul mujalt; sellised toetused arvatakse eespool nimetatud toetusest maha. Kui mõlemad vanemad on ühenduste ametnikud, makstakse toetust ainult üks kord.

Artikkel 75 (40)

Ametniku, tema abikaasa, ülalpeetava lapse või mõne muu tema majapidamises elanud VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetava isiku surma korral hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku teenistuskohast tema päritolukohta.

Ametniku surma korral lähetuse ajal hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku surmakohast päritolukohta.

Artikkel 76

Ametnikule, endisele ametnikule või ametniku surma korral tema õigusjärglastele, kes muu hulgas raske või pikaajalise haiguse või perekondike põhjuste tõttu on eriti raskes olukorras, võib teha kingitusi, anda laenu või maksta avanssi.

3. peatükk. Pensionid

Artikkel 77 (8)

Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on siiski õigus seda pensioni saada teenistuse pikkusest olenemata, kui ta on üle 60 aasta vana, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või juhul, kui ta on lahkunud teenistusest teenistuse huvides.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % selle palgaastme viimasest põhipalgast, kuhu ametnik vähemalt aasta jooksul kuulus. Seda makstakse ametnikule, kes on VIII lisa artikli 3 järgi arvestatuna olnud teenistuses 35 aastat. Kui teenistusaastaid on alla 35, vähendatakse eespool nimetatud maksimaalmäära võrdeliselt.

Kui tegemist on ametnikega, kes on abistanud isikut, kes töötab ühenduste asutamislepingutega või ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepinguga ettenähtud ametikohal, või mõne ühenduste institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni valitud esimeest, ja kellel on õigus saada pensioni vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõigusliku staaži aastatele, arvutatakse pensioni suurus kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.

Vanaduspension vähemalt 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.

Pensioniiga saabub 60aastaselt.

Artikkel 78 (8)

Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ettenähtud korras õigus invaliidsuspensionile püsiva täieliku töövõimetuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma karjäärivahemiku ametikohale vastavaid kohustusi.

Kui töövõimetus on tekkinud kohustuste täitmise ajal või seoses kohustustega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse, ühiskasuliku teo või oma eluga riskides teise inimese päästmise tõttu, on invaliidsuspension 70 % ametniku põhipalgast.

Kui töövõimetus on tekkinud mingil muul põhjusel, võrdub ametniku invaliidsuspension vanaduspensioniga, mida ametnikul oleks olnud õigus saada 65aastasena, kui ta oleks selle eani teenistuses olnud.

Invaliidsuspension arvutatakse selle põhipalga põhjal, mida ametnik oleks oma palgaastme kohaselt saanud, kui ta oleks pensioni maksmise ajal teenistuses olnud.

Invaliidsuspension on vähemalt 120 % elatusmiinimumist.

Kui ametnik on töövõimetuse ise tahtlikult põhjustanud, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada, et ametnik saab ainult vanaduspensioni.

Artikkel 79 (8) (24) (46)

Ametniku või endise ametniku lesel on VIII lisa 4. peatükis ettenähtud korras õigus toitjakaotuspensionile, mis on 60 % sellest vanadus- või invaliidsuspensionist, mida maksti tema abikaasale või mida oleks teenistuse pikkusest või east olenemata tema abikaasale makstud, kui tal oleks surma ajal sellele õigus olnud.

Toitjakaotuspension, mida makstakse selle ametniku lesele, kes suri ühes artiklis 35 määratletud halduslikest seisunditest viibimise ajal, on vähemalt elatusmiinimumi suurune ja vähemalt 35 % selle ametniku viimasest põhipalgast.

See summa ei tohi olla alla 42 % ametniku viimasest põhipalgast, kui surma on põhjustanud üks artikli 78 teises lõigus nimetatud asjaoludest.

Artikkel 79a (46)

Artikli 79 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis naissoost ametniku või endise ametniku lese suhtes.

Artikkel 80 (8) (40) (46)

Kui ametnik või vanadus- või invaliidsuspensioni saaja sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklis 21 nimetatud tingimustele.

Sama õigus saada pensioni on lastel, kes vastavad eespool nimetatud tingimustele, kui toitjakaotuspensioni saav abikaasa sureb või abiellub uuesti.

Kui ametnik või vanadus- või invaliidsuspensioni saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõikes sätestatud tingimused pole täidetud, on VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklile 21; pension võrdub siiski poolega nimetatud artikli kohaselt arvutatud pensionist.

Kui sureb vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saava ametniku või endise ametniku abikaasa, kes ei ole ametnik ega ajutine töötaja, on lese ülalpeetavatel lastel VII lisa artikli 2 tähenduses õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklile 21.

Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ettenähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus hüvitisele personalieeskirjade artikli 50, määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 5, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 artikli 3 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne 60aastaseks saamist ja taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.

Artikkel 81 (8) (10)

Isikul, kellel on õigus saada vanaduspensioni, mida makstakse 60aastastele või vanematele, või invaliidsus- või toitjakaotuspensioni, on VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada artiklis 67 nimetatud peretoetusi; majapidamistoetus arvutatakse saaja pensioni alusel.

Ülalpeetava lapse toetuse summa, mida makstakse toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikule, on siiski kahekordne võrreldes artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetusega.

Artikkel 81a (46)

1. Olenemata kõigist muudest sätetest, eelkõige nendest, mis on seotud toitjakaotuspensioni miinimumsumma maksmisega isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, ei tohi lesele ja teistele õigustatud isikutele toitjakaotuspensionina makstav kogusumma koos peretoetustega, millest on lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipidamised, ületada:

a) artiklis 35 sätestatud staatusega ametniku surma korral töötasu, mida ametnik oleks saanud vastavalt samale palgaastmele ja -järgule, kui ta oleks endiselt teenistuses olnud, koos kõigi peretoetustega, mida ta sel juhul oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;

b) pärast kuupäeva, mil punktis a nimetatud ametnik oleks saanud 65aastaseks, tema surmaaegsele palgaastmele ja -järgule vastavat vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, koos kõigi peretoetustega, mida ta oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;

c) sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus saada vanadus- või invaliidsuspensioni, pensionisummat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;

d) endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne 60aastaseks saamist ja oli taotlenud oma pensioni edasilükkamist tema 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus 60aastasena saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;

e) sellise ametniku või endise ametniku surma korral, kellel oli oma surma päeval õigus saada toetust käesolevate personalieeskirjade artikli 41 või 50, määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 5, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2150/82 artikli 2 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1679/85 artikli 3 alusel, toetuse summat, mida ametnikul elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;

f) ajavahemikul, mis järgneb kuupäevale, mil oleks lõppenud punktis e nimetatud endise ametniku õigus saada toetust, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada kõnealusel kuupäeval, kui ta oleks vastanud pensioniõiguste saamise vanusenõuetele, võttes arvesse punktis b sätestatud toetusi ja kinnipidamisi.

2. Lõike 1 kohaldamisel ei võeta arvesse paranduskoefitsiente ja see asjaolu võib mõjutada kõnealuste summade suurust.

3. Eespool punktides a–f määratletud maksimumsumma jaotatakse isikute vahel, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, võrdeliselt õigustega, mis lõiget 1 arvestamata oleksid neile kuulunud.

Sellisel viisil jaotatud summade suhtes kohaldatakse artikli 82 lõike 1 teist, kolmandat ja neljandat lõiku.

Artikkel 82 (40) (78) (79)

1. Eespool sätestatud pensionid arvutatakse pensioniõiguse tekkimise kuu esimesel päeval kehtiva palgaastmestiku alusel.

Nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti, mis on kehtestatud sellele ühendustes asuvale riigile, kus pensionisaaja tõendab oma elukoha olevat.

Kui pensionisaaja elab väljaspool ühendusi asuvas riigis, kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.

Eurodes väljendatud pensione makstakse ühes personalieeskirjade VIII lisa artiklis 54 nimetatud vääringutest personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus sätestatud viisil.

2. Kui nõukogu otsustab vastavalt artikli 65 lõikele 1 tõsta töötasu, otsustab ta artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras tõsta koos sellega vastavalt ka pensione.

Artikkel 83 (8) (64)

1. Käesoleva pensioniskeemi järgseid hüvitisi makstakse ühenduste eelarvest. Liikmesriigid tagavad ühiselt nimetatud toetuste maksmise vastavalt nimetatud kulude rahastamise ulatusele.

Endiste Euroopa Söe- ja Teraseühenduse personalieeskirjade artikli 83 lõikes 1 osutatud pensioniskeemi vahendite kasutamise otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

2. Ametnikud maksavad ühe kolmandiku selle pensioniskeemi rahastamisest. Sissemakse on 8,25 % ametniku põhipalgast, võtmata arvesse artiklis 64 nimetatud paranduskoefitsiente. See arvatakse ametnike palkadest maha iga kuu.

3. Selliste ametnike pensionide arvutamise korra, kes on osa oma teenistusajast olnud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse teenistuses või kes on ühenduste ühiste institutsioonide või organite teenistuses, ning selliste pensionide maksmisega seotud kulude jagamise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse pensionifondi ning Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse eelarvete vahel kehtestavad nõukogud ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse eesistujate komitee määrusega, mille nad võtavad vastu ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.

4. Kui ühe või mitme kvalifitseeritud eksperdi poolt nõukogu tellimusel tehtud kindlustusmatemaatilise hindamise tulemusel selgub, et ametnike tehtud sissemaksetest ei piisa selleks, et rahastada üht kolmandikku pensioniskeemi järgseid hüvitisi, määravad eelarvepädevad institutsioonid eelarvemenetluse korras ja pärast artiklis 10 ettenähtud nõupidamist personalieeskirjade komiteega kindlaks, kuidas muuta sissemaksete määrasid või pensioniiga.

Artikkel 84

Üksikasjalikud eeskirjad eespool kirjeldatud pensioniskeemi kohta on VIII lisas.

4. peatükk. Alusetult makstud summade tagasimaksmine

Artikkel 85 (8)

Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.

5. peatükk. Õiguste üleminek ühendustele

Artikkel 85a (46)

1. Kui käesolevates personalieeskirjades nimetatud isiku surma, vigastuse või haiguse on põhjustanud kolmas isik, lähevad ohvri või tema õigusjärglaste õigused kolmanda isiku vastu, sealhulgas hagemisõigus, otse üle ühendustele neile käesolevate personalieeskirjade kohaselt sellise surma, vigastuse või haiguse põhjustanud sündmuse tagajärjel tekkivate kohustuste piires.

2. Lõikes 1 sätestatud õiguste ülemineku kohaldamisalasse kuuluvad muu hulgas:

- töötasu jätkuv maksmine ametnikule tema ajutise töövõimetuse ajal vastavalt artiklile 59,

- vastavalt artiklile 70 tehtavad maksed pärast pensioniõigusliku ametniku või endise ametniku surma,

- ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustusega seotud hüvitised, mida makstakse vastavalt artiklitele 72 ja 73 ning nende rakenduseeskirjadele,

- artiklis 75 osutatud surnu veoga kaasnevate kulude maksmine,

- täiendavad peretoetused, mida vastavalt artikli 67 lõikele 3 ja VII lisa artikli 2 lõigetele 3 ja 5 makstakse ülalpeetava lapse raske haiguse või kehalise või vaimse puude korral,

- invaliidsuspension, mida makstakse püsiva töövõimetusega lõppeva õnnetuse või haiguse korral, mis takistab ametnikul tema kohustuste täitmist,

- toitjakaotuspension, mida makstakse ametniku või endise ametniku surma korral või pensioniõigusliku ametniku või endise ametniku abikaasa surma korral, kui abikaasa ei ole ametnik ega ajutine töötaja,

- orvupension, mida vanusest olenemata makstakse ametniku või endise ametniku lapsele, kes raske haiguse või kehalise või vaimse puude tõttu ei suuda end pärast teda ülalpidanud isiku surma elatada.

3. Ühendustele ei lähe üle õigused, mis on seotud puhtalt isikliku kahju hüvitamisega, näiteks mittemateriaalse kahju, valu või kannatuste eest makstavate kahjutasudega, või kosmeetiliste ja muude kahjude hüvitamisega ulatuses, mis on suurem kui nimetatud otstarbeks artikli 73 alusel antav toetus.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei tohi takistada ühenduste otsest tegevust.

VI jaotis. Distsiplinaarmeetmed

Artikkel 86 (24)

1. Ametnik või endine ametnik, kes kas tahtlikult või süülise hooletuse tõttu ei täida oma käesolevatest personalieeskirjadest tulenevaid kohustusi, kannab distsiplinaarvastutust.

2. Distsiplinaarmeetmed on järgmised:

a) kirjalik hoiatus;

b) noomitus;

c) kõrgemasse järku tõusmise edasilükkamine;

d) madalamasse järku tagandamine;

e) madalamale palgaastmele tagandamine;

f) teenistusest vabastamine ja vajaduse korral vanaduspensioni saamise õiguse vähendamine või peatamine; selle meetme tagajärjed ei mõjuta siiski ametniku ülalpeetavaid;

g) vanaduspensioni saamise õiguse täielik või osaline peatamine kas ajutiselt või alaliselt, kui ametnik on teenistusest lahkunud; käesolevat sätet ei kohaldata nii, et see mõjutab ametniku pärijaid.

3. Iga süüteo suhtes võib võtta üksnes ühe distsiplinaarmeetme.

Artikkel 87

Ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on õigus anda ametniku vahetu ülemuse ettepanekul või omal algatusel välja kirjalik hoiatus või noomitus ilma distsiplinaarnõukoguga konsulteerimata. Enne selle meetme võtmist kuulatakse ära asjaomane ametnik.

Muid meetmeid määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast IX lisas sätestatud distsiplinaarmenetluse lõppu. Selle menetluse algatab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast seda, kui on asjaomase ametniku ära kuulanud.

Artikkel 88

Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik süüdistab ametnikku tõsises üleastumises ja olenemata sellest, kas see seisneb ametniku ametikohustuste täitmata jätmises või õiguserikkumises, võib kõnealune asutus või isik anda käsu ametniku koheseks ametist kõrvaldamiseks.

Ametniku ametist kõrvaldamise otsuses tuleb täpsustada, kas ametnik jätkab ametist eemal viibimise ajal töötasu saamist või kui palju sellest kinni peetakse; kinnipeetav osa ei tohi olla üle poole ametniku põhipalgast.

Lõplik otsus tehakse nelja kuu jooksul alates ametniku ametist kõrvaldamise otsuse jõustumise kuupäevast. Kui kõnealuse nelja kuu möödudes ei ole otsust vastu võetud, hakkab ametnik uuesti saama täistöötasu.

Kui ametnikku ei ole võetud distsiplinaarvastutusele või talle ei ole määratud muud distsiplinaarkaristust kui kirjalik hoiatus, noomitus või kõrgemasse järku viimise edasilükkamine või kui eelmises lõigus osutatud aja jooksul ei ole vastu võetud lõplikku otsust, tuleb ametniku kinnipeetud töötasu talle tagasi maksta.

Kui aga ametnik antakse samade tegude eest kohtu alla, tehakse lõplik otsus alles siis, kui asja arutav kohus on teinud oma lõpliku otsuse.

Artikkel 89

Ametnik, kellele on määratud muu distsiplinaarkaristus kui ametist kõrvaldamine, võib hoiatuse või noomituse korral kolme aasta möödudes või ülejäänud karistuste korral kuue aasta möödudes taotleda, et tema isikutoimikust kustutataks kõik viited sellisele karistusele.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab – pärast nõupidamist distsiplinaarnõukoguga, kui see nõukogu on distsiplinaarmenetluses osalenud – ametniku taotluse rahuldamise; kui ta otsustab taotluse rahuldada, saadetakse toimik ametnikule sellisena, nagu ta on pärast kustutamist.

VII jaotis. Edasikaebamine

Artikkel 90 (8)

1. Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule taotluse teda käsitleva otsuse tegemiseks. Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui taotlusele pole selleks tähtpäevaks vastatud, loetakse seda kaudseks taotluse tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt järgmisele lõikele.

2. Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kui nimetatud asutus või ametiisik on teinud otsuse või kui ta pole võtnud personalieeskirjades ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:

- meetme avaldamise kuupäeval, kui tegemist on üldist laadi meetmega;

- kuupäeval, mil otsus asjaomasele isikule teatavaks tehakse, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil ta nimetatud teate kätte saab, kui meede mõjutab konkreetset isikut; kui aga konkreetset isikut mõjutav meede hõlmab kaebust kolmanda isiku vastu, algab see ajavahemik kolmanda isiku puhul kuupäeval, mil ta teate kätte saab, kuid mitte hiljem kui avaldamise kuupäeval;

- vastamiseks ettenähtud tähtaja lõppemise päevast, kui kaebus käsitleb lõikes 1 nimetatud kaudset taotluse tagasilükkamise otsust.

Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui kaebusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda kaebuse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt artiklile 91.

3. Ametnik esitab taotluse või kaebuse oma otsese ülemuse kaudu, välja arvatud juhul, kui see käsitleb nimetatud isikut; sel juhul võib taotluse või kaebuse esitada otse järgmisele kõrgemalseisvale isikule.

Artikkel 91 (8)

1. Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõik ühenduste ja käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahelised vaidlused, milles käsitletakse seda isikut kahjustavat meedet artikli 90 lõike 2 tähenduses. Rahaliste vaidluste puhul on Euroopa Kohtul täielik pädevus.

2. Euroopa Ühenduste Kohtule esitatud kaebust käsitletakse ainult juhul, kui:

- ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule on eelnevalt esitatud kaebus vastavalt artikli 90 lõikele 2 ja selles ettenähtud tähtaja jooksul; ja

- kaebus on otsese või kaudse otsusega tagasi lükatud.

3. Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. Tähtaeg algab:

- kaebust käsitleva otsuse teatamise kuupäeval;

- vastamiseks ettenähtud tähtaja lõppemise päevast, kui kaebus käsitleb artikli 90 lõike 2 kohast kaebuse kaudset tagasilükkamise otsust; kui kaebus lükatakse tagasi otsese otsusega pärast selle tagasilükkamist kaudse otsusega, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist, algab uus kaebuse esitamise tähtaeg.

4. Erandina lõikest 2 võib asjaomane isik pärast kaebuse esitamist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule vastavalt artikli 90 lõikele 2 esitada kohe kaebuse Euroopa Kohtule, kui kaebusega kaasneb taotlus kas vaidlustatud toimingu tegemise edasilükkamiseks või ajutiste meetmete võtmiseks. Peaasja menetlus Euroopa Kohtus lükatakse sel juhul edasi, kuni kaebuse kohta on tehtud otsene või kaudne tagasilükkamise otsus.

5. Käesolevas artiklis nimetatud kaebusi uuritakse ja menetletakse Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorras sätestatud korras.

Artikkel 91a (69)

Taotlused ja kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 kolmandat lõiku, esitatakse ametisse nimetavale volitatud asutusele või ametiisikule. Otsused võib vaidlustada institutsioonis, mille ees ametisse nimetav asutus või ametiisik vastutab.

VIII jaotis. Ühenduste teaduslike või tehniliste teenistusüksuste ametnike suhtes kohaldatavad erisätted

Artikkel 92

Käesolevas jaotises on sätestatud erisätted, mida kohaldatakse ühenduste nende ametnike suhtes, kes täidavad teaduslikku või tehnilist kvalifikatsiooni eeldavaid ametikohti tuumateaduse valdkonnas ja kellele makstakse tasu teadusuuringute ja investeerimise eelarve assigneeringutest.

Tabel eelmises lõigus nimetatud teaduslike ja tehniliste teenistusüksuste ametnike põhiametikohtade ja nendele vastavate karjäärivahemike kohta on esitatud IB lisas.

Artikkel 93

Komisjon võib oma otsusega määrata artikliga 92 hõlmatud ametnikele, kes kuuluvad palgaastmesse A 1 või A 2 ning kellel on väga kõrge teadusalane või tehniline kvalifikatsioon, rahalisi soodustusi, mis ületavad V jaotises sätestatud soodustusi (välja arvatud püsitoetused ja hüvitatavad kulud) kõige rohkem 25 %.

Selliseid soodustusi saavate ametnike maksimumarvu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepanekul.

Artikkel 94

Lisaks artikli 17 teise lõigu ja artikli 18 sätetele kohaldatakse artikliga 92 hõlmatud ametnike suhtes ka järgmisi sätteid.

Ametnik tohib mis tahes küsimust, mis on seotud Euroopa Aatomienergiaühenduse tööga, avaldada nii kirjalikult kui ka mis tahes muul kujul üksnes ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loal ja tema kehtestatud tingimustel. Ühendusel on õigus niiviisi avaldatud teabe autoriõigused sundvõõrandada.

Iga leiutis, mille ametnik on leiutanud oma ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses, loetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse vaieldamatuks varaks. Institutsioon võib oma kulul ja ühenduse nimel taotleda ja võtta sellele patente kõikides riikides. Iga leiutis, mis on seotud Euroopa Aatomienergiaühenduse tööga ning mille ametnik on leiutanud oma ametiaja lõppemisele järgneval aastal, loetakse leiutatuks ametniku ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses, kui ei ole tõestatud vastupidist. Kui leiutisele on võetud patent, näidatakse ära leiutaja või leiutajate nimi (nimed).

Institutsioon võib asjakohastel juhtudel määrata ametnikule, kes on patenteeritud leiutise autor, preemia, mille suuruse määrab kindlaks institutsioon.

Artikkel 95

Kuni 31. detsembrini 1968 ning erandina artiklitest 31 ja 32 võib artikliga 92 hõlmatud ametniku nimetada muule palgaastmele kui selle ametikoha esimene palgaaste, millele ta värvati, ning kuni poolte täidetavate kohtade puhul võib ametniku nimetada muusse järku kui on nimetatud artiklis 32.

Sellele kuupäevale järgnevaks ajaks kehtestab nõukogu komisjoni ettepanekul lõplikud sätted, mis reguleerivad selliste isikute tööle võtmist.

Artikkel 96

Erandina artikli 34 lõikest 1 võib artikliga 92 hõlmatud C- või D-kategooria ametnike katseaeg olla kolm kuni kuus kuud.

Artikkel 97

1. Erandina artiklist 44 võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata artikliga 92 hõlmatud ametnikke erakordsete teenete eest täiendavalt kõrgemasse järku; sel moel kõrgemasse järku edutatud ametnikke ei ole ühe aasta jooksul rohkem kui üks kaheksandik kõikidest selle kategooria töötajatest.

Kõnealust edutamist võib igal palgaastmel teha ainult ühe korra.

Sellega ei kaasne ametnikule põhipalka, mis ületaks tema palgaastme kõrgeimale järgule vastavat palka.

2. Erandina artiklist 44 tohib sellise artikliga 92 hõlmatud ametniku puhul, kelle pädevus, tulemuslikkus või käitumine on ebarahuldav, tema kõrgemasse järku viimist ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega kuni kaks aastat edasi lükata, ilma et oleks vaja täita artiklis 87 sätestatud menetlust.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikliga 92 hõlmatud ametnike suhtes, kes kuuluvad palgaastmele A 1 või A 2.

Artikkel 98

Lisaks artiklile 34 võib iga artikliga 92 hõlmatud ametnik katseaja lõppemisel lasta oma algse liigituse ära muuta.

Artikli 45 lõiget 2 ei kohaldata artikliga 92 hõlmatud ametnike suhtes.

Et ametisse nimetav asutus või ametiisik saaks edutada artikliga 92 hõlmatud ametnikest selliseid, kes seda kõige rohkem väärivad, võidakse artikli 45 lõike 1 teises lõigus sätestatud teenistusaja pikkuse suhtes teha nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel erand kuni ühe aasta ulatuses. Ametnik ei saa käesoleva lõigu sätetest kasu rohkem kui üks kord viie aasta jooksul.

Artikkel 99

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda artikliga 92 hõlmatud ametnikele preemiat erakorraliste teenete eest; see ei ole rohkem kui mis tahes aasta igakuise põhipalga kolmekordne summa, välja arvatud juhul, kui erandi teeb nõukogu komisjoni ettepanekul.

Erakorraliste teenete eest antavate preemiate summa ei tohi olla üle 3 % nende põhipalkade summast, mida makstakse ühe aasta jooksul kõikidele artikliga 92 hõlmatud teaduslikele ja tehnilistele töötajatele.

Komisjon määrab igal aastal otsusega kindlaks preemia summa ja isikud, kellele seda antakse, ning esitab nõukogule aruande antud preemiate arvu ja summa kohta, liigendades selle palgaastmete ja teenistusüksuste järgi ning esitades preemiate andmise peamised põhjused.

Artikkel 100

Teatavatele artikliga 92 hõlmatud ametnikele, kes teevad eriti rasket tööd, võib kompensatsioonina anda eritoetusi.

Nõukogu määrab komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks selliste eritoetuste määrad ja nende andmise tingimused ning isikud, kellele neid antakse.

Artikkel 101

Erandina artikli 56 teisest lõigust ja üksnes erandjuhtudel võivad teatavate artikliga 92 hõlmatud B-kategooria ametnike ületunnid anda neile õiguse VI lisas ettenähtud hüvitisele või tasule.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab ametikohad, millel töötavatel ametnikel on õigus käesoleva artikli sätetest kasu saada.

VIIIa jaotis (51). Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted

Artikkel 101a

Ilma et see piiraks personalieeskirjade muude sätete kohaldamist, nähakse X lisaga ette eri- ja erandsätted kolmandates riikides töötavate ametnike jaoks.

IX jaotis. Ülemineku- ja lõppsätted

1. peatükk. Üleminekusätted

Artikkel 102

1. Ühenduste teenistuja, kes on käesolevate personalieeskirjade jõustumise ajal [3] ühes ühenduste institutsioonis alalisel ametikohal, võidakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega määrata käesolevates personalieeskirjades sätestatud palgaastmele ja -järku ning palgaskaalale, mis vastab talle enne käesolevate personalieeskirjade jõustumist selgesõnaliselt või sisuliselt määratud palgaastmele ja -järgule, arvestades seejuures mis tahes otsuseid, mida Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nõukogud võivad ühisel kokkuleppel olla teinud karjäärivahemike ning palgaastmestiku ühtlustamiseks, tingimusel, et:

- iga selline teenistuja vastab artikli 28 punktide a, b, c, e ja f nõuetele;

- iga selline teenistuja, välja arvatud palgaastmete A 1 ja A 2 teenistujad:

a) on käesolevate personalieeskirjade jõustumisel olnud mõne ühenduste institutsiooni teenistuses kauem kui kuus kuud; ühenduste teenistujale, kes ei vasta sellele nõudele, võib määrata katseaja ning teda võib artiklis 34 ettenähtud korras võtta tööle ametnikuna;

b) integratsioonikomisjon ei ole avaldanud tema kohta järgmises lõigus ettenähtud aruannet, mis on tema suhtes ebasoodne.

Käesolevate personalieeskirjade jõustumisel luuakse igas institutsioonis integratsioonikomisjon, mis koosneb institutsiooni järelevalveülesandeid täitvatest teenistujatest, kelle nimetab ametisse ametisse nimetav asutus või ametiisik.

Kõnealune komisjon annab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule nõu selle kohta, kas eelmiste sätete kohaselt töölevõtmiseks kõlblik teenistuja on sobiv oma ametikohustusi täitma, välja arvatud palgaastmete A 1 ja A 2 teenistujate puhul; komisjon teeb seda ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise aruande põhjal, mille koostavad ametniku ülemused.

2. Iga sellise teenistuja tööleping, kelle kohta integratsioonikomisjon on koostanud ebasoodsa aruande, lõpetatakse. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib aga sellegipoolest pakkuda sellisele isikule töölevõtmist käesolevates personalieeskirjades sätestatud palgaskaala madalamal astmel ja madalamas järgus kui see, mis talle oli varem selgesõnaliselt või sisuliselt määratud. Teenistuja, kelle tööleping lõpetatakse, saab artikli 34 lõike 2 viimases lõigus ette nähtud hüvitist.

3. Kui käesolevate personalieeskirjade jõustumise ajal ühenduste teenistujana tööle võetud isikut ei ole enne käesolevate personalieeskirjade tema suhtes kohaldamist kas selgesõnaliselt või sisuliselt määratud mõnele palgaastmele või mõnda palgajärku, määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik ta ühe aasta jooksul alates käesolevate personalieeskirjade jõustumise kuupäevast palgaastmele või palgajärku, mis võib vajaduse korral erineda artiklis 32 sätestatust.

4. Erandina lõikest 1 kehtib järgmine:

a) ametnik, kelle ametikoht jääb I lisas esitatud tabeli järgi D-kategooriasse, liigitatakse oma ametikohale vastavale palgaastmele ning selle palgaastme sellisesse järku, millele vastav põhipalk pärast ühenduse maksude ning ametniku pensioniskeemi sissemakse mahaarvamist on võrdne põhipalgaga, mida ta sai käesolevate personalieeskirjade jõustumise ajal, millele on liidetud kohalik hüvitis ja millest on maha arvatud sissemakse ühenduste institutsioonide ajutisse ühisesse abistamisskeemi, või vahetult sellest summast allpool;

b) keeleüksuste ametnik liigitatakse oma ametikohale vastavale palgaastmele ning selle astme palgajärku, mis on vahetult ülalpool järku, millesse ta oleks liigitatud lõike 1 kohaselt.

5. Iga sellise teenistuja suhtes, kes oli enne käesolevate personalieeskirjade jõustumist Euroopa Söe- ja Teraseühenduse alaline ametnik ning kellele üks kõnealuse ühenduse institutsioonidest andis isiklikel põhjustel puhkust selleks, et asuda mõne Euroopa Majandusühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse institutsiooni teenistusse, kohaldatakse palgaastme ja -järgu osas, millel ta lõigete 1–4 järgi tööle võetakse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ametnike personalieeskirjade VIII jaotise 1. peatüki sätteid, tingimusel et sellega ei kaasne talle soodustusi, mis on suuremad kui soodustused, millele tal oleks olnud õigus, kui ta oleks võetud tööle samal palgaastmel Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ametnike personalieeskirjade järgi.

Artiklid 103 ja 104 (8)

Kehtetud

Artikkel 105 (46)

Kehtetu

Artikkel 106

Igale ametnikule, kes sai enne käesolevate personalieeskirjade kohaldamist lahusolekutoetust ja kes ei vasta VII lisa artikli 4 järgi kodumaalt eemalviibimise toetuse andmise tingimustele, antakse toetuseks sama summa, mille ta oleks saanud lahusolekutoetusena enne käesolevate personalieeskirjade jõustumist kehtinud palgaskaala järgi. Seda summat ei muudeta tulevikus mitte ühelgi põhjusel, välja arvatud juhul, kui ametnikul on õigus kodumaalt eemalviibimise toetusele vastavalt selle andmise tingimustele.

Artikkel 107 (8)

1. Ametnikule, kelle suhtes on kohaldatud käesolevaid personalieeskirju vastavalt käesolevatele üleminekusätetele ja kes tõestab, et ta on ühe ühenduse teenistusse asumise tõttu olnud sunnitud jääma täielikult või osaliselt ilma pensioniõigustest, mis olid talle kogunenud tema päritolumaal, ja et tal ei ole võimalik saada nende õiguste kindlustusmatemaatilist ekvivalenti, krediteeritakse ühenduste vanaduspensionina ning iga-aastaseid sissemakseid tagantjärele maksmata iga-aastased sissemaksed, mis vastavad tema päritolumaal kogunenud pensioniõiguslikule tööstaažile.

2. Sel moel krediteeritava pensioniõigusliku staaži määrab pärast nõupidamist artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega kindlaks selle institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik, mille teenistuses ametnik on. See ei ole rohkem kui:

- tegeliku teenistuse aeg aastates, mida ametnikul on võimalik saavutada kuni 65aastaseks saamiseni;

- pool teenistusajast aastates, mis tal oleks 65aastaseks saades puudu jäänud, et saada kokku pensioniõiguslik staaž 35 aastat.

3. Ametnik, kelle suhtes kohaldatakse eeltoodud sätteid, maksab ühendustele selle osa nendest summadest, mis talle on makstud tema päritolumaal tema pensioniõiguste katmiseks, mis ei vasta nende õiguste kindlustusmatemaatilisele ekvivalendile; see osa vastab ühenduste poolt talle krediteeritud pensioniõigusliku staaži ja tema päritolumaal ilmajäädud pensioniõigusliku staaži vahekorrale.

4. Sellist krediteerimist ei toimu ametniku puhul, kes lahkub teenistusest enne 65aastaseks saamist, välja arvatud selle ametniku surma korral või kui kohaldatakse artiklit 41 või 50.

5. Ametniku surma korral, kelle suhtes kohaldatakse eelmiste lõikude sätteid, krediteeritakse täielik pensioniõiguslik staaž, mis oleks sellele ametnikule krediteeritud 65aastaseks saamisel, kohe tema pärijatele, et arvutada nende pensioniõigusi.

6. Ametnikule, kelle suhtes kohaldatakse eelmiste lõikude sätteid, krediteeritakse juhul, kui teda mõjutab emb-kumb artiklis 41 või 50 ettenähtud meetmetest, vanaduspensioni saamise alguses üks osa sellest pensioniõiguslikust staažist, mis oleks talle krediteeritud 65aastaseks saamisel. See osa vastab tema pensioniõiguste arvutamisel saadud pensioniõiguslikule staaži ning selle pensioniõigusliku staaži vahekorrale, mille ta oleks saavutanud 65aastaseks saamisel.

Artiklid 108 ja 109 (8)

Kehtetud

2. peatükk. Lõppsätted

Artikkel 110 (8)

Käesolevaid personalieeskirju jõustavad üldsätted võtab iga institutsioon vastu pärast nõupidamist oma personalikomitee ja artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega.

Kõik sellised üldsätted ning kõik institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjad antakse teada personalile.

Institutsioonide haldusasutused peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle.

[1] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3736/90 (EÜT L 360, 22.12.1990, lk 1).

[2] Enne ajutist maksu saadud netosumma on tulu, mis on saadud 1991. aasta kohandamist arvesse võtmata.

[3] 1.1.1962

--------------------------------------------------

I lisa. Põhiametikohad ja vastavad karjäärivahemikud (8) (24) (69)

A. Põhiametikohad ja vastavad karjäärivahemikud igas kategoorias ja keeleüksustes vastavalt käesolevate personalieeskirjade artikli 5 lõikele 4

A-kategooria

A 1 | peadirektor |

A 2 | direktor |

A 3 | üksuse juhataja |

A 4 – A 5 | peaadministraator |

A 6 – A 7 | administraator |

A 8 | abiadministraator |

B-kategooria

B 1 | pea-juhiabi |

B 2 – B 3 | vanem juhiabi – vanem tehniline abi – vanem sekretariaadiabi |

B 4 – B 5 | juhiabi – tehniline abi – sekretariaadiabi |

C-kategooria

C 1 | täitevsekretär – peasekretär – peakantseleiametnik |

C 2 – C 3 | sekretär-kiirmasinakirjutaja – kantseleiametnik |

C 4 – C 5 | masinakirjutaja – kantseleiabi |

D-kategooria

D 1 | töödejuhataja |

D 2 – D 3 | kvalifitseeritud töötaja – oskustööline |

D 4 | kvalifitseerimata töötaja – kvalifitseerimata tööline |

Keeleüksused

LA 3 | tõlkeüksuse juhataja |

LA 4 – LA 5 | tõlkerühma juht – toimetaja, peatõlkija, peatõlk |

LA 6 – LA 7 | tõlkija – tõlk |

LA 8 | abitõlkija – abitõlk |

A-kategooria

Haldus- ja nõuandvate ülesannetega töötajad

A 1 | peadirektor |

A 2 | direktor |

A 3 | üksuse juhataja |

A 4 | juhtiv teadus- või tehnikatöötaja |

A 5 – A 6 – A 7 – A 8 | teadus- või tehnikatöötaja |

B-kategooria

a)uurimisasutuste töötajad

B 1 – B 2 | joonestaja – sektsiooni juht |

B 2 – B 3 | projekteerija |

b)laboritöötajad

B 1 – B 2 | pea-laboritehnik |

B 3 – B 4 – B 5 | laboritehnik (erandina personalieeskirjade artiklitest 62 ja 66 saavad palgaastme B 5 laboritehnikud töötasu palgaastme B 5 skaala järgi, mida on laiendatud nelja järguga: iga neljandale järgule järgneva uue järgu arvutamiseks liidetakse eelmisele järgule asjaomase palgaastme kaheaastane lisasumma.) |

c)tootmistöökoja töötajad

B 1 – B 2 | töödejuhataja |

B 2 – B 3 | vahetusevanem |

B 3 – B 4 – B 5 | planeerija |

B 3 – B 4 | rühmajuht |

C-kategooria

a)kantseleitöötajad

C 1 – C 2 – C 3 – C 4 | joonestaja |

b)töökoja töötajad

C 1 | meister |

C 2 – C 3 – C 4 – C 5 | oskustööline |

c)laboritöötajad

C 1 | pealaborant |

C 2 – C 3 – C 4 – C 5 | laborant |

C 3 | laboritehnik (erandina personalieeskirjade artiklist 62 ulatub palgaastme C 3 laboritehnikute töötasu skaala üksnes 4 järguni). |

D-kategooria

a)kantseleitöötajad

D 1 | vanem-reprogaaf |

D 2 – D 3 | reprograafi abi – arhiiviametnik |

b)transpordi- ja käitlustöötajad

D 1 – D 2 | vanem |

D 3 – D 4 | tööline |

c)laboritöötajad

D 1 – D 2 | laborant |

D 3 – D 4 | labori koristaja. |

--------------------------------------------------

II lisa. Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord

1. jagu. Personalikomitee

Artikkel 1 (8) (75)

Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kolm aastat. Institutsioon võib siiski otsustada kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta. Kõigil institutsiooni ametnikel on õigus valimistel hääletada ja kandideerida.

Personalikomiteesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, määratakse kindlaks vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. Valitakse salajase hääletuse teel.

Kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, sätestatakse keskkomitee liikmete nimetamise viis iga teenistuskoha puhul vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. Keskkomitee liikmeks võib nimetada ainult asjaomase piirkondliku sektsiooni liikmeid.

Personalikomitee koosseis, kui komitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalike sektsioonide koosseis, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, on selline, et tagatud oleks kõigi ametnikekategooriate ja kõigi personalieeskirjade artiklis 5 nimetatud teenistuste ning kõigi ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 7 esimeses lõigus nimetatud teenistujate esindatus. Kohalike sektsioonide kaupa tegutseva personalikomitee keskkomitee on moodustatud siis, kui enamus selle liikmeist on ametisse nimetatud.

Valimised personalikomiteesse, kui selle töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, loetakse toimunuks ainult siis, kui osaleb vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest ametnikest. Kui see tingimus ei ole täidetud, loetakse valimised toimunuks teises hääletusvoorus, kui sellest võtab osa hääleõiguslike ametnike enamus.

Kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed ja personalieeskirjade alusel loodud organitesse või institutsioonide loodud organitesse komitee poolt nimetatud ametnikud, loetakse nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.

2. jagu. Ühiskomitee

Artikkel 2 (69)

Institutsiooni ühe või mitme ühiskomitee koosseis on järgmine:

- esimees, kelle ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab ametisse kord aastas,

- liikmed ja asendusliikmed, kelle võrdsel arvul nimetavad samal ajal ametisse ametisse nimetav ametiasutus või ametiisik ja personalikomitee.

Kahe või enama institutsiooni ühtse ühiskomitee koosseis on järgmine:

- esimees, kelle nimetab personalieeskirjade artikli 2 kolmandas lõigus nimetatud ametisse nimetav asutus või ametiisik,

- liikmed ja asendusliikmed, kelle võrdsel arvul nimetavad ametisse ühtsesse ühiskomiteesse kuuluvate institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ja personalikomiteed.

Ühtse ühiskomitee asutamise kord võetakse vastu ühtses ühiskomitees esindatud institutsioonide omavahelise kokkuleppega pärast konsulteerimist personalikomiteega.

Asendusliige hääletab ainult siis, kui liiget ei ole kohal.

Artikkel 3 (8)

Ühiskomitee tuleb kokku ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kutsel või personalikomitee taotlusel.

Komitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende äraolekul nende asendusliikmed.

Komitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.

Komitee arvamus saadetakse kirjalikult viie päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning personalikomiteele.

Kõik komitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks komitee arvamuses.

Artikkel 3a (69)

Ühtne ühiskomitee tuleb kokku kas personalieeskirjade artikli 2 kolmandas lõigus nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või ühe ühtses ühiskomitees esindatud institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või personalikomitee taotlusel.

Ühtne ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende asendusliikmed.

Ühtse ühiskomitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.

Ühtse ühiskomitee arvamus edastatakse kirjalikult personalieeskirjade artikli 2 kolmandas lõigus nimetatud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, teistele ametisse nimetavatele asutustele või ametiisikutele ja nende personalikomiteedele viie päeva jooksul pärast vastuvõtmist.

Kõik ühtse ühiskomitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks ühiskomitee arvamuses.

3. jagu. Distsiplinaarnõukogu

Artikkel 4

Distsiplinaarnõukogu koosneb või distsiplinaarnõukogud koosnevad esimehest ja neljast liikmest. Neid abistab sekretär.

Artikkel 5

1. Ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab igal aastal distsiplinaarnõukogude esimehed. Need ei tohi mitte ühelgi juhul olla samal ajal ühiskomitee või hindamiskomitee liikmed.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab samuti iga nõukogu kohta nimekirja, mis võimaluse korral sisaldab iga kategooria igalt astmelt kahe ametniku nimesid.

Samal ajal edastab ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule samalaadse nimekirja personalikomitee.

2. Viie päeva jooksul pärast seda, kui distsiplinaarnõukogu esimehele on saabunud aruanne, millega algatatakse kas distsiplinaarmenetlus või personalieeskirjade artiklis 22 või 51 ettenähtud menetlus, loosib esimees asjaomase ametniku juuresolekul eespool nimetatud nimekirjadesse kantud ametnike hulgast need neli ametnikku, kes moodustavad distsiplinaarnõukogu, kusjuures kummastki nimekirjast loositakse kaks ametnikku.

Distsiplinaarnõukogu liikmed ei tohi olla madalamal astmel kui ametnik, kelle asja nõukogu arutama hakkab.

Esimees teatab igale nõukogu liikmele nõukogu koosseisu.

3. Viie päeva jooksul pärast distsiplinaarnõukogu moodustamist võib vastutusele võetud ametnik esitada vastuväite iga nõukogu liikme, välja arvatud esimehe vastu.

Sama aja jooksul võib iga distsiplinaarnõukogu liige põhjendatud juhul paluda enda vabastamist nõukogu liikme ülesannete täitmisest.

Distsiplinaarnõukogu esimees täidab loosi teel mis tahes vaba koha.

Artikkel 6

Distsiplinaarnõukogu liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud.

Nõukogu menetlus on konfidentsiaalne.

4. jagu. Töövõimetuskomitee

Artikkel 7 (8) (24)

Töövõimetuskomitee koosneb kolmest arstist:

- ühe nimetab institutsioon, millesse asjaomane ametnik kuulub;

- ühe nimetab asjaomane ametnik ja

- ühe nimetavad vastastikusel kokkuleppel kaks esimest arsti.

Kui asjaomane ametnik ei nimeta arsti, nimetab selle Euroopa Ühenduste Kohtu president.

Kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti Euroopa Ühenduste Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal.

Artikkel 8

Töövõimetuskomitee tegevusest tulenevad kulud kannab institutsioon, mille juurde ametnik kuulub.

Kui ametniku nimetatud arst elab mujal kui ametniku teenistuskohas, kannab ametnik selle tõttu tekkivad lisakulud, välja arvatud esimese klassi sõidukulud, mille hüvitab institutsioon.

Artikkel 9

Ametnik võib esitada töövõimetuskomiteele kõik arvamused või tõendid, mille ta on saanud oma arstilt või muult samasuguselt arstilt, kelle poole ta on pöördunud.

Töövõimetuskomitee otsused tehakse teatavaks ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule.

Komitee menetlus on konfidentsiaalne.

5. jagu. Hindamiskomitee

Artikkel 10

Hindamiskomitee liikmed nimetab igal aastal ametisse nimetav asutus või ametiisik institutsiooni vanemametnike hulgast. Komitee valib esimehe. Ühiskomitee liikmed ei tohi kuuluda hindamiskomiteesse.

Kui komiteelt palutakse soovitust ametniku kohta, kelle vahetu ülemus on komitee liige, siis see liige ei osale kõnealuse ametniku asja arutamisel.

Artikkel 11

Hindamiskomitee menetlus on konfidentsiaalne.

--------------------------------------------------

III lisa. Konkursid

Artikkel 1 (8) (69)

1. Konkursiteadaande koostab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.

See peab sisaldama järgmist:

a) konkursi liik (institutsioonisisene konkurss, institutsioonidesisene konkurss, avatud konkurss, vajaduse korral kahe või enama institutsiooni ühiskonkurss);

b) konkursi laad (kas kvalifikatsiooni või katsete põhjal või nii kvalifikatsiooni kui ka katsete põhjal);

c) täidetava ametikohaga seonduvate kohustuste ja ülesannete laad;

d) täidetavate ametikohtade puhul nõutavad diplomid ja muud formaalsed tõendid kvalifikatsiooni või kogemuste kohta;

e) kui konkurss põhineb katsetel, siis millised need on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse;

f) vajaduse korral keeled, mida tuleb täidetavate ametikohtade eripära arvestades osata;

g) vajaduse korral vanusepiir ja võimalik vanusepiiri nihutamine ühenduse teenistujate puhul, kelle teenistusaeg on kestnud vähemalt aasta;

h) avalduste vastuvõtmise viimane kuupäev;

i) personalieeskirjade artikli 28 punkti a kohased erandid.

Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi teate koostab personalieeskirjade artikli 2 kolmandas lõigus nimetatud ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühtse ühiskomiteega.

2. Avalike konkursside teated avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas hiljemalt üks kuu enne avalduste vastuvõtu lõppu ning vajaduse korral vähemalt kaks kuud enne katseid.

3. Teated kõikide konkursside kohta avaldatakse Euroopa ühenduste institutsioonides, pidades kinni samadest tähtaegadest.

Artikkel 2

Kandidaadid peavad täitma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud blanketi.

Neilt võidakse nõuda täiendavaid dokumente või lisateavet.

Artikkel 3 (69)

Valimiskogu koosneb esimehest, ühest või mitmest ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud isikust ning ühest personalikomitee nimetatud ametnikust.

Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi puhul koosneb valimiskogu personalieeskirjade artikli 2 kolmandas lõigus nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ja institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse või ametiisiku ametissenimetatud liikmetest ning institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega ametissenimetatud liikmetest viisil, mis tagab võrdse esindatuse.

Valimiskogu võib teatavate katsete puhul kasutada ühe või mitme eksamineerija abi, kes osalevad katsetel nõuandvas pädevuses.

Valimiskogu koostatakse ametnikest, kelle ametiaste on vähemalt sama, mis täidetava ametikoha oma.

Artikkel 4

Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, ning saadab selle koos kandidaatide toimikutega valimiskogu esimehele.

Artikkel 5

Pärast kõnealuste toimikute läbivaatamist koostab valimiskogu nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele.

Kui konkurss viiakse läbi katsete põhjal, lubatakse katsetele kõik nimekirjas olevad kandidaadid.

Kui konkurss viiakse läbi kvalifikatsioonide põhjal, kontrollib valimiskogu pärast seda, kui on otsustanud, kuidas kandidaatide kvalifikatsioone hinnata, esimeses lõigus ettenähtud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsioone.

Kui konkurss viiakse läbi nii katsete kui ka kvalifikatsioonide põhjal, otsustab valimiskogu, millised nimekirja kantud kandidaatidest lubatakse katsetele.

Menetluse lõpus koostab valimiskogu sobivatest kandidaatidest personalieeskirjade artiklis 30 ettenähtud nimekirja; nimekirja tuleb kanda võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate kui on täidetavaid kohti.

Valimiskogu saadab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, lisades sellele põhjendatud aruande koos kõigi märkustega, mida tema liikmed soovivad teha.

Artikkel 6

Valimiskogu menetlus on konfidentsiaalne.

--------------------------------------------------

IV lisa. Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus

Ainus artikkel (8) (24)

1. Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 41 või artiklit 50, on õigus:

a) saada kolme kuu jooksul igakuist toetust, mis on võrdne tema põhipalgaga;

b) saada ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lõikes 3 sisalduva tabeli kohaselt vastavalt eluea ja teenistuse pikkusele, igakuist hüvitist, mille suurus on:

- neljandast kuuenda kuuni kuni 85 % tema põhipalgast,

- viiel järgmisel aastal 70 % tema põhipalgast,

- edaspidi 60 % tema põhipalgast.

Toetuse andmine katkestatakse päeval, mil ametnik saab 60aastaseks.

Pärast nimetatud vanusesse jõudmist ja kuni 65aastaseks saamiseni saab ametnik siiski jätkuvalt toetust kuni ajani, mil ta hakkab saama maksimaalset vanaduspensioni.

Käesoleva artikli kohaldamisel on põhipalgaks personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud tabelis esitatud põhipalk, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.

1a. Toetuse saamise ajal ja kuue esimese kuu jooksul pärast seda on ametnikul õigus saada endale ja oma kindlustusega hõlmatud isikutele hüvitisi personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ametnik maksab asjakohaseid sissemakseid, mis on arvutatud olenevalt olukorrast kas tema põhipalga või käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud põhipalga osa põhjal, ega ole samade riskide vastu kindlustatud ühegi muu riikliku skeemi alusel.

Esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumisel ja kõnealuses lõigus sätestatud tingimustel võib asjaomane ametnik pärast taotluse esitamist saada jätkuvalt hüvitisi kõnealuse ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ta teeb kõik personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 nimetatud sissemaksed.

Kui ametniku õigus toetust saada lõpeb, arvutatakse tema sissemakse viimase igakuise toetuse põhjal.

Kui ametnik saab pensioni personalieeskirjades ettenähtud pensioniskeemi alusel, võrdsustatakse ta personalieeskirjade artikli 72 kohaldamisel ametnikuga, kes on olnud teenistuses kuni 60aastaseks saamiseni.

2. Käesoleva lisa sätted vaadatakse läbi pärast personalieeskirjade jõustumist.

3. Aeg, mil ametnik saab personalieeskirjade artiklis 41 või 50 ette nähtud toetust, määratakse nii, et korrutatakse tema teenistusaja pikkus tema eale vastava suhtarvuga, mis võetakse järgmisest tabelist; vajaduse korral ümardatakse see aeg lähima eelneva kuuni.

Iga | % | Iga | % | Iga | % | Iga | % |

20 | 18 | 30 | 33 | 40 | 48 | 50 | 63 |

21 | 19,5 | 31 | 34,5 | 41 | 49,5 | 51 | 64,5 |

22 | 21 | 32 | 36 | 42 | 51 | 52 | 66 |

23 | 22,5 | 33 | 37,5 | 43 | 52,5 | 53 | 67,5 |

24 | 24 | 34 | 39 | 44 | 54 | 54 | 69 |

25 | 25,5 | 35 | 40,5 | 45 | 55,5 | 55 | 70,5 |

26 | 27 | 36 | 42 | 46 | 57 | 56 | 72 |

27 | 28,5 | 37 | 43,5 | 47 | 58,5 | 57 | 73,5 |

28 | 30 | 38 | 45 | 48 | 60 | 58 | 75 |

29 | 31,5 | 39 | 46,5 | 49 | 61,5 | 59–64 | 76,5 |

--------------------------------------------------

IVa lisa (8). Poole kohaga töötamine

Artikkel 1

Artiklis 55a osutatud luba antakse ametniku taotluse põhjal kõige rohkem üheks aastaks.

Luba võib siiski samadel tingimustel pikendada. Asjaomane ametnik esitab pikendamistaotluse vähemalt üks kuu enne loa kehtivusaja lõppu.

Artikkel 2

Kui artiklis 55a nimetatud loa andmise põhjused on lakanud olemast, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik loa tühistada enne selle kehtivusaja lõppu, teatades sellest kuu aega ette.

Lisaks sellele võib ametisse nimetav asutus või ametiisik asjaomase ametniku taotluse põhjal tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu.

Artikkel 3

Ametnikul on selle aja jooksul, mil tal on lubatud töötada poole kohaga, õigus saada 50 % töötasust. Ta saab siiski jätkuvalt täielikku ülalpeetava lapse toetust ja täielikku õppetoetust.

Sel ajal ei või ta teha mingit muud tasustatavat tööd.

Haiguskindlustus- ja pensionimaksed arvutatakse kogu põhipalga alusel.

--------------------------------------------------

V lisa. Puhkus

1. jagu. Põhipuhkus

Artikkel 1

Aastal, mil ametnik asub teenistusse või lahkub teenistusest, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga töötatud täiskuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl üle 15 päeva, ja üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl kuni 15 päeva.

Artikkel 2

Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski sisaldama kaks järjestikust nädalat. Uutele ametnikele antakse põhipuhkus alles kolm kuud pärast tööleasumist; erandjuhtudel võivad nad asjakohastel põhjustel saada puhkust varem.

Artikkel 3

Kui ametnik põhipuhkuse ajal haigestub ja see oleks teda takistanud oma kohustusi täitmast, kui ta poleks olnud puhkusel, pikendatakse arstitõendi esitamisel tema põhipuhkust töövõimetusaja võrra.

Artikkel 4

Kui ametnik ei ole teenistusest sõltumatutel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 12 kalendripäeva ulatuses.

Kui ametnik pole teenistusest lahkumise ajaks kogu oma põhipuhkust ära kasutanud, makstakse talle iga kasutamata päeva eest hüvitist, mis võrdub ühe kolmekümnendikuga tema kuutasust teenistusest lahkumise ajal.

Eelmises lõigus sätestatud viisil arvutatud summa arvatakse maha palgast, mille saab teenistusest lahkuv ametnik, kes on võtnud välja pikema põhipuhkuse, kui tal oli selleks kuupäevaks õigus saada.

Artikkel 5

Kui ametnik kutsutakse teenistuslikel põhjustel põhipuhkuse ajal tagasi tööle või jäetakse tema puhkus ära, hüvitatakse talle asjakohaste tõendite esitamisel kõik tema kantud kulud ja sõiduaeg hüvitatakse uue puhkusega.

2. jagu. Eripuhkus

Artikkel 6 (24)

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eelkõige järgmistel juhtudel antakse eripuhkust järgmiselt:

- ametniku abiellumine: neli päeva;

- ametniku elukohavahetus: kuni kaks päeva,

- abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva,

- abikaasa surm: neli päeva,

- üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva,

- üleneva sugulase surm: kaks päeva,

- lapse sünd või abiellumine: kaks päeva,

- lapse raske haigus: kuni kaks päeva,

- lapse surm: neli päeva.

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24 kolmanda lõigu kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.

3. jagu. Sõiduaeg

Artikkel 7 (24)

Eespool 1. jaotises ettenähtud puhkuseajale lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse puhkusekoha ja töökoha vahelise rongisõidu alusel järgmiselt:

- 50–250 km: üks päev edasi-tagasi sõiduks,

- 251–600 km: kaks päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 601–900 km: kolm päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 901–1400 km: neli päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 1401–2000 km: viis päeva edasi-tagasi sõiduks,

- üle 2000 km: kuus päeva edasi-tagasi sõiduks.

Kui ametniku suhtes kohaldatakse VII lisa artikli 8 lõike 2 teist lõiku, määratakse sõiduaeg puhkusekoha ja teenistuskoha vahel mööda raudteed järgmiselt:

- kuni 900 km: üks päev edasi-tagasi sõiduks,

- üle 900 km: kaks päeva edasi-tagasi sõiduks.

Asjaomase ametniku taotluse põhjal võib teha sellest erandi, kui tõendatakse, et edasi-tagasi sõitu ei jõua lubatud aja jooksul teha.

Põhipuhkuse kohaks on käesoleva artikli kohaldamisel ametniku päritolukoht.

Eespool toodud sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töökoht ja päritolukoht on Euroopas.

Kui töökoht ja/või päritolukoht asub väljaspool Euroopat, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

Kui vastavalt lõikele 2 antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

--------------------------------------------------

VI lisa. Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest

Artikkel 1 (24)

Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on C- või D-kategooria ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:

a) iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks üks vaba poolteisttund; kui ületunnitöö tehakse kella 22 ja kella 7 vahel või pühapäeval või riigipühal, on õigus saada hüvituseks kaks tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistusüksuse vajadusi ja asjaomase ametniku eelistusi;

b) kui teenistusüksuse vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust selle kuu jooksul, mil ületunnitöö tehti, lubab ametisse nimetav asutus või ametiisik tasuda hüvitamata ületunnid 0,56 % ulatuses igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;

c) ületunnitöö eest hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab ületöötatud aeg kestma üle 30 minuti.

Artikkel 2

Lähetuses viibides ei käsitata käesoleva lisa tähenduses ületunnitööna aega, mis kulub lähetuskohta jõudmiseks. Lähetuskohas üle tavalise tööaja töötatud tundide eest võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega vastavalt vajadusele hüvitada puhkuse või tasuga.

Artikkel 3

Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest võib teatavate C- ja D-kategooria ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.

--------------------------------------------------

VII lisa. Töötasu ja kulude hüvitamine

1. jagu. Peretoetused

Artikkel 1

(1) (2) (4) (5) (8) (9) (10) (11) (12) (13) (19) (23) (24) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (40) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

1. Majapidamistoetus on 5 % ametniku põhipalgast või 184,33 eurot, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

2. Majapidamistoetust antakse järgmistele isikutele:

a) abielus ametnik;

b) ametnik, kes on lesk, lahutatud, seaduslikult lahus elav või vallaline ja kellel on üks või mitu artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülalpeetavat last;

c) ametisse nimetava asutuse või ametiisiku asjakohaste tõendite alusel tehtud põhjendatud eriotsuse korral ametnik, kes ei vasta punktides a ja b sätestatud tingimustele, kuid täidab siiski tegelikult perekondlikke kohustusi.

3. Kui ametniku abikaasa teeb tasustatavat tööd ja tema aastatulu on enne maksude mahaarvamist suurem kui C-kategooria 3. järgu ametniku põhiaastapalk, mille suhtes on kohaldatud selle riigi paranduskoefitsienti, kus abikaasa oma tööd teeb, ei saa ametnik, kellel on õigus majapidamistoetusele, ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega seda toetust. Ametnikul on siiski õigus saada toetust, kui abielupaaril on üks või mitu ülalpeetavat last.

4. Kui mõlemad abikaasad on ühenduste teenistuses ja neil mõlemal on vastavalt eespool ettenähtud sätetele õigus saada majapidamistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

5. Kui ametnikul on õigus saada majapidamistoetust ainult lõike 2 punkti b kohaselt ja kui kõigi artikli 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses tema ülalpeetavate laste hooldusõigus on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teisele isikule, makstakse majapidamistoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Täiskasvanud ülalpeetavate laste korral loetakse see tingimus täidetuks, kui laste tavaline elukoht on teise vanema juures.

Kui ametniku lapsed on antud mitme isiku hooldada, jagatakse majapidamistoetus nende vahel vastavalt nende hooldatavate laste arvule.

Kui isikul, kellel on eelmiste sätete põhjal õigus saada ametniku nimel majapidamistoetust, on õigus saada sama toetust ka seepärast, et ta on ametnik või muu teenistuja, saab kõnealune isik kahest nimetatud toetusest ainult suuremat.

Artikkel 2

(1) (2) (4) (5) (9) (11) (12) (13) (19) (23) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (40) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

1. Ametnik, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last, saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust 237,38 eurot iga lapse kohta.

2. Ülalpeetav laps on ametniku või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda ametnik tegelikult ülal peab.

Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.

3. Toetust antakse:

a) automaatselt alla 18aastaste laste puhul;

b) ametniku põhjendatud taotluse põhjal koos tõendavate dokumentidega 18–26aastaste laste puhul, kes käivad üld- või kutsekoolis.

4. Iga isikut, keda ametnik on seaduslikult kohustatud ülal pidama ja kelle ülalpidamine nõuab suuri kulusid, võib erandjuhul ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega, mis põhineb tõendavatel dokumentidel, käsitada ülalpeetava lapsena.

5. Lapse puhul, kes raske haiguse või invaliidsuse tõttu ei suuda endale elatist teenida, makstakse toetust kogu haiguse või invaliidsuse ajal tema vanusest sõltumata.

6. Ühe ülalpeetava lapse kohta käesoleva artikli tähenduses makstakse ainult üht ülalpeetava lapse toetust isegi juhul, kui lapsevanemad on kahe erineva Euroopa ühenduste institutsiooni teenistuses.

7. Kui lõigete 2 ja 3 tähenduses ülalpeetav laps on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega usaldatud teise isiku hooldada, makstakse ülalpeetava lapse toetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule.

Artikkel 3

(1) (2) (4) (5) (9) (11) (12) (13) (19) (23) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (40) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

Ametnik saab õppetoetust, mis võrdub tema tegelikult kantavate koolituskuludega, kuid on maksimaalselt 212,14 eurot kuus iga ülalpeetava lapse kohta artikli 2 lõike 2 tähenduses, kes õpib korrapäraselt mõnes päevases õppeasutuses.

Õigus saada seda toetust algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps saab 26aastaseks.

Esimeses lõigus nimetatud maksimumsumma makstakse kahekordsena:

- ametnikule, kelle teenistuskoht on vähemalt 50 km kaugusel kas:

Euroopa koolist või

tema emakeelsest õppeasutusest, kus laps käib mõjuvatel pedagoogilistel ja nõuetekohaselt tõendatud põhjustel;

- ametnikule, kelle töökoht on vähemalt 50 km kaugusel tema kodumaal asuvast või tema emakeelsest kõrgkoolist, kui laps tegelikult õpib töökohast vähemalt 50 km kaugusel asuvas kõrgkoolis ja ametnikul on õigus saada kodumaalt lahkumise toetust; viimast tingimust ei kohaldata, kui ametniku kodumaal sellist õppeasutust ei ole.

Kui laps, kelle eest makstakse õppetoetust, on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teise isiku hooldada, makstakse õppetoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Sellisel juhul arvutatakse eelmises lõigus nimetatud kauguseks vähemalt 50 km last hooldava isiku elukohast.

2. jagu. Kodumaalt lahkumise toetus

Artikkel 4

(1) (2) (4) (5) (9) (10) (11) (12) (13) (19) (23) (24) (27) (31) (32) (35) (36) (37) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

1. Kodumaalt lahkumise toetust, mis moodustab 16 % ametniku põhipalga, majapidamistoetuse ja ülalpeetava lapse toetuse kogusummast, makstakse:

a) ametnikule:

- kes ei ole ega ole kunagi olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema töökoht, ja

- kes kuus kuud enne institutsiooni teenistusse asumist lõppenud viie aasta jooksul ei elanud pidevalt ega tegelnud oma põhilise tegevusalaga selle riigi territooriumil Euroopas. Käesoleva sätte kohaldamisel ei võeta arvesse teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tehtud tööst tulenevaid asjaolusid;

b) ametnikele, kes on või on olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema töökoht, kuid kes enne institutsiooni teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul elas alaliselt väljaspool selle riigi Euroopas asuvat territooriumi põhjusel, mis ei ole seotud tööga mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.

Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt kui 424,07 eurot kuus.

2. Ametnikul, kes ei ole ega ole kunagi olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil ta töötab, ja kes ei vasta lõikes 1 sätestatud tingimustele, on õigus saada välismaal elamise toetust, mis võrdub ühe neljandikuga kodumaalt lahkumise toetusest.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võrdsustatakse ametnik, kes on abiellumise teel automaatselt ja ilma võimaluseta sellest loobuda saanud selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil ta töötab, lõike 1 punkti a esimeses taandes käsitletud ametnikuga.

2.a jagu. Kindlasummaline toetus

Artikkel 4a (25)

C-kategooria ametnikule, kes töötab paljundaja-masinakirjutaja, kiirkirjutaja-masinakirjutaja, teleksioperaatori, masinakirjutaja, juhtivsekretäri või põhisekretärina, võib maksta kindlasummalist toetust. Selle toetuse summa määrab nõukogu kindlaks personalieeskirjade artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

2.b jagu. Õpetamistoetus

Artikkel 4b (24)

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib määrata personalieeskirjade artiklis 70a osutatud ametnikule toetuse, mis võrdub 0,45 %ga ametniku igakuisest põhipalgast iga õpetamistunni eest väljaspool tavalist tööaega.

Seda toetust makstakse koos ühe õpetamiskuule järgneva kuu töötasuga.

3. jagu. Kulude hüvitamine

A. Sisseseadmistoetus

Artikkel 5 (8) (10)

1. Sisseseadmistoetust, mis moodustab majapidamistoetuse saamise õigusega ametniku puhul kahe kuu põhipalgaga võrdse summa või muudel juhtudel ühe kuu põhipalgaga võrdse summa, makstakse alalisele ametnikule, kes vastab kodumaalt lahkumise toetuse saamise tingimustele või kes tõendab, et ta on personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks olnud sunnitud vahetama elukohta.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa ühenduste ametnikud ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.

2. Sama suurt sisseseadmistoetust makstakse ametnikule, kes viiakse üle uuele töökohale ja kes seetõttu peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks elukohta vahetama.

3. Sisseseadmistoetus arvutatakse välja ametniku perekonnaseisu ja palga järgi kas tema tegeliku tööleasumise kuupäeva või uude töökohta üleviimise kuupäeva seisuga.

Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, millest nähtub, et ametnik – ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis ka tema pere – on asunud elama kohta, kus ta töötab.

4. Ametnik, kellel on õigus saada majapidamistoetust ja kes asub ilma perekonnata elama kohta, kus ta töötab, saab ainult poole toetusest, millele tal muidu õigus oleks; teine pool toetusest makstakse siis, kui tema perekond asub elama kohta, kus ta töötab, kui see toimub artikli 9 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kui ametnik viiakse üle tema perekonna elukohta, enne kui tema perekond on asunud elama tema töökohta, ei ole tal õigust saada sisseseadmistoetuse ettemakset.

5. Alaline ametnik, kes on saanud sisseseadmistoetust ja kes vabatahtlikult lahkub ühenduste teenistusest kahe aasta jooksul pärast teenistusse tulekut, hüvitab teenistusest lahkudes osa toetusest võrdeliselt kahe aasta pikkusest ajavahemikust puuduva ajaga.

6. Sisseseadmistoetust saav ametnik deklareerib kõik mujalt saadavad samalaadsed toetused; sellised toetused arvatakse maha käesolevas artiklis ettenähtud toetusest.

B. Ümberasumistoetus

Artikkel 6 (8) (10)

1. Alalisel ametnikul, kes vastab artikli 5 lõike 1 tingimustele, on teenistuse lõppedes õigus saada ümberasumistoetust, mis võrdub kahe kuu põhipalgaga, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, või ühe kuu põhipalgaga muudel juhtudel, kui ametnik on teenistuses olnud kokku neli aastat ega saa oma uuest töökohast samasugust toetust. Kui mõlemad abikaasad on ühenduste ametnikud ja neil mõlemal on ümberasumistoetuse saamise õigus, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

Ametniku teenistusaja pikkuse arvutamisel võetakse arvesse aastaid, mille ametnik on veetnud mis tahes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikus seisundis, välja arvatud puhkus isiklikel põhjustel.

See miinimumaja nõue ei kehti teenistusest teenistuse huvides lahkumise korral.

Ümberasumistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku viimase teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.

2. Alalise ametniku surma korral makstakse ümberasumistoetust tema lesele või sellise isiku puudumise korral tema ülalpeetavatele artikli 2 tähenduses, olenemata sellest, kas lõikes 1 sätestatud teenistusstaažiga seotud nõue on täidetud.

3. Ümberasumistoetuse arvutamisel arvestatakse ametniku perekonnaseisu ja palka teenistusest lahkumise kuupäeval.

4. Ümberasumistoetust makstakse tõendi esitamisel, et ametnik ja tema perekond või ametniku surma korral tema perekond on ümber asunud kohta, mis asub vähemalt 70 km kaugusel ametniku töökohast.

Ametniku või surnud ametniku perekond peab ümber asuma kolme aasta jooksul pärast ametniku teenistuse lõppemist.

Seda tähtaega ei kohaldata ametniku pärijate suhtes, kes tõendavad, et nad ei olnud eeltoodud sätetest teadlikud.

C. Sõidukulud

Artikkel 7 (24)

1. Ametnikul on õigus saada hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

a) tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;

b) teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast alljärgnevas lõikes 3 määratletud päritolukohta;

c) iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.

Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Sõidukulud hõlmavad ka kohtade ettetellimist, pagasivedu ja vajaduse korral paratamatult tekkinud majutuskulusid.

2. Hüvitise arvestamise aluseks on:

- lühim ja odavaim standardteekond mööda raudteed töökoha ja töölevõtmiskoha või päritolukoha vahel;

- esimese klassi sõidupilet A- ja B-kategooria ning keeleüksuste ametnike puhul; teise klassi sõidupilet muude ametnike puhul. Kui edasi-tagasi sõidu pikkus on vähemalt 800 km, hüvitatakse C- ja D-kategooria ametnikele esimese klassi pilet;

- kui teekond hõlmab vähemalt kuus tundi öist sõitu kella 22 ja kella 7 vahel, turistiklassi magamiskoht või kupeevagunikoht vastava pileti esitamisel.

Kui esimese lõigu esimeses taandes nimetatud teekond on pikem kui 500 km ja kui tavaline marsruut sisaldab mere ületamist, on asjaomasel ametnikul piletite esitamise korral õigus saada hüvitist lennukulude eest klassis, mis on vahetult madalam luksusklassist või esimesest klassist.

Kui kasutatakse muud sõiduvahendit kui eespool mainitud, põhineb hüvitise arvutamine vastava klassi rongipileti hinnal, välja arvatud kupeekoht. Kui sel alusel ei ole võimalik hüvitist arvutada, määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik hüvitustingimused eriotsusega.

3. Ametniku päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel institutsiooni, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema põhilist viibimiskohta. Nii määratud päritolukohta võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega muuta ametniku teenistuses oleku ajal või tema teenistusest lahkumisel.

Ametniku teenistuse ajal tehakse selline otsus siiski üksnes erandjuhtudel ning siis, kui ametnik esitab asjakohased tõendid.

Sellise otsusega ei saa ametniku põhilise viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa ühenduste liikmesriikide territooriumi või Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu IV lisas loetletud riike ja territooriume.

Artikkel 8 (8) (10) (24) (40)

1. Ametnikul on õigus saada igal kalendriaastal hüvitist, mis võrdub tema enda sõidukuludega töökohast artiklis 7 määratletud päritolukohta, ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitust tema abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest:

- üks kord iga kalendriaasta jooksul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 50 km, kuid alla 725 km;

- kaks korda iga kalendriaasta jooksul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 725 km;

kaugused arvutatakse artikli 7 lõikes 2 ettenähtud viisil.

Kui mõlemad abikaasad on ühenduste ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; iga ülalpeetava eest on õigus saada hüvitist ainult üks kord. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub ja tal on seetõttu õigus saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole asjaomane ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

4–10aastaste laste sõidukulud arvestatakse poole piletihinna alusel; laste nelja- või kümneaastaseks saamise kuupäevaks loetakse arvestamise eesmärgil jooksva aasta 1. jaanuar.

2. Kindlaksmääratud hüvitis põhineb A- ja B-kategooria ning keeleüksuste ametnike puhul rongi esimese klassi edasi-tagasipiletil ja teiste ametnike puhul teise klassi edasi-tagasipiletil. Kui edasi-tagasi sõit on vähemalt 800 km pikk, võetakse C- ja D-kategooria ametnike sõidu eest maksmisel aluseks esimese klassi pileti hind. Kui seda ei saa arvutamisel aluseks võtta, määratakse maksmise tingimused kindlaks ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.

Kui ametniku teenistuskoha ja päritolukoha vahekaugus mööda raudteed on üle 500 kilomeetri ja kui tavaline marsruut sisaldab mere ületamist, on asjaomasel ametnikul piletite esitamise korral õigus saada hüvitist lennukulude eest klassis, mis on vahetult madalam luksusklassist või esimesest klassist.

3. Ametnikul, kes lahkub töölt kalendriaasta jooksul muul põhjusel peale surma või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, kui ta on selle aasta jooksul mõne Euroopa ühenduste institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, on õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitusest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt tegelikult töötatud ajaga kõnesoleval aastal.

4. Eespool toodud sätteid kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töökoht ja päritolukoht on Euroopas. Ametnik, kelle töökoht ja/või päritolukoht asub väljaspool Euroopat, võib iseenda jaoks ning samuti – kui tal on õigus majapidamistoetusele – oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähendusele vastavate ülalpeetavate jaoks toetavaid dokumente esitades nõuda igal kalendriaastal, et talle makstaks tagasi tema päritolukohta sõitmise kulud või et talle makstaks tagasi muusse kohta sõitmise kulud, mis ei ületa tema päritolukohta sõitmise kulusid.

Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 nimetatud isikud ei ela koos ametnikuga tema teenistuskohas, on neil asjakohaste dokumentide esitamisel siiski üks kord kalendriaasta jooksul õigus saada hüvitist sõidukulude eest sõiduks oma päritolukohast teenistuskohta või mujale, kuhu sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidukulusid.

D. Kolimiskulud

Artikkel 9

1. Mööbli ja isiklike esemete kolimise kulud, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (purunemine, vargus, tuli), hüvitatakse ametnikule, kes on personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks kohustatud elukohta vahetama ja kes pole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt. Selline hüvitus ei ületa eelnevalt kinnitatud kalkulatsiooni summat. Institutsiooni vastavale osakonnale esitatakse vähemalt kaks kalkulatsiooni ning osakond võib valida muu kolimisettevõtte, kui ta peab neid kalkulatsioone liiga kõrgeks. Sel juhul võib ettenähtud hüvitus piirduda selle ettevõtte kalkulatsiooni summaga.

2. Ametniku töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse töökohast päritolukohta kolimise kulud.

Vallalise ametniku surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

3. Alalise ametniku puhul toimub kolimine ühe aasta jooksul alates ametniku katseaja lõpust.

Töölt lahkumise korral toimub kolimine vastavalt artikli 6 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul.

Pärast eespool nimetatud tähtaegade lõppu tekkivad kolimiskulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.

E. Päevaraha

Artikkel 10

(8) (10) (12) (13) (19) (23) (27) (31) (32) (35) (36) (38) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

1. Kui ametnik tõendab, et ta peab personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on tal lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul õigus saada päevaraha järgmiselt:

| Majapidamistoetuse saamise õigus olemas | Majapidamistoetuse saamise õigus puudub |

1.–15. päev | alates 16. päevast | 1.–15. päev | alates 16. päevast |

eurot kalendriaastas | eurot kalendriaastas | eurot kalendriaastas | eurot kalendriaastas |

A 1–A 3 ja LA 3 | 71,91 | 33,88 | 49,37 | 28,37 |

A 4–A 8 ja LA 4–LA 8 ning B-kategooria | 69,78 | 31,60 | 47,36 | 24,71 |

Ülejäänud palgaastmed | 63,31 | 29,48 | 40,75 | 20,38 |

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa ühenduste ametnikud ja mõlemal on õigus saada päevaraha, kohaldatakse kahe esimese veeru määrasid üksnes selle abikaasa suhtes, kelle palk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse kahes järgmises tulbas esitatud määrasid.

Eespool sätestatud skaala vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.

2. Ajavahemik, mille eest päevaraha makstakse, on järgmine:

a) ametniku puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele: 120 päeva;

b) ametniku puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele: 180 päeva või, kui ametnik on katseajal, siis katseaja pikkus, millele lisandub veel üks kuu.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa ühenduste ametnikud ja neil mõlemal on õigus saada päevaraha, kohaldatakse punktis b sätestatud ajavahemikku selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse punktis a sätestatud ajavahemikku.

Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil ametnik personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks kolib.

3. Lõikes 1 ettenähtud päevaraha vähendatakse poole võrra igal ajavahemikul, kui ametnik saab artiklis 13 sätestatud lähetuse päevaraha.

F. Lähetuskulud

Artikkel 11

1. Ametnikul, kes viibib asjakohase lähetuskäskkirja alusel lähetuses, on õigus saada reisikulude eest hüvitist ja päevaraha järgmiste sätete kohaselt.

Ametnikul, kes saab personalieeskirjade artikli 7 lõike 2 järgi diferentseeritud hüvitist, on õigus saada tagasi sõidukulud ning päevaraha, mida makstakse tema järgu ametnikule.

2. Lähetuskäskkirjas märgitud lähetuse arvatava kestuse alusel arvutatakse avanss, mida ametnik võib saada päevaraha arvel. Avanssi ei maksta, kui lähetus kestab eeldatavasti kuni 24 tundi ja on riigis, kus kasutatakse sama valuutat kui ametniku töökohas, välja arvatud juhul, kui on tehtud vastav eriotsus.

Artikkel 12 (8) (14) (24) (78) (81)

1. Lähetuses viibivate ametnike sõidukuludena hüvitatakse rongipileti hind kõige lühemat marsruuti pidi A- ja B-kategooria ning keeleüksuste ametnikel esimeses klassis ning teiste ametnike puhul teises klassis.

Kui edasi-tagasisõit on vähemalt 800 km pikk, on C- ja D-kategooria ametnikel eelpool nimetatud kulude eest õigus saada hüvitist esimese klassi rongipileti järgi.

Alla 800 km pikkuse edasi-tagasisõidu puhul on C- ja D-kategooria ametnikul, kes sõidab koos institutsiooni töötaja või esimeses klassis sõitva ametnikuga, õigus saada hüvitist esimese klassi rongipileti eest.

Sõidukuludesse kuuluvad:

- kohtade broneerimise ja pagasiveo kulud;

- erikiirrongi lisamaks (hüvitatakse eripileti esitamise korral, kui see on antud);

- kupeekoha lisamaks (hüvitatakse kupeevaguni pileti esitamise korral), kui teekond hõlmab vähemalt kuus tundi öist sõitu kella 22 ja kella 7 vahel;

- palgaastmete A 1–A 3 ja LA 3 ametnikele ühekohalises kupees või selle puudumise korral erikupees;

- muudele ametnikele kahekohalises kupees;

- kui kasutataval rongil ei ole palgaastmetest A 3 ja LA 3 madalama järguga ametnike puhul määratletud kupeekohti, hüvitatakse sõidukulud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nõusolekul summas, mis vastab vahetult järgmisele kõrgemale kategooriale või ühekohalise kupee kuludele, kui see ainus olemasolev kupee.

2. Ametnikul võib lubada sõita lennukiga. Sellisel juhul tuleb hüvitise saamiseks esitada luksusklassist või esimesest klassist vahetult madalama klassi piletid.

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega võib ametnik, kes sõidab lähetusse koos institutsiooni liikmega, saada piletite esitamise korral hüvitist sõidu eest samas klassis, kus sõitis institutsiooni liige.

Tingimustel, mis on sätestatud eeskirjades, mis on vastu võetud ühenduste institutsioonide omavahelisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võidakse ametnikele, kes viibivad lähetuses ja reisivad eriti väsitavates tingimustes, ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega hüvitada sõidupiletite esitamise korral kasutatud klassi sõidukulud.

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega võib ametnikel lubada kaasa võtta pagasit üle tasuta veetava piirmäära.

3. Meresõidu puhul otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik iga juhtumi reisiklassi.

Meritsi sõitvad ametnikud saavad artiklis 13 sätestatud päevaraha asemel toetust 5,58 eurot 24 sõidutunni kohta.

4. Ametnikul võib lubada kasutada konkreetsel lähetusel oma autot, kui see ei pikenda lähetuse kestust.

Sõidukulude hüvitis arvutatakse sellisel juhul lõikes 1 kirjeldatud tavalisel alusel.

Ametnikule, kes viibib lähetuses korrapäraselt erioludes, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada anda hüvitist vastavalt läbitud kilomeetrite arvule, mitte rongipiletite eest, kui ühistranspordi kasutamine ja sõidukulude tavapärane hüvitamine on selgelt ebasoodne.

Ametnik, kes on volitatud kasutama oma isiklikku autot, vastutab täielikult mis tahes õnnetuste eest, mis juhtuvad tema autole või kolmandatele isikutele; tal peab olema kindlustuspoliis, mis katab isikuvastutuse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt piisavaks peetava summani.

Artikkel 13

(3) (6) (14) (17) (20) (22) (26) (29) (33) (39) (50) (55) (61) (78) (81) (82) (83) (85)

1. a) Lähetuses viibivale ametnikule makstakse päevaraha järgmiselt:

(eurodes) |

| I | II | III |

A 1–A 3 ja LA 3 | A 4–A 8, LA 4–LA 8 ja B-kategooria | Ülejäänud palgaastmed |

Belgia | 84,06 | 149,63 | 138,47 |

Taani | 91,70 | 179,28 | 165,82 |

Saksamaa | 74,14 | 127,10 | 117,63 |

Kreeka | 66,04 | 113,19 | 104,74 |

Hispaania | 68,89 | 141,30 | 130,76 |

Prantsusmaa | 72,58 | 130,29 | 120,60 |

Iirimaa | 80,94 | 165,20 | 152,73 |

Itaalia | 60,34 | 129,82 | 120,10 |

Luksemburg | 82,00 | 143,48 | 132,65 |

Madalmaad | 78,26 | 147,69 | 136,66 |

Portugal | 68,91 | 142,98 | 132,30 |

Ühendkuningriik | 86,89 | 199,21 | 184,31 |

Austria | 74,47 | 121,81 | 121,81 |

Soome | 92,34 | 155,60 | 155,60 |

Rootsi | 92,91 | 156,54 | 156,54 |

b) Kui lähetuskoht on väljaspool Euroopa ühenduste liikmesriikide Euroopa territooriume, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada kohaldada muid päevarahamäärasid.

2. Lisaks eespool esitatud tabeli I veerus sätestatud määradele hüvitatakse hotelliarve, mis sisaldab toa hinda, teenindust ja makse, kuid mitte hommikusööki, kõige rohkem järgmiste määrade ulatuses:

- Belgias 117,08 eurot,

- Taanis 148,07 eurot,

- Saksamaal 97,03 eurot,

- Kreekas 99,63 eurot,

- Hispaanias 126,57 eurot,

- Prantsusmaal 97,27 eurot,

- Iirimaal 139,32 eurot,

- Itaalias 114,33 eurot,

- Luksemburgis 106,92 eurot,

- Madalmaades 131,76 eurot,

- Portugalis 124,89 eurot,

- Ühendkuningriigis 149,03 eurot,

- Austrias 128,58 eurot,

- Soomes 140,98 eurot,

- Rootsis 141,77 eurot.

Kui hotelliarvet ei esitata, tasutakse ametnikule kindlaksmääratud summa, mis võrdub 40 %ga eespool sätestatud summadest, välja arvatud juhtudel, kui talle hüvitatakse magamisvagunis ööbimise kulud või kui ta ei pidanud ööbima teenistuskohast eemal.

3. II ja III veerus esitatud päevarahamäärasid vähendatakse 25 % võrra iga vastavalt lõikele 5 arvestatud lähetuspäeva kohta, mille jooksul ametnik on tekitanud ühenduste hüvitatavaid kupeevaguni kulusid.

4. Samad mahaarvamised tehakse juhul, kui ametnik ei pea ööbima eemal oma teenistuskohast.

5. Sõltuvalt lõigetest 3 ja 4 arvestatakse lähetuses viibiva ametniku päevaraha järgmiste sätete kohaselt:

a) kui lähetus kestab kuni 24 tundi:

- kuni kuus tundi: tegelikud kulud hüvitatakse kuni neljandikuni päevarahamäärast;

- kuni 12 tundi, aga üle kuue tunni: pool päevaraha;

- kuni 24 tundi, aga üle 12 tunni: kogu päevaraha;

b) kui lähetus kestab üle 24 tunni:

- iga 24 tunnise ajavahemiku eest: kogu päevaraha;

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab kuni kuus tundi: päevaraha ei maksta;

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab kuni 12 tundi, aga üle kuue tunni: pool päevaraha;

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab üle 12 tunni: kogu päevaraha.

6. Lähetuses viibiva ametniku päevaraha loetakse katvat kõiki talle tekkinud kulusid, kaasa arvatud kohalikud sõidukulud lähetuskohas, välja arvatud järgmised kulud, mis hüvitatakse asjakohaste dokumentide esitamise korral:

a) tööga seotud riigisiseste või rahvusvaheliste kaugekõnede kulud;

b) artiklis 14 nimetatud esinduskulud;

c) erakorralised kulud, mis tekivad ametnikul ülesande täitmisel kas saadud erijuhiste või vääramatu jõu tõttu ja institutsiooni huvides ning mis ületavad tunduvalt päevaraha.

7. Kui lähetus kestab eeldatavasti vähemalt neli nädalat samas kohas ja asjaomasele ametnikule on sellest enne lahkumist teatatud, võib päevaraha vähendada ühe neljandiku võrra.

Sellise vähendamise võib otsustada lähetuse ajal; sellisel juhul jõustub otsus alles vähemalt kaheksa päeva pärast seda, kui see on asjaomasele ametnikule teatavaks tehtud, kui teatamise kuupäevast arvestades on lähetusaega veel vähemalt neli nädalat.

8. Kui lähetuses viibivat ametnikku toitlustab või majutab või hüvitab seda mõni ühenduste institutsioon või riigi või rahvusvaheline asutus või organisatsioon, teatab töötaja sellest.

Päevaraha vähendatakse 23 % I veerus sätestatud summast ja 16 % II ja III veerus sätestatud summast iga tasuta toitlustuskorra eest; II ja III veerus sätestatud summat vähendatakse 34 % iga tasuta majutuspäeva eest. Kui lähetuses viibivat ametnikku toitlustab või majutab või tema toitlustamise või majutamise hüvitab mõni ühenduste institutsioon või riigi- või rahvusvaheline asutus või organisatsioon, makstakse talle eespool sätestatud lähetuse päevaraha asemel 26 % I veerus sätestatud summast või 17 % II ja III veerus sätestatud summadest.

9. Nõukogu võib lõigetes 1, 2, 3 ja 8 esitatud määrasid muuta komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 esimeses taandes ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 118 lõike 2 esimeses taandes.

G. Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas

Artikkel 14

1. Ametnikele, kellel tekib oma kohustuste tõttu korrapäraselt esinduskulusid, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik anda kindlaksmääratud hüvitist, määrates kindlaks ka selle summa.

Erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik peale selle otsustada, et institutsioon kannab ka osa kõnealuste ametnike elamiskuludest.

2. Kui ametnikel tekib erijuhiste kohaselt toimides ajuti tööga seotud esinduskulusid, määratakse esinduskulude summa iga juhtumi puhul asjakohaste dokumentide alusel ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kinnitatud tingimustel.

Artikkel 14a

Ametnik, kes töötab kohas, kus eluasemeprobleem on eriti terav, võib saada eluasemetoetust. Loetelu kohtadest, kus sellist toetust võidakse anda, toetuse ülemmäära ning selle andmise tingimused kehtestab nõukogu personalieeskirjade artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 14b

Ametnikule, kes töötab kohas, kus transpordiprobleemi peetakse elu- ja töökoha vahelise kauguse tõttu eriti suureks ja teravaks, võib anda transporditoetust.

Loetelu kohtadest, kus sellist toetust võidakse anda, toetuse ülemmäära ning selle andmise tingimused kehtestab nõukogu personalieeskirjade artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 15 (78) (81)

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega võivad palgaastmete A 1 ja A 2 ametnikud, kel ei ole ametiautot, saada oma töökoha linnas sõitmise katteks kindlaksmääratud hüvitist summas kuni 892,42 eurot aastas.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib selle hüvitise anda oma otsusega ametnikule, kes on oma kohustuste tõttu sunnitud pidevalt tegema sõite, mille jaoks ta on volitatud kasutama oma isiklikku autot.

4. jagu. Tasumisele kuuluvate summade maksmine

Artikkel 16 (78)

1. Töötasu jooksva kuu eest makstakse ametnikule iga kuu 15. päeval.

Töötasu ümardatakse sendi täpsusega ülespoole.

2. Kui töötasu on vaja maksta vähem kui terve kuu eest, jagatakse see summa kolmekümnendikeks ning

a) kui tegelikult tuleb maksta 15 või vähema arvu päevade eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv tasustatavate päevade tegeliku arvuga;

b) kui tegelikult tuleb maksta rohkem kui 15 päeva eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv 30 ja mittetasustatavate päevade arvu vahega.

3. Kui õigus saada peretoetusi ja kodumaalt lahkumise toetust tekib pärast teenistusse astumise kuupäeva, saab ametnik neid alates selle kuu esimesest päevast, mil see õigus tekkis. Sellise õiguse lõppemise korral saab ametnik maksmisele kuuluvaid toetusi kuni õiguse lõppemise kuu viimase päevani.

Artikkel 17 (28)

1. Igale ametnikule makstakse selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab.

2. Tingimustel, mis on sätestatud ühenduste institutsioonide ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega koostatud eeskirjades, võib ametnik:

a) lasta oma institutsioonil üle kanda osa oma rahalisest tasust, mis ei ületa tema kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust:

- kas selle liikmesriigi vääringusse, mille kodanik ta on,

- või selle liikmesriigi vääringusse, kus asub kas tema alaline elukoht või tema ülalpeetava sugulase elukoht,

- või tema eelmise töökoha riigi vääringusse või selle riigi vääringusse, kus on tema institutsiooni asukoht, tingimusel et ta on määratud tööle väljaspool Euroopa ühenduste territooriumi;

b) lasta korrapäraselt üle kanda summasid, mis jäävad punkti a alguses nimetatud maksimumist üle, tingimusel et ametnik kavatseb nendega katta eelkõige kulusid, mis tekivad seoses kohustustega, mida ta täidab korrapäraselt väljaspool riiki, kus on tema institutsiooni asukoht või tema ametikohustuste täitmise koht;

c) saada väga erandlikel asjaoludel ja olulistel põhjustel, mida tuleb tõendada, loa lasta peale eespool osutatud korrapäraste summade üle kanda summasid, mida ametnik soovib saada oma käsutusse punktis a osutatud vääringutes.

3. Lõikes 2 ettenähtud ülekanded tehakse personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus määratletud vahetuskursiga; ülekantavad summad korrutatakse koefitsiendiga, mis vastab selle riigi paranduskoefitsiendi, mille vääringus ülekanne tehakse, ja ametniku töökohariigi paranduskoefitsiendi suhtele.

--------------------------------------------------

VIII lisa. Pensioniskeem

1. peatükk. Üldsätted

Artikkel 1

1. Kui enne ametniku tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et ametnik on haige või töövõimetu, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik kõnealusest haigusest või töövõimetusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada sellele ametnikule invaliidsuse või surmaga seotud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on ühenduste teenistusse asunud.

Ametnik võib selle otsuse töövõimetuskomiteele edasi kaevata.

2. Ametnik, kes viibib puhkusel seoses sõjaväeteenistusega, ei saa hüvitisi seoses invaliidsuse või surmaga, mis on otseselt tingitud sõjaväeteenistuse tõttu tekkind õnnetusest või haigusest. Eelmised sätted ei mõjuta ametniku ülalpidamisel olnud isikute pensioniõigust vastavalt õigustele, mille ametnik oli kogunud kuupäevaks, mil ta lahkus puhkusele seoses sõjaväeteenistusega.

2. peatükk. Vanaduspension ja lahkumistoetus

1. jagu. Vanaduspension

Artikkel 2 (8)

Vanaduspensioni makstakse ametnikule kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.

Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž on 35 aastat.

Artikkel 3 (24)

Artikli 2 tähenduses tööstaaži arvestamiseks võetakse arvesse:

a) aeg, mil ametnik on olnud kolme ühenduse ühe institutsiooni teenistuses ühes personalieeskirjade artikli 35 punktides a, b ja e sätestatud halduslikest seisunditest või personalieeskirjade artikli 40 lõike 3 teise lõigu viimases lauses sätestatud tingimustel personalieeskirjade artikli 35 punktis c osutatud halduslikus seisundis;

b) aeg, mil ametnikul on olnud õigus personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 järgsele hüvitisele ja mis ei tohi ületada viit aastat;

c) aeg, mil teenistuja on olnud teenistuses mis tahes muus pädevuses vastavalt ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele,

tingimusel et kõnealune teenistuja on tasunud oma pensionisissemaksed selle teenistusaja eest.

Artikkel 4 (46)

Ametnik, kes on varem olnud ühe institutsiooni teenistuses kas ametniku või ajutise töötajana ja kes naaseb mõne ühenduse institutsiooni teenistusse, omandab uuesti pensioniõiguse. Selline ametnik võib nõuda, et tema pensioniõiguse arvutamisel võetaks arvesse kogu tema ametniku või ajutise töötajana teenistuses oldud aega, mille eest on tasutud sissemaksed, tingimusel, et ametnik maksab tagasi talle käesoleva lisa artikli 12 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 39 kohaselt makstud summad või vanaduspensionina makstud summad, millele lisandub intress 3,5 % aastas.

Kui vanaduspensioni saama õigustatud ametnik ei maksa tagasi esimeses lõigus nimetatud summasid, siis kogusumma, mis vastab tema vanaduspensioni kindlustusmatemaatilisele väärtusele kuupäeval, millal selle maksmine lõpetati, makstakse talle koos intressiga 3,5 % aastas vanaduspensionina, mille maksmine lükatakse edasi ajani, mil ta lõpetab oma teenistuse.

Kui ametnikul on teenistuse lõppemise korral õigus saada lahkumistoetust, vähendatakse kõnealust toetust muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 alusel tehtavate maksete võrra; kui ametnikul on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigust võrdeliselt kõnealuse artikli alusel tehtavate maksetega.

Artikkel 5 (8)

Kui ametnikul on 60aastaselt vähem kui 35 aastat pensioniõiguslikku staaži ja ta jätkab pensioniõiguse omandamist artikli 3 alusel, tõstetakse tema pensioni iga 60aastaseks saamise ja vanaduspensionile mineku vahele jääva teenistusaasta eest 5 % sellest pensionist, mida tal on õigus saada 60aastasena, olenemata artikli 2 sätetest, võttes siiski arvesse, et ametniku kogupension ei ületa 70 % tema viimasest põhipalgast vastavalt personalieeskirjade artikli 77 teisele või kolmandale lõigule.

Sel moel tõstetud pension kuulub samamoodi maksmisele sellise ametniku surma korral, kes jäi ühenduste teenistusse ka pärast 60aastaseks saamist.

Artikkel 6 (8)

Pensionihüvitiste arvutamiseks kasutatav elatusmiinimum vastab palgaastme D 4 esimese järgu ametniku põhipalgale.

Artikkel 7

Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline ekvivalent on võrdne vähemalt summaga, mille ametnik oleks saanud siis, kui tema suhtes oleks kohaldatud artiklit 12.

Kui eespool toodud sätete kohaselt makstava vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on nimetatud summast väiksem, saab ametnik vanaduspensioni, mille kindlustusmatemaatiline väärtus võrdub eelmises lõikes sätestatud summaga.

Artikkel 8

"Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus" on ametnikule laekuvate hüvitiste kogumaksumus, mis arvutatakse artiklis 39 nimetatud uusimate suremustabelite järgi, mille eelarvepädevad institutsioonid on kinnitatud, kusjuures kohaldatav intressimäär on 3,5 % aastas.

Artikkel 9

Enne 60aastaseks saamist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakatakse maksma:

- edasilükatuna alates tema 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kuu esimesest päevast või

- kohe, kui ta on saanud vähemalt 50aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse asjaomase töötaja vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal järgmise tabeli järgi:

Ennetähtaegselt makstav vanaduspension võrreldes 60 aasta vanuselt makstava vanaduspensioniga

Pensionilemineku iga | Koefitsient |

50 | 0,50678 |

51 | 0,53834 |

52 | 0,57266 |

53 | 0,61009 |

54 | 0,65099 |

55 | 0,69582 |

56 | 0,74508 |

57 | 0,79936 |

58 | 0,85937 |

59 | 0,92593 |

Artikkel 10

Õigus saada vanaduspensioni tekib selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil ametnikule kas automaatselt või oma taotluse põhjal määratakse pension; ta saab oma töötasu edasi, kuni talle hakatakse maksma pensioni.

Artikkel 11 (40) (67)

1. Ametnikul, kes lahkub ühenduste teenistusest, et:

- asuda sellise valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse, kes on sõlminud ühendustega kokkuleppe;

- tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, millega seoses ta omandab pensioniõigusi skeemi järgi, mille haldusorganid on sõlminud ühendustega kokkuleppe,

on õigus lasta oma ühenduste teenistuses kogutud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.

2. Ametnikul, kes asub ühenduste teenistusse:

- pärast lahkumist valitsusasutuse või riikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusest või

- pärast tegutsemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana,

on õigus pärast ametissenimetamist tasuda ühendustele seoses sellise teenistuse või sellise tegevusega omandatud vanaduspensioniõiguse kindlustusmatemaatiline väärtus või selle kindlasummaline tagasiostmisväärtus.

Sellisel juhul määrab institutsioon, mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames, arvestades ametniku palgaastet ja teenistusjärku tööleasumisel ning võttes aluseks eelpool nimetatud kindlustusmatemaatilise väärtuse või tagasimaksesumma.

3. Lõiget 2 kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast lähetust personalieeskirjade artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande järgi, ning ametniku suhtes, kes ennistatakse oma kohale pärast isiklikel põhjustel võetud puhkust personalieeskirjade artikli 40 järgi.

2. jagu. Lahkumistoetus

Artikkel 12

Alla 60aastasel ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel pole õigust saada vanaduspensioni ning kellele ei saa kohaldada artikli 11 lõike 1 sätteid, on teenistusest lahkudes õigus saada:

a) summa, mis on personalieeskirjade jõustumise kuupäeval ühenduste institutsioonide ajutise ühise abistamisskeemi järgi tema konto kreeditipoolel, koos liitintressiga 3,5 % aastas;

b) tema põhipalgast pensionimakseteks lahutatud kogusumma koos liitintressiga 3,5 % aastas;

c) eeldusel, et teda ei ole teenistusest vabastatud, lahkumistoetust, mis vastab tema tegeliku teenistuse pikkusele alates personalieeskirjade jõustumisest ja mis arvutatakse nii, et iga aasta kohta arvestatakse pooleteise kuu pikkune teenistusaeg ja võetakse aluseks viimati saadud põhipalk enne mahaarvamisi. Artikli 11 lõikega 2 hõlmatud juhtudel loetakse tegelikuks teenistuseks ka varasem teenistusaeg talle tema institutsiooni poolt käesolevate personalieeskirjade jõustumisel artikli 11 lõike 2 teise lõigu kohaselt krediteeritud pensioniõigusliku staaži ulatuses;

d) kogu summa, mille ta on artikli 11 lõike 2 kohaselt ühendustele maksnud, kui see summa vastab käesolevate personalieeskirjade jõustumisele eelnenud ajavahemikule, ja üks kolmandik sellest summast, mis vastab pärast käesolevate personalieeskirjade jõustumist alanud ajavahemikule, koos liitintressiga 3,5 % aastas.

Artikkel 12a

Ametnik, kes lahkub teenistusest enne 1. juulit 1969, olles teeninud vähem kui üksteist aastat, kuid kellel on õigus saada vanaduspensioni, võib valida pensioni ja artikli 12 punktide a–d kohaselt arvutatud lahkumistoetuse vahel.

3. peatükk. Invaliidsuspension

Artikkel 13 (8)

Kui artikli 1 lõike 1 sätetest ei tulene teisiti, on alla 65aastasel ametnikul, kelle töövõimetuskomitee on pensioniõiguste omandamise ajal tunnistanud püsivalt ja täielikult töövõimetuks ja kes seetõttu ei saa täita oma ametikohustusi oma karjäärivahemikule vastaval ametikohal ning kes peab seetõttu lõpetama teenistuse ühendustes, õigus sellise töövõimetuse püsimise ajal saada personalieeskirjade artiklis 78 sätestatud invaliidsuspensioni.

Invaliidsuspensioni ei maksta üheaegselt vanaduspensioniga.

Artikkel 14 (8) (46)

Õigus saada invaliidsuspensioni jõustub selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb ametniku pensionilejäämisele vastavalt personalieeskirjade artiklile 53.

Kui endise ametniku puhul ei ole pensioni maksmise tingimused enam täidetud, tuleb ta ennistada tööle esimesele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib paluda tal teenistusest lahkuda; sellisel juhul kohaldatakse VIII lisa artikli 16 sätteid.

Kui invaliidsuspensioni saav endine ametnik sureb, lõpeb õigus saada pensioni selle kalendrikuu lõpus, mille jooksul ta suri.

Artikkel 15 (46)

Kui invaliidsuspensioni saav endine ametnik on alla 60 aasta vanune, võib institutsioon kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli, veendumaks et ta vastab endiselt pensioni maksmise nõuetele.

Artikkel 16 (46)

Kui invaliidsuspensioni saanud endine ametnik võetakse uuesti tema institutsiooni või ühenduste muu institutsiooni teenistusse, arvestatakse tema vanaduspensioni arvutamisel invaliidsuspensioni saamise aega, ilma et ta peaks sissemakseid tagantjärele maksma.

4. peatükk. Toitjakaotuspension

Artikkel 17 (8) (46)

Kui ametnik sureb, olles ühes personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud halduslikest seisunditest, on tema lesel, kui ta on ametniku surma hetkeks olnud temaga abielus vähemalt ühe aasta ja kui artikli 1 lõike 1 ning artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus lesepensionile, mis moodustab 60 % sellest vanaduspensionist, mida oleks ametnikule makstud olenemata tema teenistusstaažist või east, kui tal oleks oma surma hetkel sellele õigus olnud.

Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on sellest või varasemast abielust üks või mitu last ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud, või kui ametniku surm tulenes kas kohustuste täitmisel saadud füüsilistest vigastusest või haigusest või õnnetusjuhtumist.

Artikkel 17a (40)

Kui artikli 1 lõikest 1 ja artiklist 22 ei tulene teisiti, on sellise endise ametniku lesel, kes vabastati ametist või kelle teenistus lõpetati määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 alusel ning kes suri ajal, mil ta sai igakuist toetust personalieeskirjade artikli 50 või ühe eespool nimetatud määruse alusel, õigus saada lesepensioni 60 % ulatuses vanaduspensionist, mida tema abikaasal oleks olnud õigus saada, kui ta olenemata teenistusstaažist ja vanusest oleks oma surma ajal vastanud sellise pensioni saamise tingimustele, tingimusel et nende abielu oli kestnud vähemalt aasta, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest.

Esimeses lõigus sätestatud lesepensioni summa on vähemalt sama suur kui personalieeskirjade artikli 79 teises lõigus sätestatud summa. Lesepensioni summa ei tohi siiski mingil juhul olla suurem kui selle vanaduspensioni esimene väljamakse, mida endisel ametnikul oleks olnud õigus saada, kui ta oleks elanud ja kui tal oleks pärast eespool nimetatud toetuste saamise õiguse lõppemist olnud õigus saada vanaduspensioni.

Esimeses lõigus sätestatud abielu kestuse tingimust ei arvestata, kui ametnikul oli enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui lesk peab selliseid VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetavaid lapsi ülal või on neid ülal pidanud.

Abielu kestust ei arvestata ka siis, kui endise ametniku surm leiab aset artikli 17 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel.

Artikkel 18 (8)

Kui endine ametnik sai vanaduspensioni, on tema lesel, kui ta oli ametnikuga abielus olnud vähemalt ühe aasta enne ametniku lahkumist institutsiooni teenistusest ja kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida ametnik sai oma surma ajal. Minimaalne lesepension on 35 % viimasest põhipalgast; lesepension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida tema abikaasa sai oma surma ajal.

Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

Artikkel 18a (8)

Kui endine ametnik oli lahkunud teenistusest enne 60aastaseks saamist ja taotlenud oma vanaduspensioni edasilükkamist 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale, on tema lesel, kui ta oli ametnikuga abielus olnud vähemalt ühe aasta enne tema lahkumist institutsiooni teenistusest ja kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida tema abikaasale oleks makstud 60aastaselt. Minimaalne lesepension on 35 % viimasest põhipalgast; lesepension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida ametnikul oleks olnud õigus saada 60aastasena.

Abielu kestust ei arvestata, kui endisel ametnikul on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.

Artikkel 19 (8) (46)

Kui endine ametnik sai invaliidsuspensioni, on tema lesel, kui ta oli ametnikuga abielus sel ajal, kui ametnikul tekkis pensioniõigus ning kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada lesepensioni, mis võrdub 60 %ga invaliidsuspensionist, mida töötaja sai oma surma ajal.

Minimaalne lesepension on 35 % viimasest põhipalgast; lesepension ei või siiski mingil juhul ületada invaliidsuspensioni summat, mida tema abikaasa sai oma surma ajal.

Artikkel 20 (46)

Artiklite 17a, 18, 18a ja 19 kohaldamisel ei võeta abielu kestust arvesse, kui abielu, mis on küll sõlmitud pärast ametniku teenistusest lahkumist, on kestnud vähemalt viis aastat.

Artikkel 21 (8) (46)

1. Personalieeskirjade artikli 80 esimeses, teises ja kolmandas lõigus ettenähtud orvupension moodustab esimese orvu puhul kaheksa kümnendikku sellest toitjakaotuspensionist, millele vanadus- või invaliidsuspensioni saanud ametniku või endise ametniku lesel oleks õigus olnud, arvestamata artiklis 25 sätestatud mahaarvamisi.

Kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, on see pension vähemalt elatusmiinimumi suurune.

2. Seda pensioni suurendatakse iga esimesele järgneva ülalpeetava lapse puhul summa võrra, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.

Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt VII lisa artiklile 3.

3. Pensioni ja sel viisil arvutatud toetuse kogusumma jaotatakse võrdselt orbude vahel, kellel on õigus seda saada.

Artikkel 22 (46)

Kui ametnikust jäävad maha lesk, samuti orvud varasemast abielust või teised tema pärijad, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik need isikud lese ülalpeetavad, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Kui ametnikust jäävad maha orvud mitmest abielust, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik lapsed samast abielust, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.

Kõnealuse jaotuse arvutamisel arvatakse kummagi abikaasa eelmisest abielust pärit lapsed, kes on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatena, vanadus- või invaliidsuspensioni saanud ametniku või endise ametniku abielust pärit laste kategooriasse.

Teises lõigus kirjeldatud juhul käsitatakse ülenejaid sugulasi, kes on ülalpeetavad personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, samal viisil kui ülalpeetavaid lapsi ning jaotuspõhimõtte arvutamiseks arvatakse nad järeltulijate kategooriasse.

Artikkel 23 (46)

Kehtetu

Artikkel 24 (8) (46)

Toitjakaotuspensioni saamise õigus jõustub selle kalendrikuu esimesest päevast, mis järgneb kalendrikuule, mil vanadus- või invaliidsuspensioni saanud ametnik või endine ametnik suri. Kui aga ametniku või pensioni saama õigustatud isiku surma korral tehakse personalieeskirjade artiklis 70 sätestatud makse, tekib selline õigus alles surmakuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval.

Õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb selle kalendrikuu lõpus, mil pensionisaaja sureb või lakkab vastamast pensioni saamise tingimustele.

Artikkel 25 (46)

Kui surnud ametniku või pensioni või invaliidsuspensioni saanud endise ametniku ja ellujäänud abikaasa vanusevahe, millest on lahutatud nende abielus oldud aeg, on üle kümne aasta, vähendatakse eelnenud sätete kohaselt arvutatud toitjakaotuspensioni iga vanusevahe täisaasta kohta järgmiselt:

- 1 %, kui aastaid on 10 ja 20 vahel,

- 2 %, kui aastaid on üle 20, aga vähem kui 25,

- 3 %, kui aastaid on vähemalt 25, aga vähem kui 30,

- 4 %, kui aastaid on vähemalt 30, aga vähem kui 35,

- 5 %, kui aastaid on 35 või rohkem.

Artikkel 26

Lese õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb taasabiellumise korral. Tal on õigus saada kohe kogusumma, mis võrdub tema kahe aasta toitjakaotuspensioniga, juhul kui ei kohaldata personalieeskirjade artikli 80 lõiget 2.

Artikkel 27 (24) (46)

Ametniku või endise ametniku lahutatud abikaasal on õigus saada käesolevas peatükis määratletud toitjakaotuspensioni, kui ta võib oma endise abikaasa surma korral tõendada, et tal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamistoetust kas kohtuotsuse või siis tema ja tema endise abikaasa vahelise kokkuleppe alusel.

Toitjakaotuspension ei või siiski ületada ülalpidamistoetuse summat, mida maksti endise abikaasa surma ajal ja mida on kohandatud personalieeskirjade artiklis 82 sätestatud korras.

Lahutatud abikaasa kaotab oma õiguse, kui ta abiellub uuesti enne oma endise abikaasa surma. Kui ta abiellub uuesti pärast endise abikaasa surma, kohaldatakse artikli 26 sätteid.

Artikkel 28 (24) (46)

Kui surnud ametnikul on mitu lahutatud naist, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, või üks või mitu lahutatud abikaasat ja lesk, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, jaotatakse kõnealune pension võrdeliselt abielude kestusega. Kohaldatakse artikli 27 teise ja kolmanda lõigu sätteid.

Kui keegi isikutest, kellel on õigus saada pensioni, sureb või loobub oma osast, suurendatakse tema osa arvelt teiste isikute osi, välja arvatud juhul, kui pensioniõigus läheb üle orbudele vastavalt personalieeskirjade artikli 80 lõikele 2.

Artiklis 25 sätestatud mahaarvamisi vanusevahe tõttu kohaldatakse pensionidele eraldi vastavalt käesolevas artiklis sätestatud jaotuspõhimõttele.

Artikkel 29

Kui lahutatud naise õigus saada pensioni lõpeb vastavalt artiklile 42, makstakse kogu pension lesele, kui ei kohaldata personalieeskirjade artikli 80 teist lõiku.

5. peatükk. Ajutised pensionid

Artikkel 30 (46)

Kui ametnik, kes on ühes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikest seisunditest, on juba üle ühe aasta olnud teadmata kadunud, saavad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.

Artikkel 31 (46)

Kui vanadus- või invaliidsuspensioni saav endine ametnik on olnud üle ühe aasta teadmata kadunud, võivad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud saada ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.

Artikkel 31a (46)

Kui endine ametnik VIII lisa artikli 18a tähenduses või endine ametnik, kellel on õigus saada hüvitist kas personalieeskirjade artikli 50 järgi või määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2150/82 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1679/85 järgi, on olnud teadmata kadunud üle ühe aasta, võivad tema abikaasa või tema ülalpeetavateks tunnistatud isikud saada ajutiselt toitjakaotuspensioni, millele neil oleks õigus käesoleva lisa kohaselt.

Artikkel 32 (46)

Artikli 31 sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on tunnistatud sellise isiku ülalpeetavateks, kes saab toitjakaotuspensioni või kellel on õigus seda saada ning kelle asukoht on üle ühe aasta olnud teadmata.

Artikkel 33 (46)

Artiklite 30, 31, 31a ja 32 kohased ajutised pensionid muudetakse lõplikuks, kui ametnik või endine ametnik on ametlikult surnuks või teadmata kadunuks tunnistatud.

6. peatükk. Pensioni suurendamine ülalpeetavate laste puhul

Artikkel 34 (8) (46)

Personalieeskirjade artikli 81 teise lõigu sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes saavad ajutist pensioni.

Personalieeskirjade artikli 81 sätteid ei kohaldata laste suhtes, kes sünnivad rohkem kui 300 päeva pärast ametniku või vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saanud endise ametniku surma.

Artikkel 35 (8)

Vanadus-, invaliidsus- või toitjakaotuspensioni või ajutise pensioni määramisega ei kaasne pensionäri jaoks õigust saada kodumaalt lahkumise toetust.

7. peatükk

1. jagu. Pensioniskeemi rahastamine

Artikkel 36

Igast palgast arvatakse maha personalieeskirjade artiklites 77–84 ettenähtud pensioniskeemi sissemakse.

Artikkel 37 (24)

Lähetuses viibiv ametnik maksab eelmises artiklis osutatud sissemakset oma palgaastmele ja -järgule vastavast palgast. See kehtib vastavalt artiklile 3 kuni viis aastat ka ametnike suhtes, kes saavad reservi arvatud või teenistusest teenistuse huvides lahkunud ametnikele ettenähtud hüvitist, samuti ametnike suhtes, kes viibivad isiklikel põhjustel puhkusel, kuid jätkavad pensioniõiguste kogumist personalieeskirjade artikli 40 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Kõik hüvitised, millele sellisel ametnikul või tema pärijatel võib õigus olla, arvutatakse välja selle palga põhjal.

Artikkel 38

Ettenähtud korra kohaselt maha arvatud sissemakseid ei hüvitata. Ettenähtud korra vastaselt lahutatud sissemaksed ei anna õigust pensioni saada; need hüvitatakse ilma intressita ametniku või tema pärijate taotluse põhjal.

Artikkel 39

Eelarvepädevad asutused koostavad pärast nõupidamist ühe või mitme kvalifitseeritud kindlustusmatemaatiku ning personalieeskirjade artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega suremus- ja töövõimetustabelid ning kehtestavad eeldatavad töötasutõusud, mida kasutatakse personalieeskirjades ja käesolevas lisas ettenähtud kindlustusmatemaatiliste väärtuste arvutamisel.

2. jagu. Pensioni arvutamine

Artikkel 40 (8)

Institutsioon, mille teenistuses ametnik oli aktiivse teenistussuhte lõppedes, vastutab vanadus-, invaliidsus-, toitjakaotus- või ajutise pensioni suuruse arvutamise eest. Üksikasjaline aruanne arvutuste kohta edastatakse ametnikule või tema pärijatele ning Euroopa Ühenduste Komisjonile kui makseasutusele koos pensioni määramise otsusega.

Vanadus- või invaliidsuspensioni ei maksta, kui asjaomane isik saab samal ajal kolme Euroopa ühenduse mõne institutsiooni käest palka või personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 järgset hüvitist.

Artikkel 41

Pensionisumma võib mis tahes ajal uuesti arvutada igasuguse vea või arvestamatajätmise tõttu.

Pensionit võib muuta või ära võtta, kui see on antud vastuolus personalieeskirjade või käesoleva lisa sätetega.

Artikkel 42 (46)

Kui ametnik või vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saav endine ametnik sureb ja tema pärijad ei ole taotlenud oma pensioni ühe aasta jooksul tema surma kuupäevast, kaotavad nad oma õiguse, kui nad ei tõenda, et tegemist oli vääramatu jõuga.

Artikkel 43 (46)

Endine ametnik või tema pärijad, kellel on õigus saada käesolevas pensioniskeemis sätestatud hüvitisi, esitavad kirjaliku tõendi, mida võidakse nõuda, ja teatavad artikli 45 lõikes 2 nimetatud asutusele kõigist asjaoludest, mis võivad nende õigust mõjutada.

Artikkel 44

Kui ametnik on kas täielikult või osaliselt jäänud personalieeskirjade artikli 86 alusel ilma oma pensioniõigustest, on tal õigus nõuda nende hüvitamist summas, mis moodustab tema pensioni ning tema poolt tehtud sissemaksete vahe.

3. jagu. Hüvitiste maksmine

Artikkel 45 (46)

Käesoleva pensioniskeemi kohased hüvitised makstakse iga kuu tagantjärele.

Need hüvitised tagab ühenduste nimel eelarvepädevate asutuste poolt määratud institutsioon; mitte ükski teine institutsioon ei tohi mitte mingitel asjaoludel maksta välja käesoleva pensioniskeemi alusel ettenähtud hüvitisi oma vahenditest.

Pensionisaajad võivad omal valikul lasta pensioni maksta oma päritoluriigi või elukohariigi või ametniku institutsiooni asukohariigi vääringus; valik kehtib vähemalt kaks aastat.

Artikkel 46 (46)

Kõik summad, mida vanadus- või invaliidsuspensioni saav ametnik või endine ametnik peaks maksma ühendustele, kui talle tuleb välja maksta mõni käesoleva pensioniskeemi kohane hüvitis, arvatakse maha sellest hüvitisest või hüvitistest, mis tuleb maksta tema pärijatele. Lahutatava summa võib jaotada mitmele kuule.

Artikkel 47 (46)

Kehtetu

8. peatükk. Üleminekusätted

Artikkel 48

Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju üleminekusätete järgi, on õigus pensionile, mida arvutatakse alates kuupäevast, mil ta ühines ühenduste institutsioonide ajutise ühise abistamisskeemiga.

Ametniku taotlusel arvutatakse tema pensioni alates kuupäevast, mil ta asus mis tahes ülesannetes Euroopa ühenduste institutsiooni teenistusse, olenemata mis tahes sätetest personalieeskirjades, mis võiksid seda takistada. Kui ta on terve või osa oma eelnevast teenistusajast jätnud oma sissemaksed abistamisskeemi tegemata, on tal õigus osta endale osade kaupa see pensioniosa, mille sissemakseid ei olnud tal võimalik teha. Ametniku sissemaksed loetakse ajutise abistamisskeemi kohaselt koos institutsiooni tehtud sissemaksetega ametniku konto krediidipoolel olevateks alates käesolevate personalieeskirjade jõustumise kuupäevast.

Artikkel 49

Kui ametnik on kasutanud oma õigust võtta oma ühenduste institutsioonide ajutises ühises abistamisskeemis avatud kontolt välja summasid, mille ta on pidanud tegema sissemakseteks oma päritoluriigis, et säilitada seal oma pensioni, vähendatakse tema pensioni aja suhtes, mil ta oli ajutise abistamisskeemi liige, võrdeliselt summadega, mille ta oli oma kontolt välja võtnud.

Eelmist lõiku ei kohaldata, kui ametnik on kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil personalieeskirju hakati tema suhtes kohaldama, palunud luba maksta kõnealused summad tagasi koos liitintressiga 3,5 % aastas.

Artikkel 50

Kui ametnik, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju üleminekusätete järgi, lahkub teenistusest 65aastaseks saades, kuid ei ole täitnud personalieeskirjade artikli 77 esimeses lõigus sätestatud 10 aasta nõuet, on tal õigus taotleda toetust, mida arvutatakse käesoleva lisa artikli 12 järgi, või saada võrdelist pensioni, mis arvutatakse personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu järgi.

Artikkel 51

Käesolevat pensioniskeemi kohaldatakse iga enne käesolevate personalieeskirjade jõustumist ühenduste teenistuses olles surnud teenistuja lese ja pärijate suhtes ning iga sellise ühenduste teenistuja suhtes, kes oli enne personalieeskirjade jõustumist püsivalt täielikult töövõimetu personalieeskirjade artikli 78 tähenduses, kusjuures tema ajutises ühenduste institutsioonide ühises abistamisskeemis avatud konto krediidipoolel olevad summad kantakse üle ühendustele. Ühendused vastutavad käesoleva pensioniskeemi kohaste hüvitiste maksmise eest.

--------------------------------------------------

IX lisa. Distsiplinaarmenetlus

Artikkel 1

Ametisse nimetav asutus või ametiisik esitab distsiplinaarnõukogule aruande, milles kirjeldab selgelt kaebust ja vajaduse korral asjaolusid, mis selle tingisid.

Aruanne saadetakse distsiplinaarnõukogu esimehele, kes teatab sellest nõukogu liikmetele ja süüdistatavale ametnikule.

Artikkel 2

Kui süüdistatav ametnik on aruande kätte saanud, on tal õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetluse jaoks olulistest dokumentidest koopiaid.

Artikkel 3

Esimesel koosolekul määrab distsiplinaarnõukogu esimees ühe nõukogu liikmetest, kes koostab asja kohta üldaruande.

Artikkel 4

Süüdistataval ametnikul on alates distsiplinaarmenetluse algatanud aruande kättesaamise kuupäevast vähemalt 15 päeva aega oma kaitse ettevalmistamiseks.

Distsiplinaarnõukogu ees on ametnikul õigus teha suulisi ja kirjalikke tähelepanekuid, kutsuda tunnistajaid ning kasutada enda kaitsmiseks enda valitud isiku abi.

Artikkel 5

Institutsioonil on samamoodi õigus kutsuda tunnistajaid.

Artikkel 6

Kui distsiplinaarnõukogul on kaebuse või selle tinginud asjaolude kohta vaja rohkem teavet, võib ta määrata uurimise, milles kumbki pool võib esitada oma seisukohad ja vastata teise poole seisukohtadele.

Uurimist juhib üldaruande koostaja. Distsiplinaarnõukogu võib nõuda kõigi uurimiseks vajalike dokumentide esitamist, mis on arutatava küsimusega seotud.

Artikkel 7

Pärast esitatud dokumentide läbivaatamist ning võttes arvesse kõiki asjaomase ametniku ja tunnistajate suulisi või kirjalikke ütlusi ning võimaliku uurimise tulemusi, võtab distsiplinaarnõukogu häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse distsiplinaarmeetme suhtes, mis on vastavuses kaebuse aluseks olevate faktidega, ning esitab arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule ühe kuu jooksul alates küsimuse esitamisest distsiplinaarnõukogule. Kui distsiplinaarnõukogu nõudmisel on korraldatud uurimine, on see tähtaeg kolm kuud.

Kriminaalmenetluse korral võib distsiplinaarnõukogu otsustada oma arvamust mitte esitada enne, kui kohus on teinud oma otsuse.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse ühe kuu jooksul; eelnevalt kuulab ta ära asjaomase ametniku.

Artikkel 8

Distsiplinaarnõukogu esimees nõukogus arutatavate küsimuste üle ei hääleta, välja arvatud menetlusküsimustes või häälte võrdse jagunemise korral.

Ta tagab distsiplinaarnõukogu otsuste rakendamise ning teatab kõikidele selle liikmetele kõigist asjassepuutuvatest andmetest ja dokumentidest.

Artikkel 9

Sekretär protokollib distsiplinaarnõukogu koosolekuid.

Tunnistajad allkirjastavad protokolli, mis sisaldab nende ütlusi.

Artiklis 7 sätestatud põhjendatud arvamuse allkirjastavad kõik distsiplinaarnõukogu liikmed.

Artikkel 10

Distsiplinaarmenetluse käigus ametniku algatusel tehtud kulutused, eelkõige tasu väljastpoolt Euroopa ühendusi tema kaitsjaks valitud isikule, kannab ametnik, kui distsiplinaarmenetluse tulemuseks on mõni personalieeskirjade artikli 86 lõike 2 punktides c–g sätestatud meede või kui personalieeskirjade artiklis 51 ettenähtud menetluse tulemusel vabastatakse ametnik teenistusest ebapädevuse tõttu.

Artikkel 11

Kui on uusi fakte, mida kinnitavad vastavad tõendid, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik distsiplinaarmenetluse oma algatusel või asjaomase ametniku taotlusel uuesti algatada.

--------------------------------------------------

X lisa. Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted (51)

1. peatükk. Üldsätted

Artikkel 1

Käesolevas lisas sätestatakse kolmandates riikides töötavate Euroopa ühenduste ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted.

Nendes riikides võib teenistusse võtta ainult ühenduste liikmesriikide kodanikke ning ametisse nimetav asutus või ametiisik ei või rakendada personalieeskirjade artikli 28 punktis a sätestatud erandit.

Üldised rakendussätted võetakse vastu vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.

Artikkel 2

Teenistuse huvides võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega ametnikke regulaarselt üle viia teisele ametikohale, olenemata vabade ametikohtade olemasolust.

Väljaspool ühendust töötavate ametnikega täidetavaid ametikohti ei pea vabaks kuulutama enne esimeses lõigus nimetatud üleviimismenetluse ("liikuvusmenetluse") lõppu.

Artikkel 3

Selleks, et artiklis 2 sätestatud liikuvusmenetluse raames saaksid toimuda piiratud kestusega ümberõppeperioodid, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata väljaspool ühendust töötava ametniku Euroopa ühenduste liikmesriigis asuvale ametikohale; sellisel viisil võib ametisse nimetada kõige rohkem neljaks aastaks ning ametisse nimetamisele ei pea eelnema vaba ametikoha väljakuulutamist. Erandina artikli 1 esimesest lõigust võib ametisse nimetav asutus või ametiisik üldiste rakendussätete põhjal otsustada, et ametniku suhtes kohaldatakse ka kõnealuse ajutise ametisoleku ajal teatavaid käesoleva lisa sätteid, välja arvatud selle artikleid 5, 10 ja 12.

2. peatükk. Kohustused

Artikkel 4

Ametnik täidab oma ülesandeid kohas, kuhu ta on ametisse nimetatud või teenistuse huvides vastavalt liikuvusmenetlusele üle viidud.

Artikkel 5

Kui institutsioon pakub ametnikule tolle ülalpeetava pere liikmete vajadustele vastava elamispinna, peab ametnik seal elama.

3. peatükk. Töötingimused

Artikkel 6

Ametnikul on õigus saada kalendriaasta jooksul iga teenistuses oldud kuu eest põhipuhkust viis kalendripäeva.

Artikkel 7

Aastal, mil ametnik alustab teenistust või lõpetab teenistuse kolmandas riigis, on tal õigus saada puhkust viis kalendripäeva iga täispikkuses töötatud kuu kohta, viis kalendripäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud rohkem kui 15 päeva, ning kaks ja pool kalendripäeva mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud vähem kui 15 päeva.

Kui ametnik ei ole teenistusest sõltumata põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 20 kalendripäeva ulatuses.

Artikkel 8

Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik põhjendatud eriotsusega anda ametnikule lisapuhkust, kui elamistingimused ametniku teenistuskohas on eriti rasked. Iga sellise koha puhul määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik, millises linnas või millistes linnades tohib sellise puhkuse välja võtta.

Artikkel 9

1. Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistuskoha vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski olema vähemalt 20 järjestikust kalendripäeva pikk.

2. Artiklis 8 nimetatud lisapuhkus ei või olla pikem kui 15 kalendripäeva iga teenistusaasta kohta. Seda puhkust ei saa liita põhipuhkusega ega kanda üle järgmisse aastasse.

Lisapuhkus pikeneb liidetava reisimisaja võrra, mis arvutatakse vastavalt personalieeskirjade V lisa artiklile 7.

4. peatükk. Töötasu ja sotsiaalkindlustushüvitised

1. jagu. Töötasu ja peretoetused

Artikkel 10

1. Elamistingimuste eest makstav toetus määratakse vastavalt ametniku teenistuskohale kindlaks protsendimäärana võrdlussummast. Nimetatud võrdlussumma hõlmab kogu põhipalka, millele lisatakse kodumaalt lahkumise toetus, majapidamistoetus ja ülalpeetava lapse toetus ning millest arvatakse maha personalieeskirjades või nende rakendusmäärustes nimetatud kohustuslikud kinnipidamised.

Sellist toetust ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks ühenduses tavaliselt valitsevate elamistingimustega.

Muude teenistuskohtade puhul määratakse elamistingimuste eest makstav toetus järgmiselt.

Elamistingimuste eest makstava toetuse määramisel võetakse arvesse järgmisi parameetreid:

- tervishoiu ja haiglate olukord,

- julgeolek,

- kliima,

ning nende kolme parameetri suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 1;

- eraldatuse aste,

- muud kohalikud olud,

ning nende kahe parameetri suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 0,5.

Parameetritele antakse järgmised väärtused:

0: kui tingimused on normaalsed, kuid mitte samaväärsed ühenduses tavaliselt valitsevate tingimustega,

2: kui tingimused on ühenduses tavaliselt valitsevate tingimustega võrreldes rasked,

4: kui tingimused on ühenduses tavaliselt valitsevate tingimustega võrreldes väga rasked.

Toetus määratakse protsendimäärana esimeses lõigus nimetatud võrdlussummast vastavalt järgmisele skaalale:

- 10 %, kui väärtus on 0,

- 15 %, kui väärtus on suurem kui 0, kuid mitte suurem kui 2,

- 20 %, kui väärtus on suurem kui 2, kuid mitte suurem kui 5,

- 25 %, kui väärtus on suurem kui 5, kuid mitte suurem kui 8,

- 35 %, kui väärtus on suurem kui 8.

Igal aastal vaatab ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuskohtade jaoks määratud elamistingimuste eest makstava toetuse uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral pärast personalikomiteelt arvamuse saamist.

2. Kui elamistingimused teenistuskohas seavad ohtu ametniku isikliku julgeoleku, makstakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega ajutist lisatoetust. Kõnealuse toetuse suurus määratakse kindlaks protsendimäärana lõike 1 esimeses lõigus nimetatud võrdlussummast ja see on:

- 5 %, kui asutus või ametiisik ei soovita oma töötajatel perekonda teenistuskohta kolida,

- 10 %, kui asutus või ametiisik otsustab ajutiselt vähendada teenistuskoha töötajate arvu.

Artikkel 11 (78)

Töötasu ja artiklis 10 nimetatud toetust makstakse eurodes Belgias. Nimetatud summade suhtes kohaldatakse Belgias töötavate ametnike töötasu suhtes kohaldatavaid paranduskoefitsiente.

Artikkel 12

Ametniku taotluse korral võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada maksta ametniku töötasu osaliselt või täielikult välja teenistuskoha riigi vääringus. Sellisel juhul kohaldatakse summa suhtes teenistuskoha paranduskoefitsienti ja summa konverteeritakse vastava vahetuskursi põhjal.

Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik maksta kõnealuse summa osaliselt või täielikult välja mõnes muus vääringus peale teenistuskoha riigi vääringu viisil, mis tagab raha ostujõu säilimise.

Artikkel 13

Et tagada ametnike võimalikult samaväärne ostujõud olenemata nende teenistuskohast, määrab nõukogu artiklis 12 osutatud paranduskoefitsiendi iga kuue kuu järel. Nõukogu võtab vajalikud meetmed ühe kuu jooksul komisjoni ettepaneku põhjal kirjaliku menetlusega kvalifitseeritud häälteenamusega, mis on esimese juhtumi puhuks sätestatud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 148 lõike 2 teises lõigus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 118. Kui liikmesriik peaks taotlema komisjoni ettepaneku ametlikku läbivaatamist, võtab nõukogu vajalikud meetmed kahe kuu jooksul.

Kui teatava riigi puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus viimase kohandamisega võrreldes muutunud rohkem kui 5 %, teeb komisjon paranduskoefitsiendi kohandamise ajutiste meetmete kohta otsuse ja teatab neist nõukogule niipea kui võimalik.

Artikkel 14

Komisjon esitab nõukogule igal aastal aruande käesoleva lisa kohaldamise ja eriti artiklis 10 sätestatud elamistingimuste eest makstava toetuse määra kindlaksmääramise kohta.

Artikkel 15

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud tingimustel saab ametnik tegelike õppekulude katmiseks õppetoetust, mida makstakse tõendavate dokumentide esitamise korral. Kui ametisse nimetava asutuse või ametiisiku arvates ei ole tegemist erandjuhuga, ei tohi kõnealune toetus ületada kahekordset maksimumõppetoetust rohkem kui kolm korda.

Artikkel 16 (78)

Ametnike kulud hüvitatakse kas eurodes või ametniku põhjendatud taotluse alusel töökohariigi vääringus.

Ametnikud võivad valida, kas sisseseadmistoetust ja ümberasumistoetust makstakse eurodes või sisseseadmis- või ümberasumiskoha vääringus; viimasena nimetatud juhul kohaldatakse kõnealuste summade suhtes asjaomase koha jaoks määratud paranduskoefitsienti ning need arvestatakse ümber vastava vahetuskursi alusel.

2. jagu. Kulude hüvitamise eeskirjad

Artikkel 17

Kui ametnik ei ela institutsiooni pakutavas möbleeritud eluruumis ja peab endast sõltumata põhjustel muutma oma elukohta teenistuskohas, hüvitatakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud otsusega mööbli ja isiklike asjade kolimisega seotud kulud tõendavate dokumentide esitamise korral kooskõlas kolimiseeskirjadega.

Sellisel juhul hüvitatakse ametnikule tegelikud sisseseadmiskulud poole sisseseadmistoetusega võrduva ülemmäära piires tõendavate dokumentide esitamise korral.

Artikkel 18

Kui ametnik elab oma teenistuskohas hotellis, sest talle ei ole eraldatud artiklis 5 sätestatud eluruume või ta ei saa neid enam kasutada või ta ei ole saanud temast olenemata põhjustel asuda talle mõeldud eluruumidesse, hüvitatakse talle tema enda ja tema perekonna hotellis elamise kulud hotelliarvete esitamise korral, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud selleks eelnevalt oma loa.

Lisaks sellele makstakse ametnikule pool päevaraha.

Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutused hüvitatakse personalieeskirjade VII lisa artiklis 10 sätestatud piirmäärasid arvestades, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei ole teinud eriotsust, et tegemist on vääramatu jõuga.

Kui ametnikule ei ole võimalik pakkuda hotellimajutust, on tal õigus saada hüvitist ajutise eluruumi üürimise tegelike kulude katteks, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud selleks eelnevalt oma loa.

Artikkel 19

Ametnik, kelle kasutuses ei ole oma tegevuspiirkonnas ametisõitudeks ametiautot, saab oma auto kasutamise eest läbisõiduhüvitist. Hüvitise suuruse määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik.

Artikkel 20

Ametnikul on õigus saada hüvitist lisapuhkuse reisikulude katteks oma teenistuskohast kuni lubatud puhkamiskohani enda jaoks ja, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis ka oma abikaasa ja ülalpeetavate jaoks, kui need elavad koos temaga.

Kui rongiga reisimine on võimatu või ebaotstarbekas, makstakse eriotsuse põhjal hüvitist lennukipiletite esitamise korral, olenemata vahemaa pikkusest.

Artikkel 21

Kui ametnik peab muutma oma elukohta selleks, et järgida personalieeskirjade artikli 20 ja käesoleva lisa artikli 4 sätteid, kuid siiski ei koli, on tal teenistuse alustamisel õigus saada tõendavate dokumentide esitamise korral hüvitist isiklike asjade veokulude katteks, võttes arvesse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud tingimusi.

Kui ametnik peab pärast üleviimist muutma oma elukohta, et järgida personalieeskirjade artikli 20 sätteid, katab institutsioon olenevalt teenistuskohas pakutava elamispinna liigist ja võttes arvesse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud tingimusi, osa või kogu mööbli ja isiklike asjade esialgsest asukohast teenistuskohta kolimise tegelikud kulud või isiklike asjade vedamise või ladustamise tegelikud kulud. Hüvitada võib ühe nimetatud kuludest või need kõik.

Teenistuse lõppemise või surma korral katab institutsioon ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud tingimusi arvesse võttes ametniku mööbli ja isiklike asjade esialgsest asukohast ametniku päritolukohta kolimise tegelikud kulud või isiklike asjade teenistuskohast päritolukohta vedamise tegelikud kulud. Hüvitada võib ühe nimetatud kuludest või need kõik.

Vallalise ametniku surma korral makstakse hüvitist ametniku pärijatele.

Artikkel 22

Institutsioon maksab ajutise majutustoetuse ning abikaasa ja ülalpeetavate isiklike asjade vedamise kulud katseajal olevale ametnikule ettemaksuna.

Kui katseajal olevat ametnikku ei võeta katseaja lõpul teenistusse, võib institutsioon erandjuhtudel võtta meetmeid selleks, et nõuda ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettenähtud sätete alusel sisse kuni poole nimetatud summadest.

Artikkel 23

Kui institutsioon ei paku ametnikule elamispinda, hüvitatakse talle üür, tingimusel et elamispind vastab ametniku teenistusülesannete tasemele ja ülalpeetava pere liikmete vajadustele.

3. jagu. Sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 24

Ametniku, tema abikaasa, laste ja muude ülalpeetavate isikute suhtes kohaldatakse täiendavat ravikindlustust, et katta tegelike kulude ja personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud skeemi maksete vahe; artikli 72 lõike 3 alusel hüvitisi ei maksta.

Ametnik maksab kindlustusmaksest poole ja institutsioon teise poole. Ametniku sissemakse suurus ei tohi siiski olla suurem kui 0,6 % tema põhipalgast ning puudujääva osa tasub institutsioon.

Ametnik, tema abikaasa, lapsed ja muud ülalpeetavad isikud kindlustatakse hädaolukorras või äärmises hädaolukorras tervislikel põhjustel kodumaale tagasiviimise puhuks; institutsioon tasub kindlustusmakse täies ulatuses.

Artikkel 25

Ametniku abikaasa, lapsed ja muud ülalpeetavad kindlustatakse õnnetusjuhtumite vastu, mis toimuvad väljaspool ühendust riikides, mis on loetletud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku selle eesmärgiga vastuvõetud nimekirjas.

Ametnik maksab kindlustusmaksest poole ja institutsioon teise poole.

5. peatükk. Distsipliin

Artikkel 26

Kui personalieeskirjade VIIIa jaotise reguleerimisalasse kuuluva ametniku suhtes kohaldatakse distsiplinaarmenetlust, kuulub distsiplinaarnõukogusse kaks liiget institutsiooni asukohast, kes valitakse loosi teel vastavalt kummastki personalieeskirjade II lisa artikli 5 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus nimetatud nimekirjast.

6. peatükk. Üleminekusätted

Artikkel 27

Vastavalt rakenduseeskirjadele, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik peab vastu võtma pärast personalikomitee seisukoha saamist, saavad ametnikud ja määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 3018/87 [1] reguleerimisalasse kuuluvad töötajad aja jooksul, mis ei ole pikem kui käesolevate sätete jõustumise ajaks ametis oldud aeg, ning maksimaalselt viie aasta jooksul töötasu, mis on vähemalt sama suur kui töötasu, mida asjaomane isik sai üks päev enne käesolevate sätete jõustumist.

[1] EÜT L 286, 9.10.1987, lk 1.

--------------------------------------------------

XI lisa. Personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 rakendamise eeskirjad (62)

1. peatükk. Töötasu iga-aastane läbivaatamine

(Personalieeskirjade artikli 65 lõige 1)

1. jagu. Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased kohandused

Artikkel 1

1. Euroopa Ühenduste Statistikaameti aruanne

2. Elukalliduse muutumine Brüsselis (ühisindeks)

3. Ostujõu pariteedid

a) Koostöös siseriiklike asutustega arvutab statistikaamet ostujõu pariteedid, mille põhjal leitakse liikmesriikide pealinnades ja teatavates muudes artiklis 9 määratletud töötamiskohtades töötavate Euroopa ühenduste ametnike palkade ostujõu suhe ostujõuga Brüsselis.

b) Ostujõu pariteedid arvutatakse nii, et iga põhikomponenti on võimalik kontrollida otsevaatluse abil vähemalt kord iga viie aasta jooksul.

4. Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate palkade ostujõus (erinäitajad)

a) Liikmesriikide riigiteenistujate palkade ostujõu suurenemise või vähenemise mõõtmiseks protsentides arvutab statistikaamet asjaomaste siseriiklike asutuste edastatavate andmete põhjal erinäitajad, mis kajastavad muutusi iga liikmesriigi keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate tegelikus töötasus vaatlusperioodi jooksul.

Erinäitajaid on kahesuguseid:

- üks näitaja iga kategooria jaoks (A, B, C ja D),

- keskmine näitaja, mida kaalutakse nii, et see kajastaks igas kategoorias olevate liikmesriigi riigiteenistujate arvu.

Iga kõnealune näitaja koostatakse tegeliku bruto- ja netosummana. Brutosummade ümberarvestamisel netosummadeks võetakse arvesse kohustuslikke kinnipidamisi ja üldisi maksustamistingimusi.

Kõiki liikmesriike käsitlevate bruto- ja netonäitajate leidmiseks kaalutakse iga liikmesriigi tulemusi keskvalitsuste teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate kogutöötasuga, nagu see on esitatud rahvamajanduse arvepidamise kohta viimati avaldatud statistikas.

b) Statistikaameti nõudmisel esitavad siseriiklikud asutused talle lisateavet, mida viimane peab vajalikuks sellise erinäitaja koostamiseks, millega mõõdetakse õigesti muutusi liikmesriikide riigiteenistujate töötasude ostujõus.

Kui statistikaamet leiab pärast täiendavat nõupidamist siseriiklike asutustega statistilisi kõrvalekaldeid saadud andmetes või peab võimatuks selliste näitajate koostamist, mis mõõdavad teatava liikmesriigi riigiteenistujate tegelikus sissetulekus toimunud muutusi statistiliselt õigesti, esitab statistikaamet komisjonile aruande ja edastab viimasele kogu materjali, mis on vajalik hinnangu koostamiseks.

c) Samuti hindab statistikaamet statistiliselt erinevust erinäitajate bruto- ja netosuuruse vahel.

d) Lisaks erinäitajatele esitab statistikaamet kontrollnäitajad rahvamajanduse arvepidamise määratluste kohaselt koostatud andmete kujul, mis käsitlevad tegelikku kogutöötasu isiku kohta valitsemissektoris ja keskvalitsuses.

Statistikaameti aruanne erinäitajate kohta sisaldab ka selgitusi nende näitajate ja eespool nimetatud kontrollnäitajate vaheliste erinevuste kohta.

Artikkel 2

Komisjon koostab enne 1992. aasta lõppu ja seejärel iga kolme aasta tagant üksikasjaliku aruande institutsioonidesse töölevõtmisega seotud vajaduste kohta ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Selle aruande põhjal esitab komisjon pärast personalieeskirjade raames muude institutsioonidega nõu pidamist vajaduse korral nõukogule kõikidel asjakohastel näitajatel põhinevad ettepanekud.

2. jagu. Töötasu iga-aastase kohandamise kord

Artikkel 3

1. Enne iga aasta lõppu võtab nõukogu komisjoni ettepanekul ja 1. jaos sätestatud kriteeriumide põhjal vastu alates 1. juulist kohaldatava ja personalieeskirjade artikli 65 lõike 3 kohase otsuse töötasude kohandamise kohta.

2. Kohanduse suurus leitakse erinäitaja ja ühisindeksi korrutamise teel, kusjuures viimast on kaalutud nii, et Belgia indeks (Brüsseli pealinnakomponent) moodustab sellest 25 %. Kohandus esitatakse netosummas ja seda võib väljendada ühtse üldprotsendina või mitteproportsionaalselt.

Seega võib kohandust väljendada:

- ühe või enama protsendina

ja/või

- absoluutsummana.

Kui kohandust ei väljendata ainult protsendina, tehakse kohandus nii, et muutus kogutöötasus vastab protsendina väljendatud kohandusele.

3. Sel viisil kindlaks määratud kohanduse suurus ja pärast personalieeskirjade artikli 63 neljanda lõigu kohaldamist Belgias töötavate ametnike suhtes kohaldatavad paranduskoefitsiendid arvatakse kooskõlas järgmise meetodiga personalieeskirjade artiklis 66 ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 20 ja 63 esitatud palgatabelitesse:

- ametnike palgaastmete iga staažiklassi ja muude teenistujate rühmade iga klassiga seonduvat netotöötasu, mille paranduskoefitsient on 100, suurendatakse eespool nimetatud paranduskoefitsiendi ja iga-aastase kohanduse summa võrra, olenemata sellest, kas see esitati protsendi ja/või absoluutsummana;

- uus brutopõhipalkade tabel koostatakse arvutades iga staažiklassi või klassi brutopalga, mis pärast maksude kinnipidamist lõike 4 kohaselt ning kohustuslike sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksete kinnipidamist vastab netosummale;

- netosummade ümberarvestamisel brutosummadeks võetakse aluseks vallalise ametniku olukord, kes ei saa personalieeskirjadega ette nähtud toetusi;

- Belgia ja Luksemburgi paranduskoefitsiendiks fikseeritakse 100.

4. Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimuste ja korra kehtestamist käsitleva nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 kohaldamiseks korrutatakse kõnealuse määruse artiklis 4 sätestatud summasid teguriga, mis koosneb:

- eelnevast kohandusest tulenevast tegurist,

- pärast personalieeskirjade artikli 63 neljanda lõigu kohaldamist ja enne käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kaasaarvamist Belgias töötavate ametnike töötasude suhtes kohaldatavast kehtivast paranduskoefitsiendist;

- lõikes 2 nimetatud töötasude kohandusmäärast

ja/või

- kui kohandus tehakse absoluutsummana, vastavast keskmisest protsendist.

5. Pealinnade ja muude töötamiskohtade suhtes, v.a Brüssel ja Luxembourg, kohaldatavad paranduskoefitsiendid määratakse kindlaks artiklis 1 nimetatud ostujõu pariteetide ja personalieeskirjade artiklis 63 asjaomaste riikide suhtes määratletud vahetuskursside vaheliste suhete põhjal.

Suure inflatsioonimääraga töötamiskohtade suhtes kohaldatakse siiski artiklis 8 sätestatud menetlust, mis käsitleb paranduskoefitsiendi kohaldamist tagasiulatuvalt.

6. Muudes töötamiskohtades, v.a Brüssel ja Luxembourg, leitakse elukalliduse muutused vaatlusperioodil kaudselt, korrutades Brüsseli ühisindeksit muutusega kõnealuse töötamiskoha ostujõu pariteedis.

2. peatükk. Töötasu ajutised kohandused

(Personalieeskirjade artikli 65 lõige 2)

Artikkel 4

1. Personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasu ajutisi kohandusi, mis jõustuvad 1. jaanuaril, tehakse elukalliduse olulise muutumise korral, kui tundlikkuslävi on saavutatud, ja võttes asjakohaselt arvesse ostujõu muutumist jooksval iga-aastasel vaatlusperioodil käsitlevat prognoosi.

2. Komisjoni saadab oma ettepaneku nõukogule hiljemalt aprilli teisel poolel.

3. Neid ajutisi kohandusi võetakse arvesse palkade iga-aastasel kohandamisel.

Artikkel 5

1. Iga aasta märtsis koostab statistikaamet artiklis 12 sätestatud nõupidamisel esitatud andmete põhjal prognoosi ostujõu muutumise kohta kõnealusel perioodil.

Kui selle prognoosi tulemusena saadav protsent on negatiivne, võetakse kohanduste arvutamisel arvesse pool selle protsendi väärtusest.

2. Elukalliduse muutumist Brüsselis ja Luxembourgis mõõdetakse eelnenud kalendriaasta teisest poolest koosneva vaatlusperioodi ühisindeksiga.

3. Muude töötamiskohtade puhul, v.a Brüssel ja Luxembourg, arvutatakse ostujõu pariteet võrdluses Brüsseliga. Elukalliduse muutust arvutatakse kooskõlas artikli 3 lõikes 6 sätestatud eeskirjadega.

Artikkel 6

1. Tundlikkuslävi on 55 % keskmisest muutusest ühenduse elukalliduses, mis on registreeritud eelnenud kalendriaasta viimase kuue kuu jooksul ja mille statistikaamet on avaldanud seoses tarbijahindade igakuise ajakohastamisega. Ülem- ja alammäär on siiski vastavalt 5 % ja 2,75 %.

2. Sel viisil kindlaksmääratud läve kohaldatakse kooskõlas järgmise menetlusega, kui paranduskoefitsiendi arvutamise suhtes ei sätestata artikli 5 lõikes 1 teisiti:

- kui eespool määratletud lävi on Brüsselis saavutatud või ületatud, kohandatakse kõikide töötamiskohtade paranduskoefitsiente,

- kui Brüsselis tundlikkusläve ei saavutata, kohandatakse ainult nende töötamiskohtade paranduskoefitsiente, kus inflatsioonimäär on ületanud kõnealuse läve.

Artikkel 7

1. Kohanduse suuruseks on Brüsseli ühisindeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoosi tulemusena saadud erinäitajast juhul, kui see on negatiivne.

2. Juhul, kui artiklis 6 ei sätestata teisiti:

- on Brüsseli ja Luxembourgi paranduskoefitsiendiks kohanduse suurus, mis on korrutatud endise paranduskoefitsiendiga,

- on kõikide muude töötamiskohtade paranduskoefitsiendiks kohanduse suurus, mis on korrutatud ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 sätestatud asjakohase vahetuskursi vahelise suhtega.

3. peatükk. Suure inflatsioonimääraga riigid

(Paranduskoefitsientide jõustumiskuupäev)

Artikkel 8

1. Suure inflatsioonimääraga riikide suhtes jõustuvad paranduskoefitsiendid ajutiste kohanduste puhul enne 1. jaanuari või iga-aastaste kohanduste puhul enne 1. juulit, et viia ostujõu vähenemine vastavusse ostujõu vähenemisega sellises töötamiskohas, kus elukalliduse muutus vastab tundlikkuslävele. Leidmaks iga töötamiskoha suhtes nende päevade teoreetilist arvu, mille võrra jõustumiskuupäev tuleb vastava vähenemise saamiseks varasemale tähtpäevale paigutada, kasutatakse järgmist valemit:

N =

1 –

b

b

1 –

a

a

× 30

kus N on päevade teoreetiline arv, a on teatava koha elukalliduse muutus protsentides + 1 ja b on tundlikkuslävi + 1.

2. Päevade teoreetilise arvu põhjal leitavad jõustumiskuupäevad on järgmised:

- kuu esimene päev töötamiskohtade puhul, mille teoreetiline kuupäev jääb eelnenud kuu 22. päeva ja kõnealuse kuu 6. päeva vahele, ning

- kuu 16. päev töötamiskohtade puhul, mille teoreetiline kuupäev jääb ühe ja sama kuu 7. ja 21. päeva vahele.

Mingil juhul ei või jõustumiskuupäev olla ajutiste kohanduste puhul 1. või 16. detsember või iga-aastaste kohanduste puhul 1. või 16. juuni.

4. peatükk. Paranduskoefitsientide koostamine

(Personalieeskirjade artikkel 64)

Artikkel 9

Statistikaameti aruande põhjal ja siis, kui objektiivsed näitajad osutavad, et teatavas töötamiskohas on ostujõud asjaomase liikmesriigi pealinnaga võrreldes märgatavalt moonutatud, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul ja kooskõlas personalieeskirjade artikli 64 teise lõiguga vastu otsuse kõnealusele kohale paranduskoefitsiendi määramise kohta.

5. peatükk. Erandiklausel

Artikkel 10

Kui komisjoni selleks otstarbeks esitatud andmete põhjal leitakse, et ühenduse majanduslik ja sotsiaalne olukord on tõsiselt ja äkiliselt halvenenud, esitab komisjon pärast muude institutsioonidega personalieeskirjade raames nõu pidamist asjakohased ettepanekud, mille üle nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega pärast nõu pidamist muude asjaomaste institutsioonidega kooskõlas Euroopa ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingu artikli 24 lõike 1 teises lõigus sätestatud menetlusega.

6. peatükk. Euroopa Ühenduste Statistikaameti roll ja suhted liikmesriikide siseriiklike statistikaasutustega

Artikkel 11

Euroopa Ühenduste Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude kohandamisel arvessevõetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Eelkõige koostab statistikaamet kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud.

Artikkel 12

Iga aasta märtsis kutsub statistikaamet kokku siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma, mida nimetatakse "personalieeskirjade artikli 65 töörühmaks".

Nõupidamisel uuritakse kõiki erinäitajatega seotud statistilisi probleeme, eelkõige netonäitajate koostamisega seotud probleeme.

Nõupidamisel esitatakse samuti:

- andmed keskvalitsusasutuste tööaja pikkuse arengusuundade kohta,

- andmed, mis on vajalikud ostujõu muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasu ajutise kohandamise eesmärgil.

Artikkel 13

Vähemalt kord aastas ja mitte hiljem kui septembris kutsub statistikaamet kokku siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma, mida nimetatakse "personalieeskirjade artikli 64 töörühmaks".

Nõupidamisel uuritakse kõiki ühisindeksi ja ostujõu pariteetide koostamisega seotud statistilisi probleeme.

Artikkel 14

Iga liikmesriik teatab statistikaametile kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate siseriiklike riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes.

7. peatükk. Lõppsäte ja parandusklausel

Artikkel 15 (88)

1. Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. juulist 1991 kuni 30. juunini 2003.

2. Viienda aasta lõpul vaadatakse need sätted uuesti üle ja vajaduse korral muudetakse neid Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatava aruande ja komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist muude institutsioonidega personalieeskirjade raames.

--------------------------------------------------

II

Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused

I jaotis Üldsätted

II jaotis Ajutised töötajad

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Õigused ja kohustused

3. peatükk Töölevõtmise tingimused

4. peatükk Töötingimused

5. peatükk Töötasu ja kulude korvamine

6. peatükk Sotsiaalkindlustushüvitised

A jagu. Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning sotsiaalkindlustushüvitised

B jagu. Kindlustus invaliidsuse ja surma puhuks

C jagu. Vanaduspension ja lahkumistoetus

D jagu. Invaliidsus- ja elukindlustusskeemi ning pensioniskeemi rahastamine

E jagu. Ajutiste töötajate nõuete lahendamine

F jagu. Hüvitiste maksmine

G jagu. Õiguste üleminek ühendustele

7. peatükk Enammakstud summade tagasinõudmine

8. peatükk Edasikaebamine

9. peatükk Töösuhte lõpetamine

III jaotis Abiteenistujad

1. peatükk Üldsätted

2. peatükk Õigused ja kohustused

3. peatükk Töölevõtmise tingimused

4. peatükk Töötingimused

5. peatükk Töötasu ja kulude korvamine

6. peatükk Sotsiaalkindlustushüvitised

7. peatükk Enammakstud summade tagasinõudmine

8. peatükk Edasikaebamine

9. peatükk Töösuhte lõpetamine

IV jaotis Kohalikud töötajad

V jaotis Erinõustajad

VI jaotis (kehtetu)

VII jaotis Üleminekusätted

VIII jaotis Lõppsätted

I jaotis

Üldsätted

Artikkel 1 (18)

Käesolevaid teenistustingimusi kohaldatakse ühenduste lepinguliste teenistujate suhtes.

Sellised teenistujad on:

- ajutised töötajad,

- abiteenistujad,

- kohalikud töötajad,

- erinõustajad.

Artikkel 2 (18)

Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on "ajutised töötajad":

a) töötajad, kes on võetud ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks;

b) töötajad, kes on võetud ajutiselt alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu;

c) töötajad, kes ei ole Euroopa ühenduste ametnikud ja kes on võetud tööle selleks, et nad abistaksid kas isikut, kes töötab Euroopa ühenduste asutamislepingutes või Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingus ettenähtud ametikohal, või mõne Euroopa ühenduste institutsiooni või organi valitud eesistujat või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni valitud juhti;

d) teenistujad, kes on võetud ajutiselt tööle teadusuuringute ja investeeringute eelarvest tasustatavatele alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad asjaomase institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu.

Artikkel 3

Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on "abiteenistujad":

a) töötajad, kes on artiklis 52 sätestatud piirangute raames võetud tööle selleks, et nad täidaksid mõnes institutsioonis täis- või osalise tööajaga ülesandeid, kuid keda ei ole määratud ametikohale, mis kuulub selle institutsiooni eelarvele ametikohtade loetellu;

b) töötajad, kes on pärast seda, kui ametnike ajutise ümberpaigutamise võimalused institutsioonis on läbi vaadatud, tööle võetud selleks, et nad asendaksid isikuid, kes ei ole hetkel võimelised oma kohustusi täitma:

- B-, C- või D-kategooria või keeleüksuste ametnikke või ajutisi töötajaid;

- erandkorras A-kategooria (kuid mitte palgaastmete A 1 ja A 2) ametnikke või ajutisi töötajaid, kes töötavad väga spetsialiseerunud ametikohal;

selliseid teenistujaid tasustatakse institutsiooni eelarves selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast.

Artikkel 4 (8) (18) (24)

Käesolevate teenistustingimuste puhul tähendab "kohalik töötaja" vastavalt kohalikule tavale töölise või teenindaja ülesannete täitmiseks tööle võetud töötajat, kes on määratud kohale, mis ei sisaldu iga institutsiooni eelarveosale lisatud töökohtade loetelus, ja keda tasustatakse eelarves selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast. Erandina võib kohalike töötajatena käsitada ka Euroopa Ühenduste Komisjoni pressi- ja teabetalituste juhtivat personali.

Väljaspool ühenduse liikmesriike asuvates teenistuskohtades võib kohalike töötajatena käsitada töötajaid, kes tegelevad esimeses lõigus nimetamata ülesannetega, mida teenistuse huvides ei saa määrata artikli 1 tähenduses muul ametikohal olevatele ametnikele ega teenistujatele.

Artikkel 5

Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on "erinõustaja" isik, kes oma erikvalifikatsioonist tulenevalt ja olenemata tasulisest tööst mõnes muus ametis, teeb kas korrapäraselt või kindlaksmääratud aja jooksul tööd selleks, et abistada mõnda Euroopa ühenduste institutsiooni, ja keda tasustatakse selle institutsiooni eelarves, mille teenistuses ta on, selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast.

Artikkel 6

Iga institutsioon määrab kindlaks, kes on volitatud sõlmima artiklis 1 osutatud lepinguid.

Personalieeskirjade artikli 1 teise lõigu ja artikli 2 teise lõigu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 7 (8)

Teenistujal, kelle tööleping on sõlmitud rohkem kui üheks aastaks või tähtajatult, on õigus hääletada ja kandideerida personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud personalikomitee valimistel.

Kui teenistuja on võetud teenistusse vähem kui üheks aastaks, on tal õigus hääletada, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud.

Institutsioon või personalikomitee võib personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud ühiskomiteega konsulteerida üldist laadi küsimustes, mis on seotud teenistujatega, kelle suhtes kohaldatakse artiklit 1.

Artikkel 7a (8)

Artiklis 1 nimetatud teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 24a.

II jaotis

Ajutised töötajad

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 8 (18) (44)

Ajutisi töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti a, võib tööle võtta tähtajaliselt või tähtajatult.

Ajutisi töötajaid, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti b, ei võeta tööle kauemaks kui kaheks aastaks ning nende töölepingut tohib pikendada kõige rohkem ühe korra kõige rohkem üheks aastaks. Pärast seda ei rakendata neid enam ajutiste töötajatena. Pärast nende lepingu lõppu võib selliseid teenistujaid institutsioonide alalistele ametikohtadele määrata üksnes juhul, kui nad määratakse ametisse personalieeskirjade järgi.

Ajutised töötajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c, võetakse tööle tähtajatult.

Ajutised töötajad, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti d, võetakse tööle järgmistel tingimustel:

- A- ja B-kategooria ajutised töötajad, kes peavad täitma teaduslikke või tehnilisi kutseoskusi eeldavaid kohustusi, võetakse tööle kõige rohkem viieks aastaks; nende lepinguid võib pikendada;

- A- ja B-kategooria teenistujad, kes peavad täitma halduskohustusi, võetakse tööle tähtajatult;

- C- ja D-kategooria teenistujad võetakse tööle tähtajatult või tähtajaliselt.

Kui tähtajalise lepinguga ajutise töötaja suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti a või d sätteid, võib tema lepingut tähtajaliselt pikendada ainult ühe korra. Seejärel pikendatakse lepingut tähtajatult.

Artikkel 9

Ajutise töötaja võib võtta tööle ainult iga institutsiooni eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas sisalduvate vabade töökohtade täitmiseks vastavalt käesolevale jaotisele.

Artikkel 10 (77)

Personalieeskirjade artiklit 1a, artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 4 ning artiklit 7 ametnike võrdse kohtlemise, ametikohtade kategooriatesse, teenistusüksustesse ja palgaastmetesse liigitamise ning ametnike ametikohtadele nimetamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

Ajutise töötaja teenistuslepingusse märgitakse palgaaste ja -järk, mille kohaselt ta on tööle võetud.

Ajutise töötaja määramine töökohale, mille palgaaste on kõrgem kui kohal, kuhu ta tööle võeti, dokumenteeritakse teenistuslepingu lisalepingus.

Personalieeskirjade artikleid 93–101 ja personalieeskirjade I lisa B osa kohaldatakse analoogia põhjal komisjoni nende ajutiste töötajate suhtes, kes töötavad tuumateaduse valdkonna ametikohtadel, mis eeldavad teaduslikke või tehnilisi kutseoskusi, ning keda tasustatakse teadusuuringute ja investeeringute eelarvest.

Ajutised töötajad, kelle suhtes kohaldatakse eelmist lõiku, kuuluvad personalieeskirjade artikli 93 teise lõigu järgi kindlaksmääratava maksimumarvu hulka.

2. peatükk

Õigused ja kohustused

Artikkel 11 (44)

Personalieeskirjade artikleid 11–26 ametnike õiguste ja kohustuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal. Kui ajutise töötajaga on sõlmitud tähtajaline leping, piirdub personalieeskirjade artikli 15 teises lõigus nimetatud isiklikel põhjustel võetava puhkuse kestus lepingu kehtivuse allesjäänud ajaga.

Iga personalieeskirjade artiklis 22 ettenähtud otsuse, millega nõutakse ühendustele tõsise üleastumisega tekitatud kahju hüvitamist, teeb artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pärast seda, kui ta on täitnud tõsise üleastumise eest vallandamise puhuks ettenähtud formaalsused.

Üksikute ajutiste töötajate kohta tehtud otsused avaldatakse personalieeskirjade artikli 25 teises lõigus ettenähtud korras.

3. peatükk

Töölevõtmise tingimused

Artikkel 12 (77)

1. Ajutiste töötajate töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tõhusad ja sõltumatud Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanikud, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Ajutiste töötajate valimisel ei tehta vahet rassi, poliitiliste, filosoofiliste ega usuliste tõekspidamiste, soo ega seksuaalse sättumuse põhjal ega võeta arvesse perekonnaseisu ega pereolusid.

2. Ajutise töötaja võib tööle võtta ainult tingimusel, et:

a) ta on ühe Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;

b) tal on täidetud kõik talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustused;

c) ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks;

d) ta on füüsiliselt võimeline oma kohustusi täitma ning

e) ta esitab tõendi ühe Euroopa ühenduste keele põhjaliku tundmise ja teise Euroopa ühenduste keele rahuldava tundmise kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

Artikkel 13 (46)

Enne töölevõtmist vaatab institutsiooni arst ajutise töötaja läbi, et institutsioon võiks olla kindel, et kõnealune isik vastab artikli 12 lõike 2 punkti d nõuetele.

Personalieeskirjade artiklit 33 kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 14 (24) (44)

Ajutisele töötajale võib määrata katseaja, mis ei ületa kuut kuud.

Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse või õnnetuse tõttu kuu aega või kauem oma kohustusi täita, võib teenistusse võtmist reguleerivaid lepinguid sõlmima volitatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada.

Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu tehakse aruanne ajutise töötaja suutlikkuse kohta täita oma kohustusi, samuti tema teenistuses käitumise ja võimekuse kohta. See aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused. Kui ajutise töötaja töö ei osutu ametikohale vastavaks, vabastatakse ta teenistusest.

Kui katseajal olev ajutine töötaja osutub selgelt mittevastavaks, võib tema kohta teha aruande ükskõik millal tema katseaja vältel. Aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus teha kirjalikult oma märkused. Aruande alusel võib lepingute sõlmimiseks volitatud asutus või ametiisik otsustada teenistussuhte ajutise töötajaga lõpetada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette; teenistuse kestus ei tohi siiski ületada tavalist katseaega.

Teenistusest vabastatud ajutisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.

Artikkel 15 (46)

1. Ajutiste töötajate esimene palgaaste määratakse kindlaks personalieeskirjade artikli 32 järgi.

Kui ajutine töötaja määratakse artikli 10 kolmanda lõigu kohaselt kõrgemale palgaastmele vastavale ametikohale, määratakse tema palgaaste kindlaks personalieeskirjade artikli 46 järgi.

2. Personalieeskirjade artikli 43 sätteid aruannete kohta kohaldatakse artikli 2 punktides a, c ja d osutatud teenistujate suhtes analoogia põhjal.

4. peatükk

Töötingimused

Artikkel 16 (7) (46)

Personalieeskirjade artikleid 55–61, mis käsitlevad tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning puhkust ja riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad võivad kesta kuni kolm kuud või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast ametniku töölepingu lõppemist.

Nende tähtaegade lõppemise korral antakse teenistujale, kelle teenistuslepingut pole veel lõpetatud hoolimata tema võimetusest täita oma kohustusi, palgata puhkust.

Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest, kuni talle pole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.

Artikkel 17 (44)

Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud või:

- kolm kuud, kui teenistuja tööstaaž on lühem kui neli aastat;

- kuus kuud kõigil muudel juhtudel.

Vastavalt eelmisele lõigule antud puhkuse aega ei arvestata artikli 20 kolmanda lõigu kohaldamisel.

Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis.

Ajutine töötaja, kes tõendab, et ta ei saa artiklis 28 nimetatud riskide vastu kasutada ühtki muud riiklikku kindlustusskeemi, võib hiljemalt järgmisel kuul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et teda kindlustataks jätkuvalt vastavalt nimetatud artiklile, tingimusel et oma puhkuse ajal maksab ta poole artiklis 28 nimetatud riskide vastu kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemaksed arvutatakse tema viimase põhipalga alusel.

Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotluse korral omandada palgata puhkuse ajal uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel.

Artikkel 18 (44)

Ajutisele töötajale, kes kutsutakse ajateenistusse, asendusteenistusse, õppekogunemisele või tagasi tegevteenistusse, määratakse töövabastus sõjaväeteenistuseks; tähtajaliselt tööle võetud ajutise töötaja puhul ei või selline töövabastus mingil juhul olla pikem lepingu kestusest.

Ajutine töötaja, kes kutsutakse ajateenistusse või asendusteenistusse, ei saa töötasu, kuid tal säilib õigus tõusta kõrgemale astmele vastavalt käesolevatele teenistustingimustele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse või asendusteenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.

Ajutine töötaja, kes kutsutakse õppekogunemisele või tagasi tegevteenistusse, saab õppekogunemise ajal või tegevteenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.

5. peatükk

Töötasu ja kulude korvamine

Artikkel 19

Ajutiste töötajate töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.

Artikkel 20

(18) (19) (23) (24) (27) (30) (31) (32) (34) (35) (36) (37) (38) (41) (42) (43) (44) (45) (62) (63)

Personalieeskirjade artikleid 63, 64, 65 ja 65a, mis käsitlevad vääringut, milles tasu makstakse, ja selle tasu kohandamist, kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artikleid 66, 67, 69, 70 ja 70a, mis käsitlevad põhipalka, peretoetusi, kodumaalt lahkumise toetust, surma korral makstavat toetust ja õpetamistoetust, kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artikli 66a sätteid ajutise maksu kohta kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.

Ajutine töötaja, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme samas järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku.

Artikkel 21

Personalieeskirjade VII lisa artikleid 1, 2, 3, 4 ja 4a, mis käsitlevad peretoetuste, kodumaalt lahkumise toetuse ja ajutiste kindlasummaliste toetuste maksmist, kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 22

Kui artiklitest 23–26 ei tulene teisiti, on ajutisel töötajal vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklitele 5–15 õigus saada tagasi kulud, mis on talle tekkinud seoses tema tööleasumise, üleviimise või teenistusest lahkumisega, ning samuti kulud, mis on tekkinud tema kohustuste täitmise käigus või sellega seoses.

Artikkel 23

Ajutisel töötajal, kes on tööle võetud tähtajaliselt vähemalt 12 kuuks või keda artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik käsitab tähtajatu lepingu puhul samaväärseks ajaks teenistusse võetuna, on personalieeskirjade VII lisa artikli 9 kohaselt õigus saada tagasi oma teenistusest lahkumise kulud.

Artikkel 24 (10) (44) (78) (81)

1. Ajutine töötaja, kes on tööle võetud tähtajaliselt vähemalt üheks aastaks või keda artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik käsitab tähtajatu lepingu puhul samaväärseks ajaks teenistusse võetuna, saab personalieeskirjade VII lisa artiklis 5 ettenähtud sisseseadmistoetust, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt eeldatavale teenistusajale järgmiselt:

vähemalt üks aasta, aga vähem kui kaks aastat: | kuni 1/3 | personalieeskirjade VII lisa artiklis 5 sätestatud määrast. |

vähemalt kaks aastat, aga vähem kui kolm aastat: | kuni 2/3 |

– kolm aastat või rohkem: | kuni 3/3 |

2. Personalieeskirjade VII lisa artiklis 6 ettenähtud ümberasumistoetust makstakse ajutistele töötajatele, kes on teenistuses olnud vähemalt neli aastat. Teenistuja, kes on töötanud kokku üle ühe aasta, kuid alla nelja aasta, saab ümberasumistoetust võrdeliselt töötatud ajaga, kusjuures mittetäielikke aastaid ei võeta arvesse.

3. Lõikes 1 ettenähtud sisseseadmistoetuse ja lõikes 2 ettenähtud ümberasumistoetuse suurus on siiski vähemalt:

- 917,21 eurot teenistuja puhul, kellel on õigus majapidamistoetusele, ning

- 545,37 eurot teenistuja puhul, kellel ei ole õigust majapidamistoetusele.

Kui mõlemad abikaasad on ühenduste ajutised töötajad ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

Artikkel 25 (8) (44)

Kohaldatakse personalieeskirjade VII lisa artikli 10 sätteid päevarahade kohta. Ajutisel töötajal, kellega on sõlmitud tähtajaline leping vähem kui 12 kuuks või keda artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik käsitab tähtajatu lepingu puhul samaväärseks ajaks teenistusse võetuna ning kes tõendab, et ta ei saa mingil juhul oma alalises elukohas edasi elada, on siiski õigus saada lepingu kestuse ajal või kuni ühe aasta jooksul päevaraha.

Artikkel 26

Personalieeskirjade VII lisa artiklit 8, mis käsitleb iga-aastast töötamiskohast päritolukohta sõitmise kulude hüvitamist, kohaldatakse üksnes nende ajutiste töötajate suhtes, kes on teenistuses olnud vähemalt üheksa kuud.

Artikkel 27

Personalieeskirjade VII lisa artikleid 16 ja 17 tasumisele kuuluvate summade maksmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

6. peatükk

Sotsiaalkindlustushüvitised

A jagu

Ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus ning sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 28 (18) (44) (46)

Personalieeskirjade artikleid 72 ja 73 ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustuskaitse kohta kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal töötamise, haiguspuhkuse ning artiklites 11 ja 17 nimetatud palgata puhkuse ajal vastavalt nimetatud artiklites sätestatud tingimustele; personalieeskirjade artiklit 72 ravikindlustuskaitse kohta kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsuspensioni saavate ajutiste töötajate ja toitjakaotuspensioni saajate suhtes. Artiklit 72 kohaldatakse ka artikli 39 lõikes 2 osutatud teenistujate suhtes, kes saavad vanaduspensioni.

Kui aga artikliga 13 ettenähtud tervisekontroll näitab, et töötaja on haige või töövõimetu, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada, et sellise haiguse või töövõimetuse tõttu tekkivaid kulusid ei arvestata personalieeskirjade artiklis 72 sätestatud kulude hüvitamisel.

Kui ajutine töötaja tõendab, et ta ei saa end kindlustada ühegi muu õigusaktidega ettenähtud ravikindlustusskeemi alusel, võib ta kuni kuu aja jooksul pärast lepingu lõppemist esitada avalduse selle kohta, et esimeses lõikes sätestatud ravikindlustust kohaldataks jätkuvalt kuni kuue kuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 sätestatud sissemaksete aluseks võetakse ajutise töötaja viimane põhipalk ning ajutine töötaja tasub poole kõnealustest sissemaksetest.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib pärast institutsiooni meditsiinitöötajaga konsulteerimist otsustada, et eelmises lõigus sätestatud ühekuulist taotluse esitamise tähtaega ja kuuekuulist tähtaega ei kohaldata, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus sätestatud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud arstliku läbivaatuse.

Artikkel 28a (46) (78) (81)

1. Endisel ajutisel töötajal, kes jääb töötuks pärast seda, kui tema teenistus Euroopa ühenduste institutsioonis lõpeb, ning

- kes ei saa Euroopa ühendustelt vanadus- ega invaliidsuspensioni,

- kelle teenistus ei lõppenud omal soovil lahkumise ega distsiplinaarpõhjustel töölepingu lõpetamise tõttu,

- kes on teenistuses olnud vähemalt kuus kuud

- ja kelle elukoht on mõnes Euroopa ühenduste liikmesriigis, on allpool sätestatud tingimustel õigus igakuisele töötuskindlustushüvitisele.

Kui tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist riikliku skeemi alusel, peab ta sellest teatama institutsioonile, kelle teenistuses ta oli, kes omakorda teatab sellest kohe komisjonile. Sellistel juhtudel lahutatakse kõnealuste hüvitiste summa lõike 3 kohaselt makstavast toetusest.

2. Et olla õigustatud saama kõnealust töötuskindlustushüvitist, peab endine ajutine töötaja:

a) olema isikliku taotluse põhjal tööotsijana registreeritud selle liikmesriigi tööhõiveasutuses, kus on tema elukoht;

b) täitma kõnealuse liikmesriigi seaduses sätestatud kohustusi, mis on ette nähtud selle seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saava isiku jaoks;

c) kord kuus edastama institutsioonile, kelle teenistuses ta oli, pädeva siseriikliku tööhõiveasutuse väljaantud tõendi selle kohta, kas ta on täitnud punktides a ja b nimetatud kohustusi ja tingimusi; institutsioon edastab nimetatud tõendi kohe komisjonile.

Ühendus võib toetust anda ja selle säilitada ka siis, kui punktis b nimetatud siseriiklikke kohustusi ei täideta haiguse, õnnetuse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse või samalaadseks peetava olukorra puhul või juhul, kui pädev siseriiklik asutus on isiku vabastanud nende kohustuste täitmisest.

Komisjon kehtestab pärast ekspertide komitee arvamuse saamist käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud sätted.

3. Töötuskindlustushüvitis kinnitatakse põhipalga alusel, mida endine ajutine töötaja sai teenistuse lõppemise ajal. See hüvitis on:

- esimese 12 kuu jooksul 60 % põhipalgast,

- 13.–18. kuul 45 % põhipalgast,

- 19.–24. kuul 30 % põhipalgast.

Sel viisil arvutatud summad peavad olema vähemalt 743,68 eurot ja mitte rohkem kui 1487,36 eurot.

Nõukogu võib eespool nimetatud miinimum- ja maksimumsumma komisjoni ettepaneku põhjal igal aastal üle vaadata.

4. Töötuskindlustushüvitist makstakse endisele ajutisele töötajale kõige rohkem 24 kuu jooksul pärast teenistuse lõppemist. Kui endine ajutine töötaja selle ajavahemiku jooksul ei vasta enam lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, peatatakse töötuskindlustushüvitise maksmine. Hüvitist hakatakse uuesti maksma, kui endine ajutine töötaja enne selle ajavahemiku lõppu vastab jälle nimetatud tingimustele ega ole omandanud õigust saada siseriiklikku töötuskindlustushüvitist.

5. Endisel ajutisel töötajal, kes vastab töötuskindlustushüvitise nõuetele, on õigus saada personalieeskirjade artiklis 67 ettenähtud peretoetusi. Majapidamistoetust arvutatakse töötuskindlustushüvitise alusel personalieeskirjade VII lisa artiklis 1 sätestatud tingimustel.

Asjaomane isik on kohustatud teatama kõigist muudest samasugustest toetustest, mida talle või tema abikaasale mujalt makstakse; sellised toetused lahutatakse käesoleva artikli põhjal makstavatest toetustest.

Endisel ajutisel töötajal, kes vastab töötuskindlustushüvitise saamise nõuetele, on õigus personalieeskirjade artikli 72 kohasele ravikindlustusele, ilma et ta peaks ise sissemakseid tasuma.

6. Töötuskindlustushüvitise ja peretoetuste suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi paranduskoefitsienti, kus endine ajutine töötaja tõendab oma elukoha olevat. Töötuskindlustushüvitise suhtes kohaldatakse alati iga-aastase läbivaatuse tulemusel viimati saadud paranduskoefitsienti. Komisjon maksab need summad elukohariigi vääringus; need konverteeritakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus sätestatud vahetuskursi alusel.

7. Ajutine töötaja maksab kolmandiku töötuskindlustusskeemi maksetest. Sissemakseks on kinnitatud 0,4 % asjaomase isiku põhipalgast, arvestamata ametnike personalieeskirjade artiklis 64 sätestatud paranduskoefitsiente. Sissemakse arvatakse iga kuu asjaomase isiku töötasust maha ja makstakse koos institutsiooni tasutava kahe kolmandikuga erilisse töötushüvitisfondi. Kõnealune töötushüvitisfond on institutsioonide ühisfond ning institutsioonid tasuvad oma sissemaksed komisjonile iga kuu hiljemalt kaheksa päeva pärast töötasu maksmist. Kõik käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad kulud kinnitab ja maksab komisjon vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetele.

8. Töötule endisele ajutisele töötajale makstav töötuskindlustushüvitis sõltub määrusest (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord.

9. Riigiasutused, kes vastutavad tööhõive ja töötuse eest kooskõlas oma siseriiklike seadustega, ja komisjon teevad tõhusat koostööd, et tagada käesoleva artikli laitmatu kohaldamine.

10. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalik kord kehtestatakse eeskirjadega, mille ühenduste institutsioonid sätestavad ühisel kokkuleppel pärast personalieeskirjade komitee arvamuse saamist, ilma et see piiraks lõike 2 viimase lõigu sätete kohaldamist.

11. Üks aasta pärast käesoleva töötuskindlustusskeemi kehtestamist ja seejärel iga kahe aasta järel esitab komisjon nõukogule aruande selle skeemi finantsolukorra kohta. Sõltumata kõnealusest aruandest võib komisjon esitada nõukogule ettepaneku kohandada lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui skeemi kohaldamine seda nõuab. Nõukogu otsustab nende ettepanekute üle lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 29

Personalieeskirjade artiklit 74 sünnitoetuse kohta ning personalieeskirjade artiklit 75, mis käsitleb samas osutatud kulude ülevõtmist institutsiooni poolt, kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 30

Personalieeskirjade artiklit 76 kingete, laenude ja avansside kohta kohaldatakse analoogia põhjal ajutiste töötajate suhtes nende lepingu kehtivusaja jooksul või pärast selle lõppu, kui teenistuja on oma teenistuse ajal jäänud mõne tõsise haiguse või õnnetuse tagajärjel töövõimetuks ning tõestab, et ükski teine sotsiaalkindlustusskeem sellist haigust või õnnetust ei hõlma.

B jagu

Kindlustus invaliidsuse ja surma puhuks

Artikkel 31

Ajutised töötajad on töötamise ajal esineva surma- või invaliidsusohu vastu kindlustatud vastavalt järgmistele sätetele.

Käesolevas jaos sätestatud maksed ja hüvitised peatatakse, kui vastavalt käesolevatele teenistustingimustele peatatakse töötasu maksmine töötajale.

Artikkel 32 (46)

Kui enne teenistuja tööleasumist läbitud tervisekontrolli põhjal selgub, et teenistuja on haige või töövõimetu, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus kõnealusest haigusest või töövõimetusest tulenevaid riske arvesse võttes otsustada võimaldada talle invaliidsuse või surmaga seotud garanteeritud hüvitisi alles viis aastat pärast seda, kui ta on institutsiooni teenistusse asunud.

Teenistuja võib kaevata kõnealuse otsuse edasi personalieeskirjade artikli 4 lõikes 1 sätestatud töövõimetuskomiteesse.

Artikkel 33 (8) (46)

1. Kui teenistuja peab täieliku invaliidsuse tõttu lahkuma institutsiooni teenistusest, on tal õigus saada invaliidsuspensioni, mille suurus määratakse järgmiselt.

Kui invaliidsus on tekkinud kohustuste täitmise ajal või seoses kohustustega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse, ühiskasuliku teo või oma eluga riskides teise inimese päästmise tõttu, on invaliidsuspension 70 % ajutise töötaja viimasest põhipalgast.

Kui invaliidsus on tekkinud mingil muul põhjusel, on ajutise töötaja viimase põhipalga alusel arvutatud invaliidsuspension iga teenistusse asumise kuupäeva ja 65aastaseks saamise kuupäeva vahele jääva aasta eest 2 %; seda määra suurendatakse 2 % võrra iga pensioniõigusliku staaži aasta kohta, mille ta on täitnud vastavalt personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõigetele 2 ja 3, ning 25 % võrra tema pensioniõiguste summast 60aastasena, kuid nii, et kogusumma ei ole suurem kui 70 % tema viimasest põhipalgast.

Invaliidsuspension on vähemalt 120 % personalieeskirjade VIII lisa artiklis 6 määratletud elatusmiinimumist.

Kui teenistuja on invaliidsuse ise tahtlikult põhjustanud, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus otsustada, et teenistuja saab ainult artiklis 39 sätestatud toetust.

Invaliidsuspensioni saama õigustatud isikutel on õigus saada ka personalieeskirjade artiklis 67 sätestatud peretoetusi vastavalt personalieeskirjade VII lisale; majapidamistoetus määratakse toetusesaaja pensioni alusel.

2. Invaliidsuse tuvastab personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud töövõimetuskomitee.

3. Õigus invaliidsuspensionile tekib järgmisel päeval pärast teenistuja ja institutsiooni töösuhte lõpetamist vastavalt artiklitele 47 ja 48.

4. Artiklis 43 osutatud institutsioon võib igal ajal nõuda tõestust, et invaliidsuspensioni saaja vastab endiselt selle pensioni saamise tingimustele. Õigus invaliidsuspensionile lõpeb, kui invaliidsuskomitee leiab, et nimetatud tingimused ei ole enam täidetud.

Kui komitee ei võta teenistujat uuesti teenistusse, on tal omal valikul õigus saada:

- kas artiklis 39 sätestatud lahkumistoetust, mis arvutatakse tegelikult teenistuses oldud aja põhjal,

- või vanaduspensioni vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja personalieeskirjade VIII lisale, kui tegemist on vähemalt 50aastase teenistujaga artikli 2 punkti a, c või d tähenduses.

Vanaduspensioni arvutamisel võetakse arvesse invaliidsuspensioni saamise aega, ilma et asjaomane isik peaks sissemakseid tagantjärele maksma.

Artikkel 34 (18) (46)

Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel.

Kui sureb endine teenistuja, kes sai invaliidsuspensioni, või endine teenistuja artikli 2 punkti a, c või d tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne 60aastaseks saamist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist 60aastaseks saamise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.

Kui ajutine töötaja või invaliidsus- või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne 60aastaseks saamist ja taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema 60aastaseks saamise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 35

Õigus saada pensioni tekib surmakuule järgneva kuu esimesel päeval või, olenevalt olukorrast, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ajavahemikule, mil lesk, orvud või ülalpeetavad saavad surnud teenistuja tasu vastavalt personalieeskirjade artiklile 70.

Artikkel 36 (8) (46)

Teenistuja lesel on õigus saada lesepensioni vastavalt personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükile. Pension on vähemalt 35 % teenistuja viimasest igakuisest põhipalgast ega tohi olla väiksem kui personalieeskirjade VIII lisa artiklis 6 määratletud elatusmiinimum. Kui artikli 2 punktis a, c või d nimetatud teenistuja sureb, tõstetakse lesepensioni suurus 60 %ni vanaduspensionist, mida teenistuja oleks saanud, kui tal oleks surma ajal teenistusstaažist või vanusest olenemata olnud õigust sellist pensioni saada.

Lesepensioni saaval isikul on personalieeskirjade VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada personalieeskirjade artiklis 67 määratletud peretoetusi. Ülalpeetava lapse toetus on siiski võrdne personalieeskirjade artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetuse kahekordse summaga.

Artikkel 37 (8) (24) (46)

Kui teenistuja või vanadus- või invaliidsuspensioni saama õigustatud isik sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on teenistuja ülalpeetud lastel õigus saada orvupensioni vastavalt personalieeskirjade artiklis 80 nimetatud tingimustele.

Sama õigus on eespool nimetatud tingimustele vastavatel lastel ka juhul, kui abikaasa, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, sureb või abiellub uuesti.

Kui teenistuja või vanadus- või invaliidsuspensioni saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse personalieeskirjade artikli 80 kolmandat lõiku.

Kui sureb artikli 2 punktis a, b või c osutatud endine ajutine töötaja, kes oli lahkunud teenistusest enne 60aastaseks saamist ja taotlenud oma vanaduspensioni edasilükkamist tema 60aastaseks saamise kuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 kohaselt tema ülalpeetavateks tunnistatud lastel õigus saada orvupensioni samadel tingimustel, mis on vastavalt ette nähtud eelmistes lõikudes.

Kui sureb ajutise töötaja või vanadus- või invaliidsuspensioni saava ajutise töötaja abikaasa, kes ei ole ametnik ega ajutine töötaja, on lese ülalpidamisel olevatel lastel personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses õigus saada orvupensioni, mille summa määratakse kindlaks personalieeskirjade artikli 80 neljanda lõigu järgi.

Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklile 3.

Artikkel 38

Lahutuse korral või juhul, kui toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikuid on enam kui ühest kategooriast, jaotatakse kõnealune pension personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis ettenähtud viisil.

Artikkel 38a (46)

Personalieeskirjade artiklis 81a sätestatud eeskirju ülemmäärade ja jaotamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

C jagu

Vanaduspension ja lahkumistoetus (8)

Artikkel 39 (8) (18) (46)

1. Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 punkti b tähenduses õigus saada lahkumistoetust, mis on arvutatud vastavalt personalieeskirjade VIII lisa artiklile 12.

Kõnealusest toetusest arvatakse maha artikli 42 kohaselt makstud summad.

2. Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 punkti a, c või d tähenduses õigus saada vanaduspensioni või lahkumistoetust vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatüki ja personalieeskirjade VIII lisa sätetele. Lahkumistoetusest arvatakse maha artikli 42 kohaselt makstud summad. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigust võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.

3. Isikul, kellel tekkis vanaduspensioni saamise õigus 60aastaselt või pärast seda, on õigus saada personalieeskirjade artiklis 67 sätestatud peretoetust vastavalt personalieeskirjade VII lisale; majapidamistoetus arvutatakse toetusesaaja pensioni alusel.

Artikkel 40

Kui teenistuja määratakse Euroopa ühenduste ametnikuks, ei saa ta artikli 39 esimeses lõigus ettenähtud toetust.

Personalieeskirjade VIII lisas ettenähtud pensioniõigusliku staaži arvutamisel võetakse arvesse kogu Euroopa ühenduste institutsioonide ajutise töötajana teenistuses oldud aega.

Kui teenistuja on kasutanud artiklis 42 ettenähtud võimalust, vähendatakse tema vanaduspensioni õigusi vastavalt ajale, mil kõnealuseid summasid kinni peeti.

Eelmist lõiku ei kohaldata teenistujate suhtes, kes on kolme kuu jooksul pärast seda, kui tema suhtes hakati kohaldama personalieeskirju, palunud luba maksta need summad tagasi koos liitintressiga, mille määr on 3,5 % aastas.

D jagu

Invaliidsus- ja elukindlustusskeemi ning pensioniskeemi rahastamine

Artikkel 41 (46)

B ja C jaos sätestatud sotsiaalkindlustusskeemi rahastamise puhul kohaldatakse personalieeskirjade artikli 83 ning personalieeskirjade VIII lisa artiklite 36 ja 38 sätteid analoogia põhjal.

Artikkel 42 (8) (64)

Tingimustel, mille sätestab institutsioon, võib teenistuja paluda institutsiooni, et see teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.

Sellised maksed ei ületa 16,5 % põhipalgast ja võetakse Euroopa ühenduste eelarvest.

E jagu

Ajutiste töötajate nõuete lahendamine

Artikkel 43 (46)

Personalieeskirjade VIII lisa artikleid 40–44 kohaldatakse analoogia põhjal.

F jagu

Hüvitiste maksmine

Artikkel 44 (46)

Personalieeskirjade artikleid 81a ja 82 ning personalieeskirjade VIII lisa artiklit 45 hüvitiste maksmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

Kõik summad, mis ühenduse ajutine töötaja võlgneb ühendusele ajutisele töötajale hüvitiste maksmise kuupäeval kõnealuse kindlustusskeemi alusel, arvatakse maha ajutisele töötajale või tema pärijatele makstavate hüvitiste summast viisil, mille määrab kindlaks personalieeskirjade VIII lisa artiklis 45 nimetatud institutsioon. Lahutatava summa võib jaotada mitmele kuule.

G jagu

Õiguste üleminek ühendustele

Artikkel 44a (46)

Personalieeskirjade artikli 85a sätteid õiguste ülemineku kohta ühendustele kohaldatakse analoogia põhjal.

7. peatükk

Enammakstud summade tagasinõudmine

Artikkel 45 (8)

Kohaldatakse personalieeskirjade artikli 85 sätteid enammakstud summade tagasinõudmise kohta.

8. peatükk

Edasikaebamine

Artikkel 46

Personalieeskirjade VII jaotist edasikaebamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

9. peatükk

Töösuhte lõpetamine

Artikkel 47 (18) (44)

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

1. kui leping on tähtajaline:

a) lepingus märgitud kuupäeval;

b) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, kui lepingus sisaldub säte, mis annab teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Selline etteteatamistähtaeg ei või olla pikem kui kolm kuud ega lühem kui üks kuu. Ajutiste töötajate puhul, kelle lepinguid on pikendatud, on nimetatud etteteatamistähtaeg vähemalt üks kuu teenistusaasta kohta ning kõige vähem üks kuu ja kõige rohkem kuus kuud. Selline säte lisatakse nende teenistujate lepingusse, kes töötavad palgaastme A 1 või A 2 ametikohtadel;

c) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65 aastaseks.

Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitist, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

2. kui leping on tähtajatu:

a) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks päeva iga töötatud täiskuu kohta ning on vähemalt 15 päeva ja kõige rohkem kolm kuud pikk. Kui tegemist on artikli 2 punktis d osutatud teenistujaga, ei tohi etteteatamistähtaeg olla lühem kui üks kuu iga töötatud täisaasta kohta ning selle pikkus võib olla kõige vähem kolm kuud ja kõige rohkem 10 kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui kõnealune haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg sünnitus- või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire;

b) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65 aastaseks.

Artikkel 48 (44)

Tähtajalise või tähtajatu teenistussuhte võib institutsioon lõpetada ette teatamata:

a) katseaja jooksul või selle lõppedes artiklis 14 ettenähtud tingimustel;

b) kui teenistuja ei vasta enam artikli 12 lõike 2 punktides a ja d esitatud nõuetele; samas kui teenistuja ei vasta enam artikli 12 lõike 2 punkti d nõuetele, võib tema lepingu lõpetada üksnes vastavalt artiklile 33;

c) kui teenistuja ei ole artiklis 16 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetusi kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta.

Artikkel 49 (46)

1. Pärast personalieeskirjade IX lisas sätestatud distsiplinaarmenetlust, mida kohaldatakse analoogia põhjal, võib töösuhte lõpetada ette teatamata distsiplinaarsetel põhjustel, kui ajutine töötaja on kas tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasele teenistujale on antud võimalus esitada selgitusi.

Enne töösuhte lõpetamist võib ajutise töötaja töölt kõrvaldada vastavalt personalieeskirjade artiklile 88, mida kohaldatakse analoogia põhjal.

2. Kui töösuhe lõpetatakse lõike 1 alusel, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada:

a) piirata artiklis 39 sätestatud lahkumistoetust personalieeskirjade artiklis 83 sätestatud sissemaksete tagasimaksmisega koos liitintressiga, mille määr on 3,5 % aastas;

b) pidada täielikult või osaliselt kinni artikli 24 lõikes 1 sätestatud hüvitise.

Artikkel 50 (46)

1. Institutsioon lõpetab töösuhte ajutise töötajaga ette teatamata, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik leiab:

a) et ajutine töötaja on töölevõtmisel teadlikult andnud väärteavet oma ametialaste võimete või artikli 12 lõikes 2 sätestatud nõuete kohta ja

b) see väärteave on tema töölevõtmisel olnud määrav tegur.

2. Sellisel juhul teatab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pärast asjaomase teenistuja ärakuulamist ja analoogia põhjal kohaldatud personalieeskirjade IX lisas sätestatud distsiplinaarmenetlust, et teenistuja töösuhe lõpetatakse.

Enne töösuhte lõpetamist võib ajutise töötaja töölt kõrvaldada vastavalt personalieeskirjade artiklile 88, mida kohaldatakse analoogia põhjal.

Kohaldatakse artikli 49 lõiget 2.

Artikkel 50a (46)

Kui ajutine töötaja või endine ajutine töötaja on tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud täitmata oma käesolevatest teenistustingimustest tulenevad kohustused, võib tema suhtes rakendada distsiplinaarmeedet vastavalt personalieeskirjade VI jaotisele ja võimaluse korral vastavalt personalieeskirjade IX lisale, mille sätteid kohaldatakse analoogia põhjal, ilma et see piiraks artiklite 49 ja 50 kohaldamist.

III jaotis

Abiteenistujad

1. peatükk

Üldsätted

Artikkel 51

Abiteenistujate lepingud võidakse sõlmida tähtajaliselt või tähtajatult; neid võib pikendada.

Artikkel 52 (91)

Abiteenistujate tegelik teenistusaeg koos lepingu pikendamisest tuleneva ajaga ei ületa järgmisi tähtaegu:

a) juhul, kui abiteenistuja asendab ametnikku või ajutist töötajat, kes ei ole esialgu võimeline täitma oma kohustusi, selleks määratud aeg;

b) kõikidel muudel juhtudel kolm aastat.

Artikkel 53 (77)

Abiteenistujad on jaotatud nelja kategooriasse, mis omakorda jagunevad rühmadeks vastavalt täidetavatele kohustustele.

Igas rühmas jaotatakse abiteenistujad nelja klassi. Jaotamisel võetakse arvesse asjaomaste isikute kutseoskusi ja kogemusi.

Põhiametikohad ja nende allrühmad on esitatud järgmises tabelis:

Kategooria | Rühm | Ametikoht |

A | I | ühes või mitmes valdkonnas suurte kogemustega teadlane kogenud tõlketoimetaja erikogemustega tõlk |

| II | mõningate kogemustega teadlane tõlketoimetaja kogenud tõlk või tõlkija |

| III | teadlane tõlk või tõlkija |

B | IV | raskete ülesannetega töötajad (dokumentide koostamine, parandamine, raamatupidamine, tehnilised ülesanded) |

| V | lihtsate ülesannetega töötajad (dokumentide koostamine, raamatupidamine, tehnilised ülesanded) |

C | VI | kogenud sekretär kogenud kontoritöötaja |

| VII | sekretär, masinakirjutaja või telefonist kontoritöötaja |

D | VIII | oskustööline uksehoidja või autojuht |

| IX | kvalifitseerimata tööline, kuller |

Personalieeskirjade artiklit 1a ametnike võrdse kohtlemise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

2. peatükk

Õigused ja kohustused

Artikkel 54

Personalieeskirjade artikleid 11–25 ametnike õiguste ja kohustuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal, välja arvatud artiklit 13 abikaasa tasulise töö kohta, artiklit 15 ametnike kohta, kes kandideerivad valitavale ametikohale, artikli 23 kolmandat lõiku reisiloa kohta ning artikli 25 teist lõiku konkreetsete isikute kohta tehtud otsuste avaldamise kohta.

Iga personalieeskirjade artiklis 22 ettenähtud otsuse, millega nõutakse ühendustele tõsise üleastumisega tekitatud kahju hüvitamist, teeb artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pärast seda, kui ta on täitnud tõsise üleastumise eest vallandamise puhuks ettenähtud formaalsused.

3. peatükk

Töölevõtmise tingimused

Artikkel 55

1. Abiteenistuja võib tööle võtta ainult tingimusel, et:

a) ta on ühe Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;

b) tal on täidetud kõik talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustused;

c) ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks ning

d) ta on füüsiliselt võimeline oma kohustusi täitma.

2. Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik võib nõudest, et asjaomane isik peab esitama dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta vastab kõnealustele tingimustele, loobuda, kui isik võetakse tööle kõige rohkem kolmeks kuuks.

Artikkel 56

Abiteenistuja lepingus määratakse eelkõige kindlaks:

a) lepingu kehtivusaeg;

b) tööleasumise kuupäev;

c) töö laad;

d) palgaaste ja -järk;

e) töötamiskoht.

4. peatükk

Töötingimused

Artikkel 57 (7)

Personalieeskirjade artikleid 55–56b, mis käsitlevad tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd ning valveaega töökohal või kodus, kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 58

Abiteenistujatel on õigus saada tasulist puhkust kaks päeva iga teenistuses oldud kuu kohta; alla 15 päeva või poole kuu pikkune teenistusaeg puhkuseõigust ei anna.

Kui teenistuse vajaduste pärast ei ole olnud võimalik anda abiteenistujale eelmises lõigus ettenähtud puhkust, makstakse iga väljavõtmata puhkusepäeva eest kui töötatud päeva eest.

Peale kõnealuse puhkuse võidakse abiteenistujale erandlikel asjaoludel ja tema enda palvel anda vastavalt institutsiooni kehtestatud eeskirjadele ning personalieeskirjade artiklis 57 ja personalieeskirjade V lisa artiklis 6 sätestatud põhimõtetel eripuhkust.

Artikkel 59 (46)

Abiteenistujate suhtes kohaldatakse artiklit 16 haiguspuhkuse kohta. Tasulised haiguspäevad võivad kesta kuni ühe kuu või abiteenistuja töötamise aja, kui viimane on pikem. Personalieeskirjade artiklit 58 sünnituspuhkuse kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 60

Personalieeskirjade artikleid 60 ja 61 loata töölt puudumise ja riigipühade kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

5. peatükk

Töötasu ja kulude korvamine

Artikkel 61

Abiteenistujate töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.

Abiteenistujad jäävad kogu oma lepingu kehtivusajaks lepingus määratletud palgaastmele.

Artikkel 62

Abiteenistujatele makstakse tasu päeva- või kuukaupa.

Päevatasu korral makstakse abiteenistujatele tasu üksnes tegelikult töötatud päevade eest.

Artikkel 63

(1) (2) (4) (5) (9) (11) (12) (13) (19) (20) (23) (27) (30) (31) (32) (35) (36) (37) (38) (41) (42) (43) (45) (47) (48) (49) (53) (54) (56) (57) (58) (59) (60) (65) (66) (68) (70) (71) (72) (74) (76) (78) (80) (81) (84) (87) (89) (90) (92)

Abiteenistujate põhipalgad on sätestatud järgmises tabelis:

1.7.2002 | Järk |

Kategooria | Rühm | 1 | 2 | 3 | 4 |

A | I | 5718,30 | 6426,62 | 7134,94 | 7843,26 |

II | 4150,26 | 4554,68 | 4959,10 | 5363,52 |

III | 3487,64 | 3643,00 | 3798,36 | 3953,72 |

B | IV | 3350,33 | 3678,31 | 4006,29 | 4334,27 |

V | 2631,64 | 2805,11 | 2978,58 | 3152,05 |

C | VI | 2502,88 | 2650,23 | 2797,58 | 2944,93 |

VII | 2240,15 | 2316,37 | 2392,59 | 2468,81 |

D | VIII | 2024,75 | 2144,00 | 2263,25 | 2382,50 |

IX | 1949,91 | 1977,07 | 2004,23 | 2031,39 |

Artikkel 63a (34)

Personalieeskirjade artiklit 66a kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 64

Personalieeskirjade artikleid 63, 64 ja 65, mis käsitlevad vääringut, milles tasu makstakse, ja selle tasu kohandamist, kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 65 (10) (24)

Personalieeskirjade artiklit 67, välja arvatud selle lõike 1 punkti c, artiklit 69 ning personalieeskirjade VII lisa artikleid 1, 2, 4 ja 4a peretoetuse, kodumaalt lahkumise toetuse ja kindlasummalise toetuse kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

Artikkel 66

Iga töötatud päeva eest maksmisele kuuluv tasu on üks kahekümnendik igakuisest töötasust.

Artikkel 67

Personalieeskirjade VII lisa artikleid 7, 11, 12, 13, 14a ja 14b sõidu- ja lähetuskulude hüvitamise ning elusaseme- ja transporditoetuse maksmise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

A- ja B-kategooria abiteenistujatel on õigus saada personalieeskirjade VII lisa artiklis 13 esitatud tabeli II veerus sätestatud toimetulekutoetust; ülejäänud abiteenistujatel on õigus saada sama tabeli III veerus sätestatud toimetulekutoetust.

Artikkel 68

Kuukaupa makstava töötasu korral makstakse seda vastavalt personalieeskirjade VII lisa artiklile 16.

Päevakaupa makstava töötasu korral makstakse seda iga nädala eest vastava nädala lõpus.

Artikkel 69 (8)

Abiteenistujal, kes tõendab, et ta ei saa jääda elama oma senisesse elukohta, on õigus saada kuni ühe aasta jooksul personalieeskirjade VII lisa artiklis 10 sätestatud päevaraha.

6. peatükk

Sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 70

1. Selleks, et abiteenistujad oleksid kindlustatud haiguste, õnnetusjuhtumite, invaliidsuse ja surma puhuks ning neil oleks võimalik koguda vanaduspensioni, liidetakse nad kohustusliku sotsiaalkindlustusskeemiga, eelistatavalt selle riigi omaga, mille skeemiga nad olid viimati liitunud, või nende päritoluriigi omaga.

Institutsioon vastutab kehtivate õigusaktidega nõutavate tööandja sissemaksete eest, kui teenistuja on liitunud kõnealuse kohustusliku sotsiaalkindlustusskeemiga, või kahe kolmandiku ulatuses teenistuja sissemaksest, kui teenistuja jääb vabatahtlikult liitunuks siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemiga, mille liige ta oli enne Euroopa ühenduste teenistusse asumist, või liitub vabatahtlikult mõne siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemiga.

2. Kui lõike 1 sätteid ei ole võimalik kohaldada, kindlustatakse abiteenistuja selle institutsiooni kulul, mille teenistuses ta on, haiguse, õnnetusjuhtumi, invaliidsuse ja surma puhuks ning vanaduspensioni kogumiseks võrdselt lõikes 1 nimetatud kahe kolmandiku suuruse osaga. Eespool sätestatu kohaldamise tingimused kehtestavad institutsioonid omavahelisel kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega.

Artikkel 71

Personalieeskirjade artiklit 76 kingete, laenude või avansside kohta kohaldatakse abiteenistujate suhtes nende lepingu kehtivusaja jooksul analoogia põhjal.

7. peatükk

Enammakstud summade tagasinõudmine

Artikkel 72 (8)

Kohaldatakse personalieeskirjade artikli 85 sätteid enammakstud summade tagasinõudmise kohta.

8. peatükk

Edasikaebamine

Artikkel 73

Personalieeskirjade VII jaotist edasikaebamise kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

9. peatükk

Töösuhte lõpetamine

Artikkel 74

Abiteenistuja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

1. kui leping on sõlmitud tähtajaliselt:

a) lepingus märgitud kuupäeval;

b) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65aastaseks;

2. kui leping on sõlmitud tähtajatult:

a) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks päeva iga töötatud täiskuu kohta, olles kõige rohkem kolm kuud. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui kõnealune haiguspuhkus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg sünnitus- või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire;

b) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65aastaseks.

Artikkel 75

Olenemata sellest, kas abiteenistuja tööleping on tähtajaline või tähtajatu:

1. lõpetab institutsioon lepingu ette teatamata, kui teenistuja kutsutakse teenima kaitsejõududesse;

2. võib institutsioon lõpetada lepingu ette teatamata:

a) kui teenistuja kutsutakse tagasi tegevteenistusse ning tema institutsiooniga sõlmitud lepingu järgsetest kohustustest tulenevalt ei ole ette näha, et teda on pärast sõjaväeteenistusest naasmist võimalik samas pädevuses tööle tagasi võtta. Sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetust kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta;

b) kui teenistuja valitakse mõnele ametikohale ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik leiab, et töö sellel ametikohal ei ole ühitatav tema tavaliste kohustuste täitmisega;

c) kui ametnik ei vasta enam artikli 55 lõike 1 punktides a ja d esitatud nõuetele; kui teenistuja ei vasta enam artikli 55 lõike 1 punktis d sätestatud nõuetele, võib tema lepingu lõpetada siiski üksnes juhul, kui tal on õigus saada invaliidsuspensioni;

d) kui teenistuja ei ole artiklis 59 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohustusi täitma. Sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetust kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta.

Artikkel 76

Abiteenistuja töösuhte võib ette teatamata lõpetada tõsistel distsiplinaarsetel põhjustel, kui teenistuja on kas ettekavatsetult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasel teenistujal on olnud võimalus esitada selgitusi.

Artikkel 77

Institutsioon lõpetab töösuhte abiteenistujaga ette teatamata, kui artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik leiab:

a) et töötaja on töölevõtmisel teadlikult andnud väärteavet kas oma ametialaste võimete või siis artikli 55 lõikes 1 esitatud nõuete kohta ning

b) see väärteave on tema töölevõtmisel olnud määrav tegur.

Sellisel juhul teatab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pärast asjaomase teenistuja ärakuulamist, et töösuhe temaga on lõpetatud.

Artikkel 78 (86)

Erandina käesoleva jaotise sätetest kohaldatakse Euroopa Parlamendi poolt oma istungite ajaks tööle võetud abiteenistujate suhtes Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ja Lääne-Euroopa Liidu assamblee poolt omavahelisel kokkuleppel selliste töötajate töölevõtmise kohta kehtestatud värbamis- ja tasustamistingimusi.

Kõnealuse kokkuleppe sätted ja kõik nendes edaspidi tehtavad muudatused teatatakse eelarvepädevatele asutustele üks kuu enne nende jõustumist.

Abiteenistujate suhtes, kelle komisjon võtab ühenduse institutsioonide ja organite nimel tööle konverentsitõlkidena, kohaldatakse samu töölevõtu- ja tasustamistingimusi kui Euroopa Parlamendi poolt töölevõetud konverentsitõlkide suhtes.

IV jaotis

Kohalikud töötajad

Artikkel 79

Kui käesoleva jaotise sätetest ei tulene teisiti, määrab kohalike töötajate teenistustingimused, eelkõige:

a) töölevõtmise ja töölepingu lõpetamise viisi,

b) puhkuse ja

c) töötasu

iga institutsioon vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele ja tavadele, kus kohalikud töötajad oma kohustusi täitma asuvad.

Artikkel 80

Institutsioon vastutab tööandja sotsiaalkindlustusmaksete eest vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele, kus teenistuja oma kohustusi täidab.

Artikkel 81 (69)

1. Vaidlused institutsiooni ja liikmesriigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse pädevale kohtule selles kohas kehtivate õigusaktide kohaselt, kus teenistuja oma kohustusi täidab.

2. Vaidlused institutsiooni ja kolmandas riigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse vahekohtule vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud teenistuja lepingu vahekohtuklauslis.

V jaotis

Erinõustajad

Artikkel 82

1. Erinõustajate töötasu määratakse kindlaks asjaomase nõustaja ja artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse või ametiisiku omavahelisel kokkuleppel. Erinõustaja leping sõlmitakse kõige rohkem kaheks aastaks. Seda võib pikendada.

2. Institutsioon, mis kavatseb erinõustajat värvata või tema lepingut pikendada, teatab sellest eelarvepädevale asutusele, täpsustades erinõustaja kavandatud töötasu.

Enne lepingu lõplikku sõlmimist vahetatakse eelarvepädeva asutusega arvamusi kavandatava töötasu kohta, kui nimetatud asutuse esindaja või asjaomane institutsioon seda ühe kuu jooksul pärast teatamiskuupäeva taotleb.

Artikkel 83 (77)

Personalieeskirjade artiklit 1a, artiklit 11, artikli 12 esimest lõiku, artiklit 14, artikli 16 esimest lõiku, artikleid 17, 19 ja 22, artikli 23 esimest ja teist lõiku ning artikli 25 teist lõiku ametnike õiguste ja kohustuste kohta ning personalieeskirjade artikleid 90 ja 91 kaebuste kohta kohaldatakse analoogia põhjal.

VI jaotis (kehtetu)

Artiklid 84–98

tunnistatakse kehtetuks (18)

VII jaotis

Üleminekusätted

Artikkel 99

Teenistujale, kes on käesolevate teenistustingimuste jõustumise ajal Euroopa ühenduste teenistuses ja keda ei ole vaatamata sellele, et tema institutsioon on otsustanud töösuhet temaga jätkata, personalieeskirjade [1] artikli 102 alusel ametnikuks määratud, peab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik pakkuma käesolevatele teenistustingimustele vastavat lepingut. See leping jõustub kuupäeval, mil jõustuvad käesolevad teenistustingimused.

Selle teenistuja leping, kes lükkab eelmise lõigu kohaselt tehtud pakkumise tagasi, lõpetatakse tema varasema lepingu kohaselt.

Artikkel 100

Enne käesolevate teenistustingimuste jõustumist läbitud teenistust Euroopa ühenduste institutsioonide juures käsitatakse käesolevatele teenistustingimustele vastava teenistusena.

Artikkel 101

Kui teenistuja saab käesolevate teenistustingimuste kohaselt ajutiseks töötajaks, võetakse talle artikli 39 alusel maksmisele kuuluvate summade arvutamisel arvesse summasid, mis on Euroopa ühenduste ajutises abistamisskeemis tema konto kreeditipoolel.

VIII jaotis

Lõppsätted

Artikkel 102

Kui artiklist 103 ei tulene teisiti, võtab üldsätted käesolevate teenistustingimuste jõustamiseks vastu iga institutsioon pärast konsulteerimist oma personalikomiteega ning personalieeskirjade artiklis 10 ettenähtud personalieeskirjade komiteega.

Euroopa ühenduste institutsioonide juhatused teevad käesolevate teenistustingimuste ühtse kohaldamise tagamiseks koostööd.

Artikkel 103

Käesolevate teenistustingimustega hõlmatud teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklis 110 osutatud personalieeskirjade jõustamise üldsätteid, kui nende teenistujate suhtes kohaldatakse käesolevatest teenistustingimustest tulenevalt personalieeskirju.

[1] 1.1.1962

--------------------------------------------------