Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline

KAUBANDUS- JA KOOSTÖÖLEPING

PREAMBUL

EUROOPA LIIT JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS

NING

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

1.	KINNITADES VEEL KORD oma pühendumust demokraatlikele põhimõtetele, õigusriigi põhimõttele, inimõigustele, massihävitusrelvade leviku tõkestamisele ja võitlusele kliimamuutuste vastu, mis on käesoleva lepingu ning lisalepingute olulised osad,

2.	TUNNUSTADES ülemaailmse koostöö tähtsust ühist huvi pakkuvate küsimuste lahendamisel,

3.	TUNNUSTADES läbipaistvuse olulisust rahvusvahelistes kaubandus- ja investeerimissuhetes kõigi osaliste jaoks,

4.	PÜÜDES kehtestada poolte vahel selgeid ja vastastikku kasulikke kaubandus- ja investeerimiseeskirju,

ARVESTADES, et käesoleva lepingu ja lisalepingu tõhusa haldamise ning õige tõlgendamise ja kohaldamise ning nendest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on väga oluline kehtestada sätted, millega kindlustatakse lepingu üldine haldamine, eriti vaidluste lahendamist ja jõustamist käsitlevad õigusnormid, mis austavad täielikult liidu ja Ühendkuningriigi õiguskorda ning Ühendkuningriigi staatust riigina väljaspool Euroopa Liitu,

6.	TUGINEDES 15. aprillil 1994 sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (Marrakechi leping) ning muudest mitmepoolsetest ja kahepoolsetest koostöövahenditest tulenevatele õigustele ja kohustustele,

TUNNUSTADES poolte sõltumatust ja õigusi kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, sealhulgas kliimamuutuste, avaliku kõlbluse, sotsiaal- ja tarbijakaitse, loomade heaolu, eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse, püüdes samal ajal parandada oma vastavaid kõrgeid kaitsetasemeid,

8.	USKUDES prognoositavast ärikeskkonnast saadavasse kasusse, mis soodustab pooltevahelist kaubandust ja investeeringuid ning väldib kaubanduse moonutamist ja ebaõiglasi konkurentsieeliseid, ning viisil, mis soodustab kestlikku arengut selle majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnaalases mõõtmes,

TUNNUSTADES vajadust ambitsioonika, laiaulatusliku ja tasakaalustatud majanduspartnerluse järele, eesmärgiga tagada avatud ja ausa konkurentsi huvides võrdsed tingimused ning kestlik areng, toetudes tõhusatele ja tugevatele subsiidiumide ja konkurentsi raamistikele ning kohustusele toetada nende kõrgetasemelist kaitset tööjõu ja sotsiaalsete standardite, keskkonna, kliimamuutuste vastase võitluse ja maksustamise valdkonnas,

10.	TUNNUSTADES vajadust tagada avatud ja turvaline turg ettevõtjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ning nende kaupadele ja teenustele, kõrvaldades selleks põhjendamatud kaubandus- ja investeerimistõkked,

11.	MÄRKIDES, et on oluline hõlbustada ettevõtjate ja tarbijate uusi võimalusi digitaalkaubanduse kaudu ning kõrvaldada põhjendamatud tõkked, mis takistavad elektrooniliste vahendite abil toimuvat andmevoogu ja kaubavahetust, järgides samal ajal poolte isikuandmete kaitse eeskirju,

12.	SOOVIDES, et käesolev leping aitaks kaasa suurendada tarbijate heaolu poliitikameetmete kaudu, millega tagatakse tarbijate kaitsmise kõrge tase ja nende majanduslik heaolu, ning ergutades koostööd asjaomaste asutuste vahel,

13.	VÕTTES ARVESSE piiriülese õhu-, maantee- ja meretranspordi, reisijate ja kaupade liikuvuse tähtsust ning vajadust tagada poolte vahel veoteenuste osutamisel kõrged standardid,

14.	TUNNUSTADES energia ja toorainetega kauplemisest ja nendesse investeerimisest saadavat kasu ning kulutõhusa, puhta ja turvalise energiavarustuse toetamise tähtsust liidule ja Ühendkuningriigile,

15.	MÄRKIDES poolte huvi luua raamistik tehnilise koostöö hõlbustamiseks ja töötada võrkudevaheliste ühenduste jaoks välja uus kauplemiskord, mis tagab kõigiks ajavahemikeks kindlad ja tõhusad tulemused,

16.	MÄRKIDES, et kõnealustes valdkondades peaks pooltevahelise koostöö ja kaubanduse aluseks olema aus konkurents energiaturgudel ja mittediskrimineeriv juurdepääsul võrkudele,

17.	TUNNISTADES säästva energia ja taastuvenergia, eelkõige Põhjamere avamere energiatootmise, ning energiatõhususe eeliseid,

18.	SOOVIDES edendada nende rannikutega piirnevate vete rahulikku kasutamist ning nendes vetes leiduvate mere bioloogiliste ressursside optimaalset ja erapooletut kasutamist, sealhulgas ühiste kalavarude jätkuvat kestlikku majandamist,

19.	MÄRKIDES, et Ühendkuningriik on Euroopa Liidust välja astunud ja alates 1. jaanuarist 2021 on Ühendkuningriik sõltumatu rannikuriik, kellel on rahvusvahelisest õigusest tulenevad vastavad õigused ja kohustused,

20.

KINNITADES, et rannikuriikide suveräänsed õigused, mida pooled kasutavad nende vetes leiduvate bioloogiliste ressursside uurimisel, kasutamisel, kaitsmisel ja majandamisel, peaksid olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse, sealhulgas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Montego Bays koostatud 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni põhimõtetega (ÜRO mereõiguse konventsioon),

21.	TUNNUSTADES poolte vahel töötamise, riigis viibimise või elamise eesmärgil liikuvate isikute ning nende pereliikmete ja ülalpidamisel olnud isikute sotsiaalkindlustusõiguste koordineerimise tähtsust,

22.	ARVESTADES, et koostöö ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu teadus ja innovatsioon, tuumauuringud ja kosmos, toob Ühendkuningriigi vastavates liidu programmides õiglastel ja asjakohastel tingimustel osalemise kaudu kasu mõlemale poolele,

23.

ARVESTADES, et Ühendkuningriigi ja liidu vaheline koostöö, mis on seotud kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmisega ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmisel ja nende ennetamisel, võimaldab tugevdada Ühendkuningriigi ja liidu julgeolekut,

24.	SOOVIDES, et Ühendkuningriigi ja liidu vahel sõlmitaks leping, mis oleks sellise koostöö õiguslikuks aluseks,

25.

TÕDEDES, et pooled võivad täiendada käesolevat lepingut muude lepingutega, mis on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa, ning et sellise lisalepinguna sõlmitakse salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev leping ning see võimaldab pooltel vahetada salastatud teavet käesoleva lepingu või muu lisalepingu alusel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ESIMENE OSA

ÜHIS- JA INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga luuakse alus pooltevahelistele laiaulatuslikele suhetele heaolu ja heanaaberlikkuse alal, mida iseloomustavad tihedad ja rahumeelsed suhted ja mis põhinevad koostööl poolte sõltumatust ja suveräänsust austades.

Artikkel 2

Lisalepingud

1. Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitavad muud kahepoolsed lepingud on käesoleva lepingu lisalepingud, kui kõnealustes lepingutes ei ole sätestatud teisiti. Sellised lisalepingud on käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja moodustavad osa üldisest raamistikust.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ka

a)	ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ühendkuningriigi vahel sõlmitud lepingute suhtes ning

b)	ühelt poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse ja teiselt poolt Ühendkuningriigi vahel sõlmitud lepingute suhtes.

Artikkel 3

Hea usu põhimõte

1. Pooled abistavad üksteist käesolevast lepingust ja selle lisalepingutest tulenevate ülesannete täitmisel täielikus vastastikuses austuses ja heas usus.

2. Nad võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast lepingust ja selle lisalepingutest tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad igasugustest meetmetest, mis võiksid ohustada käesoleva lepingu või selle lisalepingute eesmärkide saavutamist.

II JAOTIS

TÕLGENDAMISE PÕHIMÕTTED JA MÕISTED

Artikkel 4

Rahvusvaheline avalik õigus

1. Käesoleva lepingu ja selle lisalepingute sätteid tõlgendatakse heas usus, lähtudes nende tavatähendusest kontekstis ning pidades silmas lepingu eset ja eesmärki rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglite, sealhulgas 23. mail 1969 Viinis sõlmitud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooniga kodifitseeritud normide kohaselt.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ei käesoleva lepingu ega selle lisalepingutega ei sätestata kohustust tõlgendada nende sätteid kooskõlas kummagi poole siseriikliku õigusega.

3. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummagi poole kohtute tõlgendus käesoleva lepingu või selle lisalepingute kohta ei ole teise poole kohtutele siduv.

Artikkel 5

Üksikisiku õigused

1. Ilma et see piiraks sotsiaalkindlustuse koordineerimise protokolli artikli SSC.67 kohaldamist ja välja arvatud käesoleva lepingu kolmanda osa puhul seoses liiduga, ei tõlgendata käesolevat lepingut ega selle lisalepinguid nii, nagu annaksid need isikutele muid õigusi või paneksid isikutele muid kohustusi kui need, mis on pooltele antud rahvusvahelise avaliku õiguse alusel, ega viisil, mis võimaldab käesolevale lepingule või selle lisalepingutele tugineda otse poole siseriiklikus õigussüsteemis.

2. Pool ei näe oma siseriiklikus õiguses ette nõudeõigust teise poole vastu põhjusel, et teine pool on tegutsenud käesolevat lepingut või selle lisalepinguid rikkudes.

Artikkel 6

Mõisted

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus ja selle lisalepingutes järgmisi mõisteid:

„andmesubjekt“– tuvastatud või tuvastatav füüsiline isik; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator, või ühe või mitme tema füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;

b)	„päev” – kalendripäev;

c)	„liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;

d)	„isikuandmed“– igasugune teave andmesubjekti kohta;

e)	„riik“ – olenevalt kontekstist kas liikmesriik või Ühendkuningriik;

f)	„poole territoorium“ – kummagi poole territooriumid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut kooskõlas artikliga 774;

g)	„üleminekuperiood“ – väljaastumislepingu artiklis 126 sätestatud üleminekuperiood ning

h)	„väljaastumisleping“ – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise leping, sealhulgas selle protokollid.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti või kui kontekst ei nõua teisiti, mõistetakse käesolevas lepingus ja selle lisalepingutes kõiki viiteid „liidule“, „poolele“ või „pooltele“ selliselt, et need ei hõlma Euroopa Aatomienergiaühendust.

III JAOTIS

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 7

Partnerlusnõukogu

1. Käesolevaga moodustatakse partnerlusnõukogu. Partnerlusnõukogu koosneb liidu ja Ühendkuningriigi esindajatest. Partnerlusnõukogu võib olenevalt arutlusel olevatest küsimustest kokku tulla erinevates koosseisudes.

2. Partnerlusnõukogu juhivad ühiselt Euroopa Komisjoni liige ja Ühendkuningriigi valitsuse esindaja ministrite tasandil. Komitee tuleb kokku liidu või Ühendkuningriigi taotlusel ja igal juhul vähemalt kord aastas ning määrab vastastikusel kokkuleppel kindlaks oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

3. Partnerlusnõukogu jälgib käesoleva lepingu ja selle lisalepingute eesmärkide saavutamist. Ta jälgib ja hõlbustab käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamist ja kohaldamist. Kumbki pool võib partnerlusnõukogu poole pöörduda kõigi käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise, kohaldamise ja tõlgendamisega seotud küsimustega.

4. Partnerlusnõukogul on õigus

a)	võtta vastu otsuseid kõikides küsimustes, mille puhul see on käesoleva lepingu või selle lisalepingutega nii ette nähtud;

b)	anda pooltele soovitusi käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise ja kohaldamise kohta;

c)	võtta otsusega vastu käesoleva lepingu ja selle lisalepingute muudatusi, kui see on käesoleva lepingu või selle lisalepingutega nii ette nähtud;

välja arvatud esimese osa III jaotise puhul, võtta kuni käesoleva lepingu jõustumisele järgneva neljanda aasta lõpuni vastu otsuseid, millega muudetakse käesolevat lepingut või selle lisalepinguid, tingimusel et sellised muudatused on vajalikud selleks, et parandada vigu, kõrvaldada väljajätte ja muid puudusi;

e)	arutada kõiki käesoleva lepingu või selle lisalepingutega hõlmatud valdkondadega seotud küsimusi;

f)	delegeerida teatavad oma õigused kaubanduspartnerluse komiteele või erikomiteele, välja arvatud käesoleva lõike punktis g osutatud õigused ja ülesanded;

g)	luua otsusega muid kui artikli 8 lõikes 1 osutatud kaubanduse erikomiteesid ja erikomiteesid, saata laiali kaubanduse erikomiteesid või erikomiteesid või muuta neile määratud ülesandeid ning

h)	anda pooltele soovitusi käesoleva lepingu või selle lisalepingutega hõlmatud konkreetsetes valdkondades isikuandmete edastamise kohta.

5. Partnerlusnõukogu tööd reguleerib 1. lisas sätestatud töökord. Partnerlusnõukogu võib seda lisa muuta.

Artikkel 8

Komiteed

1. Käesolevaga luuakse järgmised komiteed:

a)	kaubanduspartnerluse komitee, mis lahendab I–VII jaotise, VIII jaotise 4. peatüki, teise osa esimese rubriigi IX–XII jaotise, teise osa kuuenda rubriigi ja 27. lisaga hõlmatud küsimusi;

b)	kaupadega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi I jaotise 1. peatüki ja teise osa esimese rubriigi VIII jaotise 4. peatükiga hõlmatud küsimusi;

tollikoostöö ja päritolureeglitega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab küsimusi, mis on hõlmatud teise osa esimese rubriigi I jaotise 2. ja 5. peatükiga ning sätetega, mis käsitlevad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis, lõive ja tasusid, tolliväärtuse määramist ja parandatud kaupu;

d)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi I jaotise 3. peatükiga hõlmatud küsimusi;

e)	tehniliste kaubandustõketega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi I jaotise 4. peatüki ning artikliga 323 hõlmatud küsimusi;

f)	teenuste, investeeringute ja digikaubandusega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi II–IV jaotise ning teise osa esimese rubriigi VIII jaotise 4. peatükiga hõlmatud küsimusi;

g)	intellektuaalomandiga tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi V jaotisega hõlmatud küsimusi;

h)	riigihangetega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi VI jaotisega hõlmatud küsimusi;

i)	regulatiivse koostööga tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi X jaotisega hõlmatud küsimusi;

j)	avatud ja ausa konkurentsi võrdsete tingimuste tagamise ning kestliku arenguga tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab teise osa esimese rubriigi XI jaotise ja 27. lisaga hõlmatud küsimusi;

käibemaksualase halduskoostöö ning maksude ja tollimaksude sissenõudmisega tegelev kaubanduse erikomitee, mis lahendab käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitleva protokolliga hõlmatud küsimusi;

energeetika erikomitee, mis

i)	lahendab teise osa esimese rubriigi VIII jaotisega hõlmatud küsimusi, välja arvatud 4. peatüki, artikli 323 ja 27. lisaga hõlmatud küsimusi, ning

ii)	võib arutada ja anda nõu asjaomasele kaubanduse erikomiteele 4. peatüki ja artikli 323 jaoks olulistes küsimustes;

m)	lennutranspordi erikomitee, mis lahendab teise osa teise rubriigi I jaotisega hõlmatud küsimusi;

n)	lennundusohutuse erikomitee, mis lahendab teise osa teise rubriigi II jaotisega hõlmatud küsimusi;

o)	maanteetranspordi erikomitee, mis lahendab teise osa kolmanda rubriigiga hõlmatud küsimusi;

p)	sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee, mis lahendab teise osa neljanda rubriigiga ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitleva protokolliga hõlmatud küsimusi;

q)	kalanduse erikomitee, mis lahendab teise osa viienda rubriigiga hõlmatud küsimusi;

r)	õiguskaitse- ja õigusalase koostöö erikomitee, mis lahendab kolmanda osaga hõlmatud küsimusi, ning

s)	liidu programmides osalemise erikomitee, mis lahendab viienda osaga hõlmatud küsimusi.

2. I–VII jaotiste, VIII jaotise 4. peatüki, teise osa esimese rubriigi IX–XII jaotiste, teise osa kuuenda rubriigi ja 27. lisaga seotud küsimustes on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaubanduspartnerluse komiteel õigus

a)	aidata partnerlusnõukogul täita oma ülesandeid ja eelkõige anda partnerlusnõukogule aru ja täita talle viimase poolt pandud ülesandeid;

b)	jälgida käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamist;

c)	võtta vastu otsuseid või anda soovitusi, nagu on sätestatud käesolevas lepingus või selle lisalepingutes, või kui partnerlusnõukogu on talle selleks sellised õigused delegeerinud;

d)	jälgida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaubanduse erikomiteede tööd;

e)	uurida kõige sobivamat viisi, kuidas hoida ära või lahendada käesoleva lepingu või selle lisalepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel tekkida võivaid probleeme, ilma et see piiraks kuuenda osa I jaotise kohaldamist;

f)	kasutada õigusi, mille partnerlusnõukogu on talle artikli 7 lõike 4 punkti f alusel delegeerinud;

g)	luua otsusega muid kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaubanduse erikomiteesid, saata selliseid kaubanduse erikomiteesid laiali või muuta neile määratud ülesandeid ning

h)	luua, jälgida, koordineerida ja saata laiali töörühmi või delegeerida nende jälgimine kaubanduse erikomiteele.

3. Kaubanduse erikomiteedel on oma pädevusvaldkonnaga seotud küsimustes õigus

a)	teha järelevalvet käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise üle ja vaadata see läbi ning tagada nende nõuetekohane toimimine;

b)	aidata kaubanduspartnerluse komiteed oma ülesannete täitmisel ning eelkõige anda kaubanduspartnerluse komiteele aru ja täita talle viimase poolt pandud ülesandeid;

c)	teha partnerlusnõukogu ja kaubanduspartnerluse komitee ülesannete toetamiseks vajalikku tehnilist ettevalmistustööd, sealhulgas juhul, kui need organid peavad vastu võtma otsuseid või soovitusi;

d)	võtta vastu otsuseid kõikides küsimustes, mille puhul see on käesoleva lepingu või selle lisalepingutega nii ette nähtud;

e)	arutada käesoleva lepingu või selle lisalepingute rakendamisel tekkida võivaid tehnilisi küsimusi, ilma et see piiraks kuuenda osa I jaotise kohaldamist, ning

f)	tagada foorum, kus pooled saavad vahetada teavet, arutada parimaid tavasid ja jagada rakendamise kogemusi.

4. Erikomiteedel on oma pädevusvaldkonnaga seotud küsimustes õigus

a)	teha järelevalvet käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise üle ja vaadata see läbi ning tagada nende nõuetekohane toimimine;

b)	aidata partnerlusnõukogul täita oma ülesandeid ja eelkõige anda partnerlusnõukogule aru ja täita talle viimase poolt pandud ülesandeid;

c)	võtta vastu otsuseid, sealhulgas muudatusi, ja soovitusi kõikides küsimustes, mille puhul see on käesoleva lepingu või selle lisalepingutega nii ette nähtud või mille jaoks on partnerlusnõukogu oma õigused artikli 7 lõike 4 punkti f alusel erikomiteele delegeerinud;

d)	arutada käesoleva lepingu või selle lisalepingute rakendamisest tulenevaid tehnilisi küsimusi;

e)	tagada foorum, kus pooled saavad vahetada teavet, arutada parimaid tavasid ja jagada rakendamise kogemusi;

f)	luua, jälgida, koordineerida ja saata laiali töörühmi ning

g)	tagada foorum konsultatsioonideks artikli 738 lõike 7 kohaselt.

5. Komiteed koosnevad poolte esindajatest. Kumbki pool tagab, et nende esindajatel komiteedes on asjakohane oskusteave arutlusel olevates küsimustes.

6. Kaubanduspartnerluse komiteed juhivad ühiselt kaubandusega seotud küsimuste eest vastutav liidu juhtiv esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja või nende määratud isikud. Komitee tuleb kokku liidu või Ühendkuningriigi taotlusel ja igal juhul vähemalt kord aastas ning määrab vastastikusel kokkuleppel kindlaks oma koosolekute ajakava ja päevakorra.

7. Kaubanduse erikomiteesid ja erikomiteesid juhivad ühiselt liidu esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja. Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti või kui kaaseesistujad ei otsusta teisiti, tulevad erikomiteed kokku vähemalt kord aastas.

8. Komiteed määravad oma koosolekute ajakava ja päevakorra kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

9. Komiteede tööd reguleerib 1. lisas sätestatud töökord.

10. Erandina lõikest 9 võib komitee võtta vastu oma töökorra, mis reguleerib tema tööd, ja seda hiljem muuta.

Artikkel 9

Töörühmad

1. Käesolevaga luuakse järgmised töörühmad:

a)	tehniliste kaubandustõketega tegeleva kaubanduse erikomisjoni alluvuses mahepõllumajanduslike toodete töörühm;

b)	tehniliste kaubandustõketega tegeleva kaubanduse erikomisjoni alluvuses mootorsõidukite ja nende osade töörühm;

c)	tehniliste kaubandustõketega tegeleva kaubanduse erikomisjoni alluvuses ravimite töörühm;

d)	sotsiaalkindlustuse koordineerimise erikomitee alluvuses sotsiaalkindlustuse koordineerimise töörühm.

2. Töörühmad aitavad komiteede alluvuses komiteesid nende ülesannete täitmisel ning eelkõige valmistavad ette komiteede tööd ja täidavad neile viimaste poolt määratud ülesandeid.

3. Töörühmadesse kuuluvad liidu ja Ühendkuningriigi esindajad ning neid juhivad ühiselt liidu esindaja ja Ühendkuningriigi esindaja.

4. Töörühmad lepivad vastastikku kokku oma kodukorra, koosolekute ajakava ja päevakorra.

Artikkel 10

Otsused ja soovitused

1. Partnerlusnõukogu või vajaduse korral komitee vastu võetud otsused on pooltele ning kõigile käesoleva lepingu ja selle lisalepingute alusel loodud organitele, sealhulgas kuuenda osa I jaotises osutatud vahekohtule siduvad. Soovitused ei ole siduvad.

2. Partnerlusnõukogu või vajaduse korral komitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi vastastikusel kokkuleppel.

Artikkel 11

Parlamentaarne koostöö

1. Euroopa Parlament ja Ühendkuningriigi parlament võivad partnerluse kohta arvamuste vahetamise foorumina moodustada Euroopa Parlamendi ja Ühendkuningriigi parlamendi liikmetest koosneva parlamentaarse partnerlusassamblee.

2. Pärast parlamentaarse partnerlusassamblee asutamist

a)	võib parlamentaarne partnerlusassamblee nõuda partnerlusnõukogult asjakohast teavet käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise kohta ning partnerlusnõukogu esitab seejärel assambleele nõutud teabe;

b)	teavitatakse teda partnerlusnõukogu otsustest ja soovitustest ning

c)	võib ta anda partnerlusnõukogule soovitusi.

Artikkel 12

Kodanikuühiskonna osalemine

Pooled konsulteerivad kodanikuühiskonnaga käesoleva lepingu ja selle lisalepingute rakendamise üle, eelkõige artiklites 13 ja 14 osutatud sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonnaga suhtlemise kaudu.

Artikkel 13

Sisenõuanderühmad

1. Kumbki pool konsulteerib käesoleva lepingu ja selle lisalepingutega hõlmatud küsimustes uu(t)e või olemasoleva(te) sisenõuanderühma(de)ga, milles peavad olema esindatud sõltumatud kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonid ning ametiühingud, kes tegelevad majanduse, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega. Kumbki pool võib oma sisenõuanderühma või -rühmad kokku kutsuda erinevates koosseisudes, et arutada käesoleva lepingu või selle lisalepingute eri sätete rakendamist.

2. Kumbki pool võtab arvesse oma sisenõuanderühma või -rühmade esitatud seisukohti või soovitusi. Kummagi poole esindajad püüavad oma vastava sisenõuanderühma või -rühmadega konsulteerida vähemalt kord aastas. Kohtumisi võib korraldada virtuaalselt.

3. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust sisenõuanderühmadest, püüab kumbki pool avaldada nimekirja organisatsioonidest, kes osalevad tema sisenõuanderühmas või -rühmades, ja selle rühma või nende rühmade kontaktpunkti.

4. Pooled edendavad oma sisenõuanderühmade vahelist suhtlust, sealhulgas vahetades võimaluse korral oma sisenõuanderühmade liikmete kontaktandmeid.

Artikkel 14

Kodanikuühiskonna foorum

1. Pooled hõlbustavad kodanikuühiskonna foorumi korraldamist, et pidada dialoogi teise osa rakendamise üle. Partnerlusnõukogu võtab vastu foorumi korraldamise tegevussuunised.

2. Kodanikuühiskonna foorum tuleb kokku vähemalt kord aastas, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kodanikuühiskonna foorum võib kohtuda virtuaalselt.

3. Kodanikuühiskonna foorum on osalemiseks avatud poole territooriumil asutatud sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas artiklis 13 osutatud sisenõuanderühmade liikmetele. Kumbki pool edendab tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab muu hulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muudes küsimustega tegelevaid vabaühendusi, ettevõtjaid ja tööandjate organisatsioone ning ametiühinguid.

TEINE OSA

KAUBANDUS, TRANSPORT, KALANDUS JA MUUD KOKKULEPPED

ESIMENE RUBRIIK

KAUBANDUS

I JAOTIS

KAUBAVAHETUS

1. PEATÜKK

VÕRDNE KOHTLEMINE JA KAUPADE TURULEPÄÄS (SEALHULGAS KAUBANDUSE KAITSEMEETMED)

Artikkel 15

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada poolte vahel kaubavahetust ja säilitada liberaliseeritud kaubavahetus vastavalt käesoleva lepingu sätetele.

Artikkel 16

Kohaldamisala

Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki poole kaupadega kauplemise suhtes.

Artikkel 17

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„konsulaartehingud“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva poole territooriumil või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva poole konsulilt konsulaararve või konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordiga seotud tollidokumendile;

b)	„tolliväärtuse määramise leping“ – GATT 1994 VII artikli rakendamise leping;

„ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus (olenemata sellest, kas seda nimetatakse litsentsimiseks või mitte), mida pool kasutab ekspordilitsentside väljastamiseks ning mille puhul nõutakse eksportivalt poolelt ekspordi eeltingimusena taotluse või muude dokumentide (lisaks tavaliselt tollivormistuseks vajalikele dokumentidele) esitamist asjaomasele haldusasutusele;

„impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus (olenemata sellest, kas seda nimetatakse litsentsimiseks või mitte), mida pool kasutab impordi litsentsimise korra rakendamiseks ning mille raames nõutakse importiva poole territooriumile importimise eeltingimusena taotluse või muude dokumentide esitamist, välja arvatud need, mida tavaliselt nõutakse tollivormistuseks;

e)	„päritolustaatusega kaup“ – kui ei ole sätestatud teisiti, siis kaup, mis vastab käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud päritolureeglitele;

„tulemuslikkusnõue“ – nõue, mille kohaselt

i)	kaupa eksporditakse kindlaksmääratud koguse, väärtuse või protsendimäära ulatuses;

ii)	impordilitsentsi välja andnud poole kaubad asendatakse imporditud kaupadega;

iii)	impordilitsentsi kasutav isik ostab impordilitsentsi välja andnud poole territooriumil muid kaupu või eelistab omamaiselt toodetud kaupu;

iv)	impordilitsentsi kasutav isik toodab impordilitsentsi välja andnud poole territooriumil kaupu, millel on kindlaksmääratud koguse, väärtuse või protsendimäära ulatuses omamaine osalus, või

v)	on mingil viisil seotud impordi mahu või väärtuse ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga;

„ümbertöötatud kaup“ – HSi gruppidesse 32, 40, 84–90, 94 või 95 klassifitseeritud kaup,

i)	mis täielikult või osaliselt koosneb kasutatud kaupadest saadud osadest;

ii)	millel on uute kaupadega võrreldes sarnane eeldatav eluiga ja toimivus ning

iii)	millele antakse sama garantiikaitse, mida kohaldatakse selliste kaupade suhtes, kui need on uued, ning

„parandamine“ – kauba igasugune töötlemine, mille eesmärk on parandada toimimispuudus või oluline kahjustus ning millega taastatakse kauba algne funktsioon või tagatakse kauba kasutamise tehniliste nõuete täitmine. Kauba parandamine hõlmab ennistamist ja hooldust, millega võib kaasneda kauba väärtuse suurenemine kõnealuse kauba algse funktsionaalsuse taastamise tõttu, kuid see ei hõlma toimingut või protsessi,

i)	mille tulemusena hävitatakse kauba põhiomadused või luuakse uus või kaubanduslikult erinev kaup;

ii)	millega muudetakse lõpetamata toodang valmistoodanguks või

iii)	mida kasutatakse kauba tehnilise taseme parandamiseks või täiustamiseks.

Artikkel 18

Kaupade klassifitseerimine

Käesoleva lepingu kohases pooltevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon esitatakse kummagi poole tariifinomenklatuuris kooskõlas harmoneeritud süsteemiga.

Artikkel 19

Võrdne kohtlemine siseriiklikul maksustamisel ja reguleerimisel

Kumbki pool tagab teise poole kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) III artiklile. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) III artikkel käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 20

Transiidivabadus

Kumbki pool tagab transiitliikluse teise poole või kolmanda riigi territooriumile või territooriumilt transiidivabaduse läbi oma territooriumi mööda teid, mis on rahvusvaheliseks transiidiks kõige mugavamad. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) V artikkel käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks. Pooled mõistavad, et GATT 1994 V artikkel hõlmab energiakaupade liikumist muu hulgas torujuhtmete või elektrivõrkude kaudu.

Artikkel 21

Tollimaksude keelamine

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiselt poolelt pärit kaupade suhtes tollimaksude kohaldamine keelatud.

Artikkel 22

Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud

1. Pool ei või kehtestada ega jätta kehtima ühtegi tollimaksu, muud maksu ega muud tasu, mis on kehtestatud kauba teise poole territooriumile eksportimisele või sellega seoses; ega ühtegi teisele poolele eksporditavalt kaubalt tasutavat siseriiklikku maksu või muud tasu, mis ületab maksu või tasu, mis on kehtestatud samasugustele kaupadele, kui need on ette nähtud omamaiseks tarbimiseks.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel ei hõlma mõiste „muud tasud“ artikli 23 kohaselt lubatud lõive ja muid tasusid.

Artikkel 23

Tasud ja formaalsused

1. Lõivud ja muud tasud, mille pool on kehtestanud teise poole kauba impordile või ekspordile või mis on nendega seotud, ei tohi olla suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega või kujutada endast kodumaiste kaupade kaudset kaitset ega maksuotstarbelist impordi- või ekspordimaksu. Kumbki pool ei kehtesta impordile või ekspordile või nendega seoses lõive ega muid tasusid väärtuse alusel.

2. Kumbki pool võib kehtestada tasusid või nõuda kulude hüvitamist üksnes juhul, kui osutatakse konkreetseid teenuseid, eelkõige, kuid mitte ainult, järgmisi teenuseid:

a)	tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse ametlikke lahtiolekuaegu või väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus;

b)	analüüsid või eksperdiaruanded kauba kohta ja postimaksud kauba tagastamise eest taotlejale, eelkõige otsuste puhul, mis on seotud siduva teabega või teabe andmisega tollialaste õigusnormide kohaldamise kohta;

c)	kauba läbivaatamine või proovide või näidiste võtmine tõendamise eesmärgil või kauba hävitamine, kui sellega kaasnevad muud kulud kui tollitöötajate kasutamisega seotud kulud, ning

d)	erakorralised kontrollimeetmed, kui need on vajalikud kauba laadi või võimaliku ohu tõttu.

3. Kumbki pool avaldab ametliku veebisaidi kaudu viivitamata kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. See teave peab sisaldama osutatava teenuse eest võetava tasu või lõivu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ja lõive ning makse tegemise aega ja viisi. Uusi või muudetud lõive ja tasusid ei või kehtestada enne, kui käesoleva lõike kohane teave on avaldatud ja hõlpsasti kättesaadavaks tehtud.

4. Kumbki pool ei nõua teise poole kauba impordi puhul konsulaartehinguid ega nendega seotud lõive ega tasusid.

Artikkel 24

Parandatud kaubad

1. Kumbki pool ei kohalda tollimaksu kauba suhtes, olenemata selle päritolust, mis siseneb uuesti poole territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise poole territooriumile parandamiseks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata tollilattu või vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatuse alusel imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel parandamiseks, kuid mida ei reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkonda või sarnase staatusega piirkondadesse.

3. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda kumbki pool tollimaksu kauba suhtes, mis imporditakse ajutiselt teise poole territooriumilt remondi eesmärgil.

Artikkel 25

Ümbertöötatud kaubad

1. Kumbki pool ei kohalda teise poole ümbertöötatud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samaväärsete uute kaupade suhtes.

2. Ümbertöötatud kaupade impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute suhtes kohaldatakse artiklit 26. Kui pool võtab vastu või jätab kehtima kasutatud kaupade suhtes impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, ei kohalda ta neid meetmeid ümbertöötatud kaupade suhtes.

3. Pool võib nõuda, et ümbertöötatud kaubad tuleb tema territooriumil turustamiseks või müügiks identifitseerida ümbertöötatud kaupadena ning et need peavad vastama kõigile kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, mida kohaldatakse samaväärsete uute kaupade suhtes.

Artikkel 26

Impordi- ja ekspordipiirangud

1. Kumbki pool ei kehtesta ega jäta kehtima teise poole kauba impordi suhtes ega teise poole territooriumile suunatud kauba ekspordi või ekspordiks müügi suhtes keelde ega piiranguid, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) XI artikliga. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) XI artikkel käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2. Pool ei kehtesta ega jäta kehtima

a)	ekspordi- ja impordihinna nõudeid, välja arvatud juhul, kui see on lubatud tasakaalustavate ja dumpinguvastaste tollimaksudega seotud korralduste ja kohustuste täitmise tagamiseks või

b)	impordi litsentsimist, mis eeldab tulemuslikkusnõude täitmist.

Artikkel 27

Impordi- ja ekspordimonopolid

Kumbki pool ei määra ega säilita ühtegi impordi- ega ekspordimonopoli. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab impordi- või ekspordimonopol ühe poole poolt teatavale üksusele antud ainuõigust või -volitust importida kaupa teiselt poolelt või eksportida kaupa teisele poolele.

Artikkel 28

Impordi litsentsimise protseduurid

1. Kumbki pool tagab, et kõiki pooltevahelise kaubavahetuse suhtes kohaldatavaid impordi litsentsimise protseduurireegleid kohaldatakse neutraalselt ning hallatakse ausalt, õiglaselt, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt.

2. Pool kehtestab või säilitab litsentsimise korra teise poole territooriumilt tema territooriumile importimise tingimusena üksnes juhul, kui halduseesmärgi saavutamiseks ei ole mõistlikult võimalik kasutada muid asjakohaseid menetlusi.

3. Kumbki pool ei kehtesta ega säilita impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduure, välja arvatud juhul, kui see on vajalik käesoleva lepinguga kooskõlas oleva meetme rakendamiseks. Pool, kes kehtestab impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuri, märgib selgelt ära selle protseduuri kaudu rakendatava meetme.

4. Kumbki pool kehtestab impordi litsentsimise protseduuri ja haldab seda kooskõlas WTO impordi litsentsimise lepingu (edaspidi „impordi litsentsimise leping“) artiklitega 1–3. Selleks inkorporeeritakse impordi litsentsimise lepingu artiklid 1–3 käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

5. Pool, kes kehtestab impordi litsentsimise protseduuri või muudab seda, teeb kogu asjakohase teabe kättesaadavaks ametlikul veebisaidil. See teave tehakse võimaluse korral kättesaadavaks vähemalt 21 päeva enne uue või muudetud litsentsimisprotseduuri kohaldamise kuupäeva ja igal juhul mitte hiljem kui nimetatud kuupäeval. See teave peab sisaldama impordi litsentsimise lepingu artikli 5 kohaselt nõutavaid andmeid.

6. Teise poole taotluse korral esitab pool viivitamata kogu asjakohase teabe impordi litsentsimise protseduuride kohta, mille ta kavatseb kehtestada või säilitada, sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artiklites 1–3 osutatud teabe.

7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei kohusta poolt andma impordilitsentsi ega takista poolt täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest või mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja impordikontrolli kokkulepetest.

Artikkel 29

Ekspordi litsentsimise protseduurid

1. Kumbki pool avaldab igasuguse uue ekspordi litsentsimise protseduuri või senise ekspordi litsentsimise protseduuri muudatused viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega tutvuda. Selline avaldamine toimub võimaluse korral 45 päeva enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt protseduuri või muudatuse jõustumise kuupäeval, ning kui see on asjakohane, tehakse seda asjakohastel valitsuse veebisaitidel.

2. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel tuleb esitada järgmine teave:

a)	tekst poole ekspordi litsentsimise protseduuride kohta või muudatuste kohta, mida pool nendes protseduurides teeb;

b)	kaubad, mille suhtes iga litsentsimisprotseduuri kohaldatakse;

c)	iga protseduuri kohta litsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele taotleja peab vastama, et tal oleks õigus litsentsi taotleda, näiteks tegevusloa omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või poole territooriumil teatava ettevõtte vormis tegutsemine;

d)	kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise tingimuste kohta;

e)	haldusorgan või -organid, kellele taotlus või muu asjakohane dokumentatsioon tuleb esitada;

f)	ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendava(te) meetme(te) kirjeldus;

g)	ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul, kui protseduur jääb jõusse kuni selle tühistamise või muutmiseni uues väljaandes;

h)	kui pool kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada litsentsimisprotseduuri, siis kvoodi üldkogus ja vajaduse korral väärtus ning kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad, ning

i)	võimalikud vabastused või erandid, mis asendavad ekspordilitsentsi saamise nõuet, see, kuidas neid vabastusi või erandeid taotleda või kasutada, ning nende andmise kriteeriumid.

3. Kumbki pool teatab 45 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teisele poolele oma kehtivatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki pool teavitab teist poolt kõigist uuest ekspordi litsentsimise protseduuridest ja kehtivatesse ekspordi litsentsimise protseduuridesse tehtud muudatustest 60 päeva jooksul alates nende avaldamisest. Teade peab sisaldama viidet allikatele, kus on avaldatud lõike 2 alusel nõutud teave, ja vajaduse korral asjaomaste valitsuse veebisaitide aadresse.

4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei kohusta poolt andma ekspordilitsentsi ega takista poolt täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest, sealhulgas Wassenaari kokkuleppest tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate ekspordikontrolli kohta, Austraalia grupist, tuumatarneriikide grupist ja raketitehnoloogia kontrollirežiimist, ega kehtestamast, säilitamast või rakendamast sõltumatuid sanktsioone.

Artikkel 30

Tolliväärtuse määramine

Kumbki pool määrab tema territooriumile imporditud teise poole kaupade tolliväärtuse vastavalt GATT 1994 VII artiklile ja tolliväärtuse määramise lepingule. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 (sh selle märkused ja lisasätted) VII artikkel ning tolliväärtuse määramise lepingu (sh tõlgendusmärkused) artiklid 1–17 käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

Artikkel 31

Soodustuste kasutamine

1. Käesoleva lepingu toimimise jälgimiseks ja soodustuste kasutamise määrade arvutamiseks vahetavad pooled igal aastal impordistatistikat kümneaastase ajavahemiku jooksul, mis algab üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kui kaubanduspartnerluse komitee ei otsusta teisiti, pikendatakse seda ajavahemikku automaatselt viie aasta võrra ja seejärel võib kaubanduspartnerluse komitee otsustada seda veelgi pikendada.

2. Impordistatistika vahetamine hõlmab andmeid kõige viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas väärtust ja vajaduse korral mahtu tariifirea tasandil teise poole nende kaupade impordi puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei kohaldata sooduskohtlemist.

Artikkel 32

Kaubanduse kaitsemeetmed

1. Pooled kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, dumpinguvastasest lepingust, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust, GATT 1994 XIX artiklist, kaitsemeetmete lepingust ja põllumajanduslepingu artiklist 5.

2. Käesoleva jaotise 2. peatükki ei kohaldata dumpinguvastaste, tasakaalustavate ja kaitsemeetmetega seotud uurimiste ja meetmete suhtes.

3. Kumbki pool kohaldab dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva menetluse kohaselt.

4. Igale huvitatud isikule antakse võimalus kaitsta dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise (1) ajal igati oma huve, tingimusel et see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.

5. Kummagi poole uurimisasutus võib kooskõlas poole õigusega kaaluda, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab kogu dumpingumarginaalile või subsiidiumi kogusummale või on sellest väiksem.

6. Kummagi poole uurimisasutus võib kooskõlas poole õigusega kaaluda, kas dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu kehtestamine ei ole avalikes huvides.

7. Pooled ei tohi kehtestada või jätta kehtima sama kauba suhtes samal ajal

a)	põllumajanduslepingu artikli 5 kohast meedet ega

b)	GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast meedet.

8. Käesoleva artikli lõigete 1–6 suhtes ei kohaldata kuuenda osa I jaotist.

Artikkel 33

Olemasolevate WTO tariifikvootide kasutamine

1. Ühelt poolelt pärit tooteid ei või importida teise poole territooriumile olemasolevate WTO tariifikvootide alusel, nagu need on määratletud lõikes 2. See hõlmab tariifikvoote, mis on poolte vahel jaotatud vastavalt GATTi XXVIII artikli kohastele läbirääkimistele, mille Euroopa Liit on algatanud WTO dokumendiga G/SECRET/42/Add.2 ja Ühendkuningriik WTO dokumendiga G/SECRET/44, ning mis on sätestatud kummagi poole vastavates siseriiklikes õigusaktides. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse toodete päritolustaatus kindlaks importiva poole territooriumil kohaldatavate mittesooduspäritolureeglite alusel.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „olemasolevad WTO tariifikvoodid“ tariifikvoote, mis on Euroopa Liidu WTO kontsessioonid, mis sisalduvad GATT 1994 kohase EL 28 kontsessioonide ja kohustuste loendi projektis, mis on WTO-le esitatud dokumendis G/MA/TAR/RS/506, mida on muudetud dokumentidega G/MA/TAR/RS/506/Add.1 ja G/MA/TAR/RS/506/Add.2.

Artikkel 34

Meetmed tollialaste õigusaktide rikkumise või nendest kõrvalehoidmise korral

1. Pooled teevad koostööd, et ennetada, avastada ja tõkestada tollialaste õigusaktide rikkumisi või nende õigusaktide täitmisest kõrvalehoidmist, kooskõlas kohustustega, mis neil on käesoleva jaotise 2. peatüki ja tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli alusel. Kumbki pool võtab Ühendkuningriigi või liidu tolliterritooriumile sisenevate kaupade suhtes tollimaksude kehtestamisel sobilikud ja võrreldavad meetmed, et kaitsta enda ja teise poole finantshuve.

2. Kui nõudeid täitvatele kauplejatele on võimalik teha lõike 7 alusel tagasiulatuvalt erand, võib pool lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise, kui

a)	pool on objektiivse, veenva ja kontrollitava teabe põhjal järeldanud, et tollialaseid õigusakte on ulatuslikult rikutud või neist on ulatuslikult kõrvale hoitud, ning

b)	teine pool keeldub korduvalt ja põhjendamatult lõikes 1 osutatud kohustustest või ei täida neid.

3. Pool, kes on teinud järelduse, nagu on osutatud lõikes 2, teavitab sellest kaubanduspartnerluse komiteed ja alustab teise poolega kaubanduspartnerluse komitees konsultatsioone, et jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

4. Kui pooled ei jõua mõlemat poolt rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teavitamise kuupäeva, võib järelduse teinud pool otsustada ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise. Sellisel juhul teatab järelduse teinud pool kaubanduspartnerluse komiteele viivitamata ajutisest peatamisest, sealhulgas sellest, kui pika aja jooksul ta plaanib ajutist peatamist kohaldada.

5. Ajutist peatamist kohaldatakse üksnes sellise ajavahemiku jooksul, mil see on vajalik rikkumise või kõrvalehoidmise tõkestamiseks ja asjaomase poole finantshuvide kaitsmiseks, ning igal juhul mitte kauem kui kuue kuu jooksul. Asjaomane pool jälgib olukorda ja kui ta leiab, et ajutine peatamine ei ole enam vajalik, lõpetab ta selle enne kaubanduspartnerluse komiteele teatatud ajavahemiku lõppu. Kui peatamise tinginud olukord ei ole kaubanduspartnerluse komiteele teatatud ajavahemiku lõpus muutunud, võib asjaomane pool otsustada peatamist pikendada. Peatamise korral toimuvad kaubanduspartnerluse komitees korrapärased konsultatsioonid.

6. Kumbki pool avaldab vastavalt oma sisemenetlustele importijatele suunatud teadaanded lõigetes 4 ja 5 osutatud ajutise peatamisega seotud otsuste kohta.

7. Olenemata lõikest 4, kui importija suudab importiva poole tollile tõendada, et asjaomased tooted vastavad täielikult importiva poole tollialastele õigusaktidele, käesoleva lepingu nõuetele ja muudele asjakohastele ajutise peatamisega seotud tingimustele, mille importiv pool on kehtestanud kooskõlas oma õigusnormidega, lubab importiv pool importijal taotleda sooduskohtlemist ja nõuda tagasi kõik toodete importimisel kohaldatavaid soodustariife ületavad tasutud tollimaksud.

Artikkel 35

Haldusvigade menetlemine

Pädevate asutuste süstemaatiliste vigade või probleemide korral ekspordi soodussüsteemi nõuetekohasel haldamisel, eelkõige seoses käesoleva jaotise 2. peatüki või tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli kohaldamisega, ning kui need vead või probleemid toovad kaasa imporditollimaksudega seotud tagajärgi, võib pool, keda need tagajärjed mõjutavad, paluda kaubanduspartnerluse komiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks vajaduse korral vastu otsused.

Artikkel 36

Kultuuriväärtused

1. Pooled teevad koostööd, et hõlbustada poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuste tagastamist, võttes arvesse 17. novembril 1970 Pariisis allkirjastatud UNESCO kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja omandiõiguse üleandmise keelamise ning ärahoidmise abinõude konventsioonis sätestatud põhimõtteid.

2. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kultuuriväärtus“ – ese, mis on kummagi poole asjakohaste normide ja menetluste kohaselt liigitatud või määratletud kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkusena, ning

„poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud“ –

i)	kultuuriväärtus on poole territooriumilt välja viidud 1. jaanuaril 1993 või pärast seda, rikkudes selle poole norme rahvusliku rikkuse kaitse kohta või poole norme kultuuriväärtuste ekspordi kohta või

ii)	kultuuriväärtust ei ole tagastatud seadusliku ajutise väljaviimise perioodi lõpuks 1. jaanuaril 1993 või pärast seda või on rikutud muud sellise ajutise väljaviimise tingimust.

3. Poolte pädevad asutused teevad omavahel koostööd eelkõige järgmiselt:

a)	teavitavad teist poolt, kui nende territooriumil leitakse kultuuriväärtus ja on alust arvata, et see kultuuriväärtus on teise poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud;

b)	menetlevad teise poole sellise kultuuriväärtuse tagastamise taotlusi, mis on teise poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud;

c)	hoiavad vajalike ajutiste meetmete abil ära igasuguse tegevuse sellise kultuuriväärtuse tagastamisest kõrvalehoidmiseks ning

d)	võtavad kõik vajalikud meetmed teise poole territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud kultuuriväärtuse füüsiliseks säilitamiseks.

4. Kumbki pool määrab kontaktpunkti, kes vastutab teise poole kontaktpunktiga suhtlemise eest käesolevast artiklist tulenevates küsimustes, sealhulgas seoses lõike 3 punktides a ja b osutatud teadete ja taotlustega.

5. Poolte kavandatav koostöö hõlmab vajadust mööda poolte tolliasutusi, kes vastutavad kultuuriväärtuste ekspordiprotseduuride haldamise eest.

6. Käesoleva artikli suhtes ei kohaldata kuuenda osa I jaotist.

2. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID

1. JAGU

PÄRITOLUREEGLID

Artikkel 37

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada sätted, mille kohaselt määratakse kindlaks kaupade päritolu, et kohaldada käesoleva lepingu kohast tariifset sooduskohtlemist, ja milles sätestatakse sellega seotud päritolumenetlused.

Artikkel38

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„klassifikatsioon“ – toote või materjali klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse gruppi, rubriiki või alamrubriiki;

b)	„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

c)	„eksportija“ – pooleks olevas riigis asuv isik, kes ekspordib või toodab päritolustaatusega toodet kooskõlas asjaomase poole õigusnormides sätestatud nõuetega ja kes koostab päritolukinnituse;

d)	„importija“ – isik, kes impordib päritolustaatusega toodet ja kes taotleb selleks tariifset sooduskohtlemist;

e)	„materjal“ – kõik ained, sealhulgas komponendid, koostisained, tooraine või osad, mida kasutatakse toote tootmisel;

f)	„päritolustaatuseta materjal“ – materjal, mis käesoleva peatüki kohaselt ei ole päritolustaatusega materjal, sealhulgas materjal, mille päritolustaatust ei ole võimalik kindlaks teha;

g)	„toode“ – tootmise tulemusel saadud toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõne teise toote valmistamisel materjalina kasutamiseks;

h)	„tootmine“ – iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine.

Artikkel 39

Üldnõuded

1. Kui pool kohaldab vastavalt käesolevale lepingule teise poole päritolustaatusega kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et tooted vastavad kõigile käesolevas peatükis kehtestatud kohaldatavatele nõuetele, käsitatakse teise poole päritolustaatusega kaubana järgmisi tooteid:

a)	täielikult selle poole territooriumil saadud tooted artikli 41 tähenduses;

b)	tooted, mis on toodetud selle poole territooriumil üksnes selle poole päritolustaatusega materjalidest, ning

c)	selle poole territooriumil toodetud tooted, mis sisaldavad päritolustaatuseta materjale, tingimusel et need vastavad 3. lisas sätestatud nõuetele.

2. Kui toode on saanud päritolustaatuse, ei käsitata selle toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalidena, kui kõnealust toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel.

3. Päritolustaatuse saamise nõuded peavad olema Ühendkuningriigis või liidus katkestusteta täidetud.

Artikkel 40

Päritolu kumulatsioon

1. Poolelt pärinevat toodet käsitatakse teiselt poolelt pärinevana, kui seda toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel kõnealuse teise poole territooriumil.

2. Päritolustaatuseta materjalist toodete valmistamist kummagi poole territooriumil võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas asjaomase toote puhul on tegemist teise poole territooriumilt pärit tootega või mitte.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teise poole territooriumil toimuv tootmine ei ole artiklis 43 osutatud toimingutest ulatuslikum.

4. Selleks et eksportija saaks täita käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toote kohta päritolukinnituse, millele on osutatud artikli 54 lõike 2 punktis a, peab eksportija saama tarnijalt 6. lisas sätestatud tarnija deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.

Artikkel 41

Täielikult saadud tooted

1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühe poole territooriumil saadud toodetena:

a)	nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)	seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed tooted;

c)	seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)	seal kasvatatud elusloomadest saadud tooted;

e)	seal sündinud ja kasvatatud tapetud loomadest saadud tooted;

f)	seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

seal vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad ja muud veeselgrootud ja veetaimed, on kasvatatud seemnevarust, nagu munad, maimud, vastsed, tähnikud ja noorlõhed või muud suguküpsuse-eelses ja vastsejärgses arenguetapis olevad kalad, sekkudes seejuures tootmise suurendamiseks kasvatusprotsessi korrapärase varude täiendamise, toitmise ja röövloomade eest kaitsmise teel;

h)	merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille poole laev on väljaspool territoriaalmerd püüdnud;

i)	poole kalatöötlemislaeva pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j)	merepõhjast või selle aluspinnasest väljaspool territoriaalmerd kaevandatud tooted, tingimusel et poolel on õigus sellist merepõhja või selle aluspinnast kasutada või töödelda;

k)	sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l)	seal kogutud kasutatud toodetest saadud jäätmed ja jäägid, tingimusel et need tooted sobivad ainult toorainete taaskasutamiseks;

m)	tooted, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest ja toodetest.

2. Lõike 1 punktides h ja i osutatud mõisted „poole laev“ ja „poole kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva ja kalatöötlemislaeva, mis

a)	on registreeritud liikmesriigis või Ühendkuningriigis;

b)	sõidab liikmesriigi või Ühendkuningriigi lipu all ning

vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)	kuulub vähemalt 50 % ulatuses liikmesriigi või Ühendkuningriigi kodanikele või

ii)

kuulub juriidilistele isikutele, millest

A)	igaühe peakontor ja peamine tegevuskoht on liidus või Ühendkuningriigis ning

B)	igaüks kuulub vähemalt 50 % ulatuses liikmesriigi või Ühendkuningriigi avalik-õiguslikele asutustele, kodanikele või juriidilistele isikutele.

Artikkel 42

Lubatud kõrvalekalded

1. Kui toode ei vasta 3. lisas sätestatud nõuetele tulenevalt päritolustaatuseta materjali kasutamisest selle tootmisel, loetakse see toode siiski poolelt pärit tooteks, tingimusel et

a)	toodete tootmisel kasutatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide (v.a gruppi 16 klassifitseeritud töödeldud kalandustooted) kogumass ei ületa 15 % toote massist;

b)	kõigi muude toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete, päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast, või

c)	harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete puhul kohaldatakse 2. lisa märkustes 7 ja 8 sätestatud lubatud kõrvalekaldeid.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus või mass ületab päritolustaatuseta materjalide väärtuse või massi suhtes kehtestatud maksimummäära, mis on kindlaks määratud 3. lisas sätestatud nõuetes.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on täielikult saadud poole territooriumil artikli 41 tähenduses. Kui 3. lisas nõutakse, et toote tootmiseks kasutatavad materjalid oleksid täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, siis kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 43

Ebapiisav tootmine

1. Olenemata artikli 39 lõike 1 punktist c, ei käsitata toodet poolelt pärinevana, kui toote tootmine poole territooriumil hõlmab ainult ühte või mitut järgmist toimingut päritolustaatuseta materjalidega:

a)	säilitustoimingud, nagu kuivatamine, külmutamine, soolvees hoidmine jms toimingud, mille ainus eesmärk on tagada toote hea seisundi säilimine selle vedamisel ja ladustamisel (2);

b)	pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)	pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kihtide eemaldamine;

d)	tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)	lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)	riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine; riisi pleegitamine;

g)	suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; tahke suhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)	puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)	teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)	tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)	lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l)	märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)	ühte või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes materjaliga;

n)	lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine vee või muu ainega, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)	toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;

p)	loomade tapmine.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui nende tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt toodetud või paigaldatud masinaid, aparaate või seadmeid.

Artikkel 44

Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida käsitatakse harmoneeritud süsteemi järgi klassifitseerimisel põhiüksusena.

2. Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva peatüki sätete kohaldamisel arvesse iga toodet.

Artikkel 45

Pakkematerjal ja transporditaara

Pakkematerjali ja transporditaarat, mida kasutatakse toote kaitsmiseks selle veo käigus, ei võeta toote päritolustaatuse kindlakstegemisel arvesse.

Artikkel 46

Pakkematerjal ja jaemüügitaara

Pakkematerjale ja taarat, millesse toode jaemüügiks pakendatakse, kui need on klassifitseeritud koos tootega, ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtust vastavalt 3. lisale.

Artikkel 47

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

1. Tarvikuid, varuosi, tööriistu ja kasutusjuhendeid või muid teabematerjale käsitatakse koos asjaomase seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena, kui

a)	need on klassifitseeritud ja tarnitakse koos tootega, kuid nende eest ei esitata eraldi arvet, ning

b)	nende tüüp, kogus ja väärtus on selle toote puhul tavapärased.

2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi, tööriistu, kasutusjuhendeid või muid teabematerjale ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtust, mis on sätestatud 3. lisas.

Artikkel 48

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplekti loetakse poolelt pärinevaks, kui kõik selle komponendid on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta komponentidest, loetakse komplekt tervikuna poolelt pärinevaks, kui päritolustaatuseta komponentide väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 49

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on pärit poolelt, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste elementide päritolu, mida võidakse selle tootmisel kasutada:

a)	kütus, energiaallikad, katalüsaatorid ja lahustid;

b)	seadmete ja hoonete hooldamiseks kasutatavad masinad, seadmed, varuosad ja materjalid;

c)	masinad, tööriistad, värvid ja vormid;

d)	määrdeained, määrded, liitmismaterjalid ning muud tootmisel või seadmete ja hoonete käitamisel kasutatavad materjalid;

e)	kindad, prillid, jalatsid, rõivad, ohutusvahendid ja tarvikud;

f)	toote katsetamiseks ja kontrollimiseks kasutatavad seadmed, sisseseade ja tarvikud ning

g)	muud tootmises kasutatud materjalid, mida ei kasutata tootes ja mida ei kavatseta kasutada toote lõplikus koostises.

Artikkel 50

Arvestuslik eraldamine

1. Päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted eraldatakse ladustamise ajal füüsiliselt, et säilitada nende staatus.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „samaväärsed materjalid“ ja „samaväärsed tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

3. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale kasutada toote valmistamisel ilma neid ladustamise ajal füüsiliselt eraldamata, kui kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

4. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib pool säilitada harmoneeritud süsteemi gruppidesse 10, 15, 27, 28 ja 29, rubriikidesse 32.01–32.07 ja 39.01–39.14 klassifitseeritud samaväärseid materjale või samaväärseid tooteid enne teisele poolele eksportimist ilma neid füüsiliselt eraldamata, tingimusel et kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse kooskõlas varude haldamise meetodiga, mis põhineb poole üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetel.

6. Arvestusliku eraldamise meetod on meetod, millega tagatakse, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem materjale või tooteid kui siis, kui samaväärsed materjalid või tooted oleks füüsiliselt eraldatud.

7. Pool võib oma õigusnormides sätestatud tingimuste kohaselt nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks on vaja selle poole tolli eelnevat luba. Poole toll jälgib sellise loa kasutamist ja võib selle tühistada, kui loa omanik kasutab arvestusliku eraldamise meetodit vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

Artikkel 51

Tagasitoodud tooted

Kui poole territooriumilt kolmandasse riiki eksporditud päritolustaatusega toode tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutusele ei tõendata, et

a)	tagasitoodud toode on täpselt sama toode kui eksporditud toode ning

b)	tagasitoodud tootega ei ole kõnealuses kolmandas riigis ega eksportimise ajal tehtud ühtegi muud toimingut peale nende, mis olid vajalikud toote hea seisundi säilitamiseks.

Artikkel 52

Mittemuutmine

1. Poole territooriumil vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud päritolustaatusega tooteid ei tohi olla pärast eksportimist ja enne vabasse ringlusse laskmiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nendega ei või olla tehtud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende hea seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, plommide või dokumentide lisamine, et tagada importiva poole konkreetsete siseriiklike nõuete täitmine.

2. Toodet võib kolmandas riigis ladustada või näidata juhul, kui toode jääb asjaomase kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3. Kaubasaadetiste osadeks jagamine võib toimuda kolmandas riigis, kui seda teeb eksportija või kui see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et kaubasaadetised jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4. Kui tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud või mitte, võib importiva poole toll nõuda importijalt nende nõuete täitmise mis tahes viisil tõendamist, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või faktiliste või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või toote endaga seotud muude tõenditega.

Artikkel 53

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise läbivaatamine

Mitte varem kui kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab tollikoostöö ja päritolureeglitega tegelev kaubanduse erikomitee emma-kumma poole taotlusel poolte asjaomased tollimaksude tagastamise ja seestöötlemise protseduurid läbi. Selleks esitab ühe poole taotlusel teine pool hiljemalt 60 päeva jooksul alates kõnealuse taotluse esitamisest taotluse esitanud poolele kättesaadava teabe ja üksikasjaliku statistika, mis hõlmab ajavahemikku alates käesoleva lepingu jõustumisest, või kui see ajavahemik on lühem, siis eelnevat viit aastat, oma tollimaksude tagastamise ja seestöötlemise protseduuri toimimise kohta. Kõnealust läbivaatamist silmas pidades võib tollikoostöö ja päritolureeglitega tegelev kaubanduse erikomitee anda partnerlusnõukogule soovitusi käesoleva peatüki ja selle lisade muutmiseks, et kehtestada tollimaksude tagastamisele või nendest vabastamisele piiranguid.

2. JAGU

PÄRITOLUMENETLUSED

Artikkel 54

Tariifse sooduskohtlemise taotlus

1. Importiv pool võimaldab importimisel tariifset sooduskohtlemist käesoleva peatüki tähenduses teiselt poolelt pärinevale tootele importija tariifse sooduskohtlemise taotluse alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.

2. Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on järgmine:

a)	eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta või

b)	importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.

3. Importija, kes esitab tariifse sooduskohtlemise taotluse, mis põhineb päritolukinnitusel, nagu osutatud lõike 2 punktis a, säilitab päritolukinnituse ja kui importiva poole toll seda nõuab, esitab sellele tollile päritolukinnituse koopia.

Artikkel 55

Tariifse sooduskohtlemise taotluse esitamise aeg

1. Artikli 54 lõikes 2 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus ja selle taotluse alus lisatakse impordi tollideklaratsiooni kooskõlas importiva poole õigusnormidega.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui importija ei taotlenud importimise ajal tariifset sooduskohtlemist, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist ja maksab tagasi või vähendab enammakstud tollimaksu, tingimusel et

a)	tariifse sooduskohtlemise taotlus esitatakse hiljemalt kolm aastat pärast importimise kuupäeva või importiva poole õigusnormides sätestatud pikema ajavahemiku jooksul;

b)	importija esitab artikli 54 lõikes 2 osutatud taotluse aluse ning

c)	toode oleks loetud olevat päritolustaatusega ja vastavat kõigile muudele kohaldatavatele nõuetele käesoleva peatüki 1. jao tähenduses, kui importija oleks taotluse esitanud importimise ajal.

Muid artikli 54 alusel importija suhtes kehtivaid kohustusi ei muudeta.

Artikkel 56

Päritoludokument

1. Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on päritolustaatusega, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.

2. Päritolukinnitus koostatakse ühes 7. lisas sätestatud keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda toodet oleks võimalik identifitseerida. Eksportija vastutab päritolustaatusega toote identifitseerimiseks vajaliku piisavalt täpse kirjelduse esitamise eest. Importiv pool ei nõua importijalt päritolukinnituse tõlgitud versiooni esitamist.

3. Päritolukinnitus kehtib 12 kuud selle koostamise kuupäevast või importiva poole sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui 24 kuud.

4. Päritolukinnitust võib kohaldada järgmise suhtes:

a)	ühest või mitmest tootest koosnev ühekordne saadetis, mis imporditakse poole territooriumile, või

b)	identsetest toodetest koosnevad mitmekordsed saadetised, mis imporditakse poole territooriumile päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud.

5. Kui importija taotlusel imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotise alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses kokku panemata või lahti võetud tooteid eraldi saadetistena, võib selliste toodete kohta kasutada ühtainsat päritolukinnitust vastavalt importiva poole tolli kehtestatud nõuetele.

Artikkel 57

Lahknevused

Importiva poole toll ei lükka tariifse sooduskohtlemise taotlust tagasi päritolukinnituses esinevate pisivigade või -lahknevuste tõttu või üksnes seetõttu, et kaubaarve anti välja kolmandas riigis.

Artikkel 58

Importija teadmine

1. Artikli 54 lõike 2 punkti b alusel esitatud tariifse sooduskohtlemise taotluse puhul põhineb importija teadmine, et toode on pärit eksportiva poole territooriumilt, teabel, mis tõendab toote päritolustaatust ja vastab käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

2. Enne sooduskohtlemise taotlemist võib eksportija juhul, kui importija ei saa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet seetõttu, et eksportija peab seda teavet konfidentsiaalseks või muul põhjusel, esitada päritolukinnituse, et importija saaks taotleda tariifset sooduskohtlemist artikli 54 lõike 2 punkti a alusel.

Artikkel 59

Dokumenteerimise nõuded

1. Importija, kes esitab importiva poole territooriumile imporditava toote puhul tariifse sooduskohtlemise taotluse, säilitab vähemalt kolm aastat pärast asjaomase toote importimist järgmisi dokumente:

a)	kui taotlus põhines päritolukinnitusel, siis eksportija koostatud päritolukinnitust või

b)	kui taotlus põhines importija teadmisel, siis kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

2. Päritolukinnituse koostanud eksportija säilitab vähemalt neli aastat pärast päritolukinnituse väljaandmist päritolukinnituse koopiat ja kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavad dokumendid võivad hõlmata elektroonilisi dokumente.

Artikkel 60

Väikesaadetised.

1. Erandina artiklitest 54–58, tingimusel et toode on deklareeritud käesoleva peatüki nõuetele vastavana ja importiva poole tollil ei ole kahtlusi deklaratsiooni õigsuses, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist järgmise suhtes:

a)	eraisikult eraisikule väikepakendis saadetav toode;

b)	reisija isikliku pagasi hulka kuuluv toode ning

c)	Ühendkuningriigi puhul lisaks käesoleva artikli punktidele a ja b muud väikese väärtusega saadetised.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse ei kuulu järgmised tooted:

a)	tooted, mille import on osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et vältida artikli 54 nõuete täitmist;

liidu puhul:

kaubanduslikul eesmärgil imporditud toode. Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel, ning

ii)

tooted, mille koguväärtus on väikepakendites saadetavate toodete puhul üle 500 euro või reisija isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul üle 1 200 euro. Omavääringus kasutatavad summad peavad vastama eurodes väljendatud summadele oktoobri esimese tööpäeva seisuga. Vahetuskurss on kurss, mille Euroopa Keskpank on selle päeva kohta avaldanud, välja arvatud juhul, kui 15. oktoobriks on Euroopa Komisjonile teatatud mõni muu kurss, ning neid kohaldatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teavitab asjakohastest kurssidest Ühendkuningriiki. Liit võib kehtestada muid piiranguid, mille ta edastab Ühendkuningriigile, ning

c)	Ühendkuningriigi puhul tooted, mille koguväärtus ületab Ühendkuningriigi siseriiklikus õiguses sätestatud piirmäärasid. Ühendkuningriik edastab need piirmäärad liidule.

3. Importija vastutab deklaratsiooni õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise eest. Käesoleva artikli alusel ei kohaldata importija suhtes dokumentide säilitamise nõudeid, mis on sätestatud artiklis 59.

Artikkel 61

Kontrollimine

1. Importiva poole toll võib kontrollida, kas toode on päritolustaatusega või kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud, tuginedes riskihindamise meetoditele, mis võivad hõlmata juhuvalikut. Selliseks kontrollimiseks võib artiklis 54 osutatud taotluse esitanud importijalt nõuda teavet kas impordideklaratsiooni esitamise ajal, enne toodete vabastamist või pärast toodete vabastamist.

2. Lõike 1 kohaselt nõutav teave peab piirduma järgmisega:

a)	kui taotlus põhines päritolukinnitusel, siis asjaomane päritolukinnitus, ning

teave päritolukriteeriumide täitmise kohta ehk

i)	kui päritolukriteerium on, et „toode on täielikult ühes riigis või ühel territooriumil saadud“, siis kohaldatav kategooria (nt saagikoristus, kaevandamine, kalapüük) ja tootmiskoht;

ii)	kui päritolukriteerium põhineb tariifse klassifitseerimise muutmisel, siis loetelu kõigist päritolustaatuseta materjalidest, sealhulgas nende tariifse klassifitseerimise alus (päritolukriteeriumist sõltuvalt kas kahe-, nelja- või kuuenumbrilise vorminguna);

iii)	kui päritolukriteerium põhineb väärtuse arvutamise meetodil, siis lõpptoote väärtus ja kõigi tootmises kasutatud päritolustaatuseta toodete väärtus;

iv)	kui päritolukriteerium põhineb toote massil, siis lõpptoote mass ja lõpptootes kasutatud päritolustaatuseta materjalide mass;

v)	kui päritolukriteerium põhineb konkreetsel töötlemistoimingul, siis selle konkreetse toimingu kirjeldus.

3. Nõutava teabe esitamisel võib importija lisada muud teavet, mida ta peab kontrollimise seisukohast vajalikuks.

4. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb päritolukinnitusel, esitab importija selle päritolukinnituse, kuid võib vastata importiva poole tollile, et importijal ei ole võimalik lõike 2 punktis b osutatud teavet esitada.

5. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb importija teadmisel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on eelnevalt nõudnud teavet vastavalt lõikele 1, nõuda importijalt lisateavet, kui ta leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on seda vaja. Importiva poole toll võib vajaduse korral nõuda importijalt konkreetseid dokumente ja teavet.

6. Kui importiva poole toll otsustab kuni kontrollitulemuste selgumiseni asjaomase toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud asjakohased ettevaatusabinõud, sealhulgas tagatised. Tariifse sooduskohtlemise peatamine lõpetatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui importiva poole toll on teinud kindlaks asjaomaste toodete päritolustaatuse või muude käesoleva peatüki nõuete täitmise.

Artikkel 62

Halduskoostöö

1. Selleks et tagada käesoleva peatüki sätete nõuetekohane kohaldamine, teevad pooled kummagi poole tolliasutuste kaudu koostööd selle kontrollimiseks, kas toode on päritolustaatusega ja vastab käesolevas peatükis sätestatud muudele nõuetele.

2. Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines päritolukinnitusel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on esmalt nõudnud teavet artikli 61 lõike 1 kohaselt, ja importija vastuse põhjal nõuda teavet ka eksportiva poole tollilt kahe aasta jooksul pärast toodete importimist või alates hetkest, mil taotlus esitati vastavalt artikli 55 lõike 2 punktile a, kui kontrolli tegev importiva poole toll leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on vaja lisateavet. Teabenõue sisaldab järgmisi elemente:

a)	päritolukinnitus;

b)	teabenõude esitanud tolliasutuse andmed;

c)	eksportija nimi;

d)	kontrolli objekt ja ulatus ning

e)	kõik asjakohased dokumendid.

Lisaks võib importiva poole toll vajaduse korral nõuda eksportiva poole tollilt konkreetseid dokumente ja teavet.

3. Eksportiva poole toll võib kooskõlas oma õigusnormidega nõuda dokumentide esitamist või uurimist, nõudes tõendeid või tehes eksportija valdustesse kontrollkäigu, et vaadata läbi dokumendid ja tutvuda tootmisel kasutatavate rajatistega.

4. Ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist, esitab eksportiva poole toll pärast lõikes 2 osutatud nõude kättesaamist importiva poole tollile järgmise teabe:

a)	nõutavad dokumendid, kui need on olemas;

b)	arvamus toote päritolustaatuse kohta;

c)	uuritava toote kirjeldus ning käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalik tariifne klassifikatsioon;

d)	tootmisprotsessi kirjeldus ja selgitus, mis on piisav toote päritolustaatuse kinnitamiseks;

e)	teave selle kohta, kuidas toote kontrollimine toimus, ning

f)	vajaduse korral tõendavad dokumendid.

5. Eksportiva poole toll ei esita importiva poole tollile lõike 4 punktides a, d ja f osutatud teavet, kui eksportija käsitab seda konfidentsiaalse teabena.

6. Kumbki pool teatab teisele poolele tolliasutuste kontaktandmed ja teavitab teist poolt igast kontaktandmete muutusest 30 päeva jooksul pärast muutmise kuupäeva.

Artikkel 63

Tariifsest sooduskohtlemisest keeldumine

1. Ilma et see mõjutaks lõike 3 kohaldamist, võib importiva poole toll keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui

kolme kuu jooksul pärast artikli 61 lõike 1 kohase teabenõude esitamise kuupäeva

i)	ei ole importija vastanud;

ii)	ei ole päritolukinnitust esitatud, kuigi tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines päritolukinnitusel, või

iii)	ei ole importija esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav, kuigi tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines importija teadmisel;

kolme kuu jooksul pärast artikli 61 lõike 5 kohase lisateabenõude esitamise kuupäeva

i)	ei ole importija vastanud või

ii)	ei ole importija esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav;

kümne kuu jooksul (3) pärast artikli 62 lõike 2 kohase teabenõude esitamise kuupäeva

i)	ei ole eksportiva poole toll vastanud või

ii)	ei ole eksportiva poole tolli esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav.

2. Importiva poole toll võib keelduda toote tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tariifset sooduskohtlemist taotlenud importija rikub muid käesoleva peatüki nõudeid kui toote päritolustaatusega seotud nõuded.

3. Kui importiva poole tollil on vastavalt lõikele 1 piisav põhjus tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumiseks juhul, kui eksportiva poole toll on esitanud artikli 62 lõike 4 punkti b kohase arvamuse, millega kinnitatakse toote päritolustaatust, teatab importiva poole toll kahe kuu jooksul pärast eespool nimetatud arvamuse kättesaamist eksportiva poole tollile oma kavatsusest keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest.

Pärast selle teate edastamist korraldatakse ükskõik kumma poole taotluse korral konsultatsioonid kolme kuu jooksul pärast asjaomase teate edastamist. Konsultatsioonide pidamise aega võib poolte tolliasutuste vastastikusel kokkuleppel igal üksikjuhul eraldi pikendada. Konsulteerimine võib toimuda tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud korras.

Kui importiva poole toll ei saa konsultatsioonide pidamise aja möödumisel kinnitada, et toode on päritolustaatusega, võib ta tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tal on selleks piisav põhjus ja kui ta on andnud importijale õiguse olla ära kuulatud. Kui eksportiva poole toll kinnitab toote päritolustaatust ja põhjendab sellist järeldust, ei või importiva poole toll keelduda toote tariifsest sooduskohtlemisest üksnes artikli 62 lõike 5 kohaldamise tõttu.

4. Igal juhul lahendatakse eriarvamused importija ja importiva poole tolliasutuse vahel importiva poole õiguse alusel.

Artikkel 64

Konfidentsiaalsus

1. Kumbki pool tagab kooskõlas oma õigusnormidega talle teise poole poolt käesoleva peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2. Kui olenemata artikli 62 lõikest 5 on eksportiva või importiva poole toll saanud artiklite 61 ja 62 kohaldamisel eksportijalt konfidentsiaalset äriteavet, seda teavet ei avalikustata.

3. Kumbki pool tagab, et käesoleva peatüki kohaselt kogutud konfidentsiaalset teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui päritolu kindlaksmääramine ja tolliküsimuste haldamine ja täitmine, välja arvatud kui konfidentsiaalsed andmed esitanud isik või pool seda lubab.

4. Olenemata lõikest 3, võib pool lubada käesoleva peatüki alusel saadud teabe kasutamist haldus-, kohtu- või kohtulaadses menetluses, mis algatatakse seoses käesoleva peatüki rakendamisega seotud tollialaste õigusaktide rikkumisega. Pool teavitab enne sellist kasutamist sellest isikut või poolt, kes teabe esitas.

Artikkel 65

Haldusmeetmed ja -karistused

Kumbki pool tagab käesoleva peatüki tõhusa täitmise. Kumbki pool tagab, et pädevatel asutustel on võimalik kehtestada vastavalt poole õigusnormidele haldusmeetmeid ja vajaduse korral karistusi iga sellise isiku suhtes, kes koostab või laseb koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, mis esitati tootele tariifse sooduskohtlemise saamiseks, kes ei täida artiklis 59 sätestatud nõudeid või kes ei esita tõendeid või keeldub kontrollkäigust, nagu on osutatud artikli 62 lõikes 3.

3. JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 66

Ceuta ja Melilla

1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma mõiste „pool“ liidu puhul Ceutat ja Melillat.

2. Ceutasse ja Melillasse imporditavate Ühendkuningriigist pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu alusel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Ühendkuningriik kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel samasugust tollirežiimi nagu toodete suhtes, mida imporditakse ja mis pärinevad liidust.

3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja -menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis toodete suhtes, mida eksporditakse Ühendkuningriigist Ceutasse ja Melillasse, ning toodete suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Ühendkuningriiki.

4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

5. Artiklit 40 kohaldatakse toodete impordi ja ekspordi suhtes liidu, Ühendkuningriigi ning Ceuta ja Melilla vahel.

6. Eksportijad märgivad päritolukinnituse teksti väljale 3 vastavalt toote päritolule „Ühendkuningriik“ või „Ceuta ja Melilla“.

7. Käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja Melillas vastutab Hispaania Kuningriigi toll.

Artikkel 67

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud toodete kohta

Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada toodete suhtes, mis vastavad käesoleva peatüki sätetele ja mis käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on kas teel eksportiva poole territooriumilt importiva poole territooriumile või importiva poole tollikontrolli all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, tingimusel et 12 kuu jooksul pärast seda kuupäeva esitatakse importiva poole tollile artiklis 54 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus.

Artikkel 68

Käesoleva peatüki ja selle lisade muutmine

Käesolevat peatükki ja selle lisasid võib muuta partnerlusnõukogu.

3. PEATÜKK

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED

Artikkel 69

Eesmärgid

Käesoleva peatüki eesmärgid on:

a)	kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu või tervist poolte territooriumidel, lihtsustades samal ajal poolte vahel kaubandust;

b)	jätkata sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;

c)	tagada, et poolte sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei tekitaks tarbetuid kaubandustõkkeid;

d)	edendada suuremat läbipaistvust ja arusaamist kummagi poole sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamisest;

e)	tõhustada poolte koostööd mikroobide resistentsuse vastases võitluses, jätkusuutlike toidusüsteemide edendamisel, loomade heaolu kaitsmisel ja elektroonilise sertifitseerimise valdkonnas;

f)	Tõhustada koostööd asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, et töötada välja rahvusvahelised standardid, suunised ja soovitused loomatervise, toiduohutuse ja taimetervise valdkonnas ning

g)	edendada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste rakendamist mõlema poole poolt.

Artikkel 70

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse poolte kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada kaubandust poolte vahel.

2. Käesolevas peatükis on sätestatud ka eraldi sätted koostöö kohta loomade heaolu, mikroobide resistentsuse ja jätkusuutlike toidusüsteemide valdkonnas.

Artikkel 71

Mõisted

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisas sisalduvad mõisted;

b)	codex alimentarius'e komisjoni egiidi all vastu võetud mõisted;

c)	Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) egiidi all vastu võetud mõisted ning

d)	rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõisted.

2. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„imporditingimused“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mille täitmist nõutakse toodete importimisel ning

b)	„kaitstav piirkond“ – kindlaksmääratud reguleeritud taimekahjustaja puhul ametlikult määratletud geograafiline ala, kus seda taimekahjustajat hoolimata soodsatest tingimustest ja esinemisest poole territooriumi muudes osades ei esine ning kuhu seda taimekahjustajat ei ole lubatud sisse tuua.

3. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib käesoleva peatüki kohaldamiseks vastu võtta muid mõisteid, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks codex alimentarius’e komisjoni ja OIE ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sõnastikke ja määratlusi.

4. Kui sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee vastu võetud mõistete või codex alimentarius’e komisjoni, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni egiidi all vastu võetud mõistete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on esimuslikud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu mõisted. Kui sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee vastu võetud mõistete ning codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaste mõistete vahel esineb vastuolu, on esimuslikud codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni mõisted.

Artikkel 72

Õigused ja kohustused

Pooled kinnitavad oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. See hõlmab õigust võtta meetmeid kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikega 7.

Artikkel 73

Üldpõhimõtted

1. Pooled kohaldavad asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, mis põhinevad asjakohaste sätete, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 kohasel riskihindamisel.

2. Pooled ei kasuta sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid põhjendamatute kaubandustõkete loomiseks.

3. Kaubandusega seotud sanitaar- ja fütosanitaarmenetluste ning heakskiitmismenetluste puhul, mis kehtestatakse käesoleva peatüki alusel, tagab kumbki pool, et need menetlused ja nendega seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need algatatakse ja neid rakendatakse põhjendamatu viivituseta;

b)	need ei hõlma tarbetuid, teaduslikult ja tehniliselt põhjendamatuid või põhjendamatult koormavaid teabenõudeid, mis võivad üksteise turgudele pääsu edasi lükata;

c)	neid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist teise poole kogu territooriumi või selle osade suhtes, kus kehtivad identsed või sarnased sanitaar- ja fütosanitaartingimused, ning

d)	need on proportsionaalsed kindlakstehtud riskidega ega piira kaubandust rohkem, kui on vaja importiva poole asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks.

4. Pooled ei kasuta lõikes 3 osutatud menetlusi või täiendava teabe nõudeid oma turgudele pääsemise edasilükkamiseks ilma teadusliku ja tehnilise põhjenduseta.

5. Kumbki pool tagab, et ükski tema nõutav haldusmenetlus, mis on seotud toiduohutust, loomatervist või taimetervist käsitlevate imporditingimustega, ei ole koormavam või kaubandust piiravam, kui on vaja selleks, et anda importivale poolele piisav kindlus, et kõnealused tingimused on täidetud. Kumbki pool tagab, et haldusmenetluste negatiivne mõju kaubandusele on minimaalne ning et tollivormistus on lihtne ja kiire, tagades siiski importiva poole tingimuste täitmise.

6. Importiv pool ei kehtesta täiendavaid haldussüsteeme ega -menetlusi, mis tarbetult takistavad kaubandust.

Artikkel 74

Ametlik sertifitseerimine

1. Kui importiv pool nõuab ametlikke sertifikaate, peavad näidissertifikaadid olema:

a)	kooskõlas codex alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja OIE rahvusvahelistes standardites sätestatud põhimõtetega ning

b)	kohaldatavad eksportiva poole territooriumi kõikidest osadest pärit impordi suhtes.

2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib kokku leppida erijuhud, mil lõikes 1 osutatud näidissertifikaadid koostatakse ainult eksportiva poole territooriumi ühe või mitme osa kohta. Pooled edendavad kaubanduse lihtsustamiseks elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogiliste lahenduste rakendamist.

Artikkel 75

Imporditingimused ja -menetlused

1. Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis kummalgi poolel on sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu ning käesoleva peatüki alusel, kohaldatakse importiva poole imporditingimusi järjekindlalt eksportiva poole kogu territooriumi suhtes.

2. Eksportiv pool tagab, et teise poole territooriumile eksporditavad tooted, nagu loomad ja loomsed saadused, taimed ja taimsed saadused või muud seotud tooted, vastavad importiva poole sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele.

3. Importiv pool võib nõuda teatavate toodete impordiks loa olemasolu. Selline luba antakse, kui eksportiva poole asjaomane pädev asutus esitab taotluse, milles objektiivselt tõendatakse importivale poolele rahuldaval viisil, et importiva poole loanõuded on täidetud. Eksportiva poole asjaomane pädev asutus võib taotleda luba, mis hõlmab kogu eksportiva poole territooriumi. Importiv pool rahuldab sellised taotlused, kui need vastavad käesolevas lõikes sätestatud importiva poole loanõuetele.

4. Importiv pool ei kehtesta üleminekuperioodi lõpus kohaldatavatele loanõuetele lisaks täiendavaid nõudeid, välja arvatud juhul, kui selliste nõuete kohaldamine täiendavate toodete suhtes on põhjendatud, et vähendada märkimisväärset ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele.

5. Importiv pool kehtestab kõikide toodete imporditingimused ning edastab need teisele poolele. Importiv pool tagab, et tema imporditingimusi kohaldatakse proportsionaalselt ja diskrimineerimata.

6. Ilma et see piiraks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõike 7 kohaste ajutiste meetmete kohaldamist, piirduvad imporditingimused seoses nende kaupade või muude seotud kaupadega, mille puhul tuntakse muret fütosanitaarnõuete täitmise pärast, meetmetega, millega kaitstakse importiva poole territooriumi reguleeritud taimekahjustajate eest, ning neid kohaldatakse kogu eksportiva poole territooriumi suhtes.

7. Olenemata lõigetest 1 ja 3, kui impordiluba on taotletud konkreetsele tootele ja eksportiv pool on taotlenud, et uurimine piirduks ainult tema territooriumi ühe osa või teatavate osadega (liidu puhul üksikute liikmesriikidega), alustab importiv pool viivitamata uurimist ja seda taotlust menetlema. Kui importiv pool saab konkreetse toote kohta taotlusi rohkem kui ühelt eksportiva poole osalt või kui juba loa saanud toote kohta saadakse täiendavaid taotlusi, kiirendab importiv pool loamenetluse lõpuleviimist, võttes arvesse eksportiva poole eri osades kohaldatavat identset või sarnast sanitaar- ja fütosanitaarsüsteemi.

8. Kumbki pool tagab, et kõik sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli, inspekteerimis- ja heakskiitmismenetlused algatatakse ja viiakse lõpule põhjendamatu viivituseta. Teabenõuded piirduvad sellega, mis on vajalik loamenetluse korraldamiseks, võttes arvesse importivale poolele juba kättesaadavat teavet, näiteks eksportiva poole õigusraamistiku ja auditiaruannete kohta.

9. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tema kaitsetasemega, näeb kumbki pool ette üleminekuperioodi oma heakskiitmismenetlustes tehtud muudatuste avaldamise ja nende kohaldamise vahel, et võimaldada teisel poolel nende muudatustega tutvuda ja nendega kohanduda. Kumbki pool ei pikenda põhjendamatult enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste heakskiitmismenetlust.

10. Seoses lõigetes 3–8 osutatud menetlusega võetakse järgmised meetmed.

a)	Niipea kui importiv pool on oma hindamisel jõudnud positiivse otsuseni, võtab ta viivitamata kõik vajalikud õigus- ja haldusmeetmed, et kaubandus saaks toimuda põhjendamatu viivituseta.

Eksportiv konventsiooniosaline peab:

i)	esitama kogu importiva poole nõutud asjakohase teabe ning

ii)	tagama importivale poolele mõistliku juurdepääsu auditiks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks.

Importiv pool koostab reguleeritud taimekahjustajate loetelu kaupade või muude seotud kaupade jaoks, mille puhul tuntakse muret fütosanitaarnõuete täitmise pärast. Nimetatud loetelu sisaldab järgmist:

i)	taimekahjustajad, mida tema territooriumi üheski osas teadaolevalt ei esine;

ii)	taimekahjustajad, mida tema territooriumil teadaolevalt esineb ja mis on ametliku kontrolli all;

iii)	taimekahjustajad, mis teadaolevalt esinevad tema territooriumi osades ning millega seoses on loodud kahjustajavabad või kaitstavad piirkonnad, ning

iv)	mittekarantiinsed taimekahjustajad, mis teadaolevalt esinevad tema territooriumil ja millega seoses tehakse kindlaksmääratud istutusmaterjali ametlikku kontrolli.

11. Importiv pool aktsepteerib kaubasaadetisi, nõudmata importivalt poolelt, et ta kontrolliks kaubasaadetiste nõuetelevastavust enne nende lahkumist eksportiva poole territooriumilt.

12. Pool võib nõuda piiril tehtavate sanitaar- ja fütosanitaarkontrollidega seotud kulude eest tasu, mis ei tohiks ületada nende kontrollide kulusid.

13. Importival poolel on õigus kontrollida eksportivalt poolelt imporditud toodete importi, et tagada vastavus tema sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seotud imporditingimustele.

14. Eksportiva poole territooriumilt imporditud toodete impordikontrollid põhinevad impordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarriskil. Impordikontrolle tehakse üksnes ulatuses, mis on vajalik inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, ilma põhjendamatu viivituseta ja minimaalse mõjuga pooltevahelisele kaubandusele.

15. Importiv pool teeb eksportiva poole taotluse korral kättesaadavaks teabe eksportiva poole toodete osakaalu kohta, mida importimisel kontrollitakse.

16. Kui impordikontrolli käigus selgub, et asjaomased imporditingimused ei ole täidetud, peavad importiva poole võetavad meetmed põhinema kaasneva riski hindamisel ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja poole sanitaar- ja fütosanitaartingimuste mõttes asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks.

Artikkel 76

Heakskiidetud ettevõtete loetelu

1. Kui see on põhjendatud, võib importiv pool pidada loetelu heakskiidetud ettevõtetest, mis vastavad tema impordinõuetele, et lubada loomsete saaduste importi nendest ettevõtetest.

2. Välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud inimeste või loomade tervisele tõsise ohu vähendamiseks, nõutakse heakskiidetud ettevõtete loetelusid ainult nende tootekategooriate jaoks, mille puhul sellist loetelu nõuti üleminekuperioodi lõpus.

3. Eksportiv pool esitab importivale poolele importiva poole tingimustele vastavate ettevõtete loetelu, mis põhineb eksportiva poole antud tagatistel.

4. Eksportiva poole taotluse korral kiidab importiv pool eksportiva poole territooriumil asuvad ettevõtted heaks eksportiva poole antud tagatiste alusel ilma üksikuid ettevõtteid enne kontrollimata.

5. Kui importiv pool ei nõua lisateavet ja kui eksportiv pool on andnud tagatised, võtab importiv pool põhjendamatu viivituseta vastavalt oma kohaldatavatele õiguslikele menetlustele vajalikud õigus- või haldusmeetmed, et lubada importi nendest ettevõtetest.

6. Importiv pool teeb heakskiidetud ettevõtete loetelu üldsusele kättesaadavaks.

7. Kui importiv pool otsustab lükata tagasi eksportiva poole taotluse ettevõtte lisamiseks heakskiidetud ettevõtete loetellu, teatab ta sellest viivitamata eksportivale poolele ja esitab vastuse, sealhulgas teabe nõuetele mittevastavuse kohta, mille tõttu ettevõtte heakskiitmisest keelduti.

Artikkel 77

Läbipaistvus ja teabevahetus

1. Kumbki pool seab eesmärgi tagada kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete läbipaistvus ning võtab sel eesmärgil järgmised meetmed:

a)	teatab teisele poolele viivitamata kõikidest muudatustest oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetes ja heakskiitmismenetlustes, sealhulgas muudatustest, mis võivad mõjutada tema suutlikkust täita teise poole sanitaar- ja fütosanitaarnõuetega seotud imporditingimusi teatavate kaupade puhul;

b)	edendab vastastikust arusaamist sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest;

c)	vahetab teise poolega teavet küsimustes, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega, sealhulgas edusammudega uute kättesaadavate teaduslike tõendite osas, mis mõjutavad või võivad mõjutada pooltevahelist kaubandust, et minimeerida negatiivset mõju kaubandusele;

d)	teatab teise poole taotluse korral 20 tööpäeva jooksul tingimustest, mida kohaldatakse konkreetsete toodete impordi suhtes;

e)	teatab teise poole taotluse korral 20 tööpäeva jooksul konkreetsete toodete importimiseks loa andmise menetluse seisust;

f)	teatab teisele poolele igast olulisest muudatusest poole pädeva asutuse struktuuris või korralduses;

g)	edastab taotluse korral poole ametliku kontrolli tulemused ja tehtud kontrolli tulemusi käsitleva aruande;

h)	edastab taotluse korral tagasilükatud või nõuetele mittevastava saadetise puhul ette nähtud impordikontrolli tulemused ning

i)	edastab taotluse korral põhjendamatu viivituseta poole koostatud riskihinnangu või teadusliku arvamuse, mis on käesoleva peatüki seisukohast asjakohane.

2. Kui pool on teinud lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks, edastades selle kooskõlas oma asjakohaste õigusnormidega WTO teadete keskregistrile või asjaomasele rahvusvahelisele standardiorganisatsioonile, loetakse lõike 1 nõuded kõnealuse teabe osas täidetuks.

Artikkel 78

Piirkondlike tingimustega kohandamine

1. Pooled tunnistavad piirkondadeks jagamise põhimõtet, sealhulgas taudi- või kahjustajavabasid piirkondi, kaitstavaid piirkondi ja vähese taudi- või kahjustajalevikuga piirkondi, ning kohaldavad seda omavahelises kaubanduses vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, sealhulgas suunistele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 6 praktilise rakendamise edendamiseks (WTO/SPS komitee otsus G/SPS/48) ja asjakohastele soovituste standarditele ning OIE ja rahvusvaheline taimekaitsekonventsiooni suunistele. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegelev kaubanduse erikomitee võib määratleda vastavate menetluste täiendavad üksikasjad, võttes arvesse kõiki asjakohaseid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standardeid, suuniseid ja soovitusi.

2. Pooled võivad samuti kokku leppida, et teevad koostööd bioturvarühmitamise põhimõtte osas, nagu on osutatud OIE maismaaloomade tervise koodeksi peatükkides 4.4 ja 4.5 ning OIE veeloomade tervise koodeksi peatükkides 4.1 ja 4.2.

3. Lõikes 1 osutatud piirkondade kehtestamisel või säilitamisel võtavad pooled arvesse selliseid tegureid nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus.

4. Loomade ja loomsete saaduste puhul tunnistab importiv pool imporditingimuste kehtestamisel või kehtima jätmisel impordi lubamise või jätkuva lubamise kaalumise alusena eksportiva poole kehtestatud taudivabasid alasid, kui eksportiv pool on esitanud vastava taotluse, ilma et see piiraks lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

5. Eksportiv pool määrab kindlaks oma territooriumi need osad, millele on osutatud lõikes 4, ning esitab nõudmise korral täieliku selgituse ja tõendavad andmed vastavalt OIE standarditele või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud muul viisil, tuginedes oma asjaomaste asutuste kogemustest saadud teadmistele.

6. Taimede, taimsete saaduste ja muude seotud toodete puhul tunnistab importiv pool fütosanitaarnõuetega seotud imporditingimuste kehtestamisel või kehtima jätmisel impordi lubamise või jätkuva lubamise kaalumise alusena eksportiva poole kehtestatud kahjustajavabasid piirkondi, kahjustajavabasid tootmispaiku ja -kohti, vähese kahjustajalevikuga piirkondi ja kaitstavaid piirkondi, kui eksportiv pool on esitanud vastava taotluse, ilma et see piiraks lõigete 8 ja 9 kohaldamist.

7. Eksportiv pool määrab kindlaks oma kahjustajavabad piirkonnad, kahjustajavabad tootmispaigad ja -kohad, vähese kahjustajalevikuga piirkonnad ja kaitstavad piirkonnad. Importiva poole taotluse korral esitab eksportiv pool täieliku selgituse ja tõendavad andmed vastavalt rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni alusel välja töötatud rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud muul viisil, tuginedes oma asjaomaste fütosanitaarasutuste kogemustest saadud teadmistele.

8. Pooled tunnistavad taudivabasid alasid ja kaitstavaid piirkondi, mis on olemas üleminekuperioodi lõpus.

9. Lõiget 8 kohaldatakse ka taudivabade alade ja kaitstavate piirkondade (Ühendkuningriigi puhul kahjustajavabade piirkondade) hilisemate kohanduste suhtes, välja arvatud juhul, kui taudide või kahjustajatega seotud olukord on oluliselt muutunud.

10. Pooled võivad lõigete 4–9 rakendamiseks teha auditeid ja kontrolle vastavalt artiklile 79.

11. Kaubandushäirete minimeerimiseks seavad pooled sisse tiheda koostöö, et säilitada usaldus menetluste suhtes, mis on seotud taudi- või kahjustajavabade piirkondade, kahjustajavabade tootmispaikade ja -kohtade ja vähese kahjustaja- või taudilevikuga piirkondade ning kaitstavate piirkondade kehtestamisega.

12. Importiv pool lähtub eksportiva poole või selle osade looma- või taimetervise olukorra kindlaksmääramisel teabest, mille eksportiv pool on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni standarditele, ning võtab arvesse eksportiva poole sellekohaseid määranguid.

13. Kui importiv pool ei aktsepteeri eksportiva poole määrangut, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 12, põhjendab ja selgitab ta eksportivale poolele objektiivselt mittenõustumise põhjuseid ja peab kooskõlas artikli 80 lõikega 2 taotluse korral konsultatsioone.

14. Kumbki pool tagab, et lõigetes 4-9, 12 ja 13 sätestatud kohustused täidetakse põhjendamatu viivituseta. Importiv pool kiirendab taudi või taimekahjustaja staatuse tunnustamist, kui staatus on pärast puhangut taastatud.

15. Kui pool leiab, et konkreetsel piirkonnal on seoses konkreetse taudiga eristaatus ja see vastab OIE maismaaloomade koodeksi peatükis 1.2 või OIE veeloomade tervise koodeksi peatükis 1.2 sätestatud kriteeriumidele, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist. Importiv pool võib nõuda seoses elusloomade ja loomsete saaduste impordiga lisatagatisi, mis vastavad kokkulepitud staatusele.

Artikkel 79

Auditid ja kontrollid

1. Importiv pool võib auditeerida ja kontrollida järgmist:

a)	teise poole asutuste kogu inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteem või osa sellest;

b)	eksportiva poole inspekteerimis- ja sertifitseerimissüsteemi raames tehtud kontrollide tulemused.

2. Pooled teevad kõnealuseid auditeid ja kontrolle vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule, võttes arvesse codex alimentarius’e komisjoni, OIE või rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi.

3. Selliste auditite ja kontrollide tegemiseks võib importiv pool esitada eksportivale poolele teabenõudeid või teha eksportiva poole territooriumile auditikülastusi ja kontrollkäike, mis võivad hõlmata järgmist:

a)	vastutavate asutuste kogu kontrolliprogrammi või selle osa hindamine, sealhulgas vajaduse korral regulatiivse auditeerimis- ja kontrollitegevuse läbivaatamine;

b)	kohapealsed kontrollid ning

c)	teabe ja andmete kogumine toodete ekspordiga seotud korduvate või tekkivate probleemide põhjuste hindamiseks.

4. Importiv pool jagab eksportiva poolega lõike 1 kohaselt tehtud auditite ja kontrollide tulemusi ja järeldusi. Importiv pool võib teha need tulemused üldsusele kättesaadavaks.

5. Enne auditi või kontrolli algust arutavad pooled auditi või kontrolli eesmärke ja ulatust, kriteeriume või nõudeid, mille alusel eksportivat poolt hinnatakse, ning auditi või kontrolli teostamise kava ja korda, mis kehtestatakse auditi- või kontrollikavas. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv pool eksportivale poolel auditi- või kontrollikava vähemalt 30 päeva enne auditi või kontrolli algust.

6. Importiv pool annab eksportivale poolele võimaluse esitada auditi- või kontrolliaruande kavandi kohta märkusi. Importiv pool esitab eksportivale poolele kirjaliku lõpparuande üldjuhul kahe kuu jooksul alates märkuste kättesaamise kuupäevast.

7. Kumbki pool kannab oma sellise auditi või kontrolliga seotud kulud.

Artikkel 80

Teavitamine ja konsulteerimine

1. Pool teatab teisele poolele põhjendamatu viivituseta järgmisest:

a)	oluline muutus taimekahjustajate või loomataudidega seotud olukorras;

b)	uue loomataudi esilekerkimine;

c)	loomataudiga seotud epidemioloogilise tähtsusega leid;

d)	oluline toiduohutuse probleem, mille pool on kindlaks teinud;

e)	igasugused täiendavad meetmed, mida lisaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete põhinõuetele on võetud loomataudi tõrjeks või likvideerimiseks või inimeste tervise kaitsmiseks, ning igasugused muudatused ennetuspoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispoliitikas;

f)	taotluse korral poole ametliku kontrolli tulemused ja tehtud kontrolli tulemusi käsitlev aruanne ning

g)	süsteemi või andmebaasi funktsioonide olulised muudatused.

2. Kui üks pool on tõsiselt mures toiduohutuse, taime- või loomatervise või teise poole kavandatud või rakendatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetme pärast, võib ta taotleda teise poolega tehniliste konsultatsioonide pidamist. Taotluse saanud pool peaks vastama taotlusele põhjendamatu viivituseta. Kumbki pool püüab esitada teabe, mis on vajalik selleks, et vältida häireid kaubanduses ja vajaduse korral jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

3. Lõikes 2 osutatud konsultatsioone võib pidada telefonikonverentsi, videokonverentsi või muu sidevahendi kaudu, milles pooled on omavahel kokku leppinud.

Artikkel 81

Erakorralised meetmed

1. Kui importiv pool leiab, et esineb tõsine oht inimeste, loomade või taimede elule ja tervisele, võib ta ilma ette teatamata võtta vajalikke meetmeid inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks. Poolte vahel teel olevate saadetiste puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.

2. Meetmeid võttev pool teavitab teist poolt erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest võimalikult kiiresti pärast meetme rakendamise otsuse tegemist ja hiljemalt 24 tunni jooksul pärast selle otsuse tegemist. Kui pool taotleb erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme üle tehniliste konsultatsioonide pidamist, peavad need konsultatsioonid toimuma kümne päeva jooksul pärast erakorralisest sanitaar- ja fütosanitaarmeetmest teatamist. Pooled võtavad arvesse kogu tehniliste konsultatsioonide käigus saadud teavet. Konsultatsioonid korraldatakse selleks, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses. Pooled võivad kaaluda võimalusi meetmete rakendamise hõlbustamiseks või meetmete asendamiseks.

3. Selleks et vältida tarbetuid häireid kaubanduses, võtab importiv pool õigel ajal arvesse eksportiva poole esitatud teavet, kui ta teeb otsuse saadetiste kohta, mis on erakorralise sanitaar- ja fütosanitaarmeetme vastuvõtmise ajal teel ühe poole territooriumilt teise poole territooriumile.

4. Importiv pool tagab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud põhjustel võetud erakorralise meetme rakendamist ei jätkata ilma teaduslike tõenditeta või juhul, kui teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võetakse meede vastu vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu artikli 5 lõikele 7.

Artikkel 82

Mitmepoolsed rahvusvahelised foorumid

Pooled on leppinud kokku, et teevad mitmepoolsetel rahvusvahelistel foorumitel koostööd rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamiseks käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas.

Artikkel 83

Rakendamine ja pädevad asutused

1. Käesoleva peatüki rakendamisel võtab kumbki pool arvesse järgmist:

a)	WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused;

b)	asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide töö;

c)	teadmised ja kogemused, mis poolel on seoses kaubavahetusega eksportiva poolega ning

d)	teise poole esitatud teave.

2. Pooled esitavad üksteisele viivitamata käesoleva peatüki rakendamisega seotud pädevate asutuste kirjelduse. Pooled teavitavad üksteist kõikidest selliste pädevate asutustega seotud olulistest muudatustest.

3. Kumbki pool tagab, et tema pädevatel asutustel on käesoleva peatüki tõhusaks rakendamiseks vajalikud ressursid.

Artikkel 84

Koostöö loomade heaolu valdkonnas

1. Pooled tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid. Samuti tunnistavad nad seost loomade parema heaolu ja jätkusuutlike toidutootmissüsteemide vahel.

2. Pooled kohustuvad tegema koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade heaolu parimate võimalike tavade väljatöötamist ja rakendamist. Eelkõige teevad pooled koostööd, et tugevdada ja laiendada OIE loomade heaolu standardeid ning nende rakendamist, keskendudes põllumajandusloomadele.

3. Pooled vahetavad teavet, oskusteavet ja kogemusi loomade heaolu valdkonnas, eelkõige seoses toiduloomade aretamise, pidamise, käitlemise, vedamise ja tapmisega.

4. Pooled tugevdavad oma koostööd loomade heaolu käsitlevates teadusuuringutes, mis on seotud tõuaretuse ning loomade kohtlemisega põllumajandusettevõtetes, vedamise ajal ja tapmisel.

Artikkel 85

Koostöö mikroobide resistentsuse valdkonnas

1. Pooled loovad raamistiku dialoogiks ja koostööks, et tugevdada võitlust mikroobide resistentsuse kujunemise vastu.

2. Pooled tunnistavad, et mikroobide resistentsus kujutab endast tõsist ohtu inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutus loomakasvatuses, sealhulgas mitteraviotstarbeline kasutamine, võib suurendada mikroobide resistentsust ja see omakorda võib ohustada inimeste elu. Pooled tunnistavad, et ohu olemuse tõttu on vaja riikideülest lähenemisviisi ja terviseühtsuse põhimõtet.

3. Pooled seavad eesmärgi teha mikroobide resistentsuse vastu võitlemiseks rahvusvahelist koostööd piirkondlike või mitmepoolsete tööprogrammide raames, et vähendada antibiootikumide tarbetut kasutamist loomakasvatuses ja töötada selles suunas, et peatada antibiootikumide kasutamine kasvustimulaatoritena rahvusvaheliselt, eesmärgiga võidelda mikroobide resistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega ja ülemaailmse tegevuskavaga.

4. Pooled teevad koostööd rahvusvaheliste suuniste, standardite, soovituste ja meetmete väljatöötamisel asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, et edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaararstide poolt.

5. Lõikes 1 osutatud dialoog hõlmab muu hulgas järgmist:

koostöö selle nimel, et jälgida asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, olemasolevate ja tulevaste algatuste raames ning riiklikes kavades välja töötatud olemasolevate ja tulevaste suuniste, standardite, soovituste ja meetmete rakendamist, et edendada antibiootikumide mõistlikku ja vastutustundlikku kasutamist ning mis on seotud loomakasvatuse ja veterinaararstide tegevusega;

b)	koostöö OIE, WHO ja codex alimentarius’e komisjoni soovituste, eelkõige CAC-RCP61/2005 rakendamisel;

c)	teabe vahetamine heade põllumajandustavade kohta;

d)	teadus-, uuendus- ja arendustegevuse edendamine;

e)	mikroobide resistentsuse vastu võitlemiseks valdkonnaüleste lähenemisviiside, sealhulgas WHO, OIE ja codex alimentarius'e komisjoni terviseühtsuse põhimõtte edendamine.

Artikkel 86

Jätkusuutlikud toidusüsteemid

Kumbki pool julgustab oma toiduohutus-, looma- ja taimeterviseteenistusi tegema koostööd oma kolleegidega teises pooles, et edendada jätkusuutlikke toidutootmismeetodeid ja toidusüsteeme.

Artikkel 87

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee meetmed

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega tegeleva kaubanduse erikomitee teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja toimimise üle ning täidab järgmisi ülesandeid:

a)	võimaluse korral selgitab ja lahendab viivitamata küsimuse, mille pool on tõstatanud seoses käesoleva peatüki või sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu kohaste sanitaar- ja fütosanitaarnõuete, standardite ja soovituste väljatöötamise, vastuvõtmise või kohaldamisega;

b)	arutab uute normide väljatöötamisega seotud käimasolevaid protsesse;

c)	arutab võimalikult kiiresti ühe poole väljendatud muret seoses teise poole kohaldatavate sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete imporditingimuste ja -menetlustega;

vaatab korrapäraselt läbi poolte sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, sealhulgas sertifitseerimisnõuded ja piirikontrolliprotsessid ning nende kohaldamise, et hõlbustada poolte vahel kaubandust, kooskõlas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 5 sätestatud põhimõtete, eesmärkide ja menetlustega. Kumbki pool määrab kindlaks kõik asjakohased meetmed, mida ta võtab, sealhulgas identsus- ja füüsilise kontrolli sageduse, võttes arvesse selle läbivaatamise tulemusi ja tuginedes käesoleva lepingu 10. lisas sätestatud kriteeriumidele;

e)	vahetab seisukohti, teavet ja kogemusi seoses koostööga, mida viiakse ellu loomade heaolu ja mikroobide resistentsuse valdkonnas artiklite 84 ja 85 alusel;

f)	poole taotlusel otsustab, millist artikli 78 lõikes 9 osutatud muutust taudide või kahjustajatega seotud olukorras lugeda oluliseks;

võtab vastu otsuseid, millega

i)	lisatakse mõisted, nagu on osutatud artiklis 71;

ii)	määratletakse artikli 74 lõikes 2 osutatud erijuhud;

iii)	määratletakse artikli 78 lõikes 1 osutatud menetluste üksikasjad;

iv)	kehtestatakse muud viisid, mille abil toetada artikli 78 lõigetes 5 ja 7 osutatud selgitusi.

4. PEATÜKK

TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED

Artikkel 88

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada pooltevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked.

Artikkel 89

Kohaldamisala

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi selliste standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste ettevalmistamise, vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada pooltevahelist kaubavahetust.

2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	ostuspetsifikatsioonid, mille valitsusasutused on koostanud seoses oma tootmis- või tarbimisvajadustega, või

b)	käesoleva jaotise 3. peatüki kohaldamisalasse kuuluvad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed.

3. Käesoleva peatüki lisasid kohaldatakse lisaks käesolevale peatükile toodetele, mis jäävad nende lisade kohaldamisalasse. Ükski käesoleva peatüki lisa säte, mille kohaselt rahvusvahelist standardit või asutust või organisatsiooni tuleb käsitada või tunnustada asjakohasena, ei takista muu asutuse või organisatsiooni välja töötatud standardi käsitamist asjakohase rahvusvahelise standardina vastavalt artikli 91 lõigetele 4 ja 5.

Artikkel 90

Seos tehniliste kaubandustõkete lepinguga

1. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.

2. Käesolevas peatükis ja selle lisades kasutatud mõistetel on sama tähendus kui tehniliste kaubandustõkete lepingus.

Artikkel 91

Tehnilised normid

1. Kumbki pool hindab kavandatavate tehniliste normide mõju kooskõlas oma vastavate normide ja menetlustega. Käesolevas lõikes ja lõikes 8 osutatud normides ja menetlustes võib ette näha erandeid.

2. Kumbki pool hindab kavandatava tehnilise normi võimalikke regulatiivseid ja mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita poole õiguspäraseid eesmärke, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 2.

3. Kumbki pool kasutab oma tehniliste normide alusena asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui ta suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või sobimatud.

4. Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO), Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC), Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) ja codex alimentarius'e komisjoni (Codex) välja töötatud rahvusvahelisi standardeid käsitatakse asjakohaste rahvusvaheliste standarditena tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2, artikli 5 ja 3. lisa tähenduses.

5. Ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud standardit võib käsitada asjakohase rahvusvahelise standardina tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2, artikli 5 ja 3. lisa tähenduses, tingimusel et

selle on välja töötanud standardiorganisatsioon, kes püüab saavutada konsensust kas:

i)	osalevate WTO liikmete riiklike delegatsioonide vahel, kes esindavad kõiki nende territooriumil asuvaid riiklikke standardiorganisatsioone, kes on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta standardeid valdkonnas, millega rahvusvaheline standardimistegevus on seotud, või

ii)	osalevate WTO liikmete valitsusasutuste vahel, ning

b)	see on välja töötatud kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsusega rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta seoses tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklitega 2 ja 5 ning 3. lisaga (4).

6. Kui pool ei kasuta tehniliste normide alusena rahvusvahelisi standardeid, teeb ta teise poole taotluse korral kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomasest rahvusvahelisest standardist, selgitab põhjusi, miks leitakse, et sellised standardid on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobimatud või ebatõhusad, ning esitab teaduslikud või tehnilised tõendid, millel kõnealune hindamine põhines.

7. Kumbki pool vaatab oma tehnilised normid läbi, et suurendada nende tehniliste normide ühtlustatust asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, võttes muu hulgas arvesse asjakohaste rahvusvaheliste standardite uusi suundi või asjaolude muutusi, mis on toonud kaasa kõrvalekaldumisi asjakohastest rahvusvahelistest standarditest.

8. Kooskõlas oma vastavate normide ja menetlustega ning ilma et see piiraks käesoleva rubriigi X jaotise kohaldamist, tagab kumbki pool sellise olulise tehnilise normi väljatöötamisel, millel võib olla märkimisväärne mõju kaubandusele, et on olemas kord, mis võimaldab isikutel avaldada oma arvamust avaliku konsultatsiooni käigus, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida kiireloomulised ohutuse, tervise, keskkonna või riikliku julgeolekuga seotud probleemid. Kumbki pool lubab teise poole isikutel osaleda sellistel konsultatsioonidel vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui seda võimaldatakse tema enda kodanikele, ning avalikustab nende konsultatsioonide tulemused.

Artikkel 92

Standardid

1. Kumbki pool julgustab oma territooriumil asutatud standardiorganisatsioone ja piirkondlikke standardiorganisatsioone, mille liikmed pool või tema territooriumil asutatud standardiorganisatsioonid on:

a)	osalema oma võimaluste piires rahvusvaheliste standardite väljatöötamises asjaomastes rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides;

kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud näiteks ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;

c)	tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardimisasutuste tööd ega kattuks sellega;

d)	vaatama korrapäraselt läbi siseriiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid standardeid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele;

e)	tegema rahvusvahelise standardimistegevuse raames koostööd teise poole asjaomaste standardiorganisatsioonidega, sealhulgas rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides või piirkondlikul tasandil tehtava koostöö kaudu;

f)	edendama teise poole asjaomaste standardiorganisatsioonidega kahepoolset koostööd ning

g)	vahetama teavet standardiorganisatsioonide vahel.

2. Pooled vahetavad teavet järgmistes valdkondades:

a)	nende poolt standardite kasutamine tehniliste normide alusena ning

b)	nende vastavad standardimisprotsessid ja ulatus, mil määral nad kasutavad oma riiklike standardite alusena rahvusvahelisi, piirkondlikke või allpiirkondlikke standardeid.

3. Kui standardid muudetakse tehniliste normide eelnõus või vastavushindamismenetluses inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks, kohaldatakse artiklis 94 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklis 2 või 5 sätestatud läbipaistvuskohustusi.

Artikkel 93

Vastavushindamine

1. Tehniliste normide koostamist, vastuvõtmist ja kohaldamist käsitlevat artiklit 91 kohaldatakse mutatis mutandis ka vastavushindamismenetluste suhtes.

2. Kui pool nõuab, et tõendataks toote vastavust tehnilisele normile, peab ta tegema järgmist:

a)	valima riskihindamise alusel kindlaksmääratud vastavushindamismenetlused, mis on asjaomaste riskidega proportsionaalsed;

b)	kaaluma tehnilistele normidele vastavuse tõendina tarnija vastavusdeklaratsiooni, s.t tootja poolt omal vastutusel välja antud vastavusdeklaratsiooni kasutamist ilma kohustusliku kolmanda isiku poolse hindamiseta kui ühte vahendit, millega tõendada vastavust kohaldatavatele tehnilistele normidele;

c)	teise poole nõudmisel esitama teabe konkreetsete toodete vastavushindamismenetluste valimisel kasutatud kriteeriumide kohta.

3. Kui pool nõuab kolmanda isiku tehtavat vastavushindamist positiivse kinnitusena selle kohta, et toode vastab tehnilisele normile, ning ta ei ole reserveerinud seda ülesannet lõikes 4 määratletud valitsusasutusele, peab ta tegema järgmist:

kasutama vajaduse korral akrediteerimist kui vahendit, millega ta tõendab oma tehnilist pädevust kvalifitseerida vastavushindamisasutusi. Ilma et see piiraks poole õigust kehtestada vastavushindamisasutustele nõudeid, tunnistab kumbki pool väärtuslikku rolli, mis võib olla valitsuselt saadud volituste alusel ja mitteärilistel kaalutlustel toimuval kvalifitseerimisel vastavushindamisasutuste akrediteerimisel;

b)	kasutama akrediteerimiseks ja vastavushindamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid;

c)	julgustama tema territooriumil asuvaid akrediteerimisasutusi ja vastavushindamisasutusi ühinema kõigi asjakohaste toimivate rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega, mille eesmärk on ühtlustada või hõlbustada vastavushindamise tulemuste tunnustamist;

d)	kui pool on volitanud kahte või enamat vastavushindamisasutust viima läbi vastavushindamismenetlusi, mis on nõutavad toote turule laskmiseks, siis tagama, et ettevõtjatel on võimalus valida vastavushindamisasutuste vahel, kelle poole ametiasutused on konkreetse toote või tooteseeria jaoks määranud;

e)	tagama, et vastavushindamisasutused on tootjatest, importijatest ja ettevõtjatest üldiselt sõltumatud ning et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel ei ole huvide konflikte;

lubama vastavushindamisasutustel kasutada vastavushindamisega seotud katsete või kontrollide tegemiseks alltöövõtjaid, sealhulgas teise poole territooriumil asuvaid alltöövõtjaid, kusjuures ta võib nõuda alltöövõtjatelt samade nõuete täitmist, mida vastavushindamisasutus peab täitma, et teha selliseid katseid või kontrolle ise, ning

g)	avaldama ühel veebisaidil nimekirja asutustest, kelle ta on määranud sellist vastavushindamist tegema, ja asjakohase teabe iga sellise asutuse määramise ulatuse kohta.

4. Ükski käesoleva artikli säte ei takista poolt nõudmast, et konkreetsete toodete vastavushindamist teeksid tema kindlaksmääratud valitsusasutused. Kui pool nõuab, et vastavushindamist teeksid tema kindlaksmääratud valitsusasutused, peab pool tegema järgmist:

a)	piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema poolt selle vastavushindamise eest kehtestatud tasud piirduvad osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning

b)	tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks.

5. Olenemata lõigetest 2–4 aktsepteerib kumbki pool tarnija vastavusdeklaratsiooni tõendina tema tehnilistele normidele vastavuse kohta nendes tootevaldkondades, kus ta seda teeb käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

6. Teavitamise eesmärgil avaldab kumbki pool lõikes 5 osutatud tootevaldkondade loetelu koos viidetega kohaldatavatele tehnilistele normidele ja haldab seda.

7. Olenemata lõikest 5 võib kumbki pool kehtestada nõuded kõnealuses lõikes osutatud tootevaldkondade kohustuslikuks katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmandate isikute poolt, tingimusel et sellised nõuded on põhjendatud õiguspäraste eesmärkidega ja proportsionaalsed eesmärgiga anda importivale poolele piisav kindlus, et tooted vastavad kohaldatavatele tehnilistele normidele või standarditele, võttes arvesse riske, mida nõuetele mittevastavus tekitaks.

8. Pool, kes kavandab lõikes 7 osutatud vastavushindamismenetluste kehtestamist, teavitab sellest aegsasti teist poolt ja võtab teise poole märkusi sellise vastavushindamismenetluse kavandamisel arvesse.

Artikkel 94

Läbipaistvus

1. Välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida kiireloomulised ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud probleemid, lubab kumbki pool teisel poolel esitada teatatud kavandatavate tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta kirjalikke märkusi vähemalt 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil teade nende normide või menetluste kohta edastatakse WTO teadete keskregistrile. Kui märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks esitatakse põhjendatud taotlus, suhtub pool sellesse vastutulelikult.

2. Kumbki pool esitab koos teatega teatatud teksti täieliku elektroonilise versiooni. Juhul kui teatatud tekst ei ole koostatud mõnes WTO ametlikest keeltest, esitab teavitav pool meetme sisu üksikasjaliku ja põhjaliku kirjelduse WTO teate vormis.

3. Kui pool saab teiselt poolelt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:

a)	teise poole taotluse korral arutama kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse osavõtul ajal, mil neid saab arvesse võtta, ning

b)	vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

4. Kumbki pool püüab avaldada oma vastused pärast lõikes 1 osutatud teavitamist saadud märkustele veebisaidil hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.

5. Kumbki pool esitab teise poole taotluse korral teabe poole vastuvõetud või kavandatava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja põhjenduste kohta.

6. Kumbki pool tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil, mille pääseb juurde tasuta.

7. Kumbki pool esitab teabe tehniliste normide või vastavushindamismenetluste vastuvõtmise ja jõustumise ning lõplike vastuvõetud tekstide kohta, saates WTO-le edastatud esialgse teate kohta addendum’i.

8. Kumbki pool jätab tehniliste normide avaldamise ja nende jõustumise vahele mõistliku ajavahemiku, et teise poole ettevõtjatel oleks aega kohanduda. „Mõistlik ajavahemik“ tähendab vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhus.

9. Pool suhtub positiivselt teise poole sellisesse põhjendatud taotlusesse pikendada tehniliste normide vastuvõtmise ja nende jõustumise vahelist ajavahemikku, mis laekub enne lõikes 1 sätestatud märkuste esitamise perioodi lõppu, välja arvatud juhul, kui viivitus oleks taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhus.

10. Kumbki pool tagab, et tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 10 kohaselt loodud teabekeskus annab teise poole või teise poole huvitatud isikute mõistlikele järelepärimistele vastuvõetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste kohta teavet ja vastuseid mõnes WTO ametlikest keeltest.

Artikkel 95

Märgistamine ja etikettimine

1. Kummagi poole tehnilised normid võivad sisaldada või käsitleda üksnes kohustuslikke märgistamis- või etikettimisnõudeid. Sellistel juhtudel kohaldatakse nende tehniliste normide suhtes tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtteid.

2. Kui pool nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, kohaldatakse kõiki järgmisi tingimusi:

a)	pool nõuab ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks, või teavet, mis näitab, et toode vastab kohustuslikele tehnilistele nõuetele;

pool ei nõua oma turule laskmise eeltingimusena märgistuse või etiketi eelnevat heakskiitmist, registreerimist või sertifitseerimist ega tasude maksmist toodete puhul, mis muus osas vastavad kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks;

c)	kui pool nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut tunnuskoodi, annab ta selle koodi teise poole ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerivalt;

välja arvatud juhul, kui alapunktis i, ii või iii loetletud elemendid on eksitavad, vastuolulised või tekitavad segadust seoses kaupa importiva poole nõutava teabega, lubab importiv pool

i)	teavet muudes keeltes lisaks kaupa importiva poole nõutavale keelele;

ii)	rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid nomenklatuure, piktogramme, sümboleid või graafilisi kujutisi ning

iii)	täiendavat teavet lisaks kaupa importiva poole nõutavale teabele;

pool nõustub, et märgistamine, sealhulgas täiendav märgistamine või märgistuse parandamine, toimub impordiriigi tolliladudes või muudel kindlaksmääratud aladel alternatiivina päritoluriigis toimuvale märgistamisele, välja arvatud juhul, kui rahvatervise või ohutuse huvides on nõutav, et märgistamist teostavad heakskiidetud isikud, ning

f)	pool püüab aktsepteerida ajutist või eemaldatavat märgistust või saatedokumentides olevat ja toodetele füüsiliselt kinnitamata märgistust või etiketti, välja arvatud juhul, kui pool leiab, et see võib kahjustada õiguspäraseid eesmärke.

Artikkel 96

Koostöö turujärelevalve ning toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas

1. Pooled tunnistavad toiduks mittekasutatavate toodete turujärelevalve, nõuetele vastavuse ja ohutuse alase koostöö tähtsust kaubanduse lihtsustamisel ning tarbijate ja muude kasutajate kaitsmisel, samuti jagatud teabel põhineva vastastikuse usalduse loomise tähtsust.

2. Turujärelevalve sõltumatu ja erapooletu toimimise tagamiseks tagavad pooled

a)	turujärelevalve funktsioonide eraldamise vastavushindamise funktsioonidest ning

b)	igasuguse huvi puudumise, mis mõjutaks turujärelevalveasutuste erapooletust ettevõtjate kontrollimisel või nende üle järelevalve tegemisel.

3. Pooled teevad koostööd ja vahetavad teavet toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas ja see võib hõlmata eelkõige järgmist:

a)	turujärelevalve ning õigusnormide täitmise tagamisele suunatud tegevus ja meetmed;

b)	riskide hindamise meetodid ja toodete katsetamine;

c)	toodete kooskõlastatud tagasivõtmine või muud sarnased meetmed;

d)	teaduslikud, tehnilised ja regulatiivsed küsimused, et parandada toiduks mittekasutatavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust;

e)	tekkivad tervise ja ohutuse seisukohast olulised küsimused;

f)	standardimisega seotud tegevus;

g)	ametnike vahetus.

4. Partnerlusnõukogu teeb kõik endast oleneva, et kehtestada 16. lisas võimalikult kiiresti ja eelistatavalt kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kord, mille alusel vahetatakse toiduks mittekasutatavate toodete kiire teabevahetuse süsteemi (RAPEX) või seda edaspidi asendava süsteemi ning 2005. aasta üldise tooteohutuse määrustiku alusel loodud turujärelevalve ja tooteohutuse andmebaasi või seda edaspidi asendava andmebaasi vahel korrapäraselt teavet toiduks mittekasutatavate toodete ohutuse ning sellega seotud ennetus-, piiravate ja parandusmeetmete kohta.

Nimetatud korras sätestatakse tingimused, mille kohaselt

a)	esitab liit Ühendkuningriigile valitud teavet oma kiire teabevahetuse süsteemist või seda edaspidi asendavast süsteemist, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta või seda edaspidi asendavas õigusaktis;

b)	esitab Ühendkuningriik liidule valitud teavet oma 2005. aasta üldise tooteohutuse määrustiku alusel loodud turujärelevalve ja tooteohutuse andmebaasist või seda edaspidi asendavast andmebaasist ning

c)	pooled teavitavad teineteist kõikidest vahetatud teabe põhjal võetud järelmeetmetest.

5. Partnerlusnõukogu võib kehtestada 17. lisas korra korrapäraseks teabevahetuseks, sealhulgas teabe korrapäraseks vahetamiseks elektrooniliselt, nõuetele mittevastavate toiduks mittekasutatavate toodete suhtes võetud meetmete kohta, mis ei ole hõlmatud lõikega 4.

6. Kumbki pool kasutab lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt saadud teavet üksnes tarbijate, tervise, ohutuse või keskkonna kaitsmiseks.

7. Kumbki pool käsitleb lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt saadud teavet konfidentsiaalsena.

8. Lõigetes 4 ja 5 osutatud korras määratakse kindlaks vahetatava teabe liik, vahetamise tingimused ning konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse normide kohaldamine. Partnerlusnõukogul on õigus võtta vastu otsuseid, et määrata kindlaks 16. ja 17. lisas sätestatud kord või seda muuta.

9. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „turujärelevalve“ turujärelevalveasutuste ja õigusnormide täitmist tagavate asutuste tegevust ja meetmeid, mida viiakse ellu ja rakendatakse poole menetluste alusel (sealhulgas koostöös ettevõtjatega), et võimaldada kõnealusel poolel jälgida või reguleerida toodete ohutust ja vastavust tema õigusnormides sätestatud nõuetele.

10. Kumbki pool tagab, et kõik meetmed, mida tema turujärelevalve- või nõuete täitmist tagavad asutused võtavad ja mis puudutavad teise poole territooriumilt imporditud toote kõrvaldamist või tagasikutsumist tema turult või selle kättesaadavaks tegemise keelamist või piiramist tema turul põhjustel, mis on seotud õigusnormide rikkumisega, on proportsionaalsed, neis esitatakse meetme aluseks olevad täpsed põhjused ning neist teavitatakse viivitamata asjaomaseid ettevõtjaid.

Artikkel 97

Arutelud tehniliste küsimuste üle

1. Kui pool leiab, et teise poole kavandataval tehnilisel normil või vastavushindamismenetlusel võib olla märkimisväärne mõju pooltevahelisele kaubandusele, võib ta taotleda selles küsimuses tehnilist arutelu. Taotlus esitatakse teisele poolele kirjalikult ja selles märgitakse

a)	kõnealune meede;

b)	käesoleva peatüki või selle lisa sätted, millega poole mure on seotud, ning

c)	taotluse põhjused, sealhulgas kirjeldus taotluse esitanud poole mure kohta, mis on meetmega seotud.

2. Pool esitab oma taotluse teise poole kontaktpunktile, mis on määratud vastavalt artiklile 99.

3. Pooled kohtuvad emma-kumma poole taotluse korral taotluses väljendatud kartuste arutamiseks isiklikult või video- või telekonverentsi teel 60 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning püüavad küsimuse võimalikult kiiresti lahendada. Kui taotluse esitanud pool leiab, et küsimus on kiireloomuline, võib ta taotleda, et kohtumine toimuks lühema aja jooksul. Sellisel juhul kaalub vastust andev pool taotlust vastutulelikult.

Artikkel 98

Koostöö

1. Pooled teevad koostööd tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste valdkonnas, kui see on nende vastastikustes huvides ning ilma et see piiraks nende endi otsuste tegemise ja õiguskorra sõltumatust. Tehniliste kaubandustõketega tegelev kaubanduse erikomitee võib vahetada arvamusi käesoleva artikli või käesoleva peatüki lisade alusel toimuva koostöö kohta.

2. Lõike 1 kohaldamisel püüavad pooled määrata kindlaks, arendada ja edendada vastastikust huvi pakkuvaid koostöömeetmeid. Need meetmed võivad olla seotud järgmisega:

a)	tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetlustega seotud teabe, kogemuste ja andmete vahetamine;

b)	oma vastavate reguleerivate asutuste tõhusa suhtlemise tagamine rahvusvahelisel, piirkondlikul või kohalikul tasandil;

c)	võimalikult suures ulatuses teabe vahetamine selliste tehnilisi kaubandustõkkeid käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete kohta, milles üks või mõlemad pooled on osalised, ning

d)	kaubandust lihtsustavate algatuste loomine või nendes osalemine.

3. Käesoleva artikli ja käesoleva peatüki lisade kohast koostööd käsitlevate sätete kohaldamisel tegutseb Euroopa Komisjon liidu nimel.

Artikkel 99

Kontaktpunktid

1. Kumbki pool määrab käesoleva lepingu jõustumisel käesoleva peatüki rakendamisega tegeleva kontaktpunkti ja edastab teisele poolele kontaktpunkti kontaktandmed, sealhulgas teabe asjaomaste ametnike kohta. Pooled teavitavad teineteist viivitamata kõikidest kõnealuste kontaktandmete muudatustest.

2. Kontaktpunkt esitab teise poole kontaktpunkti nõudmisel käesoleva peatüki rakendamisega seotud teabe või selgitused mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral 60 päeva jooksul taotluse saamise kuupäevast.

Artikkel 100

Tehniliste kaubandustõketega tegelev kaubanduse erikomitee

Tehniliste kaubandustõketega tegelev kaubanduse erikomitee jälgib käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamist ja toimimist ning selgitab ja võimaluse korral lahendab viivitamata poole tõstatatud küsimusi, mis on seotud tehniliste normide, standardite ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise, vastuvõtmise või kohaldamisega käesoleva peatüki või tehniliste kaubandustõkete lepingu alusel.

5. PEATÜKK

TOLL JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE

Artikkel 101

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärgid on

tugevdada poolte koostööd tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonnas ning toetada või säilitada vajaduse korral oma tollialaste õigusaktide ja tavade ühtlustamise kõrge tase tagamaks, et asjaomased õigusaktid ja protseduurid ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus täidavad kaubanduse lihtsustamise edendamise eesmärke, tagades samal ajal tõhusa tollikontrolli ning tollialaste õigusaktide ja kaubandusega seotud õigusnormide tõhusa täitmise, kodanike julgeoleku ja ohutuse nõuetekohase kaitse ning poolte keeldude, piirangute ja finantshuvide järgimise;

b)	tugevdada poolte halduskoostööd käibemaksu valdkonnas ning vastastikust abi maksude ja tollimaksudega seotud nõuete puhul;

c)	tagada, et kummagi poole õigusaktid ei oleks diskrimineerivad ning et tolliprotseduurid põhineksid tänapäevaste meetodite kasutamisel ja tõhusal kontrollil, et võidelda pettuste vastu ja edendada seaduslikku kaubandust, ning

d)	tagada, et mingil viisil ei kahjustata õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas seoses julgeoleku, ohutuse ja pettusevastase võitlusega.

Artikkel 102

Mõisted

Käesolevas peatükis, 18. lisas, tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevas protokollis ning käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitlevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„eksportkauba eelinspekteerimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv eksportkauba eelinspekteerimise leping;

b)	„ATA ja Istanbuli konventsioonid“ – kaupade ajutise impordi ATA-märkmiku tollikonventsioon, mis sõlmiti 6. detsembril 1961 Brüsselis, ja ajutise impordi Istanbuli konventsioon, mis sõlmiti 26. juunil 1990;

c)	„ühistransiidiprotseduuri konventsioon“ – 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon;

„Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudel“ – Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) andmemudeli projektimeeskonna poolt aeg-ajalt ajakohastatav kogu, mis hõlmab äriandmete vahetamiseks kasutatavaid andmekomponente ja elektroonilisi vorme ning maailmakaubanduses regulatiivse lihtsustamise ja kontrolli kohaldamise eesmärgil kasutatavaid rahvusvahelisi andmestandardeid;

e)	„tollialased õigusaktid“ – kummagi poole territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade sisenemist või importi, väljumist või eksporti, kaupade transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas hõlmates keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmeid;

f)	„teave“ – mis tahes kujul, sealhulgas elektroonilises vormis andmed, dokument, kujutis, aruanne, teatis või tõestatud ärakiri, olenemata nende töötlemisest või analüüsimisest;

g)	„isik“ –artikli 512 punktis l määratletud isik (5);

h)	„SAFE raamistik“ – Maailma Tolliorganisatsiooni 2005. aasta juunis Brüsselis toimunud istungil vastu võetud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistik, mida ajakohastatakse aeg-ajalt, ning

i)	„WTO kaubanduse lihtsustamise leping“ – WTO asutamislepingu muutmise protokollile lisatud kaubanduse lihtsustamise leping (27. novembri 2014. aasta otsus).

Artikkel 103

Tollikoostöö

1. Poolte asjaomased asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et toetada artiklis 101 sätestatud eesmärkide saavutamist, võttes arvesse oma vastavate asutuste ressursse. Käesoleva jaotise kohaldamisel kohaldatakse 20. mai 1987. aasta konventsiooni kaubavahetuse formaalsuste lihtsustamise kohta.

2. Pooled arendavad koostööd, tehes muu hulgas järgmist:

vahetavad teavet tollialaste õigusaktide, nende rakendamise ja tolliprotseduuride kohta; eelkõige järgmistes valdkondades:

i)	tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;

ii)	transiidi ja ümberlaadimise lihtsustamine;

iii)	suhted äriringkondadega ning

iv)	tarneahelate turvalisus ja riskijuhtimine;

b)	teevad koostööd tolliga seotud küsimustes, mis käsitlevad rahvusvahelise kaubatarneahela tagamist ja lihtsustamist kooskõlas SAFE raamistikuga;

c)	kaaluvad ühisalgatuste väljatöötamist seoses impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuridega, sealhulgas tehnilise abiga, ning äriringkondadele tõhusa teenuse tagamisega;

tugevdavad tollialast koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO ja WCO, ning vahetavad teavet või peavad arutelusid, et võimaluse korral kujundada ühised seisukohad nimetatud rahvusvahelistes organisatsioonides ning ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsil (UNCTAD) ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis (UNECE);

e)	püüavad ühtlustada oma impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõudeid, rakendades ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga;

tugevdavad riskijuhtimismeetodite alast koostööd, sealhulgas jagades parimaid tavasid ning vajaduse korral riskiteavet ja kontrollitulemusi. Kui see on asjakohane ja vajalik, võivad pooled kaaluda ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja -kontrollide ning tolli turvameetmete vastastikust tunnustamist; kui see on asjakohane ja vajalik, võivad pooled kaaluda ka kooskõlastatud riskikriteeriumide ja -standardite ning kontrollimeetmete ja kontrolli eelisvaldkondade väljatöötamist;

g)	kehtestavad volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise, et tagada ja hõlbustada kaubandust;

h)	edendavad tolli ja muude valitsusasutuste või ametite vahel koostööd seoses volitatud ettevõtjate programmidega, mida on võimalik saavutada muu hulgas kõrgeimate standardite kokkuleppimise, soodustustele juurdepääsu hõlbustamise ja tarbetu dubleerimise minimeerimise kaudu;

i)	tagavad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise tolliasutuste poolt, sealhulgas vahetades tollitoimingutega seotud teavet ja parimaid tavasid, mis on suunatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisele;

j)	säilitavad seal, kus see on kohane ja teostatav, kooskõlastatud tolliprotseduurid, sealhulgas tollideklaratsiooni ühtse haldusdokumendi kasutamise, ning

kui see on asjakohane ja vajalik, vahetavad pooled kokkulepitava korra alusel tolliasutuste vahelise struktureeritud ja korduva teabevahetuse kaudu teatavat liiki tolliteavet konkreetsetel eesmärkidel, nimelt riskijuhtimise parandamiseks ja tollikontrolli tõhustamiseks, meetmete suunamiseks maksude kogumise või ohutuse ja turvalisuse seisukohast riskantsetele kaupadele ning seadusliku kaubanduse lihtsustamiseks; selline teabevahetus võib hõlmata ekspordi- ja impordideklaratsioonide andmeid pooltevahelise kaubanduse kohta võimalusega uurida katsealgatuste kaudu koostalitlusvõimeliste mehhanismide väljatöötamist, et hoida ära selliste andmete esitamisel dubleerimist. Käesoleva alapunkti kohane teabevahetus ei piira teabevahetust, mis võib toimuda poolte vahel vastavalt tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevale protokollile.

3. Ilma et see piiraks muid käesolevas lepingus ettenähtud koostöövorme, osutavad poolte tolliasutused üksteisele vastastikust haldusabi käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes kooskõlas tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolliga.

4. Igasugune käesoleva peatüki kohane teabevahetus poolte vahel toimub mutatis mutandis vastavalt tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli artiklis 12 sätestatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitse nõuetele ning poolte õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetele.

Artikkel 104

Tollialased ja muud kaubandusega seotud õigusaktid ja protseduurid

1. Kumbki pool tagab, et tema vastavad tollialased õigusnormid ja tolliprotseduurid

on kooskõlas tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavate rahvusvahelise õiguse aktide ja standarditega, sealhulgas WTO kaubanduse lihtsustamise lepinguga, tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisuliste elementidega, rahvusvahelise kaupade kirjelduse ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, samuti SAFE raamistiku ja Maailma Tolliorganisatsiooni andmemudeliga;

b)	kaitsevad ja lihtsustavad seaduslikku kaubandust õigusnormide tõhusa rakendamise kaudu, sealhulgas õigusnormide rikkumise, maksudest kõrvalehoidumise ja smugeldamise korral, ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamise kaudu ning võtavad arvesse kaubandustavade arengut;

põhinevad õigusaktidel, mis on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad, millega välditakse ettevõtjate tarbetut koormamist, nähakse ette täiendav lihtsustamine ettevõtjate puhul, kes täidavad nõudeid kõrgel tasemel, sealhulgas sooduskohtlemine seoses kauba vabastamisele eelneva tollikontrolliga, ning tagatakse kaitsemeetmed pettuse ja ebaseadusliku või kahjustatava tegevuse vastu, tagades samal ajal kodanike julgeoleku ja ohutuse kõrge taseme ning poolte keeldude, piirangute ja finantshuvide järgimise, ning

d)	sisaldavad norme, millega tagatakse, et tollieeskirjade või menetlusnõuete rikkumise eest määratavad karistused on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et selliste karistuste kehtestamine ei põhjusta põhjendamatuid viivitusi.

Kumbki pool peaks oma õigusaktid ja tolliprotseduurid korrapäraselt läbi vaatama. Tolliprotseduure tuleks kohaldada ka prognoositavalt, järjepidevalt ja läbipaistvalt.

2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teevad pooled järgmist:

a)	vaatavad nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustavad neid, et tagada kauba kiire vabastamine ja vormistamine;

b)	teevad tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja standardimise nimel ning

c)	edendavad kõigi piiriasutuste vahelist tegevuse koordineerimist nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt, et hõlbustada piiriületusprotsesse ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ühiseid piirikontrolle.

Artikkel 105

Kauba vabastamine

1. Kumbki pool kehtestab või säilitab tolliprotseduurid, mis

a)	näevad ette kauba viivitamatu vabastamise ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem sellest, mis on vajalik poole õigusnormide täitmise tagamiseks;

b)	näevad ette dokumentide ja muu nõutava teabe eelneva elektroonilise esitamise ja töötlemise enne kauba saabumist, et võimaldada kauba viivitamata vabastamist saabumisel, kui riski ei ole riskianalüüsi käigus kindlaks tehtud või kui ei ole vaja teha pistelist või muud kontrolli;

c)	näevad vajaduse korral ja kui vajalikud tingimused on täidetud, ette võimaluse lubada kaup vabasse ringlusse esimeses saabumiskohas ning

lubavad kauba vabastamist enne tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist, kui selline kindlaksmääramine ei ole toimunud enne kauba saabumist, selle saabumisel või võimalikult kiiresti pärast kauba saabumist, ja eeldusel, et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud.

2. Sellise vabastamise tingimusena võib pool nõuda tagatist iga veel kindlaks määramata summa kohta käenduse, sissemakse või mõne muu tema õigusnormidega ette nähtud asjakohase vahendi näol. Selline tagatis ei või olla suurem summast, mida pool peab vajalikuks tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude maksmise tagamiseks kogu tagatisega hõlmatud kauba eest. Tagatis vabastatakse, kui see ei ole enam vajalik.

3. Pooled tagavad, et piirikontrolli ning kaupade impordi, ekspordi ja transiidiga seotud menetluste eest vastutavad tolli- ja muud asutused teeksid kaubanduse hõlbustamiseks omavahel koostööd ja kooskõlastaksid oma tegevust, et kiirendada kaupade vabastamist.

Artikkel 106

Lihtsustatud tolliprotseduurid

1. Kumbki pool püüab tolliprotseduuridega seotud nõudeid ja formaalsusi lihtsustada, et vähendada nendega kauplejatele või ettevõtjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kaasnevat aja- ja rahakulu.

2. Kumbki pool võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis võimaldavad tema õigusnormides sätestatud kriteeriumidele vastavatel kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast lihtsustamisest. Sellised meetmed võivad muu hulgas hõlmata järgmist:

a)	tollideklaratsioonid, mis sisaldavad vähem andmestikke või lisadokumente;

b)	perioodilised tollideklaratsioonid selliste tollimaksude ja muude maksude kindlaksmääramiseks ja tasumiseks, mis hõlmavad korduvat importi teatava ajavahemiku jooksul, pärast nende imporditud kaupade vabastamist;

c)	tollimaksu ja muude maksude isehindamine ja tasumise edasilükkamine kuni imporditud kauba vabastamiseni ning

d)	vähendatud summaga tagatise kasutamine või tagatise esitamise nõudest vabastamine.

3. Kui pool otsustab võtta ühe neist meetmetest, pakub ta neid lihtsustusi, kui ta peab seda asjakohaseks ja vajalikuks ning kooskõlas oma õigusnormidega kõigile kauplejatele, kes vastavad asjakohastele kriteeriumidele.

Artikkel 107

Transiit ja ümberlaadimine

1. Artikli 20 kohaldamisel kohaldatakse ühistransiidiprotseduuri konventsiooni.

2. Kumbki pool tagab tema territooriumil toimuva ümberlaadimise ja transiidi lihtsustamise ja tõhusa kontrolli.

3. Kumbki pool edendab ja rakendab piirkondlikku transiidikorda, et lihtsustada kaubandust vastavalt ühistransiidiprotseduuri konventsioonile.

4. Kumbki pool tagab oma territooriumil kõigi asjaomaste asutuste ja ametite vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et hõlbustada transiitliiklust.

5. Kumbki pool lubab vedada oma territooriumil impordiks mõeldud kaupa tollikontrolli all sisenemistolliasutusest teise oma territooriumil asuvasse tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või vormistatakse.

Artikkel 108

Riskijuhtimine

1. Kumbki pool võtab vastu või jätab kehtima tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, et vähendada sellise sündmuse tõenäosust ja mõju, mis takistaks tollialaste õigusaktide nõuetekohast kohaldamist, kahjustaks poolte finantshuve või ohustaks poolte ja nende elanike julgeolekut ja ohutust, inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või tarbijaid.

2. Tollikontrollid, välja arvatud pistelised kontrollid, põhinevad peamiselt riskianalüüsil, mille puhul kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusvahendeid.

3. Kumbki pool kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab hoida ära meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramise.

4. Kumbki pool keskendub tollikontrollide ja muude asjakohaste piirikontrollide tegemisel kõrge riskitasemega saadetistele ning kiirendab madala riskitasemega saadetiste vabastamist. Kumbki pool võib oma riskijuhtimise raames valida selliste kontrollide jaoks kaubasaadetisi ka pisteliselt.

5. Kumbki pool lähtub riskijuhtimisel riskide hindamisest asjakohaste valikulisuse kriteeriumide alusel.

Artikkel 109

Tollivormistusjärgne kontroll

1. Kaupade vabastamise kiirendamiseks võtab kumbki pool kasutusele või jätab kehtima tollivormistusjärgsed kontrollid, et tagada vastavus tollialastele ja muudele seonduvatele õigusnormidele.

2. Kumbki pool valib isikud ja saadetised tollivormistusjärgseteks audititeks riskipõhisel viisil, mis võib hõlmata asjakohaste valikulisuse kriteeriumide kasutamist. Kumbki pool teeb tollivormistusjärgsed kontrollid läbipaistvalt. Kui auditeerimisega on seotud mõni isik, teatab pool lõplike tulemuste saamisel viivitamata auditeeritavale isikule auditi tulemustest, isiku õigustest ja kohustustest ning saadud tulemuste põhjustest.

3. Tollivormistusjärgsete auditite käigus kogutud teavet võib kasutada edasistes haldus- või kohtumenetlustes.

4. Pooled kasutavad võimaluse korral tollivormistusjärgsete kontrollide tulemusi riskijuhtimise eesmärgil.

Artikkel 110

Volitatud ettevõtjad

1. Kumbki pool jätab kehtima partnerlusprogrammi ettevõtjate jaoks, kes vastavad 18. lisas kindlaksmääratud kriteeriumidele.

2. Pooled tunnustavad üksteise volitatud ettevõtjate programme vastavalt 18. lisa sätetele.

Artikkel 111

Teabe avaldamine ja kättesaadavus

1. Kumbki pool tagab, et tema tollialased õigusaktid ja muud kaubandusega seotud õigusnormid, samuti üldised haldusmenetlused ja kaubandusalane üldteave avaldatakse ja et need on kõikidele huvitatud isikutele hõlpsasti kättesaadavad, vajaduse korral interneti kaudu.

2. Kumbki pool avaldab viivitamata uued tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusaktid ja üldised protseduurid võimalikult vara enne selliste õigusaktide või menetluste jõustumist ning avaldab viivitamata nende õigusaktide ja protseduuride muudatused ja tõlgendused. Selline avaldamine hõlmab järgmist:

a)	asjakohased halduslikku laadi teated;

b)	impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid (sealhulgas sadamate, lennujaamade ja muude sisenemispunktide protseduurid) ning nõutavad vormid ja dokumendid;

c)	impordile või ekspordile kohaldatavad või sellega seotud tolli- ja muude maksude määrad;

d)	valitsusasutuste poolt või nende huvides impordi, ekspordi ja transiidi suhtes või nendega seoses kehtestatud lõivud ja tasud;

e)	toodete klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;

f)	päritolureegleid käsitlevad üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;

g)	impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;

h)	impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise korral kohaldatavad karistussätted;

i)	edasikaebamise kord;

j)	mis tahes riigi või riikidega sõlmitud importi, eksporti või transiiti käsitlevad lepingud või nende osad;

k)	tariifikvootide haldamisega seotud menetlused;

l)	sadamates ja piiripunktides asuvate tolliasutuste tööaeg ja -kord ning

m)	kontaktpunktid järelepärimiste tegemiseks.

3. Kumbki pool tagab, et uute või muudetud õigusaktide, protseduuride ja lõivude või tasude avaldamise ja nende jõustumise vahele jääb mõistlik ajavahemik.

4. Kumbki pool teeb interneti kaudu kättesaadavaks järgmise:

a)	impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuride, sealhulgas edasikaebamise korra kirjeldus, milles teavitatakse importimiseks ja ekspordiks ning transiidiks vajalikest praktilistest sammudest;

b)	kõnealuse poole territooriumile importimiseks, sealt eksportimiseks või seda läbivaks transiidiks nõutavad vormid ja dokumendid ning

c)	teabepunktide kontaktandmed.

Kumbki pool tagab, et esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud kirjeldusi, vorme, dokumente ja teavet ajakohastatakse.

5. Kumbki pool loob või säilitab ühe või mitu teabepunkti, et vastata mõistliku aja jooksul valitsuste, ettevõtjate ja muude huvitatud isikute järelepärimistele tolli- ja muudes kaubandusega seotud küsimustes. Pooled ei nõua järelepärimistele vastamise eest tasu.

Artikkel 112

Eelotsused

1. Kumbki pool teeb ettevõtjate taotluste alusel oma tolliasutuste kaudu eelotsuseid, milles sätestatakse asjaomaste kaupade kohtlemine. Sellised otsused tehakse kooskõlas otsuse teinud poole õigusaktidega kirjalikult või elektroonilises vormis kindla tähtaja jooksul ja need peavad sisaldama kogu vajalikku teavet.

2. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat alates selle kehtivuse alguskuupäevast, välja arvatud juhul, kui eelotsuses märgitu ei ole enam seadusega kooskõlas või kui algse otsuse aluseks olnud faktid või asjaolud on muutunud.

3. Pool võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui taotluses tõstatatud küsimus kuulub läbivaatamisele halduslikus või kohtulikus korras või kui taotlus ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamise või tolliprotseduuri kavandatud kasutamisega. Kui pool keeldub eelotsust tegemast, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult taotlejale, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.

4. Kumbki pool avaldab vähemalt järgmise teabe:

a)	eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm;

b)	tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning

c)	aeg, mille jooksul eelotsus kehtib.

5. Kui pool tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks või tühiseks, teatab ta sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Pool tühistab või muudab eelotsust või tunnistab selle tagasiulatuvalt kehtetuks või tühiseks, kui eelotsus põhines puudulikul, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.

6. Poole tehtud eelotsus on eelotsust taotlenud isiku osas sellele poolele siduv. Pool võib ette näha, et eelotsus on taotluse esitaja jaoks siduv.

7. Kumbki pool vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise, muutmise, kehtetuks või tühiseks tunnistamise otsuse läbi.

8. Kumbki pool teeb üldsusele kättesaadavaks teabe eelotsuste kohta, võttes arvesse vajadust kaitsta isikuandmeid ja konfidentsiaalset äriteavet.

9. Eelotsused tehakse seoses

a)	kaupade tariifse klassifitseerimisega;

b)	kauba päritoluga ning

c)	muude küsimustega, milles pooled võivad kokku leppida.

Artikkel 113

Tollimaaklerid

Poole vastavates tollialastes sätetes ja tolliprotseduurides ei nõuta tollimaaklerite või muude esindajate kohustuslikku kasutamist. Kumbki pool avaldab meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta. Pooled kohaldavad tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid norme.

Artikkel 114

Eksportkauba eelinspekteerimine

Pool ei nõua eksportkauba kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on määratletud WTO eksportkauba eelinspekteerimise lepingus, ega muud kontrolli eraettevõtjate poolt sihtkohas enne tollivormistust.

Artikkel 115

Läbivaatamine ja edasikaebamine

1. Kumbki pool kehtestab tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti teostatavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebusi tolli- ja muude pädevate asutuste sellise haldustegevuse, ettekirjutuste ja otsuste peale, mis mõjutavad kaupade importi, eksporti või transiiti.

2. Lõikes 1 osutatud menetlused on:

a)	vaie otsuse teinud ametnikust või ametist kõrgemale või sõltumatule haldusasutusele või otsuse läbivaatamine sellise haldusasutuse poolt ning

b)	otsuse edasikaebamine kohtusse või kohtulik kontroll.

3. Kumbki pool tagab, et kui lõike 2 punkti a kohast vaiet või läbivaatamist puudutavat otsust ei tehta tema õigusnormides sätestatud tähtaja jooksul või põhjendamatu viivituseta, on vaide või kaebuse esitajal õigus vastavalt poolte õigusaktidele otsus halduslikus või kohtulikus korras uuesti edasi kaevata või õigus otsuse halduslikus või kohtulikus korras uuele läbivaatamisele või õigus pöörduda muul viisil õigusasutuse poole.

4. Kumbki pool tagab, et vaide või kaebuse esitajale esitatakse haldusotsuse põhjendused, et ta saaks vajaduse korral selle edasi kaevata või taotleda otsuse läbivaatamist.

Artikkel 116

Suhted äriringkondadega

1. Kumbki pool peab kaubanduse esindajatega õigeaegseid ja korrapäraseid konsultatsioone tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud seadusandlike ettepanekute ja üldiste protseduuride üle. Selleks säilitab kumbki pool asjakohased konsultatsioonid haldusasutuste ja äriringkondade vahel.

2. Kumbki pool tagab, et tema vastavad tolli- ja sellega seotud nõuded ja protseduurid vastavad jätkuvalt kaubandusringkondade vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.

Artikkel 117

Ajutine import

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ajutine import“ tolliprotseduuri, mille alusel võib tuua tolliterritooriumile teatavaid kaupu (sealhulgas transpordivahendeid), mis on tingimuslikult vabastatud imporditollimaksudest ja impordimaksudest, ilma et kohaldataks majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid, tingimusel et sellised kaubad on imporditud konkreetsel eesmärgil ja ette nähtud reekspordiks kindlaksmääratud aja jooksul ja need ei ole läbi teinud mingeid muutusi, välja arvatud nende kasutamisest tingitud tavaline amortisatsioon.

2. Kumbki pool lubab ajutiselt importida järgmist liiki kaupu, vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja impordimaksudest ning kohaldamata oma õigusnormides sätestatud majanduslikku laadi impordikeelde või -piiranguid:

näitustel, messidel, kohtumistel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või kasutamiseks ette nähtud kaubad (kaubad, mis on ette nähtud üritusel esitlemiseks või demonstreerimiseks; kaubad, mis on ette nähtud kasutamiseks seoses välismaiste toodete esitlemisega üritusel; seadmed, sealhulgas suulise tõlke seadmed, heli- ja pildisalvestusseadmed ning haridus-, teadus- või kultuurifilmid, mis on mõeldud kasutamiseks rahvusvahelistel kohtumistel, konverentsidel või kongressidel); tooted, mis on saadud ajutiselt imporditud kaupadest ürituse ajal esitletavate seadmete või aparaatide demonstreerimise kõrvaltootena;

professionaalsed töövahendid (ajakirjanduse, heli- või teleringhäälingu seadmed, mis on vajalikud teise riigi territooriumi reportaaži tegemise eesmärgil külastavatele ajakirjanduse või ringhäälingu- või televisiooniorganisatsioonide esindajatele selleks, et edastada või salvestada materjali kindlaksmääratud saadete jaoks; kinematograafiaseadmed, mis on vajalikud teise riigi territooriumi külastavale isikule kindlaksmääratud filmi või filmide tegemiseks; muud seadmed, mis on vajalikud teise riigi territooriumi kindlaksmääratud ülesande täitmise eesmärgil külastava isiku kutsetegevuse elluviimiseks, kui neid ei kasutata kaupade tööstuslikuks valmistamiseks või pakendamiseks või (välja arvatud käsitööriistade puhul) loodusvarade kasutamiseks, hoonete ehitamiseks, remondiks või hoolduseks või pinnasetöödeks või samalaadseteks projektideks; eespool nimetatud seadmete lisaseadmed ja nende tarvikud; ajutiselt imporditud professionaalsete töövahendite parandamiseks imporditavad varuosad;

kaubad, mis imporditakse seoses kaubandustehinguga, kuid mille import iseenesest ei kujuta endast kaubandustehingut (täidetuna imporditud pakendid, mis on ette nähtud reeksportida kas tühja või täidetuna, või tühjalt imporditud pakend, mis on ette nähtud reeksportida täidetuna; konteinerid, olenemata sellest, kas need on kaubaga täidetud või mitte, ning ajutiselt imporditud konteinerite tarvikud ja seadmed, mis imporditakse kas koos konteineriga eesmärgiga need eraldi või koos mõne teise konteineriga reeksportida või mis imporditakse eraldi eesmärgiga need koos konteineriga reeksportida, ning varuosad, mis on ette nähtud ajutise impordi loaga konteinerite parandamiseks; kaubaalused; näidised; reklaamfilmid; muu kaup, mis imporditakse seoses kaubandustehinguga);

valmistamistoiminguga seoses imporditavad kaubad (matriitsid, klišeed, plaadid, vormid, joonised, plaanid, mudelid ja muud sarnased esemed; mõõte-, kontrolli- ja katseriistad ning muud sarnased riistad; eritööriistad ja -vahendid, mis imporditakse kasutamiseks valmistamisprotsessis); asendustootmisvahendid (töövahendid, seadmed ja masinad, mille tarnija või parandaja annab kliendile kasutada kuni samalaadne kaup on tarnitud või parandatud);

üksnes hariduslikul, teaduslikul või kultuurilisel eesmärgil imporditavad kaubad (teadusaparatuur, õppevahendid, meremeeste ajaviitevahendid ja kõik muud kaubad, mis imporditakse seoses haridusliku, teadusliku või kultuurilise tegevusega); ajutise impordi loaga teadusaparatuuri ja õppevahendite varuosad; tööriistad, mis on spetsiaalselt ette nähtud sellise teadusaparatuuri hooldamiseks, kontrollimiseks, kalibreerimiseks või parandamiseks;

isiklikud esemed (kõik uued või kasutatud esemed, mida reisijal võib kõiki reisi asjaolusid arvestades reisi jooksul põhjendatult vaja minna, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel imporditav kaup); sportimise eesmärgil imporditavad kaubad (sporditarbed ja muud esemed, mida reisijad kasutavad ajutise impordi territooriumil spordivõistlustel, esitlustel või treeninguks);

g)	turismialane reklaammaterjal (kaubad, mis imporditakse eesmärgiga ärgitada üldsust välisriiki külastama, eriti kultuuri, usu, turismi või spordiga seotud või ametialastel kohtumistel või esitlustel osalemiseks);

humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad (meditsiini-, kirurgia- ja laboritarbed ning hädaabisaadetised, nagu sõidukid ja muud transpordivahendid, tekid, telgid, kokkupandavad majad või muud esmavajalikud kaubad, mis saadetakse abina loodusõnnetuste või muude katastroofide tõttu kannatanutele) ning

loomad, keda imporditakse spetsiifilistel eesmärkidel (koolisõit, väljaõpe, tõuaretus, rautamine või kaalumine, veterinaarravi, katsetamine (näiteks ostu eesmärgil)), osalemiseks etendustel, näitustel, võistlustel või esitlustel või meelelahutuses (tsirkuseloomad jne), ringi reisimiseks (sh reisijate lemmikloomad), tööülesannete täitmiseks (politseikoerad või -hobused; jälituskoerad, pimedate juhtkoerad jne), päästeoperatsioonide jaoks, rändkarjatamiseks või karjatamiseks, töö tegemiseks või vedamiseks või meditsiinilistel eesmärkidel (maomürgi kättetoimetamine jne).

3. Olenemata kaupade päritolust aktsepteerib kumbki pool lõikes 2 osutatud kaupade ajutise impordi eesmärgil teise poole territooriumil välja antud ATA-konventsiooni ja Istanbuli konventsiooni kohast märkmikku, mille on kinnitanud ja taganud rahvusvahelisse garantiiketti kuuluv ühing ning mille on kinnitanud pädev asutus ja mis kehtivad importiva poole tolliterritooriumil.

Artikkel 118

Ühe akna süsteemid

Kumbki pool püüab luua ühe akna süsteemi, mis võimaldab kauplejatel esitada asjaomastele asutustele või ametitele kaupade impordiks, ekspordiks või transiidiks nõutavad dokumendid või täita muud andmenõuded ühekordselt.

Artikkel 119

Ro-ro transpordi lihtsustamine

1. Võttes arvesse merereiside suurt mahtu ning eelkõige vastavate tolliterritooriumide vahelist suurt ro-ro liikluse mahtu, on pooled kokku leppinud, et teevad koostööd, et lihtsustada sellist transporti ja muid alternatiivseid transpordiviise.

2. Pooled tunnistavad

a)	kummagi poole õigust võtta oma vastavates õigusraamistikes vastu pooltevahelist kaubandust lihtsustavaid tolliformaalsusi ja -protseduure ning

b)	sadamate, sadamavaldajate ja ettevõtjate õigust tegutseda oma õiguskorra piires kooskõlas oma normide ning tegevus- ja ärimudelitega.

3. Selleks teevad pooled järgmist:

a)	võtavad vastu või jätavad kehtima impordidokumentide ja muu nõutava teabe esitamist võimaldavad protseduurid, sealhulgas kaubamanifestid, et alustada dokumentide töötlemist enne kauba saabumist eesmärgiga kiirendada saabuva kauba vabastamist, ning

b)	hõlbustavad transiidiprotseduuri kasutamist ettevõtjate poolt, sealhulgas transiidiprotseduuri lihtsustamine, nagu on ette nähtud ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.

4. Pooled on kokku leppinud, et soodustavad vastavate tolliasutuste vahelist koostööd kahepoolsetel mereteedel ning vahetavad teavet nendevahelist liiklust korraldavate sadamate toimimise ning kohaldatavate normide ja protseduuri kohta. Nad avalikustavad ja edendavad ettevõtjate teadmisi meetmetest, mida nad on kehtestanud, ja protsessidest, mille sadamad on sellise liikluse hõlbustamiseks kehtestanud.

Artikkel 120

Halduskoostöö käibemaksu valdkonnas ning vastastikune abi maksude ja tollimaksude sissenõudmisel

Poolte pädevad asutused teevad koostööd käibemaksualaste õigusaktide järgimise tagamiseks ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel vastavalt käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitlevale protokollile.

Artikkel 121

Tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee

1. Tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee

a)	peab korrapärast dialoogi ning

teeb seoses 18. lisa sätete läbivaatamisega järgmist:

i)	kinnitab ühiselt programmi liikmed, et teha kindlaks 18. lisa rakendamise tugevad ja nõrgad küljed, ning

ii)	vahetab arvamusi jagatavate andmete ja ettevõtjate kohtlemise kohta.

2. Tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee võib võtta vastu otsuseid või soovitusi seoses järgmisega:

a)	tollialase teabe vahetamine, riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja -kontrollide, tolli turvameetmete vastastikune tunnustamine, eelotsused, tolliväärtuse määramise ühised lähenemisviisid ja muud käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimused;

b)	tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitleva protokolli artiklis 10 osutatud automaatse teabevahetuse kord ja muud kõnealuse protokolli rakendamisega seotud küsimused;

c)	18. lisa rakendamisega seotud küsimused ning

d)	artiklis 63 kehtestatud konsulteerimiskord ja kõigi käesoleva jaotise 2. peatüki rakendamisega seotud tehnilised või haldusküsimused, sealhulgas tõlgendusmärkused, mille eesmärk on tagada päritolureeglite ühetaoline haldamine.

Artikkel 122

Muudatused

1. Partnerlusnõukogu võib muuta

a)	18. lisa, tolliküsimustes vastastikuse haldusabi andmist käsitlevat protokolli ja artikli 117 lõikes 2 sätestatud kaupade loetelu ning

b)	käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitlev protokolli.

2. Käibemaksualase halduskoostöö ning maksude ja tollimaksude sissenõudmisega tegelev kaubanduse erikomitee võib muuta käibemaksu valdkonnas halduskoostöö tegemist ja maksupettuste tõkestamist ning maksude ja tollimaksudega seotud nõuete sissenõudmisel antavat vastastikust abi käsitleva protokolli artikli 33 lõikes 4 osutatud väärtust.

II JAOTIS

TEENUSED JA INVESTEERINGUD

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 123

Eesmärk ja kohaldamisala

1. Pooled kinnitavad oma kindlat tahet omavahelise kaubanduse ja investeeringute arenguks soodsa keskkonna loomisele.

2. Pooled kinnitavad veel kord reguleerimisõigust oma territooriumil, et saavutada õiguspärased poliitikaeesmärgid näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, sealhulgas kliimamuutuste, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse või kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse vallas.

3. Käesolevat jaotist ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad poole füüsilisi isikuid, kes taotlevad alalist juurdepääsu teise poole tööturule, ega rahvuse, kodakondsuse, elukoha või alalise töötamisega seotud meetmete suhtes.

4. Käesolev jaotis ei takista poolt kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitsmiseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks eelised, mida teine pool saab käesoleva jaotise alusel, või vähendaks neid. Ainuüksi asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei käsitata käesoleva jaotise kohaste eeliste olematuks muutmise või vähendamisena.

5. Käesolevat jaotist ei kohaldata järgmise suhtes:

lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused, (6) välja arvatud:

i)	õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused;

ii)	arvutipõhise andmetöötlussüsteemi teenused;

iii)	maapealse käitlemise teenused;

iv)

järgmised teenused, mida osutatakse mehitatud õhusõidukiga vastavalt poole õigusnormidele, mis reguleerivad õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, sealt lahkumist ja seal õhusõidukite käitamist: tuletõrje, lennutreening, pritsimine, seire, kaardistamine, pildistamine ning muud õhus osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja kontrolliteenused ning

v)	lennutransporditeenuste müük ja turustamine;

b)	audiovisuaalteenused;

c)	riigisisene merekabotaaž (7) ning

d)	siseveetransport.

6. Käesolevat jaotist ei kohaldata poole ühegi meetme suhtes, mis on seotud selliste kaupade või teenuste riigihangetega, mis on ostetud valitsuse ülesandel, mitte kaubanduslikuks edasimüügiks ega kasutamiseks kauba tarnimisel või teenuse osutamisel kaubanduslikuks müügiks, olenemata sellest, kas kõnealune hange on „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ artikli 277 tähenduses või mitte.

7. Välja arvatud artikkel 132, ei kohaldata käesolevat jaotist poolte antavate subsiidiumide ja toetuste, sealhulgas valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes.

Artikkel 124

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tegevused, mida teostatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – tegevus, mida ei viida ellu, sealhulgas teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga (8);

b)	„õhusõiduki remondi- ja hooldusteenused“ – liiklusest kõrvaldatud õhusõiduki või selle osaga tehtavad toimingud, mis ei hõlma liinihooldust;

c)	„arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“ – arvutipõhise andmetöötlussüsteemi teenused, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, pakkumiste, hindade ja hinnaeeskirjade kohta ning mille kaudu saab pileteid ette tellida ja väljastada;

d)	„hõlmatud ettevõte“ – ühe poole territooriumil asuv ettevõte, mille on vastavalt punktile h asutanud teise poole investor kooskõlas kohaldatava õigusega ja mis oli olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval või on asutatud pärast seda;

„piiriülene teenuskaubandus“ – teenuste osutamine:

i)	poole territooriumilt teise poole territooriumile või

ii)	poole territooriumil teise poole teenusetarbijale;

f)	„majandustegevus“ – igasugune tööstuslik, kaubanduslik või kutsealane tegevus või käsitöönduslik tegevus, sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevused, mida teostatakse valitsuse ülesannete täitmisel;

g)	„ettevõte“ – juriidiline isik või juriidilise isiku filiaal või esindus;

h)	„asutamine“ – juriidilise isiku asutamine või omandamine, sealhulgas kapitaliosaluse kaudu, või filiaali või esinduse loomine poole territooriumil eesmärgiga luua või säilitada püsivad majandussidemed;

„maapealne teenindus“ – lennujaamas tasu eest või lepingu alusel järgmiste teenuste osutamine: lennuettevõtja esindamine, juhtimine ja järelevalve; reisijate teenindamine; pagasikäitlus; seisuplatsiteenused; toitlustamine; lennulasti ja -posti käitlemine; õhusõidukite tankimine; õhusõidukite hooldus ja puhastamine; pinnatransport; lennutegevuse ja meeskondade juhtimine ning lendude planeerimine; maapealse teeninduse hulka ei kuulu: omateenindus; julgestus; õhusõidukite remont ja hooldus ega olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu, näiteks jäätõrjealade, kütusejaotussüsteemide, pagasikäitlussüsteemide ja lennujaamasiseste püsitranspordisüsteemide haldamine või käitamine;

j)	„poole investor“ – poole füüsiline või juriidiline isik, kes soovib asutada, asutab või on asutanud vastavalt punktile h ettevõtte teise poole territooriumil;

„poole juriidiline isik“ (9) –

liidu puhul:

juriidiline isik, mis on asutatud või organiseeritud liidu või vähemalt ühe selle liikmesriigi õiguse alusel ning tegeleb liidu territooriumil sisulise äritegevusega, mida liit peab vastavalt tema poolt WTO-le saadetud teatele Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta (WT/REG39/1) samaväärseks mõistega „tegelik ja püsiv seos“ liikmesriigi majandusega, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping )artiklis 54, ja

B)	laevandusettevõte, mis on asutatud väljaspool liitu, kuid on liikmesriigi füüsiliste isikute valitseva mõju all, ning mille laevad on registreeritud liikmesriigis ja sõidavad selle liikmesriigi lipu all;

ii)

Ühendkuningriigi puhul:

A)	juriidiline isik, mis on asutatud või organiseeritud Ühendkuningriigi õiguse alusel ning tegeleb sisulise äritegevusega Ühendkuningriigi territooriumil, ning

B)	laevandusettevõte, mis on asutatud väljaspool Ühendkuningriiki ja on Ühendkuningriigi füüsiliste isikute valitseva mõju all, ning mille laevad on registreeritud Ühendkuningriigis ja sõidavad Ühendkuningriigi lipu all;

l)	„ettevõtlus“ – ettevõtte juhtimine, haldamine, käigushoidmine, kasutamine, sellest kasu saamine, selle müük või muul viisil võõrandamine;

m)	„kutsekvalifikatsioon“ – kvalifikatsioon, mida tõendab ametlik kvalifikatsiooni tõendav dokument, kutsealane töökogemus või muu pädevuse kinnitus;

„lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalused vabalt müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turustamisega seotud aspektid, nagu turu-uuringud, reklaam ja turundus, välja arvatud lennutransporditeenuste hinnakujundus ja kohaldatavad tingimused;

o)	„teenus“ – kõikide sektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel;

p)	„teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida ei osutata ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga;

q)	„teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb osutada või osutab teenust;

r)	„poole teenuseosutaja“ – poole füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb osutada või osutab teenust.

Artikkel 125

Eeliste andmisest keeldumine

1. Pool võib keelduda andmast teise poole investorile või teenuseosutajale või hõlmatud ettevõttele käesoleva rubriigi käesolevast jaotisest ja IV jaotisest tulenevaid eeliseid, kui keelduv pool võtab vastu või jätab kehtima rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisega, sealhulgas inimõiguste kaitsega seotud meetmed,

a)	millega keelatakse tehingud kõnealuse investori, teenuseosutaja või hõlmatud ettevõttega või

mida rikutaks või mille järgimisest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile, teenuseosutajale või hõlmatud ettevõttele antaks käesoleva rubriigi käesolevast jaotisest ja IV jaotisest tulenevad eelised, sealhulgas juhul, kui nende meetmetega keelatakse tehingud füüsilise või juriidilise isikuga, kes sellist investorit, teenuseosutajat või hõlmatud ettevõtet omab või kontrollib.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõiget 1 kohaldatakse käesoleva rubriigi IV jaotise suhtes määral, mil see on seotud teenuse või investeeringuga, millega seoses pool on keeldunud andmast eeliseid käesoleva jaotise alusel.

Artikkel 126

Läbivaatamine

1. Selleks et teha käesoleva jaotise sätetesse võimalikke parandusi ja vastavalt oma rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele kohustustele vaatavad pooled kooskõlas artikliga 776 läbi oma teenuskaubanduse ja investeeringutega seotud õigusraamistiku, sealhulgas käesoleva lepingu.

2. Pooled püüavad vajaduse korral vaadata läbi 19., 20., 21. ja 22. lisas sätestatud, nõuetele mittevastavad meetmed ja reservatsioonid ning lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute tegevused, mis on sätestatud 21. lisas, et leppida kokku vastastikustes huvides olevad võimalikud parandused.

3. Käesolevat artiklit ei kohaldata finantsteenuste suhtes.

2. PEATÜKK

INVESTEERINGUTE LIBERALISEERIMINE

Artikkel 127

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad majandustegevuse eesmärgil ettevõtte asutamist ja selle kaudu ettevõtlusega tegelemist:

a)	teise poole investorite poolt;

b)	hõlmatud ettevõtete poolt ning

c)	artikli 132 kohaldamisel ettevõtte poolt selle poole territooriumil, kes need meetmed vastu võtab või kehtima jätab.

Artikkel 128

Turulepääs

Pool ei võta vastu ega jäta kehtima meetmeid, mis puudutavad teise poole investori poolt või hõlmatud ettevõtte poolt ettevõtte asutamist või hõlmatud ettevõtte kaudu ettevõtlusega tegelemist kogu oma territooriumil või oma territooriumi osades ning millega

piiratakse:

i)	nende ettevõtete arvu, mis võivad viia ellu teatavat majandustegevust, kas arvuliste kvootidega, monopolidega, ainuõigustega või majandusvajaduste testiga;

ii)	tehingute või vara koguväärtust kas arvuliste kvootidega või majandusvajaduste testiga;

iii)	ettevõtlustoimingute koguarvu või kindlaksmääratud arvuliste ühikutena väljendatud kogutoodangut kas kvootidega või majandusvajaduste testiga; (10) (11)

iv)	väliskapitali osalust välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimääraga või üksiku välisinvesteeringu või kokkuarvestatud välisinvesteeringute maksimaalse koguväärtusega või

v)	nende füüsiliste isikute koguarvu, kes võivad töötada teatavas sektoris või keda ettevõte võib tööle võtta ning kes on majandustegevusega tegelemiseks vajalikud ja sellega otseselt seotud, arvuliste kvootidega või majandusvajaduste testi nõudega, või

b)	millega piiratakse või nõutakse juriidilise isiku või ühisettevõtte konkreetseid vorme, mille kaudu teise poole investor võib majandustegevusega tegeleda.

Artikkel 129

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses nende asutamise ja tegevusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

2. Poole poolt lõike 1 alusel võimaldatud kohtlemine tähendab:

a)	Ühendkuningriigi piirkondlikul või kohalikul valitsemistasandil vähemalt sama soodsat kohtlemist kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsemistasand samasugustes olukordades oma territooriumil võimaldab Ühendkuningriigi investoritele ja nende ettevõtetele, ning

b)	liikmesriigi valitsuse puhul vähemalt sama soodsat kohtlemist kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus samasugustes olukordades võimaldab selle liikmesriigi investoritele ja nende ettevõtetele selle liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 130

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses asutamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

2. Kumbki pool kohtleb teise poole investoreid ja hõlmatud ettevõtteid seoses ettevõtlusega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja nende ettevõtteid samasuguses olukorras.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt laiendama teise poole investoritele või hõlmatud ettevõtetele eeliskohtlemist, mis tuleneb:

a)	rahvusvahelisest lepingust topeltmaksustamise vältimiseks või muust täielikult või peamiselt maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või

b)	meetmetest, millega nähakse ette tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi või sertifikaadi andmist käsitlevate standardite või kriteeriumide või GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa lõikes 3 osutatud usaldatavusnõuete tunnustamine.

4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemine“ ei hõlma investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise korda, mis on sätestatud muudes rahvusvahelistes lepingutes.

5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et poole ja kolmanda riigi vahel sõlmitud muude rahvusvaheliste lepingute sisuliste sätete olemasolu või nende sätete pelk ametlik ülevõtmine siseriiklikku õigusesse määral, mis on vajalik nende inkorporeerimiseks siseriiklikku õiguskorda, ei kujuta endast iseenesest lõigetes 1 ja 2 osutatud „kohtlemist“. Poole poolt nende sätete alusel võetud meetmed võivad kujutada endast sellist kohtlemist ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist.

Artikkel 131

Kõrgem juhtkond ja juhatus

Pool ei tohi nõuda, et hõlmatud ettevõte nimetaks kõrgema ja keskastme juhtidena ning juhatuse liikmetena ametisse teatava kodakondsusega isikuid.

Artikkel 132

Toimimisnõuded

1. Seoses ettevõtte asutamise või käitamisega oma territooriumil ei kehtesta pool ega pööra täitmisele ühtki järgmist nõuet ega pööra täitmisele ühtki kohustust või kokkulepet:

a)	eksportida kaupu või teenuseid teatavas mahus või teatava protsendimäära ulatuses;

b)	saavutada omamaise sisu teatav maht või protsendimäär;

c)	osta, kasutada või eelistada oma territooriumil toodetavaid kaupu või osutatavaid teenuseid või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt või muudelt üksustelt;

d)	siduda impordi maht või väärtus mis tahes moel sellise ettevõttega seotud ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga;

e)	piirata selle ettevõtte toodetavate kaupade või osutatavate teenuste müüki oma territooriumil, sidudes sellise müügi mis tahes moel tema ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevooluga,

f)	kanda üle oma territooriumil asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule või muule üksusele tehnoloogia, tootmisprotsess või muud omandiõigusega kaitstud teadmised; (12)

g)	tarnida ettevõtte toodetavat kaupa või osutatavat teenust konkreetsele piirkondlikule turule või maailmaturule üksnes selle poole territooriumilt;

h)	asutada oma territooriumil maailma teatava sellise piirkonna peakontor, mis on suurem kui poole territoorium või maailmaturg;

i)	võtta tööle teatav arv või protsent selle poole füüsilisi isikuid;

j)	saavutada oma territooriumil teatav teadus- ja arendustegevuse tase või väärtus;

k)	piirata eksporti või müüki ekspordiks või

litsentsilepingu puhul, mis on olemas nõude kehtestamise või täitmisele pööramise või kohustuse või kokkuleppe täitmisele pööramise ajal, või tulevase litsentsilepingu puhul, mille ettevõte ja poole territooriumil asuv füüsiline või juriidiline isik või muu üksus vabal tahtel sõlmivad, kui see nõue kehtestatakse või pööratakse täitmisele või kui kohustus või kokkulepe pööratakse täitmisele viisil, mis kujutab endast kõnealuse litsentsilepingu otsest rikkumist poole kohtuväliste valitsusfunktsioonide täitmisel, võtta vastu:

i)	teatavast tasemest madalam litsentsitasu määr või summa või

ii)	teatav litsentsilepingu kehtivusaja kestus.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui litsentsileping sõlmitakse ettevõtte ja poole vahel. Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab litsentsileping iga lepingut, mis käsitleb tehnoloogia, tootmisprotsessi või muude omandiõigusega kaitstud teadmiste litsentsimist.

2. Pool ei sea oma territooriumil ettevõtte asutamisel või käitamisel eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks ühegi järgmise tingimuse täitmist:

a)	saavutada omamaise sisu teatav maht või protsendimäär;

b)	osta, kasutada või eelistada oma territooriumil toodetavaid kaupu või osutatavaid teenuseid või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt või muudelt üksustelt;

c)	siduda impordi maht või väärtus mis tahes moel kõnealuse ettevõttega seotud ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevoolu summaga;

d)	piirata kõnealuse ettevõtte toodetavate kaupade või osutatavate teenuste müüki oma territooriumil, sidudes sellise müügi mis tahes moel tema ekspordi mahu või väärtusega või välisvaluuta sissevooluga, või

e)	piirata eksporti või müüki ekspordiks.

3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, nagu takistaks see poolt seadmast oma territooriumil ettevõtte asutamise või käitamisega seoses eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või osutada teenust, koolitada või palgata töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või viia läbi teadus- ja arendustegevust oma territooriumil.

4. Käesoleva artikli lõike 1 punkte f ja l ei kohaldata, kui:

a)	nõue kehtestatakse või pööratakse täitmisele või kohustus või kokkulepe pööratakse täitmisele kohtu või halduskohtu või konkurentsiasutuse poolt poole konkurentsiõiguse normide kohaselt, et ennetada või heastada konkurentsi piiramist või moonutamist, või

pool lubab kasutada intellektuaalomandi õigust vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklile 31 või 31bis või võtab vastu või jätab kehtima meetmed, millega nõutakse selliste andmete või ärisaladusena käsitletava teabe avalikustamist, mis kuuluvad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 39 lõike 3 kohaldamisalasse ja on sellega kooskõlas.

5. Lõike 1 punkte a–c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste kvalifitseerumisnõuete suhtes seoses ekspordi edendamise ja välisabi programmides osalemisega.

6. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev artikkel ei takista poole pädevatel asutustel täitmast muude isikute kui poolte võetud kohustust või kokkulepet, mida see pool ei ole otseselt või kaudselt kehtestanud või nõudnud.

7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva poole kehtestatud nõuete suhtes, mis on seotud soodustariifide või sooduskvootide kohaldamiseks vajaliku kaupade sisuga.

8. Lõike 1 punkti l ei kohaldata, kui kohus kehtestab või pöörab täitmisele nõude või pöörab täitmisele kohustuse või kokkuleppe poole autoriõigust käsitlevate õigusaktide kohase õiglase tasu maksmiseks.

9. Pool ei kehtesta ega pööra täitmisele meetmeid, mis on vastuolus tema kohustustega intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu alusel, isegi kui ta on need meetmed loetlenud 19. või 20. lisas.

10. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt lubama konkreetse teenuse piiriülest osutamist, kui ta võtab vastu või jätab kehtima sellise teenuse osutamise suhtes piirangud või keelud, mis on kooskõlas 19. või 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

11. Lõikes 2 osutatud eelise saamise või jätkuva saamise tingimus ei kujuta endast nõuet ega kohustust või kokkulepet lõike 1 kohaldamisel.

Artikkel 133

Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid

1. Artikleid 128, 129, 130, 131 ja 132 ei kohaldata järgmise suhtes:

poole olemasolev nõuetele mittevastav meede järgmistel tasanditel:

liidu puhul:

A)	liit, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

B)	liikmesriigi keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

C)	liikmesriigi piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis, või

D)	muu kui punktis C osutatud kohalik omavalitsus ning

ii)

Ühendkuningriigi puhul:

A)	keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis;

B)	piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis, või

C)	kohalik omavalitsus;

b)	ükskõik millise käesoleva lõike punktis a osutatud nõuetele mittevastava meetme jätkamine või kiire pikendamine või

c)	käesoleva lõike punktides a ja b osutatud nõuetele mittevastavate meetmete muutmine määral, mis ei vähendata vahetult enne muutmist olemas olnud meetme vastavust artiklile 128, 129, 130, 131 või 132.

2. Artikleid 128, 129, 130, 131 ja 132 ei kohaldata poole meetmete suhtes, mis on kooskõlas 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

3. Käesoleva lepingu artikleid 129 ja 130 ei kohaldata ühegi meetme suhtes, mis kujutab endast erandit intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on konkreetselt sätestatud kõnealuse lepingu artiklites 3–5.

4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et artikleid 129 ja 130 ei tõlgendata nii, nagu takistaksid need poolt kehtestamast teabele esitatavaid nõudeid, sealhulgas statistilistel eesmärkidel, seoses teise poole investorite või hõlmatud ettevõtete asutamise või nende kaudu ettevõtlusega tegelemisega, tingimusel et need ei kujuta endast vahendit nimetatud artiklitest tulenevatest poole kohustustest kõrvalehoidmiseks.

3. PEATÜKK

PIIRIÜLENE TEENUSKAUBANDUS

Artikkel 134

Kohaldamisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad teise poole teenuseosutajate piiriülest teenuskaubandust.

Artikkel 135

Turulepääs

Pool ei võta kogu oma territooriumil ega üheski oma territooriumi osas vastu ega jäta kehtima meetmeid, millega

piiratakse:

i)	nende teenuseosutajate arvu, kes võivad osutada teatavat teenust, kas arvuliste kvootidega, monopolidega, ainuõiguslike teenuseosutajatega või majandusvajaduste testiga;

ii)	teenustealaste tehingute või vara koguväärtust kas arvuliste kvootidega või majandusvajaduste testiga või

iii)	teenustega seotud ettevõtlustoimingute koguarvu või kindlaksmääratud arvuliste ühikutena väljendatud teenuste üldmahtu kas kvootidega või majandusvajaduste testiga (13) või

b)	millega piiratakse või nõutakse juriidilise isiku või ühisettevõtte konkreetseid vorme, mille kaudu teenuseosutaja võib teenust osutada.

Artikkel 136

Kohapealne esindatus

Pool ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise poole teenusepakkuja asutaks või säilitaks ettevõtte või elaks poole territooriumil.

Artikkel 137

Võrdne kohtlemine

1. Kumbki pool kohtleb teise poole teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

2. Pool võib täita lõike 1 nõude, kui ta võimaldab teise poole teenustele ja teenuseosutajatele vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist kui see, mida ta võimaldab omaenda teenustele ja teenuseosutajatele.

3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt teistsugust kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused poole enda teenuste või teenuseosutajate jaoks soodsamaks võrreldes teise poole teenuste või teenuseosutajatega.

4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, nagu nõuaks see kummaltki poolelt asjaomaste teenuste või teenuseosutajate välismaisest olemusest tuleneva ebasoodsa konkurentsiolukorra hüvitamist.

Artikkel 138

Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki pool kohtleb teise poole teenuseid ja teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi teenuseid ja teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

2. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see poolt laiendama teise poole teenustele ja teenuseosutajatele kohtlemisel eeliseid, mis tulenevad järgmisest:

a)	rahvusvahelisest lepingust topeltmaksustamise vältimiseks või muust täielikult või peamiselt maksustamisega seotud rahvusvahelisest lepingust või kokkuleppest või

b)	meetmetest, millega nähakse ette füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi või sertifikaadi andmist käsitlevate standardite või kriteeriumide või GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa lõikes 3 osutatud usaldatavusnõuete tunnustamine.

3. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et poole ja kolmanda riigi vahel sõlmitud muude rahvusvaheliste lepingute sisuliste sätete olemasolu või nende sätete pelk ametlik ülevõtmine siseriiklikku õigusesse määral, mis on vajalik nende inkorporeerimiseks siseriiklikku õiguskorda, ei kujuta endast iseenesest lõikes 1 osutatud „kohtlemist“. Poole poolt nende sätete alusel võetud meetmed võivad kujutada endast sellist kohtlemist ja seega põhjustada käesoleva artikli rikkumist.

Artikkel 139

Nõuetele mittevastavad meetmed

1. Artikleid 135, 136, 137 ja 138 ei kohaldata järgmise suhtes:

poole olemasolev nõuetele mittevastav meede järgmistel tasanditel:

liidu puhul:

A)	liit, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

B)	liikmesriigi keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

C)	liikmesriigi piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis, või

D)	muu kui punktis C osutatud kohalik omavalitsus ning

ii)

Ühendkuningriigi puhul:

A)	keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis;

B)	piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis, või

C)	kohalik omavalitsus;

b)	ükskõik millise käesoleva lõike punktis a osutatud nõuetele mittevastava meetme jätkamine või kiire pikendamine või

c)	käesoleva lõike punktides a ja b osutatud nõuetele mittevastavate meetmete muutmine määral, mis ei vähendata vahetult enne muutmist olemas olnud meetme vastavust artiklitele 135, 136, 137 ja 138.

2. Artikleid 135, 136, 137 ja 138 ei kohaldata poole meetmete suhtes, mis on kooskõlas 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

4. PEATÜKK

FÜÜSILISTE ISIKUTE ÄRILISEL EESMÄRGIL SISENEMINE JA AJUTINE VIIBIMINE

Artikkel 140

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad majandustegevusega tegelemist, milleks on vajalik järgmiste isikute sisenemine tema territooriumile ja seal ajutiselt viibimine: teise poole füüsilised isikud, kes on ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud.

2. Kuivõrd käesolevas peatükis ei võeta kohustusi, kohaldatakse jätkuvalt kõiki poole õigusaktides sätestatud nõudeid, mis käsitlevad füüsiliste isikute sisenemist ja ajutist viibimist, sealhulgas viibimisaega käsitlevaid õigusnorme.

3. Olenemata käesoleva peatüki sätetest kohaldatakse jätkuvalt kõiki poole õiguses sätestatud töö- ja sotsiaalkindlustusmeetmeid käsitlevaid nõudeid, sealhulgas miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.

4. Füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil sisenemise ja ajutise viibimisega seotud kohustusi ei kohaldata juhul, kui sisenemise ja ajutise viibimise eesmärk või tagajärg on sekkumine tööturu osapoolte vaidlusse või läbirääkimistesse või sellise vaidluse või selliste läbirääkimiste tulemuse mõjutamine muul moel või sekkumine sellises vaidluses või sellistes läbirääkimistes osalevate füüsiliste isikute töölevõtmisse.

5. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – poole juriidilise isiku juures juhtival kohal töötavad füüsilised isikud, kes:

i)	vastutavad selle juriidilise isiku ettevõtte asutamise eest teise poole territooriumil;

ii)	ei paku ega osuta teenuseid ega tegele muu majandustegevusega kui see, mis on vajalik kõnealuse ettevõtte asutamiseks, ja

iii)	ei saa tasu teise poole territooriumil asuvast allikast;

„lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud poole juriidiline isik (välja arvatud töötajate töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu), kes ei asu teise poole territooriumil ja kes on kuni 12 kuuks heauskselt sõlminud lepingu, et osutada teise poole territooriumil asuvale lõpptarbijale teenuseid, mis eeldavad tema töötajate ajutist kohalolekut, ning kes:

i)	on selle juriidilise isiku töötajatena osutanud sama liiki teenuseid vähemalt ühe aasta jooksul vahetult enne sisenemise ja ajutise viibimise taotluse esitamist;

ii)

omavad selleks kuupäevaks vähemalt kolmeaastast kutsealast töökogemust, mis on saadud pärast täisealiseks saamist lepingu esemeks olevas tegevusvaldkonnas, akadeemilist kraadi või kvalifikatsiooni, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi, ja kutsekvalifikatsiooni, mis on õiguslikult nõutav teise poole territooriumil sellel tegevusalal tegutsemiseks (14), ning

iii)	ei saa tasu teise poole territooriumil asuvast allikast;

„sõltumatud spetsialistid“ – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse osutamisega ja on poole territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning kes:

i)	ei ole asutatud teise poole territooriumil;

ii)	on kuni 12 kuuks heauskselt sõlminud lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu), et osutada teise poole territooriumil asuvale lõpptarbijale teenuseid, mis nõuavad nende ajutist kohalolekut, ning

iii)

omavad sisenemise ja ajutise viibimise taotluse esitamise kuupäevaks vähemalt kuueaastast kutsealast töökogemust asjaomasel tegevusalal, akadeemilist kraadi või kvalifikatsiooni, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi, ja kutsekvalifikatsiooni, mis on õiguslikult nõutav teise poole territooriumil sellel tegevusalal tegutsemiseks (15);

„ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes:

i)	on vahetult enne ettevõtjasisese üleviimise kuupäeva olnud poole juriidilise isiku teenistuses juhtide ja spetsialistide puhul vähemalt ühe aasta ning praktikantide puhul vähemalt kuus kuud;

ii)	elavad taotluse esitamise ajal väljaspool teise poole territooriumi;

iii)	on ajutiselt üle viidud teise poole territooriumil asuvasse juriidilise isiku ettevõttesse, mis kuulub algse juriidilise isikuga samasse kontserni, sealhulgas on selle esindus, tütarettevõtja, filiaal või peakontor, (16) ning

iv)

kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

A)	juhid (17);

B)	spetsialistid või

C)	praktikandid;

„juht“ – juhtival kohal töötav füüsiline isik, kes peamiselt suunab ettevõtte juhtimist teise poole territooriumil ja kelle tegevust kontrollivad või suunavad peamiselt ettevõtte juhatuse liikmed või aktsionärid või samaväärsed isikud ning kelle kohustuste hulka kuulub:

i)	ettevõtte või selle osakonna või allüksuse juhtimine;

ii)	järelevalve ja kontroll teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning

iii)	töölevõtmise, vallandamise või muude personaliga seotud meetmete soovitamine;

„spetsialist“ – füüsiline isik, kellel on ettevõtte tegevusvaldkondade, töömeetodite või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised, mille hindamisel ei võeta arvesse mitte üksnes ettevõttespetsiifilisi teadmisi, vaid ka seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, sealhulgas piisav kutsealane töökogemus teatavat liiki töö või tegevuse alal, mis nõuab tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas võimalikku kuulumist töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba, ja

g)	„praktikant“ – akadeemilist kraadi omav füüsiline isik, kes viiakse ajutiselt üle, et edendada karjäärivõimalusi või saada äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud koolitust, ning kellele makstakse üleviimise ajal palka (18).

6. Lõike 5 punktides b ja c osutatud teenusleping peab vastama selle poole õiguse nõuetele, kelle territooriumil lepingut täidetakse.

Artikkel 141

Ettevõtjasiseselt üleviidavad isikud ja ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud

1. Kui 21. lisas sätestatud asjakohastest tingimustest ja kvalifikatsioonidest ei tulene teisiti, siis:

pool lubab:

i)	ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate sisenemist ja ajutist viibimist

ii)	ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute sisenemist ja ajutist viibimist ilma tööloa või muu samalaadse eesmärgiga eelneva heakskiitmise menetluseta ning

iii)	teise poole ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate töötamist oma territooriumil;

pool ei jäta kehtima ega võta vastu oma territooriumi osades või kogu oma territooriumil arvuliste kvootide või majandusvajaduste testide vormis piiranguid füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud siseneda ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikutena või keda teise poole investor võib tööle võtta ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatena konkreetses sektoris, ning

c)	kumbki pool kohtleb teise poole ettevõtjasiseselt üleviidud töötajaid ja ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevaid isikuid nende ajutise viibimise ajal oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui oma füüsilisi isikuid samasugustes olukordades.

2. Juhtide ja spetsialistide puhul on lubatav viibimise kestus kuni kolm aastat, praktikantide puhul kuni üks aasta ja ettevõtte asutamise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 142

Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud

1. Kui 21. lisas sätestatud asjakohastest tingimustest ja kvalifikatsioonidest ei tulene teisiti, lubab pool teise poole lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida 21. lisas nimetatud tegevusega tegelemiseks järgmistel tingimustel:

a)	lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ei tegele oma toodete müümisega ega teenuste osutamisega üldsusele;

b)	lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ei saa enda nimel tasu selle poole territooriumilt, kus nad ajutiselt viibivad, ning

lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mille on sõlminud ühelt poolt juriidiline isik, kes ei ole asutatud selle poole territooriumil, kus nad ajutiselt viibivad, ja teiselt poolt tarbija, kes asub sellel territooriumil, välja arvatud 21. lisas sätestatud juhul.

2. Kui 21. lisas ei ole sätestatud teisiti, lubab pool lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel siseneda ilma tööloa, majandusvajaduste testi või muu samalaadse eesmärgiga eelneva heakskiitmise menetluseta.

3. Kui poole lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud tegelevad tarbijale teenuse osutamisega selle poole territooriumil, kus nad ajutiselt viibivad 21. lisa kohaselt, peab kõnealune pool kohtlema neid seoses asjaomase teenuse osutamisega vähemalt sama soodsalt kui oma teenuseosutajaid samasuguses olukorras.

4. Lubatav viibimise kestus on kuni 90 päeva kuuekuulise ajavahemiku jooksul.

Artikkel 143

Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid

1. Kui 22. lisas sätestatud asjakohastest tingimustest ja kvalifikatsioonidest ei tulene teisiti, siis kõnealuses lisas loetletud sektorite, allsektorite ja tegevustega seoses:

a)	lubab pool lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida;

b)	ei võta pool vastu ega jäta kehtima arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi vormis piiranguid oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida lubatud lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide koguarvu kohta ning

c)	kumbki pool kohtleb teise poole lepingulisi teenuseosutajaid ja sõltumatuid spetsialiste seoses nende teenuste osutamisega oma territooriumil vähemalt sama soodsalt kui oma teenuseosutajaid samasugustes olukordades.

2. Käesoleva artikli alusel antud juurdepääs on seotud üksnes lepingu esemeks oleva teenusega ega anna õigust kasutada selle poole kutsenimetust, kelle territooriumil teenust osutatakse.

3. Teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi olla suurem, kui on lepingu täitmiseks vajalik arv, mis võib olla kindlaks määratud selle poole õigusaktidega, kelle territooriumil teenust osutatakse.

4. Lubatav viibimise kestus on kokku kuni 12 kuud või lepingu kestus, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Artikkel 144

Nõuetele mittevastavad meetmed

Kuivõrd asjaomane meede mõjutab füüsiliste isikute ajutist viibimist ärilisel eesmärgil, ei kohaldata artikli 141 lõike 1 punkte b ja c, artikli 142 lõiget 3 ning artikli 143 lõike 1 punkte b ja c järgmise suhtes:

poole olemasolev nõuetele mittevastav meede järgmistel tasanditel:

liidu puhul:

A)	liit, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

B)	liikmesriigi keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

C)	liikmesriigi piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis, või

D)	muu kui punktis C osutatud kohalik omavalitsus ning

ii)

Ühendkuningriigi puhul:

A)	keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis;

B)	piirkondlik allüksus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis, või

C)	kohalik omavalitsus;

b)	ükskõik millise käesoleva artikli punktis a osutatud nõuetele mittevastava meetme jätkamine või kiire pikendamine;

c)	käesoleva artikli punktides a ja b osutatud nõuetele mittevastavate meetmete muutmine määral, millega ei vähendata vahetult enne muutmist olemas olnud meetme vastavust artikli 141 lõike 1 punktidele b ja c, artikli 142 lõikele 3 ning artikli 143 lõike 1 punktidele b ja c, või

d)	poole meede, mis vastab käesoleva jaotise 20. lisas sätestatud tingimusele või kvalifikatsioonile.

Artikkel 145

Läbipaistvus

1. Kumbki pool teeb üldsusele kättesaadavaks teabe asjakohaste meetmete kohta, mis on seotud artikli 140 lõikes 1 osutatud teise poole füüsiliste isikute sisenemise ja ajutise viibimisega.

2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab võimalikult suures ulatuses järgmist füüsiliste isikute sisenemise ja ajutise viibimisega seotud teavet:

a)	sisenemise ja ajutise viibimisega seotud viisa, loa või mõne muu samalaadse dokumendi kategooria;

b)	nõutavad dokumendid ja täidetavad tingimused;

c)	taotluse esitamise viis ja võimalused, kuidas seda saab esitada, näiteks konsulaadis või internetis;

d)	taotluse esitamise lõivud ja taotluse menetlemise hinnanguline ajakava;

e)	iga punktis a kirjeldatud loaliigi kohane maksimaalne viibimisaeg;

f)	võimaliku pikendamise või uuendamise tingimused;

g)	kaasasolevate ülalpeetavatega seotud eeskirjad;

h)	olemasolevad läbivaatamismenetlused või edasikaebamise kord ning

i)	asjakohased üldkohaldatavad õigusnormid füüsiliste isikute ärilisel eesmärgil sisenemise ja ajutise viibimise kohta.

3. Seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud teabega püüab lepinguosaline viivitamata teavitada teist lepinguosalist uute nõuete ja menetluste kehtestamisest või muudatustest nõuetes ja menetlustes, mis mõjutavad esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumile sisenemiseks, seal ajutiseks viibimiseks ja vajaduse korral töötamiseks antud loa tulemuslikku kohaldamist.

5. PEATÜKK

REGULEERIV RAAMISTIK

1. JAGU

SISERIIKLIK REGULEERIMINE

Artikkel 146

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse poolte meetmete suhtes, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -menetluste, kvalifikatsiooninõuete ja menetluste, formaalustega ning tehniliste standarditega, mis mõjutavad:

a)	piiriülest teenuskaubandust;

b)	asutamist või ettevõtlust või

c)	teenuse osutamist poole füüsilise isiku viibimise kaudu teise poole territooriumil, nagu on sätestatud artiklis 140.

Tehniliste standarditega seotud meetmete puhul kohaldatakse käesolevat jagu üksnes selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust. Käesoleva jao kohaldamisel ei kuulu tehniliste standardite hulka reguleerivad ega rakenduslikud tehnilised standardid, mis käsitlevad finantsteenuseid.

2. Käesolevat jagu ei kohaldata litsentsimisnõuete ja -menetluste, kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, formaalsuste ning tehniliste standardite suhtes, mida rakendatakse vastavalt meetmele:

mis ei vasta artiklile 128 või 129 ja millele on osutatud artikli 133 lõike 1 punktides a–c või artiklile 135, 136 või 137 ja millele on osutatud artikli 139 lõike 1 punktides a–c või artikli 141 lõike 1 punktidele b ja c või artikli 142 lõikele 3 või artikli 143 lõike 1 punktidele b ja c ja millele on osutatud artiklis 144, või

b)	millele on osutatud artikli 133 lõikes 2 või artikli 139 lõikes 2.

3. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

„luba“ – luba viia ellu lõike 1 punktides a–c osutatud tegevust ja mis saadakse sellise menetluse tulemusena, mida füüsiline või juriidiline isik peab järgima, et tõendada vastavust litsentsimisnõuetele, kvalifikatsiooninõuetele, tehnilistele standarditele või kõnealuse loa saamise, säilitamise või pikendamise formaalustele, ja

„pädev asutus“ – keskvalitsus, piirkondlik või kohalik omavalitsus või nende tasandite ametiasutus või valitsusvälised asutused, kes kasutavad keskvalitsuse, piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi ja kellel on õigus teha otsus punktis a osutatud loa andmise kohta.

Artikkel 147

Taotluste esitamine

Kumbki pool hoidub võimaluste piires nõudmast, et taotleja pöörduks loataotlusega rohkem kui ühe pädeva asutuse poole. Kui tegevus, mille jaoks luba taotletakse, kuulub mitme pädeva asutuse reguleerimispädevusse, võib nõuda mitut loataotlust.

Artikkel 148

Taotlemise tähtajad

Kui pool nõuab loa olemasolu, tagab ta, et tema pädevad asutused lubavad võimaluste piires esitada taotluse igal ajal kogu aasta jooksul. Kui loa taotlemiseks on ette nähtud konkreetne ajavahemik, tagab pool, et pädevad asutused annavad taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja.

Artikkel 149

Elektroonilised taotlused ja koopiate aktsepteerimine

Kui pool nõuab loa olemasolu, tagab ta, et tema pädevad asutused teevad järgmist:

a)	näevad võimaluste piires ette, et taotlusi saab täita elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas teise poole territooriumil, ning

b)	aktsepteerivad originaaldokumentide asemel dokumentide koopiaid, mis on kinnitatud poole siseriikliku õiguse kohaselt, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused nõuavad originaaldokumente selleks, et kaitsta loa andmise menetluse usaldatavust.

Artikkel 150

Taotluste menetlemine

1. Kui pool nõuab loa olemasolu, tagab ta, et tema pädevad asutused teevad järgmist:

a)	menetlevad taotlusi kogu aasta jooksul. Kui see ei ole võimalik, tuleks asjaomane teave teha eelnevalt võimalikult suures ulatuses avalikuks;

b)	esitavad võimaluste piires taotluse menetlemise hinnangulise ajakava. Kõnealune ajakava peab olema nii mõistlik kui võimalik;

c)	esitavad taotleja palvel põhjendamatu viivituseta teabe taotluse staatuse kohta;

d)	teevad võimaluste piires põhjendamatu viivituseta kindlaks taotluse täielikkuse poole siseriiklike õigusnormide kohaseks menetlemiseks;

kui nad peavad taotlust poole siseriiklike õigusnormide kohaseks menetlemiseks täielikuks, (19) tagavad nad mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist:

i)	taotluse menetlemise lõpuleviimise ning

ii)	taotleja teavitamise taotluse kohta tehtud otsusest võimaluste piires kirjalikult (20);

kui nad leiavad, et taotlus ei ole poole siseriiklike õigusnormide kohaseks menetlemiseks täielik, teevad nad mõistliku aja jooksul pärast taotluse esitamist järgmist:

i)	teavitavad taotlejat sellest, et taotlus ei ole täielik;

ii)	määravad taotleja palvel kindlaks lisateabe, mida on vaja, et taotlus oleks täielik, või annavad muid juhiseid selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks, ning

iii)	annavad taotlejale võimaluse esitada lisateavet, mida on vaja, et taotlus oleks täielik (21); kui aga alapunktides i, ii ja iii osutatud meetmeid ei ole võimalik teha ja taotlus lükatakse tagasi, sest see ei ole täielik, tagavad pädevad asutused taotleja teavitamise mõistliku aja jooksul, ning

kui taotlus lükatakse tagasi, teavitavad nad kas omal algatusel või taotleja palvel taotlejat tagasilükkamise põhjustest ja kõnealuse otsuse edasikaebamise tähtajast ning vajaduse korral taotluse uuesti esitamise korrast; taotlejat ei tohi takistada uut taotlust esitamast üksnes põhjusel, et varem on taotlus tagasi lükatud.

2. Pooled tagavad, et nende pädevad asutused annavad loa niipea, kui asjakohase kontrolli põhjal on kindlaks tehtud, et taotleja vastab loa saamiseks vajalikele tingimustele.

3. Pooled tagavad, et luba jõustub pärast selle andmist põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest tingimustest ei tulene teisiti (22).

Artikkel 151

Tasud

1. Iga muu majandustegevuse puhul peale finantsteenuste tagab kumbki pool, et tema pädevate asutuste nõutavad loatasud on mõistlikud ja läbipaistvad ega piira iseenesest asjaomase teenuse osutamist või muu majandustegevusega tegelemist. Võttes arvesse kulusid ja halduskoormust, kutsutakse pooli üles nõustuma loatasu maksmisega elektrooniliste vahendite abil.

2. Finantsteenuste puhul tagab kumbki pool, et tema pädevad asutused esitavad taotlejatele seoses nende nõutavate loatasudega tasugraafiku või teabe selle kohta, kuidas tasude summad kindlaks määratakse, ning et nad ei kasuta tasusid poole kohustuste vältimiseks.

3. Loatasud ei sisalda loodusvarade kasutamise tasusid, enampakkumise, pakkumismenetluse ja muude mittediskrimineerivate kontsessiooni andmise viisidega seotud makseid ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.

Artikkel 152

Kvalifikatsiooni hindamine

Kui pool nõuab loataotleja kvalifikatsiooni hindamiseks eksami sooritamist, tagab ta, et tema pädevad asutused kavandavad selliseid eksameid mõistliku sagedusega ja annavad taotlejatele piisavalt aega eksami sooritamise taotlemiseks. Võimaluste piires aktsepteerib kumbki pool selliste eksamite sooritamiseks elektroonilisel kujul esitatud taotlusi ning kaalub elektrooniliste vahendite kasutamist eksamineerimise muudes aspektides.

Artikkel 153

Avaldamine ja kättesaadav teave

1. Kui pool nõuab loa olemasolu, avaldab ta viivitamata teabe, mis on isikutele, kes tegelevad või soovivad tegeleda artikli 146 lõikes 1 osutatud tegevusega, mille jaoks on luba nõutav, vajalik selleks, et järgida loa saamiseks, säilitamiseks, muutmiseks ja pikendamiseks kohaldatavaid nõudeid, formaalsusi, tehnilisi standardeid ja menetlusi. Selline teave peab olemasolu korral sisaldama järgmist:

a)	litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused ja formaalsused;

b)	asjaomaste pädevate asutuste kontaktandmed;

loatasud;

d)	kohaldatavad tehnilised standardid;

e)	taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebamise või läbivaatamise kord;

f)	litsentside või kvalifikatsioonide tingimuste täitmise järelevalve või tagamise kord;

g)	üldsuse kaasamise võimalused, näiteks kuulamiste või märkuste kaudu, ning

h)	taotluse menetlemise eeldatav ajakava.

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „avaldamine“ avaldamist ametlikus väljaandes või ametlikul veebisaidil. Pooled koondavad elektroonilised väljaanded ühte portaali või tagavad muul viisil, et pädevad asutused teevad need alternatiivsete elektrooniliste vahendite abil lihtsalt kättesaadavaks.

2. Kumbki pool nõuab, et tema pädevad asutused vastavad võimaluste piires kõigile teabenõuetele või abitaotlustele.

Artikkel 154

Tehnilised standardid

Pool julgustab oma pädevaid asutusi võtma tehniliste standardite vastuvõtmisel vastu tehnilisi standardeid, mis on välja töötatud avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu, ning julgustab kõiki asutusi, sealhulgas asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, mis on määratud tehnilisi standardeid välja töötama, seda tegema avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu.

Artikkel 155

Loa andmise tingimused

1. Kumbki pool tagab, et loa andmisega seotud meetmed põhinevad kriteeriumidel, mis takistavad pädevatel asutustel kasutamast oma hindamisvolitusi meelevaldselt, ning võivad muu hulgas hõlmata pädevust ja suutlikkust osutada teenust või tegeleda muu majandustegevusega, sealhulgas teha seda kooskõlas poole regulatiivsete nõuetega, näiteks tervise- ja keskkonnanõuetega. Kahtluste vältimiseks olgu märgitud, et pooled mõistavad, et pädev asutus võib otsuste tegemisel kriteeriume kaaluda.

2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid on:

a)	selged ja ühemõttelised;

b)	objektiivsed ja läbipaistvad;

c)	eelnevalt kindlaks määratud;

d)	eelnevalt avaldatud;

e)	erapooletud ning

f)	lihtsalt kättesaadavad.

3. Kui pool võtab vastu või jätab kehtima lubade andmisega seotud meetme, tagab ta järgmise:

a)	asjaomane pädev asutus menetleb taotlusi ja teeb oma otsuse objektiivselt ja erapooletult ning viisil, mis ei sõltu ühegi sellise isiku lubamatust mõjust, kes tegeleb samuti majandustegevusega, mille jaoks on luba nõutav, ning

b)	menetlused iseenesest ei takista nõuete täitmist.

Artikkel 156

Piiratud arv litsentse

Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusvarade või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab pool võimalike kandidaatide suhtes valikumenetlust, mille puhul on tagatud täielik erapooletus, objektiivsus ja läbipaistvus, sealhulgas eelkõige piisav teave menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib pool võtta arvesse õiguspäraseid poliitikaeesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamisega seotud kaalutlusi.

2. JAGU

ÜLDKOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 157

Haldusotsuste läbivaatamise kord

Pool säilitab kohtud, vahekohtud või halduskohtud või menetlused, millega võimaldatakse teise poole mõjutatud investori või teenuseosutaja taotluse korral selliste haldusotsuste kiire läbivaatamine, mis mõjutavad asutamist või ettevõtlust, piiriülest teenuskaubandust või teenuse osutamist poole füüsilise isiku viibimise kaudu teise poole territooriumil, ning vajaduse korral asjakohaste õiguskaitsevahendite rakendamine. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „haldusotsus“ õigusliku tagajärjega otsust või meedet, mida konkreetsel juhul kohaldatakse konkreetse isiku, kauba või teenuse suhtes ja mis hõlmab haldusotsuse tegemata jätmist või meetme võtmata jätmist, kuigi poole õigusega on see ette nähtud. Kui sellised menetlused ei ole sõltumatud pädevast asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagab pool, et menetlus võimaldab otsuse objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

Artikkel 158

Kutsekvalifikatsioonid

1. Ükski käesoleva artikli säte ei takista poolt nõudmast, et füüsilised isikud täidaksid sellel territooriumil, kus tegevust teostatakse, vastavas sektoris või vastava tegevuse jaoks kehtestatud kvalifikatsiooninõudeid (23).

2. Kutseorganisatsioonid või ametiasutused, mis on vastaval territooriumil seotud asjaomase sektori või tegevusega, võivad välja töötada ja esitada partnerlusnõukogule ühiseid soovitusi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Ühistele soovitustele tuleb lisada tõenditel põhinev hinnang järgmise kohta:

a)	kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kavandatud korra majanduslik väärtus ning

b)	asjaomaste kordade kokkusobivus, mis tähendab, mil määral on kummagi poole kohaldatavad tegevuslubade, litsentsimise, tegevuse ja sertifitseerimise nõuded omavahel kooskõlas.

3. Pärast ühise soovituse saamist vaatab partnerlusnõukogu mõistliku aja jooksul läbi selle kooskõla käesoleva jaotisega. Partnerlusnõukogu võib pärast läbivaatamist välja töötada ja vastu võtta kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tingimuste kokkuleppe, mis kehtestatakse käesoleva lepingu lisana tehtava otsusega, mida käsitatakse käesoleva jaotise lahutamatu osana (24).

4. Lõikes 3 osutatud kokkuleppega nähakse ette liidus omandatud kutsekvalifikatsioonide ja Ühendkuningriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tingimused käesoleva rubriigi käesoleva jaotise ja III jaotisega hõlmatud tegevuste korral.

5. Kui töötatakse välja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ühiseid soovitusi ja kui partnerlusnõukogu hindab, kas võtta vastu lõikes 3 osutatud kokkulepe, võetakse arvesse 24. lisas sätestatud suuniseid kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kokkulepete kohta.

3. JAGU

KÄTTETOIMETAMISTEENUSED

Artikkel 159

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad kättetoimetamisteenuste osutamist, lisaks käesoleva jaotise 1., 2., 3. ja 4. peatükile ning käesoleva peatüki 1. ja 2. jaole.

2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„kättetoimetamisteenused“ – posti-, kulleri-, kiirkulleri- või kiirpostiteenused, mis hõlmavad järgmist tegevust: postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transport ja kättetoimetamine;

„kiirkulleriteenused“ – postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transport ja kättetoimetamine kiiremini ja usaldusväärsusemalt ning need võivad hõlmata selliseid lisaväärtuselemente nagu kogumine lähtekohast, adressaadile isiklik kättetoimetamine, saadetise liikumise jälgimine, teel oleva saadetise sihtpunkti ja adressaadi muutmise võimalus või kättesaamiskinnitus;

c)	„kiirpostiteenused“ – rahvusvahelised kiirkulleriteenused, mida osutatakse EMS Cooperative'i kaudu, mis on Ülemaailmse Postiliidu (UPU) määratud postiettevõtjate vabatahtlik ühendus;

d)	„litsents“ – luba, mille olemasolu poole reguleeriv asutus võib teenuseosutajalt nõuda posti- või kulleriteenuste osutamiseks;

e)	„postisaadetis“ – kuni 31,5 kg kaaluv saadetis selle lõplikul kujul, mida veab mis tahes liiki avalik-õiguslik või eraõiguslik kättetoimetamisteenuste osutaja ning mis võib sisaldada kirja, postipakki, ajalehte või kataloogi;

f)	„postimonopol“ – ainuõigus osutada kindlaksmääratud kättetoimetamisteenuseid poole territooriumil või selle allüksuses kõnealuse poole õiguse kohaselt ja

g)	„universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga kättetoimetamisteenuse püsiv osutamine poole territooriumi või selle allüksuse kõigis punktides kõigile kasutajatele vastuvõetava hinnaga.

Artikkel 160

Universaalteenus

1. Kummalgi poolel on õigus määratleda, millist universaalteenuse osutamise kohustust ta soovib säilitada, ning otsustada selle kohustuse ulatuse ja rakendamise üle. Kõiki universaalteenuse osutamise kohustusi hallatakse läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja neutraalselt kõigi teenuseosutajate puhul, kelle suhtes kohustus kehtib.

2. Kui pool nõuab, et sissetulevaid kiirpostiteenuseid osutataks universaalteenusena, ei kohtle ta neid teenuseid soodsamalt kui muid rahvusvahelisi kiirkulleriteenuseid.

Artikkel 161

Universaalteenuse rahastamine

Pool ei kehtesta lõive ega muid tasusid universaalteenuse osutamise rahastamise eesmärgil sellise kättetoimetamisteenuse osutamise eest, mis ei ole universaalteenus. Käesolevat artiklit ei kohaldata üldkohaldatavate maksumeetmete või haldustasude suhtes.

Artikkel 162

Turgu moonutavate tavade vältimine

Kumbki pool tagab, et universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud kättetoimetamisteenuste osutajad või postimonopolid ei kasuta turgu moonutavaid tavasid, nagu:

a)	universaalteenuse osutamise kohustuse hulka kuuluva teenuse osutamisest või postimonopolist saadud tulu kasutamine selleks, et ristsubsideerida kiirkulleriteenuse või sellise kättetoimetamisteenuse osutamist, mis ei kuulu universaalteenuse osutamise kohustuse hulka, või

b)	teenuste puhul, mis kuuluvad universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli hulka, tarbijate põhjendamatu eristamine tariifide või muude tingimuste osas.

Artikkel 163

Litsentsid

1. Kui pool nõuab kättetoimetamisteenuste osutamiseks litsentsi olemasolu, teeb ta üldsusele kättesaadavaks järgmise teabe:

a)	kõik litsentsimisnõuded ja ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks, ning

b)	litsentside tingimused.

2. Litsentsiga seotud menetlused, kohustused ja nõuded peavad olema läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

3. Kui pädev asutus lükkab litsentsitaotluse tagasi, teatab ta tagasilükkamise põhjused taotlejale kirjalikult. Kumbki pool kehtestab sõltumatu asutuse kaudu toimuva kaebemenetluse taotlejate jaoks, kellele tegevusloa andmisest on keeldutud. Kõnealune asutus võib olla kohus.

Artikkel 164

Reguleeriva asutuse sõltumatus

1. Kumbki pool asutab või säilitab reguleeriva asutuse, mis on kättetoimetamisteenuste osutajast õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu. Kui pool omab või kontrollib kättetoimetamisteenuste osutajat, tagab ta reguleeriva funktsiooni tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud tegevusest.

2. Reguleerivad asutused peavad täitma oma ülesandeid läbipaistvalt ja õigel ajal ning neil peavad olema neile määratud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. Nende otsused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes erapooletud.

4. JAGU

TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED

Artikkel 165

Kohaldamisala

Käesolevat jagu kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad telekommunikatsiooniteenuste osutamist, lisaks käesoleva jaotise 1., 2., 3. ja 4. peatükile ning käesoleva peatüki 1. ja 2. jaole.

Artikkel 166

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„seotud vahendid“ – telekommunikatsioonivõrgu või telekommunikatsiooniteenusega seotud teenused, füüsiline taristu ja muud vahendid või elemendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha;

b)	„lõppkasutaja“ – üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse lõplik kasutaja või abonent, sealhulgas teenuseosutaja, välja arvatud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja;

„olulised vahendid“ – üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenusega seotud vahendid,

i)	mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid ning

ii)	mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;

„vastastikune sidumine“ – selliste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ühendamine, mida kasutavad samad või erinevad telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujad, et võimaldada ühe teenuseosutaja kasutajatel suhelda sama või teise teenuseosutaja kasutajatega või kasutada teise teenuseosutaja osutatavaid teenuseid, olenemata sellest, kas kõnealuseid teenuseid osutatavad asjaomased teenuseosutajad või teine teenuseosutaja, kellel on võrgule juurdepääs;

„rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate vahelise ärilepingu kohaselt osutatav mobiilside äriteenus, mis võimaldab lõppkasutajal kasutada oma mobiiltelefoni või muud kõne-, andmevahetus- või sõnumivahetusteenuse seadet ajal, mil lõppkasutaja asub väljaspool territooriumi, kus tema üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk asub;

f)	„internetiühenduse teenus“ – üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab juurdepääsu internetile ja selle kaudu ühendust praktiliselt kõigi internetiga ühendatud lõpp-punktidega, olenemata kasutatavast võrgutehnoloogiast ja lõppseadmest;

g)	„püsiliin“ – telekommunikatsiooniteenused või -seadmed, sealhulgas virtuaalsed teenused või seadmed, millega eraldatakse läbilaskevõime kasutajale sihtotstarbeliseks kasutamiseks või kättesaadavaks tegemiseks kahe või enama kindlaksmääratud punkti vahel;

„peamine teenuseosutaja“ – telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes selle tõttu, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades võib oluliselt mõjutada asjaomasel telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas;

i)	„võrguelement“ – telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks kasutatav vahend või seade, sealhulgas selle vahendi või seadmega pakutavad omadused, funktsioonid ja võimalused;

j)	„numbri liikuvus“ – taotluse esitanud abonentide võimalus säilitada püsivõrgu liini puhul samas kohas sama kategooria üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja vahetamise korral oma telefoninumber, ilma et see kahjustaks kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust;

k)	„üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, mida kasutatakse üksnes või peamiselt üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks ja mis toetab teabe edastamist võrgu lõpp-punktide vahel;

l)	„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – üldsusele pakutav telekommunikatsiooniteenus;

m)	„abonent“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on sõlminud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajaga lepingu selliste teenuste osutamise kohta;

n)	„telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine elektromagnetiliste vahendite abil;

o)	„telekommunikatsioonivõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral kommutatsiooni- või marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas mitteaktiivsed võrguelemendid, mis võimaldavad signaalide edastamist ja vastuvõtmist kaabli, raadio-, optiliste või muude elektromagnetiliste vahendite abil;

p)	„telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – asutus või asutused, millele pool on teinud ülesandeks käesoleva jaoga hõlmatud telekommunikatsioonivõrkude ja telekommunikatsiooniteenuste reguleerimise;

„telekommunikatsiooniteenus“ – teenus, mis seisneb täielikult või peamiselt signaalide, sealhulgas ringhäälingusignaalide edastamises ja vastuvõtmises telekommunikatsioonivõrkude, sealhulgas ringhäälinguks kasutatavate võrkude kaudu, kuid mitte teenus, mis seisneb telekommunikatsioonivõrkude ja telekommunikatsiooniteenuste abil edastatava sisu pakkumises või selle üle toimetusliku kontrolli teostamises;

r)	„universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga teenuste miinimumkogum, mis tuleb teha kättesaadavaks kõigile kasutajatele või kasutajate rühmale poole territooriumil või selle allüksuses, olenemata nende geograafilisest asukohast, ja taskukohase hinnaga, ning

s)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust.

Artikkel 167

Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus

1. Kumbki pool asutab või säilitab telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse,

a)	mis on õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu igast telekommunikatsioonivõrkude, telekommunikatsiooniteenuste või telekommunikatsiooniseadmete pakkujast;

b)	mis kasutab menetlusi ja teeb otsuseid, mis on kõikide turuosaliste suhtes erapooletud;

c)	mis tegutseb sõltumatult ning mis artiklites 169, 170, 171, 173 ja 174 sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks talle seadusega antud ülesannete täitmisel ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki muult asutuselt;

d)	millel on reguleerimisvolitused ning piisavad rahalised vahendid ja inimressursid käesoleva artikli punktis c nimetatud ülesannete täitmiseks;

e)	millel on volitused tagada, et telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujad esitavad talle nõudmise korral viivitamata kogu teabe, (25) sealhulgas finantsteabe, mis on vajalik käesoleva artikli punktis c nimetatud ülesannete täitmiseks, ning

f)	mis kasutab oma volitusi läbipaistvalt ja õigeaegselt.

2. Kumbki pool tagab, et telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele antud ülesanded avalikustatakse kergesti juurdepääsetaval ja selgel kujul, eelkõige juhul, kui need ülesanded on määratud mitmele asutusele.

3. Pool, kes säilitab telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujate suhtes omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või kontrolliga seotud tegevusest.

4. Kumbki pool tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste kasutajal või pakkujal, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, on õigus esitada kaebus reguleerivast asutusest ja muudest mõjutatud isikutest sõltumatule kaebusi käsitlevale asutusele. Kuni kaebuse lahendamiseni jääb otsus kehtima, välja arvatud juhul, kui poole õiguse kohaselt kohaldatakse ajutisi meetmeid.

Artikkel 168

Telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumise luba

1. Kumbki pool lubab pakkuda telekommunikatsioonivõrke või telekommunikatsiooniteenuseid ilma eelneva ametliku loata.

2. Kumbki pool teeb üldsusele kättesaadavaks kõik kriteeriumid, kohaldatavad menetlused ja tingimused, mille alusel on teenuseosutajatel lubatud pakkuda telekommunikatsioonivõrke või telekommunikatsiooniteenuseid.

3. Kõik loa andmise kriteeriumid ja kohaldatavad menetlused peavad olema võimalikult lihtsad, objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Kõik loale kehtestatud või sellega seotud kohustused ja tingimused peavad olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja peavad olema seotud pakutavate teenuste või võrkudega.

4. Kumbki pool tagab, et loa taotlejale esitatakse loa andmisest keeldumise või loa kehtetuks tunnistamise või pakkujaspetsiifiliste tingimuste kehtestamise põhjused kirjalikult. Sellisel juhul on taotlejal õigus esitada kaebus kaebusi käsitlevale asutusele.

5. Pakkujatelt nõutavad haldustasud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed halduskuludega, mida põhjendatult kantakse käesolevas jaos sätestatud kohustuste haldamisel, kontrollimisel ja täitmise tagamisel (26).

Artikkel 169

Vastastikune sidumine

Kumbki pool tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkujal on õigus ja teise üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkuja taotlusel ka kohustus pidada läbirääkimisi vastastikuse sidumise üle üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkumise eesmärgil.

Artikkel 170

Juurdepääs ja kasutamine

1. Kumbki pool tagab, et teise poole hõlmatud ettevõttele või teenuseosutajale võimaldatakse juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või üldkasutatavatele telekommunikatsiooniteenustele ning nende kasutamine mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (27) tingimustel. Seda kohustust kohaldatakse muu hulgas lõigete 2–5 suhtes.

2. Kumbki pool tagab, et teise poole hõlmatud ettevõtetel või teenuseosutajatel on juurdepääs igale tema territooriumil või piiriüleselt pakutavale üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule või üldkasutatavale telekommunikatsiooniteenusele, sealhulgas püsiliinidele, ning võimalus neid võrke ja teenuseid kasutada, ning kui lõikest 5 ei tulene teisiti, on sellistel ettevõtetel ja teenuseosutajatel lubatud sel eesmärgil:

a)	osta või rentida ja ühendada lõpp- või muid seadmeid, mis ühendatakse võrguga ja mis on vajalikud nende tegevuseks;

b)	ühendada renditud või nende omandis olevad püsiliinid üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkudega või muu hõlmatud ettevõtte või teenuseosutaja renditud või omandis olevate püsiliinidega ning

c)	kasutada oma tegevuses enda valitud tegevusprotokolle, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooniteenuste üldise kättesaadavuse tagamiseks on vajalikud muud protokollid.

3. Kumbki pool tagab, et teise poole hõlmatud ettevõtted või teenuseosutajad võivad kasutada üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid teabe edastamiseks tema territooriumil või piiriüleselt, sealhulgas ettevõttesiseseks sideks, samuti juurdepääsuks kummagi poole territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval kujul salvestatud teabele.

4. Olenemata lõikest 3 võib pool võtta kommunikatsiooni turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikke meetmeid, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast kas teenuskaubanduse varjatud piiramist või vahendit meelevaldseks või põhjendamatuks diskrimineerimiseks või käesolevast jaotisest tulenevate eeliste tühistamiseks või vähendamiseks.

5. Kumbki pool tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -teenustele juurdepääsule ja nende kasutamisele ei kehtestata muid tingimusi kui need, mis on vajalikud selleks, et:

a)	tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste pakkujate avalike teenuste osutamise kohustused, eelkõige nende suutlikkus teha oma teenused üldsusele kättesaadavaks, või

b)	kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste tehnilist terviklikkust.

Artikkel 171

Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine

1. Kumbki pool tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujate vaheliste vaidluste korral, mis on seotud käesolevast jaost tulenevate õiguste ja kohustustega, teeb telekommunikatsiooni reguleeriv asutus vaidlusosalise taotlusel vaidluse lahendamiseks siduva otsuse mõistliku aja jooksul.

2. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse ärisaladuste kaitsmise nõudeid. Asjaomastele isikutele esitatakse kõik põhjendused, millel otsus põhineb, ning neil on artikli 167 lõikes 4 osutatud õigus esitada kaebus.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kord ei takista kumbagi asjaomast poolt andmast asja kohtusse.

Artikkel 172

Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed

Kumbki pool kehtestab või jätab kehtima asjakohased meetmed, et takistada telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujatel, kes üksi või koos on peamised teenuseosutajad, konkurentsivastase tegevuse alustamist või jätkamist. Konkurentsivastane tegevus on eelkõige:

a)	konkurentsivastase ristsubsideerimise kasutamine;

b)	konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ning

c)	sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.

Artikkel 173

Peamiste teenuseosutajatega vastastikune sidumine

1. Kumbki pool tagab, et peamised teenuseosutajad, kes pakuvad üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke või üldkasutatavaid telekommunikatsiooniteenuseid, võimaldavad vastastikust sidumist võrgu igas punktis, kus see on tehniliselt teostatav. Selline vastastikune sidumine toimub:

mittediskrimineerivatel tingimustel (sealhulgas seoses tariifide, tehniliste standardite, spetsifikatsioonide, kvaliteedi ja hooldusega) ja kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mida pakutakse peamise teenuseosutaja enda samasuguste teenuste puhul või tema tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate samasuguste teenuste puhul;

õigeaegselt ning läbipaistvatel, majanduslikku teostatavust silmas pidades mõistlikel ja piisavalt eristatud tingimustel (sealhulgas seoses tariifide, tehniliste standardite, spetsifikatsioonide, kvaliteedi ja hooldusega), et teenuseosutaja ei peaks maksma võrguelementide või vahendite eest, mida ta osutatava teenuse jaoks ei vaja, ning

c)	taotluse korral lisaks enamikule kasutajatest pakutavatele võrgu lõpp-punktidele ka muudes punktides tasu eest, mis kajastab vajalike lisarajatiste ehitamise kulusid.

2. Peamise teenuseosutajaga vastastikuse sidumise suhtes kohaldatav kord tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Peamised teenuseosutajad teevad vastavalt vajadusele üldsusele kättesaadavaks kas oma vastastikuse sidumise lepingud või vastastikuse sidumise standardpakkumised.

Artikkel 174

Juurdepääs peamiste teenuseosutajate olulistele vahenditele

Kumbki pool tagab, et tema territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teevad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks oma olulised vahendid mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkujatele, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse kogutud faktide ja tema korraldatud turu hindamise põhjal ei ole see tõhusa konkurentsi saavutamiseks vajalik. Peamise teenuseosutaja oluliste vahendite hulka võivad kuuluda võrguelemendid, püsiliiniteenused ja nendega seotud vahendid.

Artikkel 175

Piiratud ressursid

1. Kumbki pool tagab, et piiratud ressursside, sealhulgas raadiospekter, numbrid ning trasside rajamine, kasutamise õiguste jaotamine toimub avatult, objektiivselt, õigeaegselt, läbipaistvalt, diskrimineerimata ja proportsionaalselt ning üldise huvi eesmärke arvestades. Menetlused ning kasutamise õigustega seotud tingimused ja kohustused peavad põhinema objektiivsetel, läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel kriteeriumidel.

2. Teave eraldatud sagedusalade praeguse kasutuse kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud raadiospektri üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.

3. Pooled võivad kohaldada sageduste eraldamisel kommertseesmärkidel kasutamiseks turupõhist lähenemisviisi, nagu pakkumismenetlused.

4. Pooled mõistavad, et poole meetmed sageduste jaotamiseks ja eraldamiseks ning haldamiseks ei ole iseenesest vastuolus artiklitega 128 ja 135. Kumbki pool jätab endale õiguse kehtestada ja kohaldada spektri ja sageduste haldamise meetmeid, mis võivad piirata telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, tingimusel et seda tehakse kooskõlas käesoleva lepinguga. See hõlmab võimalust võtta sagedusala eraldamisel arvesse praeguseid ja tulevasi vajadusi ja spektri kättesaadavust.

Artikkel 176

Universaalteenus

1. Kummalgi poolel on õigus kindlaks määrata, milliseid universaalteenuse osutamise kohustusi ta soovib säilitada, ning otsustada nende kohustuste ulatuse ja rakendamise üle.

2. Kumbki pool haldab universaalteenuse osutamise kohustusi proportsionaalsel, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil, mis on konkurentsi suhtes neutraalne ega ole koormavam kui poole kindlaks määratud universaalteenuse liigi jaoks vajalik.

3. Kumbki pool tagab, et universaalteenuse osutajate määramise menetlused on avatud kõigile üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele. Teenuseosutaja valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

4. Kui pool otsustab universaalteenuse osutajatele hüvitist maksta, tagab ta, et hüvitis ei ületa universaalteenuse osutamise kohustusest tulenevat netokulu.

Artikkel 177

Numbri liikuvus

Kumbki pool tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad tagavad mõistlikel tingimustel numbri liikuvuse.

Artikkel 178

Avatud internetiühendus

1. Kumbki pool tagab, et tema õigusnormide kohaselt võimaldavad internetiühenduse teenuste osutajad nende teenuste kasutajatel:

a)	pääseda juurde teabele ja sisule ning seda levitada, samuti kasutada ja pakkuda rakendusi ja teenuseid omal valikul, mille eelduseks on mittediskrimineeriv, mõistlik, läbipaistev ja proportsionaalne võrguhaldus, ning

b)	kasutada enda valitud seadmeid, tingimusel et sellised seadmed ei kahjusta muude seadmete, võrgu või võrgu kaudu pakutavate teenuste turvalisust.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva artikli säte ei takista poolel võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on kaitsta veebikasutajate avalikku julgeolekut.

Artikkel 179

Teabe konfidentsiaalsus

1. Kumbki pool tagab, et teenuseosutajad, kes saavad teiselt teenuseosutajalt teavet artiklite 169, 170, 173 ja 174 kohaste läbirääkimiste käigus, kasutavad kõnealust teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see esitati, ning peavad alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.

2. Kumbki pool tagab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste kasutamise käigus edastatud teabe ja asjaomaste liiklusandmete konfidentsiaalsuse, tingimusel et selleks kohaldatavad meetmed ei kujuta endast meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit ega teenuskaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 180

Välisaktsiaosalus

Seoses telekommunikatsioonivõrkude või telekommunikatsiooniteenuste pakkumisega ettevõtte asutamise kaudu ja olenemata artiklist 133, ei kehtesta pool ühisettevõtte nõudeid ega piira väliskapitali osalust välisaktsiaosaluse maksimaalse lubatud protsendimääraga või üksiku välisinvesteeringu või kõigi välisinvesteeringute maksimaalse lubatud kogusummaga.

Artikkel 181

Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus (28)

1. Pooled püüavad teha koostööd rahvusvaheliste mobiilsideteenuste läbipaistvate ja mõistlike rändlustasude saavutamiseks viisil, mis võib aidata edendada pooltevahelise kaubanduse kasvu ja suurendada tarbijate heaolu.

2. Pooled võivad rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude ja rändlusteenuste tehnoloogiliste alternatiivide läbipaistvuse ja konkurentsivõime suurendamiseks võtta näiteks järgmisi meetmeid:

a)	tagada, et teave jaehindade kohta on lõppkasutajatele kergesti kättesaadav, ning

b)	vähendada takistusi rändlusteenuste tehnoloogiliste alternatiivide kasutamisel, mille puhul ühe poole lõppkasutajad saavad teise poole territooriumil viibides juurdepääsu telekommunikatsiooniteenustele oma valitud seadet kasutades.

3. Kumbki pool julgustab oma territooriumil asuvaid üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajaid avalikustama rahvusvaheliste mobiilside rändlusteenuste kõne-, andmevahetus- või sõnumivahetusele kehtivaid jaehindu, mida nad pakuvad oma lõppkasutajatele siis, kui need viibivad teise poole territooriumil.

4. Ükski käesoleva artikli säte ei kohusta poolt reguleerima rahvusvaheliste mobiilside rändlusteenuste tasusid ega tingimusi.

5. JAGU

FINANTSTEENUSED

Artikkel 182

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad finantsteenuste osutamist, lisaks käesoleva jaotise 1., 2., 3. ja 4. peatükile ning käesoleva peatüki 1. ja 2. jaole.

2. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab artikli 124 punktis f osutatud „tegevused, mida teostatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ järgmist (29):

a)	keskpanga, rahandusasutuse või mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevus raha- või vahetuskursipoliitika elluviimisel;

b)	tegevus, mis moodustab osa riiklikust sotsiaalkindlustus- või pensionisüsteemist, ning

c)	avalik-õigusliku üksuse muu tegevus poole või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.

3. Artikli 124 punkti f kohaldamisel käesoleva jao suhtes loetakse, et kui pool lubab oma finantsteenuste osutajatel tegeleda käesoleva artikli lõike 2 punktis b või c osutatud tegevusega, konkureerides avalik-õigusliku üksuse või finantsteenuste osutajaga, ei hõlma tegevused, mida teostatakse valitsuse ülesannete täitmisel, neid tegevusi.

4. Artikli 124 punkti a ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud teenuste suhtes.

Artikkel 183

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

„finantsteenus“ – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub poole finantsteenuste osutaja ja mis hõlmab järgmist tegevust:

kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:

otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):

aa)	elukindlustus;

bb)	kahjukindlustus;

B)	edasikindlustus ja retrotsessioon;

C)	kindlustuse vahendamine, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning

D)	kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;

ii)

panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):

A)	hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine avalikkuselt;

B)	iga liiki laenud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;

C)	kapitalirent;

D)	kõik makse- ja rahaedastusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

E)	tagatis- ja garantiitehingud;

kauplemine oma või klientide arvel kas börsil, börsivälisel turul või mõnel muul viisil järgmisega:

aa)	rahaturu instrumentidega (sealhulgas tšekid, arved, hoiusertifikaadid);

bb)	välisvaluutaga;

cc)	tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte ainult, futuuride ja optsioonidega;

dd)	valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetuslepingud ja intressiforvardid;

ee)	vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning

ff)	muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;

G)	osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite agendina paigutamine (kas riiklikus või erasektoris) ja nende tegevustega seotud teenuste osutamine;

H)	rahamaakleri tegevus;

I)	varahaldus, sealhulgas sularaha- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide valitsemine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;

J)	finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

K)	finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja asjakohase tarkvara pakkumine ning

nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused, mis on seotud punktides A–K loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfellidega seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine seoses äriühingute omandamise ja restruktureerimise ning strateegiaga;

b)	„finantsteenuse osutaja“ – poole füüsiline või juriidiline isik, kes kavatseb osutada või osutab finantsteenuseid, välja arvatud avalik-õiguslik üksus;

c)	„uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja poole territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise poole territooriumil;

„avalik-õiguslik üksus“ –

i)	poole valitsus, keskpank või rahandusasutus või poole omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või

ii)	eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida tavaliselt täidab keskpank või rahandusasutus: siis, kui ta neid funktsioone täidab;

„iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühendus, millel on endal või keskvalitsuse, piirkondliku või omavalitsuse või ametiasutuse statuudiga reguleerimis- või järelevalvevolitused finantsteenuste osutajate üle, kui see on asjakohane.

Artikkel 184

Usaldatavusnõuetega seotud erand

1. Ükski käesoleva lepingu säte ei keela poolel võtta vastu või jätta kehtima meetmeid usaldatavusnõuetega seotud põhjustel, (30) nagu:

a)	investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usaldussuhtest tulenev kohustus, või

b)	poole finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamine.

2. Kui sellised meetmed ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, ei kasutata neid poole käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimiseks.

Artikkel 185

Teabe konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks kolmanda osa kohaldamist, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, nagu kohustaks see poolt avaldama üksiktarbijate äriasjade ja kontodega seotud teavet või konfidentsiaalset või ärisaladusena käsitletavat teavet, mis on avalik-õiguslike üksuste valduses.

Artikkel 186

Rahvusvahelised standardid

Pooled teevad kõik endast oleneva tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve, rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas standardid, mille on vastu võtnud G20, finantsstabiilsuse nõukogu, Baseli pangajärelevalve komitee, eelkõige selle „Tõhusa pangandusjärelevalve üldpõhimõtted“, Rahvusvaheline Kindlustusjärelevalve Assotsiatsioon, eelkõige selle „Kindlustusjärelevalve üldpõhimõtted“, Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon, eelkõige selle „Väärtpaberite reguleerimise eesmärgid ja põhimõtted“, rahapesuvastase töökond ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmne foorum.

Artikkel 187

Uued finantsteenused lepinguosalise territooriumil

1. Kumbki pool lubab tema territooriumil asutatud teise poole finantsteenuste osutajal osutada iga uut finantsteenust, mida ta oma õigusnormide kohaselt lubaks samasuguses olukorras osutada oma finantsteenuste osutajatel, tingimusel et uue finantsteenuse kasutuselevõtmine ei nõua uue seaduse vastuvõtmist või kehtiva seaduse muutmist. Seda ei kohaldata poole territooriumil asuvate teise poole filiaalide suhtes.

2. Pool võib määrata kindlaks institutsioonilise ja õigusliku vormi, mille kaudu võib teenust osutada, ning nõuda teenuse osutamiseks loa olemasolu. Sellise loa olemasolu nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel.

Artikkel 188

Iseregulatsiooni organid

Kui pool nõuab teise poole finantsteenuste osutajatelt oma territooriumil finantsteenuste osutamiseks liikmesust, osalust või juurdepääsu omamist iseregulatsiooni organis, tagab pool, et kõnealune iseregulatsiooni organ järgib artiklitest 129, 130 ning 137 ja 138 tulenevaid kohustusi.

Artikkel 189

Kliiring- ja maksesüsteemid

Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab pool tema territooriumil asutatud teise poole finantsteenuste osutajatele juurdepääsu avalik-õiguslike üksuste makse- ja kliiringsüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikliga ei anta juurdepääsu poole viimase instantsi laenajatele.

6. JAGU

RAHVUSVAHELISED MEREVEOTEENUSED

Artikkel 190

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat jagu kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamist, lisaks 1., 2., 3. ja 4. peatükile ning käesoleva peatüki 1. jaole.

2. Käesolevas jaos ning käesoleva jaotise 1., 2., 3. ja 4. peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„rahvusvahelised mereveoteenused“ – reisijate- või kaubavedu merelaevadega ühe poole sadama ja teise poole või kolmanda riigi sadama vahel või eri liikmesriikide sadamate vahel, sealhulgas otselepingute sõlmimine muude veoteenuste osutajatega, eesmärgiga tagada uksest ukseni või mitmeliigiline transport üheainsa veodokumendi alusel, kuid see ei hõlma õigust osutada selliseid muid veoteenuseid;

b)	„uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki, mille hulka kuulub rahvusvaheline merevedu, ning mis toimub üheainsa veodokumendi alusel;

c)	„rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse ühe poole sadama ja teise poole või kolmanda riigi sadama vahel või liidu eri liikmesriikide sadamate vahel;

d)	„meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemise teenused, tollivormistusteenused, konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimisteenused, mereveoste ekspedeerimisteenused ning hoiustamis- ja ladustamisteenused;

„mereveoste käitlemise teenused“ – stividoriettevõtete, sealhulgas terminalioperaatorite tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, kui töötajate töö on korraldatud stividoriettevõtetest või terminalioperaatoritest sõltumatult; need hõlmavad järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:

i)	laevade lastimine ja lossimine;

ii)	veose kinnitamine ja kinnitustest lahtivõtmine ning

iii)	veose vastuvõtt või väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;

f)	„tollivormistusteenused“ – tegevus, mis seisneb kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste täitmises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas need teenused on teenuseosutaja põhitegevus või täiendavad tema põhitegevust;

g)	„konteinerjaama- ja depooteenused“ – tegevus, mis seisneb konteinerite ladustamises, täitmises, demonteerimises või parandamises ning konteinerite lastimiseks kättesaadavaks tegemises sadamaaladel või sisemaal;

„laevade agenteerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:

i)	meretranspordi ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine liinide või äriühingute nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine ning

ii)	liinide või äriühingute nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või veoste vastuvõtmist;

„fiiderteenused“ – ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt võib pidada kabotaažiks, rahvusvaheliste veoste, sealhulgas konteinerveoste, tükikaubaveoste ning kuivpuistlasti ja vedellasti eel- ja edasivedu meritsi poole territooriumil asuvate sadamate vahel, tingimusel et selline rahvusvaheline veos on teel, see tähendab suundub sihtkohta või saabub lastimissadamast, mis asub väljaspool kõnealuse poole territooriumi;

j)	„meretranspordi ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb kaubasaatjate nimel veotoimingute korraldamises ja järelevalves, tellides veoteenuseid ja nendega seotud teenuseid, koostades dokumentatsiooni ja andes äriteavet;

k)	„sadamateenused“ – teenused, mida sadamavaldaja, tema alltöövõtjad või muud teenuseosutajad osutavad meresadama piirkonnas või sellisesse piirkonda viival veeteel, et toetada kauba või reisijate vedu, ja

l)	„hoiustamis- ja ladustamisteenused“ – külmutatud või jahutatud kaupade ladustamine, vedelike või gaaside ladustamine ning muud hoiustamis- või ladustamisteenused.

Artikkel 191

Kohustused

1. Ilma et see piiraks artiklites 133 ja 139 osutatud nõuetele mittevastavate meetmete või muude meetmete kohaldamist, rakendab kumbki pool põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele:

võimaldades teise poole lipu all sõitvatele või teise poole teenuseosutajate käitatavatele laevadele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma laevadele muu hulgas seoses järgmisega:

i)	juurdepääs sadamatele;

ii)	sadama infrastruktuuri kasutamine;

iii)	meretranspordi abiteenuste kasutamine ning

iv)	tolliteenused ning kaikohtade ja lastimis- ja lossimisrajatiste määramine, sealhulgas eeltooduga seotud lõivud ja tasud;

tehes teise poole rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajatele mõistlikel ja oma teenuseosutajatele või laevadele või kolmanda riigi teenuseosutajatele või laevadele võimaldatavate tingimustega võrreldes vähemalt sama soodsatel tingimustel (sealhulgas lõivude ja tasude, spetsifikatsioonide ja osutatava teenuse kvaliteedi osas) kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised, reidi-, kai-, sildumisteenused ja kai äärest ära viimise teenused ning laevade käitamiseks vajalikud maismaal osutatavad teenused, sealhulgas side ning vee- ja elektrivarustus;

c)	lubades teise poole rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajatel asjakohasel juhul pädeva asutuse loal paigutada ümber nende omanduses olevaid või renditud tühje konteinereid, mida ei veeta tasu eest lastina, Ühendkuningriigi sadamate vahel või liidu liikmesriigi sadamate vahel, ja

d)	lubades teise poole rahvusvaheliste mereveoteenuste osutajatel asjakohasel juhul pädeva asutuse loal osutada fiiderteenuseid Ühendkuningriigi sadamate vahel või liidu liikmesriigi sadamate vahel.

2. Lõikes 1 osutatud põhimõtte kohaldamisel pool:

a)	ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates rahvusvaheliste mereveoteenuste (sealhulgas puist- ja vedellastiveod ja liiniveod) lepingutes lastijaotusklausleid ning lõpetab mõistliku ajavahemiku jooksul selliseid lastijaotusklauslid, kui need on olemas varasemates lepingutes,

b)	ei võta vastu ega jäta kehtima meedet, millega nõutakse kogu rahvusvahelise veose või selle osa transportimist üksnes kõnealuse poole territooriumil registreeritud või kõnealuse poole füüsiliste isikute omandis või kontrolli all olevate laevadega;

c)	kõrvaldab sellised ühepoolsed meetmed või haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad kujutada endast varjatud piirangut või millel võib olla diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamisele, ning hoidub nende kehtestamisest ning

d)	ei takista teise poole rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutajatel sõlmimast teiste veoteenuste osutajatega uksest ukseni või mitmeliigiliseks transpordiks otselepinguid.

7. JAGU

ÕIGUSTEENUSED

Artikkel 192

Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad määratud õigusteenuste osutamist, lisaks käesoleva jaotise 1., 2., 3. ja 4. peatükile ning käesoleva peatüki 1. ja 2. jaole.

2. Käesoleva jao sätted ei mõjuta poole õigust reguleerida ja kontrollida määratud õigusteenuste osutamist oma territooriumil mittediskrimineerival viisil.

Artikkel 193

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„määratud õigusteenused“ – õigusteenused, mis on seotud päritolujurisdiktsiooni õiguse ja rahvusvahelise avaliku õigusega, välja arvatud liidu õigus;

„päritolujurisdiktsioon“ – liikmesriigi või Ühendkuningriigi jurisdiktsioon (või selle osa), kus jurist omandas oma päritolujurisdiktsiooni kutsenimetuse, või kui jurist on omandanud päritolujurisdiktsiooni kutsenimetuse rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, siis ükskõik milline neist jurisdiktsioonidest;

c)	„päritolujurisdiktsiooni õigus“ – juristi päritolujurisdiktsiooni (31) õigus.

„päritolujurisdiktsiooni kutsenimetus“ –

i)	liidu juristi puhul kutsenimetus, mis on omandatud mõnes liidu liikmesriigis ja mis annab õiguse osutada õigusteenust selles liikmesriigis, või

ii)	Ühendkuningriigi puhul kutsenimetused advocate, barrister või solicitor, mis annavad õiguse osutada õigusteenuseid ükskõik millises Ühendkuningriigi jurisdiktsioonis;

„jurist“ –

i)	liidu füüsiline isik, kellel on luba osutada liidu liikmesriigis õigusteenuseid päritolujurisdiktsiooni kutsenimetuse alusel või

ii)	Ühendkuningriigi füüsiline isik, kellel on luba osutada ükskõik millises Ühendkuningriigi jurisdiktsioonis õigusteenuseid päritolujurisdiktsiooni kutsenimetuse alusel;

„teise poole jurist“ –

i)	kui teine pool on liit, siis punkti e alapunktis i osutatud jurist, või

ii)	kui teine pool on Ühendkuningriik, siis punkti e alapunktis ii osutatud jurist, ja

„õigusteenused“ – järgmised teenused:

i)	õigusabiteenused ning

ii)	vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenused (välja arvatud sellised teenused, mida osutavad füüsilised isikud, nagu on sätestatud artiklis 140). (32)

Õigusteenused ei hõlma juriidilist esindamist haldusasutustes, kohtutes ja muudes poole seaduse alusel moodustatud ametlikes kohtutes, õigusalase nõustamise ning volitamise, juriidiliste dokumentide ja nende tõestamisega seotud teenuseid, mida osutavad avalikke ülesandeid täitvad õiguspraktikud, näiteks notarid, huissiers de justice’id või muud officiers publics et ministériels’id, ning teenuseid, mida osutavad valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturid.

Artikkel 194

Kohustused

1. Pool lubab teise poole juristil osutada oma territooriumil määratud õigusteenuseid tema päritolujurisdiktsiooni kutsenimetuse alusel kooskõlas artiklitega 128, 129, 135, 137 ja 143.

2. Kui pool (vastuvõttev jurisdiktsioon) nõuab teise poole juristilt lõike 1 kohaselt määratud õigusteenuste osutamiseks registreerimist oma territooriumil, ei tohi sellise registreerimise nõuded ja kord:

a)	olla ebasoodsamad kui need, mida kohaldatakse kolmanda riigi füüsilise isiku suhtes, kes osutab õigusteenuseid seoses kolmanda riigi õiguse või rahvusvahelise avaliku õigusega kolmanda riigi kutsenimetuse alusel vastuvõtva jurisdiktsiooni territooriumil, ning

b)	tähendada nõuet või olla samaväärne nõudega omandada vastuvõtva jurisdiktsiooni õigusala kvalifikatsioon või saada luba oma kutsenimetuse kasutamiseks.

3. Lõiget 4 kohaldatakse lõike 1 kohaselt määratud õigusteenuste osutamise suhtes asutamise kaudu.

4. Pool lubab teise poole juriidilisel isikul asutada oma territooriumil filiaali, mille kaudu osutatakse määratud õigusteenuseid (33) lõike 1 kohaselt, kooskõlas käesoleva jaotise 2. peatükis sätestatud tingimustega. See ei piira nõudeid, mille järgi nõutakse, et teatud protsentuaalsel osal ettevõtja aktsionäridest, omanikest, partneritest või juhtidest oleks teatud kutsealane kvalifikatsioon või nad tegutseksid teatud kutsealal, nagu juristid või raamatupidajad.

Artikkel 195

Nõuetele mittevastavad meetmed

1. Artiklit 194 ei kohaldata järgmise suhtes:

poole olemasolev nõuetele mittevastav meede järgmistel tasanditel:

liidu puhul:

A)	liit, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

B)	liikmesriigi keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis;

C)	liikmesriigi piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas liidu loendis, või

D)	muu kui punktis C osutatud kohalik omavalitsus ja

ii)

Ühendkuningriigi puhul:

A)	keskvalitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis;

B)	piirkondlik valitsus, nagu on sätestatud 19. lisas Ühendkuningriigi loendis, või

C)	kohalik omavalitsus;

b)	ükskõik millise käesoleva lõike punktis a osutatud nõuetele mittevastava meetme jätkamine või kiire pikendamine või

c)	käesoleva lõike punktides a ja b osutatud nõuetele mittevastavate meetmete muutmine niivõrd, kuivõrd muutmisega ei vähendata vahetult enne muutmist olemas olnud meetme vastavust artiklile 194.

2. Artiklit 194 ei kohaldata poole meetmete suhtes, mis on kooskõlas 20. lisas loetletud sektorite, allsektorite või tegevuste suhtes kehtestatud reservatsioonide, tingimuste või kvalifikatsioonidega.

3. Käesolevat jagu kohaldatakse ilma, et see piiraks 22. lisa kohaldamist.

III JAOTIS

DIGIKAUBANDUS

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 196

Eesmärk

Käesoleva jaotise eesmärk on hõlbustada digikaubandust, kõrvaldada elektrooniliste vahendite abil toimuva kaubanduse põhjendamatud tõkked ning tagada ettevõtjatele ja tarbijatele avatud, turvaline ja usaldusväärne internetikeskkond.

Artikkel 197

Kohaldamisala

1. Käesolevat jaotist kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis mõjutavad elektrooniliste vahendite abil toimuvat kaubandust.

2. Käesolevat jaotist ei kohaldata audiovisuaalteenuste suhtes.

Artikkel 198

Reguleerimisõigus

Pooled kinnitavad veel kord reguleerimisõigust oma territooriumil, et saavutada õiguspärased poliitikaeesmärgid näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse, keskkonna, sealhulgas kliimamuutuste, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse või kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse vallas.

Artikkel 199

Erandid

Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolev jaotis ei keela pooltel võtta vastu või jätta kehtima meetmeid kooskõlas artiklitega 184, 412 ja 415 vastavas artiklis sätestatud avaliku huviga seotud põhjustel.

Artikkel 200

Mõisted

1. Käesoleva jaotise suhtes kohaldatakse artiklis 124 sätestatud määratlusi.

2. Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes kasutab üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust muul kui kutsealasel eesmärgil;

b)	„otseturundusteadaanne“ – igasugune ärireklaam, mille raames füüsiline või juriidiline isik edastab üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust kasutades reklaami otse kasutajale ning mis hõlmab vähemalt elektronpostisõnumeid ning tekst- ja multimeediasõnumeid;

„elektrooniline autentimine“ – elektrooniline protsess, mis võimaldab elektrooniliselt kindlaks teha:

i)	füüsilise või juriidilise isiku või

ii)	elektrooniliste andmete päritolu ja tervikluse;

d)	„e-andmevahetusteenus“ – teenus, mis võimaldab edastada andmeid kolmandate isikute vahel elektrooniliselt ja tõendab edastatud andmete käitamist, sealhulgas andmete saatmist ja kättesaamist, ning kaitseb edastatud andmeid kadumise, varguse, kahjustamise või lubamatu muutmise eest;

e)	„e-tempel“ – juriidilise isiku kasutatavad elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud, et tagada nende päritolu ja terviklus;

„e-allkiri“ – elektroonilised andmed, mis on lisatud muudele elektroonilistele andmetele või on nendega loogiliselt seotud ning

i)	mida füüsiline isik kasutab selleks, et väljendada nõustumist seotud elektrooniliste andmetega, ning

ii)	mis on nendega seotud elektrooniliste andmetega ühendatud nii, et igasugune edaspidine andmete muutmine on tuvastatav;

g)	„elektrooniline ajatempel“ – elektroonilised andmed, mis seovad muud elektroonilised andmed kindla ajahetkega ja tõendavad, et viimatinimetatud andmed olid sel ajahetkel olemas;

„elektrooniline usaldusteenus“ – elektrooniline teenus, mis hõlmab järgmist:

i)	e-allkirjade, e-templite, e-ajatemplite, registreeritud e-andmevahetusteenuste ja nende teenustega seotud sertifikaatide loomine, kontrollimine ja valideerimine;

ii)	veebisaidi autentimise sertifikaatide loomine, kontrollimine ja valideerimine või

iii)	e-allkirjade, e-templite või nende teenustega seotud sertifikaatide säilitamine;

i)	„avaliku sektori teave“ – andmed, mis kuuluvad valitsustasandile ja valitsusvälistele asutustele mis tahes tasandi valitsustasandi delegeeritud volitusi kasutades, või mida nad valdavad;

j)	„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – üldsusele pakutav telekommunikatsiooniteenus;

k)	„kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust.

2. PEATÜKK

ANDMEEDASTUS JA ISIKUANDMETE KAITSE

Artikkel 201

Piiriülene andmeedastus

1. Pooled tegutsevad kindlalt selle nimel, et tagada piiriülene andmeedastus, mis hõlbustab kaubandust digimajanduses. Selleks ei piira pool pooltevahelist piiriülest andmeedastust:

a)	nõudes poole territooriumil andmetöötlusseadmete või võrguelementide kasutamist töötlemiseks, sealhulgas kehtestades kohustuse kasutada andmetöötlusseadmeid või võrguelemente, mis on lepinguosalise territooriumil sertifitseeritud või heaks kiidetud;

b)	nõudes andmete säilitamiseks või töötlemiseks poole territooriumil andmete lokaliseerimist;

c)	keelates säilitamise või töötlemise teise poole territooriumil või

d)	tehes piiriülese andmeedastuse tingimuseks andmetöötlusseadmete või võrguelementide kasutamise poolte territooriumil või lokaliseerimise nõuded poolte territooriumil.

2. Pooled jälgivad käesoleva sätte rakendamist ja hindavad selle toimimist kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Pool võib igal ajal teha teisele poolele ettepaneku vaadata läbi lõikes 1 loetletud piirangute loetelu. Kõnealune taotlus võetakse heasoovlikule kaalumisele.

Artikkel 202

Isikuandmete ja privaatsuse kaitse

1. Kumbki pool tunnistab, et isikutel on õigus isikuandmete ja privaatsuse kaitsele ning et sellega seotud kõrged standardid suurendavad usaldust digimajanduse vastu ja aitavad kaasa kaubanduse arengule.

2. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista poolel vastu võtmast või säilitamast isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse meetmeid, sealhulgas seoses andmete piiriülese edastamisega, tingimusel et poole õiguses on edastatud andmete kaitseks ette nähtud vahendid, mis võimaldavad andmete edastamist üldkohaldatavatel tingimustel (34).

3. Kumbki pool teavitab teist poolt lõikes 2 osutatud meetmest, mille ta võtab vastu või säilitab.

3. PEATÜKK

ERISÄTTED

Artikkel 203

Elektroonilise edastuse suhtes kohaldatavad tollimaksud

1. Elektroonilist edastust käsitatakse teenuse osutamisena käesoleva rubriigi II jaotise tähenduses.

2. Pooled ei kehtesta elektroonilisele edastusele tollimakse.

Artikkel 204

Eelneva loa puudumise põhimõte

1. Pool ei nõua teenuse elektrooniliseks osutamiseks eelnevat luba üksnes põhjusel, et teenust osutatakse internetis, ega võta vastu ega jäta kehtima ühtegi muud samaväärse toimega nõuet.

Teenust osutatakse internetis, kui seda osutatakse elektrooniliselt ja pooled ei viibi üheaegselt kohal.

2. Lõiget 1 ei kohaldata telekommunikatsiooniteenuste, ringhäälinguteenuste, hasartmänguteenuste, õigusalaste esindusteenuste ega notari või samaväärse kutseala teenuste suhtes, kui need on otseselt ja eriomaselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 205

Elektrooniline lepingute sõlmimine

1. Kumbki pool tagab, et lepinguid võib sõlmida elektrooniliselt ning et tema õigus ei loo takistusi elektrooniliste lepingute kasutamisele ning nende tõttu ei kaota lepingud õiguslikku mõju ega kehtivust üksnes põhjusel, et leping on sõlmitud elektrooniliselt.

2. Lõiget 1 ei kohaldata järgmise suhtes:

a)	ringhäälinguteenused;

b)	hasartmänguteenused;

c)	õigusalased esindusteenused;

d)	notarite või samaväärsete kutsealade teenused, mis on otseselt ja eriomaselt seotud avaliku võimu teostamisega;

e)	lepingud, mille sõlmimine eeldab isiklikku kohalolekut;

f)	lepingud, millega kehtestatakse või antakse üle kinnisvaraga seotud õigused;

g)	lepingud, mille puhul seaduse järgi on nõutav kohtute, ametiasutuste või avalikku võimu teostavate kutsealade esindajate kaasamine;

h)	käendus- ja tagatislepingud, mille on sõlminud isikud, kes tegutsevad eesmärkidel, mis ei ole seotud nende kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega, või

i)	perekonnaõiguse või pärimisõigusega reguleeritavad lepingud.

Artikkel 206

E-autentimine ja e-usaldusteenused

1. Pool ei eita e-dokumendi, e-allkirja, e-templi või e-ajatempli ega e-registreeritud kättetoimetamisteenust kasutades saadetud ja saadud andmete õiguslikke tagajärgi ega nende kohtus tõendina vastuvõetavust üksnes sel põhjusel, et need on elektroonilisel kujul.

2. Pool ei võta vastu ega jäta kehtima meetmeid:

a)	millega keelatakse e-tehingu pooltel määrata vastastikku kindlaks oma tehingu jaoks sobivad elektroonilise autentimise meetodid, või

b)	mille tulemusena e-tehingu pooltel ei ole võimalik õigus- ja haldusasutustele tõendada, et elektroonilise autentimise või elektroonilise usaldusteenuse kasutamine selles tehingus on kooskõlas kohaldatavate õiguslike nõuetega.

3. Olenemata lõikest 2 võib pool nõuda, et teatava tehinguliigi puhul sertifitseerib elektroonilise autentimise või usaldusteenuse meetodi tema õigusnormide kohaselt akrediteeritud asutus või et see peab vastama teatavatele toimimise standarditele, mis on objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning mis on seotud üksnes asjaomase tehinguliigi eriomadustega.

Artikkel 207

Lähtekoodi edastamine või sellele juurdepääs

1. Pool ei nõua teise poole füüsilisele või juriidilisele isikule kuuluva tarkvara lähtekoodi edastamist ega sellele juurdepääsu.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et:

a)	artiklis 199 osutatud üldisi erandeid, julgeolekuerandeid ja usaldatavusnõuetega seotud erandeid kohaldatakse poole meetmete suhtes, mis on vastu võetud või kehtima jäetud sertifitseerimismenetluse raames, ning

b)	käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata teise poole füüsilise või juriidilise isiku poolt lähtekoodi vabatahtliku ärilisel alusel üleandmise või sellele juurdepääsu andmise suhtes, näiteks riigihanketehingu või vabalt läbiräägitud lepingu kontekstis.

3. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta järgmist:

a)	kohtu või halduskohtu või konkurentsiasutuse nõue, mis kehtestatakse poole konkurentsiõiguse normide kohaselt, et ennetada või heastada konkurentsi piiramist või moonutamist,

b)	reguleeriva asutuse nõue, mis kehtestatakse veebikasutajate avalikku julgeolekut käsitlevate poole õigusnormide kohaselt ja millega nähakse ette loata avalikustamise vastased kaitsemeetmed;

c)	intellektuaalomandi õiguste kaitset ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist ning

d)	poole õigust võtta meetmeid kooskõlas WTO riigihankelepingu III artikliga, mis on inkorporeeritud käesoleva lepingu artikliga 277.

Artikkel 208

Tarbijate usaldus internetis

1. Tunnistades vajadust suurendada tarbijate usaldust digikaubanduse vastu, võtab kumbki pool vastu või jätab kehtima meetmed, millega tagatakse e-kaubanduse tehingutes osalevate tarbijate tõhus kaitse, sealhulgas meetmed, millega:

a)	keelustatakse pettused ja petturlikud äritavad;

b)	kohustatakse kaupade ja teenuste pakkujaid tegutsema heas usus ja järgima ausaid äritavasid, sealhulgas keelates tarbijatelt tellimata kaupade ja teenuste eest tasu nõudmise;

kohustatakse kaupade ja teenuste pakkujaid, sealhulgas juhul, kui nad tegutsevad vahendajate kaudu, esitama tarbijatele selget ja põhjalikku teavet järgmise kohta: kauba või teenuse pakkuja isik ja kontaktandmed, asjaomane tehing, sealhulgas kauba või teenuse põhiomadused ja koguhind, mis sisaldab kõiki kohaldatavaid tasusid, ning kohaldatavad tarbijaõigused (vahendajate puhul hõlmab see ka kohustust võimaldada sellise teabe esitamist kauba tarnija või teenuse osutaja poolt), ning

d)	tagatakse tarbijate juurdepääs õiguskaitsele nende õiguste rikkumise korral, sealhulgas õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, kui kauba või teenuse eest on tasutud, kuid kaupa ei tarnita või teenust ei osutata kokkulepitud viisil.

2. Pooled tunnistavad vajadust anda oma tarbijakaitseasutustele või muudele asjaomastele asutustele piisavad volitused õigusnormide täitmise tagamiseks ning tagada nende asutuste vaheline koostöö, et kaitsta tarbijaid ja suurendada tarbijate usaldust internetis.

Artikkel 209

Soovimatud otseturundusteadaanded

1. Kumbki pool tagab, et kasutajaid kaitstakse tõhusalt soovimatute otseturundusteadaannete eest.

2. Kumbki pool tagab, et otseturundusteadaandeid ei saadeta füüsilistest isikutest kasutajatele, kui nad ei ole andnud kummagi poole õigusaktide kohast nõusolekut selliste teadaannete saamiseks.

3. Olenemata lõikest 2 lubab pool füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes on kogunud kõnealuse poole õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt kasutaja kontaktandmed seoses kaupade tarnimise või teenuste osutamisega, saata sellele kasutajale otseturundusteadaandeid oma sarnaste kaupade või teenuste kohta.

4. Kumbki pool tagab, et otseturundusteadaanded on sellistena selgelt äratuntavad, neist nähtub selgelt, kelle nimel need saadetakse, ning need sisaldavad vajalikku teavet, mis võimaldab saajal nõuda nende saatmise lõpetamist tasuta ja mis tahes hetkel.

5. Kumbki pool tagab kasutajatele juurdepääsu õiguskaitsele selliste otseturundusteadaannete saatjate vastu, mis ei vasta lõigete 1–4 kohaselt vastu võetud või kehtima jäetud meetmetele.

Artikkel 210

Avaliku sektori avaandmed

1. Pooled tunnistavad, et üldsuse juurdepääsu hõlbustamine avaliku sektori teabele ning selle kasutamise hõlbustamine aitab soodustada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, konkurentsivõimet, tootlikkust ja innovatsiooni.

2. Määral, mil pool otsustab anda üldsusele juurdepääsu avaliku sektori teabele, püüab ta võimaluste piires tagada, et see teave:

a)	on vormingus, mis võimaldab seda hõlpsasti otsida, leida, kasutada, taaskasutada ja ümber jaotada;

b)	on masinloetavas vormingus ja vormingus, mis võimaldab mitmemõõtmelist töötlust;

c)	sisaldab kirjeldavaid metaandmeid, mis on võimalikult standardsed;

d)	on tehtud kättesaadavaks usaldusväärsete, kasutajasõbralike ja vabalt kättesaadavate rakendusliideste kaudu;

e)	on korrapäraselt ajakohastatud;

f)	ei kuulu diskrimineerivate või taaskasutamist tarbetult piiravate tingimuste kohaldamisalasse ja

g)	on tehtud taaskasutamiseks kättesaadavaks täielikus kooskõlas poolte vastavate isikuandmete kaitse normidega.

3. Pooled püüavad teha koostööd, et teha kindlaks viisid, kuidas kumbki pool saab suurendada juurdepääsu poole avalikustatud avaliku sektori teabele ja selle teabe kasutamist, et edendada ja luua ärivõimalusi lisaks avaliku sektori poolsele kasutusele.

Artikkel 211

Digikaubandusega seotud koostöö regulatiivsetes küsimustes

1. Pooled vahetavad regulatiivsete küsimuste kohta digikaubanduse valdkonnas teavet, mis käsitleb järgmist:

a)	koostalitlusvõimeliste elektrooniliste autentimis- ja elektrooniliste usaldusteenuste tunnustamine ja hõlbustamine;

b)	otseturundusteadaannete kohtlemine;

c)	tarbijakaitse ning

d)	kõik muud digikaubanduse, sealhulgas kujunemisjärgus tehnoloogia, arengu seisukohast olulised küsimused.

2. Lõiget 1 ei kohaldata poole isikuandmete ja privaatsuse kaitse normide ja kaitsemeetmete suhtes, sealhulgas isikuandmete piiriülese edastamise suhtes.

Artikkel 212

Arvutiteenuste käsituslepe

1. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva rubriigi II jaotise kohase teenuskaubanduse ja investeeringute liberaliseerimise eesmärgil käsitatakse arvutiteenuste ja nendega seotud teenustena järgmisi teenuseid, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas interneti kaudu:

a)	konsulteerimine, kohandamine, strateegia, analüüsimine, kavandamine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, silumine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või arvutite või arvutisüsteemide haldamine;

arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine;

c)	andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused;

d)	kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning

e)	arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.

2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et arvutipõhiseid teenuseid ja nendega seotud teenuseid, välja arvatud lõikes 1 loetletud teenused, ei loeta iseenesest arvutiteenusteks ega nendega seotud teenusteks.

IV JAOTIS

KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED, ÜLEKANDED JA AJUTISED KAITSEMEETMED

Artikkel 213

Eesmärgid

Käesoleva jaotise eesmärk on võimaldada käesoleva lepingu alusel liberaliseeritud tehingutega seoses kapitali ja maksete vaba liikumist.

Artikkel 214

Jooksevkonto

Kumbki pool lubab vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga kõiki makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkonto tehingutega, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse.

Artikkel 215

Kapitali liikumine

1. Kumbki pool lubab maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul kapitali vaba liikumist investeeringute ja muude tehingute liberaliseerimiseks, nagu on sätestatud käesoleva rubriigi II jaotises.

2. Pooled konsulteerivad teineteisega teenuste, investeeringute ja digikaubandusega tegelevas kaubanduse erikomitees, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist eesmärgiga edendada kaubandust ja investeeringuid.

Artikkel 216

Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid mõjutavad meetmed

1. Artikleid 214 ja 215 ei tõlgendata nii, nagu takistaksid need poolt kohaldamast oma õigusnorme, mis on seotud järgmisega:

a)	pankrot, maksejõuetus või võlausaldajate õiguste kaitse;

b)	väärtpaberite või futuuride, optsioonide ja muude finantsinstrumentide emiteerimine, nendega kauplemine või tehingute tegemine;

c)	finantsaruandlus või arvepidamine kapitali liikumise, maksete või ülekannete kohta, kui see on vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks;

d)	kuri- või väärteod, kelmused või pettused;

e)	kohtu- või haldusmenetlustes tehtud ettekirjutuste või otsuste täitmise tagamine või

f)	sotsiaalkindlustus, riiklikud pensioniskeemid või kohustuslikud säästuskeemid.

2. Lõikes 1 osutatud õigusnorme ei kohaldata meelevaldselt ega diskrimineerivalt ning need ei tohi muul viisil kujutada endast kapitali liikumise, maksete või ülekannete varjatud piiramist.

Artikkel 217

Ajutised kaitsemeetmed

1. Erandlike asjaolude korral, kui esinevad tõsised probleemid liidu majandus- ja rahaliidu toimimises, võib liit võtta vastu või jätta kehtima kapitali liikumise, maksete või ülekannetega seotud kaitsemeetmed ajavahemikuks, mis ei ületa kuut kuud.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed peavad piirduma rangelt vajalikuga.

Artikkel 218

Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega seotud raskuste korral

1. Kui poolel tekivad tõsised maksebilansiraskused või välisrahastamisega seotud raskused või nende oht, võib ta võtta vastu või jätta kehtima piiravaid meetmeid kapitali liikumise, maksete või ülekannete suhtes (35).

2. Lõikes 1 osutatud meetmed:

a)	peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga;

b)	ei tohi olla ulatuslikumad, kui lõikes 1 kirjeldatud asjaoludel vajalik;

c)	peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb;

d)	ei tohi tekitada põhjendamatut kahju teise poole kaubanduslikele, majanduslikele ega finantshuvidele ning

e)	ei tohi olla diskrimineerivad võrreldes nendega, mida võetakse kolmandate riikide suhtes samasuguses olukorras.

3. Pooled võivad kaubavahetusega seoses võtta vastu või jätta kehtima piiravaid meetmeid, et kaitsta oma välisfinantspositsiooni või maksebilanssi. Need meetmed peavad olema kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansisätete käsitusleppega.

4. Pooled võivad teenuskaubandusega seoses võtta vastu või jätta kehtima piiravaid meetmeid, et kaitsta oma välisfinantspositsiooni või maksebilanssi. Need meetmed peavad olema kooskõlas teenuskaubanduse üldlepingu XII artikliga.

5. Pool, kes jätab kehtima või võtab vastu lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, teatab nendest viivitamata teisele poolele.

6. Kui pool võtab vastu või jätab kehtima käesoleva artikli kohased piirangud, peavad pooled viivitamata konsultatsioone teenuste, investeeringute ja digikaubandusega tegelevas kaubanduse erikomitees, välja arvatud juhul, kui konsultatsioone peetakse muudel foorumitel. Komitee hindab meetmete võtmise tinginud maksebilansiraskusi või välisrahastamisega seotud raskusi, võttes arvesse järgmisi tegureid:

a)	raskuste laad ja ulatus;

b)	väline majandus- ja kaubanduskeskkond ning

c)	võimalikud alternatiivsed parandusmeetmed.

7. Lõike 6 kohastel konsultatsioonidel käsitletakse piiravate meetmete vastavust lõigetele 1 ja 2. Aktsepteeritakse kõiki Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilisi või faktilisi andmeid, kui need on kättesaadavad, ning järelduste tegemisel võetakse arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangut asjaomase poole maksebilansile ja välisfinantspositsioonile.

V JAOTIS

INTELLEKTUAALOMAND

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 219

Eesmärgid

Käesoleva jaotise eesmärgid on:

a)	hõlbustada poolte vahel uuenduslike ja loovate toodete ja teenuste tootmist, pakkumist ja turustamist, vähendades sellise kaubanduse moonutusi ja takistusi ning aidates seeläbi kaasa kestlikumale ja kaasavamale majandusele, ning

b)	tagada intellektuaalomandi piisav ja tõhus kaitse ning selle õiguskaitse.

Artikkel 220

Kohaldamisala

1. Käesolev jaotis täiendab ja täpsustab kummagi poole õigusi ja kohustusi, mis tulenevad intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi valdkonnas, mille osalised nad on.

2. Käesolev jaotis ei takista kumbagi poolt kehtestamast käesolevas jaotises nõutust ulatuslikumat intellektuaalomandi kaitset ja tagamast selle ulatuslikumat õiguskaitset, tingimusel et see ei ole käesoleva jaotisega vastuolus.

Artikkel 221

Mõisted

Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Pariisi konventsioon“ – 20. märtsi 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon, viimati läbi vaadatud 14. juulil 1967 Stockholmis;

b)	„Berni konventsioon“ – 9. septembri 1886. aasta Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon, läbi vaadatud 24. juulil 1971 Pariisis ja muudetud 28. septembril 1979;

c)	„Rooma konventsioon“ – teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvaheline konventsioon, koostatud 26. oktoobril 1961 Roomas;

d)	„WIPO“ – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon;

„intellektuaalomandi õigused“ – kõik intellektuaalomandi kategooriad, mis on hõlmatud käesoleva lepingu artiklitega 225–255 või intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu II osa 1.–7. jaoga. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset ebaausa konkurentsi eest, nagu on osutatud Pariisi konventsiooni artiklis 10bis;

f)	„kodanik“ – asjaomase intellektuaalomandi õiguse puhul poole isik, kes vastab intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus ja WIPO egiidi all sõlmitud ja hallatud mitmepoolsetes lepingutes (mille osaline pool on) sätestatud kaitse saamise kriteeriumidele.

Artikkel 222

Rahvusvahelised lepingud

1. Pooled kinnitavad oma kindlat tahet järgida järgmisi rahvusvahelisi lepinguid, mille osalised nad on:

a)	intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

b)	Rooma konventsioon;

c)	Berni konventsioon;

d)	WIPO autoriõiguse leping, vastu võetud 20. detsembril 1996 Genfis;

e)	WIPO esituste ja fonogrammide leping, vastu võetud 20. detsembril 1996 Genfis;

f)	märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll, vastu võetud 27. juunil 1989 Madridis, viimati muudetud 12. novembril 2007;

g)	kaubamärgiõiguse leping, vastu võetud 27. oktoobril 1994 Genfis;

h)	Marrakechi leping avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele, vastu võetud 27. juunil 2013 Marrakechis;

i)	tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon, vastu võetud 2. juulil 1999 Genfis.

2. Kumbki pool teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et ratifitseerida järgmised rahvusvahelised lepingud või et nendega ühineda:

a)	audiovisuaalsete esituste kaitse Pekingi leping, vastu võetud 24. juunil 2012 Pekingis;

b)	kaubamärgiõiguse Singapuri leping, vastu võetud 27. märtsil 2006 Singapuris.

Artikkel 223

Õiguste lõppemine

Käesolev jaotis ei mõjuta poolte vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste lõppemist.

Artikkel 224

Võrdne kohtlemine

1. Kõikide käesoleva jaotisega hõlmatud intellektuaalomandi kategooriate puhul kohtleb kumbki pool teise poole kodanikke intellektuaalomandi kaitse osas vähemalt sama soodsalt kui oma kodanikke, võttes vajaduse korral arvesse erandeid, mis on juba sätestatud vastavalt Pariisi konventsioonis, Berni konventsioonis, Rooma konventsioonis ja mikrolülitusi käsitlevas intellektuaalomandi lepingus, mis sõlmiti 26. mail 1989 Washingtonis. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult nende õiguste suhtes, mis on sätestatud käesolevas lepingus.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel hõlmab „kaitse“ küsimusi, mis mõjutavad intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja õiguskaitse tagamist, samuti küsimusi, mis mõjutavad käesolevas jaotises konkreetselt käsitletud intellektuaalomandi õiguste kasutamist, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on vältida artiklis 234 osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmist, ning meetmeid, mis on seotud artiklis 235 osutatud õiguste teostamist käsitleva teabega.

3. Pool võib kasutada lõike 1 kohaselt lubatud erandeid seoses oma kohtu- ja haldusmenetlustega, sealhulgas nõuda, et teise poole kodanik määraks tema territooriumil ametliku kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi või nimetaks tema territooriumil esindaja, kui sellised erandid vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need on vajalikud selleks, et tagada vastavus poole õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva jaotisega, või

b)	neid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.

4. Lõiget 1 ei kohaldata WIPO egiidi all sõlmitud mitmepoolsetes lepingutes sätestatud menetluste suhtes, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste omandamise või säilimisega.

2. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE NORMID

1. JAGU

AUTORIÕIGUS JA SELLEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

Artikkel 225

Autorid

Kumbki pool annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata:

a)	oma teoste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	oma teoste ja nende koopiate igasugust avalikku levitamist müügi teel või muul viisil;

c)	oma teoste edastamist üldsusele kaabliga ja kaablita sidevahendite abil, sealhulgas nende teoste üldsusele kättesaadavaks tegemist nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

d)	oma teoste originaalide või koopiate rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil; kumbki pool võib sätestada, et käesolevat punkti ei kohaldata ehitiste või kunstiteoste suhtes.

Artikkel 226

Esitajad

Kumbki pool annab esitajatele ainuõiguse lubada või keelata:

a)	oma esitustest salvestiste tegemist;

b)	oma esituste salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

c)	oma esituste salvestiste üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil;

d)	oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

e)	oma esituste ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamist üldsusele, välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise põhjal;

f)	oma esituste salvestiste rentimist üldsusele ärilisel eesmärgil.

Artikkel 227

Fonogrammitootjad

Kumbki pool annab fonogrammitootjatele ainuõiguse lubada või keelata:

a)	oma fonogrammide otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;

b)	oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil;

c)	oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

d)	oma fonogrammide rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.

Artikkel 228

Ringhäälinguorganisatsioonid

Kumbki pool annab ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata:

a)	oma saadete salvestiste tegemist, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu;

b)	oma saadete salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu;

c)	oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu, nii et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;

d)	oma saadete salvestiste, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu;

e)	oma saadete taasedastamist kaablita sidevahendite abil ja oma saadete edastamist üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 229

Kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmine ja edastamine

1. Kumbki pool näeb ette õiguse, et kasutaja maksab esitajatele ja fonogrammitootjatele ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse üldsusele ülekandmiseks või edastamiseks.

2. Kumbki pool tagab, et see ühekordne õiglane tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Kumbki pool võib kehtestada õigusnormid, millega fonogrammide esitajate ja tootjate vahelise kokkuleppe puudumise korral nähakse ette tingimused, mille kohaselt fonogrammide esitajad ja tootjad jagavad omavahel kõnealuse ühekordse õiglase tasu.

3. Kumbki pool võib anda esitajatele ja fonogrammitootjatele ulatuslikumad õigused seoses kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmise ja edastamisega.

Artikkel 230

Kaitse kehtivuse tähtaeg

1. Teose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast autori surma, olenemata kuupäevast, mil teos õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks tehakse.

2. Lõike 1 rakendamiseks võib kumbki pool võib näha ette erieeskirjad sõnalist osa hõlmava muusikateose, mitme autori loodud teoste ning kinematograafiliste või audiovisuaalsete teose kaitse kehtivuse tähtaja arvutamise kohta. Kumbki pool võib näha ette erieeskirjad anonüümsete või pseudonüümi all loodud teoste kaitse kehtivuse tähtaja arvutamise kohta.

3. Ringhäälinguorganisatsioonide õiguste kehtivuse tähtaeg lõpeb 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.

4. Esitajate õigused esituste puhul, mis ei ole fonogrammid, kaotavad kehtivuse 50 aastat pärast esituse salvestuse kuupäeva, või kui esitus on selle aja jooksul õiguspäraselt avaldatud või õiguspäraselt üldsusele edastatud, 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

5. Esitajate õigused fonogrammile salvestatud esituse puhul kaotavad kehtivuse 50 aastat pärast esituse salvestuse kuupäeva, või kui esitus on selle aja jooksul õiguspäraselt avaldatud või õiguspäraselt üldsusele edastatud, 70 aastat pärast esimese sellise avaldamise või üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

6. Fonogrammitootjate õiguste kaitse kaotab kehtivuse 50 aastat pärast salvestise tegemist või kui see on selle aja jooksul üldsusele õiguspäraselt avaldatud, siis 70 aastat pärast avaldamist. Kui teost ei ole õiguspäraselt avaldatud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, kehtib kaitse 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva. Kumbki pool võib näha ette tõhusad meetmed, et tagada 20 kaitseaasta jooksul pärast 50-aastast perioodi teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja fonogrammitootjate vahel.

7. Käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu arvestatakse nende aluseks oleva sündmuse toimumise aastale järgneva aasta esimesest jaanuarist.

8. Kumbki pool võib ette näha käesolevas artiklis sätestatust pikemad kaitse kehtivuse tähtajad.

Artikkel 231

Edasimüügiõigus

1. Kumbki pool näeb ette, et algupärase maalikunsti- või graafikateose või skulptuurteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.

2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikide müügitehingute suhtes, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.

3. Kumbki pool võib sätestada, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügi suhtes, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.

4. Tasude suurus ja kogumise kord nähakse ette kummagi poole õigusnormidega.

Artikkel 232

Õiguste kollektiivne teostamine

1. Pooled edendavad koostööd oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, et soodustada teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavust oma territooriumil ning teoste või muu kaitstud materjali kasutamisega seotud õigustest saadava tulu ülekandmist asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel.

2. Pooled edendavad kollektiivse esindamise organisatsioonide läbipaistvust, eelkõige seoses õigustest saadava tulu kogumisega, selle tulu suhtes kohaldatavate mahaarvamistega, selle tulu kasutamisega, jaotamispõhimõtetega ja repertuaariga.

3. Pooled püüavad hõlbustada oma vastavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vaheliste selliste kokkulepete sõlmimist, mis käsitlevad nende õiguste omajate mittediskrimineerivat kohtlemist, kelle õigusi need organisatsioonid esinduslepingute alusel teostavad.

4. Pooled teevad koostööd, et toetada oma territooriumil asutatud kollektiivse esindamise organisatsioone, kes esindamislepingu alusel esindavad teist kollektiivse esindamise organisatsiooni, mis on asutatud teise poole territooriumil, eesmärgiga tagada, et nad esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile võlgnetavad summad täpselt, korrapäraselt ja hoolikalt maksavad ning esitavad esindatavale kollektiivse esindamise organisatsioonile teavet õigustest saadava tulu summa kohta, mis on tema nimel kogutud, ja võimalike sellest tulust tehtud mahaarvamiste kohta.

Artikkel 233

Erandid ja piirangud

Kumbki pool näeb artiklites 225–229 sätestatud õiguste piiranguid või erandeid ette üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu objekti tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omajate õiguspäraseid huve.

Artikkel 234

Tehniliste meetmete kaitse

1. Kumbki pool tagab piisava õiguskaitse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab olema teadlik, et tema tegu taotleb sellist eesmärki. Kumbki pool võib näha ette tehniliste meetmete õiguskaitse erikorra arvutiprogrammide kaitseks.

2. Kumbki pool tagab piisava õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, tarnimise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu,

a)	mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;

b)	millel puudub muu kaubanduslikult oluline eesmärk peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või

c)	mis on kavandatud, toodetud, kohandatud või teostatud peamiselt selleks, et võimaldada või hõlbustada tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmist.

3. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „tehnilised meetmed“ tehnoloogiat, seadet või komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu materjaliga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole käesoleva jao kohaselt luba andnud. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omajad kontrollivad kaitstud teose või muu materjali kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsukontrolli või kaitseprotsessi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.

4. Olenemata käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud õiguskaitsest võib pool võtta vajaduse korral asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva artikli kohaselt ette nähtud piisav õiguskaitse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu ei takista artikli 233 kohaselt ette nähtud eranditest või piirangutest kasusaajatel selliste erandite või piirangute kasutamist.

Artikkel 235

Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused

1. Kumbki pool näeb ette piisava õiguskaitse isiku vastu, kes teadlikult ilma loata teeb järgmist:

a)	eemaldab õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe või muudab seda;

b)	levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab üle, edastab üldsusele või teeb üldsusele kättesaadavaks käesoleva jao kohaselt kaitstud teoseid või muud materjali, millelt on loata eemaldatud elektrooniline õiguste teostamist käsitlev teave või millel seda teavet on muudetud,

kui see isik on või põhjendatult peab olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab poole õigusaktides sätestatud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumist.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib käesolevas artiklis osutatud teose või muu materjali ja autori või muu õiguste omaja, või teavet teose või muu materjali kasutamise tingimuste kohta, samuti numbreid või koode, mis sellist teavet esindavad.

3. Lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui mõni neist teabeelementidest on lisatud käesolevas artiklis osutatud teose või muu materjali koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.

2. JAGU

KAUBAMÄRGID

Artikkel 236

Kaubamärkide klassifitseerimine

Kumbki pool rakendab kaubamärkide klassifitseerimise süsteemi, mis on kooskõlas 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega selle kehtivas sõnastuses.

Artikkel 237

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada tähised, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, või kujutised, tähed, numbrid, värvid, kauba või selle pakendi kuju, või helid, tingimusel et:

a)	selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest ning

b)	selliseid tähiseid on võimalik esitada poole kaubamärgiregistris viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel määrata kindlaks kaubamärgi omanikule antud kaitse selge ja täpse sisu.

Artikkel 238

Kaubamärgiga kaasnevad õigused

1. Kumbki pool näeb ette, et kaubamärgi registreerimine annab kaubamärgi omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma omaniku nõusolekuta järgmist:

a)	registreeritud kaubamärgiga identset tähist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b)	tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu registreeritud kaubamärgiga ning selle kaubamärgi ja tähisega hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada, mis hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse registreeritud kaubamärgiga.

2. Registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle poole territooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma et neid seal vabasse ringlusse lubataks, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad muudest riikidest või teise poole territooriumilt ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste kaupade jaoks registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest kaubamärgist eristada.

3. Kaubamärgi omaniku õigus, mis tuleneb lõikest 2, aegub, kui kauba deklarant või valdaja esitab registreeritud kaubamärgi rikkumise tuvastamise menetluse käigus tõendid selle kohta, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turuleviimist lõppsihtriigis.

Artikkel 239

Registreerimismenetlus

1. Kumbki pool näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused, sealhulgas osalise keeldumise kohta, on nõuetekohaselt põhjendatud ja need võib edasi kaevata ning need teatatakse asjaomasele isikule kirjalikult.

2. Kumbki pool näeb kolmandatele isikutele ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi või vajaduse korral kaubamärkide registreeringuid. Vaidlustamismenetlus peab olema võistlev.

3. Kumbki pool tagab üldsusele kättesaadava kaubamärgitaotluste ja kaubamärkide registreeringute elektroonilise andmebaasi olemasolu.

4. Kumbki pool teeb kõik endast oleneva, et luua kaubamärkide elektroonilise taotlemise ja menetlemise, registreerimise ja haldamise süsteem.

Artikkel 240

Üldtuntud kaubamärgid

Pariisi konventsiooni artiklis 6bis ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikli 16 lõigetes 2 ja 3 osutatud üldtuntud kaubamärkide kaitse tagamiseks kohaldab kumbki pool üldtuntud kaubamärkide kaitset käsitlevaid sätteid käsitlevat ühissoovitust, mille Pariisi Liidu assamblee ja WIPO peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999 toimunud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.

Artikkel 241

Erandid kaubamärgiga kaasnevatest õigustest

1. Kumbki pool näeb ette piiratud erandid kaubamärgiga antavatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite, sealhulgas geograafiliste tähiste õiglase kasutamise, ning võib ette näha muid piiratud erandeid, tingimusel et selliste erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute õigustatud huve.

2. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus:

a)	kolmanda isiku nime või aadressi, kui kolmas isik on füüsiline isik;

b)	märke või tähiseid, mis näitavad sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, sihtotstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kauba tootmise või teenuse osutamise aega või muid kauba või teenuse omadusi, ega

kaubamärki, mille eesmärk on identifitseerida kaupu või teenuseid või viidata neile kui selle kaubamärgi omaniku kaupadele või teenustele, eelkõige juhul, kui selle kaubamärgi kasutamine on vajalik kauba või teenuse sihtotstarbele osutamiseks, eelkõige lisaseadmete või varuosadena;

tingimusel, et kolmas isik kasutab neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.

3. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandal isikul kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse poole õigusaktidega, ja kasutatakse selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 242

Kehtetuks tunnistamise alused

1. Kumbki pool näeb ette, et kaubamärgi võib tunnistada kehtetuks, kui seda ei ole viie järjestikuse aasta jooksul poole asjaomasel territooriumil kasutatud kaubamärgi omaniku poolt või omaniku nõusolekul kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti, ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

2. Kumbki pool näeb samuti ette, et kaubamärgi võib tunnistada kehtetuks, kui seda ei ole viie järjestikuse aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõppemise kuupäeva asjaomasel territooriumil kasutatud kaubamärgi omaniku poolt või omaniku nõusolekul kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti, ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

3. Keegi ei või siiski taotleda kaubamärgi omaniku õiguste kehtetuks tunnistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku lõpu ja kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise vahelisel ajal. Kasutamise algus või jätkumine kolme kuu jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist, kui see algas kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku lõppedes, jäetakse siiski tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise võimalusest.

4. Kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

a)	kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on see kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimetuseks, mille jaoks see on registreeritud;

b)	kaubamärgi kasutamine selle omaniku poolt või omaniku nõusolekul kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, võib üldsust eksitada eelkõige nende kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 243

Õigus keelata ettevalmistavad tegevused seoses pakendi või muude vahendite kasutamisega

Kui on olemas oht, et pakendit, märgistusi, silte, turva- või autentimiselemente või -seadmeid või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, võidakse kasutada seoses kaupade ja teenustega, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral võidakse rikkuda kaubamärgi omaniku õigusi, on kõnealuse kaubamärgi omanikul õigus keelata järgmisi toiminguid, kui need tehakse äritegevuse käigus:

a)	kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine pakendile, siltidele, märgistustele, turva- või autentimiselementidele või -seadmetele või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda, või

b)	pakendi, märgistuste, siltide, turva- või autentimiselementide või -seadmete või muude selliste vahendite, millele kaubamärk on kantud, pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 244

Pahausksed taotlused

Kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Kumbki pool võib ette näha, et sellist kaubamärki ei registreerita.

3. JAGU

DISAIN

Artikkel 245

Registreeritud disainilahenduste kaitse

1. Kumbki pool näeb ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse. Kõnealune kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab disainilahenduste omanikele ainuõigused kooskõlas käesoleva jaoga.

Käesoleva artikli kohaldamisel võib pool eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.

2. Registreeritud disainilahenduse omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid, kellel puudub omaniku nõusolek, vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast ja ladustamast toodet, mis kannab või sisaldab kaitstud disainilahendust, või kasutamast tooteid, mis kannavad või sisaldavad kaitstud disainilahendust, kui selline tegevus toimub kaubanduslikul eesmärgil.

3. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:

a)	kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavapärasel kasutamisel nähtav ning

b)	määral, mil need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudseks ja originaalseks tunnistamise tingimustele.

4. Lõike 3 punkti a kohaldamisel tähendab „tavapärane kasutamine“ kasutamist lõppkasutaja poolt, välja arvatud hooldus-, teenindus- või parandustööd.

Artikkel 246

Kaitse kestus

Registreeritud disainilahenduste kaitse kestus, sealhulgas koos registreeritud disainilahenduse kaitse pikendamisega, on kokku 25 aastat alates taotluse esitamise kuupäevast (36).

Artikkel 247

Registreerimata disainilahenduste kaitse

1. Kumbki pool annab registreerimata disainilahenduse omanikule õiguse takistada registreerimata disainilahenduse kasutamist kolmanda isiku poolt ilma omaniku nõusolekuta üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb registreerimata disainilahenduse kopeerimisest poole territooriumil (37). Selline kasutus hõlmab vähemalt toote müügiks pakkumist, turuleviimist, importi või eksporti.

2. Registreerimata disainilahenduse kaitse kestus on vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus asjaomase poole territooriumil esimest korda üldsusele kättesaadavaks tehti.

Artikkel 248

Erandid

1. Kumbki pool võib ette näha piiratud erandeid disainilahenduste, sealhulgas registreerimata disainilahenduste kaitsest, tingimusel et sellised erandid ei ole põhjendamatult vastuolus disainilahenduste tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult disainilahenduse omaniku õigustatud huve, võttes arvesse kolmandate isikute õigustatud huve.

2. Kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad üksnes tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Disainilahenduse kaitse ei laiene toote välisomadustele, mida tuleb täpselt sama kuju ja suurusega reprodutseerida selleks, et toodet, milles disainilahendus sisaldub või millel seda on kasutatud, saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode saaks täita oma otstarvet.

3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2 laieneb disainilahenduse kaitse kooskõlas artikli 245 lõikes 1 sätestatud tingimustega lahendusele, mille eesmärk on võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote monteerimist või ühendamist moodulsüsteemi raames.

Artikkel 249

Seos autoriõigusega

Kumbki pool tagab, et disainilahendused, sealhulgas registreerimata disainilahendused, on kaitsekõlblikud ka poole autoriõiguse normide alusel alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti. Sellise kaitse ulatuse ja kaitse andmise tingimused, sealhulgas nõutava algupärasuse taseme määrab asjaomane pool.

4. JAGU

PATENDID

Artikkel 250

Patendid ja rahvatervis

1. Pooled tunnistavad 14. novembril 2001 WTO ministrite konverentsil Dohas vastu võetud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon“) tähtsust. Pooled tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel kooskõla Doha deklaratsiooniga.

2. Kumbki pool rakendab intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklit 31bis ning sellega seotud lisa ja liidet.

Artikkel 251

Ravimi ja taimekaitsevahendi patendiga kaasneva kaitse perioodi pikendamine

1. Pooled tunnistavad, et nende territooriumil patendiga kaitstavate ravimite ja taimekaitsevahendite (38) suhtes võib enne nende vastavatele turgudele viimist kohaldada halduslikku loamenetlust. Pooled tunnistavad, et patendiga antava kaitse periood võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja tootele asjakohaste õigusaktide alusel turule viimiseks esimese loa andmise vahele.

2. Kumbki pool näeb kooskõlas oma õigusnormidega ette täiendava kaitse tootele, mis on kaitstud patendiga ja mille suhtes on kohaldatud lõikes 1 osutatud halduslikku loamenetlust, et hüvitada patendi omanikule tõhusa patendikaitse vähenemine. Täiendava kaitse andmise tingimused, sealhulgas kaitse kestus, määratakse kindlaks poole õigusnormide kohaselt.

3. Käesoleva jaotise kohaldamisel tähendab ravim:

a)	ainet või ainete kombinatsiooni, mis on ette nähtud inimeste või loomade haiguste raviks või ennetamiseks, või

b)	ainet või ainete kombinatsiooni, mida võib kasutada või manustada inimeste või loomade füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või modifitseerimiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime avaldamise teel või meditsiiniliseks diagnoosimiseks.

5. JAGU

AVALIKUSTAMATA TEABE KAITSE

Artikkel 252

Ärisaladuste kaitse

1. Kumbki pool näeb ette asjakohased tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid, mida ärisaladuse omaja saab kasutada, et takistada ärisaladuse omandamist, kasutamist või avaldamist ausate äritavadega vastuolus oleval viisil ning et saada selle eest hüvitist.

2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

„ärisaladus“ – teave, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

i)	see on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

ii)	sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu ning

iii)	selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtudes võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas;

b)	„ärisaladuse omaja“ – iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on ärisaladuse üle seaduslik kontroll.

3. Käesoleva jao tähenduses käsitatakse ausate äritavadega vastuolus olevana vähemalt järgmist tegevust:

ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see omandatakse sellistele dokumentidele, esemetele, materjalidele, ainetele või elektroonilistele failidele loata juurdepääsu, nende omastamise või kopeerimise teel, mis on ärisaladuse omaja seadusliku kontrolli all ja mis sisaldavad ärisaladust või millest saab ärisaladuse tuletada;

ärisaladuse omaja nõusolekuta ärisaladuse kasutamine või avaldamine isiku poolt, kes vastab järgmisele tingimusele:

i)	ta on ärisaladuse omandanud punktis a osutatud viisil;

ii)	ta rikub konfidentsiaalsuslepingut või muud kohustust ärisaladust mitte avalikustada või

iii)	ta rikub lepingulist või muud ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust;

ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine, kui seda teeb isik, kes omandamise, kasutamise või avalikustamise ajal teadis või asjaolusid arvestades pidi teadma, et ärisaladus on otseselt või kaudselt saadud teiselt isikult, kes kasutas ärisaladust või avalikustas selle ebaseaduslikult punkti b tähenduses.

4. Ükski käesoleva jao säte ei kohustata kumbagi poolt käsitama järgmist tegevust ausate äritavadega vastuolus olevana:

a)	iseseisev avastamine või loomine;

b)	sellise toote pöördprojekteerimine, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks või mis on teabe omandaja seaduslikus valduses ja teabe omandajal ei ole õiguslikult kehtivat kohustust ärisaladuse omandamist piirata;

c)	ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine, mis on poole õigusaktidega nõutud või lubatud;

d)	töötajate või töötajate esindajate teavitamis- ja ärakuulamisõiguse kasutamine vastavalt poole õigusnormidele.

5. Ükski käesoleva jao säte ei mõjutata kummagi poole poolt kaitstud sõna- ja teabevabaduse kasutamist, sealhulgas meediavabadust ja meedia mitmekesisust, ei piirata töötajate liikuvust ega mõjutata tööturu osapoolte autonoomiat ja nende õigust sõlmida kollektiivlepinguid vastavalt poolte õigusnormidele.

Artikkel 253

Ravimi turuleviimise loa saamiseks esitatud andmete kaitse

1. Kumbki pool kaitseb ravimi turuleviimise loa (edaspidi „müügiluba“) saamiseks esitatud konfidentsiaalset äriteavet kolmandatele isikutele avalikustamise eest, välja arvatud juhul, kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kommertskasutuse eest või juhul, kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka üldise huvi tõttu.

2. Kumbki pool tagab, et piiratud ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks tema siseriikliku õigusega ja kooskõlas tema siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega, ei kiida müügiloa andmise eest vastutav ametiasutus heaks hilisemat müügiloa taotlust, mille aluseks on prekliiniliste katsete või kliiniliste uuringute tulemused, mis esitati asjaomasele ametiasutusele esimese müügiloa saamiseks, ilma esimese müügiloa omaniku selgesõnalise nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelistes lepingutes, mille osalised on mõlemad pooled, on sätestatud teisiti.

3. Kumbki pool tagab samuti, et piiratud ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks tema siseriikliku õigusega ja kooskõlas tema siseriiklikus õiguses sätestatud tingimustega, ei viida turule ravimit, millele kõnealune ametiasutus on hiljem andnud müügiloa lõikes 2 osutatud prekliiniliste katsete ja kliiniliste uuringute tulemuste alusel, ilma esimese müügiloa omaniku sõnaselge nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui poolte tunnustatud rahvusvahelistes lepingutes on sätestatud teisiti.

4. Käesolev artikkel ei piira täiendavate kaitseperioodide kohaldamist, mida kumbki pool võib oma õiguses ette näha.

Artikkel 254

Taimekaitsevahendite või biotsiidide müügiloa saamiseks esitatud andmete kaitse

1. Kumbki pool tunnustab toimeaine, taimekaitsevahendi või biotsiidi ohutuse ja tõhususe kohta esimest korda esitatud katse- või uuringuaruande omaniku ajutist õigust saada müügiluba. Selle aja jooksul ei kasutata katse- või uuringuaruannet ühegi teise isiku huvides, kes püüab saada toimeaine, taimekaitsevahendi või biotsiidi müügiluba, välja arvatud juhul, kui on tõendatud esimese omaniku sõnaselge nõusolek. Käesoleva artikli kohaldamisel nimetatakse seda õigust andmekaitseks.

2. Toimeaine või taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruanne peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see peab olema vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada kasutamist muude kultuuride puhul, ning

b)	see peab olema tunnistatud vastavaks hea laboritava või hea katsetava põhimõtetele.

3. Andmekaitseperiood on vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest asjaomase asutuse poolt poole territooriumil.

4. Kumbki pool tagab, et müügiloa andmise eest vastutavad avalik-õiguslikud asutused ei kasuta lõigetes 1 ja 2 osutatud teavet ühegi edaspidise müügiloa taotleja huvides, olenemata sellest, kas see teave on üldsusele kättesaadavaks tehtud või mitte.

5. Kumbki pool kehtestab õigusnormid selgroogsete loomadega tehtavate dubleerivate katsete vältimiseks.

6. JAGU

TAIMESORDID

Artikkel 255

Taimesortide kaitse

Pooled kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (edaspidi „UPOV konventsioon“), mis vaadati viimati läbi 19. märtsil 1991 Genfis. Pooled teevad vastavate õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks koostööd.

3. PEATÜKK

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 256

Üldised kohustused

1. Kumbki pool näeb oma õigusaktidega ette intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks vajalikud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid.

Käesoleva peatüki 1., 2. ja 4 jao kohaldamisel ei hõlma mõiste „intellektuaalomandi õigused“ 2. peatüki 5. jaoga hõlmatud õigusi.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	need peavad olema õiglased ja erapooletud;

b)	need ei tohi olla tarbetult keerukad või kulukad ega tuua kaasa ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi;

c)	need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad;

d)	neid tuleb kohaldada viisil, millega välditakse tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja nähakse ette kaitsemeetmed nende kuritarvitamise vastu.

Artikkel 257

Isikud, kellel on õigus taotleda meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist

Kumbki pool tunnustab isikutena, kellel on õigus taotleda käesoleva peatüki 2. ja 4 jaos osutatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamist, järgmisi isikuid:

a)	poole õiguse kohaselt intellektuaalomandi õiguste omajad;

b)	kõik teised isikud, kellel on lubatud neid õigusi kasutada, eelkõige litsentsisaajad, poole õigusaktidega lubatud ulatuses ja vastavate õigusaktide kohaselt, ning

c)	liidud ja ühendused (39) niivõrd, kuivõrd see on poole õigusega lubatud ja kooskõlas.

2. JAGU

TSIVIIL- JA HALDUSÕIGUSKAITSE

Artikkel 258

Tõendite säilitamise meetmed

1. Kumbki pool tagab, et kui isik on esitanud mõistlikult kättesaadavad tõendid, mis toetavad tema väidet, et tema intellektuaalomandi õigust on rikutud või hakatakse rikkuma, võib pädev õigusasutus ka enne asja sisulise menetlemise alustamist kohaldada viivitamata tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumisega seotud asjakohaste tõendite säilitamiseks, rakendades asjakohaseid kaitsemeetmeid ning tagades konfidentsiaalse teabe kaitse.

2. Need meetmed võivad hõlmata õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatavate materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või ilma selleta või füüsilist arestimist.

Artikkel 259

Tõendid

1. Kumbki pool võtab vajalikud meetmed, et võimaldada pädevatel õigusasutustel selle isiku taotlusel, kes on esitanud oma nõuete toetuseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on nende väidete põhjendamisel teatanud vastaspoole käsutuses olevatest tõenditest, nõuda nende tõendite esitamist vastaspoole poolt, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse.

2. Kumbki pool võtab ka vajalikud meetmed, et võimaldada pädevatel õigusasutustel kaubanduslikus mahus toime pandud intellektuaalomandi õiguste rikkumise puhul vajaduse korral ja lõikes 1 sätestatud tingimustel nõuda vastaspoole käsutuses olevate panga-, finants- või äridokumentide esitamist, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse.

Artikkel 260

Õigus teabele

1. Kumbki pool tagab, et intellektuaalomandi õiguse rikkumist käsitleva tsiviilkohtumenetluse raames ning vastusena hageja põhjendatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad õigusasutused nõuda, et rikkuja või muu isik esitaks teavet intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja turustusvõrkude kohta.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „muu isik“ isikut, kes:

a)	on tabatud tema valduses oleva õigusi rikkuva kaubanduslikus mahus kasutatava kaubaga;

b)	on tabatud õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus mahus kasutamiselt;

c)	on tabatud õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus mahus osutamiselt või

d)	punktis a, b või c osutatud isiku kinnitusel osaleb kaupade tootmises, valmistamises või turustamises või teenuste osutamises.

3. Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vajaduse korral järgmist:

a)	kaupade või teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, osutajate ning teiste varasemate valdajate nimed ja aadressid, samuti kavandatavad hulgimüüjad ja jaemüüjad;

b)	teave toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud mahtude kohta, samuti kõnealuste kaupade või teenuste eest saadud hinna kohta.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira poole muude selliste õigusaktide kohaldamist, millega:

a)	antakse õiguste omajale õigus saada täielikumat teavet;

b)	reguleeritakse käesoleva artikli kohaselt edastatud teabe kasutamist tsiviilkohtumenetluses;

c)	reguleeritakse vastutust teabeõiguse väärkasutuse eest;

d)	antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguse rikkumises;

e)	reguleeritakse teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset ja isikuandmete töötlemist.

Artikkel 261

Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed

1. Kumbki pool tagab, et tema õigusasutused võivad hageja taotlusel teha väidetavale rikkujale esialgse ettekirjutuse, mille eesmärk on ennetada intellektuaalomandi õiguse eelseisvat rikkumist või keelata ajutiselt ja vajaduse korral korduva karistusmaksega, kui see on kõnealuse poole õigusaktidega ette nähtud, kõnealuse õiguse väidetavate rikkumiste jätkumine või seada sellise jätkamise tingimuseks tagatiste esitamise, mille eesmärk on tagada õiguste omajale hüvitise maksmine. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.

2. Kumbki pool tagab, et tema õigusasutused võivad hageja taotlusel anda korralduse intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks või üleandmiseks, et takistada nende sisenemist turustuskanalitesse või seal liikumist.

3. Väidetava kaubanduslikus mahus toime pandud rikkumise korral tagab kumbki pool, et kui hageja tõendab kahju hüvitamist tõenäoliselt ohustavaid asjaolusid, võivad õigusasutused anda korralduse väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara ennetavaks arestimiseks, sealhulgas tema pangakontode ja muu vara blokeerimiseks. Selleks võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või asjakohast juurdepääsu vastavatele andmetele.

4. Kumbki pool tagab, et tema õigusasutustel on seoses lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmetega õigus nõuda hagejalt mõistlikult kättesaadavate tõendite esitamist piisava kinnituse saamiseks, et hageja on õiguste omaja ja et tema õigusi rikutakse või esineb sellise rikkumise vahetu oht.

Artikkel 262

Parandusmeetmed

1. Ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tekkinud kahju hüvitamist, tagab kumbki pool, et tema õigusasutused võivad hageja taotlusel nõuda, et kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandiõigusi rikkuvaks, hävitatakse või vähemalt eemaldatakse lõplikult turustuskanalitest, ilma et selle eest makstaks hüvitist. Kui see on asjakohane, võivad õigusasutused samadel tingimustel nõuda ka selliste materjalide ja seadmete hävitamist, mida kasutatakse peamiselt nende kaupade loomiseks või valmistamiseks.

2. Kummagi poole õigusasutustel peab olema õigus anda korraldus, et need meetmed võetakse rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui selle tegemata jätmiseks esitatakse konkreetsed põhjused.

Artikkel 263

Ettekirjutused

Kumbki pool tagab, et kui tehakse intellektuaalomandi õiguse rikkumist sedastav kohtulahend, võib õigusasutus teha rikkujale ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks. Kumbki pool tagab ka, et õigusasutused võivad teha ettekirjutuse vahendajatele, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks.

Artikkel 264

Alternatiivsed meetmed

Kumbki pool võib ette näha, et asjakohastel juhtudel ja sellise isiku taotlusel, kelle suhtes tuleb kohaldada artiklis 262 või 263 sätestatud meetmeid, võivad õigusasutused nõuda nimetatud kahes artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmist, kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus ja raske hooletus, kui kõnealuste meetmete rakendamine põhjustaks isikule ebaproportsionaalset kahju ja kui rahaline hüvitis kahju kannatanud isikule näib olevat piisavalt rahuldav.

Artikkel 265

Kahju hüvitamine

1. Kumbki pool tagab, et kannatanud isiku taotluse alusel kohustavad tema õigusasutused rikkujat, kes pani rikkumise toime teadlikult või kes põhjendatult pidi olema rikkumisest teadlik, maksma õiguste omajale kahjuhüvitise, mis vastab õiguste omaja poolt rikkumise tagajärjel tegelikult kantud kahjule.

2. Kumbki pool tagab, et kahjuhüvitise määramisel teevad tema õigusasutused järgmist:

võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud negatiivsed majanduslikud tagajärjed, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning asjakohastel juhtudel ka muid kui majanduslikke tegureid, näiteks rikkumisega õiguste omajale põhjustatud moraalset kahju, või

b)	alternatiivina punktile a võivad nad asjakohastel juhtudel määrata kindlasummalise kahjuhüvitise, võttes aluseks vähemalt sellised elemendid nagu litsentsitasud või muud tasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks taotlenud luba kõnealuse intellektuaalomandi õiguse kasutamiseks.

3. Kumbki pool võib ette näha võimaluse, et juhul, kui rikkuja ei olnud teadlik ja põhjendatult ei saanud olla teadlik sellest, et ta tegeleb rikkumisega, võib õigusasutus kohustada teda maksma kahju kannatanud isikule kas teenitud tulu või kahjuhüvitise, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.

Artikkel 266

Õigusabikulud

Kumbki pool tagab, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.

Artikkel 267

Kohtulahendite avaldamine

Kumbki pool tagab, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad õigusasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid kohtulahendit käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas kohtulahendi täielikuks või osaliseks avaldamiseks.

Artikkel 268

Autorsuse ja omandiõiguse eeldamine

3. peatükis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:

a)	käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumise korral piisav, kui autori nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus algatada rikkumise uurimine, ning

b)	kohaldatakse punkti a mutatis mutandis autoriõigusega seotud õiguste omajate suhtes nende puhul kaitstava materjali puhul.

Artikkel 269

Haldusmenetlused

Juhul kui asja sisulisel lahendamisel haldusmenetluse tulemusena võidakse määrata tsiviilõiguslik kaitsevahend, peab see menetlus sisuliselt vastama käesolevas jaos sätestatud põhimõtetele.

3. JAGU

TSIVIILKOHTUMENETLUSED JA ÕIGUSKAITSEVAHENDID SEOSES ÄRISALADUSTEGA

Artikkel 270

Tsiviilkohtumenetlused ja õiguskaitsevahendid seoses ärisaladustega

1. Kumbki pool tagab, et isikutel, kes osalevad artikli 252 lõikes 1 osutatud tsiviilkohtumenetluses või kellel on juurdepääs sellise kohtumenetluse dokumentidele, on keelatud kasutada ja avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, mille pädev õigusasutus on huvitatud isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tunnistanud konfidentsiaalseks ja mis on saanud neile teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.

2. Kumbki pool tagab, et lõikes 1 osutatud keeld kehtib pärast tsiviilkohtumenetluse lõppu nii kaua, kui see on asjakohane.

3. Kumbki pool näeb ette, et artikli 252 lõikes 1 osutatud tsiviilkohtumenetlustes on tema õigusasutustel vähemalt järgmised volitused:

a)	rakendada kooskõlas poole vastavate õigusnormidega esialgset õiguskaitset, et lõpetada ja keelata ärisaladuse kasutamine või avalikustamine viisil, mis on vastuolus ausate äritavadega;

b)	rakendada kooskõlas poole vastavate õigusnormidega meetmeid, millega kohustatakse isikut lõpetama ärisaladuse kasutamine või avalikustamine viisil, mis on vastuolus ausate äritavadega, või keelatakse ärisaladuse selline kasutamine ja avalikustamine;

kohustada kooskõlas oma vastavate õigusnormidega isikut, kes on omandanud, kasutanud või avalikustanud ärisaladust viisil, mis on vastuolus ausate äritavadega, ja kes teadis või oleks pidanud teadma, et ta omandab, kasutab või avalikustab ärisaladust viisil, mis on vastuolus ausate äritavadega, maksma ärisaladuse omajale kahjuhüvitist, mis vastab ärisaladuse omandamise, kasutamise või avalikustamise tulemusel tegelikult kantud kahjule;

võtta erimeetmeid, mis on vajalikud artikli 252 lõikes 1 osutatud menetluses kasutatud või osutatud ärisaladuse või väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Sellised erimeetmed võivad vastavalt poole õigusnormidele, sealhulgas kaitseõigusele, hõlmata võimalust piirata osaliselt või täielikult juurdepääsu teatavatele dokumentidele; võimalust piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele või stenogrammidele ning võimalust teha kättesaadavaks kohtuotsuse mittekonfidentsiaalne versioon, millest ärisaladusi sisaldavad lõigud on eemaldatud või need on kinni kaetud;

e)	rakendada karistusi kohtumenetluses osalevate isikute suhtes, kes ei täida ärisaladuse või väidetava ärisaladuse kaitsega seotud korraldusi või keelduvad neid täitmast.

4. Kumbki pool tagab, et käesolevas artiklis sätestatud meetme, menetluse või õiguskaitsevahendi taotlus jäetakse rahuldamata, kui väidetav ärisaladuse omandamine, kasutamine või avalikustamine vastuolus ausate äritavadega toimus kooskõlas poole õigusnormidega järgmiselt:

a)	üleastumise, väärteo või ebaseadusliku tegevuse paljastamine üldise avaliku huvi kaitsmise eesmärgil;

b)	töötajate poolt oma esindajatele nende ülesannete õiguspärase täitmise osana ja oli selleks vajalik;

c)	poole õigusnormides tunnustatud õigustatud huvi kaitsmiseks.

4. JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE PIIRIL

Artikkel 271

Piiril võetavad meetmed

1. Tollikontrolli all oleva kauba suhtes võtab kumbki pool vastu või jätab kehtima korra, mille kohaselt õiguste omaja võib esitada pädevale asutusele (40) taotluse kahtlase kauba kinnipidamiseks või vabastamise peatamiseks. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab „kahtlane kaup“ kaupa, mille puhul kahtlustatakse kaubamärgi, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste, geograafilise tähise, patendi, kasuliku mudeli, tööstusdisainilahenduse, integraallülituse topoloogia või sordikaitsega seotud rikkumist.

2. Kumbki pool tagab elektroonilised süsteemid rahuldatud või registreeritud taotluste haldamiseks tolli poolt.

3. Kumbki pool tagab, et tema pädevad asutused ei nõua tasu taotluse menetlemisest või registreerimisest tulenevate halduskulude katmiseks.

4. Kumbki pool tagab, et tema päevad asutused otsustavad taotluse rahuldamise või registreerimise mõistliku aja jooksul.

5. Kumbki pool näeb ette võimaluse kasutada lõikes 1 osutatud taotlust mitme saadetise puhul.

6. Tollikontrolli all oleva kauba puhul tagab kumbki pool, et tema toll võib omal algatusel peatada kahtlase kauba vabastamise või pidada kinni kahtlase kauba.

7. Kumbki pool tagab, et tema toll kasutab kahtlase kauba kindlakstegemiseks riskianalüüsi.

8. Kumbki pool võib volitada oma tolli andma õiguste omajale taotluse alusel teavet selliste kaupade, sealhulgas nende kirjelduse ja tegeliku või hinnangulise hulga kohta, mille vabastamine on peatatud või mis on kinni peetud, samuti kõnealuste kaupade saatja, importija, eksportija või vastuvõtja ja päritoluriigi kohta, kui selline teave on olemas.

9. Kumbki pool kehtestab korra, mis võimaldab kahtlast kaupa hävitada, ilma et rikkumiste ametlikuks tuvastamiseks oleks vaja enne algatada haldus- või kohtumenetlus, kui asjaomased isikud on hävitamisega nõus või ei esita sellele vastuväiteid. Kui kahtlast kaupa ei hävitata, tagab kumbki pool, et see kaup kõrvaldatakse väljaspool kommertskanalit viisil, millega välditakse õiguste omajale kahju tekitamist, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

10. Kumbki pool kehtestab korra, mis võimaldab kiiresti hävitada võltsitud kaubamärgi ja võltsitud kauba posti- või kiirkullerisaadetistes.

11. Kumbki pool näeb ette, et rahuldatud või registreeritud taotluse omanik on tolli nõudmisel kohustatud hüvitama kulud, mis toll või tema nimel tegutsevad isikud on kandnud alates kauba kinnipidamisest või selle vabastamise peatamisest, sealhulgas ladustamise, käitlemise ja kõik kauba hävitamise või kõrvaldamisega seotud kulud.

12. Kumbki pool võib otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit õiguste omaja poolt või tema nõusolekul teises riigis turule viidava kauba impordi suhtes. Kumbki pool võib käesoleva artikli kohaldamisalast välja jätta reisijate isiklikus pagasis sisalduvad mitteärilist laadi kaubad.

13. Kumbki pool võimaldab oma tollil pidada korrapärast dialoogi ja edendada koostööd asjaomaste sidusrühmade ja muude asutustega, mis on kaasatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisse.

14. Pooled teevad koostööd seoses kahtlast kaupa hõlmava rahvusvahelise kaubandusega. Eelkõige jagavad pooled võimalikult suurel määral asjakohast teavet kahtlaste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab teist poolt.

15. Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt poole tolli pädevusse kuuluvate intellektuaalomandi õigusi käsitlevate õigusaktide rikkumistega seoses protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.

Artikkel 272

Kooskõla 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga

Tolli poolt piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks meetmete võtmisel, olenemata sellest, kas need on käesoleva jaoga hõlmatud või mitte, tagavad pooled kooskõla oma kohustustega, mis tulenevad 1994. aasta üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingust, eelkõige GATT 1994 V artiklist ning intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 41 ja III osa 4. jaost.

4. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 273

Koostöö

1. Pooled teevad koostööd, et toetada käesoleva jaotise alusel võetud kohustuste täitmist.

2. Koostöövaldkonnad hõlmavad muu hulgas järgmist tegevust:

a)	teabe vahetamine intellektuaalomandi õigusi käsitleva õigusraamistiku ning asjakohaste kaitse- ja õiguskaitse tagamise eeskirjade kohta;

b)	kogemuste vahetamine õigusloome edenemise, intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise ning tolli-, politsei-, haldus- ja õigusasutuste poolt kesksel ja piirkondlikul tasandil õigusnormide täitmise tagamise kohta;

c)	tegevuse koordineerimine intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmiseks, sealhulgas tegevuse koordineerimine teiste riikidega;

d)	tehniline abi, suutlikkuse suurendamine, personali vahetamine ja koolitamine;

e)	intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ning sellega seotud teabe levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas;

f)	tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;

g)	institutsioonilise koostöö tõhustamine, eelkõige poolte intellektuaalomandiametite vahel;

h)	üldsuse harimine ja tema teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamise poliitika alal;

i)	intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamise edendamine avaliku ja erasektori koostöös, kaasates väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

j)	tõhusate strateegiate väljatöötamine selleks, et määrata kindlaks sihtrühmad ja teavitusprogrammid eesmärgiga suurendada tarbijate ja meedia teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust, sealhulgas ohust tervisele ja ohutusele ning seosest organiseeritud kuritegevusega.

3. Pooled peavad kas otse või intellektuaalomandiga tegeleva kaubanduse erikomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva jaotise rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes.

Artikkel 274

Sidusrühmade vabatahtlikud algatused

Kumbki pool püüab hõlbustada sidusrühmade vabatahtlikke algatusi, mille eesmärk on vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas internetis ja muudes kauplemiskohtades, ning mis keskenduvad konkreetsetele probleemidele ja neile praktiliste lahenduste otsimisele, mis on realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja kõigi asjaosaliste jaoks õiglased, sealhulgas järgmistel viisidel:

a)	kumbki pool püüab oma territooriumil viia sidusrühmad konsensuslikult kokku, et hõlbustada vabatahtlikke algatusi eesmärgiga leida lahendusi ja lahendada erimeelsusi seoses intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamisega ning rikkumiste vähendamisega;

b)	pooled püüavad omavahel vahetada teavet jõupingutuste kohta, mida nende territooriumil tehakse vabatahtlike sidusrühmade algatuste hõlbustamiseks, ning

c)	pooled püüavad edendada poolte sidusrühmade vahel avatud dialoogi ja koostööd ning julgustada sidusrühmi ühiselt leidma lahendusi ja lahendama erimeelsusi seoses intellektuaalomandi õiguste kaitse ja õiguskaitse tagamisega ning rikkumiste vähendamisega.

Artikkel 275

Läbivaatamine seoses geograafiliste tähistega

Arvestades ühelt poolt Ühendkuningriigi ja teiselt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vahel varem sõlmitud kahepoolsete lepingute asjaomaseid sätteid, võivad pooled ühiselt teha mõistlikke jõupingutusi, et leppida kokku oma geograafiliste tähiste kaitse ja tulemusliku siseriikliku täitmise tagamise normides.

VI JAOTIS