LEPING
Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise
LEPINGUOSALISED
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK ja
SLOVAKI VABARIIK,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingut (edaspidi „ELi leping“), Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping“) ja liidu õiguse üldpõhimõtteid,
VÕTTES ARVESSE rahvusvahelise tavaõiguse norme, nagu need on kodifitseeritud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis (edaspidi „Viini konventsioon“),
MEENUTADES, et Euroopa Liidu Kohus otsustas kohtuasjas C-478/07, Budějovický Budvar, et kahe liikmesriigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu sätteid ei saa nende kahe liikmesriigi vaheliste suhete suhtes kohaldada juhul, kui need on vastuolus ELi aluslepingutega,
ARVESTADES, et vastavalt liikmesriikide kohustusele viia oma õiguskord liidu õigusega kooskõlla, peavad nad tegema vajalikud järeldused liidu õigusest, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjas C-284/16, Achmea (Achmea kohtuotsus),
ARVESTADES, et investori ja riigi vahelise vahekohtumenetluse klauslid Euroopa Liidu liikmesriikide kahepoolsetes investeerimislepingutes (ELi-sisestes kahepoolsetes investeerimislepingutes) on ELi aluslepingutega vastuolus ja neid ei saa selle vastuolu tõttu kohaldada pärast kuupäeva, mil ELi-sisese kahepoolse investeerimislepingu osalistest viimane sai Euroopa Liidu liikmesriigiks,
JAGADES käesolevas ELi aluslepingute ja ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute osaliste vahelises lepingus väljendatud ühist seisukohta, et selle tulemusel ei saa niisugust klauslit kasutada vahekohtumenetluse algatamise õigusliku alusena,
OLLES SEISUKOHAL, et käesolev leping peaks hõlmama kõiki investori ja riigi vahelisi vahekohtumenetlusi, mis põhinevad ELi-sisestel kahepoolsetel investeerimislepingutel ja mis korraldatakse, lähtudes ükskõik millisest vahekohtu konventsioonist või eeskirjade kogumist, sealhulgas riikide ja muude riikide kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon (Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (ICSID) konventsioon) ja ICSID vahekohtumenetluse eeskirjad, Alalise Vahekohtu (PCA) vahekohtumenetluse eeskirjad, Stockholmi Kaubanduskoja (SCC) Arbitraažiinstituudi vahekohtumenetluse eeskirjad, Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) vahekohtumenetluse eeskirjad, ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) vahekohtumenetluse eeskirjad ja ad hoc vahekohtumenetlus,
MÄRKIDES, et teatavad ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud, sealhulgas aegumisklauslid, on juba kahepoolselt lõpetatud ning et teatavad ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud on lõpetatud ühepoolselt ja nende aegumisklauslite kohaldamisaeg on möödas,
NÕUSTUDES, et käesolev leping ei mõjuta küsimust, kas ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute sisulised sätted on ELi aluslepingutega kooskõlas,
ARVESTADES, et käesolevas lepingus käsitletakse ELi-siseseid kahepoolseid investeerimislepinguid ja see ei hõlma energiaharta lepingu artiklil 26 põhinevaid ELi-siseseid menetlusi. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid tegelevad sellega hiljem,
ARVESTADES, et kui liikmesriikide investorid kasutavad üht põhivabadust, nt asutamisvabadust või kapitali vaba liikumist, tegutsevad nad liidu õiguse kohaldamisalas ja sellest tulenevalt on neil kaitse, mis on tagatud kõnealuste vabaduste ja vastavalt asjaoludele ka asjaomaste teiseste õigusaktide, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega, mille hulka kuuluvad eeskätt diskrimineerimiskeelu, proportsionaalsuse, õiguskindluse ja õiguspäraste ootuste kaitse põhimõtted (Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-390/12, Pfleger, punktid 30–37). Kui üks liikmesriik kehtestab meetme, mis kaldub kõrvale ühest liidu õigusega tagatud põhivabadusest, kuulub see meede liidu õiguse kohaldamisalasse ning ühtlasi kohaldatakse hartaga tagatud põhiõigusi (Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-685/15, Online Games Handels, punktid 55 ja 56),
MEENUTADES, et liikmesriigid on ELi lepingu artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt kohustatud pakkuma piisavaid õiguskaitsevahendeid, et tagada investorite liidu õigusest tulenevate õiguste tulemuslik õiguskaitse. Eeskätt peab iga liikmesriik tagama, et tema kohtud liidu õiguse tähenduses vastavad tulemusliku õiguskaitse nõuetele (Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-64/16, Associação Sindical dos Juízes Portugueses, punktid 31–37),
MEENUTADES, et ELi toimimise lepingu artikli 273 kohased lepinguosaliste vahelised vaidlused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle ei puuduta sellise meetme seaduslikkust, millega seoses on algatatud investori ja riigi vaheline vahekohtumenetlus, mis põhineb käesoleva lepinguga hõlmatud kahepoolsel investeerimislepingul,
PIDADES SILMAS, et käesoleva lepingu sätted ei piira Euroopa Komisjoni ega ühegi liikmesriigi võimalust anda asi ELi toimimise lepingu artiklite 258, 259 ja 260 alusel Euroopa Liidu Kohtusse,
MEENUTADES, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) 11. juuli 2017. aasta järeldusi silmas pidades kavatsevad liikmesriigid ja komisjon põhjendamatu viivituseta arutelusid intensiivistada, et tagada Euroopa Liidus paremini investeeringute täielik, jõuline ja tulemuslik kaitse. Arutelude käigus on kavas hinnata vaidluste lahendamise seniseid protsesse ja mehhanisme ning seda, kas liidu õiguse alusel oleks vaja luua uusi asjakohaseid vahendeid ja mehhanisme või parandada olemasolevaid, ja kui leitakse, et see oleks vajalik, siis ka selle saavutamise vahendeid,
MEENUTADES, et käesolev leping ei mõjuta edasisi meetmeid ja toiminguid, mis võivad olla liidu õigusraamistikus vajalikud, et tagada Euroopa Liidus piiriüleste investeeringute kaitse kõrgem tase ning luua prognoositavam, stabiilsem ja selgem regulatiivne keskkond siseturul investeerimise soodustamiseks,
ARVESTADES, et käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid Euroopa Liidule tuleb käsitada ka viidetena selle eelkäijale ehk Euroopa Majandusühendusele ja seejärel Euroopa Ühendusele, kuni sellest sai Euroopa Liit,
ON LEPPINUD KOKKU JÄRGMISTES SÄTETES:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„kahepoolne investeerimisleping“ – A või B lisas loetletud investeerimisleping; |
|
2) |
„vahekohtumenetlus“ – menetlus vahekohtus, mis on asutatud selleks, et lahendada kooskõlas kahepoolse investeerimislepinguga vaidlus ühest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit investori ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi vahel; |
|
3) |
„vahekohtuklausel“ – investori ja riigi vahelise vahekohtumenetluse klausel, mis on sätestatud kahepoolses investeerimislepingus, millega vahekohtumenetlus on ette nähtud; |
|
4) |
„lõpetatud vahekohtumenetlus“ – vahekohtumenetlus, mis lõppes kokkuleppega või lõpliku otsusega, mis tehti enne 6. märtsi 2018, juhul kui
|
|
5) |
„pooleliolev vahekohtumenetlus“ – enne 6. märtsi 2018 algatatud vahekohtumenetlus, mida ei käsitata lõpetatud vahekohtumenetlusena, olenemata sellest, millises etapis see käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on; |
|
6) |
„uus vahekohtumenetlus“ – 6. märtsil 2018 või pärast seda algatatud vahekohtumenetlus; |
|
7) |
„aegumisklausel“ – kahepoolse investeerimislepingu klausel, millega pikendatakse enne selle investeerimislepingu lõpetamist tehtud investeeringute kaitset täiendava ajavahemiku võrra. |
Artikkel 2
Kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine
1. A lisas loetletud kahepoolsed investeerimislepingud lõpetatakse vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.
2. Suurema kindluse huvides lõpeb A lisas loetletud kahepoolsete investeerimislepingute aegumisklauslite kehtivus vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja neil puudub õigusmõju.
Artikkel 3
Aegumisklauslite võimaliku mõju lõpetamine
Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele lõpeb B lisas loetletud kahepoolsete investeerimislepingute aegumisklauslite kehtivus käesoleva lepinguga ja neil puudub õigusmõju.
Artikkel 4
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad, et vahekohtuklauslid on ELi aluslepingutega vastuolus ja järelikult kohaldamatud. Sellest vahekohtuklauslite ja ELi aluslepingute vahelisest vastuolust tulenevalt ei saa kahepoolses investeerimislepingus sisalduvat vahekohtuklauslit kasutada vahekohtumenetluste õigusliku alusena alates kuupäevast, mil selle kahepoolse investeerimislepingu osalistest viimane sai Euroopa Liidu liikmesriigiks.
2. A lisas loetletud kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine vastavalt artiklile 2 ja B lisas loetletud kahepoolsete investeerimislepingute aegumisklauslite kehtivuse lõppemine vastavalt artiklile 3 jõustub iga sellise lepingu puhul niipea, kui käesolev leping kooskõlas artikliga 16 asjaomaste lepinguosaliste suhtes jõustub.
Artikkel 5
Uued vahekohtumenetlused
Vahekohtuklauslid ei ole uute vahekohtumenetluste õiguslikuks aluseks.
Artikkel 6
Lõpetatud vahekohtumenetlused
1. Olenemata artiklist 4 ei mõjuta käesolev leping lõpetatud vahekohtumenetlusi. Neid menetlusi ei avata uuesti.
2. Peale selle ei mõjuta käesolev leping ühtki otsust sellise vaidluse sõbralikuks lahendamiseks, mille käsitlemiseks algatati enne 6. märtsi 2018 vahekohtumenetlus.
Artikkel 7
Lepinguosaliste kohustused seoses pooleliolevate vahekohtumenetluste ja uute vahekohtumenetlustega
Lepinguosalised, kes on nende kahepoolsete investeerimislepingute osalised, mille alusel algatati pooleliolev vahekohtumenetlus või uus vahekohtumenetlus, teevad järgmist:
|
a) |
teavitavad teineteisega koostööd tehes ja C lisas osutatud avalduse alusel vahekohtuid Achmea kohtuotsuse õiguslikest tagajärgedest, nagu on kirjeldatud artiklis 4, ning |
|
b) |
kui nad on kahepoolse investeerimislepingu alusel tehtud vahekohtuotsust käsitleva kohtumenetluse osalised, paluvad nad pädeval riiklikul kohtul, sealhulgas kolmandas riigis asuval kohtul, kui see on asjakohane, vahekohtuotsus tühistada, kehtetuks tunnistada või hoiduda selle tunnustamisest ja jõustamisest. |
Artikkel 8
Pooleliolevate vahekohtumenetlustega seotud üleminekumeetmed
1. Kui investor on poolelioleva vahekohtumenetluse osaline ja ta ei ole vaidluse esemeks olevat meedet liikmesriigi pädevas kohtus vaidlustanud, kohaldatakse üleminekumeetmeid, millele on osutatud artiklites 9 ja 10.
2. Kui enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva tehakse lõplik otsus, milles leitakse, et vaidluse esemeks olev meede ei kuulu kõnealuse kahepoolse investeerimislepingu kohaldamisalasse või et see ei riku kahepoolset investeerimislepingut, siis käesolevas artiklis osutatud üleminekumeetmeid ei kohaldata.
3. Kui pooleliolev vahekohtumenetlus hõlmab asjaomase lepinguosalise vastuhagi, kohaldatakse käesolevat artiklit ning artikleid 9 ja 10 mutatis mutandis selle hagi suhtes.
4. Asjaomane lepinguosaline ja investor võivad leppida kokku vaidluse lahendamises muul sobival viisil, sealhulgas sõbralik lahendamine, tingimusel et lahendus on liidu õigusega kooskõlas.
Artikkel 9
Struktureeritud dialoog pooleliolevate vahekohtumenetluste jaoks
1. Poolelioleva vahekohtumenetluse investorist osaline võib paluda menetlusse kaasatud lepinguosalisel osaleda käesoleva artikli kohases vaidluse lahendamise menetluses, tingimusel et:
|
a) |
pooleliolev vahekohtumenetlus on peatatud kooskõlas investori sellekohase taotlusega ja |
|
b) |
kui pooleliolevas vahekohtumenetluses on otsus juba tehtud, kuid mitte veel lõplikult jõustatud või täide viidud, siis investor kohustub mitte alustama menetlust selle tunnustamiseks, täideviimiseks, jõustamiseks või selle alusel makse tegemiseks liikmesriigis või kolmandas riigis, või kui selline menetlus on juba algatatud, taotlema selle peatamist. |
Asjaomane lepinguosaline vastab kooskõlas lõigetega 2–4 kirjalikult kahe kuu jooksul.
Lepinguosaline võib paluda pooleliolevasse vahekohtumenetlusse kaasatud investoril osaleda käesoleva artikli kohases vaidluse lahendamise menetluses. Investor võib anda kirjaliku nõusoleku kahe kuu jooksul, kui täidetud on lõike 1 punktides a ja b esitatud tingimused.
Asjaomase lepinguosalise vastuses või investori nõusolekus tuleb asjakohasel juhul märkida, et vaidluse lahendamise menetlus on sellega algatatud.
2. Vaidluse lahendamise menetluse võib algatada ainult kuue kuu jooksul selle kahepoolse investeerimislepingu lõpetamisest vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 2 ja 3, mille alusel pooleliolev vahekohtumenetlus algatati, esitades käesoleva artikli lõike 1 kohase taotluse.
3. Vaidluse lahendamise menetlus algatatakse, kui Euroopa Liidu Kohus või liikmesriigi kohus on jõustunud otsuses järeldanud, et lõikes 1 osutatud menetluses vaidlustatav riiklik meede rikub liidu õigust.
4. Vaidluse lahendamise menetlust ei algatata, kui Euroopa Liidu Kohus või liikmesriigi kohus on jõustunud otsuses järeldanud, et lõikes 1 osutatud menetluses vaidlustatav riiklik meede ei riku liidu õigust. Sama kehtib siis, kui Euroopa Komisjon on võtnud vastu jõustunud otsuse, milles järeldatakse, et see meede ei riku liidu õigust.
5. Kui kohtumenetlus, mille eesmärk on lõikes 3 või 4 osutatud kohtuotsuse tegemine, on pooleli, teavitab asjaomane lepinguosaline oma lõike 1 kohases vastuses investorit sellest asjaolust. Vaidluse lahendamise menetluse algus lükatakse edasi seni, kuni kohtumenetluse tulemusel on tehtud lõplik otsus. Asjaomane lepinguosaline teavitab investorit kahe nädala jooksul pärast kõnealuse otsuse tegemist. Sama kehtib siis, kui Euroopa Komisjon on võtnud vastu otsuse, mis ei ole veel jõustunud.
6. Vaidluse lahendamise menetlus võidakse algatada, kui saab teha kindlaks lõikes 1 osutatud menetluses vaidlustatavast riiklikust meetmest tingitud liidu õiguse võimaliku rikkumise ja kui lõiget 3 ega 4 ei kohaldata.
7. Vaidluse lahendamise menetluse üle teeb järelevalvet erapooletu koordinaator, et osalised leiaksid vahekohtumenetluse esemeks olevale vaidlusele sõbraliku, seadusliku ja õiglase kohtu- ja vahekohtuvälise lahenduse. Vaidluse lahendamise menetlus peab olema erapooletu ja konfidentsiaalne. Vaidluse lahendamise menetluse igal osalisel on õigus oma seisukoht teatavaks teha.
8. Koordinaator määratakse investori ja asjaomases pooleliolevas vahekohtumenetluses kostjana tegutseva lepinguosalise ühisel kokkuleppel. Ta valitakse välja selliste isikute hulgast, kelle sõltumatuses ja erapooletuses ei ole kahtlust ja kellel on vajalik kvalifikatsioon, sealhulgas põhjalikud teadmised liidu õigusest. Ta ei tohi olla ei selle liikmesriigi kodanik, kus investeering toimus, ega investori päritoluliikmesriigi kodanik ning tal ei tohi olla huvide konflikte. Kui erapooletu koordinaatori valimises ei jõuta ühisele kokkuleppele ühe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist, palub investor või asjaomases pooleliolevas vahekohtumenetluses kostjana tegutsev lepinguosaline Euroopa Komisjoni õigustalituse peadirektoril nimetada Euroopa Liidu Kohtu endine liige, kes nimetab pärast vaidluse kummagi osalisega konsulteerimist ametisse käesolevas lõikes osutatud kriteeriumidele vastava isiku. Koordinaatori soovituslik tasu on sätestatud D lisas.
9. Koordinaator palub investoril ja liikmesriigil, kus investeering toimus, esitada oma ettepanekud kirjalikult kahe kuu jooksul pärast tema ametisse nimetamist. Kui vaidluse lahendamise menetlus algatati lõike 6 alusel, võib koordinaator paluda Euroopa Komisjonil anda kahe kuu jooksul nõu liidu õigusega seotud asjakohastes küsimustes.
10. Koordinaator korraldab lahenduse üle läbirääkimised erapooletul viisil ja toetab osalisi, et saavutada sõbralik lahendus kuue kuu jooksul alates tema ametisse nimetamisest või osaliste kokku lepitud pikema perioodi jooksul. Osalised osalevad selles protsessis heas usus. Seda tehes peab ta nõuetekohaselt arvesse võtma Euroopa Liidu Kohtu või liikmeriigi kohtu otsuseid, Euroopa Komisjoni jõustunud otsuseid ja lõike 9 viimases lauses osutatud nõu. Koordinaator peab võtma arvesse ka meetmeid, mida asjaomane lepinguosaline on võtnud Euroopa Liidu Kohtu asjakohaste otsuste täitmiseks, ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat seoses tekkinud kahju hüvitamise ulatusega liidu õiguse alusel.
11. Kui lõikes 10 osutatud tähtaja jooksul ei jõuta sõbraliku lahenduseni, peavad menetlusosalised tegema ühe kuu jooksul ettepaneku neile sobiva lahenduse kohta. Iga ettepanek tuleb esitada teisele menetlusosalisele märkuste tegemiseks kirjalikult põhjendamatu viivituseta. Koordinaator korraldab selle põhjal edasised läbirääkimised, mille eesmärk on leida vaidluse mõlemale osalisele sobiv lahendus.
12. Ühe kuu jooksul pärast ettepanekute esitamist ja lõikes 11 osutatud edasisi arvamuste vahetusi arvesse võttes teeb koordinaator lõpliku kirjaliku ettepaneku muudetud sõbraliku lahenduse kohta. Iga menetlusosaline peab otsustama ühe kuu jooksul pärast ettepaneku saamist, kas ta on lõpliku ettepanekuga nõus või mitte, ning edastama oma otsuse kirjalikult teisele osalisele.
13. Kui menetlusosaline ei ole lõpliku ettepanekuga nõus, peab ta esitama teisele menetlusosalisele põhjendamatu viivituseta kirjaliku selgituse koos selle põhjustega, jättes vajaduse korral välja kogu konfidentsiaalse teabe. Iga menetlusosaline katab oma kulud ise ning poole koordinaatori tasust ja vaidluse lahendamise menetluse logistikaga seotud kuludest.
14. Kui lahenduse tingimused on kokku lepitud, nõustuvad menetlusosalised nendega põhjendamatu viivituseta õiguslikult siduval viisil. Lahenduse tingimused
|
a) |
peavad sisaldama:
|
|
b) |
võivad sisaldada loobumist kõigist muudest õigustest ja nõuetest, mis on seotud lõikes 1 osutatud menetluse esemeks oleva meetmega. |
Artikkel 10
Pöördumine liikmesriigi kohtusse
1. Isegi kui hagi esitamise riigisisesed tähtajad on möödas, on investoril õigus kasutada pooleliolevas vahekohtumenetluses vaidlustatava meetme suhtes liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid lõikes 2 osutatud tähtaegade jooksul, tingimusel et
|
a) |
investor loobub pooleliolevast vahekohtumenetlusest ja kõigist asjaomase kahepoolse investeerimislepingu kohastest õigustest ja nõuetest või loobub sellise otsuse täideviimisest, mis on juba tehtud, kuid veel lõplikult jõustamata või täide viimata, ning kohustub hoiduma uue vahekohtumenetluste algatamisest
|
|
b) |
pöördutakse liikmesriigi kohtusse, et esitada siseriikliku või liidu õiguse alusel hagi, ning |
|
c) |
artikli 9 kohase struktureeritud dialoogi tulemusel ei jõutud kokkuleppele, kui see on asjakohane. |
2. Riigisisene tähtaeg, mille jooksul on lõike 1 kohaselt õigus pöörduda liikmesriigi kohtusse, algab kuupäeval, mil investor, nagu on asjakohane, loobub asjaomasest pooleliolevast vahekohtumenetlusest või sellise otsuse täideviimisest, mis on juba tehtud, kuid veel lõplikult jõustamata või täide viimata, ning kohustub hoiduma uute vahekohtumenetluste algatamisest vastavalt lõike 1 punktile a, ning selle kestus on nähtud ette kohaldatava riigi õigusega.
3. Suurema kindluse huvides ei peeta käesoleva lepingu alusel liikmesriigi kohtus algatatud menetlustes käesoleva lepingu kohaselt lõpetatud kahepoolsete investeerimislepingute sätteid kohaldatava õiguse osaks.
4. Suurema kindluse huvides ei tõlgendata käesoleva artikli sätteid nii, nagu annaksid need uusi õiguskaitsevahendeid, mis kohaldatava siseriikliku õiguse alusel ei oleks investorile kättesaadavad.
5. Liikmesriikide kohtud võtavad arvesse pooleliolevas vahekohtumenetluses varem makstud hüvitist, et vältida hüvitise maksmist kaks korda.
Artikkel 11
Hoiulevõtja
1. Käesoleva lepingu hoiulevõtjana tegutseb Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
2. Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär teavitab lepinguosalisi
|
a) |
igast otsusest artikli 17 kohase ajutise kohaldamise kohta; |
|
b) |
igast artikli 15 kohasest ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest; |
|
c) |
käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast vastavalt artikli 16 lõikele 1; |
|
d) |
kuupäevast, mil käesolev leping artikli 16 lõike 2 kohaselt iga lepinguosalise suhtes jõustub. |
3. Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär avaldab lepingu Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 12
Lisad
1. Käesoleva lepingu lisad on selle lahutamatud osad.
2. Kui A lisas loetletud kahepoolne investeerimisleping ei ole jõus kuupäeval, mil käesolev leping asjaomaste lepinguosaliste suhtes jõustub, kuid enne lõpetamist tehtud investeeringud võivad aegumisklausli tõttu siiski kuuluda selle kohaldamisalasse, käsitatakse seda B lisas loetletud kahepoolse investeerimislepinguna.
Artikkel 13
Reservatsioonid
Lepingu suhtes ei või teha reservatsioone.
Artikkel 14
Vaidluste lahendamine
1. Lepinguosaliste vaidlused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse võimaluse korral sõbralikult.
2. Kui lepinguosaliste vahelist vaidlust ei suudeta 90 päeva jooksul sõbralikult lahendada, antakse asi vaidluse ühe lepinguosalise taotlusel kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 273 Euroopa Liidu Kohtusse.
3. Suurema kindluse huvides on käesolev artikkel lepinguosaliste vaheline erikokkulepe ELi toimimise lepingu artikli 273 tähenduses.
Artikkel 15
Ratifitseerimine, heakskiitmine või vastuvõtmine
Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele, heakskiitmisele või vastuvõtmisele.
Lepinguosalised annavad hoiulevõtjale hoiule ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirjad.
Artikkel 16
Jõustumine
1. Käesolev leping jõustub 30 kalendripäeva möödumisel kuupäevast, mil hoiulevõtja sai kätte teise ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja.
2. Käesolev leping jõustub iga lepinguosalise suhtes, kes selle pärast jõustumist vastavalt lõikele 1 ratifitseerib, heaks kiidab või vastu võtab, 30 kalendripäeva pärast kuupäeva, mil asjaomane lepinguosaline andis oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või vastuvõtmiskirja hoiule.
3. Kui lepinguosaline, kes on poolelioleva vahekohtumenetluse üks pool, käesoleva lepingu ratifitseerib, heaks kiidab või vastu võtab, peab ta enne selle lepinguosalise suhtes lepingu jõustumist teavitama sellest asjaolust menetluse teist poolt. See teade peab sisaldama teavet selle kohta, kas ratifitseerimise, heakskiitmise või vastuvõtmise tulemusel on asjaomane kahepoolne investeerimisleping lõpetatud või on teisel lepinguosalisel leping veel ratifitseerimata, heaks kiitmata või vastu võtmata.
Artikkel 17
Ajutine kohaldamine
1. Lepinguosalised võivad kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega otsustada kohaldada käesolevat lepingut ajutiselt. Lepinguosalised teatavad hoiulevõtjale igast kõnealusest otsusest.
2. Kui kahepoolse investeerimislepingu mõlemad osalised on otsustanud kohaldada käesolevat lepingut ajutiselt, kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid kahepoolse investeerimislepingu suhtes 30 kalendripäeva jooksul alates kuupäevast, mil tehakse hilisem otsus käesoleva lepingu ajutise kohaldamise kohta.
Artikkel 18
Autentsed tekstid
Käesolev leping, mis on koostatud ühes originaalis bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõigis nendes keeltes tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule hoiulevõtja arhiivi.
