Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline

KOKKULEPE,

mis käsitleb kõnealuste riikide osalemist Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti töös

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

NORRA KUNINGRIIK, edaspidi „Norra“,

ISLANDI VABARIIK, edaspidi „Island“,

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi „Šveits“, ja

LIECHTENSTEINI VÜRSTIRIIK, edaspidi „Liechtenstein“,

teiselt poolt,

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis' sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises (1) (edaspidi „Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelist lepingut, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriume ja mehhanisme (2) (edaspidi „Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),

võttes arvesse lepingut Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (3) (edaspidi „Šveitsi Schengeniga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (4) (edaspidi „Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise leping“),

võttes arvesse Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (5) (edaspidi „Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokoll“),

võttes arvesse protokolli Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (6) (edaspidi „Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokoll“),

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1077/2011 (7) asutas Euroopa Liit Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (edaspidi „amet“).

(2)

Islandi ja Norra puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga (EES). Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.

(3)

Šveitsi puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu tähenduses.

(4)

Liechtensteini puhul kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses niivõrd, kuivõrd see on seotud SIS II, VISi ja EESiga. Seoses Eurodaci ja DubliNetiga kujutab määrus (EL) nr 1077/2011 endast uut meedet Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.

(5)

Määrusega (EL) nr 1077/2011 on sätestatud, et ühinemislepingute asjaomaste sätete alusel töötatakse välja kord, millega muu hulgas nähakse ette Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamise ning Dublini ja Eurodaciga seotud meetmetega ühinenud riikide ameti töös osalemise laad ja ulatus ning üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas sätted osamaksu, töötajate ja hääleõiguse kohta.

(6)

Ühinemislepingutes ei ole käsitletud Norra, Islandi, Šveitsi ega Liechtensteini Euroopa Liidu poolt Schengeni acquis' ja Eurodaciga seotud meetmete edasiarendamise raames asutatud uute asutuste töös osalemise tingimusi, samuti tuleks ühinemislepingute osaliste vahelise lisakokkuleppega kindlaks määrata ameti töös osalemise teatud aspektid.

(7)

Komisjon (Eurostat) ei kogu enam andmeid rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) kohta ning seetõttu tuleks Norra ja Islandi osamaksud välja arvutada sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel, nagu seda tehakse Šveitsi ja Liechtensteini osamaksude puhul, hoolimata sellest, et Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu ning Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu kohaselt tuleks seda teha RKT alusel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Osalemise ulatus

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad täiel määral määruse (EL) nr 1077/2011 kohases ameti töös vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Haldusnõukogu

1. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti haldusnõukogus vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 13 lõikele 5.

2. Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini hääleõigus piirdub nende infosüsteemidega, milles nad osalevad, ja sisaldab järgmist:

a)	otsuste tegemine süsteemide ja sidetaristu katsetamise ning nende arendamise ja käitamise tehnilise kirjelduse kohta;

b)	otsuste tegemine SIS II, VISi, Eurodaci süsteemi ja EESi tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artiklitele 3, 4, 5 ja 5a, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;

c)	otsuste tegemine muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise kasutamise alase koolituse kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artiklile 6, välja arvatud ühise tuumõppekava väljatöötamine;

d)	otsuste tegemine SIS II, VISi ja EESi tehnilist toimimist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile t;

e)	otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevuse aastaaruande vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile u;

f)	otsuste tegemine EESi arendamist käsitlevate aruannete vastuvõtmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile sa;

g)	otsuste tegemine SIS II kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile w;

h)	otsuste tegemine Eurodaci kesksüsteemi tegevust kajastava statistika koostamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile x;

i)	otsuste tegemine EESi kajastava statistika avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile xa;

j)	otsuste tegemine SIS II sisestatud andmete vahetu otsimise loaga pädevate asutuste nimekirja avaldamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile y;

k)	otsuste tegemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 603/2013 (8) artikli 27 lõike 2 kohase üksuste nimekirja avaldamise kohta igal aastal vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile z;

l)	otsuste tegemine määruse (EL) 2017/2226 artikli 65 lõike 2 kohase pädevate asutuste nimekirja kohta vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 12 lõike 1 punktile za;

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide tehnilise toimimise aruannete kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide statistika avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses;

otsuste tegemine selliste muude suuremahuliste IT-süsteemide andmetele juurdepääsu omavate pädevate asutuste nimekirjade iga-aastase avaldamise kohta, mille haldamine on ametile ülesandeks tehtud uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses või uue õigusakti või meetmega Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses.

Haldusnõukogu hääletuskorraga tagatakse, et Norral, Islandil, Šveitsil ja Liechtensteinil on hääleõigus punktides a–o osutatud otsuste tegemisel, kui need tehakse mitmeaastaste või aastaste tööprogrammide raames.

3. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein võivad avaldada arvamust kõigis küsimustes, milles neil hääleõigust ei ole.

Artikkel 3

Nõuanderühmad

1. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein osalevad ameti nõuanderühmades vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 19 lõikele 2.

2. Neil on hääleõigus seoses nõuanderühmade arvamustega artikli 2 lõikes 2 osutatud otsuste kohta.

3. Nad võivad avaldada arvamust kõigis küsimustes, milles neil hääleõigust ei ole.

Artikkel 4

Osamaksud

1. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad ameti eelarvesse osamaksu ainult nende infosüsteemide tarbeks, milles nad osalevad.

2. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses SIS II ja VISiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

3. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses EESiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

4. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses Eurodaciga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus arvutatakse I lisas esitatud valemi alusel vastavalt Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 esimesele lõigule, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 esimesele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 6.

5. Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein maksavad seoses DubliNetiga igal aastal ameti eelarvesse summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on osutatud RKTle.

6. Ameti eelarvejaotiste 1 ja 2 puhul tuleb lõigetes 2 ja 4 osutatud osamaksu maksta alates 1. detsembrist 2012, mil amet asus täitma oma ülesandeid. Lõikes 5 osutatud osamaksu tuleb maksta alates 31. juulist 2014, mil amet hakkas vastutama DubliNeti operatiivjuhtimise tehnilise toetamise eest. Lõikes 3 osutatud osamaksu tuleb maksta alates 29. detsembrist 2017, mil amet hakkas vastutama EESi arendamise ja operatiivjuhtimise eest. Osamaksu maksmise kohustus tekib alates käesoleva kokkuleppe jõustumise päevale järgnevast päevast ja see hõlmab ka ajavahemikku alates 1. detsembrist 2012 kuni käesoleva kokkuleppe jõustumise päevani.

Ameti eelarvejaotise 3 puhul tekib vastavatest ühinemislepingutest ja ühinemisprotokollist tulenev osamaksu maksmise kohustus lõigetes 2 ja 4 osutatud osamaksu puhul alates 1. detsembrist 2012, lõikes 5 osutatud osamaksu puhul alates 31. juulist 2014 ja lõikes 3 osutatud osamaksu puhul alates 29. detsembrist 2017.

7. Kui uue õigusakti või meetmega, mis kujutab endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu, Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli tähenduses, laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikele 3 ja Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu artikli 11 lõikes 3 sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artikli 12 lõikest 1, milles on osutatud RKTle.

8. Kui Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu, Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu ning Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli tähenduses uue õigusakti või meetmega laiendatakse ameti pädevust ja talle antakse teiste suuremahuliste infosüsteemide arendamise ja/või operatiivjuhtimisega seotud ülesanded, maksavad Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ameti eelarvesse igal aastal summa, mille suurus oleneb nende riikide SKP suhtelisest suurusest protsentides võrreldes kõigi osalevate riikide SKPga ja mis arvutatakse I lisas esitatud valemi kohaselt vastavalt Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teisele lõigule ja Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli artiklile 3, milles on osutatud Šveitsi Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 8 lõike 1 teises lõigus sätestatud osamaksu arvutamise meetodile ning erandina Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu artikli 9 lõike 1 teisest lõigust, milles on osutatud RKTle.

9. Kui Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein juba osalevad suuremahulise IT-süsteemi arendamises või haldamises teiste liidu rahastamisvahendite kaudu või kui suuremahulise IT-süsteemi arendamist ja/või operatiivjuhtimist rahastatakse tasudest või muudest sihtotstarbelistest tuludest, siis kohandatakse vastavalt osamaksu, mida Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein ametile maksavad.

Artikkel 5

Õiguslik seisund

Amet on Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini õiguse kohaselt juriidiline isik ning tal on nimetatud riikides kõige laialdasem õigusvõime, mis nende riikide õiguse kohaselt juriidilistel isikutel saab olla. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 6

Vastutus

Ameti vastutus on reguleeritud määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 24 lõigetega 1, 3 ja 5.

Artikkel 7

Euroopa Liidu Kohus

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein tunnustavad vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 24 lõigetele 2 ja 4 ameti kuulumist Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteet

Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kohaldavad ameti ja selle töötajate suhtes II lisas sätestatud privileege ja immuniteete reguleerivaid norme, mis tulenevad Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollist ning selle protokolli alusel ameti personaliküsimustes vastu võetud normidest.

Artikkel 9

Ameti töötajad

1. Vastavalt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõikele 1 ja artiklile 37 kohaldatakse ametisse tööle võetud Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi, Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju ning ameti poolt määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõike 8 kohaselt vastu võetud rakenduseeskirju.

2. Erandina Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 2 punktist a ja artikli 82 lõike 3 punktist a võib ameti tegevdirektor Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini täieõiguslikke kodanikke tööle võtta lepinguga vastavalt ameti vastu võetud kehtivatele eeskirjadele, mis käsitlevad töötajate valikut ja töölevõtmist.

3. Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 20 lõiget 6 kohaldatakse mutatis mutandis Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanike suhtes.

4. Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikku ei või siiski nimetada ameti tegevdirektori ametikohale.

Artikkel 10

Lähetatud ametnikud ja eksperdid

Lähetatud ametnike ja ekspertide suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)	ameti poolt makstavad rahalised tasud, toetused ja muud maksed on vabastatud siseriiklikest maksudest;

seni, kuni nad on hõlmatud selle riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga, kust nad on ameti juurde lähetatud, on nad vabastatud kõigist kohustuslikest maksetest ameti asukohariikide sotsiaalkindlustusorganisatsioonidele. Sellest tulenevalt ei kohaldata kõnealuse aja jooksul nende suhtes neile tööd andva ameti asukohariigi sotsiaalkindlustuse alaseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui nad on vabatahtlikult liitunud kõnealuse riigi sotsiaalkindlustussüsteemiga.

Käesoleva punkti sätteid kohaldatakse mutatis mutandis lähetatud ekspertide leibkonda kuuluvate pereliikmete suhtes, välja arvatud juhul, kui nad töötavad muu tööandja kui ameti juures või saavad sotsiaalkindlustushüvitisi ameti asukohariigist.

Artikkel 11

Pettusevastane võitlus

1. Norra suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1077/2011 artiklit 35 ning Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

OLAF ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Riksrevisjonen'ile aegsasti kavatsusest teha kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Norra ametiasutuste soovil teha ühiselt Riksrevisjonen'iga.

2. Islandi suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1077/2011 artiklit 35 ning OLAF ja Euroopa Kontrollikoda võivad kasutada neile antud volitusi.

OLAF ja Euroopa Kontrollikoda teatavad Ríkisendurskoðun'ile aegsasti kavatsusest teha kohapealset kontrolli või auditit, mida võib Islandi ametiasutuste soovil teha ühiselt Ríkisendurskoðun'iga.

3. Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantskontrolli Šveitsis ameti töös osalejate üle, on esitatud III lisas.

4. Määruse (EL) nr 1077/2011 artikli 35 kohased sätted, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantskontrolli Liechtensteinis ameti töös osalejate üle, on esitatud IV lisas.

Artikkel 12

Vaidluste lahendamine

1. Kui tekib vaidlus käesoleva kokkuleppe kohaldamise üle, kantakse küsimus ametlikult vaidlusküsimusena ministritest koosneva segakomitee päevakorda.

2. Segakomiteel on vaidlusküsimust sisaldava päevakorra vastuvõtmise kuupäevast alates 90 päeva aega vaidluse lahendamiseks.

3. Kui segakomitee ei suuda Schengeniga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 osutatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 30 päeva. Kui lõplikku lahendust ei leita, lõpetatakse käesolev kokkulepe vaidlusega seotud riigi suhtes, kui 30-päevasest tähtajast on möödunud kuus kuud.

4. Kui ühis- või segakomitee ei suuda Eurodaci süsteemiga seotud vaidlust lahendada lõikes 2 osutatud 90 päeva jooksul, on lõpliku lahenduse leidmiseks aega veel 90 päeva. Kui ühis- või segakomitee ei ole nimetatud tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse käesolev kokkulepe vaidlusega seotud riigi osas lõpetatuks nimetatud tähtaja viimase päeva lõppemisel.

Artikkel 13

Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad on kokkuleppe lahutamatu osa.

Artikkel 14

Jõustumine

1. Käesoleva kokkuleppe hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

2. Euroopa Liit, Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks vastavalt oma menetlustele.

3. Käesoleva kokkuleppe jõustumiseks on vajalik Euroopa Liidu ja vähemalt ühe käesoleva kokkuleppe teise osalise heakskiit.

4. Käesoleva kokkuleppe osalise suhtes jõustub kokkulepe selle heakskiitmiskirja hoiulevõtja juures hoiule andmisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

Artikkel 15

Kehtivus ja lõpetamine

1. Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

2. Islandi ja Norra suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerimist Islandi või Norra poolt või Euroopa Liidu Nõukogu otsusega või kui nimetatud leping lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud lepingu artikli 8 lõikes 4 või artikli 11 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras. Käesolev kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 3 või artiklis 15 sätestatud korras.

Islandi ja Norra Schengeniga ühinemise lepingu artiklis 17 osutatud kokkuleppe peab hõlmama ka käesoleva kokkuleppe lõpetamise tagajärgi.

3. Šveitsi suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Šveitsi Schengeniga ühinemise lepingu denonsseerib Šveits või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui nimetatud leping lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud lepingu artikli 7 lõikes 4 või artikli 10 lõikes 3 või artiklis 17 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Islandi ja Norra Dublini ja Eurodaciga ühinemise lepingu lõpetamist või denonsseerimist nimetatud lepingu artikli 4 lõikes 7 või artikli 7 lõikes 3 või artiklis 16 sätestatud korras.

4. Liechtensteini suhtes kaotab käesolev kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui Liechtensteini Schengeniga ühinemise protokolli denonsseerib Liechtenstein või Euroopa Liidu Nõukogu oma otsusega või kui nimetatud protokoll lõpetatakse mõnel muul viisil nimetatud protokolli artiklis 3 või artikli 5 lõikes 4 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras. Kokkulepe kaotab kehtivuse ka kuus kuud pärast Liechtensteini Dublini ja Eurodaciga ühinemise protokolli lõpetamist või denonsseerimist nimetatud protokolli artiklis 3 või artikli 5 lõikes 7 või artikli 11 lõikes 1 või 3 sätestatud korras.

5. Käesolev kokkulepe on koostatud ühes originaaleksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari, islandi ja norra keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на осми ноември две хиляди и осемнадесета година.

Hecho en Bruselas, el ocho de noviembre de dos mil dieciocho.

V Bruselu dne osmého listopadu dva tisíce osmnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den ottende november to tusind og atten.

Geschehen zu Brüssel am achten November zweitausendachtzehn.

Kahe tuhande kaheksateistkümnenda aasta novembrikuu kaheksandal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις οκτώ Νοεμβρίου δύο χιλιάδες δεκαοκτώ.

Done at Brussels on the eighth day of November in the year two thousand and eighteen.

Fait à Bruxelles, le huit novembre deux mille dix-huit.

Sastavljeno u Bruxellesu osmog studenoga godine dvije tisuće osamnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì otto novembre duemiladiciotto.

Briselē, divi tūkstoši astoņpadsmitā gada astotajā novembrī.

Priimta du tūkstančiai aštuonioliktų metų lapkričio aštuntą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennyolcadik év november havának nyolcadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tmien jum ta' Novembru fis-sena elfejn u tmintax.

Gedaan te Brussel, acht november tweeduizend achttien.

Sporządzono w Brukseli dnia ósmego listopada roku dwa tysiące osiemnastego.

Feito em Bruxelas, em oito de novembro de dois mil e dezoito.

Întocmit la Bruxelles la opt noiembrie două mii optsprezece.

V Bruseli ôsmeho novembra dvetisícosemnásť.

V Bruslju, dne osmega novembra leta dva tisoč osemnajst.

Tehty Brysselissä kahdeksantena päivänä marraskuuta vuonna kaksituhattakahdeksantoista.

Som skedde i Bryssel den åttonde november år tjugohundraarton.

Utferdiget i Brussel, den åttende november totusenogatten.

Gjört í Brussel hinn áttunda dag nóvembermánaðar árið tvö þúsund og átján.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

For Kongeriket Norge

Fyrir Ísland

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione Svizzera

Für das Fürstentum Liechtenstein

(1) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(2) EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40.

(3) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(4) ELT L 53, 27.2.2008, lk 5.

(5) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(6) ELT L 160, 18.6.2011, lk 39.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2017. aasta määrusega (EL) 2017/2226, millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem liikmesriikide välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmete ja sisenemiskeeluandmete registreerimiseks ning määratakse kindlaks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise tingimused ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ning määruseid (EÜ) nr 767/2008 ja (EL) nr 1077/2011 (ELT L 327, 9.12.2017, lk 20).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 603/2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

II LISA

PRIVILEEGID JA IMMUNITEEDID

Ameti ruumid ja ehitised on puutumatud. Neid ei või läbi otsida, arestida, konfiskeerida ega sundvõõrandada. Ameti omandi ja vara suhtes ei kehti Euroopa Kohtu loata ükski haldus- ega õiguslik piirang.

Ameti arhiivid on puutumatud.

Amet, tema vara, tulud ja muu omand on vabastatud kõikidest otsestest maksudest.

Ameti jaoks Norrasse, Islandile, Šveitsi ja Liechtensteini ametlikuks kasutamiseks eksporditavad kaubad ja teenused on otsestest ja kaudsetest maksudest vabastatud.

Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad ja teenused vabastatakse käibemaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.

Ametile Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis ametlikuks kasutamiseks tarnitavad kaubad vabastatakse aktsiisimaksust maksutagastuse või maksuvähenduse teel.

Kõigi muude ameti poolt Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis makstavate kaudsete maksude suhtes kohaldatakse maksutagastust või maksuvähendust.

Maksutagastustaotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul.

Vabastus ei kehti selliste maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.

Norras, Islandil, Šveitsis ja Liechtensteinis käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamise kord on sätestatud käesoleva lisa liidetes. Island, Šveits, Liechtenstein ja Norra teavitavad Euroopa Komisjoni ja ametit kõikidest muudatustest, mis tehakse neid käsitlevas liites. Võimaluse korral esitatakse sellekohane teade kaks kuud enne muudatuste jõustumist. Euroopa Komisjon teavitab muudatustest liidu liikmesriike.

Ameti ametialaseks kasutamiseks imporditavad ja eksporditavad kaubad on vabastatud kõikidest tollimaksudest, -keeldudest ja -piirangutest; selliselt imporditud kaupu ei või importiva riigi territooriumil müüa ega muul viisil tasu eest ega tasuta võõrandada, välja arvatud kõnealuse riigi valitsuse heakskiidetud tingimustel.

Tollimaksudest ning impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest on vabastatud ka ameti väljaanded.

Ametile võimaldatakse ametlikuks sidepidamiseks ja dokumentide edastamiseks iga ühinenud riigi territooriumil sama kord, mille kõnealune riik võimaldab diplomaatilistele esindustele.

Ameti ametlikku kirjavahetust ja muud ametlikku teabevahetust ei tsenseerita.

Ameti töös osalevatele liikmesriikide ning Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini esindajatele, nende nõuandjatele ja tehnilistele ekspertidele võimaldatakse oma kohustusi täites ning kohtumispaika ja sealt tagasi sõites tavapärased privileegid, immuniteedid ja soodustused.

Ameti töötajatel nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 (1) artikli 1 tähenduses on olenemata nende kodakondsusest Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini territooriumil järgmised privileegid ja immuniteedid:

vastavalt aluslepingute sätetele, mis käsitlevad ametnike ja muude teenistujate vastutust liidu ees ning Euroopa Liidu Kohtu pädevust ameti ja selle töötajate vahelistes vaidlustes on ameti töötajatel kohtulik puutumatus ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Neile jääb see puutumatus ka pärast ametikohalt lahkumist;

b)	valuutavahetust reguleerivate määruste rakendamisel võimaldatakse neile samad soodustused, mis on ette nähtud rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele.

Ameti töötajad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras kohustatud maksma liidule maksu töötasult ja muudelt tasudelt, mida amet neile maksab.

Palka, töötasu ja tasusid, mida amet maksab oma töötajatele määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 2 tähenduses, ei maksustata riiklike, piirkondlike, kohalike, föderaal-, kantoni- ega kommuunimaksudega. Šveitsi puhul antakse kõnealune vabastus kooskõlas tema siseriikliku õiguse põhimõtetega.

Ameti töötajad, kes on juba hõlmatud liidu ametnike ja muude teenistujate sotsiaalkindlustushüvitiste süsteemiga, ei ole kohustatud liituma Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini sotsiaalkindlustussüsteemiga. Ameti töötajate pereliikmed, kes kuuluvad nende leibkonda, on kaetud Euroopa Liidu ühise ravikindlustusskeemiga tingimusel, et nad töötavad muu tööandja kui ameti juures ning nad ei saa sotsiaalkindlustushüvitisi mõnelt liidu liikmesriigilt ega Norralt, Islandilt, Šveitsilt või Liechtensteinilt.

Tulumaksu, omandimaksu ja pärandimaksu rakendamisel ning Norra, Islandi, Šveitsi või Liechtensteini ja liidu liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimist käsitlevate konventsioonide kohaldamisel loetakse nende määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69 artikli 3 tähenduses ameti töötajate elukohaks, kes üksnes oma ameti teenistusse astumisest tulenevate kohustuste täitmiseks asuvad elama liidu liikmesriiki, kus nad ameti teenistusse astudes ei ole maksukohustuslased, nii riigis, kus nad tegelikult elavad, kui ka riigis, kus nad on maksukohustuslased, viimati nimetatud riiki, tingimusel et kõnealune riik on liidu liikmesriik või Norra, Island, Šveits või Liechtenstein. See säte kehtib ka abikaasa kohta, kui abikaasa ei tegutse iseseisvalt tasustataval töökohal, ning käesolevas sättes nimetatud isikute ülalpidamisel ja hoole all olevate laste kohta.

Eelmises lõigus nimetatud isikutele kuuluv vallasvara, mis asub selle liidu liikmesriigi territooriumil, kus nad viibivad, on kõnealuses riigis vabastatud pärandimaksust; pärandimaksu suurust määrates loetakse selline vara asuvaks riigis, kus need isikud on maksukohustuslased, arvestades kolmandate riikide õigusi ja topeltmaksustamist käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide võimalikku kohaldamist.

Kahe eelmise lõigu kohaldamisel ei võeta arvesse elukohta, mis on seotud üksnes kohustuste täitmisega muude rahvusvaheliste organisatsioonide teenistuses.

10.

Ameti töötajatele antakse privileegid, immuniteedid ja soodustused üksnes ameti huvidest lähtudes.

Ameti tegevdirektor peab oma töötajale antud immuniteedi ära võtma kõigil juhtudel, kui puutumatus takistaks õigusemõistmist, ja kui ta leiab, et immuniteedi äravõtmine ei ole vastuolus ameti ega liidu huvidega.

11.

Käesoleva lisa kohaldamisel teeb amet koostööd asjaomaste ühinenud riikide ja liidu liikmesriikide vastutavate ametiasutustega.

(1) Nõukogu 25. märtsi 1969. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 549/69, millega määratakse kindlaks Euroopa ühenduste ametnike ja muude teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artiklit 12, artikli 13 teist lõiku ja artiklit 14 (EÜT L 74, 27.3.1969, lk 1), viimati muudetud nõukogu 27. novembri 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 371/2009 (ELT L 121, 15.5.2009, lk 1).

II lisa 1. liide

Norra

Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse kaudu.

Käibemaksu tagastamiseks esitatakse Norra maksuameti käibemaksu osakonnale (Skatt Øst) selleks ettenähtud Norra vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse kaudu. Kohaldatakse sama menetlust kui käibemaksutagastuse puhul.

II lisa 2. liide

Island

Käibemaksust vabastamine toimub maksutagastuse kaudu.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 36 400 Islandi krooni (koos käibemaksuga).

Käibemaksutagastuse saamiseks esitatakse Islandi maksuametile (Ríkisskattstjóri) selleks ettenähtud Islandi vormi kohased dokumendid. Taotlused vaadatakse üldjuhul läbi kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil esitatakse tagastustaotlus koos vajalike tõendavate dokumentidega.

Aktsiisimaksust ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksutagastuse kaudu. Kohaldatakse sama menetlust kui käibemaksutagastuse puhul.

II lisa 3. liide

Šveits

Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse kaudu ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Šveitsi vormi kohased dokumendid.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).

II lisa 4. liide

Liechtenstein

Käibe-, aktsiisi- ja muudest kaudsetest maksudest vabastamine toimub maksuvähenduse kaudu ja selle saamiseks tuleb kauba või teenuse tarnijale esitada selleks ettenähtud Liechtensteini vormi kohased dokumendid.

Käibemaksust vabastatakse juhul, kui toodete ja teenuste ostuhind arvel või sellega võrdsustatud dokumendil on kokku vähemalt 100 Šveitsi franki (koos käibemaksuga).

III LISA

FINANTSKONTROLL ŠVEITSI-POOLSETE AMETI TÖÖS OSALEJATE ÜLE

Artikkel 1

Otsene suhtlus

Amet ja Euroopa Komisjon suhtlevad otse kõigi Šveitsis asuvate isikute või ettevõtjatega, kes osalevad ameti töös lepinguosalistena, ameti programmis osalejatena, isikutena, kellele on tehtud makseid ameti või liidu eelarvest, või alltöövõtjatena. Need isikud võivad saata otse Euroopa Komisjonile ja ametile kogu asjaomase teabe ja dokumendid, mis nad peavad esitama vastavalt käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele, sõlmitud lepingutele ja kokkulepetele ning kõigile nende alusel vastuvõetud otsustele.

Artikkel 2

Auditeerimine

1. Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 (1) ja muudele käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktidele võib Šveitsis asuvate ettevõtetega sõlmitud lepingutes ja kokkulepetes ning nendega koos vastuvõetud otsustes näha ette, et ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikud ning ameti ja Euroopa Komisjoni poolt volitatud muud isikud võivad nende ja nende alltöövõtjate juures igal ajal teha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi ja muid auditeid.

2. Ameti ja Euroopa Komisjoni ametnikele ning muudele ameti ja Euroopa Komisjoni volitatud isikutele peab olema tagatud auditi tegemiseks vajalik juurdepääs ruumidele, töödele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, kaasa arvatud elektroonilisel kujul. See juurdepääsuõigus sätestatakse sõnaselgelt lepingutes ja kokkulepetes, mis sõlmitakse käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide rakendamiseks.

3. Euroopa Kontrollikojal on samad õigused kui Euroopa Komisjonil.

4. Auditid võivad toimuda kuni viis aastat pärast käesoleva kokkuleppe kehtivuse lõppu või vastavalt sõlmitud lepingutes või kokkulepetes ning vastuvõetud otsustes ettenähtud tähtaegadele.

5. Šveitsi riigikontrolli teavitatakse eelnevalt Šveitsi territooriumil tehtavatest audititest. See teavitamine ei ole auditite tegemise õiguslik tingimus.

Artikkel 3

Kohapealne kontroll

1. Käesoleva kokkuleppe raames on Euroopa Komisjonil (OLAF) õigus viia Šveitsi territooriumil läbi juurdlusi, sealhulgas teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (3) sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

2. Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muude Šveitsi pädevate asutusega, kellele teatatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad osaleda kohapealses kontrollis ja inspekteerimises.

3. Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.

4. Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, tagavad Šveitsi asutused siseriiklikke norme järgides OLAFi inspektoritele igakülgse vajaliku abi kohapealse kontrolli ja inspekteerimise edukaks tegemiseks.

5. OLAF teavitab Šveitsi riigikontrolli või Šveitsi riigikontrolli poolt määratud muid Šveitsi pädevaid asutusi võimalikult kiiresti kõikidest asjaoludest ja kahtlustest selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.

Artikkel 4

Teavitamine ja nõustamine

1. Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Šveitsi ja liidu pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2. Šveitsi pädevad asutused teavitavad viivitamatult ametit ja Euroopa Komisjoni kõikidest neile teatavaks saanud asjaoludest ja kahtlustest seoses rikkumisega käesolevas kokkuleppes osutatud õigusaktide kohaldamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepete sõlmimisel ja rakendamisel.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa alusel ükskõik millises vormis saadetud või vahetatud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb Šveitsi õigusaktidega ja liidu institutsioonides rakendatavate asjakohaste sätetega sarnasele teabele kehtestatud kaitse.

Sellist teavet võib edastada üksnes liidu institutsioonides, liikmesriikides või Šveitsis olevatele isikutele, kel on oma ülesannetest tulenevalt teadmisvajadus; samuti tohib seda teavet kasutada üksnes selleks, et tagada lepinguosaliste finantshuvide tõhus kaitse.

Artikkel 6

Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Šveitsi karistusõiguse kohaldamist, võivad amet ja Euroopa Komisjon võtta haldusmeetmeid ja määrata halduskaristusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2018/1046, delegeeritud määrusele (EL) nr 1271/2013 ja nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (4).

Artikkel 7

Sissenõudmine ja täitmine

Ameti ja Euroopa Komisjoni poolt käesoleva kokkuleppe kohaldamisalas vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi muudele isikutele kui riigid, kuuluvad Šveitsis täitmisele. Täitekorralduse väljastab Šveitsi valitsuse nimetatud asutus, kes kontrollib üksnes dokumendi autentsust ning teavitab sellest ametit ja Euroopa Komisjoni. Täitmisele pööramine toimub vastavalt Šveitsi menetlusnormidele. Täitekorralduse õiguspärasust kontrollib Euroopa Liidu Kohus.

Vahekohtuklausli kohaselt tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsused pööratakse täitmisele samadel tingimustel.

(1) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(2) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(4) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).